Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 6707 136060 126253 2026-10-24T10:54:53Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136060 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sylvia Plath.jpg|pisi]] '''Sylvia Plath''' (27. oktoober 1932 Boston – 11. veebruar 1963 London) oli ameerika luuletaja, proosakirjanik ja esseist. Ta on tuntud eelkõige oma luuletuste ja hinnatud poolautobiograafilise romaani "Klaaskuppel" järgi. Eesti keeles on ilmunud kogumik "Luulet" Tiina Augi tõlkes (Eesti Raamat, 1990) ja "Klaaskuppel" Inna Kustavuse tõlkes (Eesti Raamat, 1995), samuti üksikuid luuletusi perioodikas ja antoloogiates. ==Luule== * Verejuga on poeesia. Seda ei peata miski. ** Sylvia Plath, "Lahkus" ("Kindness"), ''cit. via'': [[Margaret Atwood]], "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest", tlk [[Maarja Pärtna]], Loomingu Raamatukogu 37–40/2020 ==="Luulet" (1990)=== <poem> Ema, panid mind õppima [[klaver]]it ja kiitsid mu arabeske ja trillereid, kuigi iga [[õpetaja]] arvates oli mu löök veidralt puine, hoolimata noist heliredeleist ja tundidepikkusest harjutamisest, mul polnud kuulmist ning jah, mind ei saanudki õpetada. Ma õppisin, õppisin, õppisin mujal, [[muusa]]delt, keda polnud palganud sina, hea ema. </poem> * "Rahutuks tegevad muusad" (lk 15) <poem> [[Armastus]] on mu kiilaspäise [[põetaja]] ametirüü. Armastus on mu [[needus]]e liha ja luu. Kokkuliimitud [[vaas]]is aimub juba seal peavarju leidev [[roos]]. Kümme sõrme vormib karikat varjude tarvis. Mu õmblused sügelevad. Mis siis enam muud. Olen varsti niisama hea kui uus. </poem> * "Kivid" (lk 27-29) <poem> Olen hõbedane ja täpne. Eelarvamustevaba. Mida iganes näen, neelan silmapilkselt alla - just seesugusena, nagu ta on - armastusest või põlgusest ähmastamata. Ma pole julm, kõigest tõetruu - pisijumala [[silm]], neljakandiline. Enamasti juurdlen vastasseina üle. See on [[roosa]] ja tähniline. Olen silmitsenud seda nii kaua, et pean teda osaks enese [[süda]]mest. Ent ta vilkleb. [[nägu|Näod]] ja [[pimedus]] lahutavad meid taas ja taas. </poem> * "Peegel" (lk 45) <poem> Rong lohistab end edasi, ta kisendab - loom, kes on isihtpunkti järele hullunud, vereplekk, nägu valgusvihus: Mähin haavatuid nagu putukanukke, loen üle ja matan surnud. Las väänlevad nende hinged kastes, lõhnavad viirukina mu jälgedes. Vagunid õõtsuvad, nad on hällid. Ja mina, astudes välja sellest kestast, sellest vanade sidemete, tüütuste, vanade nägude kestast, astun su juurde Lethe mustavast vagunist, puhas kui laps. </poem> * "Päralejõudmine", lk 69 <poem> Kui kuu naerataks, meenutaks ta sind. Jätad samasuguse mulje millestki, mis on kaunis, kuid mõjub hävitavalt. Teie mõlema valgus on vaid laenatud. Tema O-suu kurvastab maailma üle; sinu oma on tundetu. </poem> * "Rivaal", lk 71 <poem> See on juhtum ilma laibata. Laipa selles loos ei olegi. See on haihtumisjuhtum. Kõigepealt suu, tema kadumisest teatati teisel aastal. Suu oli olnud täitmatu ja karistuseks riputati ta, nagu pruun puuvili, kipruma ja kuivama. Rinnad järgmistena. Nendega oli raskem - kaks valget kivi. Piim voolas kollasena, siis sinisena, värske nagu vesi. Huultest polnud puudust - oli kaks last, kuid nende luud-kondid olid väljas, ja kuu muigas. Seejärel kuivad küttepuud, värav, pruun emalik põld, kogu maja. Käime õhus, Watson. On vaid kuu, fosforiga üle puistatud. Ja üks vares puu otsas. Märkige üles. </poem> * "Detektiiv", lk 83 <poem> Kas pole olemas kõikehõlmavat armastust, on vaid hellus? Kas meri ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis? Molekulid lekivad, tähendus nõrgub neist välja. Linna korstnad hingavad, aken higistab, lapsed hüplevad hällides. Päike õitseb, ta on geraanium. Süda pole veel seisma jäänud. </poem> * "Müstik", lk 105 <poem> Maailm on isekas ja kuumab verest, teatab koidik oma verevas õhetuses. Pole olemas lõppjaama, on vaid kohvrid, kust üks ja sama "mina" välja koorub nagu ülikond - tüütu ja läikima kulunud, taskud täis soove, pudi-padi ja pileteid, lühiühendusi ja kokkupandavaid peegleid. </poem> * "Tootem", lk 125 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Plath, Sylvia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] ez31ytobjnryrb5lckeeppritgry4sq 0 6802 136059 134873 2026-10-24T10:49:31Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136059 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Líneas de Nazca, Nazca, Perú, 2015-07-29, DD 54.JPG|pisi|Ämblik Nasza kõrbejoonisel Peruus. Aerofoto.]] [[Pilt:Blumen,_Vogelspinne_und_Schlange_-_Johanna_Helena_Herolt.jpg|pisi|Johanna Helena Herolt, "Ämblik ja madu" (u 1703)]] [[Pilt:Redon_smiling-spider.jpg|pisi|Odilon Redon, "Naeratav ämblik" (1887)]] [[Pilt:Niels_Peter_Rasmussen_-_Tre_gråspurve_venter_på_edderkoppen_-_1902.png|pisi|Niels Peter Rasmussen, "Kolm koduvarblast jälgivad ämblikku" (1902)]] [[Pilt:Emma_Beach_Thayer_-_Porcelain-White_Spider_-_1950.2.28A_-_Smithsonian_American_Art_Museum.jpg|pisi|Emma Beach Thayer (1850-1924), Porcelain-White Spider, ''s.d.'']] [[File:Steampunk Brass Spider.jpg|pisi|Ämblikukujuline ehe aurupungi stiilis, autor Daniel Proulx.]] [[Pilt:"IMG_9443"Guggenheim_Museum_Bilbao_-_"Maman".jpg|pisi|Louise Bourgeois, ''Maman'' (2001, pronks, marmor, asub Guggenheimi muuseumi juures Bilbaos)]] '''Ämblikulised''' (''Araneae'') ehk rahvapäraselt '''ämblikud''' on ämblikulaadsete selts, kus on üle 42 000 liigi, neist Eestis üle 520 liigi. Ämblikel on [[kaheksa]] jalga, kehaväline seedimine ning võime võrguniiti toota, mitmed liigid koovad saagi püüdmiseks võrke. ==Piibel== <poem> Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad [[Jumal]]a, ja jumalatu inimese [[lootus]] kaob. 14 Ta [[usk]] on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk. * [[Iiobi raamat]], 8:13-14 </poem> ==Proosa== * Ämblik on ennustav [[loom]]. :Kujuvad ämblikud [[mets]]a ja nurmele [[võrk]]u, tuleb ilusaid [[ilm]]u. Kui ämblik võrgu [[silm]]ade ette veab, on kiri oodata. :Ämblik on õnnetooja. /---/ :Tuleb ämblik [[riided|riide]] peale, saadakse hea [[sõber|sõbraga]] kokku. :Ämblikku ei tohi tappa: muidu kaob [[õnn]] (Ambla). Tartumaal väidetakse just vastuoksa: ämblik tuleb kohe tappa, kui teda nähakse, — muidu juhtub [[maja]]s kahju. Kord roninud ämblik magaja [[suu]] peale ja lämmatanud magaja (Avinurme). :Kui kõrrepõld ämblikuvõrke täis, on hea [[kala]]saak. [[Hommik]]une ämblikuvõrgu nägemine tähendab halba: sel päeval ollakse kõige [[töö]] ja tegemisega nagu võrgus kinni (Rõuge). :Läheb ämblik võrku, tuleb kuri ilm; tuleb ta võrgust välja, — hea ilm (Viljandi). /---/ :Nähakse hommikul üles tõustes ämblikku, tähendab see head; nähakse lõuna-ajal, ei ole nägijal head õnne; nähakse [[õhtu]]l magama minnes, tähendab see paha (Tõstamaa). :Kui [[talv]]el ämblik [[lumi|lumel]] näha, läheb ilm [[külm]]ale (Paistu). :Verejooks jääb kohe kinni, kui ämblikuvõrku [[haav]]a peale pannakse (Jüri). * [[Matthias Johann Eisen]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk/VI._Loomad "Eesti vana usk"], VI peatükk "Loomad" * [Svidrigailov:] "Meile näib [[igavik]] ikka [[idee]]na, mida pole võimalik mõista, millegi ilmatu suurena! Aga miks siis tingimata just ilmatu suurena? Kuid äkki, kõige selle asemel, kujutlege, on seal ainult üks toake, midagi tahmunud talusauna-taolist, kuna kõigis nurkades on ämblikud, ning see ongi kogu igavik." ** [[Fjodor Dostojevski]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kurit%C3%B6%C3%B6_ja_karistus/Neljas_osa/I "Kuritöö ja karistus"], IV osa, 1. peatükk, tlk [[A. H. Tammsaare]] * Tänapäeval, kui [[põllumajandus]]e on vallutanud [[masin]]ad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha [[kunst]]i üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes [[põld]]udel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred [[nuga]]dega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. ** [[Frederi Mistral]], "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124 * Iga roosiõie tihkete siidlehtede vahel elasid tillukesed krabisarnased ämblikud, kes sibasid küljetsi minema, niipea kui neid häiriti. Nende väikesed läbipaistvad kehad olid sellesama õie värvi, kus nad elasid, - roosad, kreemikad, veinpunased ja võikollased. (lk 39) * Ma leidsin, et väikesed krabiämblikud võivad niisama edukalt nagu kameeleonid värvi vahetada. Võtke ämblik veinpunaselt roosiõielt, kus ta kükitab nagu lihvitud korall, ning asetage ta jaheda valge roosi õiesüdamikku. Ja kui ämblik sinna pidama jääb - enamasti jääb - , siis võite näha, kuidas ta aegamööda kahvatumaks läheb, nagu oleks ta kohamuutusest verevaeseks jäänud, kuni ta kaks päeva hiljem istub valgete kroonlehtede vahel nagu helendav pärl. :Ma avastasin, et fuksiaheki all kuivas leherägas elas hoopis teistsugune ämblik, väike tige kiskja, osav ja tapahimuline nagu tiiger. Ta hiilis oma leheriigis ringi, silmad päikese käes kilamas, aeg-ajalt seisatades ja karvastele koibadele püsti tõustes, et ringi piiluda. Märgates mõnd kärbest päikese paistele mõnulema jäävat, tardus ämblik paigale, hakkas siis lausa lehe kasvamise aeglusega edasi liikuma, nihkus märkamatult üha lähemale ja lähemale, kinnitades aeg-ajalt oma päästenööri lehtede külge. Lõpuks, kärbsele päris külje alla jõudnud, jäi jahimees seisma, nihutas veidi jalgu, otsides paremat toetuspunkti, ja kargas siis otse tukkuva kärbse peale, jalad karvaseks kallistuseks harali. Ma ei näinud kordagi, et need väikesed ämblikud oleksid oma ohvri minema lasknud, kui nad juba õige positsiooni sisse olid võtnud. (lk 40-41) * [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007 * Meie puukuuris oli midagi juhtunud. Seal oli võrkantenn. See oli punutud peenikestest siidiniitidest ja nägi välja nagu suur täht. Sellest veidi eemal, uksepiida ülemises nurgas, istus sagrine ämblik nagu mõni tolmune lill. Istus ja vist katsus mõnda raadiojaama kätte saada. Korraga kuulis ta suminat. Nagu siis, kui algab muusika, mis on kaugel ja halvasti häälestatud. Sumin lähenes. Siia lendas kärbes. Suur lihakärbes. Puudutas tiivaga antenni - ja juba ta oligi end ämblikuvõrku mässinud. Ämblik ajas end korraga laiali. Ta ei olnud enam nagu tolmune lill. Ta oli kohutav. Ta oli nagu mädanenud murel pikkadel karvastel jalgadel. ** [[Vítězslav Nezval]], "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele", tlk Leo Metsar, Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 83 * Et tondinahad päeviti enamjaolt pikutasid ja öösiti sügavasti magades puhkasid, siis oli nende karv suurest lamamisest üsna tokerdunud. Ümmarguse kere kõige ümaramate kohtade peal oli nahk laiguti paljaks kulunud, aga paklas kõrvatagustes elasid väikesed sinised ämblikud. Need punusid sinna sasikarvadesse aina uusi ja uusi võrke, vaat et mässivad tondinahkade kõrvad tervenisti oma niitide sisse. Aga kõrvad olid tondinahkade eriline uhkus: suured, kikkis ja servast merekarbi moodi kaardus. Et tondinahad tillukeste siniste ämblikega sõda pidada ei viitsinud, läks neil vanemast peast kõrvakuulmine viletsaks. ** [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977, lk 6 * Uexküll ütles, et inimene pole suurt parem kui ämblik. :Ämblik näeb ja kuuleb halvasti, tema haistmismeel pole samuti kuigi arenenud, teda ümbritsev maailm on niisiis ta meelte poolt piiratud. Aga ämblikul on [[ämblikuvõrk|võrk]], mille abil ta sirutab oma meeled endast väga kaugele. Ta tunneb väga täpselt, võrgu vähimastki liikumisest saab ta aru, kui kaugel ja kui suur on võnke põhjustaja. :Hommikuti, kui Diakonissifondi [[lastekodu]]s välja aeda hiilisid, enne kui teised ärkasid, isegi enne õdesid, rippusid [[põõsas]]te vahel ämblikuvõrgud. Niitidesse olid takerdunud kastepiisad, mis püüdsid päikesekiiri. Kui siis võrku puudutasid, ka väga-väga tasakesi, ei tulnud ämblik kohale; oleks olnud tore ta välja meelitada, aga tema [[tundlikkus]] on nii palju suurem kui inimesel, ta sai aru, et võrku katsuv olend on liiga suur ja võimas. Isegi kui ta oli päris väikene. :Inimene pole sellest ämblikust palju parem, ütleb Uexküll. * [[Peter Høeg]], "Piiri peal", tlk Tiina Toomet, 2004, lk 207 * Küsida [[kirjanik]]ult, kes loodab olla vähegi tõsiseltvõetav, kas tema teosed on autobiograafilised, on sama hea kui küsida ämblikult, kust ta oma [[niit]]i ostab. Ämblik saab oma niidi omaenese soolikatest ning kirjaniku teosed tulevad sealtsamast. ** [[Robertson Davies]], kiri kogumikust "The Merry Heart: Reflections on Reading Writing, and the World of Books" (1996). * [[Geneetika]]teadus Kettal jooksis rappa juba varases staadiumis, kui [[võlur]]id püüdsid eksperimendi teel ristata selliseid tuntud subjekte nagu [[kärbes]] ja [[magus]] [[hernes]]. Paraku ei suutnud nad põhitõdesid täiel määral mõista ning katse tulemus - mingisugune pinisev ja [[roheline]] oataoline asi - elas lühikese kurva [[elu]], enne kui mööduv ämblik selle ära sõi. ** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, 2001, lk 63 * Isegi kõige tavalisemas tundmatus [[peldik]]us võisid peituda pisemat sorti koledused, näiteks herilasepesad, suured ämblikud, salapärased sahistajad [[katus]]e all ja kord, ühel eriti karmil [[talv]]el, koguni väike talveunes [[karu]], kes kogu [[pere]]l ägedat kõhukinnisust põhjustas, kuni neil lõpuks õnnestus teda veenda heinaküüni ümber kolima. [[nõid|Nõia]] peldikus võis olla mida iganes. ** Terry Pratchett, "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, 1999, lk 22 * [Ron:] Et sa teaksid, kui ma olin kolmeaastane, muutis Fred mu - kaisukaru suureks vastikuks ämblikuks, sest ma tegin tema mänguluua katki. Sulle ei meeldiks nad ka, kui sa hoiaksid oma kaisukaru süles ja äkki oleks sellel liiga palju [[jalg]]u ja... ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja saladuste kamber", tlk [[Krista Kaer]], Tallinn: Varrak, 2000, lk 137 * [Horace Slughorn:] Jää jumalaga, Aragog, akromantulate [[kuningas]], kelle pikka ja ustavat sõprust ei unusta need, kes sind tundsid! Kuigi sinu [[keha]] kõduneb, jääb sinu [[hing]] püsima sinu metsakodu vaiksetesse võrkumähitud soppidesse. Edenegu sinu paljusilmne sugu ja leidku sinu inimestest sõbrad [[lohutus]]t selles kaotuses, mis neile osaks on saanud. ** J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak, 2005, lk 416 * Niikaua, kui ma olen veel laps, pean ma leppima vist ainult selle ämblikuga, kes elab minu toa akna vahel. Selle ämbliku nimi on Saladus. :Ma arvan, et emmel ei oleks selle üle väga hea meel, kui ta teaks, et mul on ämblik akna vahel. Mis sest, et ta ei haugu ega ilasta ega kraabi mööblit ja teda ei pea välja pissile viima. Kindlasti meeldiks emmele ikkagi rohkem kass või koer. * [[Kristiina Kass]], "Kassid, koerad ja muud loomad", rmt: "Petra lood", täiendatud trükk, 2013, lk 23 * Samal ajal kui sina oma oste teed, silmitsen mina vasest [[vann]]i, milles [[juust]]u valmistatakse. Seal on veel selline naljakas [[tööriist]], pooleldi [[reha]], pooleldi [[hari]], mille terasharjased lõikavad kalgendunud [[piim]]a väikesteks maisiterasuurusteks tükkideks, juustuteradeks, millest valmistatud [[juustukera]]sid ma keldris nuusutada saan. Ma paitan keldrihämaruses nende niiskeid soolaseid pärgamenditaolisi [[koorik]]uid. Sa juhid tähelepanu ühele tähnilisele kerale, mille pinnalt tõuseb [[tolm]]u, kui [[juustumeister]] seda hõõrub. "Vaata lähemalt," ütled sa. Ma märkan täpikesi. "Need on ämblikud, kes juustukera kooriku valmistavad." ** [[Jacky Durand]], "Retseptiraamat", tlk Johanna Taiger, 2020, lk 63 * Kahjuks kadus liblikas põõsaste vahele ja Brita kõndis tagasi vanaema poole. Miskipärast pilku langetades nägi ta, et tema rinnal on suur ämblik. Britale ei tulnud üldse meelde, et ta ju ei karda enam ämblikke. Meenus hoopis kole film, kus hiiglaslik ämblik inimesi taga ajas. Kohutavad judinad käsid tüdrukul kerest läbi, jalad läksid lausa lödiks ja süda hakkas kloppima. Ämblik tundus nii pirakas ja kole ning võttis suuna ülespoole, hoides oma pikkade jalgadega Brita kleidist kinni. :"Vanaema, appi, appiii!" Hirmsa häälega karjudes ja kätega kleiti rapsides tormas tüdruk ummisjalu vanaema poole. :Too ei teinud teist nägugi. "Mis sellel lapsel nüüd jälle häda on?" pomises ta pahuralt oma nina alla. Vanaema oli mõttes just valmis saanud sünnipäevaluuletuse endisele töökaaslasele, aga nüüd kippusid värsiread peast kaduma. :"Ämblik, ämblik!" Kätega hullunult vehkides jõudis Brita vanaema juurde. :"Näita, kus?" küsis vanaema, :"Siin," osutas Brita rinnale, "jube suur!" Ämblik oli selleks ajaks muidugi juba kadunud. Ilmselt sai kreepsu ja kukkus [[Minestus|minestanult]] maha. * [[Pille Kannisto]], "Britaga juhtub", 2022, lk 68–69 ==Luule== <poem> Sääl jääd mind ootama, sääl jääd vaatama, just nagu hämmelgas kärblast [[aken|akna]] all — ise peidutanud end piidale! Nõnda vahid, luurad mu [[süda]]nt sa: muidu kogemata võiks sinust pääseda — mure! </poem> * [[Juhan Liiv]], "Mure", rmt: J. Liiv, "Luuletused", koostanud August Sang, Eesti Raamat 1969, lk 114 <poem> Kuid võitmatu su [[veri|vere]] igiask, kui ämblik [[kuld]]set vead mu ümber [[niit]]i. Su [[pale]] viirastub kui surnud [[mask]], kus hõõgumas kaks külma [[malahhiit]]i. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Neli_pilti "Neli pilti"] 2, kogust "Palavik" (1934) <poem> Olen hull, hõikab ämblik oma rohkeid kätepaare hõljutades. Ja tõepoolest, ta on kohutav mitmekordistununa kärbeste silmis. Nood sumisevad nagu sinised lapsed kõiksuse võrkudes, lõksus, kuhu nad lõpuks meelitas see üks ja ainumas Surm oma mitme sauaga. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Tootem", rmt: "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 125 <poem> Kes seal ronib mööda [[seina]] üles? Karvane ja väike, mustas kuues. Liigub kindlalt üles lae poole, jätnud ettevaatuse ja hoole. ... Varsti saab ta kohutava [[lõpp|lõpu]], pole siis tast kippu ega kõppu. Ei ta roni enam mööda seina, ükski kärbes teda taga ei leina. Peagi on tal elupäevad loetud, [[kass]]i kõhtu varsti maha maetud. Kassil pole vaja mingit õnne, kui kõht on täis, siis kohe vajub unne. ... Ämblikud on väga head loomad. Neid hoidma peab, nad meile õnne toovad. </poem> * [[Heigo Mirka]], "Ämblik" (esitab ansambel [[Rock Hotel]]) ==Vanasõnad== * [[Seadus]]ed on nagu ämblikuvõrk: kärbse peavad kinni, aga kulli mitte. ** Hispaania vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loomad]] tm4sry4cf42gfwj95ejm3n0l2luwttp 0 8030 136046 118078 2026-10-23T18:29:15Z Kruusamägi 873 + pilt 136046 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eret Talviste 2026.jpg|pisi|Eret Talviste 2026. aastal]] '''Eret Talviste''' (sündinud 19. novembril 1991) on Suurbritannias elav eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. ==Artiklid== * [[Christa Wolf|Wolfi]] mõtteid on huvitav võrrelda sellega, kuidas kajastatakse Nõukogude aega kirjanduses ja filmis taas iseseisvas Eestis. Tihti räägitakse toonastest [[kannatused|kannatustest]] [[Küüditamine|küüditamise]] läbi elanu või küüditamisest pääsenute vaatevinklist, mis on muidugi arusaadav. Aga kuidas elasid sel ajal ja mäletavad praegu nõukogude aega teised? Ma ei püüa kellegi kannatusi alavääristada, osutan vaid, et see keeruline ajastu on meie kirjanduses ja filmides tihti ühekülgselt kajastatud. Näiteks n-ö [[töölisklass]]i taustaga inimeste elu polnudki nõukogude ajal nii halb ja võib-olla uskusid mõnedki neist [[ideoloogia]] üllasse eesmärki, kuid kunstis me miskipärast niisuguseid lugusid eriti ei kohta. Kuidas üldse seda arutelu alustada, kas tegu on [[tabu]]ga? Küsimus on ehk selles, kes on Eestis need moraalsed [[tunnistaja]]d, kes võiks rääkida siinsete inimeste väga keerukast nõukogude režiimi kogemusest? * Minuga on kuskilt jäänud mõte, et kõikide inimeste kannatuste – nii individuaalsete kui ka kollektiivsete – uskumatus ei peitu ennekõike mitte selles, et need on aset leidnud, vaid selles, et inimesed elavad need üle, nad peavad vastu ja liiguvad eluga edasi. * Just [[imestus]] selle üle, et inimene suudab üle elada kujuteldamatult ebainimlikke olukordi, paneb [[kirjanik]]ud kirjutama ning austama surnuid neile hääle andmisega. Muidugi ei ole moraalse tunnistuse andmine ainult kirjaniku kohustus, vaid eeldab ka kuulaja olemasolu, kellele tunnistada. Seega lasub ka [[lugeja]]l kohustus ja vastutus: kuidas reageerida kannatustele [[pealtvaataja]]na, kuidas osata kuulata ja seejärel aidata? ** Eret Talviste, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/inimlikkuse-oppetund/ "Inimlikkuse õppetund"], Sirp, 31.07.2020 ([[Aija Sakova]] raamatu "Mäletamise poeetika" arvustus) * Seda, mis tegi inimestest need, kes nad olid, ei saa kinni püüda asju kogudes ja neid [[silt]]idega varustades. * [[Ajalugu]], aja tunnetamine ja ajas juhtunud sündmuste ja elatud elude [[mäletamine]] peaks olema orgaaniline, mitte ettekirjutustega reglementeeritud – inimesed mäletavad imelikke teid pidi, nii nagu [[raamat]]ud jõuavad nendeni imelikke teid pidi. * Olen [[Tõnu Õnnepalu|Õnnepalu]] teoste puhul alati imetlenud seda, et ta teab [[elu]] kohta midagi sellist, mida teadis ja suutis sõnades väljendada ka näiteks [[Virginia Woolf]]. Küsimused, mis on [[tähtis]] ja mis tähtsusetu, mis on suur ja mis väike, kaotavad nende teostes oma tavapärase tähenduse. Pärast raamatu lugemist on alati kaasa võtta mingi uus fraas ja mõte. ** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/loputu-olevik/ "Lõputu olevik"], Sirp, 07.02.2020 ([[Tõnu Õnnepalu]] raamatu "Lõpmatus" arvustus) * [[Maailm]]a, mida [[Mihkel Kaevats|Kaevats]] kirjeldab ja mis ta [[ego]] rusub, kannab ratsionaalne mõtteviis, mille kohaselt on elu [[valgustusajastu|valgustusajast]] saadik olnud imedevaene, kaalutletud, mõõdetav ja ennustatav. Olgugi et Kaevats näib olevat selle maailma suhtes kriitiline, tundub ta sellesse siiski uskuvat, või vähemalt sellesse, et külm, kasumile orienteeritud maailm, kus võidavad need, kes oskavad turundada, on ainus, mis meil on. * [[Sotsiaalkriitika]] on "Võpatuses" jäänud kahjuks siiski autori suure Mina varju. Kaevatsi luule on kinni selles, mis on (ja see on ennekõike autori peas), mitte selles, mis võiks olla [---]. Kogumikust jääbki meelde ennekõike suutmatuse, [[ahastus]]e, [[kuristik]]ku vaatamise tunne, kinnijäämise tunne. * Peale [[Kafka]] on äratuntav ka [[T. S. Eliot]]i mõju, ehkki see ei seostu niivõrd kõrg[[modernism]]i luulega, vaid end haletseva ja imetleva vananeva/kiilaneva mehega, kes januneb naiste imetluse järele ning arvab, et on liiga tark ja õilis, et rumal maailm tema erakordseid kannatusi mõista võiks. * [[Eneseimetlus]]e ja -haletsuse teemaga seoses meenub tahes-tahtmata [[Mikk Pärnits]]a kirjutatud [[Andra Teede]] luulekogu "Pikad mehed, pikad elud" (2018) arvustus. Pärnits pakub, et [[kunst]]is ja luules on kaks [[klišee]]d, mida levitatakse mõtlematult ja vastutustundetult: "et ilma [[kannatused|kannatuseta]] ei tule head kunsti ja et suured [[tunded]] teevad hea kunsti" (ERR, 24. I 2019). Need kaks klišeed on Kaevatsi luulekogu alustalad ning kumbki ei tee sellele head. * [[Jean Rhys]] kirjutab romaanis "Teekond pimeduses" ("Voyage in the Dark", 1934), et mõnel sõnal tahaks lausa kaela kahekorra käänata. Talle ei sobi "lady", mulle "[[neiu]]". Just sellepärast, et sõnu "neiu", "daam", aga ka näiteks "tütarlaps" kasutatakse alatihti siis, kui püütakse noori naisi korrale kutsuda või neile [[stereotüüp|soostereotüübi]] käitumismustrit õpetada. * See aga, mida Kaevats nimetab [[igav]]aks [[paradiis]]iks, on tõepoolest igav. Ahastavad luuletused tekitavad tunde, et tegemist pole mitte paradiisi, vaid [[põrgu]]ga. ** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/igav-paradiis-on-porgu/ "Igav paradiis on põrgu"], Sirp, 17.04.2020 ([[Mihkel Kaevats]]i luulekogu "Võpatus" arvustus) ==Tema kohta== * [E]hkki kirjanikul on täielik õigus toota igasuguseid tekste, on kirjanduskriitikul enam kui õigus teoses peituvatele seksistlikele või muud moodi kohatutele mustritele viidata. Hea näide on Eret Talviste (2020) hiljutine peenetundeline viibe Õnnepalu "Lõpmatuse" [[seksism]]ile. Talviste arvustus tõestab ühtlasi, et feministlikult meelestatud kriitika suudab sooaspekti kõrval märgata ka teisi teksti kihte ning tõmmata paralleele maailmakirjandusega. ** [[Merlin Kirikal]], [https://feministeerium.ee/kas-kirjanduskriitikast-kui-aktivismist-piisab/ "Kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?"], Feministeerium, 23.04.2020 {{JÄRJESTA:Talviste, Eret}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteadlased]] nrkfdki9s3d5d6d41u4iv88nenok4td 136057 136046 2026-10-23T21:49:43Z Juppi lantteineen 5738 Link 136057 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eret Talviste 2026.jpg|pisi|Eret Talviste 2026. aastal]] '''Eret Talviste''' (sündinud 19. novembril 1991) on Suurbritannias elav eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. ==Artiklid== * [[Christa Wolf|Wolfi]] mõtteid on huvitav võrrelda sellega, kuidas kajastatakse Nõukogude aega kirjanduses ja filmis taas iseseisvas Eestis. Tihti räägitakse toonastest [[kannatused|kannatustest]] [[Küüditamine|küüditamise]] läbi elanu või küüditamisest pääsenute vaatevinklist, mis on muidugi arusaadav. Aga kuidas elasid sel ajal ja mäletavad praegu nõukogude aega teised? Ma ei püüa kellegi kannatusi alavääristada, osutan vaid, et see keeruline ajastu on meie kirjanduses ja filmides tihti ühekülgselt kajastatud. Näiteks n-ö [[töölisklass]]i taustaga inimeste elu polnudki nõukogude ajal nii halb ja võib-olla uskusid mõnedki neist [[ideoloogia]] üllasse eesmärki, kuid kunstis me miskipärast niisuguseid lugusid eriti ei kohta. Kuidas üldse seda arutelu alustada, kas tegu on [[tabu]]ga? Küsimus on ehk selles, kes on Eestis need moraalsed [[tunnistaja]]d, kes võiks rääkida siinsete inimeste väga keerukast nõukogude režiimi kogemusest? * Minuga on kuskilt jäänud mõte, et kõikide inimeste kannatuste – nii individuaalsete kui ka kollektiivsete – uskumatus ei peitu ennekõike mitte selles, et need on aset leidnud, vaid selles, et inimesed elavad need üle, nad peavad vastu ja liiguvad eluga edasi. * Just [[imestus]] selle üle, et inimene suudab üle elada kujuteldamatult ebainimlikke olukordi, paneb [[kirjanik]]ud kirjutama ning austama surnuid neile hääle andmisega. Muidugi ei ole moraalse tunnistuse andmine ainult kirjaniku kohustus, vaid eeldab ka kuulaja olemasolu, kellele tunnistada. Seega lasub ka [[lugeja]]l kohustus ja vastutus: kuidas reageerida kannatustele [[pealtvaataja]]na, kuidas osata kuulata ja seejärel aidata? ** Eret Talviste, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/inimlikkuse-oppetund/ "Inimlikkuse õppetund"], Sirp, 31.07.2020 ([[Aija Sakova]] raamatu "Mäletamise poeetika" arvustus) * Seda, mis tegi inimestest need, kes nad olid, ei saa kinni püüda asju kogudes ja neid [[silt]]idega varustades. * [[Ajalugu]], aja tunnetamine ja ajas juhtunud sündmuste ja elatud elude [[mäletamine]] peaks olema orgaaniline, mitte ettekirjutustega reglementeeritud – inimesed mäletavad imelikke teid pidi, nii nagu [[raamat]]ud jõuavad nendeni imelikke teid pidi. * Olen [[Tõnu Õnnepalu|Õnnepalu]] teoste puhul alati imetlenud seda, et ta teab [[elu]] kohta midagi sellist, mida teadis ja suutis sõnades väljendada ka näiteks [[Virginia Woolf]]. Küsimused, mis on [[tähtis]] ja mis tähtsusetu, mis on suur ja mis väike, kaotavad nende teostes oma tavapärase tähenduse. Pärast raamatu lugemist on alati kaasa võtta mingi uus fraas ja mõte. ** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/loputu-olevik/ "Lõputu olevik"], Sirp, 07.02.2020 ([[Tõnu Õnnepalu]] raamatu "Lõpmatus" arvustus) * [[Maailm]]a, mida [[Mihkel Kaevats|Kaevats]] kirjeldab ja mis ta [[ego]] rusub, kannab ratsionaalne mõtteviis, mille kohaselt on elu [[valgustusajastu|valgustusajast]] saadik olnud imedevaene, kaalutletud, mõõdetav ja ennustatav. Olgugi et Kaevats näib olevat selle maailma suhtes kriitiline, tundub ta sellesse siiski uskuvat, või vähemalt sellesse, et külm, kasumile orienteeritud maailm, kus võidavad need, kes oskavad turundada, on ainus, mis meil on. * [[Sotsiaalkriitika]] on "Võpatuses" jäänud kahjuks siiski autori suure Mina varju. Kaevatsi luule on kinni selles, mis on (ja see on ennekõike autori peas), mitte selles, mis võiks olla [---]. Kogumikust jääbki meelde ennekõike suutmatuse, [[ahastus]]e, [[kuristik]]ku vaatamise tunne, kinnijäämise tunne. * Peale [[Kafka]] on äratuntav ka [[T. S. Eliot]]i mõju, ehkki see ei seostu niivõrd kõrg[[modernism]]i luulega, vaid end haletseva ja imetleva vananeva/kiilaneva mehega, kes januneb naiste imetluse järele ning arvab, et on liiga tark ja õilis, et rumal maailm tema erakordseid kannatusi mõista võiks. * [[Eneseimetlus]]e ja -haletsuse teemaga seoses meenub tahes-tahtmata [[Mikk Pärnits]]a kirjutatud [[Andra Teede]] luulekogu "Pikad mehed, pikad elud" (2018) arvustus. Pärnits pakub, et [[kunst]]is ja luules on kaks [[klišee]]d, mida levitatakse mõtlematult ja vastutustundetult: "et ilma [[kannatused|kannatuseta]] ei tule head kunsti ja et suured [[tunded]] teevad hea kunsti" (ERR, 24. I 2019). Need kaks klišeed on Kaevatsi luulekogu alustalad ning kumbki ei tee sellele head. * [[Jean Rhys]] kirjutab romaanis "Teekond pimeduses" ("Voyage in the Dark", 1934), et mõnel sõnal tahaks lausa kaela kahekorra käänata. Talle ei sobi "lady", mulle "[[neiu]]". Just sellepärast, et sõnu "neiu", "daam", aga ka näiteks "tütarlaps" kasutatakse alatihti siis, kui püütakse noori naisi korrale kutsuda või neile [[stereotüüp|soostereotüübi]] käitumismustrit õpetada. * See aga, mida Kaevats nimetab [[igav]]aks [[paradiis]]iks, on tõepoolest igav. Ahastavad luuletused tekitavad tunde, et tegemist pole mitte paradiisi, vaid [[põrgu]]ga. ** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/igav-paradiis-on-porgu/ "Igav paradiis on põrgu"], Sirp, 17.04.2020 ([[Mihkel Kaevats]]i luulekogu "Võpatus" arvustus) ==Tema kohta== * [E]hkki kirjanikul on täielik õigus toota igasuguseid tekste, on kirjanduskriitikul enam kui õigus teoses peituvatele seksistlikele või muud moodi kohatutele mustritele viidata. Hea näide on Eret Talviste (2020) hiljutine peenetundeline viibe Õnnepalu "Lõpmatuse" [[seksism]]ile. Talviste arvustus tõestab ühtlasi, et feministlikult meelestatud kriitika suudab sooaspekti kõrval märgata ka teisi teksti kihte ning tõmmata paralleele maailmakirjandusega. ** [[Merlin Kirikal]], [https://feministeerium.ee/kas-kirjanduskriitikast-kui-aktivismist-piisab/ "Kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?"], Feministeerium, 23.04.2020 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Talviste, Eret}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjandusteadlased]] 9vyefdg6ack3gk59o8yhu52p0ijp2ke 0 13208 136063 121212 2026-10-24T11:04:17Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136063 wikitext text/x-wiki [[File:Gardenillustrate1378lond_0587.jpg|thumb|Mary Elizabeth Duffield, "Viirpelargoonid" (1878)]] [[Pilt:Caroline_a._lord,_donna_con_gerani,_1900_ca.jpg|pisi|Caroline Augusta Lord, "Naine pelargooniga" (u 1900)]] [[Pilt:Victoria_Melita_von_Sachsen-Coburg_und_Gotha_-_Blumenstillleben_mit_chinesischem_Porzellan,_1904.jpg|pisi|Victoria Melita von Sachsen-Coburg und Gotha, "Lillevaikelu hiina portselaniga" (1904)]] '''Pelargoon''' (''Pelargonium'') on kurerehaliste sugukonda kuuluv taimeperekond, umbes 250 liigiga. Ilutaimena kasvatatakse üsna ilmastikukindlaid pelargoone nii peenardes, pottides kui rõdukastides. Mõnikord nimetatakse pelargoone ka geraaniumideks. ==Proosa== * "Ma uskusin, et mul saab olema hästi palju [[asi|asju]], millesse [[armumine|armuda]] ja et miski ei või mind takistada. Aga nüüd on see põgus uni otsas. Ma olen oma [[saatus]]ega leppinud, seepärast ma ei lähegi õue, sest äkki ma siis ei lepigi saatusega. Palun öelge, mis selle pelargooni [[nimi]] seal aknalaual on." :"See on lõhnav pelargoon." :"Ei, ma ei mõelnud sedasorti nime. Ma mõtlesin seda nime, millega teie teda hüüate. Kas tal polegi nime? Kas ma tohin teda siis kuidagi kutsuda? Kas ma tohin teda kutsuda... las ma mõtlen... Kullake käib küll - kas ma tohin teda Kullakeseks kutsuda niikaua, kui ma siin olen? Palun lubage!" :"Issand jumal, mis vahet seal on. Mis mõtet on ülepea pelargooni kuidagi kutsuda?" :"Mulle meeldib, kui iga asja juurde käib oma nimi, olgu ta pealegi ainult pelargoon. Siis nad paistavad palju inimlikumad. Kust te teate, et te ei solva pelargooni tundeid, kui te teda pelargooniks kutsute ja ei millekski muuks? Teile ju ei meeldiks, kui teid kogu aeg ainult naisterahvaks hüütaks. Jah, ma hakkan teda Kullakeseks kutsuma. Ma panin hommikul sellele suurele [[kirsipuu]]le akna all ka nime. Ma hüüan teda Lumekuningannaks, sest ta on nii [[valge]]. Muidugi ei õitse ta kogu aeg, aga võib ju ette kujutada, et õitseb, eks ole?" * [[Lucy Maud Montgomery]], "Roheliste viilkatuste Anne", tlk Piret Ruustal, 2001, lk 50-51 * Kinnise aknapoole ees aknalaual seisis tagasihoidlik savipotiga pelargoonium. Kalle tõusis ettevaatlikult jalule ja... :Ühe [[hetk|silmapilgu]] kestel uskus ta, et tegemist on [[maavärin]]aga või mõne muu [[loodusõnnetus]]ega, mis põhjustab seda jubedat mürinat. Aga see oli kõigest vilets [[lillepott]]! :Kalle seisis liikumatult [[aken|akna]] juures, selg onu Einari [[voodi]] poole. "Ma suren!" mõtles ta. "Ükskõik, hullemat enam olla ei saa!" Viimase kui ihurakuga kuulis, tundis ja mõistis ta, et onu Einar oli ärganud. Ja see polnud ka mingi ime, sest [[lillepott]] oli tekitanud sellist mürinat, nagu oleks kukkunud [[kild]]udeks terve [[lillekauplus]]. * [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Jutte", 2009, lk 61-62 * Pole midagi, mis suudaks meid rabada ja vankuma panna, meid, kes me oleme nii tugevad ja sirged, nii hästi istutatud... Me oleme kasvanud keset [[lillhernes|lillherneid]], geraaniumi- ja [[mimoos]]ipotte, keset lillelist perkalit, valget kretongi, vanu ustavaid [[teenija]]id, [[headus]]est säravate nägudega köögitüdrukuid ja pits[[tanu]]dega [[vanaema]]sid, kes andsid [[muna]]st koorunud [[tibu]]kestele nokatäie [[vein]]i... ** [[Nathalie Sarraute]], "Kas te kuulete neid?", tlk Ott Ojamaa, [[LR]], 18-19/1973, lk 7 * Üle valgendatud [[müür]]i laotub pelargoonide vaip — laskub kohati lausa maani, [[roosa]], paks ja raske. Nõnda riputavad inimesed suurte pühade ajal [[vaip]]u [[aken]]dest ja välistreppidest välja [[tänav]]a poole, mispidi kulgeb kirikurongkäik. [[Lill]]ed tervitavad suvepüha. Isegi takjad õitsevad karuste pehmete [[nööp]]idena suve auks — ja [[eesel|eeslite]] rõõmuks. Seal nad töötavad — kaks väikest hobueeslit veavad harkatra, kündes kollakat [[savi]]. Üks talumees juhib, teine veab takka. Nii nad joonistuvad künkanõlval taevaranna taustal — elu muutumatuse sümbol. ** [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 53 ==Luule== {| |- | width="50%" | <poem> Ma olin [[Maja]] mannetuim - mu päralt väikseim Ruum - vaid Lamp, ja [[Raamat]] öösiti ja üks Geraanium - </poem> * [[Emily Dickinson]], "*** Ma olin Maja mannetuim", tlk Doris Kareva, rmt: "Kiri Maailmale" (1988), lk 36 | <poem> I was the slightest in the House — I took the smallest Room — At night, my little Lamp, and Book — And one Geranium — </poem> * [https://en.wikisource.org/wiki/I_was_the_slightest_in_the_House_%E2%80%94 "I was the slightest in the House — "] inglise vikitekstides |- |} <poem> Lõksatas lukku mu [[uks]]. Taas töötama toa rahus üksi kutsuvad mind mahe lamp ning tühi leht minu ees. Kehv pelargoonium aknal on suur kui hiiglane [[baobab]], [[sein]] kumab hallhämaralt, seal ujub hunnitu [[laev]]. </poem> * [[Maksõm Rõlski]], "* Lõksatas lukku mu uks", tlk [[Harald Rajamets]], rmt: "Pegasos ja peegel", 2004, lk 250 poem> Kas pole olemas kõikehõlmavat [[armastus]]t, on vaid [[hellus]]? Kas [[meri]] ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis? [[Molekulid]] lekivad, [[tähendus]] nõrgub neist välja. [[Linn]]a korstnad hingavad, [[aken]] higistab, [[lapsed]] hüplevad [[häll]]ides. [[Päike]] õitseb, ta on geraanium. [[Süda]] pole veel seisma jäänud. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Müstik" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 105 <poem> Huuli veristas vastu luga akna peal pelargoonium. Nagu haug ujus leivanuga, luksus kambris harmoonium </poem> * [[Leelo Tungal]], "Järvemaja" [1975], rmt: "Täisminevik" (2007), lk 32 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] jlucgpo59aqi630ru7hwkij8dv4gcd5 0 13395 136053 104314 2026-10-23T19:04:20Z Kruusamägi 873 + pilt 136053 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kristi Viiding 2013.jpg|pisi|Kristi Viiding 2013. aastal]] '''Kristi Viiding''' (sünninimi Kristi Sak; sündinud 24. mail 1972) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. ==Artiklid== * Ent just sellesama ladina- ja eestikeelse paralleelteksti tõttu, mis on ühelt poolt nii tänuväärne [[Carl Orff|Orffi]] kantaadi ladinakeelset esitust kuulates ning mis teiselt poolt peaks olema ühe kõrgkvaliteedilise filoloogilise väljaande tunnuseks, tekib ilmselt vähemalt klassikalise filoloogia haridusega inimestel kummastus ladina keelest [[tõlkimine|tõlgitud]] osade suhtes. Sest kuigi Eestis ei ole ilmselt palju neid, kes ladina- ja eestikeelset teksti tõepoolest paralleelselt loeksid ja naudiksid, ei saa seda lugejasgruppi siiski täiesti ignoreerida. Keskne küsimus sedaviisi lugedes on vähemalt minu jaoks see, kui kaugele võib tõlkija oma interpretatsiooniga minna, seda eriti olukorras, kus tõlge jääbki ainsaks tunnistajaks tõlkijapoolsest tekstimõistmisest, kuna kommentaari lisatud ei ole. ** Kristi Viiding, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/let-lgitud-carmina-burana/ "Ületõlgitud "Carmina Burana""], Sirp, 08.09.2006 * [[Paul Fleming|<nowiki>[</nowiki>Paul<nowiki>]</nowiki> Fleming]] muutis praktilisusele orienteeritud kaubalinna [[Tallinn]]a atmosfääris luuletamise (mitte ainult juhuluuletamise) lisaks selle sotsiaalsele funktsioonile ka hinnatavaks [[eneseväljendus]]e vormiks – asjaolu, mis vääriks talle monumendi rajamist Tallinnas. Eriti sümboolne oleks kaksikmonument koos esimesi eestikeelseid luuletusi kirjutanud [[Reiner Brockmann]]iga (nagu [[Goethe]] ja [[Schiller]] [[Weimar]]is, teaks me vaid, kuidas Brockmann välja nägi!). * [17. sajandist:] ...ei tohi unustada, et akadeemiline [[meditsiin]] oli tollal eelkõige filoloogilis-teoloogiline distsipliin, lugemise ja kompileerimise kunst, sest ainus kompetentne arst, kellest sõltus ravi tõhusus, oli ''Christus medicus''... ** Kristi Viiding, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mis-suudab-ueks-poeet/ ""Mis suudab üks poeet...""], Sirp, 15.10.2009 * Alustades viieteistkümne aasta eest õppejõutööd Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas, kuulus mu esimese semestri kohustuste hulka ladina proosastiili seminar tollaste neljanda aasta üliõpilastega. Rooma proosaautoreist valikut teha polnud kerge ei suure materjalihulga ega tekstikommentaaride halva kättesaadavuse tõttu. Püüdsin algaja õppejõuna seminarid üles ehitada kronoloogiliselt, mistõttu üks esimesi äratundmisi analüüsiks sobivate tekstide osas tabas mind Rooma varase ajaloolase [[Gaius Sallustius Crispus]]e teose "Catilina vandenõu" lugemisel – niivõrd võimas ja võigas ühtaegu oli selle monograafia finaal nii sisult kui stiililt. Sallustius oli võtnud ülesandeks kirjeldada ajaloolise monograafia vormis esimest äsja toimunud vennatapusõda oma riigi ajaloos; kõik roomlaste varasemad sõjad olid peetud ju välisvaenlaste vastu. 1990ndate Eestis, kus käis hoolas uurimistöö meie rahva vennatapusõjas, Teises maailmasõjas eri poolel võidelnute kindlakstegemiseks, mõjusid Sallustiuse teose lõpulaused ajatu tõena – samamoodi võinuks kirjeldada näiteks mõnd 1940ndail metsavendade tabamiseks korraldatud haarangu lõppu. * Siiani on meil Catilina vandenõu kohta olnud eesti keeles mitmes tõlkes lugeda tollase Rooma poliitika ametlik versioon sündmuse kohta, nimelt [[Cicero]] kõnedes [[Catilina]] vastu. Kooliautoriks ja tekstiks kujunemise tõttu on Cicero positsioon olnud kõigutamatu. Tahaksin väga uskuda, et Sallustiuse kui opositsionääri jõudmine eesti keelde aitab ühtlasi kujundada ka praeguse Eesti ühiskonna kui terviku avaramat vaadet poliitikale. * Põhjalik joonealune tõlkekommentaar arvukate paralleelidega teiste antiikautorite teostest näitab meile muu hulgas ka seda, kui pikk vahemaa lahutab eestlasi viie vaimselt rikkaima Euroopa riigi hulka jõudmisest, sest meil ei ole siiani võtta riiulist emakeelsena suurt osa kommentaaris mainitud antiikautorite teoseid. Paraku tundub praegu, detsembris 2011, et see vaimne vahemaa Euroopaga hakkab uuesti pikemaks kärisema. [---] Jääb siis üle vaid ennustada, millal [[klassikaline filoloogia]] leitakse Catilina kombel "omadest kaugel, vaenlase laipade keskelt, veidi veel isegi hingavana ja näoilmes ikka alles see metsik vaim, mis tal oli olnud elades" ja loota, et siis "valitseb… [Eesti kultuuris] rõõm ja õnnetunne." ** Kristi Viiding, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/surm-eesliinil/ "Surm eesliinil"], Sirp, 19.01.2012 * Itaalia ja ladina keelt ei peetud kuni XV sajandi lõpuni kaheks eraldi keeleks, vaid ühe keele kaheks eri kujuks: [[itaalia keel]]t (''volgare'') ladina keele (''grammatica'') rahvapäraseks vormiks. Seetõttu ei rühmitanud ega lahutanud tollased autorid oma loomingut keele järgi. * Alates XIX sajandi [[rahvuslikkus]]ele rõhuvast kirjanduskäsitlusest unustati renessansiautorite terviklik keele- ja kirjandusarusaam ning autorite loomingus ei peetud enam tundmisväärseks "tagurlikku" ladinakeelset poolt, millega kirjutamisajal oli taotletud ometigi suuremat, üleeuroopalist lugejaskonda ning jäävamat väärtust. Alles viimaseil kümnendeil on Euroopa renessansiautorite ladinakeelseid teoseid siiski tasapisi välja antud ja käsitletud neid kontekstis itaaliakeelsetega. Autorite rahvakeelse ja õpetatud keeltes loomingu vahel on hakatud leidma loomulikke seoseid ning kaht poolt käsitletakse tervikuna. * [[Boccaccio]] ja ta põlvkonnakaaslased ei "avastanud" [[antiikmütoloogia]]t samal kombel, nagu taasleiti antiikautorite käsikirju – antiikmütoloogiat tunti nii hilisantiigis kui ka keskajal kollektsioneerivas, kristlikus, allegoorilises, ratsionaalses või moraliseerivas tõlgenduses. ** Kristi Viiding, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/aga-miks-toon-ma-naiteid-antiikajast/ "Aga miks toon ma näiteid antiikajast?"], Sirp, 10.04.2015 * [[Õppereis]]id on mujal maailmas [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] õppekavade loomulik koostisosa. Tänapäeva [[internet]]i ja arenenud [[multimeedia]] tingimustes võib jääda mulje, et kõike saab teha vahenduste kaudu. Klassikaline filoloogia on eriala, milles kvaliteedi aluseks on aga töö allikatega. Õppereisidel valminud rühmatööd ja e-portfooliod on edaspidi leidnud ja leidmas rakendamist auditoorses õppetöös, mõnest teemast on välja kasvamas tasemeõppe lõputöö. Õppereiside eesmärk on laiendada kitsalt tekstiga töötamise põhjal tekkivat vaadet antiigile, õppida lisaks kirjandusteose [[tsiteerimine|tsiteerimisele]] ka kunstiteose tsiteerimist. * TÜ hindamiskriteeriumide tippsaavutuseks võib pidada asjaolu, et kui Eesti päritolu ja juba aastaid [[Oxfordi ülikool]]is klassikaõppejõuna töötav dr. Maarit Kivilo viis käesoleva aasta kevadsemestril bakalaureuse üliõpilastega läbi terve ainekursuse vanakreeka eepikast (DoRa meetme toetusel), siis kvaliteedikriteeriumide täitmiseks pidanuks ta seda tegema [[inglise keel|inglise]], mitte [[eesti keel]]es. TÜ-s ei ole just palju erialasid, mille kasvandikud on jõudnud Oxfordi õppejõu kohale ja võimelised õpetama mingit kitsast distsipliini maailma tasemel eesti keeles. Selle eest saime nüüd karistada, et külalisel eesti keeles õpetada palusime ja ka õppeinfosüsteemis aine eestikeelsena vormistasime. * Arvestades antiikkeelte õppe puudumist või pealispindsust kõigi teiste erialade spetsialistidel terves Eestis, on klassikalise filoloogia eri astmete üliõpilased magistri- ja doktoriõppe, aga ka teadusprojektide raames teinud viimase 20 aasta jooksul ära [[rahvusteadused|rahvusteaduste]] uurimisel selle baastöö, mida mujal Euroopas teevad germanistid, ajaloolased ja kirjandusteadlased. Kogu 17. sajandi Eesti kirjandusliku vaimukultuuri uurimine on olnud klassikaliste filoloogide õlul alates [[Academia Gustaviana]] alusdokumentide (põhikiri, avaaktuse kirjeldus jne) uusediteerimisest ja tõlkimisest kuni kogu siinse [[juhuluule]] ja akadeemilise ladinakeelse kirjakultuuri pärandi läbitöötamiseni kirjanduslikust ja lingvistilisest aspektist [---]. * [[17. sajand]] oli periood, mil tollal [[multikultuursus|multikultuurilisel]] Eesti- ja Liivimaal sündis eestikeelne ilmalik kirjandus, ja seega otsustava tähtsusega selles, milliste eeskujude järgi hilisem eestikeelne kirjandus on arenenud. * [[Tartu Ülikool]]i õppekavade rahvusteaduslikkuse hindamisel ei lähtuta mitte ühe või teise eriala õppejõudude ja üliõpilaste tegelikust panusest rahvusteaduste uurimisse, vaid sellest, mitut protsenti õppekava ainetest loevad rahvusprofessoriteks nimetatud isikud. Väga vajalikust rahvusprofessuuride algatusest on õppekavade hindamise ja reformi käigus saanud kriteerium, mis teeb näiteks rahvusliku metallitöö tähtsamaks kirjanduse ja selle kaudu tekstilise maailmatunnetuse tekke uurimisest varauusaegse Eesti alal, millega tegelevad klassikalised filoloogid. * Klassikaline filoloogia on ja jääb väikeseks alaks, aga ilma selle ja teiste Lääne-Euroopa keelte ja kultuuride tundmiseta ähvardab meid mentaalses mõttes kapseldumine Euroopa kirdenurga anglofoonseks kääbuskultuuriks. ** Kristi Viiding, [https://kultuur.err.ee/306623/kristi-viiding-kapseldumine-euroopa-kirdenurga-anglofoonseks-kaabuskultuuriks "Kapseldumine Euroopa kirdenurga anglofoonseks kääbuskultuuriks"], ERR, 29.05.2015 ==Intervjuud== * Riigigümnaasiumides ei ole reeglina [[ladina keel]]t. Maagümnaasiumid, kus see on enne olnud, on nüüd põhikoolid, näiteks [[Türi]] või [[Audru]]. Väikeste [[maakool]]ide hea kogemus ei ole kahjuks jõudnud riigigümnaasiumidesse. [---] Mida see meilt ära võtab, kui meil seda ei ole? See võtab meilt ära olulise võimaluse näha maailma mitmekesisemana. Näha kultuuri ja meie juuri palju mitmekesisemana kui nad on. Aga näha ka tänapäeval loodavat kultuuri palju mitmekesisemana, palju allusiooniderohkemana kui see on. ** Kristi Viiding, intervjuu: Marii Kangur, [https://www.err.ee/530958/filoloogiaprofessor-riigigumnaasiumidega-kadus-ladina-keele-ope "Filoloogiaprofessor: riigigümnaasiumidega kadus ladina keele õpe"], ERR, 06.03.2015 * [Justus Lipsiuse kohta:] 50 aastat peale tema surma loeti teda väga palju. Teda tõlgiti peaaegu kõigisse rahvakeeltesse ja loeti ka siin, Eesti- ja Liivimaal, nii originaalis kui ka tõlkes. Nii Poola kui ka Rootsi võimu ajal oli ta valitsejatele väga soositud autor, sest ta põhimõtteliselt kaitses [[monarhia]]t. * Need on omaaegsed [[eneseabiraamat|eneseabi käsiraamatud]] ja [[Justus Lipsius|Lipsius]] ei häbenenud seda ise üldse. * "Meelekindlusest" on ka tänapäeva mõttes väga ajakajaline, sest ta puudutab küsimust, mida peab tegema [[üksikisik]], kui tema [[kodumaa]] satub sõjakeerisesse: kas ta peab kodumaalt põgenema või jääma? "Laimamisest" räägib sellest, kuidas inimene peab käituma ja mida ta peab teadma, kui ta satub [[laim]]u ohvriks. ** Kristi Viiding, intervjuu: Mari Klein, [https://kultuur.err.ee/1608909428/kirjanduspreemia-nominent-kristi-viiding-lipsius-on-ka-tanapaeval-vaga-ajakajaline "Kirjanduspreemia nominent Kristi Viiding: Lipsius on ka tänapäeval väga ajakajaline"], ERR, 09.03.2023 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Viiding, Kristi}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] fk4v55w1ut16967px9445ddskelnwko 0 13960 136049 84326 2026-10-23T18:33:35Z Kruusamägi 873 + pilt 136049 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jaanika Anderson 2025.jpg|pisi|Jaanika Anderson 2025. aastal]] '''Jaanika Anderson''' (kuni 2008 Jaanika Tiisvend; sündinud 28. juunil 1978 Põlvas) on eesti klassikaline filoloog ja muuseumitöötaja, Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor. ==Artiklid== * Kellel on kasu akadeemilisest pärandist? [[Ülikool]]ides säilitatava pärandi tarbijana ei käsitata üksnes ülikooliperet – [[õppejõud]]e ja üliõpilasi. Ülikoolide kollektsioonid teenivad paljusid alates kooliõpilastest ja lõpetades erihuvidega [[teadlane|teadlastega]]. Sellest annab tunnistust viimastel aastatel hoogustunud kogude kindlakstegemine, [[andmebaas]]idesse sisestamine ja digiteerimine eesmärgiga muuta kollektsioonid ühiskasulikuks. Kogude korrastamise tulemusel tõuseb akadeemiline pärand paremini esile ka akadeemilise pere enda silmis. * Sellele, mis paljudele seostub sõnapaariga "akadeemiline pärand" – [[muuseum]]id ja kollektsioonid – pandi alus [[Tartu ülikool]]i taasavamisega 1802. aastal. Samal aastal pandi alus ka ülikooli loodusteaduslikele kollektsioonidele, [[raamatukogu]]le ning aasta hiljem kunstimuuseumile. Valgustusajastu [[ideaal]]i järgi igakülgselt haritud inimese kasvatamiseks – kusjuures iseäranis tähtsaks peeti kunstikasvatust – oli see vajalik samm. * Sel aastal täitus sada aastat Tartu ülikooli kunstikogude, sh Richteri kogutud Egiptuse muististe, ning antiikkeraamika, [[maal]]ide, graafika ja kunstiraamatute evakueerimisest. Osa Tartu ülikoolile kuulunud varast toodi mõne aasta pärast tagasi, kuid sõja eest pakku viidud [[kunstiteos]]eid säilitatakse tänapäevani Venemaal [[Voronež]]i oblasti Kramskoi-nimelises kunstimuuseumis. Ometi käsitame ka Venemaal asuvat kunstikogu kui Tartu ülikoolile kuuluvat akadeemilist pärandit, sest see on tükike ülikooli koondatud kollektsioonide ajaloost. * Akadeemilise pärandi, olgu see kirjalik, esemeline või monument, [[väärtus]] on seda suurem, mida paremini kättesaadavaks ja mõistetavamaks teeme selle akadeemilisele perele ja üldsusele. ** Jaanika Anderson, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/akadeemiline-parand-on-koikidele/ "Akadeemiline pärand on kõikidele"], Sirp, 20.11.2015 * Muuseumid on võimelised kujundama ümber kunstikaanoneid ja kaasa aitama meistriteoste kuulsuse kasvamisele. Paljud kunstitööd on järjest kuulsamad ka võistluse tõttu nende omandamise pärast. * [[Euroopa]]s hakkas antiikkunst pälvima laialdasemalt tähelepanu XVII sajandil, kui kunstiakadeemiad hankisid endale õppetöö tarbeks ja kopeerimiseks antiikskulptuuridest valmistatud kipsvalandid. Antiiksete kunstiteoste üks ühele kopeerimine jätkub tänaseni. Kes poleks näinud antiigi [[Venus]]e ja Apolloni kuju variatsioone, mille materjal, suurus ja tehnika võivad olla muutunud, kuid kujutis on püütud edasi anda muutumatuna. Palju vähem teatakse ja tuntakse nüüdisaegseid tõlgendusi, mis on tõuke saanud mõnest kunstiajaloo seisukohast olulisest taiesest, kuid uute materjalide ja vormidega edastatavad sõnumid on päevakajalised. Vormi algallikas ja eeskuju on jäänud seejuures siiski äratuntavaks. * [[Vaikelu]] arenes maaližanrina XVI sajandil, kuigi selle juured ulatuvad Vana-Egiptusesse. Vaikelude puhul on tavaliselt kujutatud proosalisi igapäevaasju, mis kannavad aga sügavamat metafoorilist [[tähendus]]t: sageli näeb seal surelikkuse [[sümbol]]ina loomakorjuseid, usse lilleseadetes ja putukaid [[taim]]i närimas. Ajalisus on elutsükli lahutamatu osa ning surmahetkel on enamik soove tavalised. Selle on edukalt tõestanud oma fotodega Mat Collishaw, kes on pildile püüdnud surmamõistetute viimased toidusoovid (2011). * Kuninglikud ja teised suured erakogud avati publikule muuseumidena XVIII ja XIX sajandil. Kui Louvre’i 1793. aastast külastada sai, jäeti [[kunstnik]]ele eraldi aeg, et nad saaksid takistamatult kuulsatele kunstiteostele ligi, neid vaadata ja kopeerida. Vanade meistrite tööde lähedalt uurimine ja neist [[koopia]]te tegemine on olnud kunstihariduse keskne osa sajandeid ja andnud oma panuse šedöövrite tekkeks. * Kui paarisajal aastal oli hinnas kunstiteose kopeerimine, siis nüüdseks on see asendunud vabama jäljendamisega. Kunstiklassika on praegu ennekõike inspiratsiooniallikas: kunstnikud on keskendunud tõlgendamisele ja uute tähenduste leidmisele ning kombineerivad tuntud süžeesid uute vormide ja tehnikatega. ** Jaanika Anderson, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/sedoovrite-uus-elu/ "Šedöövrite uus elu"], Sirp, 11.09.2020 * Muuseumi olemust kirjeldatakse kui templit, haridusasutust, kogukonnakeskust või mausoleumi, aga neid on võrreldud ka kaupluse ja laadaga. Muuseumid on piiritlemata, need moodustavad eriilmelistest üksustest koosneva ülemaailmse võrgustiku. Muuseumid ei ole ainult hooned, mille sees on esemed, vaid muuseumi näo kujundavad inimesed – väljaõppinud töötajad, külastajad, annetajad, vabatahtlikud ja muuseumipidajad. Muuseumide arengule on kaasa aidanud nii mehed kui naised, kuid naiste osa on suurenenud samm-sammult, kuni võime juba rääkida teatud ametite feminiseerumisest. * Euroopas oli XIX sajandi keskpaigas muuseumide külastamine uudne tegevus ja seetõttu tekitas naistele sissepääsu võimaldamine väitlusi. Kuigi juba XVIII sajandil tundsid nii mehed kui naised huvi teadusajaloo ja kogumise vastu, põrkuti ometi küsimusele, kas muuseumid peaksid olema naistele avatud. Mitte kõik muuseumid ja galeriid ei avanud naistele ust, ja kui nad seda tegid, siis mitte samadel tingimustel. Kate Hill on uurinud naiste ja muuseumide suhteid aastatel 1850–1914. Naiste ligipääsu ja osalemist püüdis algul kontrollida meestest koosnev juhtkond. Mida "tõsisem" muuseum, seda vähem tõenäoliselt koheldi naisi teretulnud külastajana. Naiskülastajad olid kui märguanne, et seal ei tutvustata džentelmenide teadmisi, ja naiste muuseumi lubamist võis pidada märgiks, et pakutakse kergemat meelelahutust. Välja oli kujunenud arusaam, et mehed on tõsiteadlased ja eestseisjad-muuseumipidajad, naised aga kergemeelsed ja moekad külastajad. * Erinevalt eliidist olid töölisklassist pärit naiskülastajad muuseumipidajate mureallikas kogu XIX sajandi vältel. Neisse suhtuti eelarvamusega. Kardeti, et tegemist võib olla prostituutidega, kes kasutavad muuseumi oma äri ajamiseks. Muuseumis ei soovitud näha ka rinnalapsega emasid, kel võis pähe tulla oma last varjamatult imetada. Tööinimeste räpasust ning galeriis piknike pidamist peeti ohtlikuks kunstiteostele, selles nähti galerii saastumise ohtu. Iseäranis aktuaalsed olid need probleemid Londoni kesklinnas asuvas Rahvusgaleriis (avati 1824), kuna sinna oli lihtne tänavalt sisse astuda. :Suurt muret põhjustasid ka väikelastega naised. Arutleti, kas lapsed üldse peaksid muuseumis käima. Alla kaheksa-aastased ei olnud Briti Muuseumi (avati 1759) lubatud kuni 1879. aastani. Ka Rahvusgalerii ei lubanud väikesi lapsi muuseumi, kus võis juhtuda "väikesi õnnetusi". * Laste meelest ongi muuseum naiste maailm. Muuseumikülastusel saadavad neid naisõpetajad, lisaks emad, muuseumis võtab neid vastu naiskülastusjuht või -pedagoog, muuseumipoes on sageli müüjanna. See pole ainult Eestis nii, vaid ka teistes riikides. Küll aga on mehi rohkem muuseumide juhtkonnas ja kuraatorite hulgas. * XIX sajandi keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani olid muuseumi naistöötajad enamasti väljaõppeta, alakvalifitseeritud, kuid ikkagi arvestatav tööjõud. Väikse eelarve tõttu sõltusid muuseumid naiste odavast või lausa tasuta tööjõust. Naised olid töötegijana vastuvõetavaks tunnistatud igavas, argises töös, peenekoelisemas või rutiinses töös, siltide kirjutamisel, aga ka puhastustöödel ja lastega tegelemisel. Naisi ei nähtud kuraatorina, sest see ametikoht nõudis juhtimisoskust, uurimistööd ja pühendumist. * Esimese maailmasõja ajal hakkas Saksamaa ülikoolides levima uus mõtteviis. Kuigi suur osa mehi oli sõjaväljal, tuli säilitada ülikoolide õppe- ja teadustegevus. Akadeemilise haridusega naised võeti ametisse peamiselt assistendina, sageli lepinguta ja tühise tasu eest. Kirjutamata reegel oli, et naisspetsialist ei tohi hõivata mehe ametikohta, ta tohib olla vaid ajutine kohusetäitja. Nii töötasid tagasihoidlikel ametikohtadel naised tegelikult instituutide ja laborite juhtidena, täites akadeemiliste tippude ülesandeid. * Ka Tartu ülikoolis võeti 1920ndatel tööle naisi, sest ilma nendeta ei oleks suurt teadust sündinud. Uued astrofüüsika küsimused nõudsid sageli töömahukat loendamist, arvutamist ja mõõtmist. Arvutajate ja mõõtjatena hakati kasutama naisi, kes püüdlesid iseseisvuse poole ja olid valmis töötama väikse tasu eest või suisa tasuta. Harva märgiti nende töö nimeliselt ära ja veel harvem said nad teadusartikli kaasautoriks. Seevastu sama tööd teinud noor­mehed tõusid kiiresti assistendiks ja neist said tunnustatud teadlased. ** Jaanika Anderson, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/naised-tungivad-muuseumi/ "Naised tungivad muuseumi"], Sirp, 26.03.2021 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Anderson, Jaanika}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti museoloogid]] crhq65wxr41n9gw2libjg9j2hapxie0 0 19832 136058 114478 2026-10-23T21:51:20Z Juppi lantteineen 5738 Link 136058 wikitext text/x-wiki '''Merlin Kirikal''' (varem Merlin Piirve; 23. august 1986) on Eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. ==Artiklid== * Mitme sõna võtnud ühiskonnaliikme [[feminism]]i otsesema või kaudsema äratõukamise põhjusi on ositi leida XX sajandi alguse kirjandusloost, mil vormus professionaalne pea täielikult [[mees]]test koosnev kirjanikkond ning mil teoretiseeriti [[kultuur]]i ülesannete ning [[kirjanik]]u-kultuuritegelase rolli ja tähtsuse üle [[ühiskond|ühiskonnas]]. Tollal loodi ka [[institutsioon]]id, mis praegugi eesti kirjandust vormivad ([[Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapital]], [[Eesti Kirjanike Liit]], [[Looming (ajakiri)|Looming]]). * Eesti 1920. – 1930. aastate kirjanduslooga kas või põgusalt tutvudes torkab silma kompromissitu [[konflikt]] kirjanduse kui ühiskondliku ehk poorse nähtuse ning kirjanduse kui unikaalse ühiskonnast kõrgemal seisva marmorja [[pall]]i vahel, mis ei assotsieeru millegi muu kui iseendaga, on kõva, läikiv, väga [[ilu]]s ja isetekkiv. * Esiteks on meil tugev tekstikultuse [[kogukond]], kus kirjandust peetakse millekski [[eraldatus|eraldiseisvaks]] (sageli sünonüümse sõnaga "[[erilisus|eriline]]"), tuues esiplaanile ja austades [[paber]]il olevat [[tekst]]i (sõnu) ning raputades selle lahti kõigest välisest. Kirjandus on niimoodi [[formalism]]ile naalduv [[asi iseeneses]]. [[Poliitika]] kaasatõmbamine kirjanduse uurimisse või selle viljelemisse tähendab selles mõttevaos kauni [[klaaskuul]]i kildudeks [[lõhkumine|lõhkumist]] ning inimestelt selle hea ära võtmist, mida klaaskuul muidu teeks. Eraldatud-hoitud klaaskuul suudab lepitada, lohutada, aidata, ülendada, tervendada. Klaaskuul, mis asetatakse sootsiumi sekka, tekitab aga [[pinge]]id ja tuska. :Teiseks on meil kirjandust ja kultuuri ühiskonna osana vaatlev kogukond. Sellisel juhul ei uurita kirjandust mitte klaaskuulina, vaid [[sült]]ja-viskoosse massina, mis voolab ja hakkab kuhugi kinni, tuleb lahti ja liimub uuesti. Kirjandus on sellisel juhul tugevasti oma [[looja]]te ja nautijate külge kleepunud ja vastupidi. (Ilmselt on meil ka neid suundumusi segavad kogukonnad, aga jätkem nad praegu kõrvale.) * [Viivi Luige intervjuu kokkuvõtteks:] Siit selgub, et kirjandust ei tohi madaldada poliitikaks. Kasutatav [[verb]] on võtmetähtsusega: [[madaldamine]] osutab sellele, et kirjandus seisab ''a priori'' kusagil üleval [---]. Kujundlikult väljendudes, kirjanduse ühiskonnaga liitmine lükkab kirjanduse kuhugi allapoole, s.t riisub temalt magusaima [[positsioon]]i. * Kui murda ''doxa'', et kirjandus/kultuur ja sellest väljaspool seisev on kaks eri olemit, võib juhtuda midagi samalaadselt vabastavat, mida "[[puhas kultuur|puhta kultuuri]]" viljelejad usuvad kirjandusel olevat. Uskudes, et eluvaldkondade vahel toimub igavene või(s)tlus, kus mõned alad täidavad [[õitseng]]u, [[mitmekesisus]]e ja [[lohutus]]e eesmärgil tähtsamaid ülesandeid kui teised, ehitatakse vaimne [[pjedestaal]], mille ülemisel astmel kõrgub kultuur – võimekate valdkond, kus lõhutakse piire ning mõtestatakse ümber [[inimene|inimese]] ja sootsiumi sisu. * Ka mina leian, et kultuur/kirjandus on amorfne innovatiivse algega [[ette­aimamatus|ette­aimamatu]] valdkond, mis sageli kujutab elu ehedamalt kui [[statistika]]le tuginev [[teadustöö]] või põhjalik ajakirjanduslik uurimus. [[Kunst]]il selle sõna avaras tähenduses võib olla taastav, vabastav ja alternatiivset mõistmisruumi loov mõju. Küll aga ei usu ma, et [[värskus]] ja [[võimekus]] tuleneb sellest, et kultuur on sõltumatu muust inimtegevusest. Miks ei võiks kultuurist rääkida kui ühiskonna paratamatult politiseeritud osisest, kust nähtub elust pärinev, nii nagu loojad ja lugejad seda kogevad? Kust sugeneb mõttekäik, et kirjandust poliitilis-sotsiaalselt tõlgendades – seda inimellu asetades või selle inimelus asetsemist näidates – minetavad kirjandus ja [[kirjanduskriitika]] "toetuse ja toe" ning sulevad "tähistaeva" meie kohal? * Eesti mõtteloos domineerib [[romantism|romantiline]] loojamüüt, mis XX sajandi alguses ületas riigipiiri ühes kirjanduse järkjärgulise institutsionaliseerumisega. Selle müüdi järgi on [[kunstnik]] – enamasti mees – erilisem kui teised inimesed ning see [[erilisus]] peab talle tagama [[privileeg]]id, [[austus]]e ja materiaalsed [[hüve]]d, ka innuka ja soostuvalt kuulava kõrva. * Kuid kultuur ei asetu enam ammu teljel võim-hüved-austus sellises paigas, kus ta asetses XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses, mil läänes viljelesid kunsti peamiselt Euroopa valged [[aristokraadid]], või Eestis XX sajandi alguses, mil tegutsesid [[nooreestlased]]. Kirjanik on osa inim- ja/või kogukonnast, kuid mitte sedasi, et ta on teistest parem/erilisem, vaid nii, et ta on teistega koos. [[Koosolemine|Koosolemist]] aga eesti kultuuri(kriitika) [[Konservatiivsus|konservatiivsem]] tiib ei tunnista. Nii vormib romantilise kunstniku positsioonile asetuja (või sellest positsioonist unistaja) endale [[Vaenlane|vaenlase]]. Vaenlasteks osutuvad vasakpoolsed mõtlejad-ühiskonnakriitikud, [[feminist]]id ehk "kvoodi­naised", [[keskkonnaaktivist]]id ning mitmesugustes projektides osalejad, kelle sihikul on [[postkolonialism]], [[neo­liberalism]] ja [[rassism]], s.o kõik, kes näevad kultuuri ja ühiskonda viskoossena. * Modernne feminism kui XIX sajandi lõpul otseselt ja samaaegselt nii poliitikast kui ka kultuurist võrsunud nähtus on kunstilembene: läänemaailma esimesed moodsad "uued naised" nõudsid muu hulgas [[valimisõigus|valimis]]- ja [[omandiõigus]]t ning [[liikumisvabadus]]t, kuid kirjutasid ka ühiskondlikest muudatustest [[publitsistika]]t ja [[romaan]]e. * Ehkki (kõrg)kultuuri käsitletakse ka feminismis väga erinevatest vaatenurkadest, on feministlikud mõtlejad ühel meelel, et kirjandus võimaldab katsetada midagi uut, pakkuda tuge, lohutust, sõnastada [[kogemus]]i, mille jaoks puuduvad mittepoeetilises keeles adekvaatsed terminid ning portreteerida inimesi, kes ei ole veel kultuuristatud. * Seega soovivad nii mõtteloo suurkujud kui ka feministlikud [[kultuurikriitik]]ud paradoksaalselt üht ja sedasama – [[vaimsus]]t, [[vabadus]]t, õitsengut, [[mitmekesisus]]t, [[armastus]]t, toetavaid ja küllaseid inimsuhteid. Kuid esimesed usuvad, et selleni ei ole võimalik jõuda, kui kultuur ja kultuuri [[tõlgendamine]] on osa ühiskonnast. Teised usuvad, et on. Esimesed arvavad, et poliitiline [[elustiil]] ja kultuur toodavad surnud kultuuri, teised, et seda toodab [[samasus]]el põhinev, kalkuleerival vaimul rajanev, [[kehalisus]]t tõrjuv läänelik [[metafüüsika]]. * On sümptomaatiline, et eespool mainitud intervjuus toob Luik esile inimese kolm [[suhe]]t, mille mõtestamisel kujuneb inimese elu küllaseks: suhe [[surm]]aga, suhe [[jumal]]aga ja suhe [[mina|iseendaga]]. Niisiis on [[Luce Irigaray]]l õigus, kui ta väidab, et kultiveerime läänes [[surmakultuur]]i, unustades järjepanu [[sünd]]imise [[keha]]st kui meie kõigi [[eksistents]]i eeltingimuse. Ometigi just [[sünd|sünni]] – mitte surma, jumala ja enda – kaudu saame [[kirjutamine|kirjutada]]: saan kirjutada mina ja saavad kirjutada kirjanikud. Paraku ei ole me harjunud nii mõtlema. * Võimalik, et siin taga laiutab [[eesti kultuu]]ri teatava koolkonna [[protektsionism]], [[nartsissism]] ja [[kartus]] kaotada [[esikoht]] oma- ja teistsuguste seas, hirm taanduda. Süüdistades nn [[kõrgkultuur]]i poliitilisest rakursist käsitlejaid madaldamises, seatakse kunstile silt "Ära tule!", sest juba ette on otsustatud, milline [[kriitik]] pühendub ja kas ta ka oskab kultuurist "korrektsel" moel kõnelda. Ja see on kurb. * Kirjanduse ja kirjanduskriitika – sümbiootiliste sõprade – vabadus seisnebki selles, et kirjandusel on [[sõnavabadus]] ja kriitikal on sõnavabadus ning peetakse agarat, ent sõbraliku tooniga [[vaidlus]]t. Ometi on meie kultuuriruumis ikka veel levinud arvamus, et poliitilistel, sealhulgas feministlikel kultuurikriitikutel on vähem [[sõnaõigus|sõna]]- ja valikuõigust kui väidetavalt apoliitilistel kirjutajatel. [[Lisa Rado]]le mõeldes ei saa ma siiski aru, miks mina – feminist – kirjandusest [[tähistaevas]]t leida ei või, kui ma seda ometigi iga päev leian? Miks ei võiks tähistaevast koos ammutada? ** Merlin Kirikal, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ennatlikult-suletud-tahistaevas-ehk-eesti-kirjandusest-feministlikult/ "Ennatlikult suletud tähistaevas ehk Eesti kirjandusest, feministlikult"], Sirp, 26.02.2021 * [[Johannes Semper]] kirjutas 1920. aastal, et kunstiteost saab vastu võtta kahel moel: seda võib kas a) maitsta või b) mõista. Prestiižsete kirjandusauhindade žürii liikmed ei tohiks tema arvates isiklikku maitset arvesse võtta. * [[Maarja Kangro]]l ja Johannes Semperil on mõndagi ühist, kas või rännusõltuvus ja kirg romaani keelte vastu. * Võib oletada, et kui Maarja Kangro oleks anglofiil, kirjutaks ta teistsuguseid tekste. Võib-olla. * Semperi pärandi saatus näitlikustab Kangro sedastust imetluskuhilate kohta: kuhu antakse, sinna tuleb ikka juurde, vähemasti mingil perioodil. Seaduspära toimib ka vastupidi: kuhu ei tule, sinna ei hakkagi tulema. Ja miks tuleb või ei tule, võib olla määratud sotsiaalkultuurilistest või poliitilistest põhjustest või pahast tähtede seisust. Semper on kurioosne näide: ta sai auhindu nii Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude ajal, pärast Eesti iseseisvuse taastamist kadus ta aga kui mutiauku. Kooli kirjandustunnis lõpetati Semperi teema tõigaga, et too kirjutas sõnad ENSV hümnile. See tähendas, et tema loomingut ei saa retrospektiivis tõsiselt võtta. Ja just tõsiselt võtmisest, tunnustusest, kunstiauhindadest Kangro raamatus "Minu auhinnad" pajatabki. * Eesti ägab ''[[mina]]''-ikke all. Johtub see näiteks sõnast "minu" Kangro teose pealkirjas (hiljem liidetakse sellele solidaarselt "meie"). Eesti kultuuriruumis on "mina" end läbi surunud näiteks Petrone Prindi populaarses reisisarjas, kus kirjutajad n-ö [[omastamine|omastavad]] paljud maailmapaigad. :Mõnes mõttes on see vabastav, sest mis siin ilmas üldse ilma "minuta" aset leiab ja tähenduse saab? Viitab kuumale minasupile ka Kangro: auhinnahulluski sai alguse [[individualism]]useseemne muldapanekuga. Mõnes mõttes on see aga sünge. Selleks, et rääkida mingist tahust, nähtusest, värgist ''mina''-vinkli kaudu, peab see mina vähemasti mingil määral olema küllastatud ''money and/or power''<nowiki>'</nowiki>iga või mingi muu ollusega x, sest iga mina ei ole piisavalt mina. * Kadeduse [[demoniseerimine]] sai alguse XIX sajandil. Kadedus naiselikustati ja seoti moraalse [[hukatus]]ega, muudeti [[häbiväärsus|häbiväärseks]]. Siit ka tuntud sõnapaar "naiselik kadedus", mis esiteks viitab, et [[mehed]] eriti kadedad ei ole (või kui on, siis astuvad peavoolu-[[mehelikkus]]est välja), ja teiseks seob naissoo kuidagi läbipõimunult-lämmatavalt kadedusega – nagu sellest polekski teed välja. Säärane kadeduse käsitus näib olevat praegugi küllalt levinud. * Kuid kadedust saab mõista ka teisiti. Kultuuriuurija [[Sianne Ngai]] sõnutsi on see hoopis afektiivne ja (tihti) adekvaatne [[vastus]] ebavõrdsele olukorrale. Ebavõrdsus võib olla tekkinud eri põhjustel, s.o klassist, rassist, soost, etnilisest kuuluvusest, vanusest vms johtuvalt. Valgete lääne [[kapitalism]]is tekitab kadeduseuss küsimusi nagu "miks saab tema välisriikidesse [[Reisimine|reisida]] seitse korda aastas ja mina ei ühtki?", "miks on tal igal talvel uued [[saapad]] ja mina kannan samu juba mitu talve?", "miks on tal nii palju vaba aega ja mina pean kaheksast viieni [[kontor]]is rabama?", "miks saab Kangro pea iga ilmutet teksti eest meelehead ja nutsu ning minu kaunid oopused ei pälvi retsensioonipoegagi?"... Sellistele küsimustele peaks traditsiooniliselt järgnema [[kõrvakiil]] autoriteedilt ja kristlik nending, et oled tühine inimeseloom. Kasi nurka ja häbene! Ole õnnelik, kui teisel hästi läheb! * Ometi hõljub kadedus päris kindlasti ka loomeisikute ringkonnas, eriti nende seas, kes järjepanu auhindadest ilma jäävad. Nemad peavad oma [[šampanja]]t jooma (kui neile ikka serveeritakse) teiste õnnejoovastust ja naudinguvööte pealt vaadates, tajudes, kuidas need valusasti nahal mingiteks koledateks tunneteks teisenevad. Karm. * Tõsiasi on, et kadedus on kehalikustunud (tunneme seda oma kõhus, rinnas, kurgus jne) ning seda on ka auhindamine ja auhindade saamine. See tuleb Kangro tekstist reljeefselt välja. Peale [[raha]], mis auhinna(kese)ga kaasas käib, on oluline ka kehaline tajumus, mis kaasneb teadmisega, et oled parim, oled võitnud. Raha ehk rulli on muidugi vaja. Juba Semper nurus endale Berliini sõiduks mitmeid [[avanss]]e ning Kangrogi kirjutab avameelselt (napist) rahast, mida talle koos auhindadega pudeneb, kuid põnevam on selle juures [[dopamiin]]i­teema. Auhinnaga kaasneb nimelt lühemat või pikemat aega kestev [[kaif]], mõnus siirupine tunne, mis ajab veidi ülemeelikuks, tekitab [[kohvik]]us väljategemise ja ka väljaelamise tunde. Seda on Baltimaade elanikel hädasti tarvis, eriti [[talv]]el. Kirjanikkond ei ole huvitet vaid [[sümboolne kapital|sümboolsest kapitalist]] (mis on jube oluline) ja rahast (mis on jube oluline) ja võrgustikukapitalist (mis on jube oluline), vaid ka kehalise kapitali virgutamisest, s.o meie keha (ja seekaudu ka muidugi mentaalsus) vajab sööste, naudin­gulisi vööte, viirge ja jugasid, tunde­laenguid, mis meenutavad [[armumine|armumist]] või lihtsat [[lihahimu]]. * Auhinnad mõjuvad erakordselt kehaliselt, panevad tajuma end oma kehas hästi, [[organism]]i aga nõristama [[nektar]]eid, mis annavad [[eluisu]] mingiks ajaks tagasi. Sedastab Kangrogi, et on tihti kahelnud nii mõneski asjas, mõneski sihis, aga õnnitlev kringlilõhnaline [[telefonikõne]] on lahustanud ta eksistentsiaalse [[piin]]a hetkega. Lihtne niisiis: inimene on [[depressioon]]i sisenemas, aga saabub sõbramees auhind ja kohe tundub kirjanikukutse jälle aus ja tähenduslik. Aja jooksul auhinnalaks kahjuks lahtub ning sunnib uuesti otsast alustama. Pealegi ei suuda auhind [[kurvameelsus]]t iga kord alla suruda, vahel võib see muuta olukorra veelgi mannetumaks. * Kangro on oma viimases tekstis nagu "Klaaslapsegi" puhul [[siirus|siiras]]: ta on kasutanud pärisnimesid, kirjeldab pärisolukordi. Selline aus kirjutamine on vahest ajastu märke. See ajab paljud asjaosalised marru, aga aitab ühtlasi saavutada mingi [[tõelus]]ekihi, mida lugejad eri põhjustel väga ihaldavad. * Kes ikka viitsib 2018. aastal lugeda mingitest Rudolf Ikkadest ja mr Ramsaydest? Kuivõrd eetiline on päriselu teesklematu kudumine kirjandusteksti, on muidugi eraldi küsimus – ja mis sellele järgneb. Varrak mainib kõmupirnina Karl Ove Knausgårdile tehtud kohtuähvardusi. Kas Kangrot ei hakka keegi kohtusse kaebama? Sellest saaks kirjutada hittromaani "Minu kaasused". * Lõpetada võiks siiski vingudes ehk konstruktiivselt kritiseerides. Vastasel juhul tundub [[kriitik]] liiga heatahtlik. Kriitikute mõmmistumist ehk lihunik-kriitikute väljasuremist tögab ka Kangro: väike kuri [[vürts]] annab asjale jumet! * Vaevalt et ma oma (kadedast) kirjutisest kaifi või selle eest märkimisväärselt rulli saan. Küll aga on Kangro endale välja võidelnud (või hoopis "välja nautinud"?) säärase [[staatus]]e, et usutavasti antakse talle auhindu ka pärast auhindade üle [[naer]]mist, isegi kui see kõik tundub "oma pere [[jõulukink]]ide mõnitamisena". Laksu (ja jaksu) ning rulli on tal edaspidigi vaja. :Annan siis Kangrole oma kujuteldava auhinna lakoonilis-täpse [[stiil]]i (ha-ha), lõikava [[kriitikameel]]e (haha-ahhaa), läbimõeldud [[kompositsioon]]i (irv) ja veenva [[karakteriloome]] eest (mahlakasköhiv viimne [[irve]]). * Merlin Kirikal, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mina-johannes-semper-ja-maarja-kangro/ "Mina, Johannes Semper ja Maarja Kangro"], Sirp, 11.01.2019 * Kindlast [[kontekst]]ist võrsuvate ja sellest alati tingitud [[korrespondents]]ide peamisteks ülesanneteks on olnud pere- ja isikliku sfääri küsimuste vaagimine, iseenese episto­laarne loomine ning ka äri- ja avaliku elu asjade ajamine. Johannes Semperi ja [[Johannes Barbarus]]e loomingu, sealhulgas kirjavahetuse käsitlustes on tähelepanu­teravik suunatud eelkõige nende poliitilisele angažeeritusele, s.o nende tegudele [[avalikkus]]es. Kui aga asetada kirjadele teistsugune lääts, mis nihutaks dominandi paigast? Mõtlejatest sõprade enam kui tuhandel leheküljel lahti rulluv usalduslik kirjavahetus on ju kõigele {{Sõrendus|lisaks}} ka dokument tollastest põrkuvatest kunstivaadetest ning nende pingelistest kehtestamis- ja/või tõrjumiskatsetest, reisivõimaluste avardumisest jõukamatele eestlastele ning modernsetest [[kehatehnika]]test, mida ei saa loomingulis-intellektuaalsest elust eraldada. Kuna need kirjad kõnelevad vaheldumisi bürokraatiast, vaipadest, mikroskoopidest, istungitel kantavatest ülikondadest, mädapaisetest, titenutust ja vesisest ilmast, siis segunevad neis iga­päevasus ja kõrged aated, mis omakorda tekitab minus ammu surnud ja eesti kultuuriloos vägagi vastuolulise mainega meestele füüsiliselt lähedal olemise tunde. * Semperi ja Barbaruse kirjavahetus lubab näiteks õppida meestevahelise usalduslik-kiindumusliku sõprussuhte kohta, uurida "homosotsiaalseid suhteid" ehk seda, kuidas samast soost isikud – teine­teist kuulates, toetades ja informeerides – arendavad oma elu selle mitmekesisuses. Sellise rõhuasetusega nihkuvad kirjavahetuse keskpunkti {{Sõrendus|kaks kehalikku meeskirjanikku}}, kes ihalevad, põevad, tüdivad, tahavad, vihkavad. Mida, keda ja kuidas? * Et säärast kunsti viljeleda, tuleb niisiis seista eraldi, paastuda välismõjudest. Märkamata oma väljendite külma idealismi ega üksinduskultust – iseenda isoleerimist loomingulisse protsessi –, ei märka nad ka seda, kuidas nad üksteist mõjutavad, kaasa kisuvad, sütitavad ja kiidavad. * Kirjad ei ole oma olemuselt eraldiseisvad (nii nagu seda on Semperi ja Barbaruse sõnul luuletused ja suured loojaisikud), vaid dialoogilised. Sa ütled ja sind kuulatakse. :See kuulamine muutub tähtsaks, sest mujal kuulajaid justkui ei olegi. XX sajandi alguse eesti luuletaja tajub, et lüürikat enam ei vajata, rahvas ei vasta luuletajale. * Semper ei taju kõneleja ja kuulaja kooskõla. See on ositi tema kui tundliku ja nõudliku kriitiku tunnetus, et poeet on sootsiumi keskmest välja puksitud. Semper ja Barbarus aduvad väga selgelt, et teljed intellektuaalne–esteetiline ning austus–võim–materiaalne kindlustatus ei ole enam teineteist tingivad: luuletaja hääl ja anne ei too iseenesest ei asiseid hüvesid ega vastukaja. Nii jääb ­kirjanik oma lüürilises panteismis üksinda. Ent Semper vajab dialoogi, samuti Barbarus. Nad igatsevad looja ja vastuvõtja erilaadseid kohtumisi, s.o motiveerivat, tunnus­tavat või ka argumenteeritult kriitilist vastust oma töödele. Selle vajakajäämise kompenseerivad mehed kirjades, kus teine­teise ideedele kaasa elatakse [---] ning kus paralleelsed südamed on teineteisele maksimaalselt ligidal ja aktiivses dialoogis. Kirjade vahetamine on ainuke suur hooletusviga, mida tehes Semper ja Barbarus unustavad romantilise looja­müüdi, unikaalsuskultuse ja mõjuängi oma kaas­aegsete suhtes ning ­viivad läbi teatava eksperimendi, mille käigus nad ilmuvad avatud ja suhtekesksete subjektidena ehk nii, nagu nad mujal ei ilmu. * 16. jaanuaril 1927 kurdab Barbarus, kuidas ta ühel visiidil haigete juurde sai tuisust-tuulest "läbi puuritud", kuid samas kirjeldab ka pühadeaegset puhkust ja [[tants]]imist (lk 400–401). [[Tšarlston]]i tantsimine on Barbaruse sõnul eriti mõnus tegevus, sest "kui jalad töös, siis pääl (ajul) kergem, – pole aega mõtlemiseks. // Üldse, alumise otsaga peame vaimlist tasakaalu alalhoidma, – käime ka vahel [[Uisutamine|uisutamas]] [---] Siis kui mõlemad otsad liiguvad on ka keskkoht (seedimine & muud funktsioonid) hoopis energilisem." (Lk 401) Selles kirjas avalduvad kehalised vintsutused, mis Barbarusele kui arstile osaks said: need struktureerivad tema kui mõtleja elu ja aega (vt nt lk 143). Ta on tihti haiglane, kurnatud ning kroonilises [[ajapuudus]]es, olles pidevalt võlgu kirjanduslikku tööd, mis nõuab süvenemishetki. Mõningaist tekstikohtadest aimub isegi Barbaruse [[kadedus]], et Semperil on enam aega kirjanduslikeks pingutusteks. * Ajapuudusest meeleheitel Barbarus ravib küll verd nuusates haigeid (lk 604, 607), kuid värsside ladumiseks jääb ajast puudu. On märgiline, et roostevärvi leket kirjeldaval Barbarusel puuduvad igasugu­sed sekreeditabud – tekstis on peale ninavere ka menstruatsiooniverd (lk 73, 194), luulespermat (lk 799), haisvaid nina­vedelikke (lk 154), pissi (lk 252) jne – ning see avaldab vabastavat mõju ka Semperile (nt lk 637, 817), kelle ilukirjandusloomes olen tajunud süstemaatilist niiskus- ja lögafoobiat. * Igal juhul takistasid [[haigus]]ed Barbaruse loomingulist tööd. Tema lõhki­kistuse taustale kerkib meestega samal ajal tegutsenud [[Virginia Woolf]]i sedastus, et kirjutamiseks on vaja ka oma tuba ehk eemalolekut igapäevastest toimetustest, koristamisest ja emotsionaalsest hooldustööst. Barbarus – ehkki hoopis teises kontekstis ning palju suuremate privileegidega kui tollane (nais)­kirjanik – tajub omal nahal, kuivõrd aeganõudev on intellektuaalne töö ja kui frustreerivalt mõjub see, kui kirjutamise juurest pidevalt ära kistakse. * Ülaltoodud tsitaat kõneleb aga ka Barbarusele ja Semperile omastest [[kehatehnika]]test. See termin tähistab kindlaid kehalisi tegevusi – näiteks tantsimist –, nendest tõukuvaid kehalisi muutusi ning nende muutuste mõtestamist ja väärtustamist. Teatud kehalistest tegevustest ja nende võimalikest tulemitest oleme harjunud mõtlema kindlal moel. Näiteks kui kujutame ette uisutavat või tantsivat Barbarust, siis vaikimisi mõtleme ka sellele, et sellel liikumisviisil on tulem, s.o vormis kehaga Barbarus, kellel on ka hea vaimne tervis. Ühtlasi mõistame, et uisutamisest rääkimisega esitab Barbarus end kui dünaamilist ja kehaliselt aktiivset meest. Barbarus nendib tsitaadis, et tuleb liikuda, hoida seedimist korras ja lasta ajul puhata, et see hiljem jälle efektiivselt funktsioneeriks. Tõhus alakeha, tõhus kõht ja tõhus [[aju]] – need on moodsale meeskirjanikule vajalikud atribuudid. * Selline kehapoliitika tuleb jõulisemalt välja vastandliku, negatiivse kehatüübi ehk ajakirjanike kaudu, kellega Barbarus ja Semper pidevalt vägikaigast veavad (vt lk 153). Nood põevad "ajuatrofeerumistõbe" (lk 403) ja nende keha on Barbaruse sõnul selline: "[---] pisikene nupp, kitsas rinnakorv (kus süda-hing atrofeerub), laienev kõht, mis hiigla tagumikuga lõpeb & hästi sõnnikut teeb. Nende herrade aju on ammu juba istmikus & teeb ridu (''cerebrum pelvin'')" ehk tagumikuajuga (lk 403). * Loomingulisus, arukus ja meesmõtleja keha on siin korrelatsioonis. Kehast sõltuvad mõttetulem ja kirjutised. Mehe [[rind]] peab olema lai, et [[süda]] ja [[hing]] – s.o aated ja loomingulised emotsioonid – ära mahuksid. Rinda peab laiaks aga treenima: Barbarus tõstab selleks raskeid pomme, ta tahab parema käega tõsta 3,5 puuda (57,4 kg; lk 78). * Ent peale kauni ülakeha mängib Barbaruse lõõbi kohaselt mehe võimekuses rolli ka [[aju]] asukoht: tagumikust võimalikult kaugel. Kõht võiks laienemise ja seedehäirete ennetamiseks olla vormis, vähemasti mitte paisunud. Mehekeha on mehe kultuur, näib mõtisklevat Barbarus. Siit johtub veel üks kirjavahetuse kui kultuuriloolise dokumendi telg: see räägib meile vahetult tollasest mehekehast, selle tehnikatest, ideaalidest ning seostest loominguga. Keha kultuuri­loo jaoks – mis on eesti humanitaarias suuresti lahti kirjutamata – on see kirja­vahetus väärtuslik allikas. ** Merlin Kirikal, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/27663 "Paralleelsed südamed tagumikust eemal paiknevate ajudega"], Keel ja Kirjandus, 12/2020, lk 1078–1082 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kirikal, Merlin}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] ffbnnnezxuy5juq32r3ad6kuj314iym 0 21619 136052 122527 2026-10-23T18:51:17Z Kruusamägi 873 + pilt 136052 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ruth Kalda 2018.jpg|pisi|Ruth Kalda 2018. aastal]] '''Ruth Kalda''' (sündinud 16. aprillil 1965) on eesti arstiteadlane. ==Artiklid== * Tundub, et nii EMO kui ka [[kiirabi]] vajadust reguleerib pigem inimeste une- ja ärkveloleku [[rütm]], mitte see, kas perearstikeskused on avatud või suletud. Sageli on EMO-sse pöördumine seotud [[patsient]]ide [[teadlikkus]]e ja suhtumisega tervishoiusüsteemi. Osa patsiente ei pöördugi terviseprobleemi ilmnedes perearsti poole, sest seostab termineid "kiirabi" või "erakorraline abi" pigem sooviga saada kiiret abi, mitte aga probleemi tõsidusega. ** Ruth Kalda, [https://www.err.ee/1608878048/ruth-kalda-kas-emo-de-ulekoormus-on-lahendamatu-probleem "kas EMO-de ülekoormus on lahendamatu probleem?"], ERR, 08.02.2023 {{JÄRJESTA:Kalda, Ruth}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ejtrontwdkemqjxs18akubrafcsqcw3 136056 136052 2026-10-23T21:46:13Z Juppi lantteineen 5738 Link 136056 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ruth Kalda 2018.jpg|pisi|Ruth Kalda 2018. aastal]] '''Ruth Kalda''' (sündinud 16. aprillil 1965) on eesti arstiteadlane. ==Artiklid== * Tundub, et nii EMO kui ka [[kiirabi]] vajadust reguleerib pigem inimeste une- ja ärkveloleku [[rütm]], mitte see, kas perearstikeskused on avatud või suletud. Sageli on EMO-sse pöördumine seotud [[patsient]]ide [[teadlikkus]]e ja suhtumisega tervishoiusüsteemi. Osa patsiente ei pöördugi terviseprobleemi ilmnedes perearsti poole, sest seostab termineid "kiirabi" või "erakorraline abi" pigem sooviga saada kiiret abi, mitte aga probleemi tõsidusega. ** Ruth Kalda, [https://www.err.ee/1608878048/ruth-kalda-kas-emo-de-ulekoormus-on-lahendamatu-probleem "kas EMO-de ülekoormus on lahendamatu probleem?"], ERR, 08.02.2023 {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kalda, Ruth}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] mgkw6qcy79rhk7jfkwlvjho6eslmwh1 0 22911 136051 120162 2026-10-23T18:38:20Z Kruusamägi 873 + pilt 136051 wikitext text/x-wiki [[Fail:Andu Rämmer saamas doktoridiplomit rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel, 1. detsember 2018.jpg|pisi|Andu Rämmer saamas doktoridiplomit rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel]] '''Andu Rämmer''' (sündinud 27. märtsil 1964) on eesti psühholoog ja sotsioloog. ==Intervjuud== * See, mis praegusi [[noor]]i veel puudutab, on aga ka [[tööturg|tööturu]] [[ebakindlus]]. Noor võib [[ülikool]]is asuda omandama [[eriala]], millega tal näiteks kolme või nelja aasta pärast polegi midagi peale hakata. Ta peab aga ikkagi suutma [[Ellujäämine|ellu jääda]]. * Meil on ju valdav [[projektipõhisus]]e [[ühiskond]]. [[Täiskasvanu]]d ise on need tingimused ühiskonda loonud, ja selle kõige eest noori [[Hukkamõist|hukka mõista]] ei ole õiglane. ** Andu Rämmer, intervjuu: Aime Jõgi, [https://tartu.postimees.ee/7931936/tark-tartu-y-ja-z-polvkond-kas-maailmalopp-on-kohe-kaes "Y- ja z-põlvkond! Kas maailmalõpp on kohe käes?"], Postimees, 5. jaanuar 2024 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rämmer, Andu}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 5z9c767al4igu8wsbvk4n6pno3mx38g 136055 136051 2026-10-23T21:44:47Z Juppi lantteineen 5738 136055 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andu Rämmer saamas doktoridiplomit rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel, 1. detsember 2018.jpg|pisi|Andu Rämmer saamas doktoridiplomit rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel, 1. detsembril 2018. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Andu Rämmer''' (sündinud 27. märtsil 1964) on eesti psühholoog ja sotsioloog. ==Intervjuud== * See, mis praegusi [[noor]]i veel puudutab, on aga ka [[tööturg|tööturu]] [[ebakindlus]]. Noor võib [[ülikool]]is asuda omandama [[eriala]], millega tal näiteks kolme või nelja aasta pärast polegi midagi peale hakata. Ta peab aga ikkagi suutma [[Ellujäämine|ellu jääda]]. * Meil on ju valdav [[projektipõhisus]]e [[ühiskond]]. [[Täiskasvanu]]d ise on need tingimused ühiskonda loonud, ja selle kõige eest noori [[Hukkamõist|hukka mõista]] ei ole õiglane. ** Andu Rämmer, intervjuu: Aime Jõgi, [https://tartu.postimees.ee/7931936/tark-tartu-y-ja-z-polvkond-kas-maailmalopp-on-kohe-kaes "Y- ja z-põlvkond! Kas maailmalõpp on kohe käes?"], Postimees, 5. jaanuar 2024 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rämmer, Andu}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] s0t5zqqbnyt9mnulew8l7c08mxiq9ra 0 23457 136047 123770 2026-10-23T18:30:04Z Kruusamägi 873 + pilt 136047 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marju Luts-Sootak 2015.jpg|pisi|Marju Luts-Sootak 2015. aastal]] '''Marju Luts-Sootak''' (kuni 2007 Marju Luts; sündinud 3. märtsil 1966 Rakveres) on eesti õigusajaloolane. ==Artiklid== * Euroopa õigusajaloo laiemas kontekstis sattus noor [[Eesti Vabariik]] koos oma ülesehitamist vajava kohtusüsteemiga järjekordsesse [[maailmalõpp]]u. Ma ei mõtle niivõrd impeeriumide lagunemist, kuivõrd omamoodi kindlameelse õigususu murenemist. Juba [[XIX sajand]]il oli räägitud [[jumal]]ate suremisest. [[Õigus]]e puhul tähendas see, et kõrvale heideti aastasadu kõlbulikuks peetud usk loomulikku õigusesse, olgu see siis põhistatud jumalikult, universaalse inimloomuse või inimmõistuse kaudu. XVIII ja tegelikult juba eelmised sajandid olid selgesti näidanud, et väidetavalt universaalse loomuliku õiguse nime all saab teostada vägagi partikulaarset ja konkreetset [[meelevald]]a. Taevasest armust valitsejat ja taevast [[hierarhia]]t peegeldavat [[seisuslik ühiskond|seisuslikku ühiskonda]] võis idee inimlikust käsutusulatusest väljapoole jäävast loomulikust õigusest õilistada, kodanlike revolutsioonide järgses vabade ja võrdsete vennaskonnas polnud sellele enam kohta. * Uus kodanlik ilm vajas uut kindlust ja uskus selle leidvat inimeste endi tehtud õiguses. [[Võimude lahusus]] ja vastastikune [[kontroll]] ning tasakaalustamine, kogu riigivõimu teostamise allutamine üldistele ja teadaolevatele reeglitele, põhiõiguste käsitamine indiviidi kaitseõigustena riikliku sekkumise vastu – kõik need ja veel terve hulk juriidilisi mehhanisme leiutati XIX sajandil uue, võrdselt vabade õigussubjektide ühiskonna rajamiseks, toimimiseks ja alalhoidmiseks. * Silmaga nähtava vormi leidis õiguse uutmoodi kindlus näiteks kirjutatud ja "igaveseks" kehtestatud [[konstitutsioon]]ides. Suure [[Prantsuse revolutsioon]]i järel jõuti napilt 15 aasta jooksul niisuguseid igavesi põhiseadusi tervelt seitse tükki vastu võtta ja välja kuulutada. Teatud [[närvilisus]] ja siia-sinna tõmblemine on võib-olla isegi mõistetav – see revolutsioon oli tõepoolest la Grande Revolution. Tegemist ei olnud ju pelgalt riigiõigusliku reformiga, kus üks vana valitsemiskord – ''ancien régime'' – oleks asendatud uuega, nagu tõi kaasa sajandi jagu varasem [[Glorious Revolution]] Inglismaal. Prantsusmaal korraldati kogu ühiskondlik korraldus ja ka ühiskond ise ümber. * Kirjalikud konstitutsioonid ja ulatuslikud kodifikatsioonid näitavad, kui oluliseks osutus nüüd üldine, kõiki võrdselt ja ühtmoodi kohustav reegel nimega "seadus". See pidi olema ka pärast avalikku väljakuulutamist igaühele ja igal ajal [[Kättesaadavus|kättesaadav]]. Prantsuse [[tsiviilkoodeks]] oli esimene seadus kogu maailma õigusajaloos, mis anti välja taskuväljaandes, et igaühel oleks seda mugavam kaasas kanda. * Aga tõepoolest, majesteetlikku võrdsust kuulutav seadus keelab ühtviisi nii rikast kui vaest. Vähe sellest, ta keelab samasuguse rangusega ka igaüht, kes jääb sinna rikka ja vaese vahepeale. See oligi uue korra tuum: revolutsioonis nõutud vabadus pidi kuuluma võrdselt igaühele. Õpetus õigusriigist; rangelt seaduslikkuse põhimõttele rajatud karistusõigus; privaatautonoomia põhimõttele rajatud eraõigus; täitevvõimu otsuste kohtulik kontroll; põhiõiguste konstitutsiooniline, ehkki mitte veel kohtulik tagamine; kohtunike sõltumatus – üle-eelmisel sajandil välja töötatud ideelise raamistiku nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Kõige selle taustaks oli usk, et õigus pakub kindlusena kaitset uuele ilmale, mille olid välja kuulutanud revolutsiooni trompetid või ka Napoleoni la Grande Armée kabjaplagin või pigem levinuima variandina parlamendi aplaus tähtsate reformiseaduste vastuvõtmisel. Tollane usk kindla õiguse vankumatusesse igaühe kaitsmisel pidi ulatuma õigusteadlaste kabinetivaikusest kaugemale. * Olgu siin näitena toodud 1896. aastal vastu võetud Saksa tsiviilseadustik, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1900. aastal. Selle eelnõu oli ette valmistanud kaks kõrgetasemelist komisjoni. Esimene komisjon tegutses aastatel 1874–1888, s.o ligi 15 aastat, ja teine komisjon 1890–1895 ehk veel viis-kuus aastat. Parlamentaarsed arutelud sinna otsa. Ja siis veel vakatsiooniperiood, neli aastat seaduse vastuvõtmise ja kehtestamise vahel. Sakslased võtsid endale XIX sajandi lõpus tsiviilseadustiku ettevalmistamise algusest kuni kehtestamiseni 26 aastat. Vakatsiooniperioodi jooksul avaldati esimesed kommentaarid, õpikud ja üksikkäsitlused. Pole raske ette kujutada, kui palju oli sellest kirjanduslikust polstrist tuge praktikal, kui tuli hakata uut seadust rakendama. * 1991. aastal taas iseseisvuseni jõudnud Eesti Vabariigis asuti väga intensiivselt tegelema õiguse ulatusliku reformiga seadusandlikul tasemel. Rahvusvahelises ja ajaloolises võrdluses tegutses Eesti seadusandja sellel suure reformi ajajärgul vägagi radikaalselt, näidates kohati ka närvilise kiirustamise märke. Nii pole ime, et kommentaarid, õpikud ja üksikuurimused ei ole jõudnud meie praktikute töölauale mitte seaduste ja seadustike jõustumise ajaks, vaid tagantjärele või üldse mitte. * Nii või teisiti peaks pärast suurt ja suurte reformiseaduste lainet saabuma aeg, mil seadusandja tõmbub õiguse aktiivsest kujundamisest võimalikult tagasi ning laseb positiivsel õigusel igapäevases praktikas oma positsioone igaühe kaitsel kindlustada. Eesti seadusandja on aga jätkanud pigem revolutsioonilises palavikus, nagu tahaks ta XVIII sajandi lõpu noore Prantsuse Vabariigi konstitutsioonilist seadusandjat üle trumbata. * Seevastu viienda suure koodeksi, karistusseadustiku puhul pole hoo mahavõtmist märgata: kokku 51-st muudatusest on vastavalt 10 ja 9 pärit viimasest kahest aastast. Elektroonilises Riigi Teatajas õigustehnilise informatsioonina mõeldud märge "hetkel kehtiv" kipub omandama [[Iroonia|iroonilist]] varjundit. On selge, et seadusandja sellise [[aktivism]]i tagajärjel kannatab õiguse kindlus ja püsivus. * [[Eesti]] mitte just [[uhkus]]eks põhjust andev, aga kahtlemata [[Vaheldusrikkus|vaheldusrikas]] [[ajalugu]] on teinud siinsest maanurgast nii või teisiti Euroopa õigusajaloo katsepõllu. Me kipume isekeskis kõike halba ikka võõraste sundijate süüks arvama. Tegelikult näitab Eesti uuem õigusajalugu ka meie endi uskumatut [[valmisolek]]ut rubriigis "eestlaste [[eksperimendid]] iseendaga", mis tabavad meid entusiastlikult sekkuva [[valitsus]]e näol. * Modernse kodanliku ühiskonna ja sellele vastava riigikorralduse üks teoreetilisi põhistajaid [[John Locke]] ei näinud mingit põhjust pidada seadusandlikku kogu alaliselt tegutseva organina ametis – millalgi saavad olulised seadused valmis ja siis peavad rahvaesindajad minema oma vana töö juurde, katsuma enda tehtud seaduste järgi elada. * Kui aga seadusandlus osutub päevapoliitiliseks [[tuulelipp|tuulelipuks]], siis meenutab see enamat kui pelgalt soovi valijale meeldida ja meelde jääda. Kiirelt muudetav seadusandlus oli üks neid võtteid, mida kasutasid XX sajandi totalitaarsed režiimid oma poliitiliste eesmärkide ja ideoloogiate elluviimiseks. Saksamaa seaduste populaarseim väljaanne, Heinrich Schönfelderi koostatud seaduste kogu ilmus 1935. aastal esmakordselt vahetatavate lehtedega väljaandena. Täpselt sama tehnikat kasutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], aga pole seadusekogude puhul näiteks kunagi kasutatud [[Skandinaavia]]s. * Võimalik, et meie moodne elektrooniline [[Riigi Teataja]], kus me vahetame lehti seda ise üldse märkamata, on teinud meie õiguse [[Haavatavus|haavatavamaks]], kui me oskame arvata. * [[Stefan Zweig|Zweig]] on kirjeldanud esimese maailmasõja eelse Euroopa vaimset hoiakut [[mõistuseajastu]] enesekindla [[optimism]]ina: "Keegi ei uskunud sõdu, revolutsioone ega pöördeid. Kõik radikaalne, kõik vägivaldne näis mõistuse ajastul olevat juba võimatu". :Tagantjärele me teame, kui [[Naiivsus|naiivne]] oli see uskmatus. Teadis ka Stefan Zweig, kes 1942. aastal enam ei jaksanud. Aga millessegi, kas või sooja pesu sisse külmal talvepäeval peab inimene saama uskuda. * Mina usun, et kui tahta, saab ajaloost õppida küll. Kui meie püüd on [[õigusriik]] koos kindla õigusega, tuleks eeskujusid otsida pigem õiguse kindlust kõrgelt hinnanud ajastust. Igatahes tõotab see enamat saaki, kui saab pakkuda kindluse kõrgaega üksnes poleemilise kriitika kõverpeeglis kujutanud, inimeste hirmulhoidmise nimel muu hulgas ka sihilikult õiguse ebakindlust tootnud aeg. XX sajandil nii mõnelgi pool vaenlaseks kuulutatud juriidiline formalism võib osutuda XXI sajandi uue õigusmõtte vanaks ja unustatud, kuid heaks võtmeks. * Meil on põhjust hoolida väga sellest modernse ajastu suursaavutusest, universaalsest võrdsest vabadusest igaühele. See peaks olema [[vundament]], millel saab seista nii õiguse kui vabaduse kindel kants ja varjupaik. ** Marju Luts-Sootak, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-seadusandja-revolutsioonilises-palavikus1/ "Eesti seadusandja revolutsioonilises palavikus"], Sirp, 29.01.2010 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Luts-Sootak, Marju}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 1eaxgnz4j03biiq4v7cf3q5wr68izyz 0 24688 136048 128160 2026-10-23T18:32:35Z Kruusamägi 873 + pilt 136048 wikitext text/x-wiki [[Fail:Janika Päll 2025.jpg|pisi|Janika Päll 2025. aastal]] '''Janika Päll''' (sündinud 18. septembril 1965) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. ==Intervjuud== * Ehkki uurin ladinakeelseid dispuute, [[kreeklased|kreeklastest]] ma ei pääse. Uurin ka humanistide kreekakeelset [[juhuluule]]t, ent kõige tähtsamad [[raamat]]ud on minu jaoks vanakreeka [[eepos]]ed, Homerose "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]". :Neid lugedes saan ühendada enda kui hellenisti huvid ja ka üldinimliku poole, sellepärast et ta tõesti kirjutab kõigest: sellest, kuidas läbi kannatuste koju jõuda, ning sõjast, vihast, rivaalitsemisest ja sõprusest. * Janika Päll, intervjuu: Liina Ludvig, [https://tartu.postimees.ee/7558417/utlib-220-vastuolu-390-aastane-alma-mater-ja-220-aastane-raamatukogu-kuidas-siis-nii "Vastuolu: 390-aastane ''alma mater'' ja 220-aastane raamatukogu. Kuidas siis nii?"], Postimees, 6. juuli 2022 * [[Tõlkimine|Tõlkides]] pean alati mõttes elavaid [[dialoog]]e oma mõlema [[õpetaja]]ga, kes kahjuks on nüüd lahkunud, [[Jaan Unt|Jaan Undi]] ja [[Marju Lepajõe]]ga. Iga tõlkeprobleemi korral esitan endale küsimuse: aga mida tema teeks? Marju püüdis meid veenda kasutama tõlkides võimalikult palju [[eesti keel]]t ja kui laenata, siis [[kreeka keel]]est, aga mitte minna kergema vastupanu teed [[Ladina keel|ladina]] tüvedega. * Laiemalt kandis Marju õpetus mõtet, et ilma klassikalise [[haridus]]eta jääksime me palju vaesemaks. See ei tähenda ainult ladina ja vanakreeka keelte uurimist, vaid ka keskendumist nendes keeltes kirjutatud tekstidele. * Marju Lepajõe rõhutas hea [[seltskond|seltskonna]] ja hea [[vestlus]]e tähtsust elus ja ta oli ise suurepärane vestleja. [---] Marju luges meiega kunagi kreeka patristika kursusel 14. sajandi [[Bütsants]]i ametniku Demetrios Kydonese [[traktaat]]i surma põlgamisest. Kydones ise oli maniakaal-depressiivses psühhoosis, sest teda ei antud [[ametnik]]ukohustustest vabaks, ta ei saanud pühenduda intellektuaalsetele [[nauding]]utele, ning kui ta oli saadikuna [[Lääne-Euroopa]]s, aidates kaasa [[kirik]]ute uniooni loomisele, kaebas ta selle üle, et aega on nii vähe, et ei jõua vestelda [[õhtumaine kultuur|õhtumaise kultuuri]] esindajatega. * [[Hieronymus]]est, ka [[Augustinus]]est peaks võtma [[eeskuju]] selles suhtes, et eemalduda linnakärast ja tõlkida [[Süvenemine|süvenenult]], [[Keskendumine|keskendudes]] ainult [[tekst]]ile. Hieronymuselt pärineb ka küsimus, kas tõlkida [[sõna]] või [[mõte]]t ja Hieronymust tuuakse välja juba mõtte edastamise pooldajana, kuigi tal olid ka sõnad üsna täpselt edasi antud. * Seda rõhutas ka Marju, et tõlkimisel võiks jääda teatud mõtteruum. * Aga me võime minna ka vanade poeetide juurde, kes laulavad lihtsast elust, sellest, kuidas [[talupojad]] peaks hakkama saama, ükskõik, kas võtame [[Hesiodos]]e või [[Vergilius]]e, ning näeme samu juhtnööre eluks, mis aitavad vältida [[tüli]]sid ja [[Sõda|sõdu]]. Arusaam iseendast ja iseenda kohast elust pärineb klassikalisest kultuurist. * [Aristotelese "Retoorikast":] Häda ongi selles, et [[Aristoteles]] küll ütleb siin alguses, et [[retoorika]]kunst ei tohiks sisaldada midagi peale loogilise [[argumentatsioon]]i ja siis kirjutab ta suurema osa sellest, kuidas puudutada [[kuulaja]]te ehk otsustajate [[Tunne|tundeid]], arvestades nii ''pathos''<nowiki>'</nowiki>t kui ''ethos''<nowiki>'</nowiki>t ja kuidas presenteerida ennast võimalikult [[Veenvus|veenvana]] ja vastast näidata võimalikult halvas valguses. Seda oskavad [[poliitik]]ud tõesti hästi. Aga siit saab ka õpetust mitte ainult selle kohta, kuidas [[Manipuleerimine|manipuleerida]] sõnaga, vaid ka mis on [[suhtlus]]es oluline. * Üks tähtis afekt, millest peaks vabanema, on ka [[hirm]]. Seda õpetavad [[epikuurlased]]. Meie jaoks epikuurlus seostub [[hedonism]]i ja nautlemisega, aga kui me mõtleme [[Lucretius]]e "Õpetusele asjade olemusest", siis see seisneb ka afektidest [[Vabanemine|vabanemises]], eriti [[surmahirm]]ust vabanemises ning arusaamises, et elus ei pea kartma, kuna peale surma lahkub [[keha]]st [[hing]], [[aatom]]id, mis meie keha moodustavad, lagunevad laiali ja sööstavad uutesse kooslustesse. Teine tee on keskenduda oma surematule hingele ja selle kaudu vabaneda kõigist välistest afektidest, mis meid seovad argimaailmaga. * [Kultuurisoovitus:] Meil on olemas [[Platon]]i "Teosed I", kust me leiame "Phaidrose" ja "Phaidoni" Marju Lepajõe tõlkes, võtta kaasa ka [[Herakleitos]]e tõlked eesti keelde, minna [[Jõgi|jõe]] äärde ja vaadata, kas see [[vesi]], mis meie eest läbi voolab, on ikka alati üks, ning mõelda looduse [[harmoonia]]le. ** Janika Päll, intervjuu: [[Joonas Hellerma]], [https://kultuur.err.ee/981184/janika-pall-vanakreeka-autorid-opetavad-kuidas-valtida-tulisid-ja-sodu "Janika Päll: vanakreeka autorid õpetavad, kuidas vältida tülisid ja sõdu"], ERR/ETV "Plekktrumm", 17.09.2019 ==Artiklid== * [[Karl Morgenstern|Morgensterni]] panust on raske lühidalt kirjeldada: ta oli keiserliku [[Tartu ülikool]]i esimene [[kõnekunst]]i, [[Klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]], [[esteetika]], kirjandus- ja kunstiajaloo professor, algatades peaaegu kõigi nende valdkondade – v.a kõnekunst – alase teaduse Eestis. Kauaaegse direktorina pani ta aluse [[Tartu Ülikooli raamatukogu|ülikooli teadusraamatukogule]], mille XIX sajandi [[teaduskirjandus]]e kogud jahmatavad oma hea tasemega tänapäeva Euroopa suurtes raamatukogudes töötavaid teadlasi, ta asutas ülikooli [[kunstimuuseum]]i, mille direktorina ta õpetas [[antiikkunst]]i, [[numismaatika]]t ja [[mütoloogia]]t muuseumi kogude najal, olles nii [[muuseumi­pedagoogika]] rajaja Eesti avalikes muuseumides. * Morgenstern kuulus nende [[administraator]]ite hulka, kes kujundasid alustava ülikooli näo ja aitasid sellel kiiresti saada [[teaduskeskus]]eks: ta oli üks ülikooli [[põhikiri|põhikirja]] autoreid, kujundas koolikomisjoni ja hiljem pedagoogilise seminari juhatuse liikmena Eesti koolihariduse tulevikku ja eri astmete haridusasutuste töö lõimimist, haljastus­komisjoni liikmena aitas ta luua [[kesklinn]]a ja [[Toomemägi|Toomele]] ülikoolihoonete ansamblit. Mujal maailmas on ta eeskätt üksikute valdkondade spetsialistidele tuntud kui [[Friedrich August Wolf]]i õpilane, Platoni "[[Riik (Platon)|Riigi]]" [[moraalifilosoofia]]le keskendatud käsitlusele alusepanija ja [[kujunemisromaan]]i [[žanr]]i mõiste ning klassikalise filoloogia (''altclassische Philologie'') aine [[Nimepanek|nimetuse esmakasutaja]]. * Tundub, et Morgenstern jõudis kõikjale – kui mitte muidu, siis oma [[kirja­vahetus]]e kaudu, mille ligi 3000 Morgensternile rohkem kui 680 isiku poolt saadetud [[Kiri (post)|kirja]] on põhiosas seni avaldamata, paari tuhandeni küündib ka tema enda saadetud kirjade [[mustand]]ite arv. * Baltisaksa aadlinoorukid (eriti [[Georg Julius von Schultz]] ehk Dr. Bertram) armastasid Morgensterni kallal hambaid teritada: kõnekunsti ja esteetika professorina oli ta läbi ja lõhki [[esteet]] ning riietus ja kõneles vastavalt, paraku ei vastanud tema idamaine mütsike ja [[tuunika]]laadsed kuued ning [[Cicero]]t järele aimavad pikad lauseperioodid [[Dorpat]]i [[burš]]ide arusaamadele [[professor]]ist. * Mainekatest kultuuritegelastest on kõige kauem tema juures õppinud küllap [[Ferdinand Johann Wiedemann|Wiedemann]], kes Morgensterni käe all ülikooli pedagoogilises seminaris oma ladina keelt lihvis, sellest ajast on alles ta ladina [[stiili­õpetus]]e harjutustööd (esseelaadsed arutlused) Rooma ühiskonnast, kreeka keele ajaloost ja humanistliku hariduse ideaalidest. * Morgensterni tööd ülikoolis võib ise­loomustada humanistliku hariduse andmisena. Selle tunnustuseks andis [[Õpetatud Eesti Selts]] (kelle paljud liikmed ja auliikmed olid tema endised üliõpilased) talle 1844. aastal auliikme staatuse. Humanistliku hariduse tähtsust rõhutas Morgenstern nii oma inauguratsioonikõnes [[Danzig]]is (ladina keeles) kui ka Tartus (saksa keeles), samuti teistel avalikel ülesastumistel, sealhulgas kõnekunsti professorina peetud ülikooli tähtpäevakõnedes. * Kreeka ja ladina keele (ka oma kaasaja keelte, sest Morgenstern oli suur anglofiil ja valdas hästi ka [[prantsuse keel]]t) õpingud koos parimate, sealhulgas eelkõige antiik­autorite pideva lugemisega olid Morgensterni meelest hariduse alus, mida ta ümber sõnastades nimetas ka [[tunnetus]]e või [[maitse]] (ld ''sensus'') arendamiseks – tõe, kauniduse ja hüvelisuse tundmise (''sensus veri pulchri et boni'') arendamine oli humanistliku hariduse peamine [[eesmärk]], mille puhul ei jagata õpetust reaal- ja humanitaardistsipliinideks, vaid peetakse silmas inimese [[Väärtused|väärtushinnangute]] ja maitse, sh stiilitunde, arendamist [---]. * Elame [[teadus]]e [[killustumine|killustumise]] ajastul: [[filoloogia]], rääkimata klassikalisest filoloogiast või antiigiteadustest, on jagunenud [[lingvistika]]ks, [[Kirjandusteadus|kirjandus]]- ja kultuuriteadusteks ning konkureerib [[mõistmine|mõistmise]] ja [[tunnetus]]e uurimise valdkondades [[filosoofia]] ja [[semiootika]]ga ega ole tal kohta CERCSi ja Frascati manuaali klassifikaatorites. Samal ajal on filoloogia oma klassikalises, antiikajast alguse saanud tähenduses tõesti [[suurus|suur]] valdkond, võib-olla suurim teaduste seas. * Halle professor [[Friedrich August Wolf|F. A. Wolf]] uskus vajadusse uurida ja õpetada keeli ja kirjandust üheskoos ajaloo ja materiaalse kultuuriga, pannes aluse nn asjafiloloogia (''Sachphilologie'') koolkonnale, vastandina sõnafiloloogiale. Need põhimõtted sõnastas ta "Filoloogilises [[entsüklopeedia]]s", kuhu koondas kõik distsipliinid, mille õpetamist ta Filoloogile vajalikuks pidas, kreeka ja ladina keele grammatikast, antiikkirjandusest, filosoofiast ja ajaloost kuni esteetika, kunstiajaloo, numismaatika ja arheoloogiani. Selline avar arusaam filoloogiast püsis Friedrich Nietzscheni, kes oli viimane "Filoloogilist entsüklopeediat" [[õppeaine|iseseisva ainena]] õpetanu. * Morgenstern lähtus oma kursuse loomisel nii Wolfi kui talle järgnenute käsitlustest, mille [[universaalsus]]e tõttu (uuritavaks on kogu sõnadega väljendatav [[kirjasõna]], ''litterae'') võime pidada filoloogiat selle sõna klassikalises tähenduses esimeseks teaduste seas: kui [[ajalugu]] on nimetatud elu [[õpetaja]]ks (''historia magistra vitae'') ja [[filosoofia]]t [[teoloogia]] [[orjatar]]iks (''philosophia ancilla theologiae''), siis filoloogia oleks kõigi teaduste [[ema]]: ''philologia mater scientiarum''. Seda rolli aitas tal eriti täita raamatukogu direktori amet. * 2027. aastal tähistab Tartu ülikool loodetavasti keiserliku Tartu ülikooli 225. aastapäeva. Ehk võiks selleks ajaks püstitada Toomele või ülikooli peahoone juurde Tartusse [[kuju]], mis ühendab kolm meest, Eesti teadus- ja haridusloole alusepanijat: rektor [[Georges Frédéric Parrot]]', kuraator [[Friedrich Maximilian von Klinger]]i ja kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kunsti- ja kirjandusloo professori, raamatukogu ja muuseumi direktori Morgensterni. * [[Uushumanism]] võiks olla see [[võtmesõna]], mis aitab mõista [[sünergia]]t ülikooli, aadli, kiriku- ja koolitegelaste, juristide, majandusmeeste, reaalteadlaste ja inseneride vahel, millest sai [[Eesti kultuur]]. ** Janika Päll, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/aegumatu-tartu-klassik-karl-morgenstern-250/ "Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250"], Sirp, 28.08.2020 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Päll, Janika}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] il5bebkbmwrfiv6mroigxkjhawtjz5y 0 24738 136045 130992 2026-10-23T14:51:19Z Kruusamägi 873 + pilt 136045 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kadri Ukrainski 2017.jpg|pisi|Kadri Ukrainski 2017. aastal]] '''Kadri Ukrainski''' (sündinud 10. oktoobril 1974) on eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. ==Kirjutised ja sõnavõtud== * Nimelt ilmnevad [[Teadmine|teadmiste]] tootmisel sellised eripärad, mis viivad eraturu tingimustes [[teadus]]e liiga madala pakkumiseni. Põhjuseks on asjaolu, et teaduse "[[tootmine]]" on kallis, [[risk]]antne ja ebakindel tegevus ning nende tootjatel ei ole võimalik omandada teadmiste loomisest tekkivaid kasusid. Lisaks on teadmistel positiivse välismõju omadused, mis tähendab, et sotsiaalne [[kasu]] teadusest on erakasuga võrreldes suurem. Seetõttu on majandusteadlaste arvates õigustatud ka riigipoolne teaduse finantseerimine. * [[Projektipõhisus|Projektipõhise]] finantseerimise osatähtsus kogu finantseerimisest nii riigi kui ka teadusasutuse ja selle allüksuse seisukohast lähtuvalt on erakordselt kõrge (96%). See on väga erinev, kui võrrelda teiste riikide näidetega - Iirimaa 67%, Sakssmaa 36%, Holland 31%. Põhimõtteliselt on Eesti teaduse "mitte-projektipõhine" - küll siiski aga "konkurentsipõhine" - meede vaid teaduse baasfinantseerimine. * Kui [[teadusasutus]]ed on olnud ka varem valdavalt projektipõhised, siis nüüd leidub seesuguseid instituute üha rohkem ka [[Tartu ülikool]]i sees. Kuna suur osa teadusrahast jagatakse tõukefondide kaudu, siis nende kasutamise vahehindamine leidis, et kõrge projektipõhiste meetmete osakaal on tingitud asjaolust, et enamikku neist on finantseeritud avatud taotlusvoorude kaudu ja see on olnud meie poliitikakujundajate [[otsus]]. * [[Reputatsioon]] on teaduses muutunud keskseks varaks või väärtuseks ning [[projekt]]ide hankimise [[edukus]] on üks teguritest, mis määrab teadlase "[[väärtus]]e" teadussüsteemis. * Laiapõhjalise kõrge kvaliteediga taotluste pakkumise kindlustab üks väga oluline mikroökonoomikast tulenev eel[[tingimus]], mis nõuab, et eduka [[konkurents]]imehhanismi toimimiseks peab olema turul piisav hulk konkurente. * Kõrge projektipõhise rahastamise osakaal üksi ei taga veel teaduse rahastamise [[Efektiivsus|efektiivset]] jaotust. Teaduse tegijate otsused taotlemise/mittetaotlemise kohta tehakse oodatava finantseerimise taseme alusel ja seetõttu on rahastamise [[stabiilsus]] oluline, et soodustada teadusasutuste [[investeering]]uid teaduse tegemise [[võimekus]]se. Juhul, kui teaduseelarved on pingelised, muutub projektipõhine finantseerimine järjest vähem edukaks ja ebastabiilseks, mis tähendab, et kõrgema riskiga projekte ei viida ellu ning [[variatiivsus]] ja [[innovatiivsus]] kahanevad terves süsteemis. * Institutsionaalne finantseerimine tähendab lisaks [[odavus]]ele ka seda, et rahastatavad asutused saavad võtta pikemaajalisi [[kohustus]]i ja planeerida strateegilist [[areng]]ut. Samuti võimaldab see tagada vajalikku variatiivsust teaduses, mis võib [[väikeriik|väikeriigi]] jaoks olla pikas perspektiivis eriti oluline. * Seesugune [[stiimul]]itele toetuv rahastussüsteem on väga [[kulukus|kulukas]]. Näiteks Eestis on HTM hinnanud 10-20% struktuurivahendite projektide summast nn [[Delegeerimine|delegeerimise]] kuludeks. Võib spekuleerida, et suhteliselt sarnases proportsioonis kulusid langeb lisaks veel ka ülikooli/teadusgrupi kanda (taotlemine ja [[aruandlus]]). Tulenevalt teaduse kulude kasvust ja [[Avalik sektor|avaliku sektori]] rahastuse stabiilsusest võib prognoosida, et teadussüsteem pöörab end paratamatult rohkem otsesemalt teadustulemuste kasutaja poole ning domineerima hakkab rohkem "lepinguline delegeerimine", mis tähendab samuti [[omandiõigus]]e andmist rohkem institutsioonidele võrreldes üksikteadlasega. ** Kadri Ukrainski, [https://novaator.err.ee/259683/ukrainski-konkurents-stiimulid-ja-ratsionaalsus-teaduse-rahastamises "Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises"], ERR, 19.10.2016 (Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professori inauguratsiooniloeng) ==Intervjuud== * See on ette teada, et [[maksud]] põhjustavad [[majandus]]es moonutusi. Peame maksustama nii palju, kui on hädavajalik [[Riik|riigi]] [[kulu]]de katmiseks. * Laias laastus oleksin ma lahendanud maksuküsimused sarnaselt, nagu loodav [[valitsus]], aga ma oleks ka neid [[präänik]]uid koalitsioonilepingus välja toonud. Siis ei oleks võibolla [[kriitika]] olnud nii suur. * Me ei saa öelda, et vahetame [[ettevõtted]] välja ja teeme ainult [[iduettevõte]]tega majanduse uueks. Olemasolevad ettevõtted peavad ka ennast arendama ja sageli ongi [[väikeettevõte]]tel see teadmiste taga kinni. ** Kadri Ukrainski, intervjuu: Reimo Sildvee, [https://novaator.err.ee/1608947845/majandusteadlane-maksumuudatused-olid-oodatavad-ja-asjakohased "Majandusteadlane: maksumuudatused olid oodatavad ja asjakohased"], ERR/ETV "Terevisioon", 14.04.2023 * Me ei juhi [[ökosüsteem]]e ja [[kliimamuutus]]i. Nendes leiavad aset muutused kui [[tagajärg]], aga kliimamuutus ja ökosüsteemide muutus mõjutab omakorda paljusid sektoreid nagu [[põllumajandus]]t ja [[turism]]i. * [Innovatsiooni investeerimisest:] Kui majandustegevus läheb keerukamaks, on selge, et peame panustama sinna rohkem teadmisi ja [[oskus]]i ning investeerima nende arendamisse. Selles mõttes on see loogiline jätk, aga võib-olla ei ole see nii iseenesest mõistetav. Kui vaadata tänapäeva praktikat, räägime mitmetes riikides vajadusest tõestada, miks meil neid [[investeering]]uid ikka teha tuleb. * Teisalt on meil ka väga palju teisi [[turutõrge|turutõrkeid]], millega peavad valitsused tegelema. [[Konkurents]] on tihe. [[Erasektor]]il on aga raske näha investeeringutes suurt kasu. Kui [[teadmine]] on väljas, saavad seda ju kõik kasutada. * Kui [[Eesti]]s [[investeering]] [[innovatsioon]]i kohe kasu ei too, on seda väga raske poliitiliselt [[Õigustus|õigustada]]. * [[Inimkapital]]i arendamise ja T&A näol on tegu pikaajaliste investeeringutega. Sellesse [[kriis]]i ajal panustamise kasulik mõju võib avalduda alles järgmise [[majandustsükkel|majandustsükli]] tipus. Pigem on need baaskomponent, millega tagada pikaajaline [[kasv]] ja majanduse [[konkurentsivõime]]. ** Kadri Ukrainski, intervjuu: Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/867146/majanduspreemia-voitjad-naitasid-kuidas-jatkusuutlikult-majandust-kasvatada "Majanduspreemia võitjad näitasid, kuidas jätkusuutlikult majandust kasvatada"], ERR, 08.10.2018 * Põhimõtteliselt püüavad kõik valitsused "venitada" teadmuskolmnurka suuremaks ehk laiendada kõiki tegevusi [[teadmusühiskond|teadmusühiskonna]] eesmärgi saavutamiseks. * Mulle tundub, et ka [[rakendusuuringud|rakendusuuringuid]] teeme me finantseerimise hankimiseks, et nendelt püüda publitseerida. * [Vajadusest aktsepteerida publikatsiooni asendamist ka ettevõtte või omavalitsuse konsulteerimisega:] Kui teadlane suudab rahvusvaheliselt publitseerida korralikes kohtades, siis on tema n-ö [[kvaliteet]] kontrollitud ja ta ei pea maksimeerima [[publikatsioon]]ide ja tsiteeringute arvu. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid [[innovatsioon]]i panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased. * Kui teadlane peab iseennast [[Rahastus|rahastama]], siis kulub suur osa tema ajast rahastuse taotlemisele, aga [tenuuri] eesmärgiks on tuua mõned inimesed sellest tsüklist välja pigem [[teadus]]t ja õpet, aga samuti [[koostöö]]d ehitama. * Minu arvates see on ainus võimalus [[ülikool]]il uusi või ka nõrgaks jäänud teadusvaldkondi uuesti jalule aidata. Samas on piiranguks ülikooli või ka teaduskonna ressursid selliseid [[tenuur]]e rahastada ja ka olemasolevad rutiinid asutuse sees, mistõttu ei pruugi see tenuur alati tulemusi anda. * [Teadlaste pensioni taseme säilitamisest:] Küsimus on väga lihtne: kas me oleme nõus praegust kõrgharidus- või teadusraha investeerima [[pensionifond]]idesse? Ma olen selles osas skeptiline. ** Kadri Ukrainski, intervjuu: Marju Himma, [https://novaator.err.ee/259759/suntees-kuhu-takerdub-innovatsioon-eesti-teaduses-ja-ettevotluses "Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses"], ERR, 03.11.2016 * On selgunud, et oleme [[Eesti]]s olnud nn katse[[labor]], kus ajame [[teadusrahastus]]e [[projektipõhisus]]e [[äärmus]]se ja vaatame, mis saab. Teiste riikide [[teadlased]] ja poliitikakujundajad on olnud sellest [[kogemus]]est väga huvitatud, kuna nemadki liiguvad sinnapoole. Nad mõistavad, et meie oleme sarnaselt [[Uus-Meremaa]] ja [[Sloveenia]]ga vindi veidi üle keeranud. Keegi teistest riikidest ei taha sellesse äärmusesse jõuda. * [[Professor]]ina on mul palju [[eesmärk]]e, sest see ametikoht on väga mitmetahuline – on eesmärgid teaduses, rakendusuuringutes, õppetöös, õppetooli juhtimises, teaduskonna juhtimises. :Teaduses tahan jõuda selleni, et saaksin tegeleda rohkem [[baasteadus]]ega. Praegu on minu tegevus liiga rakendusuuringute poole kaldu – palju huvitavate artiklite [[mustand]]eid on pooleliolevana sahtlis ja kuidagi ei jõua nende avaldamiskõlbulikuks kirjutamiseni. Teiste minu teenuste osas valitseb lihtsalt hetkel ülenõudlus. * Õppes tahaksin koos kolleegidega ühe ingliskeelse [[õpik]]u välja anda. See puudutab avaliku sektori juhtimist ja selle õpetamist majandusteaduse üliõpilastele. Selle draftiga töötame juba kaks aastat ja see on väga huvitav teema. Olen neid teemasid katsetanud tudengite peal ja tundub, et võetakse päris hästi vastu. Takistuseks on saanud [[Projektipõhisus|projektipõhine]] rahastus, mis on liiga lühike, et seda raamatut valmis saada. Me oleme saanud kaks väikest rahasüsti ning olen optimistlik, et see eesmärk saab täidetud. * Õppetoolis on hetkel käimas [[põlvkonnavahetus|põlvkondade vahetus]] ja selle korraldamine võtab omajagu aega. Samuti tuleb kasvatada [[doktorant]]idest uus [[põlvkond]], sest avaliku sektori majandusega tegelejaid on Eestis ajaloolistel põhjustel suhteliselt vähe ja väga raske on leida välismaalt sobivat inimest, kes oleks valmis Eesti projektipõhise teadlase eluga kaasa tulema. * Teaduskonna juhtimise juures olen veel vähe olnud, aga olen püüdnud ühiseid teemasid ja koostööalgeid tekitada näiteks matemaatika, statistika ja arvutiteaduste instituudiga, kuid see võtab omajagu aega ja ei teki iseenesest. Meil on ühise maja taustal tekkivaks [[sünergia]]ks vaja rohkem sisulist tööd teha, et see annaks nii kõigile instituutidele kui ka ühiskonnale suuremat kasu. Praegu on see veidi kontseptsiooni seisus – näeme võimalusi, aga praktilisi samme on veel üksikuid (nt uus ingliskeelne ühisõppekava arvutiteaduste instituudiga), aga ma olen ettevaatlikult optimistlik. Meie jaoks on see [[koostöö]] väga positiivse laenguga, sest matemaatikaga oleks meil huvi koostööks majandusteaduse teoreetilise poole ja [[statistika]] ning [[informaatika]]ga just rakendusliku majandusteaduse andmeanalüüsi poole pealt. * Ma laen oma akusid kõige paremini [[kodu]]s. Kuna elan linnast väljas ja mul on suur [[aed]], kus saan ka suhtlemist vältida ja omaette mõelda, kui seda vajan. :Tegelikult olen just viimastel aastatel õppinud enda kohta, et mind laeb hästi ka [[aktiivne puhkus]] ja seetõttu sõidan suvel maastikurattasarju ja talvel tegelen bailatino ja kaasaegse jazztantsuga. Olen teisigi meie sotsiaalteaduste valdkonna kolleege ja tudengeid mõlematel tegevusaladel märganud, nii et tundub, et need alad sobivad akude laadimiseks. Viimastel aastatel on ka lapsed nii suureks kasvanud, et on pigem sõbrad kui abivajajad – nendega suhtlemine on huvitav ja värskendav. Mulle tundub, et mul on akudega praegu kõik hästi! * Kadri Ukrainski, intervjuu: [https://novaator.err.ee/259673/inauguratsiooniloeng-teaduse-rahastamisest "Inauguratsiooniloeng teaduse rahastamisest"], ERR, 18.10.2016 (algselt avaldatud TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Ukrainski, Kadri}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] froq0x7la4y3itrwf57f9acs21j0rts 0 24745 136050 128430 2026-10-23T18:34:24Z Kruusamägi 873 + pilt 136050 wikitext text/x-wiki [[Fail:Klaarika Kaldjärv 2019.jpg|pisi|Klaarika Kaldjärv 2019. aastal]] '''Klaarika Kaldjärv''' (sündinud 24. märtsil 1973) on Eesti tõlkija, kriitik ja kirjandusteadlane. ==Kirjutised== * Võib-olla ongi [[Võõras|võõra]] maailma köitvuse põhjuseks see midagi [[Teistsugusus|teistsugust]], millele niikuinii päris ligi ei saa ja mis mõjub seetõttu eriti [[lumm]]avalt, mine sa tea. * [[Francisco de Quevedo]] elas [[vastuolu]]de ajajärgul, [[Barokk|barokiaja]] [[Hispaania]]s, kus [[Ameerika]]st toodud [[kuld]] ja [[hõbe]] kulus [[sõda|sõjapidamisele]] protestantlike riikidega, samal ajal kui riigis valitses [[viletsus]] ja mahajäämus ning katoliikliku [[verepuhtus]]e saavutamise nimel kiusati taga [[maurid]]est ja [[juut]]idest sisevaenlasi. Kõik see viis viimaks selleni, et maailma valitsenud [[impeerium]]ist sai teisejärguline riik. Ja siiski sündis nendest vastuoludest hispaania kirjanduse kuldajastu, kogu oma jõulisuses ja väljendusrikkuses. * [[Vastuolulisus]] iseloomustab ka barokiaja [[kultuur]]i. Moes on [[luksus]], edevus, kunstlikkus, vaimukus, [[teravmeelsus]], sest [[ebakindlus]] sunnib pidevalt [[reaalsus]]es kahtlema ja rõhutama selle mööduvat, ajalist olemust, [[ebapüsivus]]t, illusoorsust. Barokiaja [[kirjandus]]es saavad korduvateks [[kujund]]iteks maailma hullus, elu kui [[unenägu]], inimese elu kui [[teater]], teemadeks [[olemine]] ''versus'' [[näimine]], [[pettus]] ja [[pettumus]] (''engaño/desengaño''), sellest tulenev [[üksindus]] ja eksistentsiaalne [[äng]]. * Quevedo oli oma aja intelligentsemaid [[kirjanik]]ke, tuline, poleemiline, salvav, antisemiitlik, misogüünne, patriootlik [[traditsionalist]], samal ajal ka manduva, labase ja võltsi ühiskonna [[kriitik]], kes kirjutas lõikavat [[satiir]]i paljude kohta. Oma jao said kirjanikud, naised, rätsepad, advokaadid ja arstid, sarvekandjad, homoseksuaalid, juudid, katalaanid ja teisedki, nahutada inimlik edevus ja võlts olek: vanad naised, kes üritavad näida nooremad, argpüksidest kiidukuked, ebavooruslikkus, müüdavus, Itaalia pankuritelt laenamine, edevus, tööpõlgus, võlts aumõiste, tühikargamine jne. Tema loomingus on [[ideaal]]iks müütiline [[minevik]], [[vaprus]]e ja [[kasinus]]e ajad, enne läänemaailma vallutusi, Ameerika metalli, [[kaubandus]]t [[idamaad]]ega, enne [[raha]] valitsemist, enne [[kapitalism]]i. Kaubandus, raha ja kuld on inimese [[tasakaal]]ust välja viinud, kaubastanud inimestevahelised suhted. * Enam-vähem üks kolmandik Quevedo luulest on aga [[armastusluule]] ja seal, eriti [[sonett]]ides, avaldub teravalt seesama olemise ängistus – elu lühidus, surma lähedus. Elu ei peatu kunagi mingis punktis, vaid on pidevas liikumises, olemine on kogu aeg ka mitteolemine, surma poole teel. Mitmed neist on suurimad hispaaniakeelsed armastusluuletused ja ühtlasi kogu petrarcaliku sonetitraditsiooni parimad näiteid. * Sama [[tekst]]i kahe või rohkema tõlkevariandi puhul saab alati nähtavaks [[Tõlkimine|tõlkimise]] [[subjektiivsus]], arbitraarsus, lõplikkusetus, kinnistamatus (mõned tõlketekstid võivad vastuvõtvas kultuuris muidugi ka kinnistuda, saada nii-öelda iseseisvaks, lähetekstist sõltumatuks). Üheainsa tõlketeksti puhul võib meile jääda [[mulje]], et see ongi originaali [[aseaine]], seesama teises keeles. Seda uskuda on muidugi [[Enesepettus|enesepett]], aga mis parata, selline on meie lugemisharjumus. Sellega seostub näiteks [[Tsiteerimine|tsiteerimise]] küsimus: kui tõlgitavas tekstis on katkend või [[tsitaat]] tekstist, mis on juba tõlgitud, peaks justkui tingimata kasutama just seda (nt kui tõlgime [[romaan]]i, kus tegelane tsiteerib [[Shakespeare]]'i [[sonett]]i, siis otsime üles eestikeelse tõlke), nii on kombeks. See komme omakorda osutab sellele, et mis kord tõlgitud ja avaldatud, on oma lähteteksti [[esindaja]] ja [[asendus]]. Olemegi uuesti ringiga sealsamas tagasi. Kui on tehtud juba mitu tõlget, on [[tunne]] palju [[Vabadus|vabam]] ja soovi korral võib kas või ise proovida. * Uue kogu tarvis on [[tõlkija]] peaaegu kõiki Quevedo luuletusi kohendanud, enamasti teinud mõne väikse muudatuse (mõnel juhul on tegu ainult kirjavahemärgi või kokku-lahkukirjutusega), kuid kõnealune sonett on ainsana läbi teinud põhjaliku teisenemise. Tõlkeuurijale on see muidugi huvitav küsimus: miks on tehtud kaks erinevat [[variant]]i, kas põhjus on sisuline, vormiline või mõlemat? Silmas tuleb pidada, et vormikindla luule tõlkimise puhul on [[vorm]]ist tingitud otsused vägagi määravad. * Kõnealune sonett on üks analüüsitumaid [[hispaania kirjandus]]es ja kõik on nõus, et [[sõnum]] on justkui selge: ma võin küll surra, aga minu [[armastus]] ei sure. Ent kuidas lugeja selleni viiakse? Ridahaaval mõttekäiku jälgides ei ole [[tähendus]]ed üldse mitte üheselt mõistetavad. Luuletuses on kaks peamist [[vastandus]]t või [[paradoks]]i. Esimene on kontrast [[surm]]a absoluutse [[paratamatus]]e ning armastuse absoluutse [[väärtus]]e vahel. Mõlemad on vääramatud: surm tuleb ning armastus on ja jääb. Teine paradoks on [[hing]]e ja [[keha]] vastandumise küsimus: kummas neist elab armastus? Armastus ei sõltu siin mingist konkreetsest objektist: ei mainita ühtki inimlikku, maist omadust, vaid ainult armastust kui jäävat suurust. * Teksti hispaania keeles lugedes jääb see [[Ambivalentsus|ambivalentseks]] nii, et erinevad tõlgendused ei välista üksteist, tõlkimisel on selle saavutamine peaaegu [[võimatus|võimatu]] ja saab ainult kirjeldada, millise [[valik]]u tõlkija on teinud. Quevedo on käänanud, kui [[rütm]] seda nõuab, [[lauseehitus]]e sobivamaks: värsirida ei võrdu [[lause]]ga, osa lausest on viidud teisele reale (siire), [[tegusõna]] või [[omadussõna]] on kasutatud mitmel real või stroofis paikneva [[nimisõna]] tarvis ([[tseugma]]), [[sõnajärg]] lauses on ebaloomulik (hüperbaton). * Tähelepanuväärne on see, et kuigi jutt käib kõige [[Tõsikindlus|tõsikindlamast]] asjast maailmas, surmast, jääb mulje, nagu oleks see vaid üks [[Võimalikkus|võimalikest]] sündmustest. Kui surm peaks tulema, siis oskab mu hing [[Ujumine|ujuda]] ja kõik, mis on olnud, jääb elama. * Quevedol domineerib alati meetrika [[süntaks]]i üle, tuues kaasa paradoksaalse efekti: semantilise käänulisuse ning samal ajal meetrilise [[selgus]]e ja kindluse – poeetiline rütm asendab [[loogika]]. Sonett lõpeb kindla [[võit|võiduga]] surma üle ning [[poeet|poeedi]] kindla võiduga ideoloogilise ja semantilise keelemateeria üle. Luuletuse [[suurus]] seisneb autori võimes materjali organiseerida ja kõlama panna nii, et [[lugeja]]le jäävadki meelde eelkõige esimene ja viimane rida, surm ja selle võitmine. ** Klaarika Kaldjärv, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jaav-armastus-sealpool-surma/ ""Jääv armastus sealpool surma""], Sirp, 09.09.2022 (Arvustus: "Valitud tõlkeluulet" I-II, tlk [[Jüri Talvet]], 2021) ==Tema kohta== * Märksa teravamalt kritiseerib aga [[Kai-Mai Olbri]] kakskeelset kogu "Elujooned. Líneas de la vida" Klaarika Kaldjärv. [[Arvustaja]] on küll proovinud peenetundeliselt sõnastada asjaolu, et Olbri ei oska [[hispaania keel]]t piisavalt hästi, et omaenda luuletusi sellesse keelde tõlkida, kuid siin-seal torkab Kaldjärv päris vahedalt: "Tõlgetest on aimata, et [[võõrkeel]]e omandamisel ollakse poolel teel, et see pole igapäevane suhtluskeel ja teatud karisid ei suudeta vältida. Mõnikord oleks vaja tublisti grammatilis-süntaktilis-sõnavaralisi kohendusi, et tähendus oleks enam-vähem vastav eestikeelsele variandile (kui tähendus muidugi peab olema vastav) või et oleks üldse [[Arusaadavus|arusaadav]]." Ehkki arvustusest leiab mitmeid põhimõttelisi [[Etteheide|etteheited]] Olbri [[luulekogu]]le ("Paraku takistab teises [[võõrapärasus]]e [[ülistamine]] nägemast toda teist kui samasugust, oma probleemide, argipäeva ja pimedate räpaste nurgatagustega. Muidugi, kes ei tahaks leida sellist paika, kus [[mure]]sid ei ole, kus on soe ja sünnib puhas luule [---]."), proovib Kaldjärv autorit ja tema valikuid siiski mõista, mitte täielikult põrmustada. ** [[Hanna Linda Korp]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/26037 "Igapäevase nähtuse taastootmine"], Keel ja Kirjandus 3/2019 ==Välislingid== * Klaarika Kaldjärv, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raeaegime-ikka-tolkest/ "Räägime ikka tõlkest"], Sirp, 01.12.2008 * Klaarika Kaldjärv, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25750 "Teooria ja praktika vahel ehk ikka puuduvast tõlkekriitikast"], Keel ja Kirjandus 12/2017 * Klaarika Kaldjärv, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ma-kirjutan-kurvimaid-ridu/ ""], Sirp, (Arvustus: Pablo Neruda, "Armastusluuletused", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2019) {{JÄRJESTA:Kaldjärv, Klaarika}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 4glzevwotyt5tho8cru32n9nlckbla1 136054 136050 2026-10-23T21:43:23Z Juppi lantteineen 5738 Link 136054 wikitext text/x-wiki [[Fail:Klaarika Kaldjärv 2019.jpg|pisi|Klaarika Kaldjärv 2019. aastal]] '''Klaarika Kaldjärv''' (sündinud 24. märtsil 1973) on Eesti tõlkija, kriitik ja kirjandusteadlane. ==Kirjutised== * Võib-olla ongi [[Võõras|võõra]] maailma köitvuse põhjuseks see midagi [[Teistsugusus|teistsugust]], millele niikuinii päris ligi ei saa ja mis mõjub seetõttu eriti [[lumm]]avalt, mine sa tea. * [[Francisco de Quevedo]] elas [[vastuolu]]de ajajärgul, [[Barokk|barokiaja]] [[Hispaania]]s, kus [[Ameerika]]st toodud [[kuld]] ja [[hõbe]] kulus [[sõda|sõjapidamisele]] protestantlike riikidega, samal ajal kui riigis valitses [[viletsus]] ja mahajäämus ning katoliikliku [[verepuhtus]]e saavutamise nimel kiusati taga [[maurid]]est ja [[juut]]idest sisevaenlasi. Kõik see viis viimaks selleni, et maailma valitsenud [[impeerium]]ist sai teisejärguline riik. Ja siiski sündis nendest vastuoludest hispaania kirjanduse kuldajastu, kogu oma jõulisuses ja väljendusrikkuses. * [[Vastuolulisus]] iseloomustab ka barokiaja [[kultuur]]i. Moes on [[luksus]], edevus, kunstlikkus, vaimukus, [[teravmeelsus]], sest [[ebakindlus]] sunnib pidevalt [[reaalsus]]es kahtlema ja rõhutama selle mööduvat, ajalist olemust, [[ebapüsivus]]t, illusoorsust. Barokiaja [[kirjandus]]es saavad korduvateks [[kujund]]iteks maailma hullus, elu kui [[unenägu]], inimese elu kui [[teater]], teemadeks [[olemine]] ''versus'' [[näimine]], [[pettus]] ja [[pettumus]] (''engaño/desengaño''), sellest tulenev [[üksindus]] ja eksistentsiaalne [[äng]]. * Quevedo oli oma aja intelligentsemaid [[kirjanik]]ke, tuline, poleemiline, salvav, antisemiitlik, misogüünne, patriootlik [[traditsionalist]], samal ajal ka manduva, labase ja võltsi ühiskonna [[kriitik]], kes kirjutas lõikavat [[satiir]]i paljude kohta. Oma jao said kirjanikud, naised, rätsepad, advokaadid ja arstid, sarvekandjad, homoseksuaalid, juudid, katalaanid ja teisedki, nahutada inimlik edevus ja võlts olek: vanad naised, kes üritavad näida nooremad, argpüksidest kiidukuked, ebavooruslikkus, müüdavus, Itaalia pankuritelt laenamine, edevus, tööpõlgus, võlts aumõiste, tühikargamine jne. Tema loomingus on [[ideaal]]iks müütiline [[minevik]], [[vaprus]]e ja [[kasinus]]e ajad, enne läänemaailma vallutusi, Ameerika metalli, [[kaubandus]]t [[idamaad]]ega, enne [[raha]] valitsemist, enne [[kapitalism]]i. Kaubandus, raha ja kuld on inimese [[tasakaal]]ust välja viinud, kaubastanud inimestevahelised suhted. * Enam-vähem üks kolmandik Quevedo luulest on aga [[armastusluule]] ja seal, eriti [[sonett]]ides, avaldub teravalt seesama olemise ängistus – elu lühidus, surma lähedus. Elu ei peatu kunagi mingis punktis, vaid on pidevas liikumises, olemine on kogu aeg ka mitteolemine, surma poole teel. Mitmed neist on suurimad hispaaniakeelsed armastusluuletused ja ühtlasi kogu petrarcaliku sonetitraditsiooni parimad näiteid. * Sama [[tekst]]i kahe või rohkema tõlkevariandi puhul saab alati nähtavaks [[Tõlkimine|tõlkimise]] [[subjektiivsus]], arbitraarsus, lõplikkusetus, kinnistamatus (mõned tõlketekstid võivad vastuvõtvas kultuuris muidugi ka kinnistuda, saada nii-öelda iseseisvaks, lähetekstist sõltumatuks). Üheainsa tõlketeksti puhul võib meile jääda [[mulje]], et see ongi originaali [[aseaine]], seesama teises keeles. Seda uskuda on muidugi [[Enesepettus|enesepett]], aga mis parata, selline on meie lugemisharjumus. Sellega seostub näiteks [[Tsiteerimine|tsiteerimise]] küsimus: kui tõlgitavas tekstis on katkend või [[tsitaat]] tekstist, mis on juba tõlgitud, peaks justkui tingimata kasutama just seda (nt kui tõlgime [[romaan]]i, kus tegelane tsiteerib [[Shakespeare]]'i [[sonett]]i, siis otsime üles eestikeelse tõlke), nii on kombeks. See komme omakorda osutab sellele, et mis kord tõlgitud ja avaldatud, on oma lähteteksti [[esindaja]] ja [[asendus]]. Olemegi uuesti ringiga sealsamas tagasi. Kui on tehtud juba mitu tõlget, on [[tunne]] palju [[Vabadus|vabam]] ja soovi korral võib kas või ise proovida. * Uue kogu tarvis on [[tõlkija]] peaaegu kõiki Quevedo luuletusi kohendanud, enamasti teinud mõne väikse muudatuse (mõnel juhul on tegu ainult kirjavahemärgi või kokku-lahkukirjutusega), kuid kõnealune sonett on ainsana läbi teinud põhjaliku teisenemise. Tõlkeuurijale on see muidugi huvitav küsimus: miks on tehtud kaks erinevat [[variant]]i, kas põhjus on sisuline, vormiline või mõlemat? Silmas tuleb pidada, et vormikindla luule tõlkimise puhul on [[vorm]]ist tingitud otsused vägagi määravad. * Kõnealune sonett on üks analüüsitumaid [[hispaania kirjandus]]es ja kõik on nõus, et [[sõnum]] on justkui selge: ma võin küll surra, aga minu [[armastus]] ei sure. Ent kuidas lugeja selleni viiakse? Ridahaaval mõttekäiku jälgides ei ole [[tähendus]]ed üldse mitte üheselt mõistetavad. Luuletuses on kaks peamist [[vastandus]]t või [[paradoks]]i. Esimene on kontrast [[surm]]a absoluutse [[paratamatus]]e ning armastuse absoluutse [[väärtus]]e vahel. Mõlemad on vääramatud: surm tuleb ning armastus on ja jääb. Teine paradoks on [[hing]]e ja [[keha]] vastandumise küsimus: kummas neist elab armastus? Armastus ei sõltu siin mingist konkreetsest objektist: ei mainita ühtki inimlikku, maist omadust, vaid ainult armastust kui jäävat suurust. * Teksti hispaania keeles lugedes jääb see [[Ambivalentsus|ambivalentseks]] nii, et erinevad tõlgendused ei välista üksteist, tõlkimisel on selle saavutamine peaaegu [[võimatus|võimatu]] ja saab ainult kirjeldada, millise [[valik]]u tõlkija on teinud. Quevedo on käänanud, kui [[rütm]] seda nõuab, [[lauseehitus]]e sobivamaks: värsirida ei võrdu [[lause]]ga, osa lausest on viidud teisele reale (siire), [[tegusõna]] või [[omadussõna]] on kasutatud mitmel real või stroofis paikneva [[nimisõna]] tarvis ([[tseugma]]), [[sõnajärg]] lauses on ebaloomulik (hüperbaton). * Tähelepanuväärne on see, et kuigi jutt käib kõige [[Tõsikindlus|tõsikindlamast]] asjast maailmas, surmast, jääb mulje, nagu oleks see vaid üks [[Võimalikkus|võimalikest]] sündmustest. Kui surm peaks tulema, siis oskab mu hing [[Ujumine|ujuda]] ja kõik, mis on olnud, jääb elama. * Quevedol domineerib alati meetrika [[süntaks]]i üle, tuues kaasa paradoksaalse efekti: semantilise käänulisuse ning samal ajal meetrilise [[selgus]]e ja kindluse – poeetiline rütm asendab [[loogika]]. Sonett lõpeb kindla [[võit|võiduga]] surma üle ning [[poeet|poeedi]] kindla võiduga ideoloogilise ja semantilise keelemateeria üle. Luuletuse [[suurus]] seisneb autori võimes materjali organiseerida ja kõlama panna nii, et [[lugeja]]le jäävadki meelde eelkõige esimene ja viimane rida, surm ja selle võitmine. ** Klaarika Kaldjärv, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jaav-armastus-sealpool-surma/ ""Jääv armastus sealpool surma""], Sirp, 09.09.2022 (Arvustus: "Valitud tõlkeluulet" I-II, tlk [[Jüri Talvet]], 2021) ==Tema kohta== * Märksa teravamalt kritiseerib aga [[Kai-Mai Olbri]] kakskeelset kogu "Elujooned. Líneas de la vida" Klaarika Kaldjärv. [[Arvustaja]] on küll proovinud peenetundeliselt sõnastada asjaolu, et Olbri ei oska [[hispaania keel]]t piisavalt hästi, et omaenda luuletusi sellesse keelde tõlkida, kuid siin-seal torkab Kaldjärv päris vahedalt: "Tõlgetest on aimata, et [[võõrkeel]]e omandamisel ollakse poolel teel, et see pole igapäevane suhtluskeel ja teatud karisid ei suudeta vältida. Mõnikord oleks vaja tublisti grammatilis-süntaktilis-sõnavaralisi kohendusi, et tähendus oleks enam-vähem vastav eestikeelsele variandile (kui tähendus muidugi peab olema vastav) või et oleks üldse [[Arusaadavus|arusaadav]]." Ehkki arvustusest leiab mitmeid põhimõttelisi [[Etteheide|etteheited]] Olbri [[luulekogu]]le ("Paraku takistab teises [[võõrapärasus]]e [[ülistamine]] nägemast toda teist kui samasugust, oma probleemide, argipäeva ja pimedate räpaste nurgatagustega. Muidugi, kes ei tahaks leida sellist paika, kus [[mure]]sid ei ole, kus on soe ja sünnib puhas luule [---]."), proovib Kaldjärv autorit ja tema valikuid siiski mõista, mitte täielikult põrmustada. ** [[Hanna Linda Korp]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/26037 "Igapäevase nähtuse taastootmine"], Keel ja Kirjandus 3/2019 ==Välislingid== * Klaarika Kaldjärv, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raeaegime-ikka-tolkest/ "Räägime ikka tõlkest"], Sirp, 01.12.2008 * Klaarika Kaldjärv, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25750 "Teooria ja praktika vahel ehk ikka puuduvast tõlkekriitikast"], Keel ja Kirjandus 12/2017 * Klaarika Kaldjärv, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ma-kirjutan-kurvimaid-ridu/ ""], Sirp, (Arvustus: Pablo Neruda, "Armastusluuletused", tlk [[Carolina Pihelgas]], 2019) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kaldjärv, Klaarika}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] s6ttplhac7mjmx5o7536475sl00y2k4 4 26034 136061 2026-10-24T11:00:55Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '<poem> Kas pole olemas kõikehõlmavat [[armastus]]t, on vaid [[hellus]]? Kas [[meri]] ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis? [[Molekulid]] lekivad, [[tähendus]] nõrgub neist välja. [[Linn]]a korstnad hingavad, [[aken]] higistab, [[lapsed]] hüplevad [[häll]]ides. [[Päike]] õitseb, ta on [[geraanium]]. [[Süda]] pole veel seisma jäänud. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Müstik" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 105' 136061 wikitext text/x-wiki <poem> Kas pole olemas kõikehõlmavat [[armastus]]t, on vaid [[hellus]]? Kas [[meri]] ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis? [[Molekulid]] lekivad, [[tähendus]] nõrgub neist välja. [[Linn]]a korstnad hingavad, [[aken]] higistab, [[lapsed]] hüplevad [[häll]]ides. [[Päike]] õitseb, ta on [[geraanium]]. [[Süda]] pole veel seisma jäänud. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Müstik" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 105 91p0uyztwkh36o7ddpb424zspcaswas 0 26035 136062 2026-10-24T11:01:14Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Molekul]] 136062 wikitext text/x-wiki #suuna[[Molekul]] f99oqptgisrjnpvuo13qem7qy91oz9l