Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2572 136073 132086 2026-10-24T13:09:55Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136073 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gabriel_Dante_Rosetti,_Mnemosyne.jpg|pisi|Dante Gabriel Rossetti, "Mnemosyne" (1875-1891)]] '''Mälu''' on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. Ühe tuntud jaotusviisi kohaselt jaguneb mälu protseduuriliseks (oskused), semantiliseks (teadmised ja faktid) ning episoodiliseks (kogetud sündmused) mäluks. ==Proosa== * Tuttavate asjade [[nägemine]] puudutab vahel salapärasel kombel meie mälu ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne [[mälestus]]e. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu [[Ariadne]] [[lõng]] mõtte[[labürint]]i, kus eksleme, jälgides [[minevik]]u varju, mida nimetatakse mälestuseks. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], sari: Seiklusjutte maalt ja merelt, Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008, lk 299 * 68. "Seda ma tegin" ütleb mu mälu. Seda ei võinud ma teha — ütleb mu [[uhkus]] ja jääb halastamatuks. Lõpuks — annab mälu järele. ** [[Friedrich Nietzsche]], "Sealpool head ja kurja: tulevikufilosoofia eelmäng", 4. ptk "Ütlusi ja vahemänge", tlk Jaanus Sooväli, Tartu: Ilmamaa, 2017 * Mälu ei sure meis selle tõttu, mida ta meile ei tagasta ja millest ta tänu meie unustusele toitub. (lk 31) * Tal oli nii halb mälu, et ta unustas ära, et tal on halb mälu, ja kõik tuli talle meelde. (lk 46) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. Loomingu Raamatukogu, nr 2, 1974 * Looja on mulle andnud hea mälu. Ja kuigi paljud [[mälestus]]ed on saanud mu hingele [[piits]]aks, ei tahaks ma midagi olla [[unustamine|unustanud]]. See on ju minu [[elu]]. Ja mis olen unustanud, seda ma polegi nagu elanud. See oli siis nagu [[Unenägu|uni]], mis ärgates kohe ununes. ** [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, Tallinn: Ajaraamat, 1995, lk 4 * Francine oskas väikeste pükstele [[nööp]]e ette ajada, nende nina [[nuuskamine|nuusata]] ja nendele ka lakse jagada — nagu tõeline ema, ehkki ta iialgi lugema ja kirjutama ei õppinud. Martine omandas koolis kõik otse lennult, ta mälu oli harukordne, kuid oleks olnud asjatu tema käest nõuda [[imik]]u toitmist sel ajal, kui emal oli tarvis poes käia: ta oleks unustanud nii [[puder|pudru]] kui imiku... Ja tõepoolest, see aasta, mil Francine läks kooli ja Marie lootis saada Martine'ist vanema õe asendaja väiksemate hooldamisel, kujunes otse hukatuslikuks. Martine'il polnud põrmugi rohkem [[vastutustunne]]t kui tema kõige nooremal vennal, kes oli alles mähkmeis: tema silma all põletasid lapsed end ära keeva veega, lasksid ketist lahti [[koer]]a, kes ei tulnudki enam tagasi, ning uputasid [[kass]]i [[kaev]]u... Tõtt-öelda, ema jõudis vaevalt selja keerata, kui Martine juba kodust minema lipsas. Tal puudus nii [[ematunne]] kui ka perekonnatunne. Marie oleks võinud ta kas või surnuks lüüa — miski poleks aidanud. Ei tasunud vaeva. (lk 23-24) * Lühidalt, Martine'i klassis ei kiusatud, temast ei hoidutud kõrvale ja temasse suhtuti [[sümpaatia]]ga... Ainult see, et ta võis [[luuletus]]t parast ühekordset läbilugemist kohe peast veatult korrata, et ta mitte kunagi ei teinud [[etteütlus]]es [[viga|vigu]], pidas meeles kõik ajaloolised [[daatum]]id — see häiris mõningal määral kaasõpilasi, sisendades neisse pigem hirmu kui [[Lugupidamine|lugupidamist]], otsekui mingi [[Ebanormaalsus|ebanormaalne]] nähtus. (lk 25) ** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 * Mälu, arvan ma, on selle [[saba]] aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti [[surm]]ale. ** [[Jossif Brodski|Joseph Brodsky]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu, nr 27/28, 1991 * [[Lõhn]]ad lõhkevad meie mälus hiljukesi otsekui paljude aastate ja [[kogemus]]te rohupuhmastesse peidetud [[meeleliigutus]]e [[maamiin]]id. Riiva vaid lõhna [[süütenöör]]i, ja otsekohe plahvatavad [[mälestus]]ed. Alustaimestikust paiskub üles keerukas nägemus. ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Tallinn: Varrak, 2005, lk 21 * Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas [[elu]]; taju ja [[mõtlemine]] on kaks ülejäänut. ** [[Endel Tulving]], "Mälu". Tallinn: Kupar, 1994, lk 15 * Mälu kui sellise [[teooria]] peaks olema midagi sellist, nagu on [[valgus]]e või siis [[evolutsiooniteooria]], mis ütlevad, mis asjad need (valgus, [[evolutsioon]]) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule. ** Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89–94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179 * Inimesed [[Unustamine|unustavad]] [[info]], mille kohta nad arvavad, et see on väliselt [[Kättesaadavus|kättesaadav]], ja mäletavad infot, mille kohta nad arvavad, et see ei ole kättesaadav. ** {{halliga|[...] people forget items they think will be available externally and remember items they think will not be available.}} ** Sparrow B, Liu J, Wegner DM, "[https://scholar.harvard.edu/dwegner/publications/google-effects-memory-cognitive-consequences-having-information-our-fingertips Google effects on memory: Cognitive consequences of having information at our fingertips]", Science, 2011; 333: 776–778 * Salvestamine on [[keel]]e mõistmise võtmeküsimus, sest seda, mida me säilitame, seda ka mäletame. Me ei mäleta mitte seda, mis on, vaid seda, mille me hiljem märkide kaudu ära tunneme. ** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika", Tallinn: Grenader, 2008, lk 34 * Varem pidi inimene oma maailma aiva uuesti looma, alustama peaaegu nullist. Kui tekkis mälu, mis ulatus üle inimese eluea, muutus kõik. [[Kultuur]]i mõttes oleme üks organism. Selline vaateviis on lihtsalt märksa täpsem. [[Müüt]] kujundas ja hoidis inimeste üleinimlikku identiteeti, õpetas inimest kogema ilmaruumi vaimuväe kaudu. Kui müüdid kadusid, kadus ühendus mikro- ja makrokosmose vahel ning inimesed moondusid tagasi [[sipelgas|sipelgateks]]. ** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", Vara: Välgi metsad, 2013, lk 65 * Kas "poliitilisest" või "rahvuslikust mälust" saab rääkida seal, kus [[ajalugu]] on [[identiteediloome]] teenistuses; kus [[kodanik]]ud võtavad selle omaks ja [[poliitik]]ud seda vannutavad. Erinevalt mitmehäälsest sotsiaalsest mälust, mis on "alt" tulev mälu ja mis hävib ikka ja jälle [[põlvkond]]ade vahetudes, on ajaülesena kestma mõeldud rahvuslik mälu palju ühtsem konstruktsioon, mis on seotud poliitiliste [[institutsioon]]idega ja mõjutab [[ühiskond]]a "ülevalt alla". (lk 45) * Ajaloo ja mälu [[antagonism]] ei ole üldse universaalne, vaid sellel endalgi on oma [[ajalugu]]. Ajalugu ja mälu lahknesid teineteisest ning avastasid teisest enda vastandi alles siis, kui 19. sajandil tekkis ajalooteadus kui professionaalne <!--//-->diskursus. Kõikide ajalookirjutuse varaste vormide puhul kehtib see, et nad pidasid ennast mälestuse vormiks, mälestuste säilitajaks. Seetõttu lähevad vanal ajal mõisted "ajalugu" ja "mälu" teineteiseks üle. Alates antiikajast kuni uusajani rõhutati ajalookirjutuse keskse funktsioonina pidevalt mälufunktsiooni. Historiograafia ülesandeks oli legitimeerida dünastia, institutsiooni või riigi "päritolu" ja mälu ning dokumenteerida selle kestvust, tõendada auväärset minevikku. Ajalookirjutuse esmane funktsioon oli see, mida nimetatakse uue terminiga "ajaloo-" või "minevikupoliitikaks": oluline oli luua mälu, mis "autoriteedi teenijannana" oli poliitilise kogukonna vundamendiks ja kaasaja valitsejate võimuhuvide toeks. (lk 54-55) * [[Cicero]] pidas ajalookirjutust relvaks [[Unustamine|unustamise]] vastu. See sõnastus kivines ''topos''<nowiki>'</nowiki>eks ja oli kuni varase uusajani kesksel kohal historiograafiliste kirjutiste [[eneseteadvus]]es. Selles eneseteadvuses jätkas kirjalik ajalookirjutus suulise ajaloopärimuse "kirjutamist": [[kroonik]]ud kirjutasid üles möödaniku kangelaste ja kuningate teod (''res gestae''), mida ülistasid lauludes [[bard]]id, et päästa neid unustusest ja säilitada lahkunutest austusväärset mälestust. See ajaloo ja mälu sulandumine müüdis on nii suulise ajalookultuuri kui ka varaste riikide ajalookirjutuse tunnus. (lk 55) ** [[Aleida Assmann]], "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", tlk Mari Tarvas, Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2021 * Mistahes [[tekst]]i luues tuleks aga arvestada inimese töömälu keskmise mahuga 5‒7 üksust. ** [[Peep Nemvalts]], [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/2._nemvalts_-_haldussuutlikkus_soltub_oiguskeele_selgusest.pdf "Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest"], Õiguskeel, nr 4, 2020, lk 89−98 ==Luule== <poem> Külmand on maa — ja viisteist rasket [[talv]]e seal nõmmel [[kevad]]eks on üle läind; [[truudus|truu]] on see hing, mis hoiab mälusalve, kui on nii mitmest [[valu]]st läbi käind. </poem> * [[Emily Brontë]], "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", Tallinn: EKSA, 2018, lk 179-180 <poem> Mälu tühjad pingid kõrguvad kivide kohal, siniste soontega marmorfassaadide ja nartsisse täis vaaside kohal. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Berck-Plage" (5) valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 57 <poem> [[Paju]]d on [[urb|urvas]] juba, hõbedased ja [[valge]]d. Kui tuled pikast [[talv]]est, siis on sul [[klaa]]sist palged. Ehk [[Läbipaistvus|paistab nendest läbi]] see, mis sa teed ja tunned? Mälu on [[külm]] ja valge pestava laega [[tunnel]]. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Pajud on urvas juba". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962–1997", Tallinn: Tänapäev, 2011, lk 321 ==Kirjandus== * [[Lisa Genova]], "Mäletamine", 2022 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Psühholoogia]] 6vns3jdyi0trdnzyz4tmn9z20ka5die 0 4394 136071 135994 2026-10-24T13:07:19Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136071 wikitext text/x-wiki [[File:Läänemeri.jpg|thumb|Läänemeri]] [[Pilt:Ayvaz_sredy_voln.jpg|pisi|Ivan Aivazovski, "Lainete keskel" (1898)]] [[Pilt:Into_the_water,_by_Virginie_Demont-Breton.jpg|pisi|Virginie Demont-Breton, "Vette!" (1898)]] [[Pilt:Elin_Danielson-Gambogi_-_La_Merenda_(1904).jpg|pisi|Elin Danielson-Gambogi, "Mere ääres" (1904)]] [[Pilt:Lionel_Walden_-_'Kahala_Moonlight',_oil_on_canvas,_1929,_HAA.JPG|pisi|Lionel Walden, "Kahala Moonlight" (1929)]] [[Pilt:Õhtune_meri._Õli,_lõuend._2005_Margus_Rump.jpg|pisi|Margus Rump, "Õhtune meri" (2005)]] '''Meri''' on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani [[oma]]st. ==Piibel== * Ja [[Jumal]] ütles: "Saagu laotus [[vesi|vete]] vahele ja see lahutagu veed vetest!" :7 Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. :8 Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai [[õhtu]] ja sai [[hommik]] - teine [[päev]]. :9 Ja Jumal ütles: "Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!" Ja nõnda sündis. :10 Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea. * [[Esimene Moosese raamat]] 1:6-10 ==Proosa== * Ma jätan järele [[valge]] segase joome; kahvatu vesi, kahvatud palged, ükskõik, kus ma ka seilan. [[Laev]]a kõrvale kerkivad kurjakuulutavad [[laine]]mäed, et mu jälgi enda alla matta; matku, kuid mina lähen enne läbi. ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 196, Ahabi monoloog * Kes on öelnud, et "[[kallas]]teta meri on [[igavus|igav]] ja üksluine vaatepilt"? Seda on öelnud arvukas ja nimetu {{Sõrendus|keegi}}. Kallasteta — see on tõsi, aga kui kaunis on see tõelisus! [[Silmapiir]] on puhas, selge ja sügav. Karm-kirkas ringis pole midagi peale lainete, mis lähedal on [[silm]]ale näha viimase kui kurruni, kaugemal kaovad üksteise taha, silmapiiril aga riivavad vaevumärgatava virvendusena selget taevaserva, nagu näeks [[pilk]] seda läbi ebatasase [[klaas]]i. Käsitamatud oma mõõtmatuses on ruum ja [[sügavus]], mida näed enda all [[silm]]ade abita, kui oled seda kord pikkamööda tajuma hakanud. Selles mere vastutamatus vägevuses, mida ei saa arvele võtta, mille tegelikust suurusest [[mõistus]]ki aru ei anna, kuigi näeb selle igikestvaid ilminguid, on nakatavat [[ärevus]]t. See on otsekui loomeinstinkti [[uni|unest]] ärkamine. ** [[Aleksandr Grin]], "Lainetel tõttaja", tlk M. Käbrik, lk 242 * Meri ainult vaatab [[reisimine|reisimist]], tema ei ole reisinud kunagi. (lk 19) * Maailma vanim rotaator on meri, kelle rotatsioonmasinast väljub lakkamatult [[ajaleht]] "[[Laine]]". (lk 25) * Kõrbe [[kamm]] on [[tuul]]; [[rand|ranna]] kamm on meri. (lk 28) * Kui meri on puhas, siis seda sellepärast, et tal on alati käepärast [[käsn]]ad. (lk 36) * Kui meri tollest paigast tagasi tõmbus, jooksid [[kala]]d nagu [[jänes]]ed viimasele lainele järele. (lk 36 * Meri paneb [[laevahukk|laevahukule]] järgneval päeval pähe mantilja, mille valgetes [[pits]]ides raugevad ta lained, ja läheb surnute [[missa]]le. (lk 55) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Küll on loodus ikka otstarbekohane! Meri on parajalt sügav, et sõjalaev ei pruugiks põhjasavisse kinni jääda. Allveelaevadele on ta kõlvuliselt lai, et nad pimesikku mängides üksteisega vastamisi ei tonksaks. Rukkilaevu mahub sinna mitmeid ja mitmeid turduma ja Atlandi lutsud lähevad kamajahust paksuks. ** [[Veikko Huovinen]], "Havukka-aho mõtleja", tlk Harald Lepik, LR 36/1959, lk 35 * Polnud midagi naljakat selles, et pidid elama nagu [[hulgus]] telgis Pianosal, selja taga töntsakad mäed ning silme ees rahulik sinine meri, mis võis krampi tõmbunud inimese silmapilgu vältel ühe lonksuga alla neelata ning ta kolm päeva hiljem tagasi randa saata, postikulu tasutud, üles paistetanud, sinine ja mädanev, vesi mõlemast külmast ninasõõrmest välja voolamas. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 22 * [Tseilonist:] Ainult hommikust sööme kodus. See serveeritakse verandale, kust võib näha merd, tunda selle hõngu ja kuulda kohinat. Igaveses rütmis mühisevad ta vood kaldale ja paiskuvad sisinal vastu müüre. Ääretu ja ebaharilikult sinine, laiub ta meie silme ees. Horisondil, kus taevas ja meri kokku sulavad, ujub aeglaselt valge puri. ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 7 * Meri, mis laiub minu ees, kui ma kirjutan, pigemini hõõgub kui sädeleb mahedas [[mai]]päikeses. Nüüd, mõõna ajal, toetub meri rahulikult [[rand|rannale]], tema pind on peaaegu puutumatu säbarlainetusest ja vahust. Silmapiiri lähedal on ta tore lillakaspunane, läbistatud korrapäraste sügavroheliste triipudega. Silmapiiril on meri indigo[[sinine]]. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam [[roheline]] vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur vesi [[kalju]]sid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu [[taevas]] on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab [[taevas]] värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi [[päike]] on külm. (lk 8, romaani algus) * Oh õnnistatud Põhjamaa meri, tõeline meri selgete halastavate [[tõus ja mõõn|tõusude ja mõõnadega]], mitte niisugune nagu haisev [[Vahemeri]], soe nagu [[supp]]. (lk 8) * On [[õhtu]]. Meri on kullakarva, täpitud heledate [[valgus]]punktidega; ta loksub kahvaturohelise taeva all mingi mehhaanilise rahuloluga. Kui tohutult suur ta on, kui tühi, see määratu avar ruum, mille järele ma olen kogu oma elu [[igatsus|igatsenud!]] (lk 20) ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996 * Meri mõjutab inimest väga. Olen ju mere ääres kasvanud, [[Pärnu]]s oli meil meri peaaegu ukse ees. Hiljuti ajasime suvejuttu [[Maimu Vannas]]ega, tal on [[Tartu]] lähistel suvekodu. Ma küsisin, miks see sul nii kaugel on, otsi endale midagi siia [[Tallinn]]a lähedale mere äärde. Ta imestas: "[[suvi|Suvel]] — mere äärde? Ei, ma ei taha!" Vaat huvitav, ta on sisemaa laps, ta ei taha. Ma ei kujuta ette, et ma peaksin suvel elama sisemaal. Olen ühe suve proovinud. Mui tekib kohe nagu lämbumistunne. Ma lihtsalt pean tundma mere lähedust, mere hingust. Mereäärsetel lastel kasvab sellest üks meeletu [[igatsus]], mille vastu ei saa. See hakkab juba [[lapsepõlv]]est, see kummaline igatsus — võid [[tund]]ide viisi rannas istuda, merele vahtida ja küsida... mis on selle taga? (lk 6) ** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], "Vastab Salme Reek", [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino 8/1987], lk 5–16 * Taevas nende kohal tumenes ja päike uppus horisonti, ja siis, just enne täielikku pimedust, Jane peatus ja näitas lääne suunas. See oli võimas vaatepilt. Nad olid peaaegu saare keskpunktis. See oli merepinnast madalamal. Läände vaadates tundus, justkui hakkaks kogu Atlandi ookean neile kaela sadama. "Nii jube on vaadata merele üles," ütles Harriet. ** [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012, lk 68 * [Risku:] [[Kevad]]iti tuleb igatsus mere järele. Kui seisad [[rand|rannal]], igatsed ometi. Siis tuleb himu tühja [[silmapiir]]i järele. :Ja kui istud keset avamerd, saab välisest [[tühjus]]est seesmine: igatsed taas midagi. Väikest laidu. Randa. Või kas või [[lind]]u. Midagi, millel silm pidama jääks. Ja kui leidub laid, peab pääsema sellest mööda, ära. Alati ära. * [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 9 * Merel olles tekivad kergesti mõtted elust, sest maakera ongi ju tegelikult veekera. Vähe sellest, et kaks kolmandikku on kaetud merega. Kui liita laius ja sügavus, saab sellest üheksakümmend kaheksa protsenti maakera elusfäärist. ** [[Nina Burton]], "Elu õhukesed vaheseinad. Arutlev kirjutis läbikostvast majaseinast ja looduse keeltest", tlk Tiina Mullamaa, Sinisukk, 2022, "Merevaade verandalt", lk 124 ==Luule== <poem> Ju [[laps]]ena ihkasin merd ääretut mina. Ma tahtsin näha ta lainete [[valge]]id harju ja lainetel liuglevat viirese varju ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju ning kaugel kõikuvat üksikut [[puri|purje]]. Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda kui magava hiiglase raudrüüs rinda /---/ Kõike seda ihkasin ma tusk lapsel ju täitis rinda, saaks suure mere randa, saaks randa ma! /---/ Ja nüüd ometi näen ma sind, oh mõõtmatu meri! Kui avar, kui suur, kuis helendad sa! Kuis [[vabadus]]t hoovab sust vastu otsata! Rind rusutud vastu [[vangla]] seina, käed kramplikult aknaraudades, silmad täis aja trotsi ja [[lein]]a - nii viimaks sind ometi näen! </poem> * [[Friedebert Tuglas]], "Meri", rmt: "Sõnarine" I, koostanud [[Karl Muru]], Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 427-431 * See on siis meri, see hiiglaslik peataolek. * {{halliga|This is the sea, then, this great abeyance.}} * [[Sylvia Plath]], "Berck-Plage" (1) valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 47 <poem> Ju [[päike]]se kiired on längu ja kuldavad [[surmaputk|kooljaputki]]. Oh mere rohelist [[mäng]]u! See kõlab kui [[naer]] ja [[nutt]]ki. </poem> * [[Marie Under]], "Leek kustus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 22 <poem> Meri! Kui meie vait jääme, [[raadio]] kinni keerame ja enam [[ajaleht]]i ei krabista, nõudega ei kolista - meri! </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Suved, talved" I kogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 167 <poem> Meie [[elu]], see on meri, kus on [[torm]] ja [[vaikus]] koos. See, kel [[arg]] on soontes [[veri]], hukkub elu võimsas voos. See, kes elus kardab torme, jalge all vaid kindel maa, eal ei taba õigeid vorme ja [[poeet|poeediks]] eal ei saa. </poem> * [[Rudolf Rimmel]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&st=1&l=et "See on elu..."], TRÜ, 29. aprill 1959, lk 1 <poem> sa seisad mere kaldal ja vaatad, ta tuleb merest – kuldsarvedega [[lehm]], temas on kõigi sinu tulevaste [[Lapselaps|lastelaste]] [[pisar]]ad [[Nutt|nutmise]] taga tuleb [[naer]]mine, naermise taga tuleb nutmine, iga nutmise taga naine tõuseb, vaatab meest, kes seisab igavledes mere ääres [[putka]] kõrval, millel kiri "[[šokolaad]]" </poem> * [[Inga Gaile]], [https://www.muurileht.ee/piiri-taga/ "*Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine..."], tlk [[Contra]], Müürileht, 17. oktoober 2022 == Vanasõnad == * [[Jaanipäev|Jaan]] viskab kuuma [[kivi]] merre, [[Jaagupipäev|Jaak]] jahe ja [[Mihklipäev|Mihkel]] [[külm]]a. * Kes ei taha paluda, see saata merele. * Merel [[silm]]ad, [[mets]]al kõrvad. * Meretagune tuleb, ei tule [[maapind|maa]]-alune. * Meri tapab [[noor]]e mehe, kare katkestab noore härja. * [[Viha]] viib vilja maast, [[kadedus]] [[kala]]d merest. * Voolas [[vesi]] ei lange ikka merre. * Ära kanna vett merre! ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Mered| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 61r9pm1u3ltlk9isgss5uas5wwnwx36 0 5001 136069 123838 2026-10-24T13:03:50Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136069 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Simone_del_Tintore_(Attr.)_-_Still_Life_with_Mushrooms_and_Flowers.jpg|pisi|Simone del Tintore (1630-1708)?, "Vaikelu seente ja lilledega", ''s.d.'']] [[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Penny_buns_and_green_russula.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809–1888), "Puravikud ja pilvikud", ''s.d.'']] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Forest_floor_with_mushrooms.jpg|pisi|Anthonore Christensen (1849–1926), "Seened metsas", ''s.d.'']] [[Pilt:Still_Life_with_Blue_Vase_and_Mushrooms_(SM_sg385).png|pisi|Otto Scholderer, "Vaikelu sinise vaasi ja seentega" (u 1891)]] [[Pilt:Gabriel_von_Max_-_Ernestine_von_Max,_die_Frau_des_Künstlers,_Pilze_schälend_-_G_6692_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Gabriel von Max, "Ernestine von Max seeni puhastamas" (1896)]] [[Pilt:Kate_Greenaway_-_The_Elf_Ring.jpg|pisi|Kate Greenaway (1846–1901), "Haldjaring", ''s.d.'']] [[Pilt:Champinjoner._Julius_Kronberg_1908._Olja_på_duk_-_Hallwylska_museet_-_47489.tif|pisi|Julius Kronberg, "Šampinjonid" (1908)]] [[Pilt:Kazimierz_Stabrowski_Autumn_flora.jpg|pisi|Kazimierz Stabrowski (1869-1929), "Sügisfloora", ''s.d.'']] [[Pilt:Firmin_Baes_-_Still_life_with_mushrooms_and_a_pitcher.jpg|pisi|Firmin Baes, "Vaikelu seente ja kannuga" (1930ndad)]] '''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele. ==Proosa== * [Lesta:] Peale [[sügis]]ese [[vihm]]a tärkavad seened, peale [[kevad]]ise — [[luuletaja]]d. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", 1987, 8. trükk, lk 329 * Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või seeneks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd [[taim]]e, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta [[filter|filtri]]. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52) * Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja [[pettumus]]est hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu [[aed]] kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Seened on maa vesti[[nööbid]], mis [[Õmblemine|õmmeldakse]] ette vihma niitidega. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 117 * Järsaku all kasvab laia kübaraga seen. Seal mäe all ei suuda ta endalt okka- ja samblavaipa täiesti maha poetada. Heidan pilgu kübara serva alla: tugev roostekarva vars, peenelt kroogitud kübar. Ei, vist ei ole pilvik. Siin peab ta kasvama, ja siin tema kasvab. Siin ta täidab oma saatuse käsku, nii nagu mina täidan oma käsku. :Seenes elab jõud: kergitada muru, hoida okkaid ja sammalt. Eostevaibast on seen tõusnud. Tõusnud pimedusest valgusesse. Mina olen ainus, kes seda näeb, kes sellest teab siin ilmas. Seen kingib mulle osakese oma üksindusest ja mina kingin temale oma osa. * [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 71-72, Colorado * Siis ütles noor Sam: "Ma tahaksin, et minul oleks ka sellised suured [[käed]]. Mis su [[nimi]] on?"<!--//--> :Tüdruk vastas Vimesile juba tuttavaks saanud jõnkslikul viisil: "Mina olen Seene Pisarad." :Otsekohe võttis noor Sam tüdrukul ümbert kinni, niipalju kui see võimalik oli, ja hüüdis: "Seened ei tohiks [[nutt]]a!" :[[Näoilme|Ilmet]], millega härjapõlvlasetüdruk Vimesi vaatas, oli Vimes juba palju kordi näinud nende nägudel, kellele said osaks noore Sami [[kallistus]]ed: seal oli segu [[üllatus]]est ja millestki, mida parema sõna puudumisel tuli nimetada [[kimbatus]]eks. (lk 162-163) * Härjapõlvlase tehtud [[küpsis]]ed, mõtles Vimes, avas silmad, võttis taldrikult mügarliku, kuid isuäratava küpsise, pani siis silmad jälle kinni ja küsis: "Miks seen [[nutt|nutab]]?" :Pimeduses kuulis Vimes, kuidas härjapõlvlasetüdruk ahhetas ja ütles siis: "Ta nutab, et tuleks palju seeni juurde. See on kindel." (lk 163) * [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi [[kultuur]]i, kus seenenäitust külastaks rohkem [[inimene|inimesi]] kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja [[loodus]]e seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit [[tsivilisatsioon]]i üle. "Tatikaline võit," tahtsin muidugi öelda. (lk 17) * [[Teadvus]] meenutab hiiglaslikku nähtamatut [[seeneniidistik]]ku, tohutute mõõtmetega mükoriisat. [[Inimene]] on Mükoriisa-mees. (lk 42) ** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015 * Kui mõelda lugudele nagu "[[Alice Imedemaal]]" või muudele muinasjuttudele, näib seentes alati olevat olnud mingi müstiline vägi. ** [[Shigeru Miyamoto]], ''cit. via'': Laura Sydell, "The Legendary Mr. Miyamoto, Father Of [[Mario]] And Donkey Kong", NPR, 19. juuni 2015 ==Luule== <poem> Sõmer pinnas teeb ruumi. Pehmed rusikakesed üha tõstavad okkaid, lehtedest vaipa, asfalti koguni. Meie haamrid, me rammimisvaiad, kõrvutud, silmitud, täiesti hääletud, laiendavad pragusid, murravad teed läbi avadest. Meie toitume veest, varjuraasudest, ise leebed ja kombekad, nõudes vähe või üldse ei midagi. Kui palju meid on! Kui palju meid on! </poem> * [[Sylvia Plath]], "Seened" valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 31-33 <poem> ... Punasepealise [[pilvik]]u poja pilk [[sammal|sambla]] sees tabas. Alarm. Ja [[pohl]]ad kus verevad vaiguste mändide juuril, rinnutsi ründame perega, kandes korvisid suuri. ... [[Pliit|Pliidi]] ümber kõik avali sui: anna, ma maitsen, ma maitsen! Keegi ei taha tassida puid: kes seda kastet siis kaitseb?! ... </poem> * [[Paul Rummo]], "Esimene seen", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51 <poem> Nüüd me [[mets]]ades laulavad seened, kätte jõudnud on tasumistund. [[Marinaad]]ide libedad leemed lauanõudele sülgavad und. Pilvik riisikas sõbra näeb ära, põdramokk pole töllakil, ei! Seene-Mikk kuuleb kaugele ära kukeseenegi [[kollane|kollase]] hei! </poem> * [[Juhan Viiding]], "Seened", rmt: "Detsember", 1971, lk 43 <poem> Tarud on vagusi, kõik see mesilane magab, aga mitte seen. Mulla all ei olegi veel talv, on lihtsalt veidi jahedam. Seen vilet lööb ja mõtleb, kuidas olla maitsev, või millestki ta igatahes mõtleb. Kõik oma visiitkaardid, blanketid ja ümbrikud saatis ta trükki septembris. On puhkus, seen suigatab. Nihutab niidistikku, kadestab taevasi räitsakaid, kel traadita internet. Hea hilissügise seen. Hea hilissügise öö. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "* Tarud on vagusi" kogus "Krümitor 0671" (2011), lk 112 <poem> "Omal ajal, kui kõik omadega perse läks, lasid paljud käed rüppe. Ainult pumbatsehhi töötajad mitte, ainult meie mitte. Me panime siis püsti [[kaevur]]ite sõltumatu [[ametiühing]]u, võtsime vana kombinaadi kolm korpust üle ja hakkasime seal seeni kasvatama." "Kuidas seeni?" ei suutnud ma uskuda. "Jah. Seeni. Tahtsime kasvatada [[meskaliin]]iga [[kaktus]]t, aga kaktus siin [[Donbass]]is ei kasva. Tead, mis on põhiline, kui sa seeni kasvatad? Põhiline on see, et sulle pähe hakkaks, täpselt nii, sõber, põhiline on, et pähe hakkaks. Meile hakkas, usu mind, ja praegugi hakkab pähe, võib-olla seepärast, et me oleme ikkagi proletariaadi [[eliit]]." /---/ [[Donbass]]i seened, [[öö]] vaiksed [[kimäär]]id, ilmudes [[tühjus]]est, kasvades välja [[Kivisüsi|kivisöest]], kuni [[süda]]med jäävad seisma nagu [[lift]]id öistes majades, Donbassi seened kasvavad ja kasvavad, laskmata kõigil pettunutel ja äpardunutel [[kurbus]]est surra, sest, vennas, kuni me oleme koos, on keegi, kelle jaoks seda maad läbi kaevata, leides ta soojast [[sisikond|sisikonnast]] [[surm]]a [[must]]a värvi, [[elu]] musta värvi. </poem> * [[Serhi Žadan]], "Donbassi seened". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. Rmt: "Varietee. Luuletõlkeid kaheksast keelest", Nähtamatu Ahv, 2019, lk 184–186 ==Vanasõnad== * [[Mägi]], mis ei taha, et sa tema peale astuksid, ei saa kasvatada söögiseeni. ** Mende vanasõna Aafrikast * Seeni ja [[luuletaja]]id on iga hea kohta kümme kõlbmatut. * Seen sünnib ühe tunniga. (Toskaana) * Head seened kasvavad mai ja juuni vahel. (Toskaana) ** [[Itaalia vanasõnad]] ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Seened| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] enxkikrkvpzcn1p8ynza4lj9ugkfq2m 136070 136069 2026-10-24T13:04:47Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136070 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Simone_del_Tintore_(Attr.)_-_Still_Life_with_Mushrooms_and_Flowers.jpg|pisi|Simone del Tintore (1630-1708)?, "Vaikelu seente ja lilledega", ''s.d.'']] [[Pilt:Vinzenz_Kreuzer_Penny_buns_and_green_russula.jpg|pisi|Vinzenz Kreuzer (1809–1888), "Puravikud ja pilvikud", ''s.d.'']] [[Pilt:Anthonore_Christensen_-_Forest_floor_with_mushrooms.jpg|pisi|Anthonore Christensen (1849–1926), "Seened metsas", ''s.d.'']] [[Pilt:Still_Life_with_Blue_Vase_and_Mushrooms_(SM_sg385).png|pisi|Otto Scholderer, "Vaikelu sinise vaasi ja seentega" (u 1891)]] [[Pilt:Gabriel_von_Max_-_Ernestine_von_Max,_die_Frau_des_Künstlers,_Pilze_schälend_-_G_6692_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Gabriel von Max, "Ernestine von Max seeni puhastamas" (1896)]] [[Pilt:Kate_Greenaway_-_The_Elf_Ring.jpg|pisi|Kate Greenaway (1846–1901), "Haldjaring", ''s.d.'']] [[Pilt:Champinjoner._Julius_Kronberg_1908._Olja_på_duk_-_Hallwylska_museet_-_47489.tif|pisi|Julius Kronberg, "Šampinjonid" (1908)]] [[Pilt:Kazimierz_Stabrowski_Autumn_flora.jpg|pisi|Kazimierz Stabrowski (1869-1929), "Sügisfloora", ''s.d.'']] [[Pilt:Firmin_Baes_-_Still_life_with_mushrooms_and_a_pitcher.jpg|pisi|Firmin Baes, "Vaikelu seente ja kannuga" (1930ndad)]] '''Seen''' on seeneriigi kodanik ja seeneriik on üks eukarüootsete organismide riikidest. Bioloogiliselt eristatakse seeni [[taim]]edest ja [[loom]]adest, geneetiliselt on seened loomadele lähemal kui taimedele. ==Proosa== * [Lesta:] Peale [[sügis]]ese [[vihm]]a tärkavad seened, peale [[kevad]]ise — [[luuletaja]]d. ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", 1987, 8. trükk, lk 329 * Sel suvel kavatsen end [[okaspuu]]ks või seeneks moondada. Äsja ilmunud Field and Stream'i numbris õpetatakse, kuidas: et [[hirv]]esid ja [[jänes]]eid ninapidi vedada, võtke mõnd [[taim]]e, milles pole palju [[tanniin]]i (näiteks kollane [[kask]], [[mänd]], seened, surmaputk, talihali või mõni lõhnav okaspuu) ja kuivatage seda paar [[nädal]]at. Hakkige see peeneks ja pange siis pool purki seda täis. Lisage sajakraadist [[viin]]a. Kurnake läbi Melitta [[filter|filtri]]. Pange [[pihusti]]sse. Piserdage oma inimeselõhna varjamiseks ohtralt. Vohagu teie mõtted nagu seened. (lk 52) * Trühvlikasvatajale ning tema [[emis]]ele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja [[pettumus]]est hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu [[aed]] kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud! (lk 190) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Seened on maa vesti[[nööbid]], mis [[Õmblemine|õmmeldakse]] ette vihma niitidega. ** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 117 * Järsaku all kasvab laia kübaraga seen. Seal mäe all ei suuda ta endalt okka- ja samblavaipa täiesti maha poetada. Heidan pilgu kübara serva alla: tugev roostekarva vars, peenelt kroogitud kübar. Ei, vist ei ole pilvik. Siin peab ta kasvama, ja siin tema kasvab. Siin ta täidab oma saatuse käsku, nii nagu mina täidan oma käsku. :Seenes elab jõud: kergitada muru, hoida okkaid ja sammalt. Eostevaibast on seen tõusnud. Tõusnud pimedusest valgusesse. Mina olen ainus, kes seda näeb, kes sellest teab siin ilmas. Seen kingib mulle osakese oma üksindusest ja mina kingin temale oma osa. * [[Astrid Ivask]], "Leiud", tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 71-72, Colorado * Siis ütles noor Sam: "Ma tahaksin, et minul oleks ka sellised suured [[käed]]. Mis su [[nimi]] on?"<!--//--> :Tüdruk vastas Vimesile juba tuttavaks saanud jõnkslikul viisil: "Mina olen Seene Pisarad." :Otsekohe võttis noor Sam tüdrukul ümbert kinni, niipalju kui see võimalik oli, ja hüüdis: "Seened ei tohiks [[nutt]]a!" :[[Näoilme|Ilmet]], millega härjapõlvlasetüdruk Vimesi vaatas, oli Vimes juba palju kordi näinud nende nägudel, kellele said osaks noore Sami [[kallistus]]ed: seal oli segu [[üllatus]]est ja millestki, mida parema sõna puudumisel tuli nimetada [[kimbatus]]eks. (lk 162-163) * Härjapõlvlase tehtud [[küpsis]]ed, mõtles Vimes, avas silmad, võttis taldrikult mügarliku, kuid isuäratava küpsise, pani siis silmad jälle kinni ja küsis: "Miks seen [[nutt|nutab]]?" :Pimeduses kuulis Vimes, kuidas härjapõlvlasetüdruk ahhetas ja ütles siis: "Ta nutab, et tuleks palju seeni juurde. See on kindel." (lk 163) * [[Terry Pratchett]], "[[Tubakas (Terry Pratchett)|Tubakas]]", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012 * Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi [[kultuur]]i, kus seenenäitust külastaks rohkem [[inimene|inimesi]] kui rokk-kontserti. Eesti rokkstaarid on kivipuravik, männiriisikas ja suur sirmik. Minu meelest kõneleb see siiski midagi inimese ja [[loodus]]e seotuse kohta, see on korilase taktikaline võit [[tsivilisatsioon]]i üle. "Tatikaline võit," tahtsin muidugi öelda. (lk 17) * [[Teadvus]] meenutab hiiglaslikku nähtamatut [[seeneniidistik]]ku, tohutute mõõtmetega mükoriisat. [[Inimene]] on Mükoriisa-mees. (lk 42) ** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015 * Kui mõelda lugudele nagu "[[Alice Imedemaal]]" või muudele muinasjuttudele, näib seentes alati olevat olnud mingi müstiline vägi. ** [[Shigeru Miyamoto]], ''cit. via'': Laura Sydell, "The Legendary Mr. Miyamoto, Father Of [[Mario]] And Donkey Kong", NPR, 19. juuni 2015 ==Luule== <poem> Sõmer pinnas teeb ruumi. Pehmed rusikakesed üha tõstavad okkaid, lehtedest vaipa, asfalti koguni. Meie haamrid, me rammimisvaiad, kõrvutud, silmitud, täiesti hääletud, laiendavad pragusid, murravad teed läbi avadest. Meie toitume veest, varjuraasudest, ise leebed ja kombekad, nõudes vähe või üldse ei midagi. Kui palju meid on! Kui palju meid on! </poem> * [[Sylvia Plath]], "Seened" valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 31-33 <poem> ... Punasepealise [[pilvik]]u poja pilk [[sammal|sambla]] sees tabas. Alarm. Ja [[pohl]]ad kus verevad vaiguste mändide juuril, rinnutsi ründame perega, kandes korvisid suuri. ... [[Pliit|Pliidi]] ümber kõik avali sui: anna, ma maitsen, ma maitsen! Keegi ei taha tassida puid: kes seda kastet siis kaitseb?! ... </poem> * [[Paul Rummo]], "Esimene seen", rmt: "Sõnarine", 3. kd, koostas [[Karl Muru]], Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51 <poem> Nüüd me [[mets]]ades laulavad seened, kätte jõudnud on tasumistund. [[Marinaad]]ide libedad leemed lauanõudele sülgavad und. Pilvik riisikas sõbra näeb ära, põdramokk pole töllakil, ei! Seene-Mikk kuuleb kaugele ära kukeseenegi [[kollane|kollase]] hei! </poem> * [[Juhan Viiding]], "Seened", rmt: "Detsember", 1971, lk 43 <poem> Tarud on vagusi, kõik see mesilane magab, aga mitte seen. Mulla all ei olegi veel talv, on lihtsalt veidi jahedam. Seen vilet lööb ja mõtleb, kuidas olla maitsev, või millestki ta igatahes mõtleb. Kõik oma visiitkaardid, blanketid ja ümbrikud saatis ta trükki septembris. On puhkus, seen suigatab. Nihutab niidistikku, kadestab taevasi räitsakaid, kel traadita internet. Hea hilissügise seen. Hea hilissügise öö. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "* Tarud on vagusi" kogus "Krümitor 0671" (2011), lk 112 <poem> "Omal ajal, kui kõik omadega perse läks, lasid paljud käed rüppe. Ainult pumbatsehhi töötajad mitte, ainult meie mitte. Me panime siis püsti [[kaevur]]ite sõltumatu [[ametiühing]]u, võtsime vana kombinaadi kolm korpust üle ja hakkasime seal seeni kasvatama." "Kuidas seeni?" ei suutnud ma uskuda. "Jah. Seeni. Tahtsime kasvatada [[meskaliin]]iga [[kaktus]]t, aga kaktus siin [[Donbass]]is ei kasva. Tead, mis on põhiline, kui sa seeni kasvatad? Põhiline on see, et sulle pähe hakkaks, täpselt nii, sõber, põhiline on, et pähe hakkaks. Meile hakkas, usu mind, ja praegugi hakkab pähe, võib-olla seepärast, et me oleme ikkagi proletariaadi [[eliit]]." /---/ [[Donbass]]i seened, [[öö]] vaiksed [[kimäär]]id, ilmudes [[tühjus]]est, kasvades välja [[Kivisüsi|kivisöest]], kuni [[süda]]med jäävad seisma nagu [[lift]]id öistes majades, Donbassi seened kasvavad ja kasvavad, laskmata kõigil pettunutel ja äpardunutel [[kurbus]]est surra, sest, vennas, kuni me oleme koos, on keegi, kelle jaoks seda maad läbi kaevata, leides ta soojast [[sisikond|sisikonnast]] [[surm]]a [[must]]a värvi, [[elu]] musta värvi. </poem> * [[Serhi Žadan]], "Donbassi seened", tlk [[Maarja Kangro]], rmt: "Varietee. Luuletõlkeid kaheksast keelest", Nähtamatu Ahv, 2019, lk 184–186 ==Vanasõnad== * [[Mägi]], mis ei taha, et sa tema peale astuksid, ei saa kasvatada söögiseeni. ** Mende vanasõna Aafrikast * Seeni ja [[luuletaja]]id on iga hea kohta kümme kõlbmatut. * Seen sünnib ühe tunniga. (Toskaana) * Head seened kasvavad mai ja juuni vahel. (Toskaana) ** [[Itaalia vanasõnad]] ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Seened| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] t8qgav53o39g3n62h5qw60cmktaza15 0 5037 136076 135519 2026-10-24T13:15:50Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136076 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib taevakehast; kalendrikuude kohta loe artiklist [[Kalendrikuu]].'' [[Pilt:2017-02_Edward_Wilkins_Waite_-_The_Rising_Moon.jpg|pisi|Edward Wilkins Waite (1854–1924), "Tõusev kuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Hjalmar_Munsterhjelm_-_Moonlit_Night.jpg|pisi|Hjalmar Munsterhjelm, "Kuuvalge öö" (1883)]] [[File:Margaret_Macdonald_Mackintosh_The_Silver_Apples_of_the_Moon_1912.jpg|pisi|Margaret Macdonald Mackintosh, "Kuu hõbeõunad" (1912)]] [[Pilt:Evelyn de Morgan - Moonbeams Dipping Into The Sea, 1918.jpg|pisi|Evelyn De Morgan,"Kuukiired kastavad end merre"(1918)]] [[Pilt:Harriot_at_Syon_Park.JPG|pisi|Rita Greer, "Thomas Harriot (1560-1621) ja tema sõber Christopher Tooke 26. juulil 1609 kuuvaatlust tegemas" (2009).]] '''Kuu''' on [[Maa (planeet)|Maa]] ümber tiirlev taevakeha, mis on tavaliselt Maa pealt palja silmaga nähtav. ==Proosa== * [[Atmosfäär]]i puudumise tõttu <!--//-->ei haju Kuu peal [[valgus]]. [[Varjud]] on seal tintmustad ja tähed pea kohal säravad päeval ja öösel tintjas taevas. Tähed, mille nägemiseks Maa peal on vaja [[pikksilm]]a, on Kuul palja silmaga nähtavad. [[Linnutee]], mida me nii ähmaselt näeme, on Kuu taevas suurejooneline vaatemäng. [[Päikese kroon]] ja [[protuberants]]id on alati nähtavad, nagu ka [[sodiaagivalgus]]. Meie silmale nii tabamatut Merkuuri on Kuult kerge jälgida. Nii tähed kui ka planeedid säravad seal palju eredamalt [[taust]]al, mis on alati [[must]]. (lk 68-69) * Mis puudutab Kuu [[maastik]]ku, siis isegi väikseim teleskoop näitab meile ohtralt palja silmaga nähtamatuid üksikasju. Laialdased tumedad ja heledad piirkonnad annavad meie kaaslasele täpilise välimuse. Heledad osad on alati karedad ja tumedad suhteliselt siledad. Viimaseid on nimetatud eksitavalt ''maria''<nowiki>'</nowiki>deks või meredeks juba [[Galileo Galilei|Galilei]] ajast, kes uskus, et need hallid laigud on tõesti tohutud veealad. Neid tähistavad sellised fantaasiarikakd nimed nagu Pilvede meri, [[Vaikuse meri]], Unistuse meri jne. (lk 69) * Selle teooria kohaselt on meie kaaslane alati olnud surnud maailm, külm ja [[elutus|elutu]] meteoorikivimi mass. See pole kunagi tundnud [[elu]] pulssi ega läbi elanud võimsaid [[muutus]]i, mis on üle käinud teda valitsevast planeedist Maa. See on jäänud külmaks ja vaikivaks [[tunnistaja]]ks tohututele naabermaailmas toimuvatele [[evolutsioon]]iprotsessidele, mida ta ise kunagi kogeda ei saaks. (lk 73) * Päikese perekonna kõige tülikam liige on meie kaaslane Kuu. Kõigist [[taevakeha]]dest Maale kõige lähemal asuv ja kõige hõlpsamini jälgitav Kuu pakub sama palju lahendamata [[probleem]]e kui tähed ise. (lk 74) * Kuu [[Liikumine|liikumise]] ebakorrapära on üks probleem, mis ületab oma tähtsuselt kõik muud Kuu probleemid. Tõepoolest, see võib viia avastusteni, mis mõjutavad [[gravitatsioon]]i enda olemust. Juba ammu on teada, et Kuu liikumine ei ole teooriaga kooskõlas. Kuu vaadeldud asukohad ei ühti hästi arvutatud positsioonidega ja kuna teooriat on tehtud suure täpsusega, siis nüüd kahtlustatakse, et [[erinevus]] on tingitud mõne tundmatu seaduse toimest, mis võib olla sama oluline kui [[gravitatsiooniseadus]]. (lk 75) * Kuu teooria on nii keeruline, et sellega saavad hakkama ainult silmapaistvaimate [[Matemaatika|matemaatiliste]] võimetega [[astronoom]]id. Tuntud matemaatikud ja astronoomid on aastaid näinud vaeva, püüdes avastada Kuu ennustatud ja vaadeldavate positsioonide suurte ja pidevalt suurenevate lahknevuste põhjuseid. (lk 76) * California Mare Islandi mereväeobservatooriumi professori See hiljuti välja töötatud teooria kohaselt tuleb gravitatsiooni pidada elektromagnetiliseks jõuks. Ta usub, et seletamatud kõrvalekalded Kuu asendis on põhjustatud Päikese magnetjõudude murdumisest, hajumisest ja neeldumisest Maal [[täiskuu]] ajal ja eriti <!--//-->Maa-poolsete [[kuuvarjutus]]te ajal. Näib, et see teooria võib selgitada üht tundmatuist faktoreist, kuid mitte neid kõiki. (lk 78–79) * Väike kogus valgust ja soojust peegeldub <!--//-->Kuult Maale ning magnetnõela asendis on väikseid erinevusi, mis on tingitud Kuu [[mõju]]st, samuti esineb mõningaid väiksemaid muutusi maakera liikumises. Muul viisil ei mõjuta Kuu Maa peal eksisteerivaid tingimusi vähimalgi määral, kuigi pole ühtegi teist taevakeha, mis oleks seotud suurema [[Ebausk|ebausuga]]. (lk 80) * Kuu kulgemise jälgimine taevas ühe kuu jooksul, selle tiirlemise periood ümber Maa ja selle erinevate faaside põhjuste selgitamine on ülimalt lihtne, ometi näib see olevat peaaegu igaühe jaoks kõige kummastavam probleem. Praegusel ajastul, mil astronoomilisi teadmisi on nii lihtne omandada, naudivad [[kunstnik]]ud ikka veel südaööl [[poolkuu]] pea kohale asetamist, mis on sama tõsine astronoomiline [[viga]] kui varahommikul päikese kujutamine läänes. Harvem on poolkuu sarved pööratud [[Silmapiir|horisondi]] poole, kuigi hetkeline järelemõtlemine näitaks selle asukoha absurdsust, kui kuufaaside põhjust natukenegi mõistetakse. Kõige kurvem teadmiste puudumise märk, olgu siis Kuu faaside põhjuste või tähtede ja Kuu suhteliste kauguste kohta, <!--//-->ilmneb siis, kui poolkuu sarvede vahel kujutatakse [[täht]]e. :[[Teadmised]] Kuust ja selle liikumist puudutavatest elementaarsetest faktidest on sama kergesti omandatavad kui teadmised päikese tõusu ja loojumise põhjustest ning [[aastaaeg]]ade vaheldumisest ning tundub üsna uskumatu, et sellistes lihtsates, kuid põhimõttelistes küsimustes on [[teadmatus]] laialt levinud. (lk 80-81) * [[Isabel Martin Lewis]], [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi/mode/2up "Splendors of the Sky"], NY: Duffield & Co., 1919 (Internet Archive). {{RV}} * Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda Kuuga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid [[haarem]]is, näis see mulle vulgaarse antikliimaksina. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Muinasjutumaa eetika", rmt: "Õigest usust", tlk Tiia Rinne, 2011, lk 72-73 * Aga kevad[[öö]] [[ilu]] ei ärata Tootsis suuremat imetlemist. Ta vaatab korra üles, kuu poole, aga selle vaikne sära ei avalda temasse mingit mõju. Ei, kõik on juba ammu nähtud, kõik see on teda juba ammu tüüdanud, nüüd tahaks ta ainult veel näha kuu teist külge. Aga see narr seal ülal ajab üht külge ees nagu Kiir koju minnes ega mõtlegi oma seljatagust näidata. Heameelega võtaks Toots mõne pika ridva ja seaks asjad seal pea kohal korda, aga... [[tont]] teab... ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", 1987, lk 53 * Kuu tõuseb ja liigub kiiremini, kui [[koer]]ad ta peale hauguvad. (lk 15) * Kuu on peeglikild, millega päike end öösel lõbustab; erutades maa silmi. (lk 16) * Kuu on aspiriinitablett, mille maakera aeg-ajalt sisse võtab oma kohutava peavalu vastu. Kui ta hommikul taevasse ilmub, ei ole valu veel üle läinud. (lk 28) * Kuu, kes varjab end paplite taga, mängib loodusega peitust, hõigates meeleheitlikult: "A-uuu! A-uuu!" (lk 28) * Looduse kauneimaid vaatepilte on, kui kuu neelab alla nahkhiire. (lk 31) * Igal ööl sõidab kuu peal jänest keegi, kes pole maksnud piletiraha. (lk 31) * Kassid lakuvad katusekivide tassidest kuu piima. (lk 32) * Kui taevas on maha mänginud kõik tähed, viskab ta kuuga kulli ja kirja. (lk 40) * Troopiline saar on suplev kuu. (lk 45) * Kuu kallistab kujusid. (lk 47) * Kuu on perroon, mille ääres kunagi ei peatu rong. (lk 49) * Pime kuu kõnnib läbi öö, kompides teed oma valge kepiga. (lk 54) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * [[Meri]] oli sile, soe ja tume nagu must [[samet]] ning ükski lainesäbar ei kurrutanud tema pinda. Kauget [[Albaania]] rannikut märkis taevaservas õrn punakas õhetus. Vähehaaval, minut minutilt see õhetus süvenes ja levis üle taeva. Siis äkki nihkus päratu veinpunane kuuketas küljetsi mägede sakilise kaitsevalli tagant välja ning heitis üle tumeda mere sirge veinpunase raja. Nüüd ilmusid lagedale [[öökullid]], kes hõljusid [[puu]]lt puule hääletult nagu tahmaräitsakad ning huikasid hämmastunult, kui kuu ikka kõrgemale tõusis, enne [[roosa]]ks, siis [[kuldne|kuldseks]] muutus ja lõpuks tähtede seas sõudis nagu suur hõbedane seebimull. ** [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 165-166 * Vanda keeras ringi, teda pahandas, et Andrej ei maga, aga ta ei näidanud seda välja. :"Tule vaata. Taevas on nailonkuu." :Andrej ajas end jalule, toas oli külm. :"Sa külmetad!" :Andrej embas teda, puudutas huultega ta [[õlg]]a. Vanda tõmbus kärsitult eemale. :"Sa vaata ometi!" :Kuu oli tõepoolest [[nailon]]ist. Temast paistis läbi taeva teine külg koos [[täht]]ede ja [[pimedus]]ega. Tema [[valgus]] oli kunstlik, ilma metalse läiketa. Nad silmitsesid helendavat [[org]]u, ja Vanda aimas ette, mida Andrej küsib. :"Kas sul tõesti pole kedagi teist?" küsiski Andrej. :"Sa oled naeruväärne." (lk 81-82) * Üle tänava seisis sisselangenud katusega majalobudik, ümberringi oli ülessongitud maa, selle taga aga uusehituse viis korrust. Kraanaõlg puudutas kuud. :"Nailonkuu," kordas Andrej, sedapuhku aga tähendas see vaid projekti. Võib-olla kutsutakse teda lõplikku varianti viimistlema. Ja kui ka ei kutsuta... Andrej põristas sõrmedega vastu aknaraami, tal tekkis igatsus kalkapaberi ja oma heade joonestusriistade järele. Ta pani uue sigareti ette ja jäi siis peaaegu millelegi mõtlemata üles kollase kera, selle nägude näo poole vahtima. (lk 108) * [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] 28/29 1968 * Ja ma ei leia paremat näidet [[tolerantsus|tolerantsile]], nagu ma ise oma kodukootud viisil sellest aru saan, kui ühes anekdoodis kahest meremehest. Ühel õhtul, kui [[laev]] oli keset [[ookean]]i, olid nad kahekesi rinnuli reelingul. Ainus, mis oli näha, oli [[vesi]], [[taevas]] ja täiskuu. Ütles siis üks neist: "Kas sa tead, et kuu on üks täiesti surnud taevakeha. Seal ei ole ei vett, [[õhk]]u ega [[elu]] üleüldse. Isegi oma [[valgus]]t ei ole tal — sellegi saab ta [[päike]]selt." Millele teine vastas: "Jah, aga kuhu tal ikka minna on!" Selles vastuses väljendub minu arvates tõeline tolerants, mida me nii vähe leiame, eriti nende juures, kes nüüd nii tihti ja nii kõva häälega tolerantsist räägivad. ** [[Karl Ristikivi]], "Kirjanduse ülesanded", Mana 35/1969 * Seitsmekümnendal leheküljel hakkas Lal oletusi tegema, missugused organismid suudaksid Kuu tingimustes kohaneda. Kas leiduks taimi, mis võiksid Kuu pinna katta? Vesi ja süsihappegaas peaksid käepärast olema, temperatuuri äärmuslikku kõikumist tuleks taluda. Samblikud, arvas Govinda, võiksid kõne alla tulla. Ka mõned kaktuste perekonna liikmed. Sobilik taim, sambliku ja kaktuse ristsugutis, oleks inimese silmale kindlasti veider vaadata. Aga eks eluvormide hulk ole juba praegugi kujuteldamatult kirev. ** [[Saul Bellow]], "Mr. Sammleri planeet", tlk Enn Soosaar, LR 8-11 1973, lk 89 * On öö ja on Kuu. Öövarjus, kuu paistel näen mõnda selgemini kui [[päev]]al. [[Päike]]sevalgus on selleks liiga are. See tungib põhjani sealgi, kus põhja pole. See, mida mina näha püüdlen, näib tundvat inimvaimu nõrkust - otsida pinnalt või põhjast. Ja hõljub püüdmatult vahepeal. Kuupaiste piiril. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 56 * Nad lendasid madalal küngaste kohal. Kuu oli juba täiskuuks saamas - ja see oli tõeline lõikusaja kuu, vere- ja vasekarva. See tuli õhus rippuvast kõrrepõletamise suitsust. Kuidas saab põlevate nisukõrte sinine suits kuu punaseks teha, seda Tiffany ei teadnud ja ta ei kavatsenud selle väljauurimiseks nii kaugele lennata. ** [[Terry Pratchett]], "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 259 * Läbi sinakashallide pilvede ja niiske atmosfääri hämu paistis kuu nagu mudalombis ujuv laternapeegeldus. Tuulte tõugatuna rullusid poeetide taevakeha ees tompudeks koondunud veepiisad, venitasid end kiududeks, moodustades hämaraid laike ja fantastilisi kujundeid. Näis, nagu oleks põhjatuulte jumal sundinud oma alluvaid tagant ning nõudnud nende käest järjest rohkem ja rohkem: tants muutus taevas üha metsikumaks ning pöörase pillerkaarina kihutasid pilveräbalad üle kahvatuheledalt aimuva laigu. Ekstaatilisest tantsust kasvasid aeglaselt välja selgemad piirjooned ning ühtäkki paistis kuu kogu oma külmas hiilguses. Ämblikuvõrguna laiali venitatud pimedusest kumas läbi valgus ja kiuliste pilvede küüniste vahelt võis välja lugeda ähvardust. Piitspeenikesed jätked voolasid lainetena pöörleva keha ümber. ** [[Meelis Friedenthal]], "Mesilased", 2012, lk 201 * Seda, mille kohta pole tõendeid, pole tõenäoliselt olemas. Mõned ütlevad, et pole ka tõendeid, et pole olemas. Aga nii võib ju väita, et Kuu on kollasest [[juust]]ust. Seda on raskem öelda pärast seda, kui inimesed on Kuul käinud, aga on ka neid, kes kuulutavad dokumenteeritud Kuul käimise võltsituks. Ja siis öeldakse: eks katsu öelda, et nii ei ole. Täitsa võimalik, et Kuu on kollasest juustust, ainult et see koht, kuhu astronaudid sattusid astuma, oli ebatavaline: seal oli juustu asemel [[kivi]]. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 ==Draama== <poem> ROMEO: Nii tõesti nagu kastab õnnis kuu neid viljapuude latvu hõbedasse... JULIA: Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju — niisama heitlik oleks siis su arm. </poem> * [[William Shakespeare]], "Romeo ja Julia", II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 132 ==Luule== <poem> Kui kuusirp heidab sädelust [[öö]]-uttu, kus läbipaistvalt kumab [[põld]] ning paim, [[maailm]]ast võlutust täis [[muinasjutt]]u ja rajatust mu [[hing]]es süttib aim. ... Joon seda sära, kahvatut ja rauget, kui [[haldjas|haldjat]] hällitab mind kiirte võrk. Ma kuulan [[vaikus]]t, kõnekat ja kauget. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kuupaiste", tlk [[Kalju Kangur]], rmt: kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 47 <poem> Ja iga lilleõis teab saladust, mets hoiab seda — et ring, mis kuu teeb ümber maa, on surma rada. Kuu nõiduslikku kangast koob, mis armas lilledele, kuu võluvõrgu koob, kõik elava ta sesse mähib. Ja kuusirp lilled hilissügisöil kõik maha õsub, ja igatsuses hardas iga lill kuu suudlust ootab. </poem> * [[Edith Södergran]], "Kuu" [1922], tlk [[Debora Vaarandi]], rmt: "Tuleviku vari" (1986), lk 112 <poem> Hõbevenekene, Sinu õlanukk on vastu viirastund taevast nagu hele pilvemägi kaugelt maalt, kuhu suur punane kuu läheb looja tuhande aasta pärast ja siis luuakse uus. Ehk me kunagi vaatame teda kahekesi. Ja meie suud on punased. </poem> * [[Uku Masing]], "* Hõbevenekene" kogus "Ehatuule maa" (LR 1-2 1988), lk 47 <poem> Kui kuu naerataks, meenutaks ta sind. Jätad samasuguse mulje millestki, mis on kaunis, kuid mõjub hävitavalt. Teie mõlema valgus on vaid laenatud. Tema O-suu kurvastab maailma üle; sinu oma on tundetu. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Rivaal" valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 71 <poem> Ja aeglasemaks muutub jalgeast öötaeva all, mis pühitsetud kuust. Kant ühisvaeva järelvärinast koos hardalt [[vaikimine|vaikime]] kui ühest suust. </poem> * [[Marie Under]], "Üheskoos", rmt: "Uneretk", 1968, lk 25 <poem> On tuultepaeltes kinni [[jalg]]. Kuu [[naeratus|naeratab]] kui [[surnu]] palg - see mind ei lase silmast. </poem> * [[Marie Under]], "Ulm pudenes", rmt: "Uneretk", 1968, lk 30 <poem> [[Põhjanael]] sirab ja särab. Ning [[öö]] on kui ploomi[[moos]]. Jõel nii soliidne ja suur kui [[Lenini preemia]] [[laureaat]] mõnuleb kuu. "Poisid, teeme [[uhhaa]]d!" hüüab mu vana kamraad. [[Kirvesupp]]i me keetnud oleme, see on tulnud meil alati välja. Kas siis uhhaad kuust keeta ei saaks? [[Lõke]] lööb praksuma, [[säde]]med [[täht]]edeks lendavad, viis [[kütt]]i on külmas ja näljas. Jões, mis kui [[katel]] on suur, keeb kuu. Soovitan teilegi kuu uhhaad. Seda võib keeta alati, kui ei näkka just saak. Süüa külmalt ja peale [[salat]]iks - [[rohutirts|sirtsu]] [[serenaad]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14 <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk [[poiss]] ja kuu ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 <poem> kuid mind on kuulda ümber uue maja kus pole ühtki leebet leinakaske kus aasalt põrkub lepakaarte kaja kuusk torgib auke tõusva täiskuu vaske </poem> * [[Viiu Härm]], "*kui mustast õhust tähti läbi tuulab...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 22 <poem> üks mu meeltesse vajutab marju ja unenäo sisse kaob kuu jättes järele mitu varju nii suurt nagu pihlakapuu </poem> * [[Viiu Härm]], "*üks mu meeltesse vajutab marju...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 36 <poem> Sind mere kohalt salasõber hüüab kaugelt, kuldne kera, matkal üle lõunamaa, sind tervitab ja naerma panna püüab: "Kuu kaunis! [[Ilu]] pakud meile sa!" </poem> * [[Lauri Pilter]], "Kevade on tulnud", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 26 ==Vanasõnad== * [[Kuri]] kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, [[külm]] kuu küliti. * Kuu kehib kuiva, [[päike|päev]] sapib [[sadu]]. * Uus kuu, uued [[ilm]]ad. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Armastus]] on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kahaneb. ** Portugali vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taevakehad]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] dcf30pwhdobq1nuxcjut0dqbdboehqz 0 6271 136079 136031 2026-10-25T10:20:15Z ~2026-56840-28 5743 136079 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal.]] '''Kalju Kruusa''' (kodanikunimi Jaanus Valk; 10. oktoober 1973 Tallinnas - 20. oktoober 2026) oli eesti luuletaja ja tõlkija. <poem> '''tähelelepanu salvestus''' midagi on elamises vahel tajutavalt erilist see ilmub tavalise elu keskel tavalise aja kestel keedan varahommikul putru panen mullusuviseid sügavkülmutatud marjasid sisse ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada kuidagi ajast välja kuidagi tavatult selgeks ega tea kas tähenduslikuks midagi muud erilist ei olegi lihtsalt mingiks ajaks süttib nurgas lambike vanal kolletavvalgel taustal punases kirjas „vaikust salvestus“ ei mitte „vaikust“ (vaikust ei nõuta seda pole vaja) hoopis „TÄHELEPANU SALVESTUS“ ja seejärel kustub elu läheb muutustetta tavalist rada edasi ''2017.4.23 Pääskülässä'' </poem> *luulekogust "Kümme kükki" (2018) <poem> '''Metafüüsilise ja füüsilise isikuna''' Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist. Teisest küljest ülistan tulumaksu astmelist. </poem> <poem> KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada — vŏin panna ŏla alla ja seda kehitada. </poem> <poem> PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust — ning mu tütreke teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid. </poem> <poem> EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta kăige suuremalt mĕtleva autorina lugu pean väikesestki. </poem> *luulekogust "Üleelamiste vanake" (2023) <poem> [[entsüklopeedia]] on nagu [[puder|pudru]] ja [[kapsad]] kus kohtuvad nt '''Väisälä, Yrjö''' (b. Sept. 6, 1891, Kontio- lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä, Fin.) Finnish meteorologist and astronomer ja '''Vaiśālī, Pāli''' VĒSALĪ, city of ancient India, north of Partna, northwestern Bihār state, on the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the igasugune puder ja kapsad ma teile ütlen ei ole veel aga entsüklopeedia </poem> * "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kruusa, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] 5vg89chho6tqjoq6534qgvg7cnz7o4g 136080 136079 2026-10-25T10:21:10Z ~2026-56840-28 5743 136080 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal.]] '''Kalju Kruusa''' (kodanikunimi Jaanus Valk; 10. oktoober 1973 Tallinnas - 20. oktoober 2026) oli eesti luuletaja ja tõlkija. <poem> '''tähelelepanu salvestus''' midagi on elamises vahel tajutavalt erilist see ilmub tavalise elu keskel tavalise aja kestel keedan varahommikul putru panen mullusuviseid sügavkülmutatud marjasid sisse ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada kuidagi ajast välja kuidagi tavatult selgeks ega tea kas tähenduslikuks midagi muud erilist ei olegi lihtsalt mingiks ajaks süttib nurgas lambike vanal kolletavvalgel taustal punases kirjas „vaikust salvestus“ ei mitte „vaikust“ (vaikust ei nõuta seda pole vaja) hoopis „TÄHELEPANU SALVESTUS“ ja seejärel kustub elu läheb muutustetta tavalist rada edasi ''2017.4.23 Pääskülässä'' </poem> *luulekogust "Kümme kükki" (2018) <poem> '''Metafüüsilise ja füüsilise isikuna''' Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist. Teisest küljest ülistan tulumaksu astmelist. </poem> <poem> KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada — vŏin panna ŏla alla ja seda kehitada. </poem> <poem> PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust — ning mu tütreke teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid. </poem> <poem> EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta kăige suuremalt mĕtleva autorina lugu pean väikesestki. </poem> *luulekogust "Üleelamiste vanake" (2023) <poem> [[entsüklopeedia]] on nagu [[puder|pudru]] ja [[kapsad]] kus kohtuvad nt '''Väisälä, Yrjö''' (b. Sept. 6, 1891, Kontio- lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä, Fin.) Finnish meteorologist and astronomer ja '''Vaiśālī, Pāli''' VĒSALĪ, city of ancient India, north of Partna, northwestern Bihār state, on the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the igasugune puder ja kapsad ma teile ütlen ei ole veel aga entsüklopeedia </poem> * "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kruusa, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] flmur2qn773ivxz6ekvtbq2z3wry4t2 136081 136080 2026-10-25T10:24:19Z ~2026-56840-28 5743 136081 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal.]] '''Kalju Kruusa''' (kodanikunimi Jaanus Valk; 10. oktoober 1973 Tallinnas - 20. oktoober 2026) oli eesti luuletaja ja tõlkija. <poem> '''tähelelepanu salvestus''' midagi on elamises vahel tajutavalt erilist see ilmub tavalise elu keskel tavalise aja kestel keedan varahommikul putru panen mullusuviseid sügavkülmutatud marjasid sisse ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada kuidagi ajast välja kuidagi tavatult selgeks ega tea kas tähenduslikuks midagi muud erilist ei olegi lihtsalt mingiks ajaks süttib nurgas lambike vanal kolletavvalgel taustal punases kirjas „vaikust salvestus“ ei mitte „vaikust“ (vaikust ei nǒuta seda pole vaja) hoopis „TÄHELEPANU SALVESTUS“ ja seejärel kustub elu läheb muutustetta tavalist rada edasi ''2017.4.23 Pääskülässä'' </poem> *luulekogust "Kümme kükki" (2018) <poem> '''Metafüüsilise ja füüsilise isikuna''' Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist. Teisest küljest ülistan tulumaksu astmelist. </poem> <poem> KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada — vŏin panna ŏla alla ja seda kehitada. </poem> <poem> PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust — ning mu tütreke teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid. </poem> <poem> EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta kăige suuremalt mĕtleva autorina lugu pean väikesestki. </poem> *luulekogust "Üleelamiste vanake" (2023) <poem> [[entsüklopeedia]] on nagu [[puder|pudru]] ja [[kapsad]] kus kohtuvad nt '''Väisälä, Yrjö''' (b. Sept. 6, 1891, Kontio- lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä, Fin.) Finnish meteorologist and astronomer ja '''Vaiśālī, Pāli''' VĒSALĪ, city of ancient India, north of Partna, northwestern Bihār state, on the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the igasugune puder ja kapsad ma teile ütlen ei ole veel aga entsüklopeedia </poem> * "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kruusa, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] r6r93np7550owcn8vqshjswv2w360q8 136082 136081 2026-10-25T10:28:12Z ~2026-56840-28 5743 136082 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal.]] '''Kalju Kruusa''' (kodanikunimi Jaanus Valk; 10. oktoober 1973 Tallinnas - 20. oktoober 2026) oli eesti luuletaja ja tõlkija. <poem> '''tähelelepanu salvestus''' midagi on elamises vahel tajutavalt erilist see ilmub tavalise elu keskel tavalise aja kestel keedan varahommikul putru panen mullusuviseid sügavkülmutatud marjasid sisse ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada kuidagi ajast välja kuidagi tavatult selgeks ega tea kas tähenduslikuks midagi muud erilist ei olegi lihtsalt mingiks ajaks süttib nurgas lambike vanal kolletavvalgel taustal punases kirjas „vaikust salvestus“ ei mitte „vaikust“ (vaikust ei nǒuta seda pole vaja) hoopis „TÄHELEPANU SALVESTUS“ ja seejärel kustub elu läheb muutustetta tavalist rada edasi ''2017.4.23 Pääskülässä'' </poem> *luulekogust "Kümme kükki" (2018) <poem> '''Metafüüsilise ja füüsilise isikuna''' Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist. Teisest küljest ülistan tulumaksu astmelist. </poem> <poem> KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada — vŏin panna ŏla alla ja seda kehitada. </poem> <poem> PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust — ning mu tütreke teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid. </poem> <poem> EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta kăige suuremalt mĕtleva autorina lugu pean väikesestki. </poem> *luulekogust "Üleelamiste vanake" (2023) <poem> [[entsüklopeedia]] on nagu [[puder|pudru]] ja [[kapsad]] kus kohtuvad nt '''Väisälä, Yrjö''' (b. Sept. 6, 1891, Kontio- lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä, Fin.) Finnish meteorologist and astronomer ja '''Vaiśālī, Pāli''' VĒSALĪ, city of ancient India, north of Partna, northwestern Bihār state, on the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the igasugune puder ja kapsad ma teile ütlen ei ole veel aga entsüklopeedia </poem> * "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kruusa, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] 7cc8x6ftx16u8boq30hlws75i8jf8rf 136083 136082 2026-10-25T10:28:40Z ~2026-56840-28 5743 136083 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal.]] '''Kalju Kruusa''' (kodanikunimi Jaanus Valk; 10. oktoober 1973 Tallinnas - 20. oktoober 2026) oli eesti luuletaja ja tõlkija. <poem> '''tähelelepanu salvestus''' midagi on elamises vahel tajutavalt erilist see ilmub tavalise elu keskel tavalise aja kestel keedan varahommikul putru panen mullusuviseid sügavkülmutatud marjasid sisse ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada kuidagi ajast välja kuidagi tavatult selgeks ega tea kas tähenduslikuks midagi muud erilist ei olegi lihtsalt mingiks ajaks süttib nurgas lambike vanal kolletavvalgel taustal punases kirjas „vaikust salvestus“ ei mitte „vaikust“ (vaikust ei nǒuta seda pole vaja) hoopis „TÄHELEPANU SALVESTUS“ ja seejärel kustub elu läheb muutustetta tavalist rada edasi ''2017.4.23 Pääskülässä'' </poem> *luulekogust "Kümme kükki" (2018) <poem> '''Metafüüsilise ja füüsilise isikuna''' Ümbersündimist välistan. Ja taipamist pooldan äkilist. Teisest küljest ülistan tulumaksu astmelist. </poem> <poem> KUI ON MIDAGI müütilist-poliitilist vaja ehitada — vŏin panna ŏla alla ja seda kehitada. </poem> <poem> PENID TEEVAD KOERUST ja linnukesed tsirkust — ning mu tütreke teeb nii oma tütruseid kui ka teisi totruseid. </poem> <poem> EESTI KIRJANDUSE esimese miljardaasta kăige suuremalt mĕtleva autorina lugu pean väikesestki. </poem> *luulekogust "Üleelamiste vanake" (2023) <poem> [[entsüklopeedia]] on nagu [[puder|pudru]] ja [[kapsad]] kus kohtuvad nt '''Väisälä, Yrjö''' (b. Sept. 6, 1891, Kontio- lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä, Fin.) Finnish meteorologist and astronomer ja '''Vaiśālī, Pāli''' VĒSALĪ, city of ancient India, north of Partna, northwestern Bihār state, on the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the igasugune puder ja kapsad ma teile ütlen ei ole veel aga entsüklopeedia </poem> * "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kruusa, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] e4e6ncu22txu0au8wgkd1y9ybs6sqd4 0 6413 136075 120986 2026-10-24T13:13:33Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136075 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elisabeth_Freifrau_Offensandt_von_Berckholtz_-_Alexandra_von_Berckholtz_-_Augustiner_M_Freiburg_().png|pisi|Alexandra von Berckholtz, "Elisabeth Freifrau Offensandt von Berckholtz" (1860)]] [[Pilt:Arrangement_in_black_and_gold.jpg|pisi|James McNeill Whistler, "Kompositsioon musta ja kullaga, krahv Robert de Montesquiou-Fezensaci portree" (u 1891)]] [[Pilt:Julie_Wolfthorn_-_Dunkelhaarige_Dame_im_Lehnstuhl.jpg|pisi|Julie Wolfthorn (1864–1944), "Tumedapäise daami portree", ''s.d.'']] [[Pilt:Combat de nègres dans une cave.jpg|pisi|[[Alphonse Allais]], "Neegrite võitlus koopas pimedal ööl", 1883 (trükis avaldatud 1897).]] '''Must''' on üks põhivärvustest, tavaliselt vastandatakse seda [[valge]]le. ==Proosa== * Alguses olid [[kaaren|kaarnal]] [[valge]]d suled, aga pärast muutis Vanataat ta mustaks. Kui [[loom]]ad [[Emajõgi|Emajõge]] kaevasid, ei läinud ronk [[töö]]le, kartes, et ilusa valge kuue ära rikub. Vanataat võttis ronga kinni ja kastis tõrvatünni; sellest sai ta mustad suled. Teisendi järele muutusid ronga suled mustaks raipe söömisest. Väga palju rahvaid teavad kaarna valge olnud olevat (Dähnhardt, Natursagen III, lk. 59, 63, 65, 77 jj.). Üks valge [[sulg]] on tal veelgi [[tiib|tiiva]] sees järel, aga seda varjab ta hoolsalt, et keegi ei näeks. ** [[Matthias Johann Eisen]], [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_vana_usk/VII._Linnud "Eesti vana usk"], VII peatükk "Linnud" * Maailm ei ole must ja [[valge]]. Pigem on see must ja [[hall]]. ** [[Graham Green]], London Observer (2. jaanuar 1983) * Surma [[aed]] oli suur, korras ja hästihoolitsetud. Lisaks oli see väga, väga must. [[Rohi]] oli must. [[Lill]]ed olid mustad. Musta [[õunapuu]] otsas läikisid mustade [[leht]]ede vahel mustad [[õun]]ad. Isegi [[õhk]] paistis olevat tindikarva. :Mõne aja möödudes tundus Mortile, et ta näeb - ei, ta ei saanud ometi uskuda, et näeb... erinevat värvi musta. :See tähendab, mitte lihtsalt [[punane|punase]] ja [[roheline|rohelise]] ja kes teab veel mis värvi väga tumedaid toone, vaid musta tõelisi eri [[varjund]]eid. Terve värvigamma, kõik eri tooni ja kõik - mis teha - ikkagi mustad. * [[Terry Pratchett]], "Mort", tlk Allan Eichenbaum, 1999, lk 40-41 * Ta võttis ettevaatlikult proua Plinge’i peast väikese valge [[tanu]] ja ulatas Nannyle, kes selle endale pähe pani ja ka väikese valge [[põll]]e võttis. See oli musta riietuse eelis. Kui sa musta kandsid, võisid esineda ükskõik kellena. Nunnakloostri [[abtiss]] või [[lõbumaja]] emand - see oli üksnes [[stiil]]i küsimus. Kõik sõltus ainult [[detail]]idest. (lk 125) * Kleit oli must. Vähemalt teoreetiliselt must. See oli must samamoodi, nagu on must kuldnokatiib. See oli must siid süsimustade helmeste ja litritega. Ennast pühadeks üles löönud must. (lk 159) ** Terry Pratchett, "Maskeraad", tlk [[Triinu Pakk-Allmann]], Varrak 2005 * Meie [[immigratsioon]]ipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. [---] Ma tahan, et [[Eesti]] oleks [[valge]] [[riik]]. ** [[Martin Helme]] Tallinna TV saates "Vaba mõtte klubi", 2013, ''cit. via'': Merike Teder, [https://www.postimees.ee/1252028/martin-helme-soovitus-immigratsioonipoliitikaks-kui-on-must-naita-ust "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust"] Postimees, 29. mai 2013 ** [[Mart Helme]] väitel pärinevat fraas "kui on must, näita ust" Ellen Niidu lasteluuletusest ([https://www.err.ee/575633/helme-me-ei-soo-neegreid-siin-hommikusoogiks "Helme: me ei söö neegreid siin hommikusöögiks!"] ERR, 16.10.2016) ==Luule== <poem> Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi. Tondisilmad sätendavad, [[õnnetus]]t mis kuulutavad, [[vari]], lambivalgest tabat, täidab kambrit pooleni, ja mu [[hing]] ei saa sest varjust, mis mind rõhub raskesti, välja tõusta - iialgi. </poem> *[[Edgar Allan Poe]], "Ronk", tlk [[Johannes Aavik]]; "Poeem "Ronk" ja teised luuletused", Tartu, Härmametsa Talu, 2000 <poem> Must järv, must paat, kaks musta inimsiluetti. Kuhu kaovad need mustad puud, mis siit möödudes joovad? </poem> * [[Sylvia Plath]], "Üle vee" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 63 <poem> Ronk, see va must elajaloom, teeb tronk-tronk-tronk sihukest häält. Arvatakse kurja karja toob, ei ma usu temast halba ilma pääl. Kui sa ütled ronga isa, valge lind võib tõsta kisa. Kui sa ütled ronga ema, siis sa solvad ronga ema! </poem> * [[Ott Arder]], "Must ronk", tekst Ruja laulule (viis: Rein Rannap) ==Vanasõnad== * Ennem olgu valge [[leib]] ja must [[hein]] kui valge hein ja must leib. * Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb. * Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge. * [[Pada]] ei ole nii must kui [[sõim]]atakse. * Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad. * [[Vana]] mees [[vares]]te roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. * [[Õhtu]] paneb hooled [[uks]]e peale, [[mure]]d musta parre peale, vaeva valge varva peale. * Üks pada sõimab teist mustaks. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] jzyr5uf7qvugl7ow7lwdevomt98wcoy 0 6707 136068 136060 2026-10-24T12:55:17Z Pseudacorus 2604 /* "Luulet" (1990) */ 136068 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sylvia Plath.jpg|pisi]] '''Sylvia Plath''' (27. oktoober 1932 Boston – 11. veebruar 1963 London) oli ameerika luuletaja, proosakirjanik ja esseist. Ta on tuntud eelkõige oma luuletuste ja hinnatud poolautobiograafilise romaani "Klaaskuppel" järgi. Eesti keeles on ilmunud kogumik "Luulet" Tiina Augi tõlkes (Eesti Raamat, 1990) ja "Klaaskuppel" Inna Kustavuse tõlkes (Eesti Raamat, 1995), samuti üksikuid luuletusi perioodikas ja antoloogiates. ==Luule== * Verejuga on poeesia. Seda ei peata miski. ** Sylvia Plath, "Lahkus" ("Kindness"), ''cit. via'': [[Margaret Atwood]], "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest", tlk [[Maarja Pärtna]], Loomingu Raamatukogu 37–40/2020 ==="Luulet" (1990)=== <poem> Ema, panid mind õppima [[klaver]]it ja kiitsid mu arabeske ja trillereid, kuigi iga [[õpetaja]] arvates oli mu löök veidralt puine, hoolimata noist heliredeleist ja tundidepikkusest harjutamisest, mul polnud kuulmist ning jah, mind ei saanudki õpetada. Ma õppisin, õppisin, õppisin mujal, [[muusa]]delt, keda polnud palganud sina, hea ema. </poem> * "Rahutuks tegevad muusad" (lk 15) <poem> [[Armastus]] on mu kiilaspäise [[põetaja]] ametirüü. Armastus on mu [[needus]]e liha ja luu. Kokkuliimitud [[vaas]]is aimub juba seal peavarju leidev [[roos]]. Kümme sõrme vormib karikat varjude tarvis. Mu õmblused sügelevad. Mis siis enam muud. Olen varsti niisama hea kui uus. </poem> * "Kivid" (lk 27-29) <poem> Olen hõbedane ja täpne. Eelarvamustevaba. Mida iganes näen, neelan silmapilkselt alla - just seesugusena, nagu ta on - armastusest või põlgusest ähmastamata. Ma pole julm, kõigest tõetruu - pisijumala [[silm]], neljakandiline. Enamasti juurdlen vastasseina üle. See on [[roosa]] ja tähniline. Olen silmitsenud seda nii kaua, et pean teda osaks enese [[süda]]mest. Ent ta vilkleb. [[nägu|Näod]] ja [[pimedus]] lahutavad meid taas ja taas. </poem> * "Peegel" (lk 45) <poem> Rong lohistab end edasi, ta kisendab - loom, kes on sihtpunkti järele hullunud, vereplekk, nägu valgusvihus: Mähin haavatuid nagu putukanukke, loen üle ja matan surnud. Las väänlevad nende hinged kastes, lõhnavad viirukina mu jälgedes. Vagunid õõtsuvad, nad on hällid. Ja mina, astudes välja sellest kestast, sellest vanade sidemete, tüütuste, vanade nägude kestast, astun su juurde Lethe mustavast vagunist, puhas kui laps. </poem> * "Päralejõudmine", lk 69 <poem> Kui kuu naerataks, meenutaks ta sind. Jätad samasuguse mulje millestki, mis on kaunis, kuid mõjub hävitavalt. Teie mõlema valgus on vaid laenatud. Tema O-suu kurvastab maailma üle; sinu oma on tundetu. </poem> * "Rivaal", lk 71 <poem> See on juhtum ilma laibata. Laipa selles loos ei olegi. See on haihtumisjuhtum. Kõigepealt suu, tema kadumisest teatati teisel aastal. Suu oli olnud täitmatu ja karistuseks riputati ta, nagu pruun puuvili, kipruma ja kuivama. Rinnad järgmistena. Nendega oli raskem - kaks valget kivi. Piim voolas kollasena, siis sinisena, värske nagu vesi. Huultest polnud puudust - oli kaks last, kuid nende luud-kondid olid väljas, ja kuu muigas. Seejärel kuivad küttepuud, värav, pruun emalik põld, kogu maja. Käime õhus, Watson. On vaid kuu, fosforiga üle puistatud. Ja üks vares puu otsas. Märkige üles. </poem> * "Detektiiv", lk 83 <poem> Kas pole olemas kõikehõlmavat armastust, on vaid hellus? Kas meri ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis? Molekulid lekivad, tähendus nõrgub neist välja. Linna korstnad hingavad, aken higistab, lapsed hüplevad hällides. Päike õitseb, ta on geraanium. Süda pole veel seisma jäänud. </poem> * "Müstik", lk 105 <poem> Maailm on isekas ja kuumab verest, teatab koidik oma verevas õhetuses. Pole olemas lõppjaama, on vaid kohvrid, kust üks ja sama "mina" välja koorub nagu ülikond - tüütu ja läikima kulunud, taskud täis soove, pudi-padi ja pileteid, lühiühendusi ja kokkupandavaid peegleid. </poem> * "Tootem", lk 125 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Plath, Sylvia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] owaqtkq4zmorezu09vqk76jynn2mbsd 136077 136068 2026-10-24T22:53:10Z Juppi lantteineen 5738 136077 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sylvia Plath.jpg|pisi|Sylvia Plath (1961)]] '''Sylvia Plath''' (27. oktoober 1932 Boston – 11. veebruar 1963 London) oli ameerika luuletaja, proosakirjanik ja esseist. Ta on tuntud eelkõige oma luuletuste ja hinnatud poolautobiograafilise romaani "Klaaskuppel" järgi. Eesti keeles on ilmunud kogumik "Luulet" Tiina Augi tõlkes (Eesti Raamat, 1990) ja "Klaaskuppel" Inna Kustavuse tõlkes (Eesti Raamat, 1995), samuti üksikuid luuletusi perioodikas ja antoloogiates. ==Luule== * Verejuga on poeesia. Seda ei peata miski. ** Sylvia Plath, "Lahkus" ("Kindness"), ''cit. via'': [[Margaret Atwood]], "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest", tlk [[Maarja Pärtna]], Loomingu Raamatukogu 37–40/2020 ==="Luulet" (1990)=== <poem> Ema, panid mind õppima [[klaver]]it ja kiitsid mu arabeske ja trillereid, kuigi iga [[õpetaja]] arvates oli mu löök veidralt puine, hoolimata noist heliredeleist ja tundidepikkusest harjutamisest, mul polnud kuulmist ning jah, mind ei saanudki õpetada. Ma õppisin, õppisin, õppisin mujal, [[muusa]]delt, keda polnud palganud sina, hea ema. </poem> * "Rahutuks tegevad muusad" (lk 15) <poem> [[Armastus]] on mu kiilaspäise [[põetaja]] ametirüü. Armastus on mu [[needus]]e liha ja luu. Kokkuliimitud [[vaas]]is aimub juba seal peavarju leidev [[roos]]. Kümme sõrme vormib karikat varjude tarvis. Mu õmblused sügelevad. Mis siis enam muud. Olen varsti niisama hea kui uus. </poem> * "Kivid" (lk 27-29) <poem> Olen hõbedane ja täpne. Eelarvamustevaba. Mida iganes näen, neelan silmapilkselt alla - just seesugusena, nagu ta on - armastusest või põlgusest ähmastamata. Ma pole julm, kõigest tõetruu - pisijumala [[silm]], neljakandiline. Enamasti juurdlen vastasseina üle. See on [[roosa]] ja tähniline. Olen silmitsenud seda nii kaua, et pean teda osaks enese [[süda]]mest. Ent ta vilkleb. [[nägu|Näod]] ja [[pimedus]] lahutavad meid taas ja taas. </poem> * "Peegel" (lk 45) <poem> Rong lohistab end edasi, ta kisendab - loom, kes on sihtpunkti järele hullunud, vereplekk, nägu valgusvihus: Mähin haavatuid nagu putukanukke, loen üle ja matan surnud. Las väänlevad nende hinged kastes, lõhnavad viirukina mu jälgedes. Vagunid õõtsuvad, nad on hällid. Ja mina, astudes välja sellest kestast, sellest vanade sidemete, tüütuste, vanade nägude kestast, astun su juurde Lethe mustavast vagunist, puhas kui laps. </poem> * "Päralejõudmine", lk 69 <poem> Kui kuu naerataks, meenutaks ta sind. Jätad samasuguse mulje millestki, mis on kaunis, kuid mõjub hävitavalt. Teie mõlema valgus on vaid laenatud. Tema O-suu kurvastab maailma üle; sinu oma on tundetu. </poem> * "Rivaal", lk 71 <poem> See on juhtum ilma laibata. Laipa selles loos ei olegi. See on haihtumisjuhtum. Kõigepealt suu, tema kadumisest teatati teisel aastal. Suu oli olnud täitmatu ja karistuseks riputati ta, nagu pruun puuvili, kipruma ja kuivama. Rinnad järgmistena. Nendega oli raskem - kaks valget kivi. Piim voolas kollasena, siis sinisena, värske nagu vesi. Huultest polnud puudust - oli kaks last, kuid nende luud-kondid olid väljas, ja kuu muigas. Seejärel kuivad küttepuud, värav, pruun emalik põld, kogu maja. Käime õhus, Watson. On vaid kuu, fosforiga üle puistatud. Ja üks vares puu otsas. Märkige üles. </poem> * "Detektiiv", lk 83 <poem> Kas pole olemas kõikehõlmavat armastust, on vaid hellus? Kas meri ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis? Molekulid lekivad, tähendus nõrgub neist välja. Linna korstnad hingavad, aken higistab, lapsed hüplevad hällides. Päike õitseb, ta on geraanium. Süda pole veel seisma jäänud. </poem> * "Müstik", lk 105 <poem> Maailm on isekas ja kuumab verest, teatab koidik oma verevas õhetuses. Pole olemas lõppjaama, on vaid kohvrid, kust üks ja sama "mina" välja koorub nagu ülikond - tüütu ja läikima kulunud, taskud täis soove, pudi-padi ja pileteid, lühiühendusi ja kokkupandavaid peegleid. </poem> * "Tootem", lk 125 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Plath, Sylvia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] 03ke0mk6y5q4uk4n5zdafivp6bc3u7g 0 6898 136074 122179 2026-10-24T13:11:49Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136074 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Drawing,_Recto-_Studies_of_a_Linden_Branch_-_Verso-_Studies_of_Raspberry_Leaves,_early_20th_century_(CH_18345003).jpg|pisi|Sophia L. Crownfield (1862-1929), etüüdid pärnaokstest, ''s.d.'']] [[Pilt:Old_Lindens_–_Near_Easthampton.tif|pisi|Mary Nimmo Moran, "Vanad pärnad Easthamptoni lähedal" (1885)]] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_roses.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian, "Roosikimp pärnaõitega" (1895)]] '''Pärn''' (''Tilia'') on ähmase liikide arvuga lehtpuude perekond. Eestis kasvab looduslikult harilik pärn (''Tilia cordata''), kõrghaljastuses kasutatakse ka muid liike. Pärnad on toredad ja lõhnavad õitsemise ajal oivaliselt. ==Proosa== * See oli kõigest [[hernes]], mis oli pudenenud Suve-Nisse auklikust [[kott|kotist]], aga Malinile tuli ette, et ta võiks võtta selle [[seeme|pärnaseemne]] asemele. Võib-olla laseb [[Jumal]] oma [[headus]]es see ainus kord ka herneterast pärnal sirguda. "[[usk|Usu]] ja [[igatsus]]ega läheb see korda," mõtles Malin. * Malin pani oma käe [[puu]]tüvele ja tundis korraga, kui raske oli pärnal üksinda elutuks jääda ja mitte heliseda. Ning siis tuli talle pähe, et kui ta saaks anda oma [[hing]]e surnud [[puu]]le, voolaks väikestesse haljendavatesse lehtedesse ja väikestesse peentesse okstesse [[elu]], siis hakkaks pärnapuu juubeldades helisema, nii et kõik [[ööbik]]ud kuuleksid seda kõigis saludes ja [[mets]]ades maa peal. * Aga mind ennast siis enam ei ole, ilma hingeta ei saa keegi maa peal elada. Kuid ma ju elan siis pärnapuus, aegade lõpuni elan ma oma jahedas haljendavas [[maja]]s ning ööbik laulab mulle kevadistel [[õhtu]]tel ja [[öö]]del, see on nii tore. ** [[Astrid Lindgren]], "Heliseb mu pärnapuu, laulab minu [[ööbik]]", kogumikus "[[Päevanurme]]" * Küllap juhtus 1933/34 (detsembris/jaanuaris), kui ei juhtunud kaks aastat varem, et mul oli rahulikku ja ärksat jõudeaega silmitseda üsna vagases ilmas hõredat lumesadu: kuidas helbed takerdusid suure pärna samblikus tüve külge või heitusid tagasi, vajusid madalamale või maha. Taipasin siis, et ma enne üldse pole {{Sõrendus|Näinud}} lund, lumesadu, puutüve ega midagi muud maailmas, ning sellest hetkest pääle võin kõike näha tõeliselt ja ütelda sõnadega, mis pole saadud teiste käest ega kuulu näidendiossa. ** [[Uku Masing]], "Kuidas ma luuletan", rmt: "Meil on lootust", 2. trükk, 2009, lk 377 ==Luule== <poem> Ent konnegi tiip jummal vanna muudu tüüd kimmä [[käsi|käega]] inemise [[rõõm]]uss, et häitsep tä kui keset [[suvi|suvve]] lõhmus nink esändäss om kõigele, mis luudu. </poem> * [[Arthur Adson]], "Mis jaoss" ajakirjas Ilo 1/1919 <poem> Säält lõhnab lõhmus ja [[mustsõstar]] siit ning läbi paksu [[põõsas|põõsa]] sööstab [[lind]], tal [[rõõm]]ust kurgus katkeb lauluniit... Sääl viimne [[roos]]ipung on oodand mind! </poem> * [[Marie Under]], "Nägemus", rmt: "Uneretk", 1968, lk 34 <poem> Kas mäletad, tol ööl, mil tume pärn pea hullus oma kollakates õites, neis lõhnas samapalju pisaraiks me härm kui oli õnne nende võrkudes ja köites. </poem> * [[Rein Sepp]], "... Olen osa sellest igihaljast puust", ''cit. via'' "... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast". Akadeemia 11/2003, lk 2334 <poem> Nende pärnalehtede loomupärast lopsakust küll! - Pügatud rohelised pallid - puud marsivad kirikusse. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Berck-Plage" (5) valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 57 <poem> [[Päike]]se väsinud pihud silusid pärnade päid. Härdad minekumõtted ladvalehisse jäid. /---/ Puude pikkade [[vari|varjude]] peale ei söanda sa astuda - neil võib ju [[valu]]s olla. kui sa nende peal käid. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Etüüd päikeseloojangul: park. Sügis" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 58 <poem> PÄRNASID ÕITSEVAT TEADES kõikide suvede keskel tunnen ühtmoodi, et rohkem tulla enam ei saagi: praegu kõik antud on kätte, varsti peab kõik andma ära. </poem> * [[Katre Ligi]], "Pärnasid õitsevat teades" kogus "Aeg augustit ära saata" (1988), lk 55 <poem> Päike kullerdab [[udu]]s, liiprid seisavad reas. Juba on üksikud salgud [[kollased]] pärnade seas. </poem> * Katre Ligi, "Piki raudteed" kogus "Aeg augustit ära saata" (1988), lk 89 <poem> Hull [[mälestus]], mind ära enam puutu! Kõik, mis on möödas, tardub ega muutu. Ma sumisesin vastu [[aken|aknaruutu]], kui akna taga ära õitses pärn. </poem> * [[Juhan Viiding]], "*** Jääb liikumatult suvisesse sooja" kogus "Osa" (1991), lk 87 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 111euo01q4uqm4jrxvbasvc4ezojzsk 0 6932 136067 131038 2026-10-24T12:49:11Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136067 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Billing_Näckrosor_1885.jpg|thumb|Anna Billing, "Vesiroosid" (1885]] [[Pilt:Clara_von_Sivers_Frühlingsblüten.jpg|pisi|Clara von Sivers, "Kevadõied" (1893)]] [[Pilt:Bertha_Newcombe_Water_Lilies.jpg|pisi|Bertha Newcombe (1857-1947), "Vesiroosid", ''s.d.'']] [[Pilt:Edith_Helena_Adie_-_Red_and_Blue_Waterlillies_Queens_Gardens,_1916.jpg|pisi|Edith Helena Adie, "Punased ja sinised vesiroosid Kuninganna Aedades" (1916)]] [[Pilt:A reflection of a day in Tel Aviv, Lily pond series, oil painting, 150X60 cm 300.jpg|pisi|Nurit Shany, "Peegeldus päevast Tel Avivis" (2016)]] '''Vesiroos''' (''Nymphaea'') on kosmopoliitne taimede perekond vesiroosiliste sugukonnast. Eestis kasvavad sellest perekonnast looduslikult valge vesiroos (''Nymphaea alba'') ja väike vesiroos (''Nymphaea candida''). Taksonoomiliste segaduste tõttu loetakse mõnikord sama perekonna liikmeks ka [[Vesikupp|vesikupud]]. ==Proosa== * Võib-olla armastas ta [Charles II] Kaspia mere voogudega sarnanevaid punakaid veevooge, avarat vetepinda, mida jahe tuul viirutab nagu [[Kleopatra]] juustelaineid. Või armastas ta [[tiik]]e neil kiikuvate kressidega ja lopsakakrooniliste valgete vesiroosidega, mis puhkedes näitavad kollendamas kuldset idu piimvalge ümbrise taustal nagu [[muna]]s — neid salapäraseid sosistavaid tiike nende pinnal ujuvate mustade [[luik]]ede ja ablaste pardipoegadega, siidiseis udusulis hapra pesakonnaga, kes jälitab rohelisi kärbseid kuremõõkadel või [[konn]]i samblases redupaigas. * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tlk Henno Rajandi ja Tatjana Hallap, teine osa (1960), lk 635 * Aga Ahtama suurim väärtus olid vesiroosid. Neid on väga palju, küllap [[jõgi|jõe]] madalus ja põhi neile väga sobivad. [[Muda]] pole kuigi paks ja [[paas|paepõhjas]] leidub selliseid sobivaid praokesi, kus vesiroosil väga mõnus poetada aastaastalt [[juur]]i tugevamini kinni. Üksainus [[taim]] kasvab haruliseks nagu mõni suur merivähk kuskil atollileiguses, kes käib vedamas [[kookospähkel|kookospähklaid]]. Kuigi nüüd olen näinud suuremaid [[õis]]i paljudel [[taim]]edel, vesiroos ikkagi on omaette, sest temast nagu eriti selgelt tundub, kuidas kõik, mis tal on, läheb õite pääle, kuidas ta ei säästa midagi nende kaunimuse saavutamiseks. Ta on nagu need [[liblikas|liblikad]], kes mõnepäevaseks [[lend]]lemiseks [[päike]]ses valmistuvad mitu [[aasta]]t. Ja siis [[kontrast]] kasvukoha tavalise sodisuse, [[vesi|veegi]] saastunuse ja vesiroosi heleduse vahel, mis kogu [[maailm]]a on pannud moraalitsema üht- või teistpidi. Õigustada saab ju vastandeid. Ütelda, et [[inimene]] olgu puhas nagu vesiroos, kuigi kasvab maailma kõntsas, aga vastupidigi, et inimene peab otsima kõntsa, endale ning endast soetama muda, et ta kord õitseks vesiroosiks sellest välja. Minu meelest mõlemad lobisevad ilmaaegu, sest vesiroosid varsti on kõnts - kui inimene end ei kõntsasta ammu enne õitsemahakkamist. ** [[Uku Masing]], "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 46 * Jõgi on palju muutunud. Ta on armetuks veenireks süvendatud. Seal, kus enne vohas luhahein, on nüüd [[põder|põtrade]] paradiisi [[paju]]padrik. Vesiroose enam pole. [[Kala]] on vähemaks jäänud, [[vähk|vähid]] päris välja surnud. Kaugemalt kalamehed seda enam õigeks õngeveeks ei pea. Aga isa käis ikka. ** [[Anu Raud]], "Paadivargale", rmt: [[Valda Raud]], "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod", Tallinn: SE&JS, 2020, lk 171-172 ==Luule== <poem> Keset uinund järwe Sureb lõmmelehte päike, Sünnib õrnaks wesiroosiks Kumama kui uni wäike Õhtupalweks jumalale. </poem> * [[Ernst Enno]], [https://et.wikisource.org/wiki/Uued_luuletused/Wesiroos "Vesiroos"] kogus "Uued luuletused" (1909) <poem> Jõe, järve mudahaudadest, üleskerkind kõdund kõntsa seest, kuhu hukkund inimeste hinged, ulatad sa valendavad õied vastu päikesele, valge kupp. Üle vete pinna veetled mind, armsamale tahan murda sind. Omis juuksis võtab ta sind kanda, omad lõhnad jätad sinna randa, närtsib surmas neitsiline nupp. /---/ Armsamale tahan murda sind, alla voode virru võtad mind. Väsist, maisest, puhata sääl hää, lima juuksis, lõmmujuurtel pää, hõbekalad kustund silme üle; ootab armsam, ei ma enam tule. </poem> * [[Jaan Lõo]], "Vesiroos" (1916). Rmt: "Sõnarine" I, koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 486 <poem> Külmad maailmad vanguvad aerupuutest. Musta hingus on meis, on kalades. Üks puuront kerkib hüvastijätuks - kahvatu käsi; tähed süttivad vesirooside vahel. Kas ei pimesta sind need hääletud sireenid? See on võppunud hingede vaikus. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Üle vee" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 63 <poem> Suur Vanker kukkus kummuli järve. Nüüd kuu ujub kõrkjate vahel, vesiroos suus. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Pühajärve pildid" II, rmt: "Kaunis on kummaline" (1988), lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ix91rvaifbbp10bxrrcqu167tjoot3x 0 6981 136066 115798 2026-10-24T12:47:20Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136066 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl_Karger_001.jpg|pisi|Karl Karger. Rongi saabumine Nordwestbahnhof Viinis (1875)]] [[Pilt:Keeley_Halswelle_Passing_storm_Ely_1886.jpg|pisi|Keeley Halswelle, "Mööduv torm" (1886)]] [[Pilt:Marianne_Stokes_-_The_Passing_Train.jpg|pisi|Marianne Stokes, "Mööduv rong" (1890)]] [[Pilt:Stanhope_Forbes_-_The_Terminus,_Penzance_Station.jpg|pisi|Stanhope Forbes (1857–1947), "The Terminus, Penzance Station", ''s.d.'']] [[Pilt:Jänese raudteesild.JPG|pisi|[[Emajõgi|Emajõge]] ületav rong]] '''Rong''' on [[vedur]]ist ja vagunitest koosnev veerem, mis liigub [[raudtee]]l. ==Proosa== * Reisija [[söömine|sööb]] väga palju. Lihtsurelikud [[öö]]siti ei söö, reisija aga sööb ka öösel. Ta sööb praetud [[kana]]poegi, mis on tema jaoks liiga kallid, kõvu [[muna|mune]], mis on seedimisele kahjulikud, ja [[oliiv]]e. Kui rong ületab pöörangut, siis plärisevad riiulitel rohkearvulised teekannud ja hüplevad [[ajaleht|ajalehepaberisse]] mässitud praetud kanapojad, kelle koivad on reisijate poolt juurtega välja rebitud. ** [[Ilf ja Petrov|Ilja Ilf, Jevgeni Petrov]], "[[12 tooli]]". Tõlkinud Harald Haug. Tallinn: Tänapäev, 2005, lk 38 * Kui rong jõuab üle silla, liputab ta rõõmsalt oma saba. (lk 17) * Tunneme mingit ülimat õnne, kui teekäänakul näeme peast sabani rongi, mis meid edasi viib. (lk 18) * Tõugud teevad lehtedesse auke sellepärast, et nad on puude rongi piletikontrollid. (lk 24) * Rong muutub inimlikuks, kui talle raskel tõusul haagitakse külge teine vedur teda aitama. (lk 25) * Need, kes ei salli, et vagunis suitsetatakse, ei mõista, et kui vedur suitsu ei teeks, ei saaks rong liikuda. (lk 28) * Tol ööl kuulsime rongi nii lähedalt, nagu oleks ta sõitnud läbi meie südame tunneli. (lk 31) * Puhvrid, mis ühendavad rongi vaguneid, mängivad reisi [[tango]]t. (lk 33) * Kui me rongi liikuma hakates vaguniaknast välja vaatame, röövime lehvitusi, mis pole määratud meile. (lk 38) * Kõige hullem, mis meil reisil juhtuda võib, on see, kui meie ees sõitev rong peatub, et oma sigaretti läita. (lk 46) * Kuu on perroon, mille ääres kunagi ei peatu rong. (lk 49) * Kaubarong, mis möödub, on liikuv jne., jne., jne. ,.jne., jne. (lk 54) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[Loomingu Raamatukogu]], nr 2, 1974 *"Ei tea, kas varsti tuleb Rapla!" küsis sama hääl uuesti. :"Veel kaks jaama." :Küsija vaatas oma kaaslasele, suurele mehemürakale, kurvalt otsa. See mõtles, mõtles ja vastas siis madala valju häälega: :"Mine, Aadu, ütle seal [[vedur]]i peal, et nad auru juurde paneksid. Suu kuivab." Mõtles veel natuke ja lisas: :"Ütle, et mina käskisin. Küll nad teavad." :Rong seisis parajasti jaamas. Kuid kohe, kui Aadu pidi veduri peale minema käsku edasi andma, kostis üks väike vile — jaamaülema oma, ja teine veidi val<!--//-->jem vile — rongi oma. Järsk nõksatus liikus edasi vagunilt vagunile, püstiseisjad reisijad-laulupeolised astusid sammu tagasi ja suur mees ütles väiksele: :"Ise said aru." (ptk 4) :*[[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 35–36 * Rong kui transpordivahend soodustab [[progress]]i; sellega kattub osaliselt mõiste [[Masin|MASIN]], mis tekitab kujutluse mehhaniseeritud transpordivahendist kui arengumudelist. (lk 42) * Transpordivahendite arenemine koos uute kasutusevõtuga hõlbustab ja kiirendab [[liikumine|liikumist]] ning loomuldasa kajastub see [[metafoor]]ses [[keel]]es. Miks olemasolevat temaatilist kujundirida on täiendatud just rongiga, selle üle võib vaid spekuleerida. (lk 42) ** [[Katre Õim]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_1/OK_2012-1_04.pdf "Uudseid metafoorseid keelendeid], Oma Keel, nr 1, 2012, lk 36-43 * Laura on terve oma elu RONGIS sõitnud. Ehk isegi kauem. Rong pole midagi head. Pigem juba kuri. Puhub nagu hiiglasuur [[lohe]] ninasõõrmeist oma [[tigedus]]t välja. Lohe paiskab jäledaid vihahooge kogu ilma peale nagu susisevat udupilve. (lk 9) * Rong ei saa midagi omatahtsi teha, rahustab [[Ema]]. Rong peab [[rööpad|rööpaid]] pidi aina otse sõitma, ei paremale ega vasa­kule. Rööpad juhivad seda raudruuna nagu [[ohjad]]. Laura võib olla rahulik, sest rööpad viivad rongi otse Lätimaale. (lk 9) ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015 * ...nagu õpetab meid 1. septembril Estonias esietenduv [[ballett]] "[[Anna Karenina]]", võid sa elust ju isegi kindlat [[töökoht]]a omamata leida [[kirg]]e ja [[armastus]]t, aga lõpuks jääd ikkagi rongi alla. ** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1128608/kaupo-meiel-voimatu-missioon-elada-ule-me-tusameele-sugis "Võimatu missioon – elada üle me tusameele sügis"] ERR, 28.08.2020 * Suhtelist [[vaikus]]t paistab süvendavat lisaks seegi, et [[Narva]]s on [[talv]]ed eriti valged. Narvas klopin ma ruumi sisenedes [[jalg|jalad]] puhtaks kuivast, sätendavast [[lumi|lumest]], [[Tallinn]]as aga on see tavaliselt mingi beež löga. Sama terav kontrast ootab harilikult ka rongiga ühest [[linn]]ast teise sõites – saabuda mustendavast [[Balti jaam]]ast helevalgesse Narva lumesattu on üsna tavaline üleminek. Isegi kui selle [[valgus]]e taga on osalt komme jätta [[tänav]]ad liivatamata, mõjub selline valge, krudisev linnatalv kuidagi õilsalt. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, nr 4-5 mai, 2020 ==Film== * "[[Teadus]], see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte." ** Film "Supernoova" (1965), Paalman Erikule ==Luule== <poem> Olen põletand oma [[lootus]]te [[sild|sillad]], lahti kruvind kõik [[ootus]]te roopad. Kuhu veerevad päevade rongid mu aastate [[ahel]]as? Kui unetud kongid [[aju|ajju]] vahivad silmakoopad. Mis sellest siis vahel on, et puusas [[reuma]] valutab: mu [[süda]] roostetab kui vagun jaamas, kesk [[elu]] halli [[alev]]it. </poem> * [[August Alle]], "Apaatia", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, lk 9 <poem> Rong lohistab end edasi, ta kisendab - loom, kes on sihtpunkti järele hullunud, vereplekk, nägu valgusvihus: Mähin haavatuid nagu putukanukke, loen üle ja matan surnud. Las väänlevad nende hinged kastes, lõhnavad viirukina mu jälgedes. Vagunid õõtsuvad, nad on hällid. Ja mina, astudes välja sellest kestast, sellest vanade sidemete, tüütuste, vanade nägude kestast, astun su juurde Lethe mustavast vagunist, puhas kui laps. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Päralejõudmine" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 69 <poem> Olen õige vakka, tõmban mütsi silmile, sest mu [[õnn]] paistab kogu [[maailm]]ale, kõik näevad, kuidas rong mind vaimustab, kuidas tahaksin igaühele öelda: mu armas, imetore on elada! </poem> * [[Katri Vala]], "Täna", rmt: "Sinine rohtaed", tlk [[Debora Vaarandi]], Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 126 <poem> Vast ainult üks meil on see päris [[hull]] kes lõhkus aknaraamid ja [[Poola]]maale [[põgenemine|põgenes]] Ta oli [[müts]]ita ja kuueta ja rongilt maha võeti kui kukutatud [[kuningas]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], kogust "Tulek on su saatus". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 32 <poem> Leban [[rööbas]]te vahel ja luban endast üle kihutada, raudsed [[vagun]]id õõtsuvad [[puus]]adel, mu [[hääl]] sumpab mööda rongi paksu kõhunahka, seepärast söandan [[Laulmine|laulda]]. ... Mul pole enam [[jõud]]u, kuid rongi veerem näib lõputu, kuni tunnen — [[vaikus]] hakkab vaikselt suhu valguma, laskub raskelt ja visalt [[kõri]]st alla. Minu laulu sõnad seal nagu paks [[värv]] lahtuvad ja looklevad [[laine]]tes. </poem> * [[Liepa Rūce]], "*Leban rööbaste vahel ja luban endast üle kihutada...", rmt: "Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia", koostanud Contra, tlk Contra ja Mikk Grīns, Tallinn: Hea Lugu, 2022, lk 195 ==Kirjandus== * [[Urmas Lennuk]], "Rongid siin enam ei käi…", rmt: "Ükskord Eestimaal." Näidenditriloogia. Viljandi: Ugala Teater, 2015 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Transpordivahendid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] t09ddq69n4s2hszyvh7mfd1vcqkp0kw 0 7325 136065 119969 2026-10-24T12:42:57Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 136065 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Beethoven.jpg|pisi|Joseph Karl Stieler, "Ludwig van Beethoven 1820. aastal"]] [[Pilt:Marche funèbre composée pour les funérailles d'un grand homme sourd - Alphonse Allais.jpeg|pisi|Alphonse Allais, "Leinamarss Suure Kurdi matusteks", 1883 (trükis avaldatud 1897).]] [[Pilt:Nello_spazio_e_nel_tempo_(omaggio_a_L._V._Beethoven).jpg|pisi|William Girometti, "Ruum ja aeg. ''Hommage'' Beethovenile" (1974)]] '''Ludwig van Beethoven''' (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. ==Kirjad== * ... Ainuüksi ja niivõrd, kui äärmine [[vajadus]] nõuab, võin ma end [[seltskond|seltskonnaga]] siduda. Ma pean elama kui pagendatu ... * Milline [[alandus]] mulle, kui keegi minu kõrval seisis ja kuulis kaugusest [[flööt]]i, aga mina ei kuulnud midagi, või keegi kuulis [[karjus]]t laulvat, ja mina ei kuulnud jälle midagi! Sellised juhtumused viisid mind ahastuse ligi, puudus veidi, et oleksin oma [[enesetapp|elu ise lõpetanud]]. – Üksnes [[kunst]], tema hoidis mind tagasi! Ah, mulle tundus võimatu hüljata maailm enne, kui oleksin loonud kõik selle, mida ma eneses tundsin. ** kiri vendadele 6. ja 10. oktoobril1802, nn Heiligenstadti testament, ''cit. via'' [[Toomas Siitan]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:431233/368282/page/334 Õhtumaade muusikalugu I], lk 333 ==Tema kohta== * Sina ei ole mitte taevas, sina oled [[mõis]]as, oled Villu. See ei ole mitte [[ingel|inglite]] laul, mida sa kuuled, see on Beethoveni [[sonaat]], mis mõisapreili [[klaver]]ilt tuleb; need valged kerged kujud ei ole mitte murueide tütred, vaid [[tants]]ijad neiud, kes noorhärra sündimispäeva pidule naabermõisatest on tulnud. Tead sa, mis üks sündimispäev, mis üks kõrgesti haritud õrn neiu, mis üks Beethoven on? Vaene poiss, kust võid sa seda teada! [---] Kes tõi sulle sõna, et üks muusikavürst kord maailmas elas, kes kõik need hääled, need kutsumised, mis sa [[mets]]a ja [[järv]]e kohinas, maru mühinas ja marduse kiljatuses kuulsid, üheksainsaks muusikatükiks kokku valas, — taevaga hõiskas, [[põrgu]]ga mässas? Kelle vägevad hääled nagu vastupidamata [[laine]]d su hinge peale langevad, kui sa teda kuuled, kus ainult hing hingega kõneleb, meistri enese suremata [[hing]]! Seal selgub nüüd, mis sa igatsed, mis sa püüad, tahad, mis sa kord Palupera Kuusemäe otsas arvasid nägevat, mis sa ka nüüd jälle näed, aga mida veel paksem mets kui enne varjab — veel paksem mets! ** [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]" * Siis kutsus rahvuse vaim veel üht meest: esile astus Beethoven. :Ta astus [[Haydn]]i ja [[Mozart]]i maailma, nii nagu [[Aadam]] astus otse [[paradiis]]i nelja [[jõgi|jõe]] keskele. Ta sarnanes [[ingel|inglitega]], kuid tal polnud nende vaga, ent tõrksat [[näoilme]]t — ta oli esimene [[inimene]]. Tema suhe [[muusika]]ga polnud enam süütu, see oli teadev. Laulev, inimhääle sarnaselt kõnelev [[orkester]] ei laulnud tema käe all enam ilusaid helisid, loomise kirgast [[harmoonia]]t: ta laulis isekalt üksiku inimese [[valu]]st ja [[rõõm]]ust. Iga muusikapala oli kui kire [[troon]]. Talle oli antud [[süda]] ja hääl, et hõigata [[pühadus]] välja oma salajasest elupaigast, ja ta kutsuski pühaduse iseenda, üksildase inimese juurde, et temaga jõudu katsuda ja mängida. Ta rääkis üksi, kõlavalt juttu omaenda südamega, armsamaga, [[Jumal]]aga, see oli katkendlik jutt, tihtipeale suursugune ja segane ühtaegu. Oma vankumatu, mässateski vaga südame põhjast lõi ta kõikidest keeltest kõige vägevama. Ta on üleni selles keeles: see on midagi enamat kui kõla ja toon, midagi enamat kui [[sümfoonia]], enamat kui [[hümn]], kui [[palve]] — see on sõnades väljendamatu, selles on Jumala ees seisva inimese käeviibet. Siin oli sõna, aga mitte keele rüvetatud sõna, siin oli elav sõna ja elav tegu ja need olid üheks saanud. ** [[Hugo von Hofmannsthal]], "Kõne Beethoveni auks" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 32 * Valin Beethoveni viiulikontserdi [[David Oistrahh]]i esituses. Nõukogude viiuldaja mängib sakslase kontserti jä meie kuulame seda [[Tseilon]]il, palmide all, ülal kõrge hele tähistaevas ja ümber soe, lõhnadest tulvil troopikaöö. Kui Beethoven selle kontserdi kirjutas, olid tseilonlaste viimased meeleheitlikud katsed võõra võimu kukutamiseks just veriselt maha surutud ja saar oli Inglismaa valdusse läinud. Täna kõlab helilooja inimlikkuseläkitus maal, mis on vabanenud võõra võimu alt ja mis on nüüd teel täieliku iseseisvuse poole. ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 19 * Beethoven on sellise mastaabiga [[kunstnik]], et ühel instrumentalistil kuulub Beethoven kõigi eluperioodide juurde alates esimestest õpinguaastatest kuni vanameistristaatuseni, sest Beethoveni [[looming]]ust kõlab vastu sügav [[humanism|humanistlik]] vaim. [---] Seda vaimu võiks tõlgendada kui [[usk]]u inimesse, mis on ka kogu [[romantism|romantilise]] [[esteetika]] kreedo. [[Inimene]] kui väärtus, arusaam sellest ei ole kaasa sündinud. Me näeme ju praegugi [[maailm]]as [[ühiskond]]i, kus sellest kontseptsioonist ei oldagi võimelised aru saama. ** [[Sten Lassmann]], intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1149092/sten-lassmann-usk-inimesse-pole-kaasasundinud "Sten Lassmann: usk inimesse pole kaasasündinud"] ERR, 20.10.2020 * Beethoveniga on nii, et kui just mängijad ära ei väsi, siis ma ei usu, et see [[publik]]ut eriti väsitab, seal on lihtsalt väga palju väga head [[muusika]]t. Palju jumalikku sära, [[ilu]] ja [[virtuoossus]]t. Mulle just meeldib see sõna "ilus". [[Inimesed]] vajavad sellist asja, mis ilus on. * Ega me keegi ei oska öelda, keda kaasaegsetest [[helilooja]]test 100 või 150 aasta pärast veel mängitakse. [[Bach]] oli 19. sajandi alguses laiemale publikule täiesti tundmatu, asjatundjad teadsid. Mozartilt või Beethovenilt küsiti jällegi iga päev: härra Mozart või härra Beethoven, mida teil täna uut on pakkuda? :Raske on ette kujutada, kus tänapäeva heliloojalt tuleb põnevil publik küsima, mida teil uut on. * [[Romantism|Romantilise]] ajastu tulekuga niimoodi läks, [[protsess]]id kiirenesid. Üks Mozarti [[teos]] kanti koos Beethoveni [[sümfoonia]]tega ette umbes 30 aastat pärast mõlema surma ja siis Viini [[ajaleht]] kirjutas selle Mozarti teose kohta, et see [[vanamoodsus|vanamoodne]] teos ei vasta enam tänapäeva publiku nõudmistele, ta on liigselt keskendunud ilule ja taotleb liiga vähe välist [[efekt]]i. Sellist juttu räägiti juba siis. Aga kasvõi seesama Viini klassika on kõik need uued moed ja muutumised üle elanud ja ma olen täiesti kindel, et [[vajadus]] selle järele jääb. * Võib lugeda, et inimesed kuulasid noort Beethovenit ja nutsid. No miks nad nutsid siis, ma ei usu, et ta nii halvasti mängis. Suurest [[rõõm]]ust ikka. Saavutada selline hingeseisund inimese juures, selles juba on midagi, see ei tule ise. ** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18 <poem> Armastan müstilisi suhtlemisviise. Selle pilve ilmetust küll! Üleni valge nagu [[silm]]! Nagu selle pimeda [[pianist]]i silm, kes [[laev]]al minuga samas lauas istus. Ta sõi kobamisi. Iga ta [[sõrm]] oli kui [[nirk|nirgi]] nina. Ma ei suutnud pöörata pilku. Ta teadis, kuidas kõlab [[Beethoven]]: must jugapuu, valge pilv, hirmuäratavad keerdkäigud. Lõksud sõrmede püüdmiseks - klahvide melu. Tühjad ja totrad nagu [[taldrik]]ud - sellised on [[naeratused]] pimedate nägudel. Kadestan võimsaid helisid. ''Grosse Fuge'' jugapuuhekki. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Väike fuuga" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 89 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Beethoven, Ludwig van}} [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Saksamaa heliloojad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] fjjc99hbqn41uqcrudig1f94nkbi59i 0 8150 136072 134121 2026-10-24T13:09:49Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136072 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Merian Maria Sibylla Narzissen Vergissmeinnicht und Schmetterling.jpeg|pisi|Maria Sibylla Merian (1647-1717), "Nartsissid, meelespea ja liblikas", ''s.d.'']] [[Pilt:Elizabeth_Lyman_Boott_-_Narcissus_on_the_Campagna_-_1993.630_-_Museum_of_Fine_Arts.jpg|pisi|Elizabeth Boott Duveneck, Nartsiss (1872)]] [[Pilt:Annie_Nowell_Jonquils.jpg|pisi|Annie Nowell, "Nartsissid" (1888)]] [[Pilt:Amalia_Kuylenstierna_Still_life_with_flowers_1892.jpg|pisi|Amalia Kuylenstierna, "Lillevaikelu" (1892)]] [[Pilt:Carl_Thomsen_Arranging_daffodils_1894.jpg|pisi|Carl Thomsen, "Nartsisse seadmas" (1894)]] [[Pilt:Marie_Duhem_Jonquilles.JPG|pisi|Marie Duhem (1871-1918), "Nartsissid", ''s.d.'']] [[Pilt:Julie_Hamann_-_Opstilling_med_blomster_og_bøgegrene_i_vase.png|pisi|Julie Hamann (1842–1916), "Vaikelu lillede ja pöögiokstega", ''s.d.'']] [[Pilt:Helene_Schjerfbeck_White_Narcissi_1890s.jpg|pisi|Helene Schjerfbeck, "Valged nartsissid" (1890ndad)]] [[Pilt:Zofia_Atterslander_Portret_młodej_kobiety_z_narcyzami.jpg|pisi|Zofia Atterslander (1874 – 1928), "Noor naine nartsissidega", ''s.d.'']] '''Nartsiss''' (''Narcissus'', ilmselt kreekakeelsest sõnast ναρκάω (narkaō) - 'kangestun' või 'tuimestun') on raskesti määratletava liikide arvuga sibultaimede perekond amarülliliste sugukonnast. Dekoratiivtaimedena on nartsissid kasutusel vähemalt Vana-Egiptuse aegadest, nartsissiga seostub nii tuntud legende kui sümboltähendusi. ==Proosa== * Aasija võttis naise. Pärast [[pulmaöö]]d pärisid sõbrad, kuidas [[naine]] ka on. :"Nagu nartsiss: pea vanadusest valge, nägu kollane, jalad peened ja rohelised." * [[Fahruddin Ali Safi]], "Inimlikud imetabasused", tlk [[Haljand Udam]], [[LR]] 41-41 1982, lk 78 * Üks [[suvi]] järgnes teisele, kollased luganartsissid puhkesid õide ja närtsisid palju kordi ning [[õudus]]t täis [[öö]]d kordasid lugu oma [[häbi]]st, aga tema jäi [[Muutumatus|muutumatuks]]. [[Talv]] ei rikkunud ta nägu ega vääranud teda lillena õitsemast. ** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 143 * Kodunt mitte kaugel märkab Ester tänava [[muda]]s lille valendavat, mille [[saatus]]eks on varsti hoolimatud inimjalad. Ester seisatab ta ees. See on valge nartsiss. Lill tundub langetatud sinna kas kellegi nööpaugust või peost, kas [[hajameelsus]]est või [[hoolimatus]]est. Nüüd on ta siin tummalt hinge tõmbamas. :Ester kummardub ja võtab ta üles. Lill on liigutav oma närbumiskauniduses. Toas Ester asetab lille värskesse vette, kus ta tänulikult veel ellu tõuseb. :— Tõesti, unustasin hoopis. Sina, tänavaporist leitud nartsiss, oled ju mulle [[õnnitlus]]eks mu [[ülikool]]i lõpetamise puhul. * [[Reed Morn]], "Tee ja tõde", 2002 (2. trükk), lk 112-113 * [[Luuletaja]]d on püüdnud [[Ankh-Morpork]]i kirjeldada. See pole neil õnnestunud. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et [[linn]], kus on [[miljon]] elanikku ja mitte ühtegi [[roiskveetoru]], on liialt [[Rohmakus|robustne]] poeetide jaoks, kes eelistavad nartsisse - ja pole ka ime. ** [[Terry Pratchett]], "Mort", tlk Allan Eichenbaum, 1999, lk 25 ==Luule== <poem> Langeda nõrkenud [[pea]] lasi [[poiss]] nüüd haljasse [[rohi|rohtu]]. [[Silm]]i, mis vast oma kandjast veel olid joobunud olnud, [[surm]] tuli sulgema siis. Kuid allilma teedelgi käies sealseis voogudes end veel vaatas ta. [[Vend]]a najaadid itkema jäid ning lõikasid peast tema auks oma [[juuksed]], itkema jäid ka drüaadid ja itkusid kordama Echo. Kui [[tuleriit]]a nad siis olid seadmas ja matusetunglaid, [[laip]] kadus äkki ja sealt, kus seisnud ta, leidsid nad [[lill]]e: [[õis]] oli [[kollane]] seest ning [[kroon]] oli [[valge]] ta ümber. </poem> * [[Publius Ovidius Naso]], [http://www.ut.ee/klassik/ovidius/met3.339-510.html "Metamorfoosid" III, (Narcissus ja Echo)]; tlk [[Ain Kaalep]] ja [[Ülo Torpats]] <poem> Ma uitsin üksi nagu [[pilv]], mis ujub üle oru, mäe, kui tabas äkitselt mu silm teel kullase nartsissiväe just [[järv]]e kaldal [[puu]]de all, kus [[tuul]]e käes neil kestis ball. Kõik ilm sai nende sära täis just nagu tähti [[Linnutee]] ja lõpmatuna rivi käis seal mööda piiri maa ja vee: musttuhat minu [[pilk|pilgu]] all, neil üheskoos käis [[tants]] ja trall. Ka [[laine]]d tantsisid, kuid need ei rõõmutsenud pooltki nii. Ei kurvaks jääda saa [[poeet]], kel on nii lustlik kompanii. Neid vahtides ei aimand meel, et kink mind saadab eluteel. Sest sageli, kui laman maas, kas olgu tühi, mõtlik meel, nad ennast jälle näitavad mu õndsa vaimusilma ees: siis [[süda]] vastses [[rõõm]]uhoos nartsissidega tantsib koos. </poem> * [[William Wordsworth]], "Ma uitsin üksi nagu pilv" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/45521/i-wandered-lonely-as-a-cloud "I Wandered Lonely as a Cloud"]), tlk Raul Veede <poem> Mina ja see [[surnu]] kuulume ühte. [[Mõru]]de nartsisside maik mu keelel kordab: läinud, läinud, läinud. . . Võtan kamaluga ta [[urn]]ist [[tuhk]]a ja tõstan taeva poole: Mis on mul siin? Valged [[pilv]]ed, kogunege sinavate [[kuristik]]e kohale: tunnistage, tunnistage, et tuhk on see, mis oli [[päikesevalgus]]. </poem> * [[Edith Södergran]], "Üks meeleolufragment" I, tlk [[Debora Vaarandi]], rmt: "Tuleviku vari" (1986), lk 76 <poem> [[Vari|Varjud]] kui [[nunn]]ad lähevad mööda, Loogeldes [[loor]]e, kuhu punavad [[nelk|nelgid]] [[Suudlus]]i; [[viiruk]]it vaigutab väike [[reseeda]]; Valgeis [[sõrm]]is nartsisside [[neitsi]]d Kannavad [[küünal|küünlaid]], kust kukuvad virvlevad helgid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtu" kogus "Sinine puri", 1918, lk 14 <poem> Hõõgub [[tiik|tiigi]] pind ses rohetavas kullas. [[Vaikus]]. Nagu kauges [[udu]]s kukuvad veel [[käod]]. Seisavad nartsissid kalda niiskes [[muld|mullas]], vastu vett kui peeglit pöörat tummad näod. Enesesse keerdund, imetledes, kartes ilusaimast [[unenägu|unenäost]] kui üleshuikamist, kuulatavad sirgejoonelistes vartes oma puhta [[mahl]]a tasast tuikamist. [[Mesilane|Mesilast]] ei ainsat eales viipa meele karikad need voolit nagu imelinnu luist. Peent ja kuldset [[tolm]]u tumedale veele langeb lumivalgeist, õrnalt avat [[suu|suist]]. Neis ei ole [[roos]]i õhetavat indlust, võõras neile [[liilia]] [[siid]] ja andumise lust. On nartsissi õites [[alabaster|alabastri]] kindlust, [[marmor]]samba rühti ja tuhmi helendust. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "Nartsiss" II, rmt: Ammukaar I (1942), lk 148-149 <poem> Mälu tühjad pingid kõrguvad kivide kohal, siniste soontega marmorfassaadide ja nartsisse täis vaaside kohal. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Berck-Plage" (5) valikkogus "Luulet" (1990), tlk Tiina Aug, lk 57 <poem> Joob valgeid lilli [[punane|punasest]] [[pokaal]]ist. Nartsissid? [[Piibeleht]]? Jah piibeleht. Nii kikivarvul, kergel, kergel kõnnil tast [[vari]] lahkub, kumb on eht? </poem> * [[Mari Vallisoo]], "Pidu". Rmt: "Mälestusi maailmast". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 245 <poem> toanurgas võõristab [[kevad]] valge nartsisside [[vaas]] ei tea kas [[vanaema]]l on juba [[herned]] maas </poem> * [[Viiu Härm]], "Kevade tulek" kogus "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 70 <poem> Olen nii palju näinud [[kurbus]]t, et jääb ainult [[Naeratus|naeratada]] või kõnelda millestki muust. Kes üldse usub kui räägin: kord [[tuli|tuld]] ja nartsisse sadas sinu noorest tõsisest suust. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Olen nii palju näinud kurbust" kogust "Pildi sisse minek", rmt V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev, 2011 (2. trükk), lk 294 <poem> On [[Raudteejaam|jaamas]] [[rong]]itäis [[turist]]e, kaugsõidu[[reisija]]id, [[Näitleja|aktrisse]], on [[arst]]e, [[keemik]]uid, [[jurist]]e ... Ja äkki kleiditäis nartsisse. Ja äkki kleiditäis nartsisse! </poem> * [[Väino Karo]], "Kleiditäis nartsisse" kogus "Alamlaulud" (1993), lk 12 <poem> Nartsiss ja su [[suu]] ühtsama imelist [[Unenägu|und]] hõngavad öhe </poem> * [[Malle Talvet]], "Nartsiss ja su suu" kogus "Nähtamatult, lakkamatult" (1990), lk 33 <poem> '''Kõnnid ikka veel seal''' kõrges rohus, unustatud [[õunapuu]] kõrval, kasvab nartsiss, vähesed käivad seal. vaid tema, kes oma [[üksindus]]es on muutunud [[Hunt|hundiks]], soovides olla [[ilu]]s, neelab ta alla kõik kauni, ka nartsissi, sellega ta kõrges rohus tegeleb, unustatud õunapuu kõrval, kui nartsiss ta aevastama ajab. aga see ei ole [[aevastus]]. see on nagu [[armumine]], nagu [[raiesmik]]ult leitud [[metsmaasikad]] ja [[kuldking]]ad, mõlemad korraga. </poem> * [[Triin Paja]], "Kõnnid ikka veel seal" kogus "Jõe matmine" (2022), lk 12 ==Kirjandus== * [[Hermann Hesse]], "Nartsiss ja Goldmund", tlk Elmar Salumaa, Kupar, 1996 * [[Helga Nõu]], "Nartsiss, meesteõgija", 2016 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] mykndgoh08nakcaz3aewbmrxiypun95 0 10243 136064 81816 2026-10-24T12:41:35Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136064 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Taxus_baccata_Lviv.JPG|pisi|Hariliku jugapuu oks viljadega]] '''Jugapuu''' (''Taxus'') on jugapuuliste sugukonda kuuluv igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond. Jugapuud on aeglase kasvuga ning pikaealised, Eestis kasvab looduslikult harilik jugapuu (''Taxus baccata''). ==Luule== <poem> Üks jugapuu on Lorton Vale'i uhkus, ta seisab tänini seal üksipäini kesk omaenda süngust, nagu muiste, mil andis [[vibu]]kaari Umfraville'i või Percy väele, kui need läksid Šoti kõrgmaale [[sõda|sõtta]], või kui vinnastasid [[käed]] ambe mere taga Azincouris, ja varemgi - Crecys ja Poitiers's. Mis hiigelümbermõõt ja sügav süngus sel üksildasel puul! Liig aeglaselt ta arenend, et hääbuda, liig vägev ta välimus ja vorm, et hävineda. Kuid veelgi suurejoonelisemad on Borrowdale'i neli venda - koos nad moodustavad pühaliku salu; Hiidtüved need! Ja iga üksik[[tüvi]] koos seisab maona põimund kiududest, mis lahutamatult on kokku keerdund; /---/ </poem> * [[William Wordsworth]], "Jugapuud" (u 1803), tlk [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7/8 2004, lk 23 <poem> Jugapuu võngutab oma musti [[sõrm]]i; külmad [[pilved]] lendavad mööda. Nii annavad kurdid ja tummad endast märku pimedaile, ja neist ei tehta välja Armastan müstilisi suhtlemisviise. Selle pilve ilmetust küll! Üleni valge nagu [[silm]]! Nagu selle pimeda [[pianist]]i silm, kes [[laev]]al minuga samas lauas istus. Ta sõi kobamisi. Iga ta [[sõrm]] oli kui [[nirk|nirgi]] nina. Ma ei suutnud pöörata pilku. Ta teadis, kuidas kõlab [[Beethoven]]: must jugapuu, valge pilv, hirmuäratavad keerdkäigud. Lõksud sõrmede püüdmiseks - klahvide melu. Tühjad ja totrad nagu [[taldrik]]ud - sellised on [[naeratused]] pimedate nägudel. Kadestan võimsaid helisid. ''Grosse Fuge'' jugapuuhekki. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Väike fuuga" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 89 <poem> Just sellisel [[heinamaa]]l peamegi [[tigu]], kes suurem kui [[talu]] ning kärmem kui [[tramm]]. Ja võpsikus pingutab jugapuust vibu kuldtärniga nooruke [[turvamees]] Tamm. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "Teoinimese jaaniõhtu" (2000), ilmunud: "Krümitor0671", 2011, lk 50 [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] rz50893ak08k56gqvr4vgwn0uxarpct 136078 136064 2026-10-24T22:59:00Z Juppi lantteineen 5738 Link 136078 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Taxus_baccata_Lviv.JPG|pisi|Hariliku jugapuu oks viljadega]] '''Jugapuu''' (''Taxus'') on jugapuuliste sugukonda kuuluv igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond. Jugapuud on aeglase kasvuga ning pikaealised, Eestis kasvab looduslikult harilik jugapuu (''Taxus baccata''). ==Luule== <poem> Üks jugapuu on Lorton Vale'i uhkus, ta seisab tänini seal üksipäini kesk omaenda süngust, nagu muiste, mil andis [[vibu]]kaari Umfraville'i või Percy väele, kui need läksid Šoti kõrgmaale [[sõda|sõtta]], või kui vinnastasid [[käed]] ambe mere taga Azincouris, ja varemgi - Crecys ja Poitiers's. Mis hiigelümbermõõt ja sügav süngus sel üksildasel puul! Liig aeglaselt ta arenend, et hääbuda, liig vägev ta välimus ja vorm, et hävineda. Kuid veelgi suurejoonelisemad on Borrowdale'i neli venda - koos nad moodustavad pühaliku salu; Hiidtüved need! Ja iga üksik[[tüvi]] koos seisab maona põimund kiududest, mis lahutamatult on kokku keerdund; /---/ </poem> * [[William Wordsworth]], "Jugapuud" (u 1803), tlk [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7/8 2004, lk 23 <poem> Jugapuu võngutab oma musti [[sõrm]]i; külmad [[pilved]] lendavad mööda. Nii annavad kurdid ja tummad endast märku pimedaile, ja neist ei tehta välja Armastan müstilisi suhtlemisviise. Selle pilve ilmetust küll! Üleni valge nagu [[silm]]! Nagu selle pimeda [[pianist]]i silm, kes [[laev]]al minuga samas lauas istus. Ta sõi kobamisi. Iga ta [[sõrm]] oli kui [[nirk|nirgi]] nina. Ma ei suutnud pöörata pilku. Ta teadis, kuidas kõlab [[Beethoven]]: must jugapuu, valge pilv, hirmuäratavad keerdkäigud. Lõksud sõrmede püüdmiseks - klahvide melu. Tühjad ja totrad nagu [[taldrik]]ud - sellised on [[naeratused]] pimedate nägudel. Kadestan võimsaid helisid. ''Grosse Fuge'' jugapuuhekki. </poem> * [[Sylvia Plath]], "Väike fuuga" valikkogus "Luulet", tlk Tiina Aug, 1990, lk 89 <poem> Just sellisel [[heinamaa]]l peamegi [[tigu]], kes suurem kui [[talu]] ning kärmem kui [[tramm]]. Ja võpsikus pingutab jugapuust vibu kuldtärniga nooruke [[turvamees]] Tamm. </poem> * [[Karl Martin Sinijärv]], "Teoinimese jaaniõhtu" (2000), ilmunud: "Krümitor0671", 2011, lk 50 {{Vikipeedia|Harilik jugapuu}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] swhksmvfxh2df5pwojvhf05yhkgdm7b