Veronika otsustab surra

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikitsitaadid</sitename>
    <dbname>etwikiquote</dbname>
    <base>https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.24</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikitsitaadid</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikitsitaatide arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Veronika otsustab surra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2301</id>
    <revision>
      <id>136094</id>
      <parentid>130402</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T23:12:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>136094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4381" sha1="3s304j7y96u0cvgrjkxyqgn52e4n0ud" xml:space="preserve">'''&quot;Veronika otsustab surra&quot;''' (portugali keeles: &quot;Veronika decide morrer&quot;) on [[Paulo Coelho]] romaan, mis ilmus 1998. aastal.

24-aastasel Veronikal paistab olemas olevat kõik, mida tahta võiks, kuid ometi otsustab ta end tappa. Raamatu läbiv teema on hullumeelsus ja põhiidee, et kollektiivseks hullust nimetatakse terveks mõistuseks.

==Tsitaadid teosest==
* 11. novembril 1997. aastal otsustas Veronika, et aeg ennast tappa oli - lõpuks! - saabunud.

* Veronika teadis, et elus on alati vaja õige hetk ära oodata, hetk, mil hakatakse tegutsema. /.../ Veronika hoidis topse ligi nädal aega öökapis, flirtides läheneva surmaga ja jättes hüvasti - ilma igasuguse sentimetaalsusega - sellega, mida nimetatakse Eluks.&lt;br /&gt;Seal ta nüüd oli, rahul, et oli lõpuni läinud, ja tüdinud, sest ei teadnud, mida selle vähese allesjäänud ajaga peale hakata.

* Enda arvates oli ta täiesti normaalne inimene. Veronika otsus surra oli tingitud kahest väga lihtsast põhjusest ja ta oli kindel, et kui ta jätaks maha selgituskirja, siis nõustuksid temaga paljud.&lt;br /&gt;Esiteks: kõik ta elus oli ühesugune, ja kuna noorus juba seljataga, polnud edaspidi oodata muud kui allakäiku, vanadust selle pöördumatute jälgedega, haigusi, sõprade lahkumisi. Edasielamine ei annaks midagi juurde, vastupidi, tõenäousus kannatada suureneb üha enam ja enam.&lt;br /&gt;Teine põhjus oli filosoofilisem: Veronika luges ajalehti, vaatas televiisorit ja oli kursis sellega, mis maailmas toimub. Kõik oli valesti ja tema ei osanud seda parandada - ta oli täiesti kasutu.

* Kui Veronika silmad lahti tegi, ei mõelnud ta: &quot;See on vist taevas.&quot; Taevas ei kasutaks iialgi ruumi valgustamiseks päevavalguslampi ja valu - mis algas sekundi murdosa võrra hiljem - oli Maale tüüpiline. Ah, see Maa valu - see on ainulaadne, seda pole võimalik ühegi teisega segi ajada. 

* Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu elu nende olemasolu põhjuseks.

* Vaata mulle otsa ja pea mu sõnu hästi meeles. On olemas ainult kaks keelatud asja - üks inimeste seaduse ja teine Jumala seaduse järgi. Ära kunagi sunni kedagi seksuaalvahekorda astuma, sest seda nimetatakse vägistamiseks. Ja ära kunagi astu vahekorda lapsega, sest see on suurim pattudest. Kõige muus oled sa vaba. Alati on keegi, kes tahab täpselt seda, mida sinagi.

* Polnud mõtet seletada, et igal inimesel on erinev seksuaalne profiil, mis on sama individuaalne nagu sõrmejäljedki - keegi ei taha seda uskuda. Ennast voodis vabalt tunda on väga ohtlik, sest partner võib olla oma eelarvamuste ori.

* Uurimistöös analüüsin ma niinimetatud normaalset inimkäitumist. Enne mind on seda teinud paljud arstid ja kõik nad on jõudnud järeldusele, et normaalsus on pelgalt konsensuse küsimus; see on see, et kui suur hulk inimesi arvab midagi õige olevat, siis see ongi õige.&lt;br /&gt;On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.&lt;br /&gt;Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema.

* Iga inimolend on ainulaadne, oma vooruste, instinktide, mõnude ja seiklusihaga. Aga ühiskond surub meile peale ühtse käitumismalli - ja inimesed ei peatu hetkekski, et küsida endalt, miks nad peavad nii käituma. Nad ainult nõustuvad sellega, täpselt nagu masinakirjutajad nõustuvad faktiga, et QWERTY on maailma parim klahvistik.

* Te olete teistsugune kui teised, aga tahate olla teistesugune. Ja seda võib minu seisukohast nimetada tõsiseks haiguseks. Teistsugune olla on tõsine haigus, kui pingutada et saada samasuguseks nagu teised - see põhjustab neuroose, psühhoose ja paranoiasid. Soov teistega sarnaseks saada on tõsine haigus, sest see pole loodusega kooskõlas, see on Jumala seadustele vastuhakkamine - terve maailma metsadesse ja põlislaantesse ei loonud Ta mitte ainsatki teineteisega sarnast puulehte. Teie arvate, et teistsugune olla on hullumeelsus, ja sellepärast olete valinud elamiseks Villete'i. Sest siin, kuna kõik on erinevad, saab teist samasugune nagu teisedki.
** Villete'i, Ljubljana hullumaja peaarst doktor Igor.

[[Kategooria:Brasiilia kirjandusteosed]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>3s304j7y96u0cvgrjkxyqgn52e4n0ud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laps</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2344</id>
    <revision>
      <id>136095</id>
      <parentid>128691</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T23:13:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <origin>136095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48099" sha1="e0czb5ze22ntwc3pbax6ojxaotbn362" xml:space="preserve">[[Pilt:Anne-Geneviève_Greuze_-_Child_with_a_Doll.jpg|pisi|Anna-Geneviève Greuze (1762–1842), &quot;Laps nukuga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Maria_Elektrine_(Freifrau_von)_Freyberg(-Eisenberg)_-_Kinderportät_-_G_7339_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Maria Elektrine von Freyberg, &quot;Lapse portree&quot; (1826)]]
[[Pilt:Elizabeth_Emma_Soyer_Two_children_with_a_basket_of_flowers_1836.jpg|pisi|Elizabeth Emma Soyer, &quot;Kaks last lillekorviga&quot; (1836)]]
[[Pilt:Cognac C.H.D. Enfants mariniers.jpg|pisi|Clémentine Hélène Dufau, &quot;Praamimehe lapsed&quot; (1898)]]
[[Pilt:Auguste_Ludwig_Kinder_mit_Kätzchen_1865.jpg|pisi|Auguste Ludwig, &quot;Lapsed kassipoegadega&quot; (1865)]]
[[Pilt:Emilie_Mundt,_“To_børn”._En_dreng_er_ved_at_åbne_en_lille_æske,_en_pige_følger_spændt_med,_1878.png|pisi|Emilie Mundt, &quot;Kaks last&quot; (1879)]]
[[Pilt:Albert_Edelfelt_-_The_Luxembourg_Gardens,_Paris_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Albert Edelfelt, &quot;Luxembourgi aiad Pariisis&quot; (1887)]]
[[Pilt:A_Sleeping_Child,_1880s,_by_Emma_Löwstädt-Chadwick._Nationalmuseum,_Stockholm,_Sweden.jpg|pisi|Emma Löwstädt-Chadwick, &quot;Magav laps&quot; (1880ndad)]]
[[Pilt:Frosterus-Segerstråle,_Pyhäkoululapsia_hellan_nurkassa.jpg|pisi|Hanna Frosterus-Segerstråle, &quot;Pühapäevakooli lapsed ahjunurgas&quot; (1888)]]
'''Laps''' on noor ja väike [[inimene]], öeldavasti elu [[õis]].

Laps peab tegema kõike, mis [[käsk|kästakse]], ja talle aetakse uskumatult palju [[jama]]. Et lapsed jalus ei siiberdaks, eraldatakse nad [[ühiskond|ühiskonnast]] erilistesse [[kool|hoiuasutustesse]], kus nad peavad õppima juhuslikult kokku sattunud seltskonnas kuidagiviisi hakkama saama. Need [[trauma]]d [[Posttraumaatiline stressihäire|jäävad kogu eluks]], sellepärast ongi [[täiskasvanu]]d nii imelikud.  Laps olemise aega nimetatakse [[lapsepõlv]]eks.

==Piibel==
* Ja [[Jeesus]] kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma
:3 ja ütles: &quot;Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!&quot;
* [[Matteuse evangeelium]] 18:2–3

==Proosa==

[[Fail:Radaja Seto Festival (2016) - 117.jpg|pisi|Laps]]
* Lapsed aimavad oma vanemate mõtteid paremini kui nood laste omi. (lk 31) 
* Miski pole lihtsam kui kasvatada lapsi nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised täiskasvanud ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada [[kuulekus]] ja [[vabadus]], jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50) 
* Kui õpetada laps [[viha|vihkama]] ühte inimest, kes ei ole talle midagi teinud, siis õpib ta selle toel vihkama ka kõiki ülejäänud inimesi. (lk 52) 
* Kui vähe vanemate jutt lastele korda läheb, saab selgeks tõsiasjast, et kogu [[hüpohondria|hüpohondriline]] tülgastus [[elu]] vastu, millest päevast päeva räägitakse, ei hävita ometi laste [[rõõmsameelsus]]t. (lk 64) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;, tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004


* Olen rõõmuga leidnud, et suurele [[enamus]]ele mu kaassurelikest on mu nägemused selgesti [[mõistmine|mõistetavad]] ning eriti hästi mõistavad neid lapsed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem [[rõõm]]u kui ma iganes lootnuks. Ei [[noorus]] ega [[lapsepõlv]] ole [[rumalus]] ega [[võimetus]]. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb [[kujutlusvõime]] või vaimse tunnetuse poolele.
** [[William Blake]], kiri John Truslerile, 23. august 1799; ''cit. via'': Maria Popova, [https://www.themarginalian.org/2016/07/14/william-blake-john-trusler-letter/ &quot;William Blake's Most Beautiful Letter: A Timeless Defense of the Imagination and the Creative Spirit&quot;], The Marginalian, 14.07.2016


* Vanematel on oma lastele kõige raskem andestada neid [[viga|vigu]], mis nad on neile ise sisse kasvatanud. (lk 12)
* Hellitatud lapsed on kõige õnnetumad; nad õpivad juba noores eas tundma türannide kannatusi. (lk 18)
* Küll kõik laabub, ütlevad nõrgad lapsevanemad oma laste vigade kohta. Oo ei, mitte midagi ei laabu, kõik aina areneb! (lk 21)
* Seda, mida teeb laps, tuleb käsitada mitte tegevuse, vaid sümptomina. (lk 48)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;, tlk Krista Räni, LR 30/2007


* Lapsed alustavad oma vanemaid armastades, vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut ning mõnikord andestavad neile.
** [[Oscar Wilde]], &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 72


* — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?!
:— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada.
:— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63)
* —	Isa, sõida {{Sõrendus|nüüd}} ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame!
:Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64)
** [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* [[Häbi]] on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui [[nõges]]e kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu [[mälestus]]es palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt [[pettumus]]t, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse.
:Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi [[tagajärjed]] peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud [[vili]], ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub [[lootus]]e juurest.
:Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse [[marjad]] nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende [[kibedus]]t. 
** [[Alma Teder]], &quot;Elu õpilane&quot;, 1. osa, 1995, lk 14


* Neli poissi ja üks tüdrukuke istusid laua äärde. Laest rippuv [[petrooleumilamp]] kõikus ähvardavalt nende peade kohal. Hõõguvpunaseks köetud malmpliidil kees tasakesi [[supipott]], levitades [[suits]]u ja [[supp|supi]] lõhna. Laste vanus oli kolmest kuni viieteistkümne aastani, käed kõigil määrdunud ja külmamuhklikud, ninad tatised, juuksed punasevõitu. Neist kõige vanema, viieteistkümneaastase haiglase välimusega tüdruku allavajunud suunurgad sarnanesid gallialase rippuvate vurrudega. Kolm poissi, kes olid tüdrukust nooremad, meenutasid kolme rõõmsailmelist [[konn]]a ja ainult kõige noorem põngerjas sarnanes oma emaga. Võib-olla ainult temal üksi vedas. (lk 8–9)
* Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda &quot;Tere, proua,&quot; või &quot;Tänan, härra!&quot;. Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nägu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20–21)
* Küla lapsed võtsid kõiges eeskuju täiskasvanuilt. Tavaliselt olid just lapsed need, kes sakslaste ilmumisel või lähenemisel jooksid teatega ühe maja ukse juurest teise juurde … Tänavad tühjenesid silmapilkselt rahvast ja saksa sõdurid või nende [[patrull]]id jalutasid otsekui läbi mahajäetud küla … Ent sagedamini ilmusid nad külla [[auto]]dega kihutades ja elanikud ei jõudnud õigeaegselt majadesse peituda. Sel koledal ajal luusisid nad ka mööda metsi, lapsed ei julgenud sinna sellepärast enam minna ja nii polnud vajadustki neile seda keelata: püha [[hirm]] ise sundis lapsi [[koduõu]]edesse jääma. (lk 24–25)
* Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli [[pühapäev]]. (lk 42)
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


*&quot;Ma leidsin!&quot; jäid viimasteks sõnadeks lapsele, kes sõja järel leidis granaadi ja kutsus oma mängukaaslasi seda vaatama. 
**[[Juhan Smuul]], &quot;Jaapani meri, detsember&quot;, ''Hea meremeeste hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 1. ptk, &quot;Eureka!&quot;, lk 592


* Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks laps, kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: &quot;Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks.&quot; &quot;[[Lollus]] puha,&quot; mõtleb laps ega lase end sundida. 
** [[Mary Douglas]], &quot;Puhtus ja oht&quot;, tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 26


* [M]inu arvates peab laps maast-madalast teadma, et [[teater|teatrit]] teevad inimesed: [[näitleja]]d, [[lavastaja]], [[kunstnik]] ja [[helilooja]]. Kui [[etendus]] haarab ja kõike muud unustama paneb, kui tegelastele kaasa elatakse, kui nende saatuse pärast kurvastatakse ja rõõmustatakse, siis jätab nähtu sügava jälje lapse tundemaailma, õpetab teda head ja halba mõistma, õiglust ja sõprust hindama ning rikastab last emotsionaalselt. Lavastuse vorm, selle kunstiline kujundus, nukud, värvid, valgustus, keele ilu ja muusika arendavad lapse esteetilist meelt. (lk 7)
* [N]äitleja, kes nukule hinge sisse puhub, kes talle ainulaadse iseloomu kingib ja sirmil elama paneb, jääb ise [[sirm]]i taha. Mida suurem on nukunäitleja meisterlikkus, seda tugevam on tõelisuse illusioon sirmil. Mida paremini nukunäitleja mängib, seda märkamatumaks jääb tema ise, seda elavam on tema loodud kangelane — nukk.
:&quot;Suures&quot; teatris on see lihtsam. Lapsele, kes mitu korda teatris käinud, jääb sama näitleja eri rollides meelde. Laps õpib kuju taga selle loojat nägema, õpib näitlejakunsti hindama ja armastama. Kuid alguse saab see armastus ikkagi nukuteatris, kus pärast etendust, lapse esimest teatrielamust, selle loojad — näitlejad —, nukk käes, eesriide ette tulevad. (lk 7)
** [[Dagmar Normet]], &quot;Lo Tui&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973


* Laps heitis end järsult ettepoole ja lõi peaga vastu [[tuuleklaas]]i. Lõi üha uuesti ja uuesti, nagu ihkaks klaasist läbi paiskuda. Rebisin ta kraedpidi tagasi istmele. Me [[Karjumine|karjusime]] teineteise peale. Karjusime mõttetusi. Ta rebis end lahti ja haaras autoukse järele, see oli lukus, ta tahtis [[lukk]]u lahti saada, tõmmates üles väikese julgestusnupu — nii äge oli ta iha surra! — ja sellal kui mina kisendasin ning teda kuuest rebisin, avas Bobby autoukse. Lapse [[jõud]] käis minu omast üle. Ta heitis end [[auto]]st välja.
:Auto libises küljetsi. Miski prantsatas vastu selle esiotsa. Olin nagu [[lõbusõit|lõbusõidul]]: paiskusin kord üles, kord kõrvale. Roomates verd tilkuvana üle istme, mõtlesin, kui vaikseks kõik oli äkki jäänud: auto ise, paks õhk autos, katkematu signaal just mu pea juures... Mul on veel paar sekundit aega, enne kui ma välja rooman, end verest nõretavana jalule ajan ning tagasi vaatan, et näha, mis on saanud minu pojast. (lk 26)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9–26


* Sa oled ainult kümneaastane ning liiga noor õelate mõtete jaoks — kas Sa vaatad oma varaküpsesse südamesse ning näed seal vaid rususid, jäänuseid, lapse moonutatud varju? (lk 28)
* Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid … Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid?
:Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34)
* Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud kergeks nagu kest, tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda elu. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid [[meeleheide]]t. Mäletan, kunagi ammu oli mu kehas elu. See näis trikina, vägitükina, millel oli niisama vähe lootust õnnestumisele kui katsel hoida vedelikku pilliroos ka siis, kui see ümber pöörata. Arst ütles: &quot;Lapsed pole probleem. Kõik on korras.&quot; Kuid vedelik voolas välja. Minust voolab kõik välja. Sel esimesel õhtul, kui ma Sind Statleri pool nägin, voolas kõik nagu veri minust välja. Ma tekitasin Sinus [[ärevus]]t, Sinus, Sinu haiglase saatusetajuga, hirmuga vähi ees, närvivapustuse ees. Panin Su kogelema: Mis siis saab, kui Sa rasedaks jääd? Ma ei ole [[rasedus|rase]], kuid tunnen kummalist elupakitsust, kauge elu tuksatust, nagu oleks Sinu tütre vaim mingil moel minusse asunud. Ta imeb verd janunedes oma kokkusurutud armukadedate huultega mu [[sisikond]]a. Mu keha ihkab temast ükskõik mis moel vabaneda. (lk 34)
* Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu [[nägu]] oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu [[armastus esimesest silmapilgust]]. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest [[imelaps]]est. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: ''Aga mina! Ära mind unusta!'' Kuueaastaselt kirjutas ta tütar [[luuletus]]i, keni väikesi [[Blake]]'i stiilis luuletusi. ''Blake'i stiilis?'' Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)
* Kas mäletate Lloydi? Kas te mäletate meist kedagi? Mina olen teie [[tütar]]. Kas te kahetsete, et teil on tütar? Mina küll ei kahetse, et mul lapsi ei ole, praegu enam mitte. Lapsed, üha rohkem lapsi, lapsed laste seljas, [[protoplasma]] protoplasma otsas... Kord mõtlesin, et ei talu elu lasteta, nüüd ei talu ma mingisugust elu. Pean olema naine mehele, keda ma kunagi endale ei saa, ma ei taha temalt isegi lapsi. Istun siin, oma toas, pea ja keha tuikavad ihast, mis on muutunud abstraktseks, kaheldavaks ja kibedaks, elan edasi kuust kuusse, mu rakud paljunevad ja eritavad soojust lõputult. Ma ei kahetse, et mul lapsi pole. Ma ei täna teid selle eest, et ma teil olemas olen. Minus pole raasugi tänulikkust, pole üldse midagi. Ei, ma ei ole põrmugi tänulik. Ma ei suuda tänulik olla. (lk 41)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27–49


* Ühe paadi juures on [[musträstas]] risu sisse kinni jäänud. Ta ei saa lendu tõusta. Üks lastest, räpases kleidis pikakoivaline tüdruk, torgib teda kepiga.
:Lind peksleb tiibadega, kuid ei suuda välja rabelda. Kui ta vabaks saaks, lendaks ta ära ja oleks pääsenud, kuid see risu hoiab teda kinni.
:Üks laps viskab lindu [[kivi]]ga. &quot;Pagana loll lind,&quot; ütleb keegi. Frank viskab kiviga. Nad kõik loobivad kive. Lind ei taipa kõrvale pöörata. Tema suled on märjad ja määrdunud. Kivi tabab linnu pead. &quot;Säh!&quot; hüüab Frank suurt kivi visates. See kukub plartsatades vette ja mõned tüdrukud kiljuvad.
:Vaatan, kuidas nad kive loobivad. Seisan eemal. Mõtlen, et kui see lind sureb, pole enam miski tähtis. Baaris mängib [[muusikaautomaat]]. (lk 78)
* Mõtlen pidevalt sellele lapsele, sest siis mu elu muutub, kõik saab teiseks. Nelja kuu pärast. Peaksin kartma, kuid minu üle on võtnud võimust mingi rahulik laiskus. Emal käis see nii kergesti... Minul on see aga teistmoodi, sest minu elu muutub; iial ei muutnud miski mu ema. Teda polnud võimalik muuta! Milleks pead murda? Milleks karta? Mu keha on täis armastust selle lapse vastu ja ma ei saa enam kunagi selleks kes enne. (lk 88)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Neli suve&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 72–90


* Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4)
* Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
* Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja [[hallitus]]seene rõõmus [[kolmainus]] klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõju[[võim]] selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28)
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;[[Klaveriõpetaja]]&quot;, tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005


*  Ega tol ajal lapsi nii sageli teatrisse viidudki. Kuid 9-aastaselt tõi isa mu isegi Tallinnasse draamateatrisse, ka lasteetendusele. Mäletan selgesti, et istusime viimases reas, kummalgi pool vahekäiku oli seina ääres 2 kohta, vasakul pool istusime meie. Ma ei mäleta üldse, mida mängiti, mind vaevas kogu aeg ainult üks küsimus, kuidas saab mets olla laval, teatrimaja sees? Ja mitte keegi seda mulle selgeks ei teinud. Väga tark tegu muidugi, et ei teinud. Pole vaja lapsi vedada lava taha, olen alati selle vastu olnud. Milleks?! Las ta jääda, see mõistatus. Aga nüüd võetakse lastelt vägivaldselt ära see saladus, tullakse, et vaatame, mismoodi see kõik on. (lk 5)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino, nr 8, 1987], lk 5–16


* [[Suvi]] aias on laps, kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120)
* [[Koerus]]e ja [[jooks]]uga hüvitavad lapsed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121)
* Lapsed ammendaksid meid ka siis, kui nad piirduksid vaid väikeolemisega. Aga peale selle on neil veel ka [[iseloom]]. (lk 122)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu elu nende olemasolu põhjuseks.
** [[Paulo Coelho]], &quot;[[Veronika otsustab surra]]&quot;


* Kaua aega on meil peetud &quot;normaalseks&quot; 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tähenda, et kõik peaksid nii kaugele jõudma. Aga see peaks olema mõõdupuuks. See tähendab, et kirjanikud-[[kunstnik]]ud kujutaksid nii suuri [[pere]]sid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud ühe- ja kahelapselisust.) See tähendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi [[elamu]]id ja [[korter]]eid ning rohkem [[lasteaed]]u. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui &quot;nemad&quot; seda ei tee? Suurel määral oleme siiski ise need &quot;nemad&quot;. 
* Põhiline on arusaam, et lapsed on täiskasvanu hingelisele tasakaalule üsna vajalikud. Muidu on tühjus, mida ei korva ka pikim [[kohvik]]us istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tänulikum ettekääne käpuli käimiseks. 
** [[Rein Taagepera]], &quot;Variant kujutlustele Eesti tulevikust &quot;30 aasta plaan&quot;. Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972&quot;, Vikerkaar, nr 10, 1988, lk 39–45.

* Vaja on loobuda möödahiilimise nõksudest ja tõdeda, et eesti rahva püsimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt küüditataks igal aastal 7000 last. On vaja [[meeleheide]]t selle pärast ja samal ajal ometi [[meelekindlus]]t uskumaks, et suudame, kui kätte võtame.
:Mida kätte võtta? Avastada, et lastest saab rõõmu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu mõruks ülearuse käskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nõrk selles mõttes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mõõtu välja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tähendab murrangut paljude elus. Vähemast aga rahva säilimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku õnnetunde suurendamiseks. Kui tunned end küllalt õnnelikuna, naerata selle üle. Aga ära iseendale valeta.
** Rein Taagepera, [https://epl.delfi.ee/arvamus/rein-taagepera-demograafiline-vetsupott?id=51018065 &quot;Demograafiline vetsupott&quot;] Eesti Päevaleht, 30.08.2005

* Mul oli tore lapsepõlv ja mulle on meeldinud koos lastega oma lapsepõlve uuesti läbi elada. See on ehk lapsik, aga tegi asja meeldivaks. Muidugi on laste kasvatamisel ka tülikaid osi. Mõned inimesed oskavad vastu võtta kõige igavamad väljakutsed, selle asemel et rõõmsaid ära kasutada.
* 24 tundi ööpäevas ei saa [[teadus]]t teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. [[Puhkus]] ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda lastega. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] Eesti Päevaleht, 25.09.2020


* Kui kogu senise elu peale mõelda, siis on kõige rõõmsam aeg olnud laste ja lastelaste sünd. Kõige helgemad hetked on, kui üks uus inimene sünnib ilma, see on väga rõõmus sündmus. Hiljem võib nendega olla igasuguseid raskusi ja muresid, aga lastest on palju rõõmu.
** [[Ingrid Rüütel]], &quot;Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935&quot;, rmt: &quot;Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi&quot;, Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27


* Keegi poleks uskunud, et ka Jim kunagi vananeb. Ta on alati seisnud väljaspool [[aeg]]a ja elanud enda reeglite järgi nagu üks suur ohtlik juhitamatu laps. Ta on alati armastanud [[surm]]a selleks liiga palju, et keegi oleks ette kujutanud vananenud Jimi. Vahel mõtlen, et Jimil puuduvad kujutluspildid elust pärast [[noorus]]t, vananemisest, ta on alati oma tahtmist mööda toiminud, järginud kõiki tujusid ja mõttevälgatusi: valetanud, petnud, joonud, hüljanud. Ma ei usu, et ta oleks kunagi kedagi [[armastus|armastanud]]. Ei mind ega oma poolvendi, vahest isegi mitte Lonet.
:&quot;Ole nüüd, Jackie,&quot; ütleb ta, unustades, et saab järgmisel aastal seitsekümmend, ״mina ei saa kunagi vanaks. Ma olen selleks liiga tormiliselt elanud. Ja ma ei ole kunagi tahtnud elada. Mitte päriselt. Mitte nagu sina.&quot; (lk 14–15)
* Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist [[silm]]a ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21)
* &quot;[[Haigla]]sse tulles ütlesid, et sul ei ole lapsi.&quot;
:&quot;Ütlesin või?&quot;
:&quot;Jah. Ma küsisin.&quot;
:Jim vaatab aknast välja. Piimvalge taevas, palavikukollased triibud.
:&quot;Mul ei olnud sellist [[tunne]]t, et mul oleks lapsi. Mulle tundus, et mul ei ole midagi.&quot;
:&quot;Ja nüüd?&quot;
:&quot;Nüüd ma enam ei tea.&quot; (lk 28)
** [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot; [2014], tlk Maarja Aaloe, 2017


* Sestpeale, kui lapsed ilmale tulevad, hakkavad nad vanematest eemalduma. Nad käänavad end [[rinnanibu]] poole. Aga kusagil sügaval oma närvisüsteemis sätivad nad juba kodunt lahkuma. 
** [[Peter Høeg]], &quot;Susani efekt&quot;, tlk Eva Velsker, Tallinn: Eesti Raamat, 2016, lk 11


* Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis [[kadedus]]kihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. 
** [[Ann Cleeves]], &quot;Ronkmust&quot; [2006], tlk [[Karin Suursalu]], 2016, lk 27


* &quot;Kas hakkame talle süüa andma?&quot;
:Ronald oli nüüd täiesti ärkvel. Ta istus Anna kõrvale voodile [[ämmaemand]]a vastu. Ta sirutas sõrme ja vaatas, kuidas laps sellest kinni haaras.
:Ämmaemand näitas Annale, kuidas on kõige parem last toita. &quot;Võtke [[padi]] niimoodi sülle, hoidke selle käega tema pead ja suunake ta sedasi [[rinnanibu]] juurde …&quot; Anna, kes oli tavaliselt praktilistes asjades väga pädev, tundis end kohmaka ja saamatuna. Siis haaras laps temast kinni ja hakkas imema ning Anna tundis lausa kõhuga, kuidas poiss tõmbab.
:&quot;Vaat nii,&quot; ütles ämmaemand. &quot;Teil on loomulikku annet. Kui kõik läheb hästi, võite juba homme koju saada.&quot; (lk 17)
* Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli [[planeerimine|planeeritud]], nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. [[Sünnitus]] oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18)
** Ann Cleeves, &quot;Punased luud&quot; [2009], tlk [[Riina Jesmin]], 2018


* &quot;Miks te soovite suve Fairi saarel veeta?&quot;
:Jane oli seda küsimust muidugi oodanud; ta oli inimressursside alal töötanud ja omal ajal ise lugematuid inimesi küsitlenud. Ta andis mingi ilmetu küsimust vääriva vastuse, et ta vajab katsumust ja aja mahavõttu, et oma elu eesmärgis selgusele jõuda. Lõpuks oli ju tegemist ajutise lepinguga ja ta mõistis, et inimene telefoni teises otsas on [[meeleheide|meeleheitel]]. Hooaeg algas juba paari nädala pärast ja kokk, kes oli juba tööle hakkamas, oli äkki peikaga Marokosse lennanud. Aus vastus oleks muidugi olnud märksa keerulisem:
:''Minu elukaaslanna on otsustanud, et tahab lapsi. Mul on hirm. Miks talle minust ei piisa? Arvasin, et oleme teineteist leidnud ja õnnelikud, kuid ta ütleb, et ma tüütan teda.'' 
** [[Ann Cleeves]], &quot;Sinine välk&quot; [2010], tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 12


* Ma ei ole enam viisteist. Olen kaheksateist ja varsti saan üheksateist, juba sel suvel. Ma ei ole enam laps, olen suur inimene ja tean, et olen seda juba ammu. Võib-olla olen kogu oma elatud elu olnud [[täiskasvanu]]d inimene, ise seda teadmata? [[Sõda]] ei lasknud mul laps olla, ei lasknud kellelgi. Aga ma tahtsin laps olla ja tahan veelgi … 
** [[Nasta Pino]], &quot;Minu aeg ja selle lugu&quot;, 2015, lk 20


* Lapsena olid mu [[ambitsioon]]id lihtsad. Ma soovisin endale [[koer]]a. Tahtsin elada [[trepp|trepiga]] majas — ühe [[perekond|perekonna]] kahekordses [[maja]]s. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, [[isa]] au ja [[uhkus]]e — kaheukselise Buicki asemel. Mul oli kombeks inimestele rääkida, et kui suureks kasvan, saab minust laste[[arst]]. Miks? Sest mulle meeldis väikeste laste seltskond ning õppisin kiiresti selgeks, et täiskasvanutele meeldis mu vastus. ''Oh, arstiks! Väga hea valik!'' Tol ajal olid mu [[juuksed]] veel [[pats]]ides, mulle meeldis oma vanemat [[vend]]a kamandada ning kuidagi õnnestus mul alati, vaatamata kõigele, [[kool]]is viieline õpilane olla. Olin ambitsioonikas laps, teadmata isegi täpselt, kuhu sihin. Praegu tundub see kõige tobedama asjana, mida üks [[täiskasvanu]] võiks lapselt küsida — ''kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?'' Nagu kasvamine lõpeks. Justkui ühel hetkel sinust saaks miski ja see olekski kõik. (lk 9, raamatu algus)
* Väiksele lapsele võib tunduda, et [[klaver]]il on [[tuhat]] klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad [[pöial|pöidla]] keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22)
* Meie koduümbrus oli segu keskklassi kuuluvatest erinevate [[rass]]ide esindajatest. Lapsed leidsid sõbrad mitte vastavalt nahavärvile, vaid sellele, kes parasjagu õues mänguvalmis oli. Minu sõprade hulka kuulusid tüdruk nimega Rachel, kelle ema oli valge ja tugeva briti [[aktsent|aktsendiga]]; punaste juustega kräsupea nimega Susie; ja Mendozade lapselaps, kui too parasjagu külas oli. Perekonnanimede virrvarris esinesid Kansopant, Abuasef, Yacker, Robinson — tol ajal olime veel liiga noored mõistmaks, et käes oli kiirete [[muutus]]te aeg. 1950. aastal, viisteist aastat enne mu vanemate South Shore'i kolimist, oli naabruskond 96 protsenti valgetest koosnenud. Selleks ajaks, kui 1981. aastal [[ülikool]]i läksin, oli see umbes 96 protsenti mustanahaline. (lk 33)
* Nüüd, täiskasvanuna, mõistan, et lapsed saavad väga varajases eas aru, kui neid ei väärtustata, kui täiskasvanud nende õpetamisele keskenduda ei viitsi. See pole laste süü. Nad ei ole &quot;pahad lapsed&quot;, nad üritavad lihtsalt kehvades oludes toime tulla. (lk 34)
* Iga [[katsumus]] on muidugi suhteline. Ma teadsin, et minu lapsed kasvavad üles, omades suuremaid eeliseid ja rikkust, mida enamik perekondi ei suuda ettegi kujutada. Meie tüdrukutel oli ilus kodu, toit laual, ümberringi kiindunud täiskasvanud ja mis puutus hariduse omandamisse, siis said neile osaks vaid julgustus ja rahalised võimalused. Panustasin kõik, mis mul oli, Maliasse ja Sashasse ja nende arengusse, ent esileedina olin teadlik ka suuremast kohustusest. Ma tundsin, et olen rohkem võlgu lastele üldiselt, eriti [[tüdruk]]utele. Osaliselt oli see tingitud sellest, kuidas inimesed kippusid reageerima minu eluloole — üllatusega, et mustanahaline linnatüdruk oli käinud läbi eliitülikoolid, olnud juhtivatel ametikohtadel ning jõudnud välja Valgesse Majja. Ma mõistsin, et minu [[teekond]] oli ebatavaline, kuid ei olnud ühtegi head põhjust, miks see peaks nii jääma. Minu elus oli ette tulnud nii palju kordi, mil olin leidnud end olevat ainuke mustanahaline naine — või lausa üldse ainuke [[naine]], punkt —, kes istub nõupidamiste laua taga, osaleb [[juhatus]]e koosolekul või suhtleb seltskondlikult ühel või teisel vippide kogunemisel. Kui ma olin mõnede nende asjade puhul esimene, siis tahtsin hoolitseda selle eest, et ma ei ole lõpuks ainuke — et minu järel tulevad teised. Nagu minu ema, kes on igasuguste liialduste vaenlane, ütleb jätkuvalt iga kord, kui keegi hakkab ülevoolavalt rääkima minust &lt;!--//--&gt;ja Craigist ja meie erinevaist [[saavutus]]test: &quot;Ei ole nad nii erilised midagi. South Side on selliseid lapsi täis.&quot; Meil oli lihtsalt tarvis aidata neil neisse ruumidesse pääseda. (lk 363–364)
* Me jätkasime koos Barackiga Valge Maja avamist inimestele, eriti lastele, lootuses panna selle [[suursugusus]]t tundma, segades formaalsuse ja traditsiooni sisse mõningast elavust. Iga kord, kui võõramaised aukandjad riigivisiidile tulid, kutsusime kohalikke koolilapsi osa saama ametliku tervitustseremoonia pidulikkusest ja maitsma toitu, mida pakutakse riiklikul õhtusöögil. Kui [[muusik]]ud olid tulemas õhtusele esinemisele, palusime neil varakult kohale ilmuda, et lüüa kaasa noorte töötoas. Me tahtsime rõhutada kunstiga kokkupuutumise olulisust lastele, näidates neile, et [[kunst]] ei ole [[luksus]], vaid kuulub nende üldise hariduskogemuse juurde. Ma nautisin seda, kui nägin keskkooliõpilasi seltsimas moodsate artistidega nagu John Legend, [[Justin Timberlake]] ja Alison Krauss, samuti legendidega nagu Smokey Robinson ja [[Patti LaBelle]]. Mulle tuletas see meelde, kuidas ma ise olin üles kasvanud — džäss Southside'i majas, klaverikontserdid ja [[operett|opereti]] õpitoad, mida mu vanatädi Robbie lavastas, minu perekonna käigud kesklinna [[muuseum]]idesse. Ma teadsin, mismoodi kunst ja [[kultuur]] lapse arengule kaasa aitavad. Ja see tekitas minus koduse tunde. Barack ja mina kiigutasime end igal kontserdil esireas muusikarütmis kaasa. Isegi minu ema, kes üldiselt hoidus avalikkuse ette ilmumisest, tuli iga kord, kui muusika mängis, alla riigikorrusele. (lk 366)
* Pärast meie varaseid läbirääkimisi salateenistusega tegid Sasha ja Malia nüüd erinevaid asju, näiteks käisid sõprade ''bar mitzvah''’del, pesid koolile heategevuseks raha kogudes autosid ja isegi hängisid kaubanduskeskuses, agendid alati ja minu ema sageli neil kannul käimas, kuid nüüd olid nad vähemalt sama toimekad kui nende eakaaslased. Sasha agendid, nende seas Beth Celestini ja &lt;!--//--&gt;Lawrence Tucker — keda kõik kutsusid LT-ks — olid muutunud Sidwellis armastatud püsiasukateks. Lapsed anusid, et LT vahetunni ajal nende kiigele hoogu lükkaks. Kui klassis tähistati kellegi sünnipäeva, andsid perekonnad sageli kooli kaasa mõne muffini ka agentide jaoks.
:Me kõik saime aja jooksul oma agentidega lähedaseks. Toona juhtis minu turvameeskonda Preston Fairlamb ja hiljem võttis tema koha üle Allen Taylor, kes oli olnud minuga kampaania ajal. Avalikes kohtades viibides olid nad vaiksed ja üliärksad, ent iga kord, kui olime lava taga või lendasime lennukis, lasid nad end lõdvemaks, rääkisid lugusid ja viskasid nalja. &quot;Kivinäoga pehmod,&quot; kutsusin neid narritades. Kõigi nende koosveedetud tundide ja paljude ühes reisitud miilide jooksul saime tõelisteks sõpradeks. Ma kurvastasin nende kaotuste üle ja hõiskasin, kui nende lapsed jõudsid oluliste teetähisteni. Olin alati teadlik nende kohustuse tõsidusest, sellest, mida nad olid valmis minu kaitsmiseks ohverdama, ega võtnud seda kunagi iseenesestmõistetavana. (lk 367–368)
* Ühel hetkel hüüatas üks sotsiaaltöötaja vahele, öeldes rühmale: &quot;26 kraadi ja [[päikesepaiste]]!&quot; Kõik ringis istujad noogutasid nukralt. Ma ei saanud päris hästi aru, miks. &quot;Rääkige pr Obamale,&quot; ütles ta, &quot;mis mõtted läbivad teie pead, kui ärkate hommikul ja kuulete ilmateatest: 26 kraadi ja päikesepaiste?&quot;
:Tema ilmselgelt teadis vastust, kuid tahtis, et ka mina seda kuuleksin.&lt;!--//--&gt;Selline päev, olid kõik Harperi õpilased ühel nõul, ei ole hea. Kui oli ilus ilm, muutusid jõugud aktiivsemaks ja tulistamine hullemaks.
:Need lapsed olid kohanenud pahupidi loogikaga, mida dikteeris nende keskkond — nad püsisid ilusa ilma korral toas ja muutsid iga päev oma koolitee marsruuti, vastavalt sellele, kuidas olid muutunud [[jõuk]]ude territooriumid ja lojaalsus. Nad rääkisid mulle, et mõnikord oli kõige turvalisem viis minna koju, kui kõndida keset tänavat, samal ajal kui kummaltki poolt kihutasid mööda autod. Selline teguviis võimaldas neil paremini märgata iga eskaleeruvat lahingut või võimalikku tulistajat. Ja see andis neile ärajooksmiseks rohkem aega.
:Ameerika ei ole lihtne paik. Selle [[vastuolu]]d panid pea ringi käima. Leidsin end Manhattani katusekorterites korraldatud demokraatide rahakogumise üritustelt, kus rüüpasin veini koos rikaste naistega, kes väitsid, et tunnevad kirglikku huvi hariduse ja lastega seotud teemade vastu, ning nõjatusid seejärel vandeseltslaslikult lähemale ja ütlesid, et nende [[Wall Street]]i mees ei hääletaks iial inimese poolt, kes julgeb isegi mõelda tema maksude tõstmise peale.
:Ja nüüd ma olin Harperis, kuulates lapsi rääkimas sellest, mismoodi [[ellujäämine|ellu jääda]]. Ma imetlesin nende vintskust ja soovisin meeleheitlikult, et neil ei oleks seda nii palju vaja.
:Üks neist vaatas mulle seejärel siira pilguga otsa. &quot;See on tore, et te olete siin ja puha,&quot; ütles ta õlgu kehitades, &quot;aga mida te tegelikult selle kõigega peale hakkate?&quot; (lk 395–396)
* Ma ei väida iial, et esileedi sõnad või kallistused üksi võiksid kellegi elu ümber pöörata või et oleks olemas lihtsat teed õpilastele, kes püüavad läbida kõike seda, millega need Harperi kooli lapsed pidid toime tulema. Ükski lugu ei ole nii lihtne. Ja loomulikult me kõik, kes me tol päeval raamatukogus istusime, teadsime seda. Kuid ma olin seal selleks, et võidelda vana ja neetud looga mustanahalisest linnalapsest Ameerikas, mis ennustab põrumist ja seejärel kiirendab selle saabumist. Kui mul on võimalik osutada nende õpilaste tugevusele ja anda neile pisut aimu võimalusest edasi liikuda, siis ma teen seda alati. See oli väikene muutus, mida sain teha. (lk 397)
* Malia oli kaheksane, kui Barack istus Chicagos tema voodiservale ja küsis, kas tema arvates sobib, kui ta kandideerib presidendiks. Praegu ma mõtlen, kui vähe ta toona teadis, kui vähe keegi meist saigi teada. Üks asi on olla Valges Majas laps. Hoopis teine asi oli püüda sealt väljuda täiskasvanuna. Kuidas oleks Malia võinud arvata, et ühel päeval järgnevad talle koolilõpuballile relvastatud mehed? Või et inimesed teevad pilte sellest, kuidas ta salaja sigaretti tõmbab ja müüvad need kõmuveebilehtedele?
:Meie lapsed sirgusid suureks ainulaadsena näival ajal. [[Apple]] asus [[iPhone]]'i müüma 2007. aasta juunis, umbes neli kuud pärast seda, kui Barack teatas presidendiks kandideerimisest. Vähem kui kolme kuuga müüdi neid miljon. Enne Baracki teise ametiaja lõppu oli neid müüdud miljard. Tema oli esimene president uuel ajastul, mis tõi kaasa kõigi [[privaatsus]]t puudutavate normide katkemise ja lammutamise — seifid, andmete häkkimise, snapchatid ja kardashianid. Meie tütred elasid selles sügavamalt sees kui meie, osalt seetõttu, et teismeliste elu valitseb [[sotsiaalmeedia]], ja osalt seetõttu, et nende tavapärased toimetamised seadsid neid avalikkusega lähemasse kokkupuutesse kui meie omad. Kui Malia ja Sasha käisid pärast kooli või nädalavahetustel koos sõpradega mööda [[Washington]]i ringi, märkasid nad võõraid inimesi [[mobiiltelefon]]e nende poole suunamas või võitlesid täiskasvanud meeste ja naistega, kes palusid — lausa nõudsid —, et nad saaksid [[selfi]]t teha. &quot;Te ju teate, et ma olen laps, kas pole nii?&quot; küsis Malia vahel kellelegi ära öeldes. (lk 400)
* Minu [[lugu]] ei ole minu jaoks kuhugi kohale jõudmine või kindla [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamine. Ma näen selles hoopis edasiliikumist, arenemise vahendit, vahetpidamatult parema mina poole sirutumist. Rännak ei lõpe. Minust sai ema, kuid ma pean endiselt oma lastelt palju õppima ja neile andma. (lk 429)
* Lapsed ärkavad igal hommikul uskudes asjade [[headus]]se, kõige selle maagiasse, mis on võimalik. Nad ei ole küünilised, nad on südamest usklikud. Meil on nende ees kohustus jääda tugevaks ja teha tööd selle nimel, et luua õiglasem ja inimlikum maailm. Me peame jääma nende pärast nii sitkeks kui ka lootusrikkaks ja tunnistama, et tuleb veel edasi kasvada. (lk 430)
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018


* Mul on nagu väikelapse [[mõtlemine]], et kui näen midagi põnevat, siis jätan eelmise tegevuse pooleli. See on [[mäng]]. [[Brikolaaž]]i vastand on ka insenerimõtlemine, kus on selge kalkulatsioon ja [[plaan]]. Brikolaaž on juhuslik ja kõrvalekalduv ning võib-olla ei viigi kuhugi. Ringiliikumine.
* Laste jaoks on käegakatsutavatest esemetest millegi tegemine loomulik ja tavaline, kõik on võrdsed mängumaterjalid. Eks ka seda [[maailm]]a püütakse ette [[disain]]ida, aga vaba mänguvõimalust ja [[kulgemine|kulgemist]] pakuvad just juhuslikud esemed. [---] [[Vanemad|Vanemate]] roll on mitte halvustada, eemale lükata. Lapse maailmas on võimalik kõike muuta millekski muuks.
* Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka &quot;Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka&quot;], ERR, 30.09.2021


* Lapsel peab olema tunne, et ta saab kodus õiget infot, et tekiks [[usaldus]] ja orientiir, mille põhjal ise järeldusi teha.
** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast &quot;&quot;Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga.&quot; Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast&quot;], Anne &amp; Stiil, 01.04.2022

==Luule==

&lt;poem&gt;
On lapsel [[pruut]] ja plaanid kindlad, 
et oma [[kodu]] rajada.
On hoiukarp ja kummi[[kindad]].
Laps mõistab asju ajada.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Lapse laul&quot; raamatust &quot;Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele&quot;, Vagabund, 1991


&lt;poem&gt;
[[Liivakast]]is [[liivatera]], 
viljavakas [[viljatera]], 
[[lõngakorv]]is [[lõngakera]], 
meie toas on silmatera.

Vadistades siin ta liigub, 
[[vanaisa]] [[põlv]]el kiigub, 
[[vann]]is oma [[Varvas|varbaid]] loeb, 
õhtul [[ema]] kaissu poeb.
&lt;/poem&gt;
* [[Erika Esop]], &quot;Silmatera&quot;, &quot;Kümme keerusaia&quot;, 1982, lk 4

== Allikata tsitaadid ==
* Me muretseme selle üle, kelleks saab laps homme. Me unustame, et ta on keegi ka täna.
** [[Stacia Tauscher]]

* Lapsed on üks kolmandik rahvastikust ja kogu tulevik.
** Laste tervisekaitseorganisatsiooni reklaamiplakat

* Nagu [[puuvili|puuviljad]], on lapsed kõige paremad just enne seda, kui nad halvaks lähevad.
** [[Dena Groquet]]

* Lapse [[silm]]is ei ole seitset [[maailmaime]]t – neid on [[seitse]] miljonit.
** [[Walt Streightiff]]

* Suured [[inimesed]] ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama. 
** [[Antoine de Saint-Exupéry]]

* Kas tead, mida tähendab olla laps?... See tähendab uskuda [[armastus]]se, [[usk]]uda ilusse, uskuda uskumisse; olla nii väike, et päkapikud ulatavad kõrva sisse sosistama, võluda kõrvitsaist tõldu, hiirtest hobuseid, alatusest õilsust, mitte millestki kõike, sest elab ju iga lapse hinges tema haldjast ristiema.
** [[Francis Thompson]]

* Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda.
** [[Antoine de Saint-Exupery]]


== Vanasõnad ==

* Et mõista oma vanemate [[armastus]]t, tuleb sul oma lapsed üles kasvatada.
** [[Hiina vanasõnad|Hiina]]

* Kasvata ja toida lapsi heldelt, aga nuhtle rangelt.
** [[Hindustani vanasõnad|Hindustani]]

* Tellistest ja mördist tehakse maja, aga [[naer]] ja lapsed teevad sellest [[kodu]].
** [[Iiri vanasõnad|Iiri]]

* Kasvaval [[noor]]el oleks kui [[hunt]] kõhus.
** [[Inglise vanasõnad|Inglise]]

* Sa kurdad naabri laste üle. Kuidas su oma lastega on?
** [[Lääne-Aafrika vanasõnad|Lääne-Aafrika]]

* Kui laps ei nuta, ei tea [[ema]] tema soove.
** [[Vene vanasõnad|Vene]]

* Annab [[Jumal]] lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa).
* Armas laps, kibe vits.
* Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
* Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
* Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
* Ei saa puust [[poeg]]a ega laastust last.
* Enneaegsed lapsed ei jää elama.
* Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
* Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Hea]] laps hända vaja, – muidu läheb [[mets]]a hundiks.
* Hea laps kasvab vitsata.
* Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab.
* Head last nähakse ukse taha, [[paha]] ei põlve ettegi.
* Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid).
* Kelle laps, selle [[nimi]].
* Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi.
* Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma.
* Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
* Kui last karistad, siis ära pärast kahetse.
* Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
* Kuulsam laps [[kodu]]s (kolde ees), ausam ahju peal.
* Laps ikka enam kui laast.
* Laps, kes kasvab üles [[hirm]]uta, sureb auta.
* Laps narmus, [[siga]] karvus.
* Laps noorem, [[jalg]] kärmem.
* Lapse kümnes on kerge maksta.
* Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 [[aasta]]le otsa ei saa.
* Lapsel valutab sõrm, emal [[süda]].
* Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
* Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem.
* [[Liha]] ei kõlba soolata ega laps vitsata.
* [[Mees]] nägusam, kui [[piip]] [[suu]]s, naine nägusam, kui laps süles.
* Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
* Mida armsam laps, seda valusam vits.
* Nutused [[vihm]]a lapsed, ei nuta kuiva lapsed.
* [[Oma]] laps on lapsukene, [[võõras]] laps laastukene.
* [[Palju]] lapsi, laiad silmad.
* Parem elav väeti laps kui surnud kuningas.
* Pisikesed lapsed, pisikesed [[mure]]d, suured lapsed, suured mured.
* Pisut lapsi, palju [[leib]]a.
* Rikkal [[raha]], vaesel lapsed.
* Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
* [[Tuul]] kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] [[maja]]sse, [[nälg]] ajab lapsed vargile.
* [[Uni]] maitseb lapsel magusam kui [[vana]]l.
* [[Vaene]] tihti virka lasta, [[rikas]] laiska lasta.
* [[Virk]] ema, laisad lapsed.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[pt:Infância]]
[[ru:Дети]]</text>
      <sha1>e0czb5ze22ntwc3pbax6ojxaotbn362</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>136096</id>
      <parentid>136095</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T23:14:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <origin>136096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48097" sha1="gu32gd3gaxmmo3apgc23wtmioxrjo2r" xml:space="preserve">[[Pilt:Anne-Geneviève_Greuze_-_Child_with_a_Doll.jpg|pisi|Anna-Geneviève Greuze (1762–1842), &quot;Laps nukuga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Maria_Elektrine_(Freifrau_von)_Freyberg(-Eisenberg)_-_Kinderportät_-_G_7339_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Maria Elektrine von Freyberg, &quot;Lapse portree&quot; (1826)]]
[[Pilt:Elizabeth_Emma_Soyer_Two_children_with_a_basket_of_flowers_1836.jpg|pisi|Elizabeth Emma Soyer, &quot;Kaks last lillekorviga&quot; (1836)]]
[[Pilt:Cognac C.H.D. Enfants mariniers.jpg|pisi|Clémentine Hélène Dufau, &quot;Praamimehe lapsed&quot; (1898)]]
[[Pilt:Auguste_Ludwig_Kinder_mit_Kätzchen_1865.jpg|pisi|Auguste Ludwig, &quot;Lapsed kassipoegadega&quot; (1865)]]
[[Pilt:Emilie_Mundt,_“To_børn”._En_dreng_er_ved_at_åbne_en_lille_æske,_en_pige_følger_spændt_med,_1878.png|pisi|Emilie Mundt, &quot;Kaks last&quot; (1879)]]
[[Pilt:Albert_Edelfelt_-_The_Luxembourg_Gardens,_Paris_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Albert Edelfelt, &quot;Luxembourgi aiad Pariisis&quot; (1887)]]
[[Pilt:A_Sleeping_Child,_1880s,_by_Emma_Löwstädt-Chadwick._Nationalmuseum,_Stockholm,_Sweden.jpg|pisi|Emma Löwstädt-Chadwick, &quot;Magav laps&quot; (1880ndad)]]
[[Pilt:Frosterus-Segerstråle,_Pyhäkoululapsia_hellan_nurkassa.jpg|pisi|Hanna Frosterus-Segerstråle, &quot;Pühapäevakooli lapsed ahjunurgas&quot; (1888)]]
'''Laps''' on noor ja väike [[inimene]], öeldavasti elu [[õis]].

Laps peab tegema kõike, mis [[käsk|kästakse]], ja talle aetakse uskumatult palju [[jama]]. Et lapsed jalus ei siiberdaks, eraldatakse nad [[ühiskond|ühiskonnast]] erilistesse [[kool|hoiuasutustesse]], kus nad peavad õppima juhuslikult kokku sattunud seltskonnas kuidagiviisi hakkama saama. Need [[trauma]]d [[Posttraumaatiline stressihäire|jäävad kogu eluks]], sellepärast ongi [[täiskasvanu]]d nii imelikud.  Laps olemise aega nimetatakse [[lapsepõlv]]eks.

==Piibel==
* Ja [[Jeesus]] kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma
:3 ja ütles: &quot;Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!&quot;
* [[Matteuse evangeelium]] 18:2–3

==Proosa==

[[Fail:Radaja Seto Festival (2016) - 117.jpg|pisi|Laps]]
* Lapsed aimavad oma vanemate mõtteid paremini kui nood laste omi. (lk 31) 
* Miski pole lihtsam kui kasvatada lapsi nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised täiskasvanud ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada [[kuulekus]] ja [[vabadus]], jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50) 
* Kui õpetada laps [[viha|vihkama]] ühte inimest, kes ei ole talle midagi teinud, siis õpib ta selle toel vihkama ka kõiki ülejäänud inimesi. (lk 52) 
* Kui vähe vanemate jutt lastele korda läheb, saab selgeks tõsiasjast, et kogu [[hüpohondria|hüpohondriline]] tülgastus [[elu]] vastu, millest päevast päeva räägitakse, ei hävita ometi laste [[rõõmsameelsus]]t. (lk 64) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;, tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004


* Olen rõõmuga leidnud, et suurele [[enamus]]ele mu kaassurelikest on mu nägemused selgesti [[mõistmine|mõistetavad]] ning eriti hästi mõistavad neid lapsed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem [[rõõm]]u kui ma iganes lootnuks. Ei [[noorus]] ega [[lapsepõlv]] ole [[rumalus]] ega [[võimetus]]. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb [[kujutlusvõime]] või vaimse tunnetuse poolele.
** [[William Blake]], kiri John Truslerile, 23. august 1799; ''cit. via'': Maria Popova, [https://www.themarginalian.org/2016/07/14/william-blake-john-trusler-letter/ &quot;William Blake's Most Beautiful Letter: A Timeless Defense of the Imagination and the Creative Spirit&quot;], The Marginalian, 14.07.2016


* Vanematel on oma lastele kõige raskem andestada neid [[viga|vigu]], mis nad on neile ise sisse kasvatanud. (lk 12)
* Hellitatud lapsed on kõige õnnetumad; nad õpivad juba noores eas tundma türannide kannatusi. (lk 18)
* Küll kõik laabub, ütlevad nõrgad lapsevanemad oma laste vigade kohta. Oo ei, mitte midagi ei laabu, kõik aina areneb! (lk 21)
* Seda, mida teeb laps, tuleb käsitada mitte tegevuse, vaid sümptomina. (lk 48)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;, tlk Krista Räni, LR 30/2007


* Lapsed alustavad oma vanemaid armastades, vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut ning mõnikord andestavad neile.
** [[Oscar Wilde]], &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 72


* — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?!
:— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada.
:— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63)
* —	Isa, sõida {{Sõrendus|nüüd}} ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame!
:Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* [[Häbi]] on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui [[nõges]]e kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu [[mälestus]]es palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt [[pettumus]]t, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse.
:Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi [[tagajärjed]] peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud [[vili]], ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub [[lootus]]e juurest.
:Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse [[marjad]] nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende [[kibedus]]t. 
* [[Alma Teder]], &quot;Elu õpilane&quot;, 1. osa, 1995, lk 14


* Neli poissi ja üks tüdrukuke istusid laua äärde. Laest rippuv [[petrooleumilamp]] kõikus ähvardavalt nende peade kohal. Hõõguvpunaseks köetud malmpliidil kees tasakesi [[supipott]], levitades [[suits]]u ja [[supp|supi]] lõhna. Laste vanus oli kolmest kuni viieteistkümne aastani, käed kõigil määrdunud ja külmamuhklikud, ninad tatised, juuksed punasevõitu. Neist kõige vanema, viieteistkümneaastase haiglase välimusega tüdruku allavajunud suunurgad sarnanesid gallialase rippuvate vurrudega. Kolm poissi, kes olid tüdrukust nooremad, meenutasid kolme rõõmsailmelist [[konn]]a ja ainult kõige noorem põngerjas sarnanes oma emaga. Võib-olla ainult temal üksi vedas. (lk 8–9)
* Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda &quot;Tere, proua,&quot; või &quot;Tänan, härra!&quot;. Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nägu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20–21)
* Küla lapsed võtsid kõiges eeskuju täiskasvanuilt. Tavaliselt olid just lapsed need, kes sakslaste ilmumisel või lähenemisel jooksid teatega ühe maja ukse juurest teise juurde … Tänavad tühjenesid silmapilkselt rahvast ja saksa sõdurid või nende [[patrull]]id jalutasid otsekui läbi mahajäetud küla … Ent sagedamini ilmusid nad külla [[auto]]dega kihutades ja elanikud ei jõudnud õigeaegselt majadesse peituda. Sel koledal ajal luusisid nad ka mööda metsi, lapsed ei julgenud sinna sellepärast enam minna ja nii polnud vajadustki neile seda keelata: püha [[hirm]] ise sundis lapsi [[koduõu]]edesse jääma. (lk 24–25)
* Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli [[pühapäev]]. (lk 42)
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


*&quot;Ma leidsin!&quot; jäid viimasteks sõnadeks lapsele, kes sõja järel leidis granaadi ja kutsus oma mängukaaslasi seda vaatama. 
**[[Juhan Smuul]], &quot;Jaapani meri, detsember&quot;, ''Hea meremeeste hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 1. ptk, &quot;Eureka!&quot;, lk 592


* Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks laps, kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: &quot;Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks.&quot; &quot;[[Lollus]] puha,&quot; mõtleb laps ega lase end sundida. 
** [[Mary Douglas]], &quot;Puhtus ja oht&quot;, tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 26


* [M]inu arvates peab laps maast-madalast teadma, et [[teater|teatrit]] teevad inimesed: [[näitleja]]d, [[lavastaja]], [[kunstnik]] ja [[helilooja]]. Kui [[etendus]] haarab ja kõike muud unustama paneb, kui tegelastele kaasa elatakse, kui nende saatuse pärast kurvastatakse ja rõõmustatakse, siis jätab nähtu sügava jälje lapse tundemaailma, õpetab teda head ja halba mõistma, õiglust ja sõprust hindama ning rikastab last emotsionaalselt. Lavastuse vorm, selle kunstiline kujundus, nukud, värvid, valgustus, keele ilu ja muusika arendavad lapse esteetilist meelt. (lk 7)
* [N]äitleja, kes nukule hinge sisse puhub, kes talle ainulaadse iseloomu kingib ja sirmil elama paneb, jääb ise [[sirm]]i taha. Mida suurem on nukunäitleja meisterlikkus, seda tugevam on tõelisuse illusioon sirmil. Mida paremini nukunäitleja mängib, seda märkamatumaks jääb tema ise, seda elavam on tema loodud kangelane — nukk.
:&quot;Suures&quot; teatris on see lihtsam. Lapsele, kes mitu korda teatris käinud, jääb sama näitleja eri rollides meelde. Laps õpib kuju taga selle loojat nägema, õpib näitlejakunsti hindama ja armastama. Kuid alguse saab see armastus ikkagi nukuteatris, kus pärast etendust, lapse esimest teatrielamust, selle loojad — näitlejad —, nukk käes, eesriide ette tulevad. (lk 7)
** [[Dagmar Normet]], &quot;Lo Tui&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973


* Laps heitis end järsult ettepoole ja lõi peaga vastu [[tuuleklaas]]i. Lõi üha uuesti ja uuesti, nagu ihkaks klaasist läbi paiskuda. Rebisin ta kraedpidi tagasi istmele. Me [[Karjumine|karjusime]] teineteise peale. Karjusime mõttetusi. Ta rebis end lahti ja haaras autoukse järele, see oli lukus, ta tahtis [[lukk]]u lahti saada, tõmmates üles väikese julgestusnupu — nii äge oli ta iha surra! — ja sellal kui mina kisendasin ning teda kuuest rebisin, avas Bobby autoukse. Lapse [[jõud]] käis minu omast üle. Ta heitis end [[auto]]st välja.
:Auto libises küljetsi. Miski prantsatas vastu selle esiotsa. Olin nagu [[lõbusõit|lõbusõidul]]: paiskusin kord üles, kord kõrvale. Roomates verd tilkuvana üle istme, mõtlesin, kui vaikseks kõik oli äkki jäänud: auto ise, paks õhk autos, katkematu signaal just mu pea juures... Mul on veel paar sekundit aega, enne kui ma välja rooman, end verest nõretavana jalule ajan ning tagasi vaatan, et näha, mis on saanud minu pojast. (lk 26)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9–26


* Sa oled ainult kümneaastane ning liiga noor õelate mõtete jaoks — kas Sa vaatad oma varaküpsesse südamesse ning näed seal vaid rususid, jäänuseid, lapse moonutatud varju? (lk 28)
* Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid … Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid?
:Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34)
* Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud kergeks nagu kest, tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda elu. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid [[meeleheide]]t. Mäletan, kunagi ammu oli mu kehas elu. See näis trikina, vägitükina, millel oli niisama vähe lootust õnnestumisele kui katsel hoida vedelikku pilliroos ka siis, kui see ümber pöörata. Arst ütles: &quot;Lapsed pole probleem. Kõik on korras.&quot; Kuid vedelik voolas välja. Minust voolab kõik välja. Sel esimesel õhtul, kui ma Sind Statleri pool nägin, voolas kõik nagu veri minust välja. Ma tekitasin Sinus [[ärevus]]t, Sinus, Sinu haiglase saatusetajuga, hirmuga vähi ees, närvivapustuse ees. Panin Su kogelema: Mis siis saab, kui Sa rasedaks jääd? Ma ei ole [[rasedus|rase]], kuid tunnen kummalist elupakitsust, kauge elu tuksatust, nagu oleks Sinu tütre vaim mingil moel minusse asunud. Ta imeb verd janunedes oma kokkusurutud armukadedate huultega mu [[sisikond]]a. Mu keha ihkab temast ükskõik mis moel vabaneda. (lk 34)
* Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu [[nägu]] oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu [[armastus esimesest silmapilgust]]. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest [[imelaps]]est. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: ''Aga mina! Ära mind unusta!'' Kuueaastaselt kirjutas ta tütar [[luuletus]]i, keni väikesi [[Blake]]'i stiilis luuletusi. ''Blake'i stiilis?'' Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)
* Kas mäletate Lloydi? Kas te mäletate meist kedagi? Mina olen teie [[tütar]]. Kas te kahetsete, et teil on tütar? Mina küll ei kahetse, et mul lapsi ei ole, praegu enam mitte. Lapsed, üha rohkem lapsi, lapsed laste seljas, [[protoplasma]] protoplasma otsas... Kord mõtlesin, et ei talu elu lasteta, nüüd ei talu ma mingisugust elu. Pean olema naine mehele, keda ma kunagi endale ei saa, ma ei taha temalt isegi lapsi. Istun siin, oma toas, pea ja keha tuikavad ihast, mis on muutunud abstraktseks, kaheldavaks ja kibedaks, elan edasi kuust kuusse, mu rakud paljunevad ja eritavad soojust lõputult. Ma ei kahetse, et mul lapsi pole. Ma ei täna teid selle eest, et ma teil olemas olen. Minus pole raasugi tänulikkust, pole üldse midagi. Ei, ma ei ole põrmugi tänulik. Ma ei suuda tänulik olla. (lk 41)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27–49


* Ühe paadi juures on [[musträstas]] risu sisse kinni jäänud. Ta ei saa lendu tõusta. Üks lastest, räpases kleidis pikakoivaline tüdruk, torgib teda kepiga.
:Lind peksleb tiibadega, kuid ei suuda välja rabelda. Kui ta vabaks saaks, lendaks ta ära ja oleks pääsenud, kuid see risu hoiab teda kinni.
:Üks laps viskab lindu [[kivi]]ga. &quot;Pagana loll lind,&quot; ütleb keegi. Frank viskab kiviga. Nad kõik loobivad kive. Lind ei taipa kõrvale pöörata. Tema suled on märjad ja määrdunud. Kivi tabab linnu pead. &quot;Säh!&quot; hüüab Frank suurt kivi visates. See kukub plartsatades vette ja mõned tüdrukud kiljuvad.
:Vaatan, kuidas nad kive loobivad. Seisan eemal. Mõtlen, et kui see lind sureb, pole enam miski tähtis. Baaris mängib [[muusikaautomaat]]. (lk 78)
* Mõtlen pidevalt sellele lapsele, sest siis mu elu muutub, kõik saab teiseks. Nelja kuu pärast. Peaksin kartma, kuid minu üle on võtnud võimust mingi rahulik laiskus. Emal käis see nii kergesti... Minul on see aga teistmoodi, sest minu elu muutub; iial ei muutnud miski mu ema. Teda polnud võimalik muuta! Milleks pead murda? Milleks karta? Mu keha on täis armastust selle lapse vastu ja ma ei saa enam kunagi selleks kes enne. (lk 88)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Neli suve&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 72–90


* Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4)
* Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
* Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja [[hallitus]]seene rõõmus [[kolmainus]] klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõju[[võim]] selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28)
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;[[Klaveriõpetaja]]&quot;, tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005


*  Ega tol ajal lapsi nii sageli teatrisse viidudki. Kuid 9-aastaselt tõi isa mu isegi Tallinnasse draamateatrisse, ka lasteetendusele. Mäletan selgesti, et istusime viimases reas, kummalgi pool vahekäiku oli seina ääres 2 kohta, vasakul pool istusime meie. Ma ei mäleta üldse, mida mängiti, mind vaevas kogu aeg ainult üks küsimus, kuidas saab mets olla laval, teatrimaja sees? Ja mitte keegi seda mulle selgeks ei teinud. Väga tark tegu muidugi, et ei teinud. Pole vaja lapsi vedada lava taha, olen alati selle vastu olnud. Milleks?! Las ta jääda, see mõistatus. Aga nüüd võetakse lastelt vägivaldselt ära see saladus, tullakse, et vaatame, mismoodi see kõik on. (lk 5)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino, nr 8, 1987], lk 5–16


* [[Suvi]] aias on laps, kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120)
* [[Koerus]]e ja [[jooks]]uga hüvitavad lapsed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121)
* Lapsed ammendaksid meid ka siis, kui nad piirduksid vaid väikeolemisega. Aga peale selle on neil veel ka [[iseloom]]. (lk 122)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu elu nende olemasolu põhjuseks.
** [[Paulo Coelho]], &quot;[[Veronika otsustab surra]]&quot;


* Kaua aega on meil peetud &quot;normaalseks&quot; 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tähenda, et kõik peaksid nii kaugele jõudma. Aga see peaks olema mõõdupuuks. See tähendab, et kirjanikud-[[kunstnik]]ud kujutaksid nii suuri [[pere]]sid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud ühe- ja kahelapselisust.) See tähendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi [[elamu]]id ja [[korter]]eid ning rohkem [[lasteaed]]u. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui &quot;nemad&quot; seda ei tee? Suurel määral oleme siiski ise need &quot;nemad&quot;. 
* Põhiline on arusaam, et lapsed on täiskasvanu hingelisele tasakaalule üsna vajalikud. Muidu on tühjus, mida ei korva ka pikim [[kohvik]]us istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tänulikum ettekääne käpuli käimiseks. 
** [[Rein Taagepera]], &quot;Variant kujutlustele Eesti tulevikust &quot;30 aasta plaan&quot;. Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972&quot;, Vikerkaar, nr 10, 1988, lk 39–45.

* Vaja on loobuda möödahiilimise nõksudest ja tõdeda, et eesti rahva püsimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt küüditataks igal aastal 7000 last. On vaja [[meeleheide]]t selle pärast ja samal ajal ometi [[meelekindlus]]t uskumaks, et suudame, kui kätte võtame.
:Mida kätte võtta? Avastada, et lastest saab rõõmu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu mõruks ülearuse käskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nõrk selles mõttes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mõõtu välja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tähendab murrangut paljude elus. Vähemast aga rahva säilimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku õnnetunde suurendamiseks. Kui tunned end küllalt õnnelikuna, naerata selle üle. Aga ära iseendale valeta.
** Rein Taagepera, [https://epl.delfi.ee/arvamus/rein-taagepera-demograafiline-vetsupott?id=51018065 &quot;Demograafiline vetsupott&quot;] Eesti Päevaleht, 30.08.2005

* Mul oli tore lapsepõlv ja mulle on meeldinud koos lastega oma lapsepõlve uuesti läbi elada. See on ehk lapsik, aga tegi asja meeldivaks. Muidugi on laste kasvatamisel ka tülikaid osi. Mõned inimesed oskavad vastu võtta kõige igavamad väljakutsed, selle asemel et rõõmsaid ära kasutada.
* 24 tundi ööpäevas ei saa [[teadus]]t teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. [[Puhkus]] ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda lastega. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] Eesti Päevaleht, 25.09.2020


* Kui kogu senise elu peale mõelda, siis on kõige rõõmsam aeg olnud laste ja lastelaste sünd. Kõige helgemad hetked on, kui üks uus inimene sünnib ilma, see on väga rõõmus sündmus. Hiljem võib nendega olla igasuguseid raskusi ja muresid, aga lastest on palju rõõmu.
** [[Ingrid Rüütel]], &quot;Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935&quot;, rmt: &quot;Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi&quot;, Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27


* Keegi poleks uskunud, et ka Jim kunagi vananeb. Ta on alati seisnud väljaspool [[aeg]]a ja elanud enda reeglite järgi nagu üks suur ohtlik juhitamatu laps. Ta on alati armastanud [[surm]]a selleks liiga palju, et keegi oleks ette kujutanud vananenud Jimi. Vahel mõtlen, et Jimil puuduvad kujutluspildid elust pärast [[noorus]]t, vananemisest, ta on alati oma tahtmist mööda toiminud, järginud kõiki tujusid ja mõttevälgatusi: valetanud, petnud, joonud, hüljanud. Ma ei usu, et ta oleks kunagi kedagi [[armastus|armastanud]]. Ei mind ega oma poolvendi, vahest isegi mitte Lonet.
:&quot;Ole nüüd, Jackie,&quot; ütleb ta, unustades, et saab järgmisel aastal seitsekümmend, ״mina ei saa kunagi vanaks. Ma olen selleks liiga tormiliselt elanud. Ja ma ei ole kunagi tahtnud elada. Mitte päriselt. Mitte nagu sina.&quot; (lk 14–15)
* Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist [[silm]]a ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21)
* &quot;[[Haigla]]sse tulles ütlesid, et sul ei ole lapsi.&quot;
:&quot;Ütlesin või?&quot;
:&quot;Jah. Ma küsisin.&quot;
:Jim vaatab aknast välja. Piimvalge taevas, palavikukollased triibud.
:&quot;Mul ei olnud sellist [[tunne]]t, et mul oleks lapsi. Mulle tundus, et mul ei ole midagi.&quot;
:&quot;Ja nüüd?&quot;
:&quot;Nüüd ma enam ei tea.&quot; (lk 28)
** [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot; [2014], tlk Maarja Aaloe, 2017


* Sestpeale, kui lapsed ilmale tulevad, hakkavad nad vanematest eemalduma. Nad käänavad end [[rinnanibu]] poole. Aga kusagil sügaval oma närvisüsteemis sätivad nad juba kodunt lahkuma. 
** [[Peter Høeg]], &quot;Susani efekt&quot;, tlk Eva Velsker, Tallinn: Eesti Raamat, 2016, lk 11


* Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis [[kadedus]]kihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. 
** [[Ann Cleeves]], &quot;Ronkmust&quot; [2006], tlk [[Karin Suursalu]], 2016, lk 27


* &quot;Kas hakkame talle süüa andma?&quot;
:Ronald oli nüüd täiesti ärkvel. Ta istus Anna kõrvale voodile [[ämmaemand]]a vastu. Ta sirutas sõrme ja vaatas, kuidas laps sellest kinni haaras.
:Ämmaemand näitas Annale, kuidas on kõige parem last toita. &quot;Võtke [[padi]] niimoodi sülle, hoidke selle käega tema pead ja suunake ta sedasi [[rinnanibu]] juurde …&quot; Anna, kes oli tavaliselt praktilistes asjades väga pädev, tundis end kohmaka ja saamatuna. Siis haaras laps temast kinni ja hakkas imema ning Anna tundis lausa kõhuga, kuidas poiss tõmbab.
:&quot;Vaat nii,&quot; ütles ämmaemand. &quot;Teil on loomulikku annet. Kui kõik läheb hästi, võite juba homme koju saada.&quot; (lk 17)
* Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli [[planeerimine|planeeritud]], nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. [[Sünnitus]] oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18)
** Ann Cleeves, &quot;Punased luud&quot; [2009], tlk [[Riina Jesmin]], 2018


* &quot;Miks te soovite suve Fairi saarel veeta?&quot;
:Jane oli seda küsimust muidugi oodanud; ta oli inimressursside alal töötanud ja omal ajal ise lugematuid inimesi küsitlenud. Ta andis mingi ilmetu küsimust vääriva vastuse, et ta vajab katsumust ja aja mahavõttu, et oma elu eesmärgis selgusele jõuda. Lõpuks oli ju tegemist ajutise lepinguga ja ta mõistis, et inimene telefoni teises otsas on [[meeleheide|meeleheitel]]. Hooaeg algas juba paari nädala pärast ja kokk, kes oli juba tööle hakkamas, oli äkki peikaga Marokosse lennanud. Aus vastus oleks muidugi olnud märksa keerulisem:
:''Minu elukaaslanna on otsustanud, et tahab lapsi. Mul on hirm. Miks talle minust ei piisa? Arvasin, et oleme teineteist leidnud ja õnnelikud, kuid ta ütleb, et ma tüütan teda.'' 
** [[Ann Cleeves]], &quot;Sinine välk&quot; [2010], tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 12


* Ma ei ole enam viisteist. Olen kaheksateist ja varsti saan üheksateist, juba sel suvel. Ma ei ole enam laps, olen suur inimene ja tean, et olen seda juba ammu. Võib-olla olen kogu oma elatud elu olnud [[täiskasvanu]]d inimene, ise seda teadmata? [[Sõda]] ei lasknud mul laps olla, ei lasknud kellelgi. Aga ma tahtsin laps olla ja tahan veelgi … 
** [[Nasta Pino]], &quot;Minu aeg ja selle lugu&quot;, 2015, lk 20


* Lapsena olid mu [[ambitsioon]]id lihtsad. Ma soovisin endale [[koer]]a. Tahtsin elada [[trepp|trepiga]] majas — ühe [[perekond|perekonna]] kahekordses [[maja]]s. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, [[isa]] au ja [[uhkus]]e — kaheukselise Buicki asemel. Mul oli kombeks inimestele rääkida, et kui suureks kasvan, saab minust laste[[arst]]. Miks? Sest mulle meeldis väikeste laste seltskond ning õppisin kiiresti selgeks, et täiskasvanutele meeldis mu vastus. ''Oh, arstiks! Väga hea valik!'' Tol ajal olid mu [[juuksed]] veel [[pats]]ides, mulle meeldis oma vanemat [[vend]]a kamandada ning kuidagi õnnestus mul alati, vaatamata kõigele, [[kool]]is viieline õpilane olla. Olin ambitsioonikas laps, teadmata isegi täpselt, kuhu sihin. Praegu tundub see kõige tobedama asjana, mida üks [[täiskasvanu]] võiks lapselt küsida — ''kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?'' Nagu kasvamine lõpeks. Justkui ühel hetkel sinust saaks miski ja see olekski kõik. (lk 9, raamatu algus)
* Väiksele lapsele võib tunduda, et [[klaver]]il on [[tuhat]] klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad [[pöial|pöidla]] keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22)
* Meie koduümbrus oli segu keskklassi kuuluvatest erinevate [[rass]]ide esindajatest. Lapsed leidsid sõbrad mitte vastavalt nahavärvile, vaid sellele, kes parasjagu õues mänguvalmis oli. Minu sõprade hulka kuulusid tüdruk nimega Rachel, kelle ema oli valge ja tugeva briti [[aktsent|aktsendiga]]; punaste juustega kräsupea nimega Susie; ja Mendozade lapselaps, kui too parasjagu külas oli. Perekonnanimede virrvarris esinesid Kansopant, Abuasef, Yacker, Robinson — tol ajal olime veel liiga noored mõistmaks, et käes oli kiirete [[muutus]]te aeg. 1950. aastal, viisteist aastat enne mu vanemate South Shore'i kolimist, oli naabruskond 96 protsenti valgetest koosnenud. Selleks ajaks, kui 1981. aastal [[ülikool]]i läksin, oli see umbes 96 protsenti mustanahaline. (lk 33)
* Nüüd, täiskasvanuna, mõistan, et lapsed saavad väga varajases eas aru, kui neid ei väärtustata, kui täiskasvanud nende õpetamisele keskenduda ei viitsi. See pole laste süü. Nad ei ole &quot;pahad lapsed&quot;, nad üritavad lihtsalt kehvades oludes toime tulla. (lk 34)
* Iga [[katsumus]] on muidugi suhteline. Ma teadsin, et minu lapsed kasvavad üles, omades suuremaid eeliseid ja rikkust, mida enamik perekondi ei suuda ettegi kujutada. Meie tüdrukutel oli ilus kodu, toit laual, ümberringi kiindunud täiskasvanud ja mis puutus hariduse omandamisse, siis said neile osaks vaid julgustus ja rahalised võimalused. Panustasin kõik, mis mul oli, Maliasse ja Sashasse ja nende arengusse, ent esileedina olin teadlik ka suuremast kohustusest. Ma tundsin, et olen rohkem võlgu lastele üldiselt, eriti [[tüdruk]]utele. Osaliselt oli see tingitud sellest, kuidas inimesed kippusid reageerima minu eluloole — üllatusega, et mustanahaline linnatüdruk oli käinud läbi eliitülikoolid, olnud juhtivatel ametikohtadel ning jõudnud välja Valgesse Majja. Ma mõistsin, et minu [[teekond]] oli ebatavaline, kuid ei olnud ühtegi head põhjust, miks see peaks nii jääma. Minu elus oli ette tulnud nii palju kordi, mil olin leidnud end olevat ainuke mustanahaline naine — või lausa üldse ainuke [[naine]], punkt —, kes istub nõupidamiste laua taga, osaleb [[juhatus]]e koosolekul või suhtleb seltskondlikult ühel või teisel vippide kogunemisel. Kui ma olin mõnede nende asjade puhul esimene, siis tahtsin hoolitseda selle eest, et ma ei ole lõpuks ainuke — et minu järel tulevad teised. Nagu minu ema, kes on igasuguste liialduste vaenlane, ütleb jätkuvalt iga kord, kui keegi hakkab ülevoolavalt rääkima minust &lt;!--//--&gt;ja Craigist ja meie erinevaist [[saavutus]]test: &quot;Ei ole nad nii erilised midagi. South Side on selliseid lapsi täis.&quot; Meil oli lihtsalt tarvis aidata neil neisse ruumidesse pääseda. (lk 363–364)
* Me jätkasime koos Barackiga Valge Maja avamist inimestele, eriti lastele, lootuses panna selle [[suursugusus]]t tundma, segades formaalsuse ja traditsiooni sisse mõningast elavust. Iga kord, kui võõramaised aukandjad riigivisiidile tulid, kutsusime kohalikke koolilapsi osa saama ametliku tervitustseremoonia pidulikkusest ja maitsma toitu, mida pakutakse riiklikul õhtusöögil. Kui [[muusik]]ud olid tulemas õhtusele esinemisele, palusime neil varakult kohale ilmuda, et lüüa kaasa noorte töötoas. Me tahtsime rõhutada kunstiga kokkupuutumise olulisust lastele, näidates neile, et [[kunst]] ei ole [[luksus]], vaid kuulub nende üldise hariduskogemuse juurde. Ma nautisin seda, kui nägin keskkooliõpilasi seltsimas moodsate artistidega nagu John Legend, [[Justin Timberlake]] ja Alison Krauss, samuti legendidega nagu Smokey Robinson ja [[Patti LaBelle]]. Mulle tuletas see meelde, kuidas ma ise olin üles kasvanud — džäss Southside'i majas, klaverikontserdid ja [[operett|opereti]] õpitoad, mida mu vanatädi Robbie lavastas, minu perekonna käigud kesklinna [[muuseum]]idesse. Ma teadsin, mismoodi kunst ja [[kultuur]] lapse arengule kaasa aitavad. Ja see tekitas minus koduse tunde. Barack ja mina kiigutasime end igal kontserdil esireas muusikarütmis kaasa. Isegi minu ema, kes üldiselt hoidus avalikkuse ette ilmumisest, tuli iga kord, kui muusika mängis, alla riigikorrusele. (lk 366)
* Pärast meie varaseid läbirääkimisi salateenistusega tegid Sasha ja Malia nüüd erinevaid asju, näiteks käisid sõprade ''bar mitzvah''’del, pesid koolile heategevuseks raha kogudes autosid ja isegi hängisid kaubanduskeskuses, agendid alati ja minu ema sageli neil kannul käimas, kuid nüüd olid nad vähemalt sama toimekad kui nende eakaaslased. Sasha agendid, nende seas Beth Celestini ja &lt;!--//--&gt;Lawrence Tucker — keda kõik kutsusid LT-ks — olid muutunud Sidwellis armastatud püsiasukateks. Lapsed anusid, et LT vahetunni ajal nende kiigele hoogu lükkaks. Kui klassis tähistati kellegi sünnipäeva, andsid perekonnad sageli kooli kaasa mõne muffini ka agentide jaoks.
:Me kõik saime aja jooksul oma agentidega lähedaseks. Toona juhtis minu turvameeskonda Preston Fairlamb ja hiljem võttis tema koha üle Allen Taylor, kes oli olnud minuga kampaania ajal. Avalikes kohtades viibides olid nad vaiksed ja üliärksad, ent iga kord, kui olime lava taga või lendasime lennukis, lasid nad end lõdvemaks, rääkisid lugusid ja viskasid nalja. &quot;Kivinäoga pehmod,&quot; kutsusin neid narritades. Kõigi nende koosveedetud tundide ja paljude ühes reisitud miilide jooksul saime tõelisteks sõpradeks. Ma kurvastasin nende kaotuste üle ja hõiskasin, kui nende lapsed jõudsid oluliste teetähisteni. Olin alati teadlik nende kohustuse tõsidusest, sellest, mida nad olid valmis minu kaitsmiseks ohverdama, ega võtnud seda kunagi iseenesestmõistetavana. (lk 367–368)
* Ühel hetkel hüüatas üks sotsiaaltöötaja vahele, öeldes rühmale: &quot;26 kraadi ja [[päikesepaiste]]!&quot; Kõik ringis istujad noogutasid nukralt. Ma ei saanud päris hästi aru, miks. &quot;Rääkige pr Obamale,&quot; ütles ta, &quot;mis mõtted läbivad teie pead, kui ärkate hommikul ja kuulete ilmateatest: 26 kraadi ja päikesepaiste?&quot;
:Tema ilmselgelt teadis vastust, kuid tahtis, et ka mina seda kuuleksin.&lt;!--//--&gt;Selline päev, olid kõik Harperi õpilased ühel nõul, ei ole hea. Kui oli ilus ilm, muutusid jõugud aktiivsemaks ja tulistamine hullemaks.
:Need lapsed olid kohanenud pahupidi loogikaga, mida dikteeris nende keskkond — nad püsisid ilusa ilma korral toas ja muutsid iga päev oma koolitee marsruuti, vastavalt sellele, kuidas olid muutunud [[jõuk]]ude territooriumid ja lojaalsus. Nad rääkisid mulle, et mõnikord oli kõige turvalisem viis minna koju, kui kõndida keset tänavat, samal ajal kui kummaltki poolt kihutasid mööda autod. Selline teguviis võimaldas neil paremini märgata iga eskaleeruvat lahingut või võimalikku tulistajat. Ja see andis neile ärajooksmiseks rohkem aega.
:Ameerika ei ole lihtne paik. Selle [[vastuolu]]d panid pea ringi käima. Leidsin end Manhattani katusekorterites korraldatud demokraatide rahakogumise üritustelt, kus rüüpasin veini koos rikaste naistega, kes väitsid, et tunnevad kirglikku huvi hariduse ja lastega seotud teemade vastu, ning nõjatusid seejärel vandeseltslaslikult lähemale ja ütlesid, et nende [[Wall Street]]i mees ei hääletaks iial inimese poolt, kes julgeb isegi mõelda tema maksude tõstmise peale.
:Ja nüüd ma olin Harperis, kuulates lapsi rääkimas sellest, mismoodi [[ellujäämine|ellu jääda]]. Ma imetlesin nende vintskust ja soovisin meeleheitlikult, et neil ei oleks seda nii palju vaja.
:Üks neist vaatas mulle seejärel siira pilguga otsa. &quot;See on tore, et te olete siin ja puha,&quot; ütles ta õlgu kehitades, &quot;aga mida te tegelikult selle kõigega peale hakkate?&quot; (lk 395–396)
* Ma ei väida iial, et esileedi sõnad või kallistused üksi võiksid kellegi elu ümber pöörata või et oleks olemas lihtsat teed õpilastele, kes püüavad läbida kõike seda, millega need Harperi kooli lapsed pidid toime tulema. Ükski lugu ei ole nii lihtne. Ja loomulikult me kõik, kes me tol päeval raamatukogus istusime, teadsime seda. Kuid ma olin seal selleks, et võidelda vana ja neetud looga mustanahalisest linnalapsest Ameerikas, mis ennustab põrumist ja seejärel kiirendab selle saabumist. Kui mul on võimalik osutada nende õpilaste tugevusele ja anda neile pisut aimu võimalusest edasi liikuda, siis ma teen seda alati. See oli väikene muutus, mida sain teha. (lk 397)
* Malia oli kaheksane, kui Barack istus Chicagos tema voodiservale ja küsis, kas tema arvates sobib, kui ta kandideerib presidendiks. Praegu ma mõtlen, kui vähe ta toona teadis, kui vähe keegi meist saigi teada. Üks asi on olla Valges Majas laps. Hoopis teine asi oli püüda sealt väljuda täiskasvanuna. Kuidas oleks Malia võinud arvata, et ühel päeval järgnevad talle koolilõpuballile relvastatud mehed? Või et inimesed teevad pilte sellest, kuidas ta salaja sigaretti tõmbab ja müüvad need kõmuveebilehtedele?
:Meie lapsed sirgusid suureks ainulaadsena näival ajal. [[Apple]] asus [[iPhone]]'i müüma 2007. aasta juunis, umbes neli kuud pärast seda, kui Barack teatas presidendiks kandideerimisest. Vähem kui kolme kuuga müüdi neid miljon. Enne Baracki teise ametiaja lõppu oli neid müüdud miljard. Tema oli esimene president uuel ajastul, mis tõi kaasa kõigi [[privaatsus]]t puudutavate normide katkemise ja lammutamise — seifid, andmete häkkimise, snapchatid ja kardashianid. Meie tütred elasid selles sügavamalt sees kui meie, osalt seetõttu, et teismeliste elu valitseb [[sotsiaalmeedia]], ja osalt seetõttu, et nende tavapärased toimetamised seadsid neid avalikkusega lähemasse kokkupuutesse kui meie omad. Kui Malia ja Sasha käisid pärast kooli või nädalavahetustel koos sõpradega mööda [[Washington]]i ringi, märkasid nad võõraid inimesi [[mobiiltelefon]]e nende poole suunamas või võitlesid täiskasvanud meeste ja naistega, kes palusid — lausa nõudsid —, et nad saaksid [[selfi]]t teha. &quot;Te ju teate, et ma olen laps, kas pole nii?&quot; küsis Malia vahel kellelegi ära öeldes. (lk 400)
* Minu [[lugu]] ei ole minu jaoks kuhugi kohale jõudmine või kindla [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamine. Ma näen selles hoopis edasiliikumist, arenemise vahendit, vahetpidamatult parema mina poole sirutumist. Rännak ei lõpe. Minust sai ema, kuid ma pean endiselt oma lastelt palju õppima ja neile andma. (lk 429)
* Lapsed ärkavad igal hommikul uskudes asjade [[headus]]se, kõige selle maagiasse, mis on võimalik. Nad ei ole küünilised, nad on südamest usklikud. Meil on nende ees kohustus jääda tugevaks ja teha tööd selle nimel, et luua õiglasem ja inimlikum maailm. Me peame jääma nende pärast nii sitkeks kui ka lootusrikkaks ja tunnistama, et tuleb veel edasi kasvada. (lk 430)
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018


* Mul on nagu väikelapse [[mõtlemine]], et kui näen midagi põnevat, siis jätan eelmise tegevuse pooleli. See on [[mäng]]. [[Brikolaaž]]i vastand on ka insenerimõtlemine, kus on selge kalkulatsioon ja [[plaan]]. Brikolaaž on juhuslik ja kõrvalekalduv ning võib-olla ei viigi kuhugi. Ringiliikumine.
* Laste jaoks on käegakatsutavatest esemetest millegi tegemine loomulik ja tavaline, kõik on võrdsed mängumaterjalid. Eks ka seda [[maailm]]a püütakse ette [[disain]]ida, aga vaba mänguvõimalust ja [[kulgemine|kulgemist]] pakuvad just juhuslikud esemed. [---] [[Vanemad|Vanemate]] roll on mitte halvustada, eemale lükata. Lapse maailmas on võimalik kõike muuta millekski muuks.
* Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka &quot;Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka&quot;], ERR, 30.09.2021


* Lapsel peab olema tunne, et ta saab kodus õiget infot, et tekiks [[usaldus]] ja orientiir, mille põhjal ise järeldusi teha.
** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast &quot;&quot;Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga.&quot; Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast&quot;], Anne &amp; Stiil, 01.04.2022

==Luule==

&lt;poem&gt;
On lapsel [[pruut]] ja plaanid kindlad, 
et oma [[kodu]] rajada.
On hoiukarp ja kummi[[kindad]].
Laps mõistab asju ajada.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Lapse laul&quot; raamatust &quot;Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele&quot;, Vagabund, 1991


&lt;poem&gt;
[[Liivakast]]is [[liivatera]], 
viljavakas [[viljatera]], 
[[lõngakorv]]is [[lõngakera]], 
meie toas on silmatera.

Vadistades siin ta liigub, 
[[vanaisa]] [[põlv]]el kiigub, 
[[vann]]is oma [[Varvas|varbaid]] loeb, 
õhtul [[ema]] kaissu poeb.
&lt;/poem&gt;
* [[Erika Esop]], &quot;Silmatera&quot;, &quot;Kümme keerusaia&quot;, 1982, lk 4

== Allikata tsitaadid ==
* Me muretseme selle üle, kelleks saab laps homme. Me unustame, et ta on keegi ka täna.
** [[Stacia Tauscher]]

* Lapsed on üks kolmandik rahvastikust ja kogu tulevik.
** Laste tervisekaitseorganisatsiooni reklaamiplakat

* Nagu [[puuvili|puuviljad]], on lapsed kõige paremad just enne seda, kui nad halvaks lähevad.
** [[Dena Groquet]]

* Lapse [[silm]]is ei ole seitset [[maailmaime]]t – neid on [[seitse]] miljonit.
** [[Walt Streightiff]]

* Suured [[inimesed]] ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama. 
** [[Antoine de Saint-Exupéry]]

* Kas tead, mida tähendab olla laps?... See tähendab uskuda [[armastus]]se, [[usk]]uda ilusse, uskuda uskumisse; olla nii väike, et päkapikud ulatavad kõrva sisse sosistama, võluda kõrvitsaist tõldu, hiirtest hobuseid, alatusest õilsust, mitte millestki kõike, sest elab ju iga lapse hinges tema haldjast ristiema.
** [[Francis Thompson]]

* Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda.
** [[Antoine de Saint-Exupery]]


== Vanasõnad ==

* Et mõista oma vanemate [[armastus]]t, tuleb sul oma lapsed üles kasvatada.
** [[Hiina vanasõnad|Hiina]]

* Kasvata ja toida lapsi heldelt, aga nuhtle rangelt.
** [[Hindustani vanasõnad|Hindustani]]

* Tellistest ja mördist tehakse maja, aga [[naer]] ja lapsed teevad sellest [[kodu]].
** [[Iiri vanasõnad|Iiri]]

* Kasvaval [[noor]]el oleks kui [[hunt]] kõhus.
** [[Inglise vanasõnad|Inglise]]

* Sa kurdad naabri laste üle. Kuidas su oma lastega on?
** [[Lääne-Aafrika vanasõnad|Lääne-Aafrika]]

* Kui laps ei nuta, ei tea [[ema]] tema soove.
** [[Vene vanasõnad|Vene]]

* Annab [[Jumal]] lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa).
* Armas laps, kibe vits.
* Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
* Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
* Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
* Ei saa puust [[poeg]]a ega laastust last.
* Enneaegsed lapsed ei jää elama.
* Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
* Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Hea]] laps hända vaja, – muidu läheb [[mets]]a hundiks.
* Hea laps kasvab vitsata.
* Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab.
* Head last nähakse ukse taha, [[paha]] ei põlve ettegi.
* Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid).
* Kelle laps, selle [[nimi]].
* Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi.
* Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma.
* Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
* Kui last karistad, siis ära pärast kahetse.
* Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
* Kuulsam laps [[kodu]]s (kolde ees), ausam ahju peal.
* Laps ikka enam kui laast.
* Laps, kes kasvab üles [[hirm]]uta, sureb auta.
* Laps narmus, [[siga]] karvus.
* Laps noorem, [[jalg]] kärmem.
* Lapse kümnes on kerge maksta.
* Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 [[aasta]]le otsa ei saa.
* Lapsel valutab sõrm, emal [[süda]].
* Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
* Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem.
* [[Liha]] ei kõlba soolata ega laps vitsata.
* [[Mees]] nägusam, kui [[piip]] [[suu]]s, naine nägusam, kui laps süles.
* Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
* Mida armsam laps, seda valusam vits.
* Nutused [[vihm]]a lapsed, ei nuta kuiva lapsed.
* [[Oma]] laps on lapsukene, [[võõras]] laps laastukene.
* [[Palju]] lapsi, laiad silmad.
* Parem elav väeti laps kui surnud kuningas.
* Pisikesed lapsed, pisikesed [[mure]]d, suured lapsed, suured mured.
* Pisut lapsi, palju [[leib]]a.
* Rikkal [[raha]], vaesel lapsed.
* Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
* [[Tuul]] kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] [[maja]]sse, [[nälg]] ajab lapsed vargile.
* [[Uni]] maitseb lapsel magusam kui [[vana]]l.
* [[Vaene]] tihti virka lasta, [[rikas]] laiska lasta.
* [[Virk]] ema, laisad lapsed.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[pt:Infância]]
[[ru:Дети]]</text>
      <sha1>gu32gd3gaxmmo3apgc23wtmioxrjo2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>136098</id>
      <parentid>136096</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T23:38:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <origin>136098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48582" sha1="mif395ea7xh87n6mrq1qign5lhr1iue" xml:space="preserve">[[Pilt:Anne-Geneviève_Greuze_-_Child_with_a_Doll.jpg|pisi|Anna-Geneviève Greuze (1762–1842), &quot;Laps nukuga&quot;, ''s.d.'']]
[[Pilt:Maria_Elektrine_(Freifrau_von)_Freyberg(-Eisenberg)_-_Kinderportät_-_G_7339_-_Lenbachhaus.jpg|pisi|Maria Elektrine von Freyberg, &quot;Lapse portree&quot; (1826)]]
[[Pilt:Elizabeth_Emma_Soyer_Two_children_with_a_basket_of_flowers_1836.jpg|pisi|Elizabeth Emma Soyer, &quot;Kaks last lillekorviga&quot; (1836)]]
[[Pilt:Cognac C.H.D. Enfants mariniers.jpg|pisi|Clémentine Hélène Dufau, &quot;Praamimehe lapsed&quot; (1898)]]
[[Pilt:Auguste_Ludwig_Kinder_mit_Kätzchen_1865.jpg|pisi|Auguste Ludwig, &quot;Lapsed kassipoegadega&quot; (1865)]]
[[Pilt:Emilie_Mundt,_“To_børn”._En_dreng_er_ved_at_åbne_en_lille_æske,_en_pige_følger_spændt_med,_1878.png|pisi|Emilie Mundt, &quot;Kaks last&quot; (1879)]]
[[Pilt:Albert_Edelfelt_-_The_Luxembourg_Gardens,_Paris_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Albert Edelfelt, &quot;Luxembourgi aiad Pariisis&quot; (1887)]]
[[Pilt:A_Sleeping_Child,_1880s,_by_Emma_Löwstädt-Chadwick._Nationalmuseum,_Stockholm,_Sweden.jpg|pisi|Emma Löwstädt-Chadwick, &quot;Magav laps&quot; (1880ndad)]]
[[Pilt:Frosterus-Segerstråle,_Pyhäkoululapsia_hellan_nurkassa.jpg|pisi|Hanna Frosterus-Segerstråle, &quot;Pühapäevakooli lapsed ahjunurgas&quot; (1888)]]
'''Laps''' on noor ja väike [[inimene]], öeldavasti elu [[õis]].

Laps peab tegema kõike, mis [[käsk|kästakse]], ja talle aetakse uskumatult palju [[jama]]. Et lapsed jalus ei siiberdaks, eraldatakse nad [[ühiskond|ühiskonnast]] erilistesse [[kool|hoiuasutustesse]], kus nad peavad õppima juhuslikult kokku sattunud seltskonnas kuidagiviisi hakkama saama. Need [[trauma]]d [[Posttraumaatiline stressihäire|jäävad kogu eluks]], sellepärast ongi [[täiskasvanu]]d nii imelikud.  Laps olemise aega nimetatakse [[lapsepõlv]]eks.

==Piibel==
* Ja [[Jeesus]] kutsus ühe lapse, pani nende keskele seisma
:3 ja ütles: &quot;Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!&quot;
* [[Matteuse evangeelium]] 18:2–3

==Proosa==

[[Fail:Radaja Seto Festival (2016) - 117.jpg|pisi|Laps]]
* Lapsed aimavad oma vanemate mõtteid paremini kui nood laste omi. (lk 31) 
* Miski pole lihtsam kui kasvatada lapsi nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised täiskasvanud ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada [[kuulekus]] ja [[vabadus]], jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50) 
* Kui õpetada laps [[viha|vihkama]] ühte inimest, kes ei ole talle midagi teinud, siis õpib ta selle toel vihkama ka kõiki ülejäänud inimesi. (lk 52) 
* Kui vähe vanemate jutt lastele korda läheb, saab selgeks tõsiasjast, et kogu [[hüpohondria|hüpohondriline]] tülgastus [[elu]] vastu, millest päevast päeva räägitakse, ei hävita ometi laste [[rõõmsameelsus]]t. (lk 64) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;, tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004


* Olen rõõmuga leidnud, et suurele [[enamus]]ele mu kaassurelikest on mu nägemused selgesti [[mõistmine|mõistetavad]] ning eriti hästi mõistavad neid lapsed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem [[rõõm]]u kui ma iganes lootnuks. Ei [[noorus]] ega [[lapsepõlv]] ole [[rumalus]] ega [[võimetus]]. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb [[kujutlusvõime]] või vaimse tunnetuse poolele.
** [[William Blake]], kiri John Truslerile, 23. august 1799; ''cit. via'': Maria Popova, [https://www.themarginalian.org/2016/07/14/william-blake-john-trusler-letter/ &quot;William Blake's Most Beautiful Letter: A Timeless Defense of the Imagination and the Creative Spirit&quot;], The Marginalian, 14.07.2016


* Vanematel on oma lastele kõige raskem andestada neid [[viga|vigu]], mis nad on neile ise sisse kasvatanud. (lk 12)
* Hellitatud lapsed on kõige õnnetumad; nad õpivad juba noores eas tundma türannide kannatusi. (lk 18)
* Küll kõik laabub, ütlevad nõrgad lapsevanemad oma laste vigade kohta. Oo ei, mitte midagi ei laabu, kõik aina areneb! (lk 21)
* Seda, mida teeb laps, tuleb käsitada mitte tegevuse, vaid sümptomina. (lk 48)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], &quot;Aforism on pika mõtteahela viimane lüli&quot;, tlk Krista Räni, LR 30/2007


* Lapsed alustavad oma vanemaid armastades, vanemaks saades mõistavad nad nende üle kohut ning mõnikord andestavad neile.
** [[Oscar Wilde]], &quot;[[Dorian Gray portree]]&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2021, lk 72


* — Ei tea, kas kodus kõik ikka korras on?! muretses Arutalu-ema. — Kas kingsepa-ema jõudis ikka kõigega toime tulla?!
:— Noh, miks ta ei jõudnud, rahustas isa, — eks lapsed siis aidanud ka mõnda kerget asja toimetada.
:— Lapsed ju alles noorukesed, mis nüüd nemad aidata saavad, arvas ema. (lk 63)
* —	Isa, sõida {{Sõrendus|nüüd}} ruttu! ütles Arutalu-ema väriseva häälega. — Ei tea, mis meie seal kodus täna veel näha saame!
:Ja isa kiirustas hobust nii et vanker auklikul põlluteel aina hüppas. Isagi oli kuuldud sõnumist väga kohkunud. Ega ole siis nali — kogu talu vara ja majapidamine terve pika päeva peaaegu maailma hooleks! Lapsed — noh, need olid ju alles väikesed ja neid ei maksa asjalisteks arvatagi. Ning kes teab, kas veel laste enestegagi midagi halba pole juhtunud, kõik omapead. (lk 64)
* [[Alide Dahlberg]], &quot;Arutalu lapsed&quot;, 1944


* [[Häbi]] on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui [[nõges]]e kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu [[mälestus]]es palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt [[pettumus]]t, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse.
:Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi [[tagajärjed]] peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud [[vili]], ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub [[lootus]]e juurest.
:Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse [[marjad]] nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende [[kibedus]]t. 
* [[Alma Teder]], &quot;Elu õpilane&quot;, 1. osa, 1995, lk 14


* Neli poissi ja üks tüdrukuke istusid laua äärde. Laest rippuv [[petrooleumilamp]] kõikus ähvardavalt nende peade kohal. Hõõguvpunaseks köetud malmpliidil kees tasakesi [[supipott]], levitades [[suits]]u ja [[supp|supi]] lõhna. Laste vanus oli kolmest kuni viieteistkümne aastani, käed kõigil määrdunud ja külmamuhklikud, ninad tatised, juuksed punasevõitu. Neist kõige vanema, viieteistkümneaastase haiglase välimusega tüdruku allavajunud suunurgad sarnanesid gallialase rippuvate vurrudega. Kolm poissi, kes olid tüdrukust nooremad, meenutasid kolme rõõmsailmelist [[konn]]a ja ainult kõige noorem põngerjas sarnanes oma emaga. Võib-olla ainult temal üksi vedas. (lk 8–9)
* Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda &quot;Tere, proua,&quot; või &quot;Tänan, härra!&quot;. Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema [[käsk]]e täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nägu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20–21)
* Küla lapsed võtsid kõiges eeskuju täiskasvanuilt. Tavaliselt olid just lapsed need, kes sakslaste ilmumisel või lähenemisel jooksid teatega ühe maja ukse juurest teise juurde … Tänavad tühjenesid silmapilkselt rahvast ja saksa sõdurid või nende [[patrull]]id jalutasid otsekui läbi mahajäetud küla … Ent sagedamini ilmusid nad külla [[auto]]dega kihutades ja elanikud ei jõudnud õigeaegselt majadesse peituda. Sel koledal ajal luusisid nad ka mööda metsi, lapsed ei julgenud sinna sellepärast enam minna ja nii polnud vajadustki neile seda keelata: püha [[hirm]] ise sundis lapsi [[koduõu]]edesse jääma. (lk 24–25)
* Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi, sest ilm oli palav ja tee tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli [[pühapäev]]. (lk 42)
** [[Elsa Triolet]], &quot;Roosid järelmaksuga&quot;, tlk Immanuel Pau, 1962


*&quot;Ma leidsin!&quot; jäid viimasteks sõnadeks lapsele, kes sõja järel leidis granaadi ja kutsus oma mängukaaslasi seda vaatama. 
**[[Juhan Smuul]], &quot;Jaapani meri, detsember&quot;, ''Hea meremeeste hoidja'' [proosakogumik], Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 1. ptk, &quot;Eureka!&quot;, lk 592


* Iseäranis [[lastetuba|lastetoas]] kasutatakse [[mugandumine|muganduma]] õhutamiseks ilmselgelt jaburaid [[ähvardus]]i ja [[lubadus]]i. Võtkem näiteks laps, kes keeldub söömast [[spinat]]it: tema [[kasvataja]] ütleb, et spinat teeb ta [[juuksed]] käharaks, aga laps ei taha käharaid juukseid. Siis otsib kasvataja abi ähvardusest: &quot;Kui sa spinatit ei söö, ei kasva sa suureks.&quot; &quot;[[Lollus]] puha,&quot; mõtleb laps ega lase end sundida. 
** [[Mary Douglas]], &quot;Puhtus ja oht&quot;, tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 26


* [M]inu arvates peab laps maast-madalast teadma, et [[teater|teatrit]] teevad inimesed: [[näitleja]]d, [[lavastaja]], [[kunstnik]] ja [[helilooja]]. Kui [[etendus]] haarab ja kõike muud unustama paneb, kui tegelastele kaasa elatakse, kui nende saatuse pärast kurvastatakse ja rõõmustatakse, siis jätab nähtu sügava jälje lapse tundemaailma, õpetab teda head ja halba mõistma, õiglust ja sõprust hindama ning rikastab last emotsionaalselt. Lavastuse vorm, selle kunstiline kujundus, nukud, värvid, valgustus, keele ilu ja muusika arendavad lapse esteetilist meelt. (lk 7)
* [N]äitleja, kes nukule hinge sisse puhub, kes talle ainulaadse iseloomu kingib ja sirmil elama paneb, jääb ise [[sirm]]i taha. Mida suurem on nukunäitleja meisterlikkus, seda tugevam on tõelisuse illusioon sirmil. Mida paremini nukunäitleja mängib, seda märkamatumaks jääb tema ise, seda elavam on tema loodud kangelane — nukk.
:&quot;Suures&quot; teatris on see lihtsam. Lapsele, kes mitu korda teatris käinud, jääb sama näitleja eri rollides meelde. Laps õpib kuju taga selle loojat nägema, õpib näitlejakunsti hindama ja armastama. Kuid alguse saab see armastus ikkagi nukuteatris, kus pärast etendust, lapse esimest teatrielamust, selle loojad — näitlejad —, nukk käes, eesriide ette tulevad. (lk 7)
** [[Dagmar Normet]], &quot;Lo Tui&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1973


* Laps heitis end järsult ettepoole ja lõi peaga vastu [[tuuleklaas]]i. Lõi üha uuesti ja uuesti, nagu ihkaks klaasist läbi paiskuda. Rebisin ta kraedpidi tagasi istmele. Me [[Karjumine|karjusime]] teineteise peale. Karjusime mõttetusi. Ta rebis end lahti ja haaras autoukse järele, see oli lukus, ta tahtis [[lukk]]u lahti saada, tõmmates üles väikese julgestusnupu — nii äge oli ta iha surra! — ja sellal kui mina kisendasin ning teda kuuest rebisin, avas Bobby autoukse. Lapse [[jõud]] käis minu omast üle. Ta heitis end [[auto]]st välja.
:Auto libises küljetsi. Miski prantsatas vastu selle esiotsa. Olin nagu [[lõbusõit|lõbusõidul]]: paiskusin kord üles, kord kõrvale. Roomates verd tilkuvana üle istme, mõtlesin, kui vaikseks kõik oli äkki jäänud: auto ise, paks õhk autos, katkematu signaal just mu pea juures... Mul on veel paar sekundit aega, enne kui ma välja rooman, end verest nõretavana jalule ajan ning tagasi vaatan, et näha, mis on saanud minu pojast. (lk 26)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9–26


* Sa oled ainult kümneaastane ning liiga noor õelate mõtete jaoks — kas Sa vaatad oma varaküpsesse südamesse ning näed seal vaid rususid, jäänuseid, lapse moonutatud varju? (lk 28)
* Su tütar saatis mulle imiku[[pesu]], [[Boston]]is posti pandud. Mõistan tema vihkamist, tahan teada vaid üht: mida Sa oma naisele minust rääkisid? Seda, et ma lapsi tahan? Kas Sa rääkisid talle, et Sa ei armasta teda enam ega saa temaga koos elada, et Sa armastad teist naist, kes ei saa Sinuga abielluda, kuid … Kas Sa ütlesid talle, et sel teisel naisel ei ole lapsi. Mida Sa talle veel ütlesid?
:Ükskord [[kättemaks|maksan]] Sulle kõige eest kätte. (lk 34)
* Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud kergeks nagu kest, tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda elu. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid [[meeleheide]]t. Mäletan, kunagi ammu oli mu kehas elu. See näis trikina, vägitükina, millel oli niisama vähe lootust õnnestumisele kui katsel hoida vedelikku pilliroos ka siis, kui see ümber pöörata. Arst ütles: &quot;Lapsed pole probleem. Kõik on korras.&quot; Kuid vedelik voolas välja. Minust voolab kõik välja. Sel esimesel õhtul, kui ma Sind Statleri pool nägin, voolas kõik nagu veri minust välja. Ma tekitasin Sinus [[ärevus]]t, Sinus, Sinu haiglase saatusetajuga, hirmuga vähi ees, närvivapustuse ees. Panin Su kogelema: Mis siis saab, kui Sa rasedaks jääd? Ma ei ole [[rasedus|rase]], kuid tunnen kummalist elupakitsust, kauge elu tuksatust, nagu oleks Sinu tütre vaim mingil moel minusse asunud. Ta imeb verd janunedes oma kokkusurutud armukadedate huultega mu [[sisikond]]a. Mu keha ihkab temast ükskõik mis moel vabaneda. (lk 34)
* Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minu [[nägu]] oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse nagu [[armastus esimesest silmapilgust]]. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasest [[imelaps]]est. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda: ''Aga mina! Ära mind unusta!'' Kuueaastaselt kirjutas ta tütar [[luuletus]]i, keni väikesi [[Blake]]'i stiilis luuletusi. ''Blake'i stiilis?'' Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)
* Kas mäletate Lloydi? Kas te mäletate meist kedagi? Mina olen teie [[tütar]]. Kas te kahetsete, et teil on tütar? Mina küll ei kahetse, et mul lapsi ei ole, praegu enam mitte. Lapsed, üha rohkem lapsi, lapsed laste seljas, [[protoplasma]] protoplasma otsas... Kord mõtlesin, et ei talu elu lasteta, nüüd ei talu ma mingisugust elu. Pean olema naine mehele, keda ma kunagi endale ei saa, ma ei taha temalt isegi lapsi. Istun siin, oma toas, pea ja keha tuikavad ihast, mis on muutunud abstraktseks, kaheldavaks ja kibedaks, elan edasi kuust kuusse, mu rakud paljunevad ja eritavad soojust lõputult. Ma ei kahetse, et mul lapsi pole. Ma ei täna teid selle eest, et ma teil olemas olen. Minus pole raasugi tänulikkust, pole üldse midagi. Ei, ma ei ole põrmugi tänulik. Ma ei suuda tänulik olla. (lk 41)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Saatmata, kirjutamata kirjad&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27–49


* Ühe paadi juures on [[musträstas]] risu sisse kinni jäänud. Ta ei saa lendu tõusta. Üks lastest, räpases kleidis pikakoivaline tüdruk, torgib teda kepiga.
:Lind peksleb tiibadega, kuid ei suuda välja rabelda. Kui ta vabaks saaks, lendaks ta ära ja oleks pääsenud, kuid see risu hoiab teda kinni.
:Üks laps viskab lindu [[kivi]]ga. &quot;Pagana loll lind,&quot; ütleb keegi. Frank viskab kiviga. Nad kõik loobivad kive. Lind ei taipa kõrvale pöörata. Tema suled on märjad ja määrdunud. Kivi tabab linnu pead. &quot;Säh!&quot; hüüab Frank suurt kivi visates. See kukub plartsatades vette ja mõned tüdrukud kiljuvad.
:Vaatan, kuidas nad kive loobivad. Seisan eemal. Mõtlen, et kui see lind sureb, pole enam miski tähtis. Baaris mängib [[muusikaautomaat]]. (lk 78)
* Mõtlen pidevalt sellele lapsele, sest siis mu elu muutub, kõik saab teiseks. Nelja kuu pärast. Peaksin kartma, kuid minu üle on võtnud võimust mingi rahulik laiskus. Emal käis see nii kergesti... Minul on see aga teistmoodi, sest minu elu muutub; iial ei muutnud miski mu ema. Teda polnud võimalik muuta! Milleks pead murda? Milleks karta? Mu keha on täis armastust selle lapse vastu ja ma ei saa enam kunagi selleks kes enne. (lk 88)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Neli suve&quot;, tõlkinud Krista Kaer, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 72–90


* Kohtumispaigaks saab ühine [[elutuba]]. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga [[loodus]]e poolt on nii juba määratud, et [[ema]] ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma [[riik]], mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid [[piir]]e, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa [[uks]]el pole [[lukk]]u, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4)
* Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele [[taim]]ele on Erika oma [[nimi|nime]] eest tänu võlgu. Enne lapse [[sünd]]i oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud [[savi]]kämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt [[mustus]]e ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)
* Klaverihäälestaja saabub [[rong]]iga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on [[klaver]]i soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on [[rooste]], puumädaniku ja [[hallitus]]seene rõõmus [[kolmainus]] klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõju[[võim]] selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle. (lk 28)
** [[Elfriede Jelinek]], &quot;[[Klaveriõpetaja]]&quot;, tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005


*  Ega tol ajal lapsi nii sageli teatrisse viidudki. Kuid 9-aastaselt tõi isa mu isegi Tallinnasse draamateatrisse, ka lasteetendusele. Mäletan selgesti, et istusime viimases reas, kummalgi pool vahekäiku oli seina ääres 2 kohta, vasakul pool istusime meie. Ma ei mäleta üldse, mida mängiti, mind vaevas kogu aeg ainult üks küsimus, kuidas saab mets olla laval, teatrimaja sees? Ja mitte keegi seda mulle selgeks ei teinud. Väga tark tegu muidugi, et ei teinud. Pole vaja lapsi vedada lava taha, olen alati selle vastu olnud. Milleks?! Las ta jääda, see mõistatus. Aga nüüd võetakse lastelt vägivaldselt ära see saladus, tullakse, et vaatame, mismoodi see kõik on. (lk 5)
** [[Salme Reek]], intervjuu: [[Toomas Lõhmuste]], &quot;Vastab Salme Reek&quot;, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 Teater. Muusika. Kino, nr 8, 1987], lk 5–16


* [[Suvi]] aias on laps, kes oma [[mänguasi|mänguasju]] õhtul ise [[koristamine|koristatud]] ei saa. (lk 120)
* [[Koerus]]e ja [[jooks]]uga hüvitavad lapsed oma [[algus]]te [[liikumatus]]t. (lk 121)
* Lapsed ammendaksid meid ka siis, kui nad piirduksid vaid väikeolemisega. Aga peale selle on neil veel ka [[iseloom]]. (lk 122)
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989


* Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu elu nende olemasolu põhjuseks.
** [[Paulo Coelho]], &quot;[[Veronika otsustab surra]]&quot;


* Kaua aega on meil peetud &quot;normaalseks&quot; 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tähenda, et kõik peaksid nii kaugele jõudma. Aga see peaks olema mõõdupuuks. See tähendab, et kirjanikud-[[kunstnik]]ud kujutaksid nii suuri [[pere]]sid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud ühe- ja kahelapselisust.) See tähendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi [[elamu]]id ja [[korter]]eid ning rohkem [[lasteaed]]u. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui &quot;nemad&quot; seda ei tee? Suurel määral oleme siiski ise need &quot;nemad&quot;. 
* Põhiline on arusaam, et lapsed on täiskasvanu hingelisele tasakaalule üsna vajalikud. Muidu on tühjus, mida ei korva ka pikim [[kohvik]]us istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tänulikum ettekääne käpuli käimiseks. 
** [[Rein Taagepera]], &quot;Variant kujutlustele Eesti tulevikust &quot;30 aasta plaan&quot;. Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972&quot;, Vikerkaar, nr 10, 1988, lk 39–45.

* Vaja on loobuda möödahiilimise nõksudest ja tõdeda, et eesti rahva püsimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt küüditataks igal aastal 7000 last. On vaja [[meeleheide]]t selle pärast ja samal ajal ometi [[meelekindlus]]t uskumaks, et suudame, kui kätte võtame.
:Mida kätte võtta? Avastada, et lastest saab rõõmu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu mõruks ülearuse käskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nõrk selles mõttes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mõõtu välja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tähendab murrangut paljude elus. Vähemast aga rahva säilimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku õnnetunde suurendamiseks. Kui tunned end küllalt õnnelikuna, naerata selle üle. Aga ära iseendale valeta.
** Rein Taagepera, [https://epl.delfi.ee/arvamus/rein-taagepera-demograafiline-vetsupott?id=51018065 &quot;Demograafiline vetsupott&quot;] Eesti Päevaleht, 30.08.2005

* Mul oli tore lapsepõlv ja mulle on meeldinud koos lastega oma lapsepõlve uuesti läbi elada. See on ehk lapsik, aga tegi asja meeldivaks. Muidugi on laste kasvatamisel ka tülikaid osi. Mõned inimesed oskavad vastu võtta kõige igavamad väljakutsed, selle asemel et rõõmsaid ära kasutada.
* 24 tundi ööpäevas ei saa [[teadus]]t teha. Ei ole nii, et kui ühelt tegevuselt aega ära võtta, saad selle üle kanda teise tegevusse. Vastupidi, on vaja puhkust. [[Puhkus]] ei tarvitse tähendada kinno või kõrtsi minekut, selle asemel võib tegeleda lastega. Ma ei usu, et see mu teaduslikult tegevuselt aega ära võttis, pigem vältis see hoopis mõtlemise ülekuumenemist.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 &quot;Rein Taagepera igatseb endiselt. &quot;Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?&quot;&quot;] Eesti Päevaleht, 25.09.2020


* Kui kogu senise elu peale mõelda, siis on kõige rõõmsam aeg olnud laste ja lastelaste sünd. Kõige helgemad hetked on, kui üks uus inimene sünnib ilma, see on väga rõõmus sündmus. Hiljem võib nendega olla igasuguseid raskusi ja muresid, aga lastest on palju rõõmu.
** [[Ingrid Rüütel]], &quot;Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935&quot;, rmt: &quot;Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi&quot;, Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27


* Keegi poleks uskunud, et ka Jim kunagi vananeb. Ta on alati seisnud väljaspool [[aeg]]a ja elanud enda reeglite järgi nagu üks suur ohtlik juhitamatu laps. Ta on alati armastanud [[surm]]a selleks liiga palju, et keegi oleks ette kujutanud vananenud Jimi. Vahel mõtlen, et Jimil puuduvad kujutluspildid elust pärast [[noorus]]t, vananemisest, ta on alati oma tahtmist mööda toiminud, järginud kõiki tujusid ja mõttevälgatusi: valetanud, petnud, joonud, hüljanud. Ma ei usu, et ta oleks kunagi kedagi [[armastus|armastanud]]. Ei mind ega oma poolvendi, vahest isegi mitte Lonet.
:&quot;Ole nüüd, Jackie,&quot; ütleb ta, unustades, et saab järgmisel aastal seitsekümmend, ״mina ei saa kunagi vanaks. Ma olen selleks liiga tormiliselt elanud. Ja ma ei ole kunagi tahtnud elada. Mitte päriselt. Mitte nagu sina.&quot; (lk 14–15)
* Marion tuli minu juurde ühel tormiööl, [[kuus]] aastat tagasi ühel novembrihommikul istusin ma haiglas, [[veri]]ne pamp kätel. [[Poiss]] oli [[tekk]]ide ja vereplekiliste nartsude sisse mähitud ja toas oli looma ja reovee lõhn. Vere seest säras mulle vastu kaks selget sinist [[silm]]a ja hallika naha all, mis nägi välja, nagu oleks see number suurem, tuksus [[süda]]. Mäletan, et mõtlesin, kas tema silmad särasid niimoodi ka minu [[pimedus]]es. (lk 21)
* &quot;[[Haigla]]sse tulles ütlesid, et sul ei ole lapsi.&quot;
:&quot;Ütlesin või?&quot;
:&quot;Jah. Ma küsisin.&quot;
:Jim vaatab aknast välja. Piimvalge taevas, palavikukollased triibud.
:&quot;Mul ei olnud sellist [[tunne]]t, et mul oleks lapsi. Mulle tundus, et mul ei ole midagi.&quot;
:&quot;Ja nüüd?&quot;
:&quot;Nüüd ma enam ei tea.&quot; (lk 28)
* [[Sara Stridsberg]], &quot;Armastuse gravitatsioon&quot; [2014], tlk Maarja Aaloe, 2017


* On üldlevinud arvamus, et lastel on aval hing, et tõde nende sisimast olemusest otsekui nõrgub nendest välja. See on vale. Keegi pole kinnisem kui lapsed ja keegi ei vaja seda suletust rohkem kui nemad. Vastuseisuks muule maailmale, mis kogu aeg käib, konserviavaja käes, et neid lahti kangutada ja vaadata, mis nende sisemuses toimub, et kindlaks teha, kas neid ei tuleks asendada sobivamate konservidega.
** [[Peter Høeg]], &quot;Preili Smilla lumetaju&quot;, tlk Arvo Alas, 1997, lk 45


* Sestpeale, kui lapsed ilmale tulevad, hakkavad nad vanematest eemalduma. Nad käänavad end [[rinnanibu]] poole. Aga kusagil sügaval oma närvisüsteemis sätivad nad juba kodunt lahkuma. 
** Peter Høeg, &quot;Susani efekt&quot;, tlk Eva Velsker, Tallinn: Eesti Raamat, 2016, lk 11


* Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis [[kadedus]]kihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. 
** [[Ann Cleeves]], &quot;Ronkmust&quot; [2006], tlk [[Karin Suursalu]], 2016, lk 27


* &quot;Kas hakkame talle süüa andma?&quot;
:Ronald oli nüüd täiesti ärkvel. Ta istus Anna kõrvale voodile [[ämmaemand]]a vastu. Ta sirutas sõrme ja vaatas, kuidas laps sellest kinni haaras.
:Ämmaemand näitas Annale, kuidas on kõige parem last toita. &quot;Võtke [[padi]] niimoodi sülle, hoidke selle käega tema pead ja suunake ta sedasi [[rinnanibu]] juurde …&quot; Anna, kes oli tavaliselt praktilistes asjades väga pädev, tundis end kohmaka ja saamatuna. Siis haaras laps temast kinni ja hakkas imema ning Anna tundis lausa kõhuga, kuidas poiss tõmbab.
:&quot;Vaat nii,&quot; ütles ämmaemand. &quot;Teil on loomulikku annet. Kui kõik läheb hästi, võite juba homme koju saada.&quot; (lk 17)
* Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli [[planeerimine|planeeritud]], nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. [[Sünnitus]] oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18)
** Ann Cleeves, &quot;Punased luud&quot; [2009], tlk [[Riina Jesmin]], 2018


* &quot;Miks te soovite suve Fairi saarel veeta?&quot;
:Jane oli seda küsimust muidugi oodanud; ta oli inimressursside alal töötanud ja omal ajal ise lugematuid inimesi küsitlenud. Ta andis mingi ilmetu küsimust vääriva vastuse, et ta vajab katsumust ja aja mahavõttu, et oma elu eesmärgis selgusele jõuda. Lõpuks oli ju tegemist ajutise lepinguga ja ta mõistis, et inimene telefoni teises otsas on [[meeleheide|meeleheitel]]. Hooaeg algas juba paari nädala pärast ja kokk, kes oli juba tööle hakkamas, oli äkki peikaga Marokosse lennanud. Aus vastus oleks muidugi olnud märksa keerulisem:
:''Minu elukaaslanna on otsustanud, et tahab lapsi. Mul on hirm. Miks talle minust ei piisa? Arvasin, et oleme teineteist leidnud ja õnnelikud, kuid ta ütleb, et ma tüütan teda.'' 
** [[Ann Cleeves]], &quot;Sinine välk&quot; [2010], tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 12


* Ma ei ole enam viisteist. Olen kaheksateist ja varsti saan üheksateist, juba sel suvel. Ma ei ole enam laps, olen suur inimene ja tean, et olen seda juba ammu. Võib-olla olen kogu oma elatud elu olnud [[täiskasvanu]]d inimene, ise seda teadmata? [[Sõda]] ei lasknud mul laps olla, ei lasknud kellelgi. Aga ma tahtsin laps olla ja tahan veelgi … 
** [[Nasta Pino]], &quot;Minu aeg ja selle lugu&quot;, 2015, lk 20


* Lapsena olid mu [[ambitsioon]]id lihtsad. Ma soovisin endale [[koer]]a. Tahtsin elada [[trepp|trepiga]] majas — ühe [[perekond|perekonna]] kahekordses [[maja]]s. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, [[isa]] au ja [[uhkus]]e — kaheukselise Buicki asemel. Mul oli kombeks inimestele rääkida, et kui suureks kasvan, saab minust laste[[arst]]. Miks? Sest mulle meeldis väikeste laste seltskond ning õppisin kiiresti selgeks, et täiskasvanutele meeldis mu vastus. ''Oh, arstiks! Väga hea valik!'' Tol ajal olid mu [[juuksed]] veel [[pats]]ides, mulle meeldis oma vanemat [[vend]]a kamandada ning kuidagi õnnestus mul alati, vaatamata kõigele, [[kool]]is viieline õpilane olla. Olin ambitsioonikas laps, teadmata isegi täpselt, kuhu sihin. Praegu tundub see kõige tobedama asjana, mida üks [[täiskasvanu]] võiks lapselt küsida — ''kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?'' Nagu kasvamine lõpeks. Justkui ühel hetkel sinust saaks miski ja see olekski kõik. (lk 9, raamatu algus)
* Väiksele lapsele võib tunduda, et [[klaver]]il on [[tuhat]] klahvi. Vaatad neid mustvalgeid klahviridu, mis ulatavad kaugemale kui su enda käed. Peagi õppisin, et keskmine C ongi keskpunkt. See oli piir vasaku ja parema käe liikumiste vahel, kõrgete ja madalate nootide vahel. Kui suudad [[pöial|pöidla]] keskmisele C-le paigutada, siis läheb kõik ülejäänu justkui iseenesest paika. (lk 22)
* Meie koduümbrus oli segu keskklassi kuuluvatest erinevate [[rass]]ide esindajatest. Lapsed leidsid sõbrad mitte vastavalt nahavärvile, vaid sellele, kes parasjagu õues mänguvalmis oli. Minu sõprade hulka kuulusid tüdruk nimega Rachel, kelle ema oli valge ja tugeva briti [[aktsent|aktsendiga]]; punaste juustega kräsupea nimega Susie; ja Mendozade lapselaps, kui too parasjagu külas oli. Perekonnanimede virrvarris esinesid Kansopant, Abuasef, Yacker, Robinson — tol ajal olime veel liiga noored mõistmaks, et käes oli kiirete [[muutus]]te aeg. 1950. aastal, viisteist aastat enne mu vanemate South Shore'i kolimist, oli naabruskond 96 protsenti valgetest koosnenud. Selleks ajaks, kui 1981. aastal [[ülikool]]i läksin, oli see umbes 96 protsenti mustanahaline. (lk 33)
* Nüüd, täiskasvanuna, mõistan, et lapsed saavad väga varajases eas aru, kui neid ei väärtustata, kui täiskasvanud nende õpetamisele keskenduda ei viitsi. See pole laste süü. Nad ei ole &quot;pahad lapsed&quot;, nad üritavad lihtsalt kehvades oludes toime tulla. (lk 34)
* Iga [[katsumus]] on muidugi suhteline. Ma teadsin, et minu lapsed kasvavad üles, omades suuremaid eeliseid ja rikkust, mida enamik perekondi ei suuda ettegi kujutada. Meie tüdrukutel oli ilus kodu, toit laual, ümberringi kiindunud täiskasvanud ja mis puutus hariduse omandamisse, siis said neile osaks vaid julgustus ja rahalised võimalused. Panustasin kõik, mis mul oli, Maliasse ja Sashasse ja nende arengusse, ent esileedina olin teadlik ka suuremast kohustusest. Ma tundsin, et olen rohkem võlgu lastele üldiselt, eriti [[tüdruk]]utele. Osaliselt oli see tingitud sellest, kuidas inimesed kippusid reageerima minu eluloole — üllatusega, et mustanahaline linnatüdruk oli käinud läbi eliitülikoolid, olnud juhtivatel ametikohtadel ning jõudnud välja Valgesse Majja. Ma mõistsin, et minu [[teekond]] oli ebatavaline, kuid ei olnud ühtegi head põhjust, miks see peaks nii jääma. Minu elus oli ette tulnud nii palju kordi, mil olin leidnud end olevat ainuke mustanahaline naine — või lausa üldse ainuke [[naine]], punkt —, kes istub nõupidamiste laua taga, osaleb [[juhatus]]e koosolekul või suhtleb seltskondlikult ühel või teisel vippide kogunemisel. Kui ma olin mõnede nende asjade puhul esimene, siis tahtsin hoolitseda selle eest, et ma ei ole lõpuks ainuke — et minu järel tulevad teised. Nagu minu ema, kes on igasuguste liialduste vaenlane, ütleb jätkuvalt iga kord, kui keegi hakkab ülevoolavalt rääkima minust &lt;!--//--&gt;ja Craigist ja meie erinevaist [[saavutus]]test: &quot;Ei ole nad nii erilised midagi. South Side on selliseid lapsi täis.&quot; Meil oli lihtsalt tarvis aidata neil neisse ruumidesse pääseda. (lk 363–364)
* Me jätkasime koos Barackiga Valge Maja avamist inimestele, eriti lastele, lootuses panna selle [[suursugusus]]t tundma, segades formaalsuse ja traditsiooni sisse mõningast elavust. Iga kord, kui võõramaised aukandjad riigivisiidile tulid, kutsusime kohalikke koolilapsi osa saama ametliku tervitustseremoonia pidulikkusest ja maitsma toitu, mida pakutakse riiklikul õhtusöögil. Kui [[muusik]]ud olid tulemas õhtusele esinemisele, palusime neil varakult kohale ilmuda, et lüüa kaasa noorte töötoas. Me tahtsime rõhutada kunstiga kokkupuutumise olulisust lastele, näidates neile, et [[kunst]] ei ole [[luksus]], vaid kuulub nende üldise hariduskogemuse juurde. Ma nautisin seda, kui nägin keskkooliõpilasi seltsimas moodsate artistidega nagu John Legend, [[Justin Timberlake]] ja Alison Krauss, samuti legendidega nagu Smokey Robinson ja [[Patti LaBelle]]. Mulle tuletas see meelde, kuidas ma ise olin üles kasvanud — džäss Southside'i majas, klaverikontserdid ja [[operett|opereti]] õpitoad, mida mu vanatädi Robbie lavastas, minu perekonna käigud kesklinna [[muuseum]]idesse. Ma teadsin, mismoodi kunst ja [[kultuur]] lapse arengule kaasa aitavad. Ja see tekitas minus koduse tunde. Barack ja mina kiigutasime end igal kontserdil esireas muusikarütmis kaasa. Isegi minu ema, kes üldiselt hoidus avalikkuse ette ilmumisest, tuli iga kord, kui muusika mängis, alla riigikorrusele. (lk 366)
* Pärast meie varaseid läbirääkimisi salateenistusega tegid Sasha ja Malia nüüd erinevaid asju, näiteks käisid sõprade ''bar mitzvah''’del, pesid koolile heategevuseks raha kogudes autosid ja isegi hängisid kaubanduskeskuses, agendid alati ja minu ema sageli neil kannul käimas, kuid nüüd olid nad vähemalt sama toimekad kui nende eakaaslased. Sasha agendid, nende seas Beth Celestini ja &lt;!--//--&gt;Lawrence Tucker — keda kõik kutsusid LT-ks — olid muutunud Sidwellis armastatud püsiasukateks. Lapsed anusid, et LT vahetunni ajal nende kiigele hoogu lükkaks. Kui klassis tähistati kellegi sünnipäeva, andsid perekonnad sageli kooli kaasa mõne muffini ka agentide jaoks.
:Me kõik saime aja jooksul oma agentidega lähedaseks. Toona juhtis minu turvameeskonda Preston Fairlamb ja hiljem võttis tema koha üle Allen Taylor, kes oli olnud minuga kampaania ajal. Avalikes kohtades viibides olid nad vaiksed ja üliärksad, ent iga kord, kui olime lava taga või lendasime lennukis, lasid nad end lõdvemaks, rääkisid lugusid ja viskasid nalja. &quot;Kivinäoga pehmod,&quot; kutsusin neid narritades. Kõigi nende koosveedetud tundide ja paljude ühes reisitud miilide jooksul saime tõelisteks sõpradeks. Ma kurvastasin nende kaotuste üle ja hõiskasin, kui nende lapsed jõudsid oluliste teetähisteni. Olin alati teadlik nende kohustuse tõsidusest, sellest, mida nad olid valmis minu kaitsmiseks ohverdama, ega võtnud seda kunagi iseenesestmõistetavana. (lk 367–368)
* Ühel hetkel hüüatas üks sotsiaaltöötaja vahele, öeldes rühmale: &quot;26 kraadi ja [[päikesepaiste]]!&quot; Kõik ringis istujad noogutasid nukralt. Ma ei saanud päris hästi aru, miks. &quot;Rääkige pr Obamale,&quot; ütles ta, &quot;mis mõtted läbivad teie pead, kui ärkate hommikul ja kuulete ilmateatest: 26 kraadi ja päikesepaiste?&quot;
:Tema ilmselgelt teadis vastust, kuid tahtis, et ka mina seda kuuleksin.&lt;!--//--&gt;Selline päev, olid kõik Harperi õpilased ühel nõul, ei ole hea. Kui oli ilus ilm, muutusid jõugud aktiivsemaks ja tulistamine hullemaks.
:Need lapsed olid kohanenud pahupidi loogikaga, mida dikteeris nende keskkond — nad püsisid ilusa ilma korral toas ja muutsid iga päev oma koolitee marsruuti, vastavalt sellele, kuidas olid muutunud [[jõuk]]ude territooriumid ja lojaalsus. Nad rääkisid mulle, et mõnikord oli kõige turvalisem viis minna koju, kui kõndida keset tänavat, samal ajal kui kummaltki poolt kihutasid mööda autod. Selline teguviis võimaldas neil paremini märgata iga eskaleeruvat lahingut või võimalikku tulistajat. Ja see andis neile ärajooksmiseks rohkem aega.
:Ameerika ei ole lihtne paik. Selle [[vastuolu]]d panid pea ringi käima. Leidsin end Manhattani katusekorterites korraldatud demokraatide rahakogumise üritustelt, kus rüüpasin veini koos rikaste naistega, kes väitsid, et tunnevad kirglikku huvi hariduse ja lastega seotud teemade vastu, ning nõjatusid seejärel vandeseltslaslikult lähemale ja ütlesid, et nende [[Wall Street]]i mees ei hääletaks iial inimese poolt, kes julgeb isegi mõelda tema maksude tõstmise peale.
:Ja nüüd ma olin Harperis, kuulates lapsi rääkimas sellest, mismoodi [[ellujäämine|ellu jääda]]. Ma imetlesin nende vintskust ja soovisin meeleheitlikult, et neil ei oleks seda nii palju vaja.
:Üks neist vaatas mulle seejärel siira pilguga otsa. &quot;See on tore, et te olete siin ja puha,&quot; ütles ta õlgu kehitades, &quot;aga mida te tegelikult selle kõigega peale hakkate?&quot; (lk 395–396)
* Ma ei väida iial, et esileedi sõnad või kallistused üksi võiksid kellegi elu ümber pöörata või et oleks olemas lihtsat teed õpilastele, kes püüavad läbida kõike seda, millega need Harperi kooli lapsed pidid toime tulema. Ükski lugu ei ole nii lihtne. Ja loomulikult me kõik, kes me tol päeval raamatukogus istusime, teadsime seda. Kuid ma olin seal selleks, et võidelda vana ja neetud looga mustanahalisest linnalapsest Ameerikas, mis ennustab põrumist ja seejärel kiirendab selle saabumist. Kui mul on võimalik osutada nende õpilaste tugevusele ja anda neile pisut aimu võimalusest edasi liikuda, siis ma teen seda alati. See oli väikene muutus, mida sain teha. (lk 397)
* Malia oli kaheksane, kui Barack istus Chicagos tema voodiservale ja küsis, kas tema arvates sobib, kui ta kandideerib presidendiks. Praegu ma mõtlen, kui vähe ta toona teadis, kui vähe keegi meist saigi teada. Üks asi on olla Valges Majas laps. Hoopis teine asi oli püüda sealt väljuda täiskasvanuna. Kuidas oleks Malia võinud arvata, et ühel päeval järgnevad talle koolilõpuballile relvastatud mehed? Või et inimesed teevad pilte sellest, kuidas ta salaja sigaretti tõmbab ja müüvad need kõmuveebilehtedele?
:Meie lapsed sirgusid suureks ainulaadsena näival ajal. [[Apple]] asus [[iPhone]]'i müüma 2007. aasta juunis, umbes neli kuud pärast seda, kui Barack teatas presidendiks kandideerimisest. Vähem kui kolme kuuga müüdi neid miljon. Enne Baracki teise ametiaja lõppu oli neid müüdud miljard. Tema oli esimene president uuel ajastul, mis tõi kaasa kõigi [[privaatsus]]t puudutavate normide katkemise ja lammutamise — seifid, andmete häkkimise, snapchatid ja kardashianid. Meie tütred elasid selles sügavamalt sees kui meie, osalt seetõttu, et teismeliste elu valitseb [[sotsiaalmeedia]], ja osalt seetõttu, et nende tavapärased toimetamised seadsid neid avalikkusega lähemasse kokkupuutesse kui meie omad. Kui Malia ja Sasha käisid pärast kooli või nädalavahetustel koos sõpradega mööda [[Washington]]i ringi, märkasid nad võõraid inimesi [[mobiiltelefon]]e nende poole suunamas või võitlesid täiskasvanud meeste ja naistega, kes palusid — lausa nõudsid —, et nad saaksid [[selfi]]t teha. &quot;Te ju teate, et ma olen laps, kas pole nii?&quot; küsis Malia vahel kellelegi ära öeldes. (lk 400)
* Minu [[lugu]] ei ole minu jaoks kuhugi kohale jõudmine või kindla [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamine. Ma näen selles hoopis edasiliikumist, arenemise vahendit, vahetpidamatult parema mina poole sirutumist. Rännak ei lõpe. Minust sai ema, kuid ma pean endiselt oma lastelt palju õppima ja neile andma. (lk 429)
* Lapsed ärkavad igal hommikul uskudes asjade [[headus]]se, kõige selle maagiasse, mis on võimalik. Nad ei ole küünilised, nad on südamest usklikud. Meil on nende ees kohustus jääda tugevaks ja teha tööd selle nimel, et luua õiglasem ja inimlikum maailm. Me peame jääma nende pärast nii sitkeks kui ka lootusrikkaks ja tunnistama, et tuleb veel edasi kasvada. (lk 430)
** [[Michelle Obama]], &quot;Minu lugu&quot;, tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018


* Mul on nagu väikelapse [[mõtlemine]], et kui näen midagi põnevat, siis jätan eelmise tegevuse pooleli. See on [[mäng]]. [[Brikolaaž]]i vastand on ka insenerimõtlemine, kus on selge kalkulatsioon ja [[plaan]]. Brikolaaž on juhuslik ja kõrvalekalduv ning võib-olla ei viigi kuhugi. Ringiliikumine.
* Laste jaoks on käegakatsutavatest esemetest millegi tegemine loomulik ja tavaline, kõik on võrdsed mängumaterjalid. Eks ka seda [[maailm]]a püütakse ette [[disain]]ida, aga vaba mänguvõimalust ja [[kulgemine|kulgemist]] pakuvad just juhuslikud esemed. [---] [[Vanemad|Vanemate]] roll on mitte halvustada, eemale lükata. Lapse maailmas on võimalik kõike muuta millekski muuks.
* Minu kunstitegemise kõige olulisemad [[impulss|impulsid]] on varajased [[lapsepõlv]]ekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema [[meeled]] on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute [[kogemus]]te eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
** [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka &quot;Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka&quot;], ERR, 30.09.2021


* Lapsel peab olema tunne, et ta saab kodus õiget infot, et tekiks [[usaldus]] ja orientiir, mille põhjal ise järeldusi teha.
** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast &quot;&quot;Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga.&quot; Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast&quot;], Anne &amp; Stiil, 01.04.2022

==Luule==

&lt;poem&gt;
On lapsel [[pruut]] ja plaanid kindlad, 
et oma [[kodu]] rajada.
On hoiukarp ja kummi[[kindad]].
Laps mõistab asju ajada.
&lt;/poem&gt;
* [[Joel Sang]], &quot;Lapse laul&quot; raamatust &quot;Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele&quot;, Vagabund, 1991


&lt;poem&gt;
[[Liivakast]]is [[liivatera]], 
viljavakas [[viljatera]], 
[[lõngakorv]]is [[lõngakera]], 
meie toas on silmatera.

Vadistades siin ta liigub, 
[[vanaisa]] [[põlv]]el kiigub, 
[[vann]]is oma [[Varvas|varbaid]] loeb, 
õhtul [[ema]] kaissu poeb.
&lt;/poem&gt;
* [[Erika Esop]], &quot;Silmatera&quot;, &quot;Kümme keerusaia&quot;, 1982, lk 4

== Allikata tsitaadid ==
* Me muretseme selle üle, kelleks saab laps homme. Me unustame, et ta on keegi ka täna.
** [[Stacia Tauscher]]

* Lapsed on üks kolmandik rahvastikust ja kogu tulevik.
** Laste tervisekaitseorganisatsiooni reklaamiplakat

* Nagu [[puuvili|puuviljad]], on lapsed kõige paremad just enne seda, kui nad halvaks lähevad.
** [[Dena Groquet]]

* Lapse [[silm]]is ei ole seitset [[maailmaime]]t – neid on [[seitse]] miljonit.
** [[Walt Streightiff]]

* Suured [[inimesed]] ei saa kunagi mitte millestki aru ja lapsed peavad neile tüdimuseni ikka ja jälle kõike selgitama. 
** [[Antoine de Saint-Exupéry]]

* Kas tead, mida tähendab olla laps?... See tähendab uskuda [[armastus]]se, [[usk]]uda ilusse, uskuda uskumisse; olla nii väike, et päkapikud ulatavad kõrva sisse sosistama, võluda kõrvitsaist tõldu, hiirtest hobuseid, alatusest õilsust, mitte millestki kõike, sest elab ju iga lapse hinges tema haldjast ristiema.
** [[Francis Thompson]]

* Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda.
** [[Antoine de Saint-Exupery]]


== Vanasõnad ==

* Et mõista oma vanemate [[armastus]]t, tuleb sul oma lapsed üles kasvatada.
** [[Hiina vanasõnad|Hiina]]

* Kasvata ja toida lapsi heldelt, aga nuhtle rangelt.
** [[Hindustani vanasõnad|Hindustani]]

* Tellistest ja mördist tehakse maja, aga [[naer]] ja lapsed teevad sellest [[kodu]].
** [[Iiri vanasõnad|Iiri]]

* Kasvaval [[noor]]el oleks kui [[hunt]] kõhus.
** [[Inglise vanasõnad|Inglise]]

* Sa kurdad naabri laste üle. Kuidas su oma lastega on?
** [[Lääne-Aafrika vanasõnad|Lääne-Aafrika]]

* Kui laps ei nuta, ei tea [[ema]] tema soove.
** [[Vene vanasõnad|Vene]]

* Annab [[Jumal]] lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa).
* Armas laps, kibe vits.
* Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
* Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
* Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
* Ei saa puust [[poeg]]a ega laastust last.
* Enneaegsed lapsed ei jää elama.
* Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
* Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
* [[Hea]] laps hända vaja, – muidu läheb [[mets]]a hundiks.
* Hea laps kasvab vitsata.
* Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab.
* Head last nähakse ukse taha, [[paha]] ei põlve ettegi.
* Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid).
* Kelle laps, selle [[nimi]].
* Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi.
* Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma.
* Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
* Kui last karistad, siis ära pärast kahetse.
* Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
* Kuulsam laps [[kodu]]s (kolde ees), ausam ahju peal.
* Laps ikka enam kui laast.
* Laps, kes kasvab üles [[hirm]]uta, sureb auta.
* Laps narmus, [[siga]] karvus.
* Laps noorem, [[jalg]] kärmem.
* Lapse kümnes on kerge maksta.
* Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 [[aasta]]le otsa ei saa.
* Lapsel valutab sõrm, emal [[süda]].
* Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
* Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem.
* [[Liha]] ei kõlba soolata ega laps vitsata.
* [[Mees]] nägusam, kui [[piip]] [[suu]]s, naine nägusam, kui laps süles.
* Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
* Mida armsam laps, seda valusam vits.
* Nutused [[vihm]]a lapsed, ei nuta kuiva lapsed.
* [[Oma]] laps on lapsukene, [[võõras]] laps laastukene.
* [[Palju]] lapsi, laiad silmad.
* Parem elav väeti laps kui surnud kuningas.
* Pisikesed lapsed, pisikesed [[mure]]d, suured lapsed, suured mured.
* Pisut lapsi, palju [[leib]]a.
* Rikkal [[raha]], vaesel lapsed.
* Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
* [[Tuul]] kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore.
* [[Tühi]] toob [[tüli]] [[maja]]sse, [[nälg]] ajab lapsed vargile.
* [[Uni]] maitseb lapsel magusam kui [[vana]]l.
* [[Vaene]] tihti virka lasta, [[rikas]] laiska lasta.
* [[Virk]] ema, laisad lapsed.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[pt:Infância]]
[[ru:Дети]]</text>
      <sha1>mif395ea7xh87n6mrq1qign5lhr1iue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2363</id>
    <revision>
      <id>136097</id>
      <parentid>136020</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T23:35:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <origin>136097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17836" sha1="qjdy3cp8v5fqguwwzcchguk03y22yt8" xml:space="preserve">[[Pilt:Nicolas_Poussin_-_Le_Temps_soustrait_la_Vérité_aux_atteintes_de_l'Envie_et_de_la_Discorde.jpg|pisi|Nicolas Poussin, &quot;Aeg kaitseb Tõde Kadeduse ja Riiu eest&quot; (1641)]]
[[Image:La Vérité, par Jules Joseph Lefebvre.jpg|thumb|Jules Lefebvre, &quot;Tõde&quot; (1870)]]
[[Image:Jean-Léon Gérôme - La Vérité sortant du puits MAB 78-1-1.jpg|pisi|Jean-Léon Gérôme, &quot;Tõde tuleb kaevust välja&quot; (u 1896)]]
[[Pilt:La_Vérité_-_Luc-Olivier_Merson_-_musée_d'Orsay.jpg|pisi|Luc-Olivier Merson, &quot;La Vérité&quot; (1901)]]
[[Pilt:Marian_Wawrzeniecki_-_Old_truth_lies_in_books_-_MP_946_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Marian Wawrzeniecki, &quot;Vana tõde peitub raamatuis&quot; (1910)]]
[[File:Statue of Truth.jpg|thumb|Walter Seymour Allward, ''Veritas'', 1920]]

'''Tõde''' on tähendab tavaliselt asjade tegelikku seisu või siis tõeste väidete sisu. Üks levinumaid arusaamu tõest on, et see tähendab väite vastavust faktidele ehk tegelikus maailmas olevale (eeldusel, et tegelikkus on ühene ja üheselt kirjeldatav).

==Piibel==

* Mis on tõde?
** [[Johannese evangeelium]] 18:38 (Pilaatuse küsimus Jeesusele)


ï==Proosa==

* Kui sa oled tõeline tõeotsija, siis pead sa, nii palju kui võimalik, vähemalt korra oma [[elu]]s kõik [[kahtlus]]e alla seadma.
** [[René Descartes]], &quot;[[Arutlus meetodist]]&quot; (&quot;Discours de la Methode&quot;)


* Kas me siis ei tea, et kui juba [[keelamine|keelamiseks]] läheb, siis kõige tõenäolisemalt keelatakse esimeses järjekorras ära just tõde: oma algmises ilmuvuses pakub just tema meie [[eelarvamus]]test ja [[harjumus]]est töntsiks ja rähmaseks jäänud [[silm]]adele iseäranis vastikut ja ebausutavat vaatepilti, mida on raskem omaks võtta kui paljusid ebatõdesid. On ju ka nii mõnigi [[suurmees]] väljanägemise poolest samuti igerik ja vastumeelne.
** [[John Milton]], &quot;Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], [[Loomingu Raamatukogu]] 36/1987, lk 43


* Kui ma tunnen oma vahekorda iseendaga ja välismaailmaga, siis nimetan ma seda tõeks. Ja nii võib igaühel olla oma tõde, ja ometi on see alati üks ja sama tõde. (lk 21) 
* Tõde on [[tõrvik]], aga hirmus tõrvik; me kõik proovime seetõttu vaid silmi vidutades temast mööda minna, koguni kartes ennast kõrvetada. (lk 22) 
* Tõde on [[Jumal]]a sarnane. Ta ei tule nähtavale vahetult, me peame ta ära mõistatama tema avaldumisviisidest. (lk 22) 
* [[Eksitus]]t ära tunda on palju kergem kui tõde leida; esimene on pealispinnal, sellega saab hakkama; teine asub [[sügavus]]es ja ei ole igamehe asi selle üle juurelda. (lk 70) 
* Tõde on vastuolus meie loomusega, eksitus mitte, ja seda väga lihtsal põhjusel: tõde nõuab, et me tunnistaksime ennast piiratuks, eksitus meelitab meid, et me oleme ühel või teisel viisil piiramatud. (lk 70)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], &quot;Aforisme&quot;, tlk [[Mati Hint]], [[LR]] 33/1974


* Paljas, alasti tõde mõjub enamikule inimestest ebatõena; rüütatuna muutub ta tõepärasemaks. (lk 35) 
* Kõik inimesed ajaksid tõtt taga, kui nad vaid kindlalt teaksid, et nad selle leiavad — näiteks mõnest [[ingel|inglite]] kirjutatud [[raamat]]ust. (lk 39) 
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;, tlk Krista Räni, LR 36/2004


* [[Inimene]] püsib tõe najal. Kui ta tõe ohvriks toob, jätab ta end [[saatus]]e hooleks. Kes reedab tõe, reedab iseennast. Jutt ei käi siin [[vale]]tamisest, vaid oma veendumuste vastu tegutsemisest. 
** [[Novalis]], &quot;Aforisme ja fragmente&quot;, tlk Krista Räni, LR 19/2006, lk 12


* Tõe osaks jääb ju ikka vaid lühike võidupidu kahe pika ajalõigu vahel — enne taunitakse teda kui paradoksi, hiljem põlatakse kui triviaalsust. Esimene saatus tabab tavaliselt ka autorit. — Ent elu on lühike, tõde aga mõjub kaugele ja elab kaua — kõnelgem tõtt. 
** [[Arthur Schopenhauer]], &quot;Maailm kui tahe ja kujutlus&quot;, I kd, tlk Toomas Rosin, Ilmamaa, 2018, lk 16-17


* Kuid sügavikke on mõttetu populariseerida ja kõik tõed on sügavikud. 
** [[Herman Melville]], &quot;Moby Dick&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 214


* On ju teada, ehkki mitte arusaadav, et [[venelased]] on kõige valelikumad inimesed terves maailmas, ise nad aga ei austa midagi nii väga kui tõtt, miski ei sümpatiseeri neile nii nagu tõde.
** [[Ivan Turgenev]], &quot;Uudismaa&quot;, tlk [[Hans Luik]], Helgi Limberg, Armand Tungal, rmt: &quot;Suits. Uudismaa&quot;, 1973, lk 335


* Hämmastav, kui vastupidavad on &quot;tõed&quot;. Masendav pole mitte tõsiasi, et vana- ja keskaja targad tegid kohutavaid [[viga|vigu]], vaid [[tõsiasi]], et sajad samuti targad inimesed neid kordasid ja sajandite vältel akumuleerisid. Masendav on [[inimkond]], kes peab kangekaelselt kinni &quot;tõest&quot;, hoolimata selle silmanähtavast paikapidamatusest. Mind ei tee rahutuks tõsiasi, et rooma[[katoliku kirik]] klammerdus mõningate vanaaja eksituste külge (nii paljude viljakate tõdede kõrval), vaid tõsiasi, et kirikut selle pärast rünnatakse. Inimesed peavad kirikut kangekaelselt tõveks, paheks — sest oma nooruses on nad omaks võtnud teadusliku &quot;tõe&quot;, mis on neile kirikust ja usust säherdusi [[rumalus]]i rääkinud.
:Tõed on niisama ohtlikud nagu eksitused. Hoides kramplikult kinni &quot;tõest&quot; (mille oled laenanud nooruses, enne vaimset luustumist), ei näe sa ümbritsevas [[tegelikkus]]es enam midagi muud. Sa ei saa enam kasvada ja oled määratud kogu elu &quot;mõistma&quot; seda reaalsuse sektorit, mille valisid oma tahkumise tunnil.
* [[Mircea Eliade]], &quot;Kogemata avastatud tõdedest&quot;, tlk Riina Jesmin, LR 32-33 2002, lk 70


* On olemas tõde ja on olemas [[vale]], ja kui sa hoiad kinni tõest kas või tervet [[maailm]]a trotsides, siis sa ei ole [[hull]].
** [[George Orwell]], &quot;[[1984]]&quot;


* Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: [[võõras]] maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie [[vihkamine]]. Tom tajus võõrast [[vaenulikkus]]t. 
** [[Patricia Highsmith]], &quot;Andekas mr Ripley&quot;, tlk Karin Suursalu, 2007, lk 63


* On ilmne, et [[võim]]u kätes ei ole [[fakt]]id ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale [[stabiilsus]]ele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid. 
* Kuigi tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist [[aseaine]]t. [[Veenmine]] ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
** [[Hannah Arendt]], &quot;Tõde ja poliitika&quot;, rmt: &quot;Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas&quot;, tlk [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]], 2012, lk 309


* Tõde on tõde olenemata sellest, kas seda ka teatakse.
** [[Richard Bach]], &quot;There's No Such Place As Far Away&quot;, 1978


* Kingpool andis Muhvile näomoonutustega märku, et ta ometi kord vaikiks, kuid Muhv ei lasknud ennast eksitada.
:&quot;[[Luuletaja]] peab julgema tõele näkku vaadata,&quot; ütles ta. &quot;Ja tõe nimel...&quot; 
* [[Eno Raud]], &quot;[[Naksitrallid]]&quot;, esimene raamat, 1984, lk 86


* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie [[närvid]] ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri tõe, vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. 
** [[Diane Ackerman]], &quot;Meelte lugu&quot;, tlk Riina Jesmin, 2005, lk 341-342


* Ma ei näe mingit põhjust säästa lapsi möödapääsmatute tõdede eest. Nad peavad ju suureks kasvades taluma sedasama, mida meiegi.
** [[Peter Høeg]], &quot;Preili Smilla lumetaju&quot;, tlk Arvo Alas, 1997, lk 42


* Tõde võitleb oma [[kodumaa]]l. [[Vale]] on [[palgasõdur]]. 
** [[Asta Põldmäe]], &quot;Gregeriiad&quot;, rmt: &quot;Linnadealune muld&quot;, 1989, lk 118


* Tegelikku tõde ei ole kerge [[paber]]ile püüda. [[Ajalugu|Ajaloo]] pesuvannis on tõtt raskem hoida kui [[seep]]i, ja veelgi raskem on seda leida...
** [[Terry Pratchett]], &quot;Ürgsorts&quot;, tlk Kaaren Kaer ja [[Karl-Martin Sinijärv]], 2001, lk 175


* Tõde on võib-olla kusagil olemas, kuid valed on kohe siinsamas inimeste [[pea]]des. 
** Terry Pratchett, &quot;[[Orikavana]]&quot;, tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 171, joonealune


* [Porgand:] &quot;Meie [[relv]]aks on tõde. Mis võiks meile viga teha, kui me kanname tõde oma relvana?&quot;
:&quot;Noh, näiteks ammunool võib mulle otse silma lennata ja kuklast välja tulla,&quot; ütles seersant Colon.
* Terry Pratchett, &quot;Relvis mehed&quot; (1993), tlk Kaaren Kaer, 2003, lk 218


* &quot;Vanaema nüüd küll tõtt ei rääkinud,&quot; ütles Agnes.
:&quot;Muidugi mitte, ta ei tee seda kunagi,&quot; vastas Magrat. &quot;Ta tahab, et sa selle ise endale selgeks mõtleksid.&quot;
* Terry Pratchett, &quot;Carpe Jugulum&quot; (1998), tlk Triinu Pakk-Allmann, 2006, lk 151


* Iga tõde - kui see tõesti on tõde - esitab ennast universaalsena, isegi kui see pole kogu tõde. Kui miski on tõene, siis peab see olema tõene kõigi inimeste jaoks ja igal ajal.
* [[Filosoofia]] peab alluma omaenda reeglitele ja toetuma omaenda [[põhimõte]]tele; samas saab tõde siiski olla vaid üksainus.
** Paavst [[Johannes Paulus II]], entsüklika &quot;[http://www.vatican.va/holy_father/john_paul_ii/encyclicals/documents/hf_jp-ii_enc_14091998_fides-et-ratio_en.html Fides et Ratio]&quot;, 14. september 1998


* Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure [[ettevaatus]]ega suhtuda.
** [[Albus Dumbledore]], [[J. K. Rowling]], &quot;Harry Potter ja tarkade kivi&quot;, tlk [[Krista Kaer]], 2000, lk 254


* Pea meeles [[ilu]], mis on olemas, ja tõde, mida pole. Pane tähele, et [[mõte]] tõest on sama võimas kui mõte ilust. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], &quot;Kuidas olla täiuslik&quot;, tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


* Muidugi võib [[nimi|nimedele]] suvaliselt pookida üht-teist, mida annab pookida, aga teisalt on igas nimes pisike tõeseeme, mis otsib pakatamiseks vaid soodsat pinnast. 
** [[Heljo Mänd]], &quot;Elu roheline hääl&quot;, 2007, lk 23


* Ainus võimalik viis näha mingitki tõde on näha natuke mõlemat poolt. Aga selle vältimatuks hinnaks on see, et sa ei kuulu kummalegi poole, ei kuulu kuhugi. Kuulumise hind on valetamine. 
** [[Tõnu Õnnepalu]], &quot;Valede kataloog. Inglise aed&quot;. EKSA 2017, lk 276


* Tõehetked saavadki tulla ainult tundmatust kohast, sest tõe äratundmine tähendab alati purunemist, või siis vähemalt selle purunemist, mida me enne pidasime tõeks.
** Tõnu Õnnepalu, [https://kultuur.err.ee/1102688/tonu-onnepalu-kui-sukeldud-luulemaailma-siis-hakkad-enda-sees-riime-kuulma Kui sukeldud luulemaailma, siis hakkad enda sees riime kuulma] ERR, 16. juuni 2020 (intervjuu [[Miina Pärn]]ale)


* [[Seadus]]ega saab alati keelata või lubada, aga märksa olulisem on see, et inimesed ise suudaks väärinfot õigest eristada. Lisaks seadusega reguleerimisele on olemas ju ka rida muid võimalusi nagu näiteks hea ajakirjandustava kokkulepped või faktikontroll.
** [[Kai Härmand]], [https://www.err.ee/1124261/justiitsministeeriumi-asekantsler-sonavabadus-kehtib-ka-valele &quot;Justiitsministeeriumi asekantsler: sõnavabadus kehtib ka valele&quot;] ERR, 15.08.2020


* [[Ajakirjandus]] ei peaks püüdma valida õiget poolt, aga on üks pool, mis on neljanda võimu jaoks kindlasti vale. See on [[vale]] pool. Nii klišeelikult, kui see ka ei kõla, peavad meie [[reliikvia]]d olema [[sõnavabadus]] ja tõde.
** [[Hans Väre]], [https://www.err.ee/1102304/hans-vare-ajakirjanduse-jaoks-on-vale-pool-vale-pool &quot;Ajakirjanduse jaoks on vale pool vale pool&quot;] ERR, 15.06.2020; tsitaat vihjab filmist &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot; tuntud repliigile &quot;Meie reliikvia on vabadus!&quot;.


* Ma ei arva, et [[Wikipedia]] esindaks tõde. Ma arvan, et see esindab seda, mida me mingil ajahetkel teame või mille suhtes me suudame kokku leppida. See ei tähenda, et see on vale, see tähendab lihtsalt, et tõe mõistel on teistlaadi kõla. Kui ma mõtlen sellele, mis on teadmised... siis see, mida Wikipedia pakub, on kontekst. Ja see eristabki Wikipediat sarnastest andmetest või originaaluurimustest, mitte et see ei oleks meie jaoks tähtis.
** [[Katherine Maher]], intervjuu: Simon Garfield, [https://www.esquire.com/uk/culture/a34412278/wikipedia-at-20/ &quot;What We Know And Can Agree On: Wikipedia At 20&quot;] Esquire, 20. oktoober 2020


* Ilu on üks kategooriaid, mis minu arvates on seotud tõega. Võib-olla on ilu tõe mingi külje [[peegeldus]]. Tõde kui selline ei ole meile [[tervik]]una vahetult kättesaadav, kui üldse. Aga ilu me tunneme ära siis, kui see mingil moel häälestub meie sisemise tõe- ja tõelisusetundega. [[Muusika]] tegemise ja muusika juures on kindlasti mitmeid tahke, mis iluga seostuvad. Ilus on tegeleda asjadega, mis on sinu jaoks kõige tähtsamad ja olulisemad. Ja eks see on kuulates ka tunda - kui [[helilooja]] on kirjutanud midagi väga [[aus]]alt, siis on see ka mingis sügavamas mõttes ilus, kuigi see ei pruugi vastata üldistele ilunormidele, mingile iluesteetikale.
** [[Helena Tulve]], intervjuu: Mari Hiiemäe, &quot;Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest&quot;, Postimees, 7. september 2020, lk 18


* Vanas töökohas hakkasin ma riigiasutusi liigitama tõeasutusteks ja koostööasutusteks. Tõeasutused olid ropult veendunud, et neil on alati õigus. Nad polnud nõus [[viga|vigu]] tunnistama, sest vea tunnistamine tähendaks ju, et nad pole enam TÕEasutused. Nad olid üsna aeglased ja kinnised. Ikka samal põhjusel, et nad kartsid vigu teha või siis neid välja näidata. Sestap rääkisid nad ka keerulises Tõe Keeles. Hoolimata nende kramplikest [[pingutus]]test saadi neist asutustest aga pidevalt valesti aru!
** [[Daniel Vaarik]], [https://www.levila.ee/tekstid/asutaja-piinad/asutaja-piinad-toe-asemel-koostoo &quot;Asutaja piinad. Tõe asemel koostöö&quot;], Levila, oktoober 2021


* [[Vladimir Putin]] on alustanud [[sõda]] kahel rindel. Ta käigud on suunatud ka Vene ühiskonna vastu. Ulatusliku sisejulgeolekuoperatsiooni ühed esimesed ohvrid olid viimased sõltumatud meediakanalid nagu raadiojaam Ehho Moskvõ või telekanal Dožd. Neid kanaleid ei oleks suletud, kui [[diktaator]]id ei kardaks tõde. [[Venelased|Venelastel]] on samuti õigus tõele. Miks me peaks neid säästma sellest õudusest, mida Putini ajakirjanikest kaastöötajad, keda võib sisuliselt pidada julgeolekutöötajateks, mitte ajakirjanikeks, on palgatud ilustama?
** [[Meelis Oidsalu]], [https://www.err.ee/1608523466/meelis-oidsalu-kui-tahame-putinist-lahti-saada-peame-moskvat-aitama &quot;Kui tahame Putinist lahti saada, peame Moskvat aitama&quot;], ERR, 07.03.2022

==Luule==

&lt;poem&gt;
Üks on tõde.
Mingi vale
ei saa kustutada igavese tõsielu tuld.
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]] &quot;Vana mehe laul&quot;. Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. &quot;Kogutud luuletused&quot;. Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna [[Olav Ehala]] viisil.


==Draama==

* [Alceste:] Kas tõesti on [[maailm]] nii [[alatus|alatu]] ja õel,&lt;br /&gt;et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
** [[Molière]], &quot;Misantroop&quot;, esimese vaatuse esimene stseen.


* Tõde? Te ei suudaks tõde taluda!
* ''Truth? You can't handle the truth!''
** [[Aaron Sorkin]], näidend &quot;A Few Good Men&quot;, filmiversioonis (1992) lausus seda näitleja [[Jack Nicholson]]


==Vanasõnad==
* Tõde on kõige kindlam vale.
** [[Juudi vanasõnad|Juudi vanasõna]]

* [[Matus]]tel kuuleb veel rohkem valesid kui kohtus.
** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]]

* [[Õli]] ja tõde tõusevad lõpuks pinnale.
** [[Itaalia vanasõnad|Itaalia vanasõna]]

* Valel ajal öeldud tõde on sama halb nagu vale.
** [[Saksa vanasõnad|Saksa vanasõna]]

* [[Mask]]ide tagant ei kosta tõtt.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Keelevääratus on tõeilmutus.
** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka vanasõna]]

* Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
* Tõsi kui aamen kirikus.
* Tõsi kui [[vesi]], vale kui vasikarokk.
* Tõsi tõeks, vale valeks.
** &quot;Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen&quot;, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

== Vaata ka ==
* [[Reaalsus]]

== Kirjandus ==
* [[Simon Blackburn]] &quot;Tõde: teejuht neile, kes segaduses&quot;. Tlk. [[Märt Väljataga]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015
* [[Terry Pratchett]] &quot;Tõde&quot; Tlk. Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2007
* [[Avenir Ujomov]]. &quot;Tõde ja selle tunnetamise alused&quot;. Tlk. M. Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1978

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Epistemoloogia]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]

[[ko:진실]]
[[uk:Правда]]</text>
      <sha1>qjdy3cp8v5fqguwwzcchguk03y22yt8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novalis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4824</id>
    <revision>
      <id>136093</id>
      <parentid>83406</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T22:43:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* &quot;Aforisme ja fragmente&quot; */</comment>
      <origin>136093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1778" sha1="8brkqmz3vge9qtyaiqqwhfnvbz301vi" xml:space="preserve">[[Pilt:Franz_Gareis_-_Novalis.jpg|pisi|Novalis. Franz Gareisi portreemaal (~1799)]]
'''Novalis''', sünninimega Georg Philipp Friedrich von Hardenberg (2. mai 1772 – 25. märts 1801) oli saksa vararomantiline luuletaja. Eesti keeles on temalt ilmunud valimik &quot;Aforisme ja fragmente&quot; Krista Räni tõlkes ning katkend pikemast esseest &quot;Ristiusk ehk Euroopa&quot; (1799) Toomas Rosina tõlkes Akadeemias nr 10/1997.

==&quot;Aforisme ja fragmente&quot;==
Novalis, &quot;Aforisme ja fragmente&quot;. Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2006/19

* Tõeline kiri on oma olemuselt poeetiline. (lk 14)
* Miski ei ole [[vaim]]ule kättesaadavam kui [[lõpmatus]]. (lk 44)
* [[Maailm]] on vaimu universaaltroop, selle sümboolne kujutis. (lk 45)
* Kogu meie elu on jumalateenistus. (lk 48)
* [[Valgus]] on [[universum]]i ühtsuse sõiduk; kas ei ole tõeline [[ettenägelikkus]] vaimses sfääris sedasama? (lk 53)
* Ainult [[kunstnik]] suudab ära arvata [[elu]] mõtte. (lk 57)
* [[Mina]] = mittemina: kogu [[teadus]]e ja [[kunst]]i ülim tees. (lk 58)
* Kas [[keha]]d ja figuurid peaksid olema substantiivid - [[jõud]] verbid - ning loodusõpetus dešifreerimiskunst? (lk 60)
* [[Keel]] on [[filosoofia]] jaoks sama, mis ta on [[muusika]]le ja maalikunstile, mitte kujutamise õige meedium. (lk 62)
* On kummaline, et iharuse, [[religioon]]i ja julmuse assotsiatsioon ei ole juba ammugi juhtinud inimeste tähelepanu nende sisemisele sugulusele ning nende ühisele suunitlusele. (lk 64)
* Tõeliselt usklikule [[inimene|inimesele]] ei ole miski [[patt]]. (lk 65)
* Kes tahab [[Jumal]]at otsida, leiab ta igalt poolt. (lk 65)
* [[Intuitsioon|Intuitiivne]] kujutamine põhineb süstemaatilisel [[mõtlemine|mõtlemisel]] ja vaatlemisel. (lk 69)

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Saksamaa luuletajad]]</text>
      <sha1>8brkqmz3vge9qtyaiqqwhfnvbz301vi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Sündinud juunis</title>
    <ns>4</ns>
    <id>5489</id>
    <revision>
      <id>136099</id>
      <parentid>135902</parentid>
      <timestamp>2026-10-26T07:26:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>2957</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>136099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29681" sha1="mnxg36yvvcq4gpfk2zz3eka56simg7h" xml:space="preserve">* [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%206%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes]


{{Wikidata list
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob
{
	?item wdt:P569 ?dob
	FILTER ( month(?dob) = 6 )
	?item wdt:P31 wd:Q5 .
    ?article schema:about ?item .
    ?article schema:isPartOf &lt;https://et.wikiquote.org/&gt;.

    SERVICE wikibase:label {
       bd:serviceParam wikibase:language  &quot;[AUTO_LANGUAGE],et,de,en&quot;.
    }
}
ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item
|columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes
|autolist=fallback
}}
{| class='wikitable sortable'
! nimi
! sündinud
! surnud
! Vikiandmetes
|-
| [[Adam Smith]]
| data-sort-value=&quot;1723&quot; | 1723-06
| data-sort-value=&quot;1790&quot; | 1790-07-17
| [[:d:Q9381|Q9381]]
|-
| [[Carl von Clausewitz]]
| data-sort-value=&quot;1780&quot; | 1780-06-01&lt;br/&gt;1780-07-01
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831-11-16
| [[:d:Q76430|Q76430]]
|-
| [[Colleen McCullough]]
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-01
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-01-29
| [[:d:Q228801|Q228801]]
|-
| [[Reet Linna]]
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-01
| 
| [[:d:Q16406751|Q16406751]]
|-
| [[Linda Järve]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-01
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-05-21
| [[:d:Q12368814|Q12368814]]
|-
| [[Juhan Viiding]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-01
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-02-21
| [[:d:Q1385740|Q1385740]]
|-
| [[Neeme Väli]]
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-01
| 
| [[:d:Q12370932|Q12370932]]
|-
| [[Kaimo Järvik]]
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-01
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-08-11
| [[:d:Q101110355|Q101110355]]
|-
| [[Guzel Jahhina]]
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-01
| 
| [[:d:Q21130661|Q21130661]]
|-
| [[Ilze Tālberga]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-01
| 
| [[:d:Q85990555|Q85990555]]
|-
| [[Erika Esop]]
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-02
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-12-24
| [[:d:Q12362260|Q12362260]]
|-
| [[Stig Claesson]]
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-02
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-01-04
| [[:d:Q249792|Q249792]]
|-
| [[Carol Shields]]
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-02
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-07-16
| [[:d:Q259956|Q259956]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-02
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Nathalie Anderson]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-02
| 
| [[:d:Q16122041|Q16122041]]
|-
| [[Mihkel Mälgand]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-02
| 
| [[:d:Q65665907|Q65665907]]
|-
| [[Hildegarde Flanner]]
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-06-03
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-05-27
| [[:d:Q13563277|Q13563277]]
|-
| [[Allen Ginsberg]]
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-06-03
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-04-05
| [[:d:Q6711|Q6711]]
|-
| [[Marion Zimmer Bradley]]
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-06-03
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-09-25
| [[:d:Q465179|Q465179]]
|-
| [[Dinah McCall]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-03
| 
| [[:d:Q109252772|Q109252772]]
|-
| [[Mati Kaal]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-03&lt;br/&gt;1946
| 
| [[:d:Q12369988|Q12369988]]
|-
| [[Kalev Kukk]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-03
| 
| [[:d:Q16404517|Q16404517]]
|-
| [[Jill Biden]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-03
| 
| [[:d:Q235349|Q235349]]
|-
| [[Kristiina Ross]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-03
| 
| [[:d:Q12367577|Q12367577]]
|-
| [[Lawrence Lessig]]
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-03
| 
| [[:d:Q217790|Q217790]]
|-
| [[Kristjan Hallik]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-03
| 
| [[:d:Q108545764|Q108545764]]
|-
| [[George III]]
| data-sort-value=&quot;1738&quot; | 1738-05-24
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-01-29
| [[:d:Q127318|Q127318]]
|-
| [[Ain Kaalep]]
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-06-04
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-06-09
| [[:d:Q405863|Q405863]]
|-
| [[Ilmi Kolla]]
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-04
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-12-18
| [[:d:Q1276415|Q1276415]]
|-
| [[Daphne Sheldrick]]
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-04
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-04-12
| [[:d:Q1165511|Q1165511]]
|-
| [[Robert Fulghum]]
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-04
| 
| [[:d:Q3491146|Q3491146]]
|-
| [[Tiit Madisson]]
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-04
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-06-21
| [[:d:Q11897585|Q11897585]]
|-
| [[Karl Martin Sinijärv]]
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-04
| 
| [[:d:Q714178|Q714178]]
|-
| [[Liisi Koikson]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-04
| 
| [[:d:Q1824828|Q1824828]]
|-
| [[Farištamo Eller]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-04
| 
| [[:d:Q125823866|Q125823866]]
|-
| [[Ruth Benedict]]
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-06-05
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-17
| [[:d:Q228822|Q228822]]
|-
| [[Federico García Lorca]]
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-06-05
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-19
| [[:d:Q41408|Q41408]]
|-
| [[Flavia Cosma]]
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-05
| 
| [[:d:Q55723184|Q55723184]]
|-
| [[Margaret Drabble]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-05
| 
| [[:d:Q239307|Q239307]]
|-
| [[Tiina Pikamäe]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-05
| 
| [[:d:Q12376888|Q12376888]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-05
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Hendrik Toompere juunior]]
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-05&lt;br/&gt;1965
| 
| [[:d:Q12363814|Q12363814]]
|-
| [[Aleksandr Puškin]]
| data-sort-value=&quot;1799&quot; | 1799-05-26
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-01-29
| [[:d:Q7200|Q7200]]
|-
| [[Thomas Mann]]
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-06-06
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-08-12
| [[:d:Q37030|Q37030]]
|-
| [[Helen McCloy]]
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-06-06
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-12-01&lt;br/&gt;1992
| [[:d:Q455574|Q455574]]
|-
| [[Isaiah Berlin]]
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-06-06
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-11-05
| [[:d:Q205162|Q205162]]
|-
| [[Mignon McLaughlin]]
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-06-06
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-12-20
| [[:d:Q6844273|Q6844273]]
|-
| [[Maxine Kumin]]
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-06
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-02-06
| [[:d:Q2714693|Q2714693]]
|-
| [[Linda Kaljundi]]
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-06
| 
| [[:d:Q16405782|Q16405782]]
|-
| [[Mari-Liis Jakobson]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-06
| 
| [[:d:Q125397988|Q125397988]]
|-
| [[Tšingis-khaan]]
| data-sort-value=&quot;1162&quot; | 1162-05-31
| data-sort-value=&quot;1227&quot; | 1227-08-25
| [[:d:Q720|Q720]]
|-
| [[Beau Brummel|Beau Brummell]]
| data-sort-value=&quot;1778&quot; | 1778-06-07
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-03-30
| [[:d:Q561019|Q561019]]
|-
| [[Gwendolyn Brooks]]
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-06-07
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-12-03
| [[:d:Q270715|Q270715]]
|-
| [[Laila Hirvisaari]]
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-07
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-06-16
| [[:d:Q3117328|Q3117328]]
|-
| [[Linnart Mäll]]
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-07
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-02-14
| [[:d:Q459429|Q459429]]
|-
| [[Eri Klas]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-07
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-02-26
| [[:d:Q1351055|Q1351055]]
|-
| [[Tom Jones]]
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-07
| 
| [[:d:Q180850|Q180850]]
|-
| [[Fred Vargas]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-07
| 
| [[:d:Q237087|Q237087]]
|-
| [[Tatjana Järvi]]
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-07
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025-04-30
| [[:d:Q12376578|Q12376578]]
|-
| [[Kerti Tergem]]
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-07
| 
| [[:d:Q16408541|Q16408541]]
|-
| [[Hanna Brotherus]]
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-07
| 
| [[:d:Q19746021|Q19746021]]
|-
| [[Marvi Remmik]]
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-07
| 
| [[:d:Q61706821|Q61706821]]
|-
| [[Jonne Kotta]]
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-07
| 
| [[:d:Q16404153|Q16404153]]
|-
| [[Frank Lloyd Wright]]
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867-06-08
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-04-09
| [[:d:Q5604|Q5604]]
|-
| [[Ernst Enno]]
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-06-08
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-07
| [[:d:Q1357983|Q1357983]]
|-
| [[Marguerite Yourcenar]]
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-06-08
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-12-17
| [[:d:Q163118|Q163118]]
|-
| [[Ruth Stone]]
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-06-08
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-11-19
| [[:d:Q3655987|Q3655987]]
|-
| [[Ivar Grünthal]]
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-08
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-02-14
| [[:d:Q1675679|Q1675679]]
|-
| [[Sara Paretsky]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-08
| 
| [[:d:Q438024|Q438024]]
|-
| [[Karin Alvtegen]]
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-08
| 
| [[:d:Q260420|Q260420]]
|-
| [[Veronika Kalmus]]
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-06-08
| 
| [[:d:Q24546274|Q24546274]]
|-
| [[Lilli Luuk]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-08&lt;br/&gt;1976
| 
| [[:d:Q106375022|Q106375022]]
|-
| [[Viljar Lubi]]
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-08
| 
| [[:d:Q16406983|Q16406983]]
|-
| [[Andero Uusberg]]
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-06-08
| 
| [[:d:Q17447249|Q17447249]]
|-
| [[Peeter I]]
| data-sort-value=&quot;1672&quot; | 1672-05-30
| data-sort-value=&quot;1725&quot; | 1725-01-28
| [[:d:Q8479|Q8479]]
|-
| [[Bertha von Suttner]]
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-06-09
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-06-21
| [[:d:Q18456|Q18456]]
|-
| [[Gerda Mayer]]
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-09
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-07-15
| [[:d:Q20984505|Q20984505]]
|-
| [[Gunta Randla]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-09
| 
| [[:d:Q16405666|Q16405666]]
|-
| [[Madis Jürgen]]
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-09
| 
| [[:d:Q16405206|Q16405206]]
|-
| [[Kadri Liik]]
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-06-09
| 
| [[:d:Q12365981|Q12365981]]
|-
| [[Hiro Arikawa]]
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-09
| 
| [[:d:Q1059911|Q1059911]]
|-
| [[Aleksander Aspel]]
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-06-10
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-03-21
| [[:d:Q12358656|Q12358656]]
|-
| [[Saul Bellow]]
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-06-10
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-04-05
| [[:d:Q83059|Q83059]]
|-
| [[Prints Philip|Prints Philip, Edinburghi hertsog]]
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-10
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-04-09
| [[:d:Q80976|Q80976]]
|-
| [[E. O. Wilson|Edward O. Wilson]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-10
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-12-26
| [[:d:Q211029|Q211029]]
|-
| [[Marion Chesney]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-10
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-12-31&lt;br/&gt;2019-12-30
| [[:d:Q444697|Q444697]]
|-
| [[Tiina Raitviir]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-10
| 
| [[:d:Q12376890|Q12376890]]
|-
| [[Haldi Normet-Saarna]]
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-10
| 
| [[:d:Q25520060|Q25520060]]
|-
| [[Jacques-Yves Cousteau]]
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-06-11
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-06-25
| [[:d:Q83233|Q83233]]
|-
| [[Josephine Miles]]
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-06-11
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-05-12
| [[:d:Q6288420|Q6288420]]
|-
| [[Harald Suislepp]]
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-11
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-09-21
| [[:d:Q1584778|Q1584778]]
|-
| [[Mati Mandel]]
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-11
| 
| [[:d:Q12369992|Q12369992]]
|-
| [[Peeter Ernits]]
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-11
| 
| [[:d:Q12372175|Q12372175]]
|-
| [[Mihkel Tiks]]
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-11
| 
| [[:d:Q42888802|Q42888802]]
|-
| [[Annika Haas]]
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-06-11
| 
| [[:d:Q56871568|Q56871568]]
|-
| [[Caroline Criado Perez|Caroline Criado-Perez]]
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-06-11
| 
| [[:d:Q14945692|Q14945692]]
|-
| [[Vladimir Svet]]
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-11
| 
| [[:d:Q85986254|Q85986254]]
|-
| [[Djuna Barnes]]
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-06-12
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-06-18
| [[:d:Q234721|Q234721]]
|-
| [[Herta Elviste]]
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-06-12
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-10-29
| [[:d:Q12363928|Q12363928]]
|-
| [[Niina Kuusik]]
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-12
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-06-14
| [[:d:Q120805078|Q120805078]]
|-
| [[Paul Haavaoks]]
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-12
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-09-30
| [[:d:Q772499|Q772499]]
|-
| [[George H. W. Bush]]
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-12
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-11-30
| [[:d:Q23505|Q23505]]
|-
| [[Anne Frank]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-12
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02
| [[:d:Q4583|Q4583]]
|-
| [[Ivo Linna]]
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-12
| 
| [[:d:Q1375381|Q1375381]]
|-
| [[Matti Maasikas]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-06-12
| 
| [[:d:Q16407368|Q16407368]]
|-
| [[Ewert Sundja]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-12
| 
| [[:d:Q6545073|Q6545073]]
|-
| [[Liisa Pulk]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-12
| 
| [[:d:Q12368737|Q12368737]]
|-
| [[William Butler Yeats]]
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-06-13
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-28
| [[:d:Q40213|Q40213]]
|-
| [[Dorothy L. Sayers]]
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-06-13
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-17
| [[:d:Q106740|Q106740]]
|-
| [[Arvo Mägi]]
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-06-13
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-11-27
| [[:d:Q717462|Q717462]]
|-
| [[Ülle Udam]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-13
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-07-27
| [[:d:Q18626597|Q18626597]]
|-
| [[Virginie Despentes]]
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-13
| 
| [[:d:Q295015|Q295015]]
|-
| [[Laila Kaasik]]
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-06-13
| 
| [[:d:Q112439809|Q112439809]]
|-
| [[Charles Augustin de Coulomb]]
| data-sort-value=&quot;1736&quot; | 1736-06-14
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-08-23
| [[:d:Q81716|Q81716]]
|-
| [[Harriet Beecher Stowe]]
| data-sort-value=&quot;1811&quot; | 1811-06-14
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-07-01
| [[:d:Q102513|Q102513]]
|-
| [[Ott Kangilaski]]
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-06-14
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-04-28
| [[:d:Q16405999|Q16405999]]
|-
| [[Lise Nørgaard]]
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-06-14
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-01-01
| [[:d:Q463747|Q463747]]
|-
| [[Irmelin Sandman Lilius]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-14
| 
| [[:d:Q3360503|Q3360503]]
|-
| [[Donald Trump]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-14
| 
| [[:d:Q22686|Q22686]]
|-
| [[Robert Lepikson]]
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-14
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-07-01&lt;br/&gt;2006-06-30
| [[:d:Q7346851|Q7346851]]
|-
| [[Olaf Scholz]]
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-14
| 
| [[:d:Q61053|Q61053]]
|-
| [[Kaidi Tamm]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-14
| 
| [[:d:Q120190118|Q120190118]]
|-
| [[Leah Naomi Green]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-14
| 
| [[:d:Q66821216|Q66821216]]
|-
| [[Marju Himma]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-14
| 
| [[:d:Q112306673|Q112306673]]
|-
| [[Elise Rosalie Aun|Elise Aun]]
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-06-15
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-02
| [[:d:Q19502199|Q19502199]]
|-
| [[Konstantin Balmont]]
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867-06-03
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-23
| [[:d:Q314498|Q314498]]
|-
| [[Amy Clampitt]]
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-06-15
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-09-10
| [[:d:Q128263|Q128263]]
|-
| [[Heli Kendra]]
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-15
| 
| [[:d:Q111381329|Q111381329]]
|-
| [[Taavi Eelmaa]]
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-15
| 
| [[:d:Q12376034|Q12376034]]
|-
| [[Tiina Kattel]]
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-15
| 
| [[:d:Q20528348|Q20528348]]
|-
| [[Züleyxa Izmailova]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-15
| 
| [[:d:Q29420289|Q29420289]]
|-
| [[Ellinor Rängel]]
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-06-16
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-08-14
| [[:d:Q27430370|Q27430370]]
|-
| [[Helvi Hämäläinen]]
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-06-16
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-01-17
| [[:d:Q4118924|Q4118924]]
|-
| [[Joyce Carol Oates]]
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-16
| 
| [[:d:Q217557|Q217557]]
|-
| [[Ernesto Preatoni]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-16
| 
| [[:d:Q116281635|Q116281635]]
|-
| [[Artemi Troitski|Artjom Troitski]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-16
| 
| [[:d:Q4463473|Q4463473]]
|-
| [[Parvel Pruunsild]]
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-16
| 
| [[:d:Q113403151|Q113403151]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-16
| 
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Siiri Pärkson]]
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-16
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-03-06
| [[:d:Q65267309|Q65267309]]
|-
| [[Salla Simukka]]
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-16
| 
| [[:d:Q11892079|Q11892079]]
|-
| [[Ott Puumeister]]
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-06-16
| 
| [[:d:Q117185215|Q117185215]]
|-
| [[Eeva Joenpelto]]
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-17
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-01-28
| [[:d:Q2061062|Q2061062]]
|-
| [[Endel Sõgel]]
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-17
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-12-07
| [[:d:Q12362095|Q12362095]]
|-
| [[Eino Baskin]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-17
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-03-11
| [[:d:Q3745108|Q3745108]]
|-
| [[Mati Laur]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-17
| 
| [[:d:Q3737420|Q3737420]]
|-
| [[Nina Lykke]]
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-17
| 
| [[:d:Q27890804|Q27890804]]
|-
| [[Ain Anger]]
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-17
| 
| [[:d:Q16915712|Q16915712]]
|-
| [[Kristi Raik]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-17
| 
| [[:d:Q61110455|Q61110455]]
|-
| [[Karoli Hindriks]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-17
| 
| [[:d:Q12366511|Q12366511]]
|-
| [[Anamarija Lampič]]
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-06-17
| 
| [[:d:Q18811347|Q18811347]]
|-
| [[Ivan Gontšarov]]
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812-06-06
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-09-15
| [[:d:Q189665|Q189665]]
|-
| [[John Lucas]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-18
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-04-05
| [[:d:Q1701524|Q1701524]]
|-
| [[Jürgen Habermas]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-03-14
| [[:d:Q76357|Q76357]]
|-
| [[Lisa Randall]]
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-18
| 
| [[:d:Q450404|Q450404]]
|-
| [[Oleksi Reznikov]]
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-06-18
| 
| [[:d:Q4392444|Q4392444]]
|-
| [[Anu Tali]]
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-18
| 
| [[:d:Q468753|Q468753]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-18
| 
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Anna-Stina Treumund]]
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-06-18
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-05-30
| [[:d:Q16407334|Q16407334]]
|-
| [[Blaise Pascal]]
| data-sort-value=&quot;1623&quot; | 1623-06-19
| data-sort-value=&quot;1662&quot; | 1662-08-19
| [[:d:Q1290|Q1290]]
|-
| [[Elbert Hubbard]]
| data-sort-value=&quot;1856&quot; | 1856-06-19
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-05-07
| [[:d:Q734329|Q734329]]
|-
| [[Maie Kalda]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-19
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-11-08
| [[:d:Q12369514|Q12369514]]
|-
| [[Paul Himma]]
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-19
| 
| [[:d:Q12372051|Q12372051]]
|-
| [[Boris Johnson]]
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-19
| 
| [[:d:Q180589|Q180589]]
|-
| [[Maret Nukke]]
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-19
| 
| [[:d:Q120405596|Q120405596]]
|-
| [[Kai Lobjakas]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-19
| 
| [[:d:Q12366046|Q12366046]]
|-
| [[Manuela Pihlap]]
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-06-19
| 
| [[:d:Q120405334|Q120405334]]
|-
| [[Eva Kübar]]
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-19
| 
| [[:d:Q24545833|Q24545833]]
|-
| [[Tatjana Mihhailova-Saar]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-19
| 
| [[:d:Q7688162|Q7688162]]
|-
| [[Andre Hanimägi]]
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-06-19
| 
| [[:d:Q117404893|Q117404893]]
|-
| [[Catherine Cookson]]
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-06-20
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-06-11
| [[:d:Q292223|Q292223]]
|-
| [[Katrin Jakobi]]
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-06-20
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-01-26
| [[:d:Q108419722|Q108419722]]
|-
| [[Enn Vetemaa]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-20
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-03-28
| [[:d:Q438409|Q438409]]
|-
| [[Nele Neuhaus|Cornelia Löwenberg]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-06-20
| 
| [[:d:Q92152|Q92152]]
|-
| [[Annely Oone]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-20
| 
| [[:d:Q112065941|Q112065941]]
|-
| [[Rebecca Hazelton]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-20
| 
| [[:d:Q7301766|Q7301766]]
|-
| [[Katja Novitskova]]
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-06-20
| 
| [[:d:Q19667905|Q19667905]]
|-
| [[Ben Jonson]]
| data-sort-value=&quot;1572&quot; | 1572-06-11
| data-sort-value=&quot;1637&quot; | 1637-08-06
| [[:d:Q193857|Q193857]]
|-
| [[Hastings Ismay]]
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-06-21
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-12-17
| [[:d:Q335004|Q335004]]
|-
| [[Jean-Paul Sartre]]
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-06-21
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-04-15
| [[:d:Q9364|Q9364]]
|-
| [[Françoise Sagan]]
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-21
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-09-24
| [[:d:Q1646|Q1646]]
|-
| [[Ian McEwan]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-21
| 
| [[:d:Q190379|Q190379]]
|-
| [[Tiina Torop]]
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-21
| 
| [[:d:Q112609055|Q112609055]]
|-
| [[Jeanne Labrune]]
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-21
| 
| [[:d:Q3176089|Q3176089]]
|-
| [[Peeter Müürsepp juunior]]
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-21
| 
| [[:d:Q12372211|Q12372211]]
|-
| [[Riina Raudne]]
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-21
| 
| [[:d:Q29420336|Q29420336]]
|-
| [[Aaro Hellaakoski]]
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-06-22
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-23
| [[:d:Q4661753|Q4661753]]
|-
| [[Norbert Elias]]
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-06-22
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-08-01
| [[:d:Q75812|Q75812]]
|-
| [[Erich Maria Remarque]]
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-06-22
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-25
| [[:d:Q47293|Q47293]]
|-
| [[Michael Coady]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-22
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-03
| [[:d:Q6829315|Q6829315]]
|-
| [[Kaarina Helakisa]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-22
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-04-20
| [[:d:Q5484739|Q5484739]]
|-
| [[Leelo Tungal]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-22
| 
| [[:d:Q432806|Q432806]]
|-
| [[Johanna Sinisalo]]
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-22
| 
| [[:d:Q2746094|Q2746094]]
|-
| [[Yū Miri|Miri Yū]]
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-22
| 
| [[:d:Q439860|Q439860]]
|-
| [[Kadri Hinrikus]]
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-06-22
| 
| [[:d:Q16405903|Q16405903]]
|-
| [[Anna Tiido]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-22
| 
| [[:d:Q112661294|Q112661294]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-22
| 
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Marko Mägi (muusik)|Marko Mägi]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-22
| 
| [[:d:Q113495181|Q113495181]]
|-
| [[Anna Ahmatova]]
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-06-11
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-03-05
| [[:d:Q80440|Q80440]]
|-
| [[Peet Vallak]]
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-06-23
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-17
| [[:d:Q1708337|Q1708337]]
|-
| [[Juta Lehiste]]
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-23
| 
| [[:d:Q20933531|Q20933531]]
|-
| [[Frances McDormand]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-23
| 
| [[:d:Q204299|Q204299]]
|-
| [[Liu Cixin]]
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-06-23
| 
| [[:d:Q607588|Q607588]]
|-
| [[Katrin Merisalu]]
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-23
| 
| [[:d:Q29420107|Q29420107]]
|-
| [[Kaja Kann]]
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-06-23
| 
| [[:d:Q16406054|Q16406054]]
|-
| [[Janika Sillamaa]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-23
| 
| [[:d:Q544368|Q544368]]
|-
| [[Ambrose Bierce]]
| data-sort-value=&quot;1842&quot; | 1842-06-24
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914
| [[:d:Q191050|Q191050]]
|-
| [[Alfons Rebane]]
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-06-24
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-03-08
| [[:d:Q77408|Q77408]]
|-
| [[Mary Wesley]]
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-06-24
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-12-30
| [[:d:Q446943|Q446943]]
|-
| [[Heli Lääts]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-24
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-02-16
| [[:d:Q16407255|Q16407255]]
|-
| [[Julia Kristeva]]
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-24
| 
| [[:d:Q159876|Q159876]]
|-
| [[Rebecca Solnit]]
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-24
| 
| [[:d:Q2134968|Q2134968]]
|-
| [[George Orwell]]
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-06-25
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-21
| [[:d:Q3335|Q3335]]
|-
| [[Felix Kotta]]
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-06-25
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-10-11
| [[:d:Q12362575|Q12362575]]
|-
| [[Salme Raatma]]
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-06-25
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-02-28
| [[:d:Q16405299|Q16405299]]
|-
| [[Ralf Parve]]
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-06-25
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-04-29
| [[:d:Q2129346|Q2129346]]
|-
| [[Ingeborg Bachmann]]
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-06-25
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-10-17
| [[:d:Q78506|Q78506]]
|-
| [[Kersti Unt]]
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-25
| 
| [[:d:Q12366821|Q12366821]]
|-
| [[Patricia Smith]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-25
| 
| [[:d:Q7145842|Q7145842]]
|-
| [[Virve Sarapik]]
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-25
| 
| [[:d:Q12378773|Q12378773]]
|-
| [[Erki Nool]]
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-06-25
| 
| [[:d:Q334700|Q334700]]
|-
| [[Pearl S. Buck]]
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-06-26
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-03-06
| [[:d:Q80900|Q80900]]
|-
| [[Ellen Liiger]]
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-06-26
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-04
| [[:d:Q12361911|Q12361911]]
|-
| [[Sławomir Mrożek]]
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-06-29&lt;br/&gt;1930-06-26
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-08-15
| [[:d:Q18832|Q18832]]
|-
| [[Mirkka Rekola]]
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-06-26
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-02-05
| [[:d:Q6873648|Q6873648]]
|-
| [[Gennadi Zjuganov]]
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-26
| 
| [[:d:Q182452|Q182452]]
|-
| [[Riho Sibul]]
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-26
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-11-20
| [[:d:Q7333914|Q7333914]]
|-
| [[Valeri Panjuškin]]
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-26
| 
| [[:d:Q4344580|Q4344580]]
|-
| [[Jaan Jõgever]]
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-06-27
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-11-06
| [[:d:Q12364823|Q12364823]]
|-
| [[Emma Goldman]]
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-06-27
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-14
| [[:d:Q79969|Q79969]]
|-
| [[Helen Keller]]
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-06-27
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-01
| [[:d:Q38203|Q38203]]
|-
| [[Gaston Bachelard]]
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-06-27
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-16
| [[:d:Q270800|Q270800]]
|-
| [[Jacques Deval]]
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-06-27
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-12-19
| [[:d:Q332733|Q332733]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-27
| 
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Katrin Kivimaa]]
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-27
| 
| [[:d:Q12366616|Q12366616]]
|-
| [[Cecily von Ziegesar]]
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-06-27
| 
| [[:d:Q234255|Q234255]]
|-
| [[Indrek Grigor]]
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-27&lt;br/&gt;1981
| 
| [[:d:Q20528629|Q20528629]]
|-
| [[Sirly Oder]]
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-27
| 
| [[:d:Q112247627|Q112247627]]
|-
| [[Jean-Jacques Rousseau]]
| data-sort-value=&quot;1712&quot; | 1712-06-28
| data-sort-value=&quot;1778&quot; | 1778-07-02
| [[:d:Q6527|Q6527]]
|-
| [[Netty Pinna]]
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-06-28
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-28
| [[:d:Q16403593|Q16403593]]
|-
| [[Helgi Erilaid]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-28
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-03-24
| [[:d:Q16404232|Q16404232]]
|-
| [[Tõnu Seilenthal]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-28
| 
| [[:d:Q16404383|Q16404383]]
|-
| [[Deborah Moggach]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-28
| 
| [[:d:Q3020878|Q3020878]]
|-
| [[Anneli Jordahl]]
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-28
| 
| [[:d:Q4957395|Q4957395]]
|-
| [[Jaanika Anderson]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-28
| 
| [[:d:Q20528369|Q20528369]]
|-
| [[Anu Taul]]
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-28
| 
| [[:d:Q16406559|Q16406559]]
|-
| [[Giacomo Leopardi]]
| data-sort-value=&quot;1798&quot; | 1798-06-29
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-06-14
| [[:d:Q172599|Q172599]]
|-
| [[Sergei Witte]]
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-06-17
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-02-28
| [[:d:Q155329|Q155329]]
|-
| [[Antoine de Saint-Exupéry]]
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-06-29
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-31
| [[:d:Q2908|Q2908]]
|-
| [[Laine Villenthal]]
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-29
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-05-23
| [[:d:Q12368249|Q12368249]]
|-
| [[Charlotte Bingham]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-29
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025-11-16
| [[:d:Q5085854|Q5085854]]
|-
| [[Katrine Engberg]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-29
| 
| [[:d:Q40523516|Q40523516]]
|-
| [[Inga Gaile]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-29
| 
| [[:d:Q16358120|Q16358120]]
|-
| [[Elina Born]]
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-06-29
| 
| [[:d:Q16403201|Q16403201]]
|-
| [[Frédéric Bastiat]]
| data-sort-value=&quot;1801&quot; | 1801-06-30
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-12-24
| [[:d:Q13515|Q13515]]
|-
| [[Czesław Miłosz]]
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-06-30
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-08-14
| [[:d:Q45970|Q45970]]
|-
| [[Aino Thoen]]
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-06-30
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-12-17
| [[:d:Q16406812|Q16406812]]
|-
| [[Kari Aronpuro]]
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-30
| 
| [[:d:Q3739903|Q3739903]]
|-
| [[Tuula-Liina Varis]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-30
| 
| [[:d:Q11898867|Q11898867]]
|-
| [[Anna Levandi]]
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-30
| 
| [[:d:Q458023|Q458023]]
|-
| [[Erki Kasemets]]
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-30
| 
| [[:d:Q59113182|Q59113182]]
|-
| [[Berk Vaher]]
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-30
| 
| [[:d:Q12360267|Q12360267]]
|}
{{Wikidata list end}}</text>
      <sha1>mnxg36yvvcq4gpfk2zz3eka56simg7h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tunne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6563</id>
    <revision>
      <id>136089</id>
      <parentid>117631</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T21:25:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>136089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14642" sha1="ivg9iwh56yrlkt6uiydw2r9awa04k86" xml:space="preserve">[[Pilt:Karoline_Kubin_-_Kopf_einer_alten_Frau_mit_der_Hand_am_Mund_-_4064_-_Belvedere.jpg|pisi|Karoline Kubin, &quot;Vana naise portree&quot; (u 1890)]]
[[Pilt:Eva_Hoppach-_&quot;Gefühle&quot;,_1992.jpg|pisi|Eva Hoppach, &quot;Tunded&quot; (1992)]]
''See artikkel räägib emotsioonist, poliitiku kohta loe artiklist [[Tunne-Väldo Kelam]].''

'''Tunne''' ehk '''emotsioon''' (ka ''tundmus'', ''afekt'' jms) on hingeline seisund, mis kujuneb kogemuste läbielamise protsessis ning sageli leiab väljundi inimese käitumises ja organismi füsioloogias. Tihti vastandatakse tundeid ratsionaalsele mõistusele.


==Proosa==
* [[Laps]]ed oskavad väljendada loendamatul hulgal õrnu tundeid, mis on olemas ka [[täiskasvanu]]tel, mida need aga ei väljenda.
** [[Jean Paul]], &quot;Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme&quot;, tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 38


* Tunnet [[sõna]]dega väljendada on sama, mis [[muusika]]t sõnadega kirjeldada; väljendus ei ole objektiga küllalt homogeenne.
** [[Georg Christoph Lichtenberg]], &quot;Aforisme&quot;, tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972, lk 53


* [Mr. Darcy Elizabethile:] &quot;Asjata olen ma katsunud vastu panna. Sellest pole midagi kasu. Minu tunded ei lase ennast maha suruda. Lubage, et ma teile tunnistan, kui kuumalt ma teid imetlen ja [[armastus|armastan]]&quot;.
** [[Jane Austen]], &quot;[[Uhkus ja eelarvamus]]&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 175


* Mu suurim [[nauding]] oli tunda rõõmu rahulikust [[taevas]]t nende haljaste [[mets]]ade rüpes; kuid ma armastasin kogu [[Loodus]]e muutlikkust: ka [[vihm]] ja [[torm]] ja kaunid taevased [[pilved]] tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid [[järv]]elained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud [[ratsu]] liikumisest.
: Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
:* [[Mary Shelley]], &quot;Matilda&quot; (1819)

* Viimane [[inimene]]! Jah, ma võin vabalt kirjeldada selle üksildase olevuse tundeid, tundes ennastki armastatud soo viimase jäänukina, kelle kaaslased on lahkunud enne mind...
** Mary Shelley, päevikukirje romaani &quot;Viimane inimene&quot; kohta (14. mai 1824)


* Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et &quot;nägu on hinge peegel&quot;. [[Mõistus]]e harjutamine ja [[õilsus|õilsate]] tunnete arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. (&quot;Tualett&quot;, 7. ptk, &quot;Mõistuse mõju ilule&quot;)
** [[Judith Montefiore]], &quot;Juudi käsiraamat&quot;, 1846


* &quot;Muidugi, muidugi, Athos,&quot; vastas d'Artagnan, surudes ta kätt, &quot;kuid asi on selles, et teil on sellised pagana keerulised tunded, mida teised ei suuda jagada. Kes oskaks kujutleda, et mõistlik mees lahkub Prantsusmaalt, jätab maha oma [[kodu]], oma hoolealuse, toreda noormehe, keda me välileeris nägime, kõik selleks, et joosta kuhu? Appi mädanenud ja ussitanud [[dünastia]]le, mis vajub ühel ilusal hommikul kokku nagu vana lodi. Tunded, millest kõnelete, on kahtlemata õilsad, kuid nii õilsad, et nad pole enam inimlikud.&quot; 
** [[Alexandre Dumas vanem]], &quot;[[Kakskümmend aastat hiljem]]&quot;, tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 580


* On vaid kaks teed, kuidas on võimalik vabaneda vihast, murest, hirmust, meeleheitest ja teistest soovimatutest tunnetest. Üks on see, kui mõni vastupidine tunne on niivõrd tugev, et võtab meie üle võimust. Teine on see, kui me oma sisevõitlustest kurnatuna oleme sunnitud alla andma ning ei hooli enam millestki. Meie aju emotsioonikeskused lõpetavad töö ning me langeme ajutisse apaatiasse. Dokumentaalselt on tõestatud, et selline ajutine kurnatus moodustab tihtipeale osa kriisist, mis lõpuks laheneb pöördumisega. Seni kuni haige hinge egoistlik mure on kui valvur ukseavas, ei pääse sinna usust kantud eneseusaldus. Kuid niipea, kui esimene kaob, olgu või hetkeks, kasutab teine kohe võimalust. Olles kord hinge pääsenud, võib usust kantud eneseusaldus sinna ka püsima jääda.
** [[William James]], &quot;Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest&quot;, tlk Indrek Meos, Tartu: Ilmamaa, 2013, lk 225


* [[Luule]] on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega [[ilu]] tundeline löök: kes ütleb löök, mõtleb [[üllatus]]t, [[siirus]]t, vastukarva konventsioonidele.
** [[Abel Clarté]], tõlge: [[Aleksander Aspel]] artiklis &quot;Mida pakub luule&quot; (Looming nr 7 1938), raamatus A. Aspel, &quot;Kirjad Pariisist&quot;, Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 185–186


* [[Inimene]] kaotab alatasa inimlikud tunded ja nende väljenduse. Luule annab nad temale tagasi.
** [[Max Jacob]], tõlge: Aleksander Aspel artiklis &quot;Mida pakub luule&quot; (Looming, nr, 7, 1938), raamatus A. Aspel, &quot;Kirjad Pariisist&quot;, Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 186


* Olen hoidnud oma [[mälestus]]i ranges [[saladus]]es, algul väga suure [[häbi]]- ja enesepõlguse tundega, aga seejärel, kui aastad olid mind tasandanud, kui aastad olid loonud vahemaa ja täitnud [[kuristik]]ke, kõige meeldivama tundega, tahaksin öelda kuritegelikult veetleva mälestusena, millele nüüd viimaks olen leidnud õige koha. Sest kirjutades olen lõplikult vabanenud kõigest selle poolt põhjustatud hingelisest kohmetusest ja võin vaadata seda ilma kireta nagu paberõhukest [[lill]]e, mille ma oma meelehärmiks leidsin äramääratud [[raamat]]u vahelt ja mis on oma [[lõhn]]a kaotanud.
* See on ohtlik maa, härra. Siin maal on palju [[nõidus]]t. Tunded tumestavad uurija pilku ja siis vangistavad deemonid ta igaveseks.
** [[Mika Waltari]], &quot;Fine van Brooklyn&quot;, tlk Piret Saluri, Tallinn: Eesti Raamat, 1984, '''lk ??'''


* [Bilbo Baggins haldjakuningale:] &quot;Eks isegi [[murdvaras|murdvargal]] ole omad tundmused.&quot;
** [[J. R. R. Tolkien]], &quot;[[Kääbik]]&quot;, 18. ptk &quot;Kodutee&quot; (e.k 1977, tlk Lia Rajandi, lk 345)


* Issand, kui kole aeg on [[noorus]]! Nii vägevalt tundeid ja nii kesiselt aimu, kuidas neid taltsutada! 
** [[Robertson Davies]], &quot;Viies osaline&quot;. Tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 114


* Puuduvate tunnete teesklemine on inimeste [[privileeg]]. 
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, &quot;Džungel tulevikuta?&quot;, tlk R. Aro, Tallinn: Eesti raamat, 1973, lk 90


* Kõik asjad — ka mõtted ja tunded — saavad hinda juurde nende kaotamisest. (lk 14)
* Tunded algavad tihti kulminatsioonist. (lk 20)
* Inimene on huvitav instrument, tema tunnetel mängimine suubub ikka traagilisse muusikasse. (lk 46)
** [[Arvo Valton]], &quot;Märklaud kilbiks&quot;, Tallinn: Eesti Raamat, 1980


* [Treatle:] &quot;Ta on tõepoolest teadmatuse piire kaugemale nihutanud. On nii palju asju, mida me [[universum]]i kohta ei tea.&quot;
:Nad mõnulesid mõlemad veidra sooja hõõguse paistel, mida tekitas tunne, et nad on tohutult rumalamad kui tavalised [[inimene|inimesed]], kelle rumalus piirdub üksnes tavaliste asjadega. 
:* [[Terry Pratchett]], &quot;Võluv võrdsus&quot;, tlk Aet Varik, Varrak, 1999, lk 164


* Mis päeval meie abielu ametlikult [[lahutus|lahutati]]? Ma ei mäleta. Ma ei leia mingeid [[dokument]]e, mul ei ole neid iial olnudki. Ma mäletan vaid, et ei olnud mingit tunnet, kui advokaat helistas, et lahutusega on korras. Mul ei olnud mingit tunnet.
:Kuid miskipärast ärkan öösel oma [[nutt|nutu]] peale üles. Mul pole kurb, ma ei igatse teda taga, kuid nutan hommikuni välja. 
:* [[Tuula-Liina Varis]], &quot;Kilpkonn ja õlgmarssal&quot;, tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 194


* [[Õnn]], see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt [[maailmapilt]]i. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab [[pea]].
** [[Nikolai Baturin]], &quot;Karu süda&quot;, Tartu: Elmatar, 2001, '''lk ??'''


* [[Armastus]]ega on vist nagu [[virmalised|virmalistega]] - kõik teavad, aga vähesed on näinud. Armumisel ja armastuselgi ei tehta tihtipeale vahet, ammuks siis veel viimase eri helistikel. Mõni ime - totaalne tunne on jõukohane vaid vähestele, sugugi kõigil pole [[julgus]]t seda vastu võtta.
** [[Doris Kareva]] ([[Kalev Kesküla]], [https://ekspress.delfi.ee/areen/imestus-ei-lakka?id=27683809 &quot;Imestus ei lakka&quot;]. Eesti Ekspress, Areen, 4. detsember 2008)


* Kui uurida emotsioonide tekkelugu, siis vanimad emotsioonid on negatiivsed ja pärinevad [[reptiilid]]elt. Reptiilide [[leiutis]]ed on näiteks [[viha]] ja [[hirm]]. Positiivsed emotsioonid on evolutsiooniliselt hilisemad - rõõm ja [[üllatus]] on juba [[imetajad|imetajate]] leiutised. Näib, et [[evolutsioon]]i pime [[kellassepp]] liigub siiski vaikselt hingelise [[eldoraado]] suunas. 
** [[Valdur Mikita]], &quot;Lindvistika ehk metsa see lingvistika&quot;, Välgi metsad 2015, lk 165


* Automaatse käitumiseni on raske jõuda – me allume me oma tunnetele või ratsionaalsele arutluskäigule, ja on raske öelda, kust algab [[vaba tahe]]. Ühelt poolt determineerib loogiline arutluskäik sammud, jätmata võimalust otsustada teisiti, kui näeb ette ratsionaalne järeldus. Sellele vastandub näiliselt tunne, mille järgi talitada. Kuid nii, nagu on ette määratud loogilise arutluskäigu tulemus, on seda ka emotsionaalse otsuse oma. [[Väärtus]]ed, mida kanname, on tihti pärit lapsepõlvest ning lapsepõlve mõju teadvustamata käitume nagu [[robot]]id.
** [[Piret Põldver]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/alternatiivne-privileeg-ja-vooritus/ &quot;Alternatiivne privileeg ja võõritus&quot;] Sirp, 20. jaanuar 2017


* Eneseväärikuse tunne, mis tekib otsese [[kasu]]ta vaimsetest [[pingutus]]test, on kõige kindlam alus, mil­lele [[elu]] ehitada.
** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et Laureaat Marju Lepajõe], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)


* Intellektuaalses mõttes võib olla [[arvuti]] suurepärane partner, sest seal on ju põhjatu teadmiste allikas. Kui panna arvuti analüüsima ka [[inimene|inimese]] mikromiimikat, tema ohkeid ja näoilmeid, siis arvutid võivad olla väga kompetentsed ära tundma inimese emotsionaalset seisundit. Arvuti võib ära tunda paremini kui inimene selle viisi, kuidas inimene kontakti vajab.
** [[Katrin Saali Saul]] (Kristjan Pihl, [https://novaator.err.ee/1034339/pealtnagija-lahisuhterobotit-arendav-eesti-filosoof-avaldas-armastuse-retsepti &quot;&quot;Pealtnägija&quot;: lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti&quot;] ERR, 12.02.2020)


* Üks võimalus on programmeerida [[robot]]isse [[nõudlikkus]], et teatava käitumise puhul enda suhtes ta tõepoolest jätab teid maha või tujutseb, mõõtes aeg-ajalt samal ajal väga hästi teid, kui palju tujutsemist te siis nagu talute.
** [[Tõnu Viik]] (Kristjan Pihl, [https://novaator.err.ee/1034339/pealtnagija-lahisuhterobotit-arendav-eesti-filosoof-avaldas-armastuse-retsepti &quot;&quot;Pealtnägija&quot;: lähisuhterobotit arendav Eesti filosoof avaldas armastuse retsepti&quot;] ERR, 12.02.2020)


* Ideaalis esitab teos ennast ise. Mida vähem on mind laval, seda parem. Minu ideaal on suuta end vabaks lasta ja anda teosele ainult selle osa, mis talle kuulub ja sobib, ülejäänu minetada ja tagaplaanile jätta. See on emotsioonide edasiandmise puhul oluline. Ütleme nii, et kui oled väga vihane ja mõtled põhjustele, miks sa seda oled, siis tavaliselt seda tunnet ennast enam väga kauaks ei jätku. Et viha ülal hoida, peaks hoiduma mõtlemisest. Kurbusega on samad lood. Emotsioon elab ainult siis, kui sa ei lähene sellele ratsionaalselt.
* Olen lapsest saadik nautinud muinasjutte ja kangelaslugusid just selle emotsiooni pärast. Neis lugudes on rõõm üldjuhul vaid lõpptulemus ja see on olemas üksnes tänu kogetud valule, vihale ja kurbusele. Need tunded on mulle (nagu ka nende lugude peategelastele) omamoodi teetähised ja motivaatorid, et edasi liikuda, ja annavad mingit essentsi mu enda olemisele, märgi, et olen elus. Rõõm eksisteerib minus kindlasti, kuid see on pigem värviline detail muidu tumedamas tundelõimes.
* Muusika on natuke nagu emotsioonidega värvimine. Kui sina tunned midagi ja suudad seda kajastada, siis on väga suur tõenäosus, et keegi teine tunneb ka midagi. Ja see on eesmärk. Muidugi mitte emotsioon emotsiooni pärast, aga selleks, et jõuda endas millegi sügavamani.
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks &quot;Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks&quot;] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020

==Luule==

&lt;poem&gt;
see õnnis [[meeleolu]], milles kogu
[[müsteerium]]i raske koorem, rusuv
[[maailm]]a käsitamatuse taak
saab kergemaks - see helge meeleseisund,
kus meid me tunded õrnalt juhivad -,
kuni me kehalise vormi hingus
ja koguni me [[veri|vere]] liikumine
just nagu katkeks ja me [[keha]]na
küll suigume, kuid saame elus [[hing]]eks;
me [[silm]], mis vaikse kindluse on saanud
[[harmoonia]] ja [[rõõm]]u väelt, siis näeb
elava olemust.
&lt;/poem&gt;
* [[William Wordsworth]], &quot;Värsid, mis kirjutatud mõned miilid Tintern Abbeyst ülalpool, külastades matkal taas Wye jõe kaldaid. 13. juulil 1798&quot;, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 13-18


&lt;poem&gt;
Mu hingelilled [[valged]] keset [[igatsus]]i,
Kus surevad kõik [[ohe|ohked]] tolmused,
Kus leian kaduvuse [[rand|rannal]] jäädawusi,
Ja [[pärl]]iks saavad [[mure]] tundmused.
&lt;/poem&gt;
* [[Ernst Enno]], [https://et.wikisource.org/wiki/Uued_luuletused/Ma_tunnen_lillesid &quot;Ma tunnen lillesid...&quot;] kogust &quot;Uued luuletused&quot; (1909)


&lt;poem&gt;
Tunded - need varjavad alati [[püünis]]t.
Tunded, need kardavad alati [[tuli|tuld]].
Pilkases pimedas viimane [[sulg]]
liueldes langes mu [[luik|luigekostüümist]]. 
&lt;/poem&gt;
* [[Doris Kareva]], &quot;Öö oli pime ja suur oli maja&quot; kogust &quot;Ööpildid&quot;


==Film==

* [Spock:] &quot;.. kuid ma olen märganud, et tervislik emotsioonide väljendamine on tihti väga ebatervislik neile, kes on kõige lähemal.&quot;
:{{halliga|&quot;.. however, I have noted, that the healthy release of emotion is frequently very unhealthy for those closest to you.&quot;}}
:*&quot;[[Star Trek]]: The Original Series&quot;, 3.10 &quot;Plato's Stepchildren&quot;, 27:20, Paramount Television, 22. november 1968, stsenaarium Meyer Dolinsky, vikitõlge BirgittaMTh  


==Kirjandus==
* [[Jane Austen]], &quot;[[Mõistus ja tunded]]&quot;, tlk Karin Suursalu, 1996
* [[René Descartes]], &quot;Hinge tundmused&quot; (2014, tlk Andres Raudsepp)

[[Kategooria:Tunded| ]]
[[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]]</text>
      <sha1>ivg9iwh56yrlkt6uiydw2r9awa04k86</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Intuitsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7759</id>
    <revision>
      <id>136092</id>
      <parentid>104750</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T22:39:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosa */</comment>
      <origin>136092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5227" sha1="ns5zw7jb9o2yet0xm4kzdyw5w38vrn9" xml:space="preserve">'''Intuitsioon''' on suutlikkus taibata olukorda, sündmust objekti jne ilma teadliku uurimise või arutluseta, läbinägelikkus.

==Proosa==

* Intuitiivne kujutamine põhineb süstemaatilisel [[mõtlemine|mõtlemisel]] ja vaatlemisel.
** [[Novalis]]. &quot;Aforisme ja fragmente&quot;, tlk Krista Räni, [[Loomingu Raamatukogu]] 2006/19, lk 69


* Kahelda kõigis maistes asjades ja intuitiivselt tunnetada mõningaid taevasi asju - see kombinatsioon ei sigita ei uskujaid ega uskmatuid, kuid õpetab inimesi  mõlemasse ühtviisi suhtuma. 
** [[Herman Melville]], &quot;[[Moby Dick]]&quot;, tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 407


* Tegelikult on [[metafüüsika]] ning [[religioon]]i valdkonnas artikuleeritud [[põhjendus]]ed meie jaoks veenvad vaid siis, kui meie artikuleerimata reaalsustunne juba eelnevalt seda [[järeldus]]t pooldab. Siis käivad meie intuitsioon ja [[mõistus]] tõesti käsikäes ning sellest võivad kasvada suured [[süsteem]]id nagu [[budism]] või katoliiklik filosoofia. Tõe tegeliku aluse moodustab alati meie impulsiivne [[usk]], meie artikuleeritud [[filosoofia]] on vaid selle formuleeringutest koosnev uhkeldav rüü. Vahetu tõsikindlus peitub meie hinge sügavuses, [[argumendid]] on vaid selle väljanäitus. [[Instinkt]] juhib, mõistus vaid järgneb. 
** [[William James]], &quot;Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest&quot;, tlk Indrek Meos, 2013, lk 86


* Kaplan oli jumaliku intuitsiooni [[hetk]]el suutnud omandada kasuliku kaitsva [[ratsionaliseerimine|ratsionaliseerimise]] oskuse ning see [[avastus]] vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe [[voorus]]eks ja [[vale]] tõeks, [[impotentsus]] [[karskus]]eks, [[ülbus]] [[alandlikkus]]eks, rüüstamine [[filantroopia]]ks, [[vargus]] [[au]]ks, [[jumalateotus]] [[tarkus]]eks, [[jõhkrus]] [[patriotism]]iks ja [[sadism]] õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt [[iseloom]]u puudumist. 
** [[Joseph Heller]], &quot;Nõks-22&quot;, tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 467


* Igasugune teoreetiline seletus on intuitsiooni pisendamine. 
** [[Peter Høeg]], &quot;Preili Smilla lumetaju&quot;, tlk [[Arvo Alas]], Varrak 1997, lk 39


* On ka veel olemas [[illusioon]], et keeruliste [[toit]]ude valmistamine on &quot;loomingulisem&quot; kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on [[traditsioon]] ja intuitsioon, mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali [[voorus]]eks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat [[kunst]]i nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda. 
** [[Iris Murdoch]], &quot;Meri, meri&quot;, tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 15


* Fiktsioonis või [[luule]]tuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on mõistuse ja intelligentsuse [[harjutus]], kirjanduslikus [[looming]]us aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, intuitsioon, [[tundlikkus]], ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise [[analüüs]]i [[võrk|võrgust]]. 
** [[Mario Vargas Llosa]], &quot;Kirjad noorele romaanikirjanikule&quot;, tlk Ott Ojamets, LR nr 15/16 2011, lk 92


* Mul endal kujunes selline arusaam, et ei maksa hoolida sellest, mida inimese kohta räägitakse, kui kellelegi osutatakse [[sõrm|näpuga]] ja sosistatakse, et see on [[nuhk]] - ta võib ju olla, aga niisamuti ka teine tema kõrval, kellele keegi veel osutada ei oska. /---/ Aga tuli vaadata, hinnata, intuitsiooniga tunda, millist aruannet inimene sinu vastas ''pagaritele'' võiks kirjutada. 
** [[Mari Saat]], &quot;Matused ja laulupeod&quot;. Petrone Print 2015, lk 38


* Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma [[kogemus]]est ja [[meeleolu]]dest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad. 
** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ &quot;Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil&quot;] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019


* Ma olen siiamaani pidanud ennast, jah, ikkagi rohkem kahe jalaga maal olevaks. Aga on küll... kui ma nüüd tagasi mõtlen juhtunule, et mis on olnud – ütleme [[Pamiir]]is oli [[kopteriõnnetus]]. Ja need [[märgid]], neid ei saa lihtsalt eirata. Need on olnud juba vahetult enne. Ja siis hakkadki automaatselt mõtlema, et kas päriselt ongi ikkagi olemas see asi, millest räägitakse, et vaata neid märke ja kuula neid märke ja kui ikka sisetunne on halb, ära pigem mine.
** [[Katrin Merisalu]], intervjuu: Margit Kilumets, [https://www.err.ee/1608915941/pealtnagija-alpinist-katrin-merisalu-kummitab-maailma-korgeim-tipp &quot;&quot;Pealtnägija&quot;: alpinist Katrin Merisalu kummitab maailma kõrgeim tipp&quot;], ERR/ETV, 15.03.2023

==Välislingid==
{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>ns5zw7jb9o2yet0xm4kzdyw5w38vrn9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Onu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9156</id>
    <revision>
      <id>136087</id>
      <parentid>110350</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T17:03:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>136087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1818" sha1="mfqpevq5lqjyqgps1ub2eflc8r46qsg" xml:space="preserve">[[Pilt:Ignacio_Zuloaga_y_Zabaleta_-_My_Uncle_Daniel_and_his_Family_-_17.1598_-_Museum_of_Fine_Arts.jpg|pisi|Ignacio Zuloaga y Zabaleta, &quot;Minu onu Daniel oma perekonnaga&quot; (1910, onu Daniel oli hispaania keraamik ja maalikunstnik Daniel Zuloaga.)]]

==Proosa==

* Teatavas mõttes oli onu selline [[mees]], kes [[avastus|avastas]] terve rea kõige mitmekesisemaid [[keemia|keemilisi]] vormeleid ja valemeid. Kõik need reeglid olid avastatud juba teiste poolt enne teda, kuid onu ei teadnud sellest tuhkagi, ja seetõttu ei saa tema teenetest lihtsalt mööda minna. (lk 27)
* Ja tõesti sai onu nii mõndagi kätte. Nii näiteks tegi ta kindlaks [[eksperiment]]aalsel teel, mis kulges väga vapustavalt, et [[vesi|vee]] kallamine [[väävelhape|väävelhappesse]] on viimane [[rumalus|lollus]]. (lk 27)
** [[Zdeněk Jirotka]], &quot;Saturnin&quot;, tlk [[Leo Metsar]], 1961


==Luule==

&lt;poem&gt;
seal aga tiksusid ainult onu paigatud [[kell]]ad
[[hobune|hobuste]] vanust mõõta enam ei saakski need

need olid igivanad nüüd neid lihtsalt ei ole
[[maja]]gi pole ja onu mujal vanemaks saab
see [[laps]] siin on mu [[tütar]] hobused seisavad ikka
pudeneb [[päev]] nendest üle nii nagu väriseb [[haab]]
&lt;/poem&gt;
* [[Viiu Härm]], &quot;*hobusekoppel tolmuse kruusatee ääres...&quot;, rmt: &quot;Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast&quot;, 1978, lk 28


&lt;poem&gt;
Kikivarvul
kassisammul
nõtkelt käratult kui [[ilves]]
hinnalises olgugi et kulunud [[pidžaama]]s
õhtu hakul onu Teodor [[deodorant|deodorandipilves]]
[[hiilimine|hiilib]] oma mõtetega leebes lähiminevikus
sünnikodus
seedrisalus
hajameelses [[teivasjaam]]as
&lt;/poem&gt;
* [[Ilmar Trull]], &quot;Kikivarvul, kassisammul...&quot; kogus &quot;Millest mõtled, seljaaju?&quot; (1984), lk 22


[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]</text>
      <sha1>mfqpevq5lqjyqgps1ub2eflc8r46qsg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kolimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10096</id>
    <revision>
      <id>136091</id>
      <parentid>52103</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T21:54:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>136091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4724" sha1="3a6rwgoquoicrvyur2747ff9db6eul4" xml:space="preserve">
==Proosa==

* &quot;Miks sa küll nendega läbi käid, ma tahaksin teada,&quot; ahastas Larry. “Mis [[mõnu]] see sulle pakub? Nad on kõik kas õudsed lubjakad või peast segased.&quot;
:&quot;Pole nad segased midagi,&quot; ütles ema nördinult.
:&quot;Lollus, ema… Võta näiteks see tädi Bertha oma väljamõeldud [[kass]]ikarjaga… Või vanaonu Patrick, kes käib ihualasti ringi ja räägib võhivõõrastele inimestele, kuidas ta taskunoaga [[vaal]]asid tappis… Kõik nad on peast põrunud.”
:&quot;Nad on lihtsalt omamoodi [[veidrik]]ud, aga nad on kõik väga vanad ja see on nende õigus. Aga põrunud nad ei ole,&quot; selgitas ema ja lisas puhtsüdamlikult: &quot;Vähemalt mitte nii põrunud, et neist oleks võimalik lahti saada.&quot;
:&quot;Hea küll, kui meid sugulased ründama hakkavad, siis jääb meil ainult üht teha,&quot; ütles Larry taltunult.
:&quot;Mida nimelt?&quot; päris ema ootavalt üle prillide vaadates.
:&quot;Loomulikult ära kolida.&quot;
:&quot;Kolida? Kuhu kolida?&quot; küsis ema hämmeldunult.
:&quot;Väiksemasse majja. Siis sa võid kõigile neile surmakutsaritele kirjutada, et meil pole ruumi.&quot;
:&quot;Ära ometi räägi rumalusi, Larry. Me ei saa ju alatasa kolida. Me juba kolisime siia, et sinu sõpradega toime tulla.&quot;
:&quot;Tore, nüüd kolime ära, et sugulastega toime tulla.&quot;
:&quot;Aga me ei saa ju ometi mööda [[saar]]t edasi-tagasi joosta… inimesed hakkavad meid segasteks pidama.&quot;
:&quot;Nad peavad meid veel segasemateks, kui see vana harpüia kohale ilmub.&quot;
:* [[Gerald Durrell]], &quot;Minu pere ja muud loomad&quot;, tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007, lk 227–228


* &quot;[[Öö]]sel ei saa kolida,&quot; lausus Albert ja torkas [[redis]]ed maasse tagasi. &quot;Kui on pime, ei näe ju, kuhu sa kolid.&quot; 
** [[Ole Lund Kirkegaard]], &quot;Albert&quot;, tlk Lia Eller, 1998, lk 24


* Nõnda siis müüski Papa maha väikese [[maja]], samuti [[lehm]]a ja [[vasikas|vasika]]. Ta valmistas hikkoripuust kaared ja kinnitas need kindlalt üle vankrikasti; Mamma aitas tal valge puldanriide neile peale pingutada.
:Varahommikul, kui väljas oli alles hämar, raputas Mamma tasakesi Maryt ja Laurat, kuni nad ärkasid. Ta pesi ja kammis lapsi kolde- ja küünlatule valgel ning pani nad soojalt riidesse. Pika punasest flanellist aluspesu peale tõmbas ta villased alusseelikud, villased [[kleidid]] ja pikad villased sukad. Kõige peale said [[mantlid]], jänesenahast peakotid ja punased käpikud.
:Kogu kraam väikesest majast peale [[voodi]]te, [[laud]]ade ja [[tool]]ide oli juba vankris. Polnud mingit vajadust võtta kaasa [[mööbel|mööblit]], kuna Papa võis igal ajal meisterdada uue. 
* [[Laura Ingalls Wilder]], &quot;Väike maja preerias&quot;, tlk Tiiu Viljamaa, 1993, lk 6


* Nii näiteks töötasin ma linnakoolides [[õppeedukus]]e säilitamise [[komitee]]s. Seal me vaidlesime langeva [[elatustase]]me ja kasvava maksukoormuse üle, jõime [[kohv]]i, rääkisime [[perekond]]adest (valged), kes kolisid minema, ja perekondadest (mustad), kes kolisid nende asemele, õpetajatest, kes lahkusid parematele [[töökoht]]adele, ning &quot;ettevalmistuseta&quot; õpilastest (neegrid), kes õppeedukust alla kiskusid. [[Nördimus]]est kahvatuna hurjutasin ma närvilisi valgete [[perekond]]i, kellel oli [[raha]] ja kes seetõttu kolisid [[linn]]ast välja — kolisid pidevalt, üksteise järel, iga päev linnast välja! Bobby käis lähedal asuvas koolis, kuhu igal aastal tilkus järjest rohkem väikesi neegrilapsi, ettevalmistusega või ettevalmistuseta, ja tegelikult ei tundunudki see eriti tähtis, kas ta õppis nii palju, kui oleks võinud, ja kas kooli parimad õpetajad lahkusid või mitte. ''Ma olin väga õnnelik'' selles komitees kohvi juues, [[suitsetamine|suitsetades]] ja ägedalt, pikalt ning innukalt vaieldes — ema, abikaasa, kodanik... (lk 15)
** [[Joyce Carol Oates]], &quot;Ma olin armunud&quot;, tõlkinud Kersti Tigane, rmt: &quot;Neli suve&quot;, tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], Loomingu Raamatukogu, nr 46/47, 1977, lk 9–26


* On põhjusi, miks kolitakse sisse, ja on põhjusi, miks kusagile elama jäädakse.
** [[Peter Høeg]], &quot;Preili Smilla lumetaju&quot;, tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 7


==Luule==

&lt;poem&gt;
saapaviksist peske puhtaks neegrid
pange kokku kogu tuttav kraam
võtke kaasa elunäinud peeglid
kitsas kast kus pooleks saeti daam

oma viiul Bruno pane kasti
sa Alfonso pista põue flööt
sinul Lulu laabub seegi hästi
pese sebralt maha viimne vööt

igas asjas tuleb tunda piire
nalja tehti nüüd peab piisama
koorem peale meil on kaunis kiire
ärge viitke aega niisama
&lt;/poem&gt;
* [[Juhan Viiding]], &quot;Kolimine&quot; kogus &quot;Selges eesti keeles&quot; (1974), lk 22
[[Kategooria:Tegevused]]
[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]</text>
      <sha1>3a6rwgoquoicrvyur2747ff9db6eul4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pelargoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13208</id>
    <revision>
      <id>136088</id>
      <parentid>136063</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T17:15:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <origin>136088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5728" sha1="gjlr2hvandvovkiat0duez8xw0quh3v" xml:space="preserve">[[File:Gardenillustrate1378lond_0587.jpg|thumb|Mary Elizabeth Duffield, &quot;Viirpelargoonid&quot; (1878)]]
[[Pilt:Caroline_a._lord,_donna_con_gerani,_1900_ca.jpg|pisi|Caroline Augusta Lord, &quot;Naine pelargooniga&quot; (u 1900)]]
[[Pilt:Victoria_Melita_von_Sachsen-Coburg_und_Gotha_-_Blumenstillleben_mit_chinesischem_Porzellan,_1904.jpg|pisi|Victoria Melita von Sachsen-Coburg und Gotha, &quot;Lillevaikelu hiina portselaniga&quot; (1904)]]
'''Pelargoon''' (''Pelargonium'') on kurerehaliste sugukonda kuuluv taimeperekond, umbes 250 liigiga. Ilutaimena kasvatatakse üsna ilmastikukindlaid pelargoone nii peenardes, pottides kui rõdukastides. Mõnikord nimetatakse pelargoone ka geraaniumideks.


==Proosa==

* &quot;Ma uskusin, et mul saab olema hästi palju [[asi|asju]], millesse [[armumine|armuda]] ja et miski ei või mind takistada. Aga nüüd on see põgus uni otsas. Ma olen oma [[saatus]]ega leppinud, seepärast ma ei lähegi õue, sest äkki ma siis ei lepigi saatusega. Palun öelge, mis selle pelargooni [[nimi]] seal aknalaual on.&quot;
:&quot;See on lõhnav pelargoon.&quot;
:&quot;Ei, ma ei mõelnud sedasorti nime. Ma mõtlesin seda nime, millega teie teda hüüate. Kas tal polegi nime? Kas ma tohin teda siis kuidagi kutsuda? Kas ma tohin teda kutsuda... las ma mõtlen... Kullake käib küll - kas ma tohin teda Kullakeseks kutsuda niikaua, kui ma siin olen? Palun lubage!&quot;
:&quot;Issand jumal, mis vahet seal on. Mis mõtet on ülepea pelargooni kuidagi kutsuda?&quot;
:&quot;Mulle meeldib, kui iga asja juurde käib oma nimi, olgu ta pealegi ainult pelargoon. Siis nad paistavad palju inimlikumad. Kust te teate, et te ei solva pelargooni tundeid, kui te teda pelargooniks kutsute ja ei millekski muuks? Teile ju ei meeldiks, kui teid kogu aeg ainult naisterahvaks hüütaks. Jah, ma hakkan teda Kullakeseks kutsuma. Ma panin hommikul sellele suurele [[kirsipuu]]le akna all ka nime. Ma hüüan teda Lumekuningannaks, sest ta on nii [[valge]]. Muidugi ei õitse ta kogu aeg, aga võib ju ette kujutada, et õitseb, eks ole?&quot;
* [[Lucy Maud Montgomery]], &quot;Roheliste viilkatuste Anne&quot;, tlk Piret Ruustal, 2001, lk 50-51


* Kinnise aknapoole ees aknalaual seisis tagasihoidlik savipotiga pelargoonium. Kalle tõusis ettevaatlikult jalule ja...
:Ühe [[hetk|silmapilgu]] kestel uskus ta, et tegemist on [[maavärin]]aga või mõne muu [[loodusõnnetus]]ega, mis põhjustab seda jubedat mürinat. Aga see oli kõigest vilets [[lillepott]]!
:Kalle seisis liikumatult [[aken|akna]] juures, selg onu Einari [[voodi]] poole. &quot;Ma suren!&quot; mõtles ta. &quot;Ükskõik, hullemat enam olla ei saa!&quot; Viimase kui ihurakuga kuulis, tundis ja mõistis ta, et onu Einar oli ärganud. Ja see polnud ka mingi ime, sest [[lillepott]] oli tekitanud sellist mürinat, nagu oleks kukkunud [[kild]]udeks terve [[lillekauplus]]. 
* [[Astrid Lindgren]], &quot;Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist&quot;, tlk [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, &quot;Jutte&quot;, 2009, lk 61-62


* Pole midagi, mis suudaks meid rabada ja vankuma panna, meid, kes me oleme nii tugevad ja sirged, nii hästi istutatud... Me oleme kasvanud keset [[lillhernes|lillherneid]], geraaniumi- ja [[mimoos]]ipotte, keset lillelist perkalit, valget kretongi, vanu ustavaid [[teenija]]id, [[headus]]est säravate nägudega köögitüdrukuid ja pits[[tanu]]dega [[vanaema]]sid, kes andsid [[muna]]st koorunud [[tibu]]kestele nokatäie [[vein]]i...
** [[Nathalie Sarraute]], &quot;Kas te kuulete neid?&quot;, tlk Ott Ojamaa, [[LR]], 18-19/1973, lk 7


* Üle valgendatud [[müür]]i laotub pelargoonide vaip — laskub kohati lausa maani, [[roosa]], paks ja raske. Nõnda riputavad inimesed suurte pühade ajal [[vaip]]u [[aken]]dest ja välistreppidest välja [[tänav]]a poole, mispidi kulgeb kirikurongkäik. [[Lill]]ed tervitavad suvepüha. Isegi takjad õitsevad karuste pehmete [[nööp]]idena suve auks — ja [[eesel|eeslite]] rõõmuks. Seal nad töötavad — kaks väikest hobueeslit veavad harkatra, kündes kollakat [[savi]]. Üks talumees juhib, teine veab takka. Nii nad joonistuvad künkanõlval taevaranna taustal — elu muutumatuse sümbol.
** [[Astrid Ivask]], &quot;Leiud&quot;, tlk [[Ita Saks]], LR 18/1996, lk 53


==Luule==

{|
|-
| width=&quot;50%&quot; |
&lt;poem&gt;
Ma olin [[Maja]] mannetuim - 
mu päralt väikseim Ruum - 
vaid Lamp, ja [[Raamat]] öösiti 
ja üks Geraanium -
&lt;/poem&gt;
* [[Emily Dickinson]], &quot;*** Ma olin Maja mannetuim&quot;, tlk Doris Kareva, rmt: &quot;Kiri Maailmale&quot; (1988), lk 36
|
&lt;poem&gt;
I was the slightest in the House —
I took the smallest Room —
At night, my little Lamp, and Book —
And one Geranium —
&lt;/poem&gt;
* [https://en.wikisource.org/wiki/I_was_the_slightest_in_the_House_%E2%80%94 &quot;I was the slightest in the House — &quot;] inglise vikitekstides
|-
|}


&lt;poem&gt;
Lõksatas lukku mu [[uks]]. Taas töötama toa rahus üksi
kutsuvad mind mahe lamp ning tühi leht minu ees.
Kehv pelargoonium aknal on suur kui hiiglane [[baobab]],
[[sein]] kumab hallhämaralt, seal ujub hunnitu [[laev]].
&lt;/poem&gt;
* [[Maksõm Rõlski]], &quot;* Lõksatas lukku mu uks&quot;, tlk [[Harald Rajamets]], rmt: &quot;Pegasos ja peegel&quot;, 2004, lk 250


&lt;poem&gt;
Kas pole olemas kõikehõlmavat [[armastus]]t, on vaid [[hellus]]?

Kas [[meri]]

ei mäleta seda, kes kord tema peal kõndis?
[[Molekulid]] lekivad, [[tähendus]] nõrgub neist välja.
[[Linn]]a korstnad hingavad, [[aken]] higistab,
[[lapsed]] hüplevad [[häll]]ides.
[[Päike]] õitseb, ta on geraanium.

[[Süda]] pole veel seisma jäänud.
&lt;/poem&gt;
* [[Sylvia Plath]], &quot;Müstik&quot; valikkogus &quot;Luulet&quot;, tlk Tiina Aug, 1990, lk 105


&lt;poem&gt;
Huuli veristas
vastu luga
akna peal pelargoonium.
Nagu haug
ujus leivanuga,
luksus kambris harmoonium
&lt;/poem&gt;
* [[Leelo Tungal]], &quot;Järvemaja&quot; [1975], rmt: &quot;Täisminevik&quot; (2007), lk 32

{{Vikipeedia}}

[[Kategooria:Taimed]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]</text>
      <sha1>gjlr2hvandvovkiat0duez8xw0quh3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Pseudacorus/Naisautorite illustratsioonidega lehed</title>
    <ns>2</ns>
    <id>13278</id>
    <revision>
      <id>136090</id>
      <parentid>135769</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T21:27:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>136090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="116818" sha1="0vqfgxau6e53afjolw8zygf0rwpchfg" xml:space="preserve">
# [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]]
# [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]]
# [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]]
# [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]]
# [[:w:Rowena Meeks Abdy]]  (1887-1945) [[San Francisco]]
# [[:w:Georges Achille-Fould]]  (1865–1951) [[Ateljee]]
# [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]]
# [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]]
# [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]]
# [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]]
# [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]]
# [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud.
# [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]]
# [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]]
# [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]]
# [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]]
# [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]]
# [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]]
# [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]]
# [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]]
# [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]]
# [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]]
# [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]]
# [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]]
# [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]]
# [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]]
# [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]]
# [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]]
# [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]]
# [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]]
# [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]]
# [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]]
# [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]]
# [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]]
# [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]]
# [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]]
# [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]]
# [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]]  (1869–1931) [[Figuur]]
# [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]]
# [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]]
# [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]]
# [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]]
# [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]]
# [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]]
# [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]]
# [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]]
# [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]]
# [[:w:Dora Arnd al Raschid]]  (1869–1938) [[Torukübar]]
# [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]]
# [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]]
# [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]]
# [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]]
# [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]]
# [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]]
# [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]]
# [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]]
# [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]]
# [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]]
# [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]]
# [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]]
# [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]]
# [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]]
# [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]]
# [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]]
# [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]]
# [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]]
# [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]]
# [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]]
# [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]]
# [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]]
# [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]]
# [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]]
# [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]]
# [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]]
# [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]]
# [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]]
# [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]]
# [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]]
# [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]]
# [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]]
# [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]]
# [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]]
# [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]]
# [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]]
# [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]]
# [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]]
# [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]]
# [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]]
# [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]]
# [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]]
# [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]]
# [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]]
# [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]]
# [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]]
# [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]]
# [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]]
# [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]]
# [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]]
# [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]]
# [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]]
# [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]]
# [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]]
# [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]]
# [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]]
# [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]]
# [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]]
# [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]]
# [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]]
# [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]]
# [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]]
# [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]]
# [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]]
# [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]]
# [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]]
# [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]]
# [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]]
# [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]]
# [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]]
# [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]]
# [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]]
# [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]]
# [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]]
# [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]]
# [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]]
# [[:w:Angélique Bègue]]  (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]]
# [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]]
# [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]]
# [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]]
# [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]]
# [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]]
# [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]] [[Pubi]]
# [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]]
# [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]]
# [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]]
# [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]]
# [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]]
# [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]]
# [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]]
# [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]]
# [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]]
# [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]]
# [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] 
# [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]]
# [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]]
# [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]]
# [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]]
# [[:w:Anna Bernhardi]]  (1868–1944) [[Palett]]
# [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]]
# [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]]
# [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]]
# [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]]
# [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]]
# [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]]
# [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]]
# [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]]
# [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]]
# [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]]
# [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]]
# [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]]
# [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]]
# [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]]
# [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]]
# [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]]
# [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]]
# [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]]
# [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]]
# [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]]
# [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]]
# [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]]
# [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]]
# [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]]
# [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]]
# [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]]
# [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]]
# [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]]
# [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]]
# [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]]
# [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]]
# [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]]
# [[:w:Anna Katharina Block]] (1642–1719) [[Kariloom]]
# [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] 
# [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]]
# [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]]
# [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]]
# [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]]
# [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]]
# [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]]
# [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]]
# [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]]
# [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]]
# [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]]
# [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]]
# [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]]
# [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]]
# [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]]
# [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]]
# [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]]
# [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]]
# [[:w:Felicia Bond]] (* 1954) [[Liblikas]]
# [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]]
# [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]]
# [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]]
# [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]]
# [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]]
# [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]]
# [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]]
# [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]]
# [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]]
# [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]]
# [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]]
# [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]]
# [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]]
# [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]]
# [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]]
# [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]]
# [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]]
# [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]]
# [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]]
# [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]]
# [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]]
# [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]]
# [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]]
# [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]]
# [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]]
# [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]]
# [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]]
# [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]]
# [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]]
# [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]]
# [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]]
# [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]]
# [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]]
# [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]]
# [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]]
# [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]]
# [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]]
# [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]]
# [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]]
# [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]]
# [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]]
# [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]]
# [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]]
# [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]]
# [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]]
# [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]]
# [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]]
# [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]]
# [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]]
# [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]]
# [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]]
# [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]]
# [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]]
# [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]]
# [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]]
# [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]]
# [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]]
# [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]]
# [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]]
# [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]]
# [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]]
# [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]]
# [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]]
# [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]]
# [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]]
# [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]]
# [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]]
# [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]]
# [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]]
# [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]]
# [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]]
# [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]]
# [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]]
# [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]]
# [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]]
# [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]]
# [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]]
# [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]]
# [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]]
# [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]]
# [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]]
# [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]]
# [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]]
# [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]]
# [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]]
# [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]]
# [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]]
# [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]]
# [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]]
# [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]]
# [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]]
# [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]]
# [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]]
# [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]]
# [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]]
# [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]]
# [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]]
# [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]]
# [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]]
# [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]]
# [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]]
# [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]]
# [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]]
# [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]]
# [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]]
# [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]]
# [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]]
# [[:w:Gertrud Caspari]] (1873-1948) [[Täishäälik]]
# [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]]
# [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]]
# [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]]
# [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]]  (–1883) [[Pintsel]]
# [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]]
# [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]]
# [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]]
# [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]]
# [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]]
# [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]]
# [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]]
# [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]]
# [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]]
# [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]]
# [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]]
# [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]]
# [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]]
# [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]]
# [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]]
# [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]]
# [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]]
# [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]]
# [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]]
# [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]]
# [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]]
# [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]]
# [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]]
# [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]]
# [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]]
# [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]]
# [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]]
# [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]]
# [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]]
# [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]]
# [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]]
# [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]]
# [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]]
# [[:w:Maria Giovanna Clementi]]  (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]]
# [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]]
# [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]]
# [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]]
# [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]]
# [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]]
# [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]]
# [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]]
# [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]]
# [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]]
# [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]]
# [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]]
# [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]]
# [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]]
# [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]]
# [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]]
# [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]]
# [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]]
# [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]]
# [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]]
# [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]]
# [[:w:Mery Godigna Collet]] (* 1959) [[Tühjus]]
# [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]]
# [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]]
# [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]]
# [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]]
# [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]]
# [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]]
# [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]]
# [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]]
# [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]]
# [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]]
# [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]]
# [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]]
# [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]]
# [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]]
# [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]]
# [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]]
# [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]]
# [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]]
# [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]]
# [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]]
# [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]]
# [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]]
# [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]]
# [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]]
# [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]]
# [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]]
# [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]]
# [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]]
# [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]]
# [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]]
# [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]]
# [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] 
# [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]]
# [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]]
# [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]]
# [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]]
# [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]]
# [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]]
# [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] 
# [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]]
# [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]]
# [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]]
# [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]]
# [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]]
# [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]]
# [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]]
# [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]]
# [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]]
# [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]]
# [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]]
# [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]]
# [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]]
# [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]]
# [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]]
# [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]]
# [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]]
# [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]]
# [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]]
# [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]]
# [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]]
# [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]]
# [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]]
# [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]]
# [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]]
# [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]]
# [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]]
# [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]]
# [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]]
# [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]]
# [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]]
# [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]]
# [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]]
# [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]]
# [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]]
# [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]]
# [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]]
# [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]]
# [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]]
# [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]]
# [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]]
# [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]]
# [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]]
# [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]]
# [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] 
# [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]]
# [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]]
# [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]]
# [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]]
# [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]]
# [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]]
# [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]]
# [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]]
# [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]]
# [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]]
# [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]]
# [[:w:Louise-Adéone Drölling]]  (1797–1836) [[Joonistamine]]
# [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]]
# [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]]
# [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]]
# [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]]
# [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]]
# [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]]
# [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]]
# [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]]
# [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]]
# [[:w:Eliza Bisbee Duffey]] (1838–1898) [[Liblikas]]
# [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]]
# [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]]
# [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]]
# [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]]
# [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]]
# [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]]
# [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]]
# [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]]
# [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]]
# [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]]
# [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]]
# [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]]
# [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]]
# [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]]
# [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]]
# [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]]
# [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]]
# [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]]
# [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]]
# [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]]
# [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]]
# [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]]
# [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]]
# [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]]
# [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]]
# [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]]
# [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]]
# [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]]
# [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]]
# [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]]
# [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]]
# [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]]
# [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]]
# [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]]
# [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]]
# [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]]
# [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]]
# [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]]
# [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]]
# [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]]
# [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946)  [[Nägu]]
# [[:w:Alma Erdmann]]  (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]]
# [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]]
# [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]]
# [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]]
# [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]]
# [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]]
# [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]]
# [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]]
# [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]]
# [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]]
# [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]]
# [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]]
# [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]]
# [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]]
# [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]]
# [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]]
# [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]]
# [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]]
# [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]]
# [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]]
# [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]]
# [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]]
# [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]]
# [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]]
# [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]]
# [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]]
# [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]]
# [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]]
# [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]]
# [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]]
# [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]]
# [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]]
# [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]]
# [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]]
# [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]]
# [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]]
# [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]]
# [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]]
# [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]]
# [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]]
# [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]]
# [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]]
# [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]]
# [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]]
# [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]]
# [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]]
# [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]]
# [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]]
# [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]]
# [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]]
# [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]]
# [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]]
# [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]]
# [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]]
# [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]]
# [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]]
# [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]]  [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]]
# [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]]
# [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]]
# [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]]
# [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]]
# [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]]
# [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]]
# [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]]
# [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]]
# [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]]
# [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]]
# [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]]
# [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]]
# [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]]
# [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]]
# [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]]
# [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]]
# [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]]
# [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]]
# [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]]
# [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]]
# [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]]
# [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]]
# [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]]
# [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]]
# [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]]
# [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]]
# [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]]
# [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]]
# [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]]
# [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]]
# [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]]
# [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]]
# [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]]
# [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]]
# [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]]
# [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]]
# [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]]
# [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]]
# [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]]
# [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]]
# [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]]
# [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]]
# [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]]
# [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]]
# [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]]
# [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]]
# [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]]
# [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]]
# [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]]
# [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]]
# [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]]
# [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] 
# [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]]
# [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]]
# [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]]
# [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]]
# [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]]
# [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]]
# [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]]
# [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]]
# [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]]
# [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]]
# [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]]
# [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]]
# [[:w:Beate Gjersvold]]  (*1954) [[Vaikus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]]
# [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]]
# [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]]
# [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]]
# [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]]
# [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]]  [[Kitarr]]
# [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]]
# [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]]
# [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]]
# [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]]
# [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]]
# [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]]
# [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]]
# [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]]
# [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]]
# [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]]
# [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]]
# [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]]
# [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]]
# [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]]
# [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] 
# [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]]
# [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] 
# [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]]
# [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]]
# [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]]
# [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]]
# [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]]
# [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]]
# [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]]
# [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]]
# [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]]
# [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]]
# [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]]
# [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]]
# [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]]
# [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]]
# [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]]
# [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]]
# [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]]
# [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]]
# [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]]
# [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]]
# [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]]
# [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]]
# [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]]
# [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] 
# [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]]
# [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]]
# [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]]
# [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]]
# [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]]
# [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]]
# [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]]
# [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]]
# [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]]
# [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]]
# [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]]
# [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]]
# [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]]
# [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]]
# [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]]
# [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]]
# [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]]
# [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]]
# [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]]
# [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]]
# [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]]
# [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]]
# [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]]
# [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]]
# [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]]
# [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]]
# [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]]
# [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]]
# [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]]
# [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]]
# [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]]
# [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]]
# [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]]
# [[:w:Aasta Hansteen]] (1824–1908) [[Istumine]]
# [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]]
# [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]]
# [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]]
# [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]]
# [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]]
# [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]]
# [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]]
# [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]]
# [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]]
# [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]]
# [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]]
# [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]]
# [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]]
# [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]]
# [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]]
# [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]]
# [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]]
# [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]]
# [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]]
# [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]]
# [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]]
# [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958
# [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]]
# [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]]
# [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]]
# [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]]
# [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]]
# [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]]
# [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]]
# [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]]
# [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]]
# [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]]
# [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]]
# [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]]
# [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]]
# [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]]
# [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]]
# [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]]
# [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]]
# [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]]
# [[:w:Catharina van Hemessen]]  (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]]
# [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]]
# [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]]
# [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]]
# [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]]
# [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]]
# [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]]
# [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]]
# [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]]
# [[:w:Herrad von Landsberg]]  (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]]
# [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]]
# [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]]
# [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]]
# [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]]
# [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]]
# [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]]
# [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]]
# [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]]
# [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]]
# [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]]
# [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]]
# [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]]
# [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]]
# [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] 
# [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]]
# [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]]
# [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]]
# [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]]
# [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]]
# [[:w:Angelika Hoerle]] (1899–1923) [[Silm]]
# [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]]
# [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]]
# [[:w:Alicja Hohermann]]  (1902-1943) [[Punapea]]
# [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]]
# [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] 
# [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]]
# [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] [[Hoiukarp]]
# [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]]
# [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]]
# [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]]
# [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]]
# [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]]
# [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]]
# [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]]
# [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]]
# [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]]
# [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]]
# [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]]
# [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]]
# [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] 
# [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]]
# [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]]
# [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]]
# [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]]
# [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]]
# [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]]
# [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]]
# [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]]
# [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] 
# [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]]
# [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]]
# [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]]
# [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]]
# [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]]
# [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]]
# [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]]
# [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]]
# [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]]
# [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]]
# [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]]
# [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]]
# [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]]
# [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]]
# [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]]
# [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]]
# [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]]
# [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]]
# [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]]
# [[:w:Ewa Jaczynska]] (* 1974) [[Värv]]
# [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]]
# [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]]
# [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]]
# [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]]
# [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]]
# [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]]
# [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]]
# [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]]
# [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]]
# [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]]
# [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]]
# [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]]
# [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]]
# [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]]
# [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]]
# [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]]
# [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]]
# [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]]
# [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]]
# [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]]
# [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]]
# [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]]
# [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]]
# [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]]
# [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]]
# [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]]
# [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]]
# [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]]
# [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]]
# [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]]
# [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]]
# [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]]
# [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]]
# [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]]
# [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]]
# [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]]
# [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]]
# [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]]
# [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]]
# [[:w:Marie Cécile Kastner]] (1874-1966) [[Lavendel]]
# [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]]
# [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]]
# [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]]
# [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]]
# [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]]
# [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]]
# [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]]
# [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]]
# [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]]
# [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]]
# [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]]
# [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]]
# [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]]
# [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]]
# [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]]
# [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]]
# [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]]
# [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]]
# [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]]
# [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]]
# [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]]
# [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]]
# [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]]
# [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]]
# [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]]
# [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]]
# [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]]
# [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]]
# [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]]
# [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]]
# [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]]
# [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]]
# [[:w:Hilma af Klint]]  (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]]
# [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]]
# [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]]
# [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]]
# [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]]
# [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]]
# [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]]	(1853-1903) [[Punapea]]
# [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]]
# [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]]
# [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]]
# [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]]
# [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]]
# [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]]
# [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]]
# [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]]
# [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]]
# [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]]
# [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]]
# [[:w:Elisabeth Johanna Koning]]  (1816–?) [[Lill]]
# [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]]
# [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]]
# [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]]
# [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]]
# [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]]
# [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]]
# [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]]
# [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]]
# [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]]
# [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]]
# [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]]
# [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]]
# [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]]
# [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]]
# [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]]
# [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]]
# [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]]
# [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]]
# [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]]
# [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]]
# [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]]
# [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]]
# [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]]
# [[:w:Caroline Kubin]] (1860–1945) [[Tunne]]
# [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]]
# [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]]
# [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]]
# [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]]
# [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]]
# [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]]
# [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]]
# [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]]
# [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]]
# [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]]
# [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]]
# [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]]
# [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]]
# [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]]
# [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]]
# [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]]
# [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]]
# [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]]
# [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]]
# [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]]
# [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]]
# [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]]
# [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]]
# [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]]
# [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]]
# [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]]
# [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]]
# [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]]
# [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]]
# [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]]
# [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]]
# [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]]
# [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]]
# [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]]
# [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]]
# [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]]
# [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]]
# [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]]
# [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]]
# [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]]
# [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]]
# [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]]
# [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]]
# [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]]
# [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]]
# [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]]
# [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]]
# [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]]
# [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]]
# [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]]
# [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]]
# [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]]
# [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]]
# [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]]
# [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]]
# [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]]
# [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]]
# [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]]
# [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]]
# [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]]
# [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]]
# [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]]
# [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]]
# [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]]
# [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]]
# [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]]
# [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]]
# [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]]
# [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]]
# [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]]
# [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]]
# [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]]
# [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]]
# [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]]
# [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]]
# [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]]
# [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]]
# [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]]
# [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]]
# [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]]
# [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]]
# [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]]
# [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]]
# [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]]
# [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]]
# [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]]
# [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]]
# [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]]
# [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]]
# [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]]
# [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]]
# [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]]
# [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]]
# [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]]
# [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] 
# [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]]
# [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]]
# [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]]
# [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]]
# [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]]
# [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]]
# [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]]
# [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]]
# [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]]
# [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]]
# [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]]
# [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]]
# [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]]
# [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]]
# [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]]
# [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]]
# [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]]
# [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]]
# [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]]
# [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]]
# [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]]
# [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]]
# [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]]
# [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]]
# [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]]
# [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]]
# [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]]
# [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]]
# [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]]
# [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]]
# [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]]
# [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]]
# [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]]
# [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]]
# [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]]
# [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]]
# [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]]
# [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]]
# [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]]
# [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]]
# [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]]
# [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]]
# [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]]
# [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]]
# [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]]
# [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]]
# [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]]
# [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]]
# [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]]
# [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]]
# [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]]
# [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]]
# [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]]
# [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]]
# [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]]
# [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]]
# [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]]
# [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]]
# [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]]
# [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]]
# [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]]
# [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]]
# [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]]
# [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]]
# [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]]
# [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]]
# [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]]
# [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]]
# [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]]
# [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]]
# [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]]
# [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]]
# [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]]
# [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]]
# [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]]
# [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]]
# [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]]
# [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]]
# [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]]
# [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]]
# [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]]
# [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]]
# [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]]
# [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]]  (1520–1598) [[Jeesus]]
# [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]]
# [[:w:Dora Meeson]] (1869-1955) [[Küngas]]
# [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]]
# [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]]
# [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]]
# [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]]
# [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]]  [[Palveraamat]]
# [[:w:Bertha Menzler Peyton]] (1871-1947) [[Päikesepaiste]]
# [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]]
# [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]]
# [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]]
# [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]]
# [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]]
# [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]]
# [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]]
# [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]]
# [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]]
# [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]]
# [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]]
# [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]]
# [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]]
# [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]]
# [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]]
# [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]]
# [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]]
# [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]]
# [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]]
# [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]]
# [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]]
# [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]]
# [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]]
# [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]]
# [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]]
# [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]]
# [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]]
# [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]]
# [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]]
# [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]]
# [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]]
# [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]]
# [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] 
# [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]]
# [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]]
# [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]]
# [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]]
# [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]]
# [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] 
# [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]]
# [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]]
# [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]]
# [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]]
# [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]]
# [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]]
# [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]]
# [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]]
# [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]]
# [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]]
# [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]]
# [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]]
# [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]]
# [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]]
# [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]]
# [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]]
# [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]]
# [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]]
# [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]]
# [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]]
# [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]]
# [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]]
# [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]]
# [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]]
# [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]]
# [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]]
# [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]]
# [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]]
# [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]]
# [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]]
# [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]]
# [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]]
# [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]]
# [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] 
# [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]]
# [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]]
# [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]]
# [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]]
# [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]]
# [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]]
# [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]]
# [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]]
# [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]]
# [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]]
# [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]]
# [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]]
# [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]]
# [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]]
# [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]]
# [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]]
# [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]]
# [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]]
# [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]]
# [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]]
# [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]]
# [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]]
# [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]]
# [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]]
# [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]]
# [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]]
# [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]]
# [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]]
# [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]]
# [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]]
# [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]]
# [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]]
# [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] 
# [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]]
# [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]]
# [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]]
# [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]]
# [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]]
# [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]]
# [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]]
# [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]]
# [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]]
# [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]]
# [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] 
# [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]]
# [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]]
# [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]]
# [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]]
# [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]]
# [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]]
# [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]]
# [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]]
# [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]]
# [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]]
# [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]]
# [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]]
# [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]]
# [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]]
# [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]]
# [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]]
# [[:w:Sylvia Oeggerli]]  (*1939) [[Laine]]
# [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]]
# [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]]
# [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]]
# [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]]
# [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]]
# [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]]
# [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]]
# [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]]
# [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]]
# [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] 
# [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]]
# [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]]
# [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]]
# [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]]
# [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]]
# [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]]
# [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]]
# [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]]
# [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]]
# [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]]
# [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]]
# [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]]
# [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]]
# [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]]
# [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]]
# [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]]
# [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]]
# [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]]
# [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]]
# [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]]
# [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]]
# [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]]
# [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]]
# [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]]
# [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]]
# [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]]
# [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]]
# [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]]
# [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]]
# [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]]
# [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]]
# [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]]
# [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]]
# [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]]
# [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]]
# [[:wMarion Patten]] (1889-1941) [[Eksootika]]
# [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]]
# [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]]
# [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]]
# [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]]
# [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]]
# [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]]
# [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]]
# [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]]
# [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]]
# [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]]
# [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]]
# [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]]
# [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]]
# [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]]
# [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]]
# [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]]
# [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]]
# [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]]
# [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]]
# [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]]
# [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]]
# [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]]
# [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]]
# [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]]
# [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]]
# [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]]
# [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]]
# [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]]
# [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]]
# [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]]
# [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]]
# [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]]
# [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]]
# [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]]
# [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]]
# [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]]
# [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]]
# [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]]
# [[:w:Augusta Plagemann]]  (1799–1888) [[Apelsin]]
# [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]]
# [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]]
# [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]]
# [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]]
# [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]]
# [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]]
# [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]]
# [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]]
# [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]]
# [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]]
# [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]]
# [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]]
# [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]]
# [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]]
# [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]]
# [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]]
# [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]]
# [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]]
# [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]]
# [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]]
# [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]]
# [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]]
# [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]]
# [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]]
# [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]]
# [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]]
# [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]]
# [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]]
# [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]]
# [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]]
# [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]]
# [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]]
# [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]]
# [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]]
# [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]]
# [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]]
# [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]]
# [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]]
# [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]]
# [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]]
# [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]]
# [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]]
# [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]]
# [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]]
# [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]]
# [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]]
# [[:w:Marguerite Radoux]] (1873-1943) [[Punane]]
# [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]] [[Troon]]
# [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]]
# [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]]
# [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]]
# [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]]
# [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]]
# [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] 
# [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]]
# [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]]
# [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]]
# [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]]
# [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]]
# [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]]
# [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]]
# [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]]
# [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]]
# [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]]
# [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]]
# [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]]
# [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]]
# [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]]
# [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]]
# [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]]
# [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]]
# [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]]
# [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]]  
# [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]]  
# [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]]
# [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]]
# [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]]
# [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]]
# [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]]
# [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]]
# [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]]
# [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]]
# [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]]
# [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]]
# [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]]
# [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]]
# [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]]
# [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]]
# [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]]
# [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]]
# [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]]
# [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]]
# [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]]
# [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] 
# [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]]
# [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]]
# [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]]
# [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]]
# [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]]
# [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]]
# [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]]             
# [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]]
# [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] [[Kihlus]]
# [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]]
# [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]]
# [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]]
# [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]]
# [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]]
# [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]]
# [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]]
# [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]]
# [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]]
# [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]]
# [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]]
# [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]]
# [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]]
# [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]]
# [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]]
# [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]]
# [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]]
# [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]]
# [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]]
# [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]]
# [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]]
# [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]]
# [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]]
# [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]]
# [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]]
# [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]]
# [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]]
# [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]]
# [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] 
# [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]]
# [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]]
# [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]]
# [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]]
# [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]]
# [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]]
# [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]]
# [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]]
# [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]]
# [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]]
# [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]]
# [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]]
# [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]]
# [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]]
# [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]]
# [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]]
# [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]]
# [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]]
# [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]]
# [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]]
# [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]]
# [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]]
# [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]]
# [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]]
# [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]]
# [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]]
# [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]]
# [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]]
# [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]]
# [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]]
# [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]]
# [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]]
# [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]]
# [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]]
# [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]]
# [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]]
# [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]]
# [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]]
# [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]]
# [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]]
# [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]]
# [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]]
# [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]]
# [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]]
# [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]]
# [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]]
# [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]]
# [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]]
# [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]]
# [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]]
# [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]]
# [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]]
# [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]]
# [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]]
# [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]]
# [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]]
# [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]]
# [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]]
# [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]]
# [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]]
# [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]]
# [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]]
# [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]]
# [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]]
# [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]]
# [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]]
# [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]]
# [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]]
# [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]]
# [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]]
# [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]]
# [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]]
# [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]]
# [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]]
# [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]]
# [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]]
# [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]]
# [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]]
# [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]]
# [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]]
# [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]]
# [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]]
# [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]]
# [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]]
# [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]]
# [[:w:Mira de Simone]] (* 1960) [[Aeg]]
# [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]]
# [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]]
# [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]]
# [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]]
# [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]]
# [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]]
# [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]]
# [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]]
# [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]]
# [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]]
# [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]]
# [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]]
# [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]]
# [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]]
# [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]]
# [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]]
# [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]]
# [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]]
# [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]]
# [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]]
# [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]]
# [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]]
# [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]]
# [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]]
# [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]]
# [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]]
# [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]]
# [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]]
# [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]]
# [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]]
# [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]]
# [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]]
# [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]]
# [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]]
# [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]]
# [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]]
# [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]]
# [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]]
# [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]]
# [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]]
# [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]]
# [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]]
# [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]]
# [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]]
# [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]]
# [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]]
# [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]]
# [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]]
# [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]]
# [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]]
# [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]]
# [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]]
# [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]]
# [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]]
# [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]]
# [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]]
# [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]]
# [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]]
# [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]]
# [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]]
# [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]]
# [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]]
# [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]]
# [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]]
# [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]]
# [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]]
# [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]]
# [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]]
# [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]]
# [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]]
# [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]]
# [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]]
# [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]]
# [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]]
# [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]]
# [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]]
# [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]]
# [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]]
# [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]]
# [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]]
# [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]]
# [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]]
# [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]]
# [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]]
# [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]]
# [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]]
# [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]]
# [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]]
# [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]]
# [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]]
# [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]]
# [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]]
# [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]]
# [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]]
# [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]]
# [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]]
# [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]]
# [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]]
# [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]]
# [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]]
# [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]]
# [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]]
# [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]]
# [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]]
# [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]]
# [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]]
# [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]]
# [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]]
# [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]]
# [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]]
# [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]]
# [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]]
# [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]]
# [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]]
# [[:w:Maria Tassaert]]  (1642–?) [[Bacchus]]
# [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]]
# [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]]
# [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]]
# [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]]
# [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]]
# [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]]
# [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]]
# [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]]
# [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]]
# [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]]
# [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]]
# [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]]
# [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]]
# [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]]
# [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]]
# [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]]
# [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]]
# [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]]
# [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]]
# [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]]
# [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]]
# [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]]
# [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]]
# [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]]
# [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]]
# [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]]
# [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]]
# [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]]
# [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]]
# [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]]
# [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]]
# [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]]
# [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]]
# [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]]
# [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] 
# [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]]
# [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]]
# [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]]
# [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]]
# [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]]
# [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]]
# [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]]
# [[:w:Honys Torres]] (sünniaeg teadmata, aktiivne) [[Donald Trump]]
# [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]]
# [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]]
# [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]]
# [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]]
# [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]]
# [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]]
# [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]]
# [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]]
# [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]]
# [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]]
# [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]]
# [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]]
# [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] 
# [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]]
# [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]]
# [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]]
# [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]]
# [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]]
# [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]]
# [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]]
# [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]]
# [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]]
# [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] 
# [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]]
# [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]]
# [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]]
# [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]]
# [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]]
# [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]]
# [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]]
# [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]]
# [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]]
# [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]]
# [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]]
# [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]]
# [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]]
# [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]]
# [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]]
# [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]]
# [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]]
# [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]]
# [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]]
# [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]]
# [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]]
# [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]]
# [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]]
# [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]]
# [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]]
# [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]]
# [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]]
# [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]]
# [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]]
# [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]]
# [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]]
# [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]]
# [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud
# [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]]
# [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]]
# [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]]
# [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]]
# [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]]
# [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]]
# [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]]
# [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]]
# [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]]
# [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]]
# [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]]
# [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]]
# [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]]
# [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]]
# [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]]
# [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]]
# [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]]
# [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]]
# [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]]
# [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]]
# [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]]
# [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]]
# [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]]
# [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]]
# [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]]
# [[:w:Adele Walter]]  (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]]
# [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]]
# [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]]
# [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]]
# [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]]
# [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]]
# [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]]
# [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] 
# [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]]
# [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]]
# [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]]
# [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]]
# [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]]
# [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]]
# [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]]
# [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]]
# [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]]
# [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]]
# [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]]
# [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]]
# [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]]
# [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]]
# [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]]
# [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]]
# [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]]
# [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]]
# [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]]
# [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]]
# [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]]
# [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]]
# [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]]
# [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]]
# [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]]
# [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]]
# [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]]
# [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]]
# [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]]
# [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]]
# [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]]
# [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]]
# [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]]
# [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]]
# [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]]
# [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]]
# [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]]
# [[:w:Camelia Whitehurst]] (1871-1936) [[Hollandlased]]
# [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]]
# [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]]
# [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]]
# [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]]
# [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]]
# [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]]
# [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]]
# [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]]
# [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]]
# [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]]
# [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]]
# [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]]
# [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]]
# [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]]
# [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]]
# [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]]
# [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]]
# [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]]
# [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] 
# [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]]
# [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]]
# [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]]
# [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]]
# [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]]
# [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]]
# [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]]
# [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]]
# [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]]
# [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]]
# [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]]
# [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]]
# [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]]
# [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]]
# [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]]
# [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]]
# [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]]
# [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]]
# [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]]
# [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]]
# [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]]
# [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]]
# [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]]
# [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]]
# [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]]
# [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]]
# [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]]
# [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]]
# [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]]
# [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]]


Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]]</text>
      <sha1>0vqfgxau6e53afjolw8zygf0rwpchfg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edith Sitwell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19102</id>
    <revision>
      <id>136085</id>
      <parentid>124347</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T15:52:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>/* Luule */</comment>
      <origin>136085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10628" sha1="cmb9vw65eumihgldne2o923kfpispzn" xml:space="preserve">[[Pilt:Roger Fry - Edith Sitwell.jpg|pisi|Roger Fry, &quot;Edith Sitwell&quot;, 1915.]]
'''Edith Sitwell''' (7. september 1887, Scarborough, Inglismaa - 9. detsember 1964, London) oli Suurbritannia luuletaja ja esseist.

==Luule==

&lt;poem&gt;
&quot;Mu [[süda]]nt sa armasta [[tund|tunniks]], kuid [[luu|luid]] terve [[päev]]a -
[[Luukere]] vähemalt naeratab, sest tal on homne:
Kuid noorte südamed on nüüd [[Surm]]a sünk aare
Ja [[suvi]] on [[üksildus]].

Lohuta üksildast [[valgus]]t ja päikest ta [[kurbus]]es,
Tule kui [[öö]], sest et päike on kohutav
Just nagu [[tõde]] ja hämarduv [[valgus]] näitab vaid luukere [[nälg]]a
[[Rahu]] järele, [[liha]] all kui suveroos.

Tule sa surmahämarast läbi, just nagu kord [[oks]]test
[[Noorus]]es läbi sa tulid, läbi [[vari|varju]] kui õitseva [[uks]]e
Mis Taevasse viib, kaugel [[tänav]]ast - sina, sündimata
[[Linn]], mida [[kodutu]]d näevad, vaesete öö.

Linnateid kõnnid, kuigi [[Inimene|Inimese]] ähvardav vari,
Päikses [[Kain]]-punase servaga, kujumuutja -
On elegantne kui Luukere, küürus kui [[Tiiger]],
Elutark, kõigega kohastunud kui [[Ahv]].

[[Pulss]]i, mis südames lööb, paneb muutuma [[vasar]],
Mis kaigub Pottsepa põllul, kus sünnib uus ilm
Meie luudest, [[raisakotkas|raisakotka]] päevade lehkavaist jäätmeist ja kärast -
Sina ent oled mu öö ja mu rahu -

Eostuse, [[puhkus]]e püha öö, lohutav
[[Pimedus]], milles kõik võrdsed on - õiglusetud ja õiged,
Rikkad ja vaesed ei ole enam kaks eraldi [[rahvas]]t -
Nemadki [[vennad]] on öös.&quot;

Seesugust laulu ma kuulsin; kuid vaiki on Luu!
Kes teab, tegi häält sellist ehk kuhtunud valguse hõik,
[[Caesar]], kes veeretab oma südamekivi,
või [[Atlas (mütoloogia)|Atlas]]e langev [[koorem]].
&lt;/poem&gt;
* Edith Sitwell, &quot;Tänavalaul&quot; (&quot;Street Song&quot;), kogust &quot;Street Songs&quot;, 1942 {{RV}}


&lt;poem&gt;
Olin nii noor ja lahke: mu lõbusad [[jalad]]
sammusid suvisel õhul – hopla! [[maailm]] on lõbus!
Ning nüüd närin [[leib|leiva]] asemel enda luid
ja laman lagedal [[säng]]il – hopla! maailm on lõbus!
Oleks mul ometi palju liha,
et saaksin seda müüa leiva eest
või närida värskelt. Hopla! maailm on lõbus!
&lt;/poem&gt;
* Edith Sitwell, &quot;Kaks joomarilaulu&quot;, tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;


&lt;poem&gt;
[[Tuli]] oli karvane nagu [[karu]],
ja leegid nurrusid...
Tõmmu karu uidab oma [[ahel]]as
julmade inimeste [[vang]]ina
läbi pimeda, karvase [[mets]]a...
Ümmardaja õhkas: &quot;Kogu minu [[veri]]
on loomalik. Nad arvasid mind istuvat
kodu[[kass]]ina;
ent läbi pimeda metsa uitlesin...
Oo, et mu veri sureks!&quot;
Tulel olid karukarvad,
see kuulis ja teadis...
Pime maa, mis oli karvane kui karu,
urises samuti.
&lt;/poem&gt;
* Edith Sitwell, &quot;Tume laul&quot;, tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;


&lt;poem&gt;
Pikk raudhein – 
valged [[sõdur]]id mööduvad – 
[[valgus]] kisendab otsekui [[eesel]]
&lt;/poem&gt;
* Edith Sitwell, &quot;Trio kolmele kassile ja ühele tromboonile&quot;, tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;


&lt;poem&gt;
Kuninganna [[Kirke|Circe]], taluperenaine laadal, kohtas kolm [[Meremees|merimeest]], kes kõmberdasid sääl ning olid tulnud papagoisulelisest merest, hõiahoo! ning hakkasid puhuma igaüks oma pasunat.

Tuleme India merest, ütlesid nad, mis on kirgas nagu papagoi suled ja murdub vastu parfümeerit saarte kuldset liiva, kus puuvili on pehme nagu [[sireen]]i naeratus ja päike must otsekui nuubialane. Oleme kõrvetand hispaania kuninga habet….

Siis rändasime veelkord Lõunamere rannikule, kus jäämäed näivad taevakodadena, milles lehvivad vürtsikate hiite pehmeimad tuuled ja [[inglid]] lendavad paradiisilindudena: sääl püüdsimegi selle veidrasulelise poisi mängukanniks (ta ise nimetab end ingliks).
&lt;/poem&gt;
* Edith Sitwell, tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;, proosatõlge

==Tema kohta==
* Kõige ebakonventsionaalsem ja üldsusele kõige paremini tunt on Edith, kellele ei saa ette heita kompromisse publikuga – väljaarvat vahest ta ebakonventsionaalsuse tugevas rõhutamises, mida mõnikord vöiakse tõlgitseda edvistusena. Kultuursuselt on ta ehtne Sitwell, kes kujund enda ümber nägema kadund kultuuride parimaid mälestusi ning oskab neid nautida, kuid kes veel vähem kui vennad paindub nende mõju alla.   Ta on individuaalne viimse detailini.
* Sitwellide vastuvõtuõhtutel, kuhu pääsevad ainult eliit ja mõned huvitavamad noored, armastab ta juba riietuses rõhutada niihästi enda perekonna kultuurilisi traditsioone kui enda individuaalsust. Renessanss, barokk, isegi rokokoo – kõik olevikust küllalt kauged stiiliajajärgud toovad lisandusi ta kostüümidele, milles kuuldavasti need sugemed kombi­neeruvat vabalt, kuid alati kindla stiilitunde juhituina. Kõige enam näib ta hindavat bisarri majesteetlust – rikkalikke pikki lohisevaid kleite, diadeeme, hinnalisi, kuigi mitte liialdusse kalduvaid ehteid. Ning sama kalkuleerit kui ta välimus, on ta sõnaline esinemine. Ka siin tundub isik, kes harjund enda ümber levitama ebaargipäevsuse atmosfääri, kuid ühtlasi selgub ka ta võime täpselt arvestada kunstilisi effekte. Ei või olla juttugi sellest, et ta talitaks instinktiivselt ja juhuslikult, jumaliku inspiratsiooni armust. Ta oskab oma asju lavastada.
* Aga juba algus on huvitav, kuigi ei või väita, et poetess oleks suut­nud hoiduda tugevatest mõjudest. Prantsuse sümbolistid ja parnassienid, eriti [[Baudelaire]], näivad temasse jälgi jätnud. Ta luuletab &quot;Uppund päikesist&quot; ja joomareist ning süveneb spleeni nagu Baudelaire, kuigi algusest pääle tuleb lisaks tunduv dramaatiline joon, mida Baudelaire'il ei leidu. Ei või küll öelda, et Edith Sitwell baudelairelasena oleks ületand või isegi saavutand enda inglise eelkäijaid samal harrastusalal. Nii [[Swinburne]] kui ka viimasest märksa nõrgem [[Ernest Dowson]] ammutasid prantslasest rohkem ja lisasid temale enam kui noor naispoeet. Ainult mõne luuletise peaaegu haiglane, protestivaimuline julmus on väljendet küllaldase tera­vuse ja konkreetsusega, et kiskuda kaasa. Sõnastus püsib veel sümbo­listliku traditsiooni piirides, kuid ajuti võib see saada erilist jõudu, mis surub siis tugevasti meelde. Oluline on see, et juba tundub tahtmist ''epater le bourgeois'' ja et luuletajal ei ole kartust kas või vulgaarsuste ees, kui sellega saab paremini avaldada oma väljakutsuvat suhtumist aristokraatseisse traditsioonidesse, milles kulund tema lapsepõlv. Luuletises &quot;Joomar&quot; käsitleb ta mõrtsuka tundeid, kes purjus pääga tapnud enda naise ja nüüd seisab tema ees hüsteerilisis mõlgutlusis, kuna ohvri pärani silmad &quot;veel vahivad üllatunult janust pussi, mis halastas tema pääle, kuid tema silmalaud ei liigu enam, kuigi roomav hirm veel närib valuna ta pääaju õõnsust&quot;. Teine luuletis kõneleb emast, kelle poeg tapnud alaväärse naise pärast, mille eest nüüd juba kõigub võllas. Trots viktoriaanliku pehmuse vastu on nende palade olulisim joon, kuigi veel ei ole jõut iroonilise üleolevuseni.
* Vahe selle traagilise ja hilisema koomikasse kalduva stiili vahel on suur, kuid vaevalt suurem kui erivus veel täie mõistusega, uhke, kuigi alandet [[kuningas Lear]]i sünguse ning temal hiljem alatasa esilemurduvate hullu naeru hoogude vahel. Isegi surev tänavanaine kuulutab Edith Sitwellil hullununa, et maailm on lõbus. See on inimese lõbusus, kel ei ole enam midagi kaotada pääle elu – ja seegi on nii väärtusetu, et ei maksa hakata selle pärast pääd murdma. Grotesk ja traagiline käivad siin käsikäes, kuigi viimane võib olla huvitavalt maskeerit. Siiski on juhuseid, mil pessimism ja metsikuks nihkuv alateadvus löövad parata­matult esile ja nurisevad kaasa läbi lõbusa viiulikontserdi. Edith Sitwell on kirjutand värsid, mille päälkiri sama müstiline kui [[Nietzsche]] kuulsa &quot;Joobnud laulu&quot; oma, kuid mis sisuliselt lähenevad vähemalt esimesel pilgul hoopis tugevamini mõttetusele. Neile aga, kes juba pisut harjund autori kummalise kujukeelega, suggereerib tema &quot;Tume laul&quot; tõelist ahas­tust. Kord juba &quot;kõigi asjade tühjuse&quot; tundmiseni jõudnud inimesel võib ka ahastus kergesti minna läbi iroonia, mis meeleheite hetkel män­gib absurdide kujutlustega.
* Nähtavasti mingi tugeva sisemise revolutsiooni tõttu on fantaasia lõhkend ja valgund tavalisest astjast välja, ning autor ei püüagi enam seda tagasi suruda konventsionaalsesse loogikasse. Ta kõneleb hallutsi­natsioonide ja palavikuunenägude keelt ning tunneb naudingut asjade segiminekust, millest rahuldub ta vaimu kärsitu visklevus.
* Et liiga pidev loogika võib tuua luulele kahju, oli ammu teada, kuid Edith Sitwelli maailma ümberlooming kannab nii fanaatiliselt kaootilist laadi, selles on nii palju müstilist lendu (vaata­mata mõningaile risti vastupidiseile stiilitendentsidele), et ta teoreetitsemiste suur tõsisus ei tekita enam hirmu.
:Sellel kaosel on muidugi oma isikupärane ehitus, mis tuleb ikka jälle esile. Kuigi kombinatsioonid on fantastilised, on ürgrakukeste struk­tuur õige kindel. Kalkulatsioon võib siin olla kaasa aidand, kuid pääosa etendas vist siiski temperament. On olemas vähe temperamendikamaid poeete kui Edith Sitwell. Näib olevat vähe kahtlust, et ta ise kaasa joobub oma fantasmagooriate kirevast lendlemisest.
* Teatavat toibumist kaosest näib tõotavat näiteks Edith Sitwelli viimaseaegne kiindumus kadund kultuurijärkude rahulisse stiili. Isegi viktoriaanlikkude maamõisnikkude kohmakad ja võib-olla veidrad moed veetlevad teda oma korrapärasusega. Vanad polkad, masurkad, krinoliinid ja saamatu arkitektuur kajastuvad tema &quot;Eleegias hääbund moodidele&quot;. Ka teised kirjanikud hakkavad jääma tõsisemaks, nagu [[Aldous Huxley]], kes rändab ümber maailma, et ennast leida – Keyserlingi retsepti järele. Maailm hakkab võtma kindlamat suunda. Vahepääl aga on teht läbi revolutsioon, mille üheks tulemuseks Edith Sitwelli imelikult kirevad võrdlus- ja kujufontäänid.
* [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;

{{JÄRJESTA:Sitwell, Edith}}
[[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]]</text>
      <sha1>cmb9vw65eumihgldne2o923kfpispzn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikitsitaadid:Nädala tsitaadid/2027/36</title>
    <ns>4</ns>
    <id>26036</id>
    <revision>
      <id>136084</id>
      <timestamp>2026-10-25T15:48:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '&lt;poem&gt; Olin nii noor ja lahke: mu lõbusad [[jalad]] sammusid [[suvi]]sel õhul – hopla! [[maailm]] on lõbus! Ning nüüd närin [[leib|leiva]] asemel enda [[luu|luid]] ja laman lagedal [[säng]]il – hopla! maailm on lõbus! Oleks mul ometi palju [[liha]], et saaksin seda müüa leiva eest või närida värskelt. Hopla! maailm on lõbus! &lt;/poem&gt; * [[Edith Sitwell]], tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929...'</comment>
      <origin>136084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="538" sha1="7uklgdhd62alm5on5r6a2xypbg5pfcs" xml:space="preserve">&lt;poem&gt;
Olin nii noor ja lahke: mu lõbusad [[jalad]]
sammusid [[suvi]]sel õhul – hopla! [[maailm]] on lõbus!
Ning nüüd närin [[leib|leiva]] asemel enda [[luu|luid]]
ja laman lagedal [[säng]]il – hopla! maailm on lõbus!
Oleks mul ometi palju [[liha]],
et saaksin seda müüa leiva eest
või närida värskelt. Hopla! maailm on lõbus!
&lt;/poem&gt;
* [[Edith Sitwell]], tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;</text>
      <sha1>7uklgdhd62alm5on5r6a2xypbg5pfcs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>136086</id>
      <parentid>136084</parentid>
      <timestamp>2026-10-25T15:53:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pseudacorus</username>
        <id>2604</id>
      </contributor>
      <origin>136086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="559" sha1="aiauj1vqezyaqt59avj2sl2aqzea2lu" xml:space="preserve">&lt;poem&gt;
Olin nii noor ja lahke: mu lõbusad [[jalad]]
sammusid [[suvi]]sel õhul – hopla! [[maailm]] on lõbus!
Ning nüüd närin [[leib|leiva]] asemel enda [[luu|luid]]
ja laman lagedal [[säng]]il – hopla! maailm on lõbus!
Oleks mul ometi palju [[liha]],
et saaksin seda müüa leiva eest
või närida värskelt. Hopla! maailm on lõbus!
&lt;/poem&gt;
* [[Edith Sitwell]], &quot;Kaks joomarilaulu&quot;, tlk [[Ants Oras]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=24 &quot;Edith Sitwell ja tema vennad&quot;], Looming 6/1929, portaal &quot;Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika&quot;</text>
      <sha1>aiauj1vqezyaqt59avj2sl2aqzea2lu</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>