Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 1852 136132 131846 2026-10-30T11:32:33Z Kruusamägi 873 parem pilt 136132 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arvo Valton 2015.jpg|pisi|Arvo Valton, 2015]] '''Arvo Valton''' (kodanikunimega Arvo Vallikivi; 14. detsember 1935, Märjamaa – 26. juuli 2024, Märjamaa) oli eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist. ==Proosa== ==="Vernanda leib"=== Arvo Valton, "Vernanda leib", Looming 10/1968, lk 1447-1455. * Ramon tõusis pingilt ja läks tagasi võõra linna peatänava poole. Vastu tuli naine, kellel paistis kandekotist leivapäts. :"Vabandage, ma tahaksin teile vahetuskaupa pakkuda." :Naine vaatas imestunult teda peatanud võõrast. Ramon kohmitses portfelliluku kallal. :"Mul on siin üks aegreleega [[miin]]. Kas te ei tahaks seda vahetada leivapätsi vastu?" :Naine vaatas miini huviga. :"Ega [[laps]]ed seda ei söö," arvas ta. :"[[Täiskasvanu]]d ka mitte," tunnistas Ramon, kuid püüdis edasi veenda: :"Arvestades asjaolu, et siin sees on kellamehhanism, poleks see paha kaup." :"See on õige küll," nõustus naine. "Aga lapsed ootavad [[leib]]a ja..." :Naine ruttas minema. :Ramon mõtles, et eraisikutega [[pomm]]i vahetamine võib koguni seadusevastane olla. (lk 1449) * [[Komisjonikauplus]]es tuli tal tükk aega järjekorras seista. :"Kui palju küsite?" :Hindaja tuhnis oma paberites ega vaadanud pommi poole. :"Ühe leivapätsi hinna," kostis Ramon. Ta ei olnud ahnitseja ega spekulant — pakkus [[omahind|omahinnaga]].<!--//--> :"Nalja teete või!" :Hindaja vaatas nüüd pommi. :"Misasi see on?" :"Pomm. Aegrelee ja kellamehhanismiga." :Hindaja hakkas lappama [[hinnakiri|hinnakirja]]. Vedas sõrmega järge ja pomises: :"Pomm... pomm..." :"Vaadake — miin!" soovitas Ramon. :Hindaja lappas tagasi. :"Ei ole," teatas ta. "Hinnakirjas ei ole, ei saa võtta. Järgmine!" :Ramon peitis pommi portfelli ja kõndis edasi. (lk 1450-1451) * Aga enne kui Ramon jõudis ära minna, tuli [[ostja]]. :"Mis teil oli?" küsis salakauba soovija sosinal. :Ramon tegi portfelli uuesti lahti, kiskus sahtlihõlmad laiali ja näitas pommi. :"Mis see on?" :"Pomm. [[Aegrelee]] ja kellamehhanismiga." :"Palju küsite?" :"Ühe leivapätsi hinna." :"Ja palju eest ära annate?" :"Sellesama eest annangi!" :Ostja tegi pettunud näo: :"[[Turg|Turul]] peab ikka maha [[Tingimine|tingida]] ka saama!" (lk 1452) * Vinguse näoga vanaeit tänitas: :"Hulluks lähevad tänapäeval. Terve leiva [[hind]] tühipalja pommi eest!" :"Juhin teie tähelepanu asjaolule, et pommi on keerukas valmistada," vaidles Ramon rõhutatud viisakusega. :"Päh!" ütles eit. "Tea kas leivapätsid kasvavad puu otsas või?" Ta keeras kaubale demonstratiivselt selja. :"Inimesed on vaeva näinud ja teda teinud," kaitses Ramon end nõrgalt. :"Kes neil [[käsk]]is," tähendas keskealine väsinud naine. (lk 1452) * "Teadagi, petukraam, see pole mingi pomm, kui sa teda nii odavalt müüd!" :Ramon oli kimbatuses, ta ei osanud nende inimestega kõnelda. :"Saage aru, mulle anti ta leiva pähe ja mulle on see põhimõtte asi!" :"Turule tulge kaubaga, aga mitte [[põhimõte]]tega!" tegi üks ostjatest kokkuvõtte ja kobar lagunes laiali. (lk 1452) * [[Uks]]el oli [[silt]]: "Teaduse Teadusliku Uurimise Instituut". Ramon koputas. Uks avanes iseenesest. Suure kabineti ainsa laua taga istus mees, kellel oli seljas Ramonile tundmatute eraldusmärkidega [[munder]]. Ta tõusis ja sirutas käe. Ramon arvas, et teretamiseks, kuid mundrimees tegi kärsitu liigutuse ning lausus: :"Pomm!" :Ramon oli sellisest informeeritusest üllatunud. Portfellilukk ei tahtnud lahti tulla. Kui ta pommi lõpuks naerataja kätte andis, keeras see nupu teatud asendisse ja plastmasskarbi kaas kargas lahti. Karbis olid šokolaadi[[kompvek]]id. Naerataja torkas karbi Ramonile nina alla. Ramon vaatas talle otsa ja võttis otsekui hüpnotiseerituna ühe kompveki. :Mundrimees lõi kaane klõpsti kinni, tõmbas tohutu suure kapi ukse lahti ja pani pommi teiste omataoliste kõrvale riiulis. :"Sööge ära!" käskis morn naerataja. :Ramon pani kompveki suhu, sel oli [[mõrkjas]] maitse. :"Sooh," ütles munder, nagu oleks mingi tähtis töö lõpetatud. :"Ma mõtlesin, et see on pomm," ütles Ramon tobedalt naeratades. :"Liigne [[põhimõttelisus]] ei tule teile kasuks, pidage seda meeles," õpetas asjamees hirmuäratavalt ilmetu naeratusega. :Ramon sai oma [[hämmeldus]]est üle. Ta vidutas jonnakalt silma ja ütles: :"Kuidas jääb leivapätsiga? Ma maksin ta eest." :"Kompvek, mille te ära sõite, maksab just leivapätsi hinna." :Ramon liigutas sõnni moodi kaela. :"Ma tahan musta leiba, mitte mõrkjat kompvekki, mis mulle peale sunnitakse!" :"Vernandas viibides tuleb arvestada kohalikke kombeid, mitte oma tahtmisi." (lk 1454) ==="Kõik said aru"=== Arvo Valton, "Kõik said aru", Looming 10/1968, lk 1455-1462. * Kui Kärn oma laua juurde läks, selgus talle, et ta on sektori [[juhataja]], et ta vastutab ja kõik sektori silmad vaatavad [[kahjurõõm]]sa huviga tema poole. Teda vaevas ebameeldiv [[kohustus]] reageerida. (lk 1456) * Hiljaaegu võttis instituudi juhtkond individuaalmoraali mudelleerimise sektori töötajal Altaial käest ära teema, mille kallal ta juba seitse aastat töötanud oli ning teist sama palju veel töötada oleks suutnud. Seda tehti puhtvälistel põhjustel, hoolimata töö teoreetilisest tähendusest. Töö käsitles katoliku [[pühak]]u Bonifatiuse elu ja käitumise mudelleeritavaid aspekte ning selle nimetus oli puutunud kõrgete organite kõrvu, kus Bonifatiuse nimes leiti õigusega kallaletungi [[ateism]]ist [[riigiusk|riigiusule]]. Instituudi juhtkond ei üritanudki välja selgitada töö üldistavat väärtust, vaid andis Altaiale tellitud teema "[[Pavlik Morozov]] ja väärarengu päritavus" ning hoiatas, et [[Oidipuse kompleks]]i ja muu ebateaduse kasutamine on keelatud. (lk 1458) * "Mõtle korra meie instituudi nime üle järele: Moraali Matemaatiliste ja Küberneetiliste Aluste Teadusliku Uurimise Instituut! Kas selles pole isegi midagi mõnitavat? . .. Aga teisest küljest võtta — <!--//-->[[teadus]] on teadus, mille poolest ta teistest halvem on. [[Tegelikkus]]e [[süstematiseerimine]] [[tunnetus]]e jaoks ja nii edasi. Nii et mõtle järele," mees patsutas Jeekelit õlale, "kas tasub tühja asja südamesse võtta." Jeekel lamas liikumatult, nagu poleks rääkijat olnudki. Mees naeratas põlglikult ning läks vaikselt minema. (lk 1458-1459) * Instituudi [[juhtkond]] polnud Bonifatiuse loo pisilainetusele reageerinud. Ta teadis, et las räägivad end tühjaks teaduse [[autonoomia]]st, siis on südamed rahul ja igapäevast tööd tehakse edasi. Teaduslik [[intelligents]] on igati [[mugavus|mugav]] rahvas. (lk 1459) * "Kuidas see juhtus, Kärn, et teie osakonna töötaja magab laua peal?" küsis direktori asetäitja, kellele meeldisid ta enese hääl ja aktiivsus ellu sekkumisel. :Kärn kehitas õlgu ja ütles kõheldes: :"Ordinaarne interpolatsioon. Pealegi ei ole meil sektoris diivanit. Verba voolab." :Ülemuste juuresolekul ja kergelt pabinas olles tulid [[võõrsõnad]] Kärnale kogemata suhu ja ta ei teadnud, et tänu nendele ta oligi saanud sektori juhatajaks. Sest instituudi juhtkond mõtles, et kui mees juba nii palju tähenduseta termineid kasutab, siis võiks väga huvitav teaduslik töö välja tulla, kui ta neid organiseerida prooviks. (lk 1459) * "Me peaksime ta siia kutsuma ja temaga vestlema," arvas mees, kes seisis samuti ringnomenklatuuris, kuid kelle kõikejuhtiv amet ja tülikus igaühele teada olid ja keda oleks isegi sel juhul ignoreeritud, kui ta midagi asjalikku oleks öelnud. Ta sai oma ettepanekust õhutust ning huvitavaid [[idee]]sid tuli järjest. :"Moodustame delegatsiooni ja esindajad." :Tavaliselt tegi mees viis erinevat [[ettepanek]]ut väikeste vaheaegade järel ning vaikis siis õnnelikuna kuni [[Nõupidamine|nõupidamise]] lõpuni. Seepärast anti talle aega, et olla selle asjaga ühel pool. (lk 1460) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Valton, Arvo}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] 4sswpnq6z15mgm2wvkqcx6ah9xnsywj 0 5203 136125 112964 2026-10-29T23:31:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Haeckel_Chelonia.jpg|pisi|Ernst Haeckeli illustratsioon raamatust "Kunstformen der Natur" (1904), tahvel 89.]] [[Pilt:Old_french_fairy_tales_0077.jpg|pisi|Virginia Frances Sterrett, illustratsioon teosele ''Old French Fairy Tales'' (1920)]] '''Kilpkonn''' on roomaja kilpkonnade perekonnast (''Testudo''), laiemalt võttes ka kilpkonnaliste seltsi (''Testudines'') liige. ==Proosa== * Kilpkonn haub [[muna|mune]], oodates nendest [[kajakas|kajakaid]]; välja tulevad tal aga vaid kilpkonnakesed. (lk 39) * Kilpkonn elab kaua sellepärast, et ta käib oma teed pikkamisi. (lk 42) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Jalad]] kilbi alt välja sirutatud, [[kael]] nii pikalt õieli kui vähegi võimalik, [[pea]] maapinnal puhkamas, [[silmad]] kinni, näis [[loom]] kogu [[keha]] ja kilbi iga rakuga [[päike]]st neelavat. Nii lösutas ta kümmekond minutit, tõusis siis pikkamööda ja järelemõtlikult üles ning vänderdas mööda rada alla [[küpress]]ide varju, kus kasvas lapike [[võilill]]i ja [[ristik]]ut. Siin näisid ta jalad äkki üles ütlevat ja ta põntsatas kilbiga vastu maad. Nüüd sirutus pea kilbi alt värske rohelise ristikupuhma kohale, [[suu]] läks pärani, viivitas hetke ning sulgus siis mahlakate [[leht]]ede ümber; pea nõksatas tagasi, et neid lahti rebida, mispeale kilpkonn istus ja mugis õnnelikult esimest suutäit [[toit]]u sel aastal. :Ta pidi olema selle [[kevad]]e esimene kilpkonn ja tema väljailmumine maa-alusest magamiskambrist oleks nagu mingi märguanne olnud, sest mäed said järsku kilpkonni täis. Mitte kunagi pole ma neid nii väikesel maa-alal nii palju korraga koos näinud. Suuremad supitaldriku, väiksemad teetassi suurused, šokolaadpruunid vanavanaisad ja kahvatud sarvekarva noorukid - kõik ukerdasid mööda [[liiv]]aseid radasid, saalisid [[kanarbik]]us ja [[mürt|mirdipuhmastikes]], vahetevahel [[õlipuu|oliivisaludesse]] laskudes, kus taimestik mahlasem. * [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 133-134 * Kui Looja kuulaks [[Poeet]]i, siis looks ta lendava kilpkonna, kes viiks [[maapind|maa]] turvalisuse üles taevasinasse. ** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika", tlk Kaia Sisask, 1999, lk 98 * Olen [[naine]], kes on püütud armastuse [[lõks]]u, [[armastus]]e õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik kilpkonn, keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga [[nädal]] aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Üks kilpkonn hiivas end piki jõeserva edasi, muutis siis kurssi ja ronis kuivale. Üsna tema kannul tuli sama suunda hoides teine. Kehast justkui eemalehoidva kausikujulise kilbi all oli neli luuplaadikest. Teine kilpkonn liikus [[rohi|rohus]] kiiresti, et esimesele kärmelt selga ronida. Vankumatu enesekindlusega toetas isane oma esijalad emase õlgade juures maha. Nad embasid teineteist: isane laskis kaela allapoole, emane sirutas enda oma üles vastu, nende pead patsatasid kokku. Emakilpkonna ihalev kael sirutus mängeldes nagu [[sõrm]] isase poole, riskides kilbist väljapoole jäävate [[oht]]udega, et küündida isase näoni. Rasked teineteise vastu käivad kilbid segasid ja justkui pilkasid õõtsuvate peade [[puudutus]]t. ** [[Toni Morrison]], "Armas", tlk Kalevi Kvell ja Krista Kaer, 1997, lk 99 * Igatahes tundub, et meie [[teadvus]]es on kilpkonnakujuline auk. Kõigil mandritel, kus kilpkonni elab, vaatas ürginimene, kuidas need elukad puunotil peesitasid (või sulpsatusega [[vesi|vette]] kadusid, kui [[inimene]] lähemale looberdas), ja miskipärast tekkis tal ettekujutus, et selle looma suurem väljaanne kannab [[maailm]]a oma seljas. ** [[Terry Pratchett]], Stephen Briggs, "Kettamaailma teejuht", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 7 * Mulle meenus, kui hea oli tol päeval Maarja tütarde koosolekul minestada, ja hakkasin mõtlema, kui tore oleks kohe sealsamas autos kokku kukkuda. Kadestasin kilpkonni nende kilbi pärast, mis lasi neil soovi korral silmapiirilt kaduda. ** [[Sue Monk Kidd]], "Mesilaste salajane elu", tlk [[Johanna Ross]], 2008, lk 122 * Üldiselt peetakse meremeeste seas hiidkilpkonna maailma kõige maitsvamaks loomaks. See on nii isuäratav, et selle teaduslikku klassifitseerimist tuli oodata kolmsada aastat, kuna kolme aastasaja jooksul ei jõudnud ükski kilpkonn oma kodusaartelt Euroopa teaduste akadeemiatesse, ilma et poleks ära söödud. Ka Darwini laeva Beagle trümmi lastitud hiidkilpkonnadest raiutakse iga viimanegi tükkideks ja süüakse reisi kestel ära ning väidetavalt mängib just kilpkonnade suurepärane maitse oma rolli ühes tuntuimas meie põhjustatud väljasuremises. Teate ju dodosid, neid ebatavalisi pakse linde, kes ei kartnud inimest, vaid kogunesid oma surnud liigikaaslaste ümber, nii et kütil polnud vaja teha muud, kui püssi paugutada ja oodata. Ent püssipaugule järgnes pettumus. Dodo liha on jubeda maitsega, mõru ja sitke, aga siis mõtles nutikas meremees välja abinõu: kui dodo fileed määrida hiidkilpkonna rasvaga, muutub liha muredaks ja pehmeks, ning nõnda aitab üks loom teist alla neelata. ** [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 134 ==Luule== <poem> Elab sugu oma suguelu, inim sugu oma inimelu, vana kaamel kahe-küüru-elu, kilbi all või kilbi peal elab kilpkonn oma õilsat elu, ära küsi, ma ei tea, kuidas läheb minu elu. </poem> * [[Hando Runnel]], "Elu" I kogus "Mõru ning mööduja" (LR 14/1976), lk 30 [[Kategooria:Roomajad]] mcsvkld4iyukcc2lyl5t362ducobzm5 136131 136125 2026-10-30T00:12:26Z Juppi lantteineen 5738 Link 136131 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Haeckel_Chelonia.jpg|pisi|Ernst Haeckeli illustratsioon raamatust "Kunstformen der Natur" (1904), tahvel 89.]] [[Pilt:Old_french_fairy_tales_0077.jpg|pisi|Virginia Frances Sterrett, illustratsioon teosele ''Old French Fairy Tales'' (1920)]] '''Kilpkonn''' on roomaja kilpkonnade perekonnast (''Testudo''), laiemalt võttes ka kilpkonnaliste seltsi (''Testudines'') liige. ==Proosa== * Kilpkonn haub [[muna|mune]], oodates nendest [[kajakas|kajakaid]]; välja tulevad tal aga vaid kilpkonnakesed. (lk 39) * Kilpkonn elab kaua sellepärast, et ta käib oma teed pikkamisi. (lk 42) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974 * [[Jalad]] kilbi alt välja sirutatud, [[kael]] nii pikalt õieli kui vähegi võimalik, [[pea]] maapinnal puhkamas, [[silmad]] kinni, näis [[loom]] kogu [[keha]] ja kilbi iga rakuga [[päike]]st neelavat. Nii lösutas ta kümmekond minutit, tõusis siis pikkamööda ja järelemõtlikult üles ning vänderdas mööda rada alla [[küpress]]ide varju, kus kasvas lapike [[võilill]]i ja [[ristik]]ut. Siin näisid ta jalad äkki üles ütlevat ja ta põntsatas kilbiga vastu maad. Nüüd sirutus pea kilbi alt värske rohelise ristikupuhma kohale, [[suu]] läks pärani, viivitas hetke ning sulgus siis mahlakate [[leht]]ede ümber; pea nõksatas tagasi, et neid lahti rebida, mispeale kilpkonn istus ja mugis õnnelikult esimest suutäit [[toit]]u sel aastal. :Ta pidi olema selle [[kevad]]e esimene kilpkonn ja tema väljailmumine maa-alusest magamiskambrist oleks nagu mingi märguanne olnud, sest mäed said järsku kilpkonni täis. Mitte kunagi pole ma neid nii väikesel maa-alal nii palju korraga koos näinud. Suuremad supitaldriku, väiksemad teetassi suurused, šokolaadpruunid vanavanaisad ja kahvatud sarvekarva noorukid - kõik ukerdasid mööda [[liiv]]aseid radasid, saalisid [[kanarbik]]us ja [[mürt|mirdipuhmastikes]], vahetevahel [[õlipuu|oliivisaludesse]] laskudes, kus taimestik mahlasem. * [[Gerald Durrell]], "Minu pere ja muud loomad", tlk [[Piret Saluri]] ja [[Rein Saluri]], 2007, lk 133-134 * Kui Looja kuulaks [[Poeet]]i, siis looks ta lendava kilpkonna, kes viiks [[maapind|maa]] turvalisuse üles taevasinasse. ** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika", tlk Kaia Sisask, 1999, lk 98 * Olen [[naine]], kes on püütud armastuse [[lõks]]u, [[armastus]]e õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik kilpkonn, keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga [[nädal]] aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Üks kilpkonn hiivas end piki jõeserva edasi, muutis siis kurssi ja ronis kuivale. Üsna tema kannul tuli sama suunda hoides teine. Kehast justkui eemalehoidva kausikujulise kilbi all oli neli luuplaadikest. Teine kilpkonn liikus [[rohi|rohus]] kiiresti, et esimesele kärmelt selga ronida. Vankumatu enesekindlusega toetas isane oma esijalad emase õlgade juures maha. Nad embasid teineteist: isane laskis kaela allapoole, emane sirutas enda oma üles vastu, nende pead patsatasid kokku. Emakilpkonna ihalev kael sirutus mängeldes nagu [[sõrm]] isase poole, riskides kilbist väljapoole jäävate [[oht]]udega, et küündida isase näoni. Rasked teineteise vastu käivad kilbid segasid ja justkui pilkasid õõtsuvate peade [[puudutus]]t. ** [[Toni Morrison]], "Armas", tlk Kalevi Kvell ja Krista Kaer, 1997, lk 99 * Igatahes tundub, et meie [[teadvus]]es on kilpkonnakujuline auk. Kõigil mandritel, kus kilpkonni elab, vaatas ürginimene, kuidas need elukad puunotil peesitasid (või sulpsatusega [[vesi|vette]] kadusid, kui [[inimene]] lähemale looberdas), ja miskipärast tekkis tal ettekujutus, et selle looma suurem väljaanne kannab [[maailm]]a oma seljas. ** [[Terry Pratchett]], Stephen Briggs, "Kettamaailma teejuht", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 7 * Mulle meenus, kui hea oli tol päeval Maarja tütarde koosolekul minestada, ja hakkasin mõtlema, kui tore oleks kohe sealsamas autos kokku kukkuda. Kadestasin kilpkonni nende kilbi pärast, mis lasi neil soovi korral silmapiirilt kaduda. ** [[Sue Monk Kidd]], "Mesilaste salajane elu", tlk [[Johanna Ross]], 2008, lk 122 * Üldiselt peetakse meremeeste seas hiidkilpkonna maailma kõige maitsvamaks loomaks. See on nii isuäratav, et selle teaduslikku klassifitseerimist tuli oodata kolmsada aastat, kuna kolme aastasaja jooksul ei jõudnud ükski kilpkonn oma kodusaartelt Euroopa teaduste akadeemiatesse, ilma et poleks ära söödud. Ka Darwini laeva Beagle trümmi lastitud hiidkilpkonnadest raiutakse iga viimanegi tükkideks ja süüakse reisi kestel ära ning väidetavalt mängib just kilpkonnade suurepärane maitse oma rolli ühes tuntuimas meie põhjustatud väljasuremises. Teate ju dodosid, neid ebatavalisi pakse linde, kes ei kartnud inimest, vaid kogunesid oma surnud liigikaaslaste ümber, nii et kütil polnud vaja teha muud, kui püssi paugutada ja oodata. Ent püssipaugule järgnes pettumus. Dodo liha on jubeda maitsega, mõru ja sitke, aga siis mõtles nutikas meremees välja abinõu: kui dodo fileed määrida hiidkilpkonna rasvaga, muutub liha muredaks ja pehmeks, ning nõnda aitab üks loom teist alla neelata. ** [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 134 ==Luule== <poem> Elab sugu oma suguelu, inim sugu oma inimelu, vana kaamel kahe-küüru-elu, kilbi all või kilbi peal elab kilpkonn oma õilsat elu, ära küsi, ma ei tea, kuidas läheb minu elu. </poem> * [[Hando Runnel]], "Elu" I kogus "Mõru ning mööduja" (LR 14/1976), lk 30 {{Vikipeedia|Kilpkonnalised}} [[Kategooria:Roomajad]] 6igrez1h5pq9kd7j57dodcm0ymsptkn 0 5787 136126 135154 2026-10-29T23:34:16Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136126 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boerenzwaluw_Hirundo_rustica_Jos_Zwarts_5.tif|pisi|Jos Zwarts, "suitsupääsukesed" (''Hirundo rustica'')]] [[Pilt:Delichon_urbicum_Oulu_20120527_02.JPG|pisi|Räästapääsukesed (''Delichon urbicum'') pesamaterjaliks muda korjamas]] [[Pilt:Sîvanok.jpg|pisi|Kaldapääsukesed (''Riparia riparia'')]] [[Pilt:Eleanor_Vere_Boyle_Thumbelina.jpg|pisi|Eleanor Vere Boyle, illustratsioon Hans Christian Anderseni "Pöial-Liisile" (1872)]] [[Pilt:Gunnar_Aberg_Swallows_on_a_wire.jpg|pisi|Gunnar Åberg (1869-1894), "Pääsukesed traadil", ''s.d.'']] [[Pilt:Peder_Mønsted_-_Parti_fra_Ørholm,_svalerne_flyver_lavt_-_1894.png|pisi|Peder Mørk Mønsted, "Ørholmi vaade pääsukesega vee kohal" (1894)]] [[Pilt:God's_Creatures_Eugene_von_Blaas.jpg|pisi|Eugene Blaas, "Jumala linnukesed" (1913)]] [[Pilt:Jin_Zhang,_Swallows_in_the_Spring,_ink_and_color_on_silk_scroll,_1915.webp|pisi|Jin Zhang, "Pääsukesed kevadel" (1915)]] '''Pääsukesed''' ehk pääsulased (''Hirundinidae'') on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv [[lind]]ude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. ==Piibel== <poem> Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu [[altar]]id, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal! </poem> * [[Psalmid]] 84:4 ==Proosa== * Pääsukesed on juba siin, Platero, igal aastal on nad kohe pärale jõudes olnud uudistamas ja tervitamas kõike, oma lauluvidinat ühe hingega õhku paisates. Nad on jutustanud lilledele, mis nad Aafrikas nägid, edasi-tagasi lennul üle mere kord tiiba purjeks hoides, teisega riivates veepinda, kord väsinult raale laskudes: teistmoodi loojangud, teistmoodi koidud, teistmoodi ööd ja tähed öös... ** [[Juan Ramón Jiménez]], "Platero ja mina. Andaluusia eleegia", tlk [[Asta Põldmäe]], Eesti Raamat, 1989, XIII, lk 32) * Korraga kuulen ma oma pea kohal eestikeelset laulu: "pirr, pärr, sirr, särr, tegin tainast, kastsin kakku" jne. Pääsuke, sa väike eesti lind (sest kes oleks iial kuulnud pääsukesi teises kui [[eesti keel]]es laulvat?!) Ka sina oled siin kaugel, selle akvamariinse [[meri|mere]] ääres. Ja sa tead niisama hästi kui minagi, et siiajäämist ei ole. Olgu sulle siin [[uss]]id veelgi [[magus]]amad ja jämedamad kui nad on - [[kodu]] siin ei ole. Kodu võib olla ainult [[Läänemeri|Läänemere]] kaldal, [[Eesti]]maa kõhnade usside juures! Ainult seal võib pesa ehitada, kuna suured tõsised [[puud]] kui hullumeelsed [[õnn]]est ja soojast end miljonite [[õis|õitega]] üle külvavad, ja [[ööbik]] öö otsa vaikimata maailmale hõiskab, et [[kevad]]e ja [[armastus]] on Põhjamaile tulekut teinud. ** [[Helmi Neggo]], "Väikesed kirjad Nizza reisilt", Tallinna Teataja; 22. märts, 19· apr., 31. mai ja 23. august 1919; tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 245 * [[Kolm]] pääsukest telefonitraadil on [[õhtu]] [[kaelakee]]. (lk 16) * Pääsukesed lõikavad lahti õhtu raamatulehti nagu püsimatud paberinoad, mis on meile saadetud [[Egiptus]]est. (lk 27) * Pääsuke on salapärane nool, mis otsib üht südant. (lk 34) * Mõnikord sõidavad pääsukesed taevas nagu jalgratturid. (lk 39) * Pääsuke kehitab lennu peal õlgu. (lk 40) * Pääsukesed täidavad taeva pärgamendi allkirjadega, avaldades tunnustust ilusale ilmale. (lk 40) * Pääsukesed lõikavad oma tiibade kääridega õhtu ülikonda. (lk 50) * Kui kaunilt kaob nurga taha pääsuke! (lk 54) * Õhtul peatusid pääsukesed Beethoveni lauba kurdude noodijoontel. (lk 55) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974 * Lüpsmine edenes pikkamööda, sest Õie väikesed sõrmed väsisid ruttu ja ta pidi vahetevahel puhkama. Kulla, Pisi-Kalju ja kass seisid laudauksel ja ootasid lüpsipiima. Ajaviiteks jälgisid nad pääsukesi, kellel oli poegitäis pesa lauda laepalgi küljes. Ilusad linnud lendasid nagu nooled sisse ja välja, hetkeks pesa juures peatudes, kus siis igakord äge sidin algas. ** [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944, lk 48 * Pääsuke oli kartmatu lendur. Nagu Pebre, kes kiige üle võlli ajanud. Pääsukestel oli alati puhas pluus ja tume ülikond. Pääsukestel oli aina pühapäev nagu kuningal. Nagu keisril, kes sõi hommikust õhtuni šokolaadi. ** [[Ilmar Jaks]], "Eikellegi maal. Ülestähendusi Siimonist", 1991, lk 6 * Pääsuke lendab madalale maa ligi põigates pessa. Sinna salapaika muneb ta oma munad igal aastal, omaenda [[pesa|pessa]], mille ta põllusavist tükkhaaval kokku on kandnud. Ta on nagu [[liitlane]], pisut nagu [[sugulane]]gi, saab ta ju oma pesamaterjali tema, Pentti põldudelt. ** [[Helvi Hämäläinen]], "Väejooksik", tlk [[Ants Paikre]], 1990, lk 27 * Pääsuke segab ka betooni juba nokas valmis ja surub kohe paika, kõrred armatuuriks sees - seisab küll, vidiit! Lendav [[segumasin]]. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)", EKSA 2019, lk 86 * Tõsi on, et teadlane peab olema valmis oma eelkäijate õpetusi kahtluse alla seadma. Ka suurim teaduslik vaim on ekslik, eks kaitsnud Linnaeus veel oma hüvastijätuloengus arvamust, et pääsukesed talvituvad vee all, magavad jääkattealustes pesades, kuni päike ajab linnud justkui vilkad kalad pinna alt välja sööstma - kuigi igaüks, kes lõikab pääsukese rinna lahti, näeb, et selle kopsud on mõeldud õhku hingama. Taas üks tõestus sellest, et teadlane ei pea kujutlema möödunut või tulevat, vaid keskenduma sellele, mida näeb oma silme ees, uskuma üksnes seda, mida saab tõestada ja mikroskoobi läätsede alla seada. ** [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 190 ==Luule== <poem> [[Lendamine]], lidin ja [[laul]], taevasina, [[kevad]]e aul: [[päike]]seselge ilm, [[pääsusilm]]! </poem> * [[Juhan Liiv]], "Pääsukese silm" (1896) <poem> Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? Leidsin nad sinava taeva alt, leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeselapse laua päält. </poem> * Juhan Liiv, "Pääsuke" <poem> Tumerohelistelt väljadelt on hilised pääsukesed teel maadligi maadligi maadligi [[Õhk]] on nagu kerisekivi maa rinnal Minu [[isa]] seisab [[maja]] juures tal on hea võluri [[pilk]] ta loendab pääsukesi kas kõik jõuavad pärale tumerohelistelt väljadelt katuseräästa varju koduse räästa varju ümarate pesade rüppe </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Luulet minu isast" <poem> Pääsuke mu akna kohal poegadele pesa teeb; kord ta kannab kõrsi nokas, kord toob pehmeid ebemeid. ... Aga kui läeb päike looja, väsib väike pääsuke; jõelt jahe udu hoovab, linnuke jääb unele. </poem> * Ukraina rahvalaul, "Pääsuke", rmt: Edgar Arro, H. Kõrvits, A. Velmet, "Laulik I. I ja II klassile", 1951, lk 196 (tõlkija nimetamata) <poem> Ei tahtnud ma püüdagi pääsukest, ma pai tahtsin temale teha, _ kuid linnuke kohkus, kui tõstsin käe, läks kurvana lendu, nüüd iial ei näe, ma iialgi, iialgi enam ei näe. </poem> * [[Hando Runnel]], "Pääsulaul" kogus "Mõru ning mööduja" (1976), lk 9-10 <poem> Pääsukesi pääsukesi lendab läbi ustest äkki tunnen olen vaba kõigist kujutlustest vaatan uute [[silm]]adega räägin uue [[suu]]ga elan ühtjasama elu iga õue[[puu]]ga </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Pääsukesi, pääsukesi" kogust "Tule tagasi, helmemänd" (1984), lk 17 <poem> Pääsuke lendab ja teine kuues ja lugematu /aknast rohkem ei näe/ [[loodus]] on lugematu </poem> * [[Juhan Viiding]], "Enne" kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 52 <poem> pääsukesed tiirutavad liikuvate [[pilv]]ede all, pääsukeste hääl, mis jäljendab nende lennuviisi – onomatopoeedid –, ja pilvede hääletus – onomatopoeedid nemadki. minu nimi on Kolmekümne Nelja Aastane Mees, minu teine nimi on Lapsest Saadik Pääsukesed Pea Kohal. </poem> * [[Aare Pilv]], kogust "Kui vihm saab läbi" (2017) ==Vanasõnad== * Pääsuke päeva alustab, [[ööbik]] lõpetab. * Unustad [[suu]] lahti, pääsuke lendab sisse. * Üks pääsuke ei tee veel [[kevad]]et. * [[Lõoke]] toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja. ** [[Eesti vanasõnad]] ==Välislingid== {{Vikipeedia|Pääsulased}} [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ko44llrsap92jhz70qy2pa5liipgl51 4 6865 136128 135865 2026-10-29T23:41:11Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 136128 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%2010%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 10 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Peeter Grünfeldt]] | data-sort-value="1865" | 1865-10-01 | data-sort-value="1937" | 1937-04-11 | [[:d:Q16404956|Q16404956]] |- | [[Herman Sergo]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-01 | data-sort-value="1989" | 1989-09-28 | [[:d:Q1610344|Q1610344]] |- | [[Debora Vaarandi]] | data-sort-value="1916" | 1916-10-01 | data-sort-value="2007" | 2007-04-28 | [[:d:Q543862|Q543862]] |- | [[Els Oksaar]] | data-sort-value="1926" | 1926-10-01 | data-sort-value="2015" | 2015-12-09 | [[:d:Q547451|Q547451]] |- | [[Julie Andrews]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-01 | | [[:d:Q161819|Q161819]] |- | [[Andrus Ansip]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-01 | | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Ülle Jaakma]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-01 | | [[:d:Q12379590|Q12379590]] |- | [[Fiona Hill]] | data-sort-value="1965" | 1965-10 | | [[:d:Q24009805|Q24009805]] |- | [[Kirke Kulla]] | data-sort-value="1981" | 1981-10-01 | | [[:d:Q134234738|Q134234738]] |- | [[Johanna-Maria Lehtme]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-01 | | [[:d:Q112064111|Q112064111]] |- | [[Mahatma Gandhi]] | data-sort-value="1869" | 1869-10-02 | data-sort-value="1948" | 1948-01-30 | [[:d:Q1001|Q1001]] |- | [[Nigol Andresen]] | data-sort-value="1899" | 1899-10-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-24 | [[:d:Q15184193|Q15184193]] |- | [[Graham Greene]] | data-sort-value="1904" | 1904-10-02 | data-sort-value="1991" | 1991-04-03 | [[:d:Q128560|Q128560]] |- | [[Lilly Muik]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-02 | data-sort-value="1983" | 1983-03-23 | [[:d:Q23942679|Q23942679]] |- | [[Asta Willmann]] | data-sort-value="1916" | 1916-10-02 | data-sort-value="1984" | 1984-12-03 | [[:d:Q17362527|Q17362527]] |- | [[Diana Hendry]] | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[:d:Q16203320|Q16203320]] |- | [[Siim Kallas]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[:d:Q156469|Q156469]] |- | [[Lisa St Aubin de Terán]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-02 | | [[:d:Q1827788|Q1827788]] |- | [[Liisa Kaljula]] | data-sort-value="1982" | 1982-10-02 | | [[:d:Q99284274|Q99284274]] |- | [[Eveliis Padar]] | data-sort-value="1983" | 1983-10-02 | | [[:d:Q136113640|Q136113640]] |- | [[Sergei Jessenin]] | data-sort-value="1895" | 1895-09-21 | data-sort-value="1925" | 1925-12-28 | [[:d:Q31628|Q31628]] |- | [[Thomas Wolfe]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-09-15 | [[:d:Q314256|Q314256]] |- | [[Aale Tynni]] | data-sort-value="1913" | 1913-10-03 | data-sort-value="1997" | 1997-10-21 | [[:d:Q300874|Q300874]] |- | [[Philippa Foot]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-03 | data-sort-value="2010" | 2010-10-03 | [[:d:Q297493|Q297493]] |- | [[Leïla Slimani]] | data-sort-value="1981" | 1981-10-03 | | [[:d:Q18173445|Q18173445]] |- | [[Agnese Rutkēviča]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-03 | | [[:d:Q55420375|Q55420375]] |- | [[Kristjan Haljak]] | data-sort-value="1990" | 1990-10-03 | | [[:d:Q85989886|Q85989886]] |- | [[August Mälk]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1987" | 1987-12-19 | [[:d:Q366620|Q366620]] |- | [[Anne Rice]] | data-sort-value="1941" | 1941-10-04 | data-sort-value="2021" | 2021-12-11 | [[:d:Q184785|Q184785]] |- | [[Ave Alavainu]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-04 | data-sort-value="2022" | 2022-04-03 | [[:d:Q4827935|Q4827935]] |- | [[Külli Hiiesaar]] | data-sort-value="1943" | 1943-10-04 | data-sort-value="2019" | 2019-09-30 | [[:d:Q97347525|Q97347525]] |- | [[Liia Hänni]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-04 | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Peep Nemvalts]] | data-sort-value="1950" | 1950-10-04 | | [[:d:Q16404735|Q16404735]] |- | [[Rutt Maantoa]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-04 | | [[:d:Q125134254|Q125134254]] |- | [[Kertu Moppel]] | data-sort-value="1985" | 1985-10-04 | | [[:d:Q26234965|Q26234965]] |- | [[Denis Diderot]] | data-sort-value="1713" | 1713-10-05 | data-sort-value="1784" | 1784-07-31 | [[:d:Q448|Q448]] |- | [[Magda Szabó]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-05 | data-sort-value="2007" | 2007-11-19 | [[:d:Q231948|Q231948]] |- | [[Helvi Jürisson]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-05 | data-sort-value="2023" | 2023-09-16 | [[:d:Q16405262|Q16405262]] |- | [[Helgi Muller]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-05 | data-sort-value="1971" | 1971-12-06 | [[:d:Q30609322|Q30609322]] |- | [[Nina Burton]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-05 | | [[:d:Q4941321|Q4941321]] |- | [[Mei-mei Berssenbrugge]] | data-sort-value="1947" | 1947-10-05 | | [[:d:Q6809914|Q6809914]] |- | [[Birutė Jonuškaitė]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-05 | | [[:d:Q12651006|Q12651006]] |- | [[Siret Rutiku]] | data-sort-value="1967" | 1967-10-05 | | [[:d:Q12375093|Q12375093]] |- | [[Maria Dąbrowska]] | data-sort-value="1889" | 1889-10-06 | data-sort-value="1965" | 1965-05-19 | [[:d:Q242423|Q242423]] |- | [[Hendrik Adamson]] | data-sort-value="1891" | 1891-09-24 | data-sort-value="1946" | 1946-03-07 | [[:d:Q3735234|Q3735234]] |- | [[Betty Rowlands]] | data-sort-value="1923" | 1923-10-06 | data-sort-value="2020" | 2020-07-29 | [[:d:Q105138757|Q105138757]] |- | [[Uno Leies]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-06<br/>1931 | data-sort-value="1988" | 1988-09-13<br/>1988 | [[:d:Q12377777|Q12377777]] |- | [[Ernesto Laclau]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-06 | data-sort-value="2014" | 2014-04-13 | [[:d:Q454802|Q454802]] |- | [[Rein Rannap]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-06 | | [[:d:Q3740803|Q3740803]] |- | [[Raul Rebane]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-06 | | [[:d:Q7296184|Q7296184]] |- | [[Urmas Sule]] | data-sort-value="1963" | 1963-10-06 | | [[:d:Q102329761|Q102329761]] |- | [[Jaanika Peerna]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-06 | | [[:d:Q116609543|Q116609543]] |- | [[Iti Aavik]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-06 | | [[:d:Q122948210|Q122948210]] |- | [[Niels Bohr]] | data-sort-value="1885" | 1885-10-07 | data-sort-value="1962" | 1962-11-18 | [[:d:Q7085|Q7085]] |- | [[Raimond Valgre]] | data-sort-value="1913" | 1913-10-07 | data-sort-value="1949" | 1949-12-31 | [[:d:Q511215|Q511215]] |- | [[Kalju Lepik]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-07 | data-sort-value="1999" | 1999-05-30 | [[:d:Q969815|Q969815]] |- | [[Anja Vammelvuo]] | data-sort-value="1921" | 1921-10-07 | data-sort-value="1988" | 1988-06-30 | [[:d:Q11851483|Q11851483]] |- | [[Diane Ackerman]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-07 | | [[:d:Q467169|Q467169]] |- | [[Vladimir Putin]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-07 | | [[:d:Q7747|Q7747]] |- | [[Viive Noor]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-07 | | [[:d:Q16405048|Q16405048]] |- | [[Margus Ott]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-07 | | [[:d:Q16406269|Q16406269]] |- | [[Brita Melts]] | data-sort-value="1984" | 1984-10-07 | | [[:d:Q29419757|Q29419757]] |- | [[Marina Tsvetajeva]] | data-sort-value="1892" | 1892-10-08 | data-sort-value="1941" | 1941-08-31 | [[:d:Q188526|Q188526]] |- | [[Rein Kull]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-08 | data-sort-value="2001" | 2001-08-12 | [[:d:Q26971794|Q26971794]] |- | [[Jaak Allik]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-08 | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Janno Reiljan]] | data-sort-value="1951" | 1951-10-08 | data-sort-value="2018" | 2018-01-23 | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Harri Tiido]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-08 | | [[:d:Q1586123|Q1586123]] |- | [[Ursula von der Leyen]] | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | [[:d:Q60772|Q60772]] |- | [[Anu Allas]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-08 | | [[:d:Q111744631|Q111744631]] |- | [[Raul Sulbi]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-08 | | [[:d:Q12373647|Q12373647]] |- | [[Janar Ala]] | data-sort-value="1979" | 1979-10-08<br/>1979-05-08 | | [[:d:Q61732628|Q61732628]] |- | [[Charlotte McConaghy]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-08 | | [[:d:Q112556105|Q112556105]] |- | [[Miguel de Cervantes]] | data-sort-value="1547" | 1547-09-29 | data-sort-value="1616" | 1616-04-22 | [[:d:Q5682|Q5682]] |- | [[Michelangelo Caravaggio]] | data-sort-value="1571" | 1571-09-29 | data-sort-value="1610" | 1610-07-18 | [[:d:Q42207|Q42207]] |- | [[Leena Laid-Parker]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-09 | data-sort-value="1942" | 1942-12-03 | [[:d:Q114457568|Q114457568]] |- | [[Miroslava Tomanová]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-09 | data-sort-value="1991" | 1991-04-25 | [[:d:Q95437950|Q95437950]] |- | [[Nora Kutti]] | data-sort-value="1922" | 1922-10-09 | data-sort-value="2020" | 2020-06-19 | [[:d:Q12371158|Q12371158]] |- | [[Asta Kass]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-09 | data-sort-value="1992" | 1992-08-14 | [[:d:Q12359831|Q12359831]] |- | [[Robert Reed]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-09 | | [[:d:Q1857523|Q1857523]] |- | [[Heiki Kranich]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-01-13 | [[:d:Q1594612|Q1594612]] |- | [[Antoine Watteau]] | data-sort-value="1684" | 1684-10-10 | data-sort-value="1721" | 1721-07-18 | [[:d:Q183221|Q183221]] |- | [[Aleksis Kivi]] | data-sort-value="1834" | 1834-10-10 | data-sort-value="1872" | 1872-12-31 | [[:d:Q216904|Q216904]] |- | [[Fridtjof Nansen]] | data-sort-value="1861" | 1861-10-10 | data-sort-value="1930" | 1930-05-13 | [[:d:Q72292|Q72292]] |- | [[Roman Jakobson]] | data-sort-value="1896" | 1896-09-28 | data-sort-value="1982" | 1982-07-18 | [[:d:Q156201|Q156201]] |- | [[Mercè Rodoreda|Mercè Rodoreda i Gurguí]] | data-sort-value="1908" | 1908-10-10 | data-sort-value="1983" | 1983-04-13 | [[:d:Q234663|Q234663]] |- | [[Juliane Koepcke]] | data-sort-value="1954" | 1954-10-10 | | [[:d:Q95273|Q95273]] |- | [[Küllo Arjakas]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-10 | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Pirjo Levandi]] | data-sort-value="1968" | 1968-10-10 | | [[:d:Q12372537|Q12372537]] |- | [[Emily Barr]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-10 | | [[:d:Q5372045|Q5372045]] |- | [[Kalju Kruusa]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[:d:Q12366197|Q12366197]] |- | [[Kadri Ukrainski]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-10 | | [[:d:Q24546337|Q24546337]] |- | [[Eleanor Roosevelt]] | data-sort-value="1884" | 1884-10-11 | data-sort-value="1962" | 1962-11-07 | [[:d:Q83396|Q83396]] |- | [[Kalju Saaber]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-04-24 | [[:d:Q1722338|Q1722338]] |- | [[Tarmo Soomere]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-11 | | [[:d:Q12376373|Q12376373]] |- | [[Anne Enright]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-11 | | [[:d:Q73176|Q73176]] |- | [[Marko Mägi]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-11 | | [[:d:Q51173617|Q51173617]] |- | [[Kira Jarmõš]] | data-sort-value="1989" | 1989-10-11 | | [[:d:Q98918779|Q98918779]] |- | [[Uno Cygnaeus]] | data-sort-value="1810" | 1810-10-12 | data-sort-value="1888" | 1888-01-02 | [[:d:Q402782|Q402782]] |- | [[Aleister Crowley]] | data-sort-value="1875" | 1875-10-12 | data-sort-value="1947" | 1947-12-01 | [[:d:Q172684|Q172684]] |- | [[Alide Dahlberg]] | data-sort-value="1891" | 1891-10-12 | data-sort-value="1981" | 1981-09-22 | [[:d:Q16407717|Q16407717]] |- | [[Edith Stein]] | data-sort-value="1891" | 1891-10-12 | data-sort-value="1942" | 1942-08-09 | [[:d:Q76749|Q76749]] |- | [[Eugenio Montale]] | data-sort-value="1896" | 1896-10-12 | data-sort-value="1981" | 1981-09-12 | [[:d:Q83174|Q83174]] |- | [[Dick Gregory]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-12 | data-sort-value="2017" | 2017-08-19 | [[:d:Q1209674|Q1209674]] |- | [[Luciano Pavarotti]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-12 | data-sort-value="2007" | 2007-09-06 | [[:d:Q37615|Q37615]] |- | [[Mati Sirkel]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-12 | | [[:d:Q876941|Q876941]] |- | [[Catherine Merridale]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-12 | | [[:d:Q18110883|Q18110883]] |- | [[Kristina Herodes]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-12 | | [[:d:Q108172482|Q108172482]] |- | [[Kärt Ruubel]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-12 | | [[:d:Q115300265|Q115300265]] |- | [[Triin Ruubel|Triin Ruubel-Lilleberg]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-12 | | [[:d:Q85068093|Q85068093]] |- | [[Vergilius]] | data-sort-value="-70" | -70-10-15 | data-sort-value="-19" | -19-09-21 | [[:d:Q1398|Q1398]] |- | [[Mari Möldre]] | data-sort-value="1890" | 1890-10-13 | data-sort-value="1974" | 1974-01-05 | [[:d:Q12369744|Q12369744]] |- | [[Ello Säärits]] | data-sort-value="1914" | 1914-10-13 | data-sort-value="2005" | 2005-07-19 | [[:d:Q123023341|Q123023341]] |- | [[Margaret Thatcher]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-13 | data-sort-value="2013" | 2013-04-08 | [[:d:Q7416|Q7416]] |- | [[Māra Svīre]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-13 | | [[:d:Q28914876|Q28914876]] |- | [[Christine Nöstlinger]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-13 | data-sort-value="2018" | 2018-06-28 | [[:d:Q93652|Q93652]] |- | [[Terje Ojaver]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-13 | | [[:d:Q12376766|Q12376766]] |- | [[Margit Sutrop]] | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | | [[:d:Q12369691|Q12369691]] |- | [[Katherine Mansfield]] | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | data-sort-value="1923" | 1923-01-09 | [[:d:Q270632|Q270632]] |- | [[Dwight David Eisenhower|Dwight Eisenhower]] | data-sort-value="1890" | 1890-10-14 | data-sort-value="1969" | 1969-03-28 | [[:d:Q9916|Q9916]] |- | [[e. e. cummings]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1962" | 1962-09-03 | [[:d:Q298703|Q298703]] |- | [[Hannah Arendt]] | data-sort-value="1906" | 1906-10-14 | data-sort-value="1975" | 1975-12-04 | [[:d:Q60025|Q60025]] |- | [[Kaija Saariaho]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-14 | data-sort-value="2023" | 2023-06-02 | [[:d:Q241432|Q241432]] |- | [[Jüri Jaanson]] | data-sort-value="1965" | 1965-10-14 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Kaie Ilves]] | data-sort-value="1966" | 1966-10-14 | | [[:d:Q123821807|Q123821807]] |- | [[Jaan Tootsen]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-14 | | [[:d:Q16407244|Q16407244]] |- | [[Ragne Kõuts-Klemm]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-14 | | [[:d:Q65259425|Q65259425]] |- | [[Helen Hunt Jackson]] | data-sort-value="1830" | 1830-10-15 | data-sort-value="1885" | 1885-08-12 | [[:d:Q462363|Q462363]] |- | [[Friedrich Nietzsche]] | data-sort-value="1844" | 1844-10-15 | data-sort-value="1900" | 1900-08-25 | [[:d:Q9358|Q9358]] |- | [[Anna Haava]] | data-sort-value="1864" | 1864-10-15 | data-sort-value="1957" | 1957-03-13 | [[:d:Q468708|Q468708]] |- | [[Saša Tšornõi]] | data-sort-value="1880" | 1880-10-03 | data-sort-value="1932" | 1932-08-05 | [[:d:Q2623548|Q2623548]] |- | [[Helmi Üprus]] | data-sort-value="1911" | 1911-10-15 | data-sort-value="1978" | 1978-08-27 | [[:d:Q12363770|Q12363770]] |- | [[Mario Puzo]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-15 | data-sort-value="1999" | 1999-07-02 | [[:d:Q182870|Q182870]] |- | [[Heljo Sepp]] | data-sort-value="1922" | 1922-10-15 | data-sort-value="2015" | 2015-11-27<br/>2017-11-27 | [[:d:Q11862055|Q11862055]] |- | [[Michel Foucault]] | data-sort-value="1926" | 1926-10-15 | data-sort-value="1984" | 1984-06-25 | [[:d:Q44272|Q44272]] |- | [[Fanny Howe]] | data-sort-value="1940" | 1940-10-15 | data-sort-value="2025" | 2025-07-08 | [[:d:Q5434040|Q5434040]] |- | [[Krista Kodres]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-15 | | [[:d:Q12367554|Q12367554]] |- | [[Jana Toom]] | data-sort-value="1966" | 1966-10-15 | | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Nora Ikstena]] | data-sort-value="1969" | 1969-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-01-04 | [[:d:Q11303255|Q11303255]] |- | [[Lauri Pilter]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-15 | | [[:d:Q6501429|Q6501429]] |- | [[Pierre Puget]] | data-sort-value="1620" | 1620-10-16 | data-sort-value="1694" | 1694-12-02 | [[:d:Q371979|Q371979]] |- | [[Oscar Wilde]] | data-sort-value="1854" | 1854-10-16 | data-sort-value="1900" | 1900-11-30 | [[:d:Q30875|Q30875]] |- | [[Eugene O'Neill]] | data-sort-value="1888" | 1888-10-16 | data-sort-value="1953" | 1953-11-27 | [[:d:Q93157|Q93157]] |- | [[Karl Kalkun (vanem)|Karl Kalkun vanem]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-16 | data-sort-value="1978" | 1978-09-29 | [[:d:Q124306144|Q124306144]] |- | [[Karl Ristikivi]] | data-sort-value="1912" | 1912-10-16 | data-sort-value="1977" | 1977-07-19 | [[:d:Q1732732|Q1732732]] |- | [[Velli Verev]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-16 | data-sort-value="1987" | 1987-02-03 | [[:d:Q106805016|Q106805016]] |- | [[Anne Kalling]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-16 | data-sort-value="2011" | 2011-10-08 | [[:d:Q97347313|Q97347313]] |- | [[Luule Tull]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-16 | | [[:d:Q16407402|Q16407402]] |- | [[Priidu Beier]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-16 | | [[:d:Q7242964|Q7242964]] |- | [[Ellen Palmer Allerton]] | data-sort-value="1835" | 1835-10-17 | data-sort-value="1893" | 1893-08-31 | [[:d:Q5364966|Q5364966]] |- | [[Elinor Glyn]] | data-sort-value="1864" | 1864-10-17 | data-sort-value="1943" | 1943-09-23 | [[:d:Q447240|Q447240]] |- | [[Alfred Polgar]] | data-sort-value="1873" | 1873-10-17 | data-sort-value="1955" | 1955-04-24 | [[:d:Q45287|Q45287]] |- | [[Helmi Neggo]] | data-sort-value="1892" | 1892-10-17 | data-sort-value="1920" | 1920-11-02 | [[:d:Q12363768|Q12363768]] |- | [[Arthur Miller]] | data-sort-value="1915" | 1915-10-17 | data-sort-value="2005" | 2005-02-10 | [[:d:Q80596|Q80596]] |- | [[Ivan Dratš]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-17 | data-sort-value="2018" | 2018-06-19 | [[:d:Q2632284|Q2632284]] |- | [[Rein Veidemann]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-17 | | [[:d:Q11890459|Q11890459]] |- | [[Andrus Öövel]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-17 | | [[:d:Q514511|Q514511]] |- | [[Fs|François Serpent]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-17 | | [[:d:Q1451188|Q1451188]] |- | [[Johanna Mängel]] | data-sort-value="1990" | 1990-10-17 | | [[:d:Q3744029|Q3744029]] |- | [[Leida Kibuvits]] | data-sort-value="1907" | 1907-10-18 | data-sort-value="1976" | 1976-12-05 | [[:d:Q1814763|Q1814763]] |- | [[Olivia Saar]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-18 | data-sort-value="2025" | 2025-03-16 | [[:d:Q16403402|Q16403402]] |- | [[Ntozake Shange]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-18 | data-sort-value="2018" | 2018-10-27 | [[:d:Q511742|Q511742]] |- | [[Terry McMillan]] | data-sort-value="1951" | 1951-10-18 | | [[:d:Q535856|Q535856]] |- | [[Susan Luitsalu]] | data-sort-value="1983" | 1983-10-18 | | [[:d:Q99317546|Q99317546]] |- | [[Liina Sumera]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-18 | | [[:d:Q110751581|Q110751581]] |- | [[Garlieb Merkel]] | data-sort-value="1769" | 1769-10-31<br/>1769-10-19 | data-sort-value="1850" | 1850-05-09 | [[:d:Q539977|Q539977]] |- | [[Elīna Zālīte]] | data-sort-value="1898" | 1898-10-19 | data-sort-value="1955" | 1955-04-07 | [[:d:Q17447204|Q17447204]] |- | [[Salme Masso]] | data-sort-value="1909" | 1909-10-19 | data-sort-value="1990" | 1990-08-05 | [[:d:Q16403242|Q16403242]] |- | [[Henno Rajandi]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-19 | data-sort-value="1998" | 1998-03-01 | [[:d:Q16405555|Q16405555]] |- | [[Jaan Isotamm]] | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2014" | 2014-06-02 | [[:d:Q1702288|Q1702288]] |- | [[Arja Tiainen]] | data-sort-value="1947" | 1947-10-19 | | [[:d:Q11852576|Q11852576]] |- | [[Tracy Chevalier]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-19 | | [[:d:Q232212|Q232212]] |- | [[Aleksander Kurtna]] | data-sort-value="1914" | 1914-10-20 | data-sort-value="1983" | 1983-01-31 | [[:d:Q12358690|Q12358690]] |- | [[Otfried Preussler|Otfried Preußler]] | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2013" | 2013-02-18 | [[:d:Q44647|Q44647]] |- | [[Joyce Brothers]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-20 | data-sort-value="2013" | 2013-05-13 | [[:d:Q3187222|Q3187222]] |- | [[Emma Tennant]] | data-sort-value="1937" | 1937-10-20 | data-sort-value="2017" | 2017-01-20<br/>2017-01-21 | [[:d:Q5372973|Q5372973]] |- | [[Elfriede Jelinek]] | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[:d:Q47243|Q47243]] |- | [[Tiia Valdre]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-20 | | [[:d:Q124306370|Q124306370]] |- | [[Kate Mosse]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-20 | | [[:d:Q262116|Q262116]] |- | [[Toomas Toomsoo]] | data-sort-value="1970" | 1970-10-20 | | [[:d:Q105954746|Q105954746]] |- | [[Aapo Ilves]] | data-sort-value="1970" | 1970-10-20 | | [[:d:Q301015|Q301015]] |- | [[Emmy Abrahamson]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-20 | | [[:d:Q4933629|Q4933629]] |- | [[Liis Lemsalu]] | data-sort-value="1992" | 1992-10-20 | | [[:d:Q3738174|Q3738174]] |- | [[Samuel Taylor Coleridge]] | data-sort-value="1772" | 1772-10-21 | data-sort-value="1834" | 1834-07-25 | [[:d:Q82409|Q82409]] |- | [[Alfred Nobel]] | data-sort-value="1833" | 1833-10-21 | data-sort-value="1896" | 1896-12-10 | [[:d:Q23810|Q23810]] |- | [[Salme Ekbaum]] | data-sort-value="1912" | 1912-10-21 | data-sort-value="1995" | 1995-09-10 | [[:d:Q2214761|Q2214761]] |- | [[Ursula Le Guin]] | data-sort-value="1929" | 1929-10-21 | data-sort-value="2018" | 2018-01-22 | [[:d:Q181659|Q181659]] |- | [[Ene Mihkelson]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-21 | data-sort-value="2017" | 2017-09-20 | [[:d:Q458017|Q458017]] |- | [[Ester Vilgats]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-21 | | [[:d:Q17447234|Q17447234]] |- | [[Reet Bender]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-21 | | [[:d:Q60032498|Q60032498]] |- | [[Birgy Lorenz]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-21 | | [[:d:Q123574699|Q123574699]] |- | [[Ernst Öpik]] | data-sort-value="1893" | 1893-10-22 | data-sort-value="1985" | 1985-09-10 | [[:d:Q318126|Q318126]] |- | [[Doris Lessing]] | data-sort-value="1919" | 1919-10-22 | data-sort-value="2013" | 2013-11-17 | [[:d:Q40874|Q40874]] |- | [[Borõss Oliinõk]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-22 | data-sort-value="2017" | 2017-04-30 | [[:d:Q1967208|Q1967208]] |- | [[Piret Saluri]] | data-sort-value="1943" | 1943-10-22 | | [[:d:Q12372525|Q12372525]] |- | [[Elizabeth Hay]] | data-sort-value="1951" | 1951-10-22 | | [[:d:Q3723401|Q3723401]] |- | [[Kalev Kesküla]] | data-sort-value="1959" | 1959-10-22 | data-sort-value="2010" | 2010-06-25 | [[:d:Q1722182|Q1722182]] |- | [[Deborah A. Miranda]] | data-sort-value="1961" | 1961-10-22 | | [[:d:Q5248155|Q5248155]] |- | [[Mai Narva]] | data-sort-value="1999" | 1999-10-22 | | [[:d:Q22582519|Q22582519]] |- | [[Mirdza Bendrupe]] | data-sort-value="1910" | 1910-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-07-30 | [[:d:Q11157633|Q11157633]] |- | [[Gianni Rodari]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-23 | data-sort-value="1980" | 1980-04-14 | [[:d:Q193018|Q193018]] |- | [[Leszek Kołakowski]] | data-sort-value="1927" | 1927-10-23 | data-sort-value="2009" | 2009-07-17 | [[:d:Q157318|Q157318]] |- | [[Olga Slavnikova]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-23 | | [[:d:Q274090|Q274090]] |- | [[Trudi Canavan]] | data-sort-value="1969" | 1969-10-23 | | [[:d:Q256821|Q256821]] |- | [[Ruta Tepp-Soonsein]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-23 | | [[:d:Q16406741|Q16406741]] |- | [[Merike Kurisoo]] | data-sort-value="1977" | 1977-10-23 | | [[:d:Q113776249|Q113776249]] |- | [[Reinhold Kamsen]] | data-sort-value="1871" | 1871-10-24 | data-sort-value="1952" | 1952-05-16 | [[:d:Q12373800|Q12373800]] |- | [[Denise Levertov]] | data-sort-value="1923" | 1923-10-24 | data-sort-value="1997" | 1997-12-20 | [[:d:Q272042|Q272042]] |- | [[Helena Anhava]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-24 | data-sort-value="2018" | 2018-11-24 | [[:d:Q8410945|Q8410945]] |- | [[Jordan Radičkov]] | data-sort-value="1929" | 1929-10-24 | data-sort-value="2004" | 2004-01-22 | [[:d:Q2711526|Q2711526]] |- | [[Jüri Arrak]] | data-sort-value="1936" | 1936-10-24 | data-sort-value="2022" | 2022-10-16 | [[:d:Q927697|Q927697]] |- | [[Venedikt Jerofejev]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-24 | data-sort-value="1990" | 1990-05-11 | [[:d:Q366503|Q366503]] |- | [[Ann Cleeves]] | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | [[:d:Q3643246|Q3643246]] |- | [[Meelis Friedenthal]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-24 | | [[:d:Q12370068|Q12370068]] |- | [[Leonore Riitsalu]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-24 | | [[:d:Q114075218|Q114075218]] |- | [[Oskar Kallas]] | data-sort-value="1868" | 1868-10-25 | data-sort-value="1946" | 1946-01-26 | [[:d:Q672301|Q672301]] |- | [[Pablo Picasso]] | data-sort-value="1881" | 1881-10-25 | data-sort-value="1973" | 1973-04-08 | [[:d:Q5593|Q5593]] |- | [[Kalju Kangur]] | data-sort-value="1925" | 1925-10-25 | data-sort-value="1989" | 1989-01-15 | [[:d:Q4212257|Q4212257]] |- | [[Aleksander Einseln]] | data-sort-value="1931" | 1931-10-25 | data-sort-value="2017" | 2017-03-16 | [[:d:Q4714933|Q4714933]] |- | [[Anne Tyler]] | data-sort-value="1941" | 1941-10-25 | | [[:d:Q235615|Q235615]] |- | [[Jüri Mõis]] | data-sort-value="1956" | 1956-10-25 | | [[:d:Q6321970|Q6321970]] |- | [[Elif Şafak]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-25 | | [[:d:Q270739|Q270739]] |- | [[Zadie Smith]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-25 | | [[:d:Q140052|Q140052]] |- | [[Maria-Kristiina Soomre]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-25 | | [[:d:Q104655596|Q104655596]] |- | [[Laura Põld]] | data-sort-value="1984" | 1984-10-25 | | [[:d:Q50827804|Q50827804]] |- | [[Andrei Belõi]] | data-sort-value="1880" | 1880-10-14 | data-sort-value="1934" | 1934-01-08 | [[:d:Q212632|Q212632]] |- | [[Karin Boye]] | data-sort-value="1900" | 1900-10-26 | data-sort-value="1941" | 1941-04-24 | [[:d:Q237413|Q237413]] |- | [[Beryl Markham]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-26 | data-sort-value="1986" | 1986-08-03 | [[:d:Q443904|Q443904]] |- | [[Fanny de Sivers]] | data-sort-value="1920" | 1920-10-26 | data-sort-value="2011" | 2011-06-22 | [[:d:Q3066503|Q3066503]] |- | [[Amy Chua]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-26 | | [[:d:Q463882|Q463882]] |- | [[Katri Raik]] | data-sort-value="1967" | 1967-10-26 | | [[:d:Q16405510|Q16405510]] |- | [[Triin Paja]] | data-sort-value="1990" | 1990-10-26 | | [[:d:Q97222083|Q97222083]] |- | [[Theodore Roosevelt]] | data-sort-value="1858" | 1858-10-27 | data-sort-value="1919" | 1919-01-06 | [[:d:Q33866|Q33866]] |- | [[Dylan Thomas]] | data-sort-value="1914" | 1914-10-27 | data-sort-value="1953" | 1953-11-09 | [[:d:Q191023|Q191023]] |- | [[Sylvia Plath]] | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="1963" | 1963-02-11 | [[:d:Q133054|Q133054]] |- | [[Aili Nenola]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-27 | | [[:d:Q23809735|Q23809735]] |- | [[J. A. Jance]] | data-sort-value="1944" | 1944-10-27 | | [[:d:Q6104507|Q6104507]] |- | [[Francis Fukuyama]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-27 | | [[:d:Q186123|Q186123]] |- | [[Samiya Bashir]] | data-sort-value="1970" | 1970-10-27 | | [[:d:Q7409585|Q7409585]] |- | [[Triin Sinissaar]] | data-sort-value="1975" | 1975-10-27 | | [[:d:Q12377248|Q12377248]] |- | [[Marge Monko]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-27 | | [[:d:Q29877057|Q29877057]] |- | [[Tanel Padar]] | data-sort-value="1980" | 1980-10-27 | | [[:d:Q343318|Q343318]] |- | [[Veronika Uibo]] | data-sort-value="1988" | 1988-10-27 | | [[:d:Q127273392|Q127273392]] |- | [[Erast Parmasto]] | data-sort-value="1928" | 1928-10-28 | data-sort-value="2012" | 2012-04-24 | [[:d:Q3741282|Q3741282]] |- | [[Pärt Lias]] | data-sort-value="1940" | 1940-10-28 | data-sort-value="2006" | 2006-10-20 | [[:d:Q16406379|Q16406379]] |- | [[Peeter Tulviste]] | data-sort-value="1945" | 1945-10-28 | data-sort-value="2017" | 2017-03-11 | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Bill Gates]] | data-sort-value="1955" | 1955-10-28 | | [[:d:Q5284|Q5284]] |- | [[Marju Lepajõe]] | data-sort-value="1962" | 1962-10-28 | data-sort-value="2019" | 2019-07-04 | [[:d:Q12369832|Q12369832]] |- | [[Siri Pettersen]] | data-sort-value="1971" | 1971-10-28 | | [[:d:Q12000634|Q12000634]] |- | [[Evelin Kivimaa]] | data-sort-value="1974" | 1974-10-28 | | [[:d:Q16403415|Q16403415]] |- | [[James Boswell]] | data-sort-value="1740" | 1740-10-29 | data-sort-value="1795" | 1795-05-19 | [[:d:Q335060|Q335060]] |- | [[Joseph Goebbels]] | data-sort-value="1897" | 1897-10-29 | data-sort-value="1945" | 1945-05-01 | [[:d:Q41749|Q41749]] |- | [[Lee Child]] | data-sort-value="1954" | 1954-10-29 | | [[:d:Q333719|Q333719]] |- | [[Tiiu Kirsipuu]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-29 | | [[:d:Q14644372|Q14644372]] |- | [[Karin Hallas-Murula]] | data-sort-value="1957" | 1957-10-29 | | [[:d:Q24545930|Q24545930]] |- | [[Evar Riitsaar]] | data-sort-value="1968" | 1968-10-29 | | [[:d:Q12362500|Q12362500]] |- | [[Gabrielle Union]] | data-sort-value="1972" | 1972-10-29 | | [[:d:Q231648|Q231648]] |- | [[Raili Marling]] | data-sort-value="1973" | 1973-10-29 | | [[:d:Q16408208|Q16408208]] |- | [[Paul Valéry]] | data-sort-value="1871" | 1871-10-30 | data-sort-value="1945" | 1945-07-20 | [[:d:Q200639|Q200639]] |- | [[Jean Rostand]] | data-sort-value="1894" | 1894-10-30 | data-sort-value="1977" | 1977-09-04 | [[:d:Q287953|Q287953]] |- | [[Minni Nurme]] | data-sort-value="1917" | 1917-10-30 | data-sort-value="1994" | 1994-11-22 | [[:d:Q1937405|Q1937405]] |- | [[Lilian Semper]] | data-sort-value="1933" | 1933-10-30 | data-sort-value="2007" | 2007-12-12 | [[:d:Q4415608|Q4415608]] |- | [[Ágota Kristóf]] | data-sort-value="1935" | 1935-10-30 | data-sort-value="2011" | 2011-07-27 | [[:d:Q123216|Q123216]] |- | [[Peep Ilmet]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | | [[:d:Q12372150|Q12372150]] |- | [[Uno Lõhmus]] | data-sort-value="1952" | 1952-10-30 | data-sort-value="2024" | 2024-08-07 | [[:d:Q2496642|Q2496642]] |- | [[Sigrun Slapgard]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-30 | | [[:d:Q12000378|Q12000378]] |- | [[Liis Nimik]] | data-sort-value="1979" | 1979-10-30 | | [[:d:Q12368733|Q12368733]] |- | [[John Keats]] | data-sort-value="1795" | 1795-10-31 | data-sort-value="1821" | 1821-02-23 | [[:d:Q82083|Q82083]] |- | [[Marie Louise Andrews]] | data-sort-value="1849" | 1849-10-31 | data-sort-value="1891" | 1891-02-07 | [[:d:Q29275540|Q29275540]] |- | [[Carlos Drummond de Andrade]] | data-sort-value="1902" | 1902-10-31 | data-sort-value="1987" | 1987-08-17 | [[:d:Q379745|Q379745]] |- | [[Lehte Hainsalu]] | data-sort-value="1938" | 1938-10-31 | | [[:d:Q12368437|Q12368437]] |- | [[Mart Helme]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Külli Kalamees-Pani]] | data-sort-value="1960" | 1960-10-31 | | [[:d:Q12368119|Q12368119]] |- | [[Katre Talviste]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-31 | | [[:d:Q16406093|Q16406093]] |- | [[Eero Epner]] | data-sort-value="1978" | 1978-10-31 | | [[:d:Q42888920|Q42888920]] |- | [[Gregor Taul]] | data-sort-value="1986" | 1986-10-31 | | [[:d:Q108676111|Q108676111]] |} {{Wikidata list end}} ka1aunr3jc1z73h8h19j0qk3w8pm2lx 0 8657 136127 135979 2026-10-29T23:36:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136127 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Madeleine_Boullogne_Vanité.jpg|pisi|Madeleine Boullogne (1646–1710), "Vanitas", ''s.d.'']] [[Pilt:Vojtech_Klimkovič_Still_life_with_a_skull_and_forget-me-not_1860.jpg|pisi|Vojtech Klimkovič, "Vaikelu pealuu ja meelespeaga" (1860)]] [[Pilt:Carl_Schuch_-_Totenschädel_mit_Rosen.jpg|pisi|Carl Schuch, "Pealuu ja roosid" (1879)]] [[File:Skull with a Burning Cigarette.jpg|thumb|Vincent van Gogh, "Skelett põleva sigaretiga" (u 1885-86)]] [[Pilt:Magnus_Enckell_-_Boy_with_Skull_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Magnus Enckell, "Poiss pealuuga" (1893)]] '''Kolju''' ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. ==Proosa== * "Ja lõpuks lendas veel [[lühter]] mulle otse lagipähe ja purunes tuhandeks tükiks, ha-ha-haa!" :"Otse pähe?" [[naer]]is dArtagnan, hoides kõhtu kinni. :"Täitsa otse!" :"See lõi ju teil pea lõhki?" :"Ei, otse vastupidi, ma ju ütlesin, et lühter läks puruks. See oli [[klaas]]ist." :"Ah, või lühter oli klaasist?" :"Veneetsia klaasist. See oli haruldus, mu armas, teist säärast ei ole, see kaalus kakssada naela." :"Ja langes teile pähe?" :" Ot... se... pä... he...! Kujutage ette, üleni kullatud, altpoolt inkrusteeritud kristallkuul. Kui lühter on süüdatud, põlevad ülal aromaatsed õlid, lühtril on leekiheitvad harud." :"Kujutan küll. Aga ega lühter ei põlenud?" :"Õnneks ei, muidu oleksin läinud põlema." :"Lühter lõi teid siis lihtsalt laperguseks?" :"Ei." :"Kuidas ei?" :"Ei. Lühter prantsatas vastu pealuud. Paistab, et meie peanuppu katab põrgulikult kõva kooruke." :"Kes seda ütles, Porthos?" :"[[Arst]]. Midagi kuplitaolist, mis kannataks välja isegi Pariisi Jumalaema kiriku." :"Tühi jutt!" :"Ja-jaa! Ilmselt on meie pealuu nii ehitatud." :"Rääkige 'enda eest, kulla [[sõber]], pealuu on nii ehitatud teil, aga mitte teistel inimestel." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", II osa, lk 413-414 * Meie kirjandusliku ühistöö kohta esitatakse meile harilikult täiesti põhjendatud, kuid üpris ühetaolisi [[küsimus]]i: "Kuidas te ometi kahekesi kirjutate?" :Algul me vastasime üksikasjaliselt, laskusime [[detail]]idesse, jutustasime isegi tõsiselt [[tüli]]st, mis meil oli tekkinud küsimuses, kas [[romaan]]i "[[Kaksteist tooli]]" kangelane [[Ostap Bender]] ära tappa või ellu jätta. Me ei unustanud märkida, et kangelase [[saatus]]e otsustas loosivõtmine. [[Suhkrutoos]]i pandi kaks [[paber]]itükki, ühele neist oli väriseva käega joonistatud pealuu ja kaks kanakonti. Välja tuli pealuu - ja poole tunni pärast oli suure kombinaatori saatus otsustatud. Tal lõigati habemenoaga kõri läbi. * [[Ilja Ilf, Jevgeni Petrov]], "Autoritelt", [eessõna raamatule "Kuldvasikas"], Tänapäev, 2014, tlk Vladimir Pirson, lk 7 * [[Välk]] näitab meile [[õmblus]]t taeva kolbal. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], [[LR]] 2/1974, lk 27 * Sest Konsta kolju kuju oli pisut iseäralik. Pealuu kohta oli see üpris pikk, kui ristloodis võtta. See ei olnud muidugi mõista mitte otsmikust pikk, mis oleks olnudki liiaks tähelepanuväärne, kuid pea tagaosa kohalt oli see küll kopsakas. Pealpool kukalt paiskus ta veel tubli vaksa võrra tahapoole. Konsta pidi alati ostma suure [[kaabu]], ja jalamaid venis see vormist välja ning kübaraservad läksid kortsu, sest too pea oli lisaks veel õige kitsas... Niisiis oli see pikk ja kitsas. Tema silmakulmud olid suured ja esileulatuvad, need ümbritsesid tugeva raamina punnsilmi nagu mingeid läätsklaase. Nõnda siis meenutas tema pea mingisugust salapärast, uut tüüpi [[kiiker|kiikrit]], millega ta sihtis maakera, selle elu ja rohkeid imeväärsusi, inimesi, võimsaid rahvasteliikumisi, maailmaruumi ja selle taevakehi ning paljut muudki. ** [[Veikko Huovinen]], "Havukka-aho mõtleja", tlk Harald Lepik, LR 36/1959, lk 5 * Pealuu vaatas Ralphi, nagu teaks ta [[vastus]]t kõigile küsimustele, ei tahaks aga midagi ütelda. Ralphi valdas haiglane [[hirm]] ja [[viha]]. Metsikult virutas ta [[rusikas|rusikaga]] jõleda asja pihta, mis ta ees seisis. See viipus nagu [[mänguasi]] ja jõnksatas tagasi, irvitades talle ikka jälle näkku, nii et Ralph lõi ta uppi ja karjatas jälkusest. Siis pistis ta marraskil sõrmenukid suhu ja silmitses paljast ritva. Kaheks tükiks lagunenud pealuu lebas maas. Ta irve oli nüüd kuue jala laiune. Ralph väänas võbiseva teiba kaljupraost välja ja hoidis seda nagu [[oda]] enda ja valgete jäänuste vahel. Siis läks ta tagurpidi minema, pööramata pilku pealuult, mis maas lebades ikka veel taeva poole irvitas. ** [[William Golding]], "Kärbeste Jumal", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 155 * Kui me esimese päeva jooksul olime valmis kõhukoopaga ja rinnaõõnega, siis teisel päeval pidi [[kirurg]] Konrad appi võtma [[saag|sae]], et avada laiba koljut. See oli kõige kõrgema elujõu, psüühilise pneuma asukohaks. Siit levis see närvide kaudu kogu [[keha]]sse ja me võisime ka seda teed jälgida, samuti nagu olime jälginud animaalse ja vegetatiivse elujõu teed arterite ja veenide kaudu. Kuni lõpuks kolmandaks päevaks oli järele jäänud ainult [[luukere]] — viimane, mis püsis pärast kõdunemist. Ja ometi oli see osa inimkehast nii tähtsusetu, et sel polnud isegi oma [[planeet]]i. See oli vaevalt midagi arstidele, vaid huvitas rohkem [[kirurg]]e. ** [[Karl Ristikivi]], "Nõiduse õpilane", Lund 1967, lk 61 * Prantsuse koljumõõtjatel tekkis [[Gröönimaa]]l tõsiseid probleeme. Nad töötasid [[teooria]] kallal, et inimese [[intelligentsus|intelligentsi]] ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad. ** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997, lk 16 * Bonsdorff jälgib hoolsalt euroopalikke suundi ja kui suured anatoomid lisasid oma kollektsioonidesse looma kõrvale inimese, tegi ta sama. Kui loomaluid võrreldes saab õppida lisa liikidest, miks ei võiks siis ka inimese luu paljastada midagi oma omaniku kohta? Bonsdorff ei tahtnud jääda ajast maha, vaid alustas omapärast kirjavahetust: egiptlasest uurija saatis talle kohaliku maaharija kolju, Bonsdorff postitas vastu soomlase pealuu. Anatoomid läkitasid üksteisele päid, pruuni paberisse keeratud koljud kõikusid postivagunite pahaaimamatutel katustel, kolisesid läbi mandrite. Peakolude hankimine on uurijale siiski väljakutse. Inimesed ei taha loovutada oma lähedaste päid ülikooli vitriinidesse, ent õnneks on olemas vaesed, saamid, kurjategijad ja hulkurid, need, kelle peadest ei tunta puudust, ja koguhoidja von Wright paneb kadunukeste eksimused kirja nende otsmikuluule: joodiklus, liiderlikkus, saamlus ja mõrv. ** [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 191-192 ==Luule== <poem> Kolm kolpa läksid riidu maa põhjas pimedas. Nad olid sinna viidud ka suures pimedas. /---/ Kolm kolpa kolmes leeris ja nelja tuule peal, neil sõda aina veeres, ei tulnud rahu eal. Need olid eesti kolud. Need olid eesti olud. </poem> * [[Hando Runnel]], "Võllalaul" kogus "Lauluraamat" (LR 41-42 1972), lk 16 <poem> Sinu maa ja minu, kas võib see veel olla alles? Su keha viitadeta [[viirpuu]]tee viib Mu samblaste [[müür]]ide ja varemes [[maja]]ni. Säärane [[ilu]] kui sul on maa pealt kadumas. Kuigi saabuvas ajas pole meie jaoks [[kodu]], Elame omaenese ajas koos. Nagu [[käblik]] Tee samblapesa mu pealuu sisse, armas. </poem> * Richard Murphy, "Pesa müüris", tlk Märt Väljataga, Vikerkaar 2/1991 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 9wa6w1j1m9xmt5pz0bucpildvxsqj7b 0 14699 136124 124743 2026-10-29T23:29:36Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136124 wikitext text/x-wiki [[Pilt:1863_Bachman's_Warbler.jpg|pisi|Maria Martin ja John James Audubon, illustratsioonil (1863) kujutatud lind bambusesäälik (''Vermivora bachmanii'') on praeguseks välja surnud.]] ==Proosa== * See lastetubade nuhtlus. Nad ei teinud vahet [[musträstas|musträstal]] ja [[kuldnokk|kuldnokal]], küll aga teadsid peast väljasurnud suurreptiilide [[süstemaatika]]t. Nad võisid [[mälu]] järgi joonistada brahhiosauruse. Varane surmavaimustus. Varsti mängivad nad enesetapumõtetega ja kummitavad öösiti [[surnuaed]]adel. [[Flirt]] [[teispoolsus]]ega. See oli pigem surmatrend kui surmaihalus. (lk 19) * "Ja milliseid liike ohustab väljasuremine?" :Tõusis [[viis]] kätt. :"Unustage [[panda]], [[koaala]] või [[vaal]]." :Taas vajus üks [[käsi]] teise järel alla. Kaisuloomakaitse. [[Bambi]] efekt. Maskotikesed pehmete loomade tööstusele. :"Mõni kodumaine liik näiteks?" :Täielik [[ebakindlus]]. (lk 22) * Üle üheksakümne üheksa protsendi kõigist liikidest, kes kunagi olid Maal elanud, olid välja surnud. Aga kõik mõtlesid ainult neile naeruväärsetele tennisepalli mõõtu ajuga neljakümnetonnistele loomadele, kes polnud võimelised isegi oma kehatemperatuuri reguleerima. (lk 145) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 * Cuvier silmitseb surnute paraadi, surelike pidulikku marssi läbi kõrge halli, ja mõtleb [[mastodon]]ist, loomast, keda keegi pole lihasena näinud. Mõte algab süütult. Kui imelik, et selline olend võib jääda tähele panemata. Meie aja parimad teaduse tegijad on reisinud kõige kaugematele atollidele ja merekallastele, kuid ükski uurimisreisija ei kohta stegosaurust või koopalõvi. Igikeltsa peidust ei paljastu mammutite maa-alust linna ega [[džungel|džungli]] südamest hiidsisalike asustatud tasandikku, ja korraga tungib mürsuna pähe mõte: neid olendeid ei ole enam. Just nii. Enam ei ole kolgast, kus hiiglaslik [[hirv]] liiguks ringi, krooniks neli meetrit laiad [[sarv]]ed, ei ole [[koobas]]t, kus mõõkhambuline tiiger ootaks oma leidjat. :Sel õhtul ei suundu Cuvier bistroosse, vaid kiirustab muuseumisaali, kuhu on koondatud maa seest leitud luud, kummalised, suured olendid, hiigelsuured laiskelajad, koopakarud ja [[dinosaurus]]ed, pterodaktülose [[selgroog]], mille [[sakslased]] tõid välja lubjakaevanduse põuest ja mida kohalikud uurijad pidasid algul kalaks, kuid Cuvier tundis mõnes luus ära roomajate jooned. Nüüd silmitseb ta ürgseid luid, kõnnib ühe looma juurest teise juurde ja ta mõtteid täidab sünge veendumus: Jefferson ei leia kunagi mastodoni. :Cuvier klassifitseerib ära kakskümmend kolm kadunuks arvatud liiki, kutsub kokku õpetlased ja väljasuremisest saab tõsiasi. :Keelde saabub uus, kole sõna: väljasuremine, ''extinction''. Liigi lõplik häving. Milline kohutav, veider mõte, ja algul püütakse sellest igal moel mööda minna. * [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 101-102 * Aga too [[diplomitöö]] oli [[häälikulugu]] ja ma kirjutasin seda väga kohusetundlikult, kuid ma ei saanud aru, mis mõte sel [[kirjeldus]]el on, [[vepsa keel|sellel keelel]] polnud ju mingit eluperspektiivi, mitte mingit peale paratamatu pikaldase [[Lämbumine|lämbumise]]. Olen sellest kirjutanud ühe [[luuletus]]e minu ainsas [[luulekogu]]s, "Deskriptiivne", nii see oligi. (lk 194) ** [[Tiiu Kokla]], intervjuu: Lauri Eesmaa, "Sõnu tunda", rmt: "[https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2021/10/Tolkija-haal-VIII.pdf Tõlkija Hääl" VIII], lk 191-206 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Tegevused]] pu4p8zex4ywhy7h9lfq1d4ict92xuuq 0 14734 136123 121541 2026-10-29T23:27:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136123 wikitext text/x-wiki [[File:Woolly mammoth cropped.jpg|thumb|250px|Mauricio Antón, ''Mammuthus primigenius'' (u 2004)]] '''Mammutid''' olid külmadel aladel külmadel aegadel elanud karvased elevandid. ==Proosa== * Kui nad Lu-Tze leidsid, vaatas see rahulikult otsa hiiglasuurele mammutile. Loom kissitas silmi oma tohutu lauba all, üritades vanameest vaadata ja samal ajal kõik oma kolm ajurakku üheskoos tööle panna, et otsustada, kas ta surnuks trampida või võhkadega härmatanud [[maastik]]ust välja puskida. Üks ajurakk ütles "pusi", teine ütles "trambi", aga kolmas oli teemast kõrvale kaldunud ja mõtles [[seks]]ist, nii palju kui võimalik. ** [[Terry Pratchett]], "[[Ajavaras]]", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 307 * Tema keha oli jõuetu. Pea nii raske. [[Aju]] oli meeletu energiaõgard. Näiteks [[meritupp]], selgrootu mereloom, jättis selle lihtsalt maha kohe, kui sai täiskasvanuks ja muutus paikseks. Meduusidel ei olnud ka aju. Nemad said elus hästi hakkama närvivõrgustiku abil. See [[pea]]. Juba sündimisel oli see liiga suur. Inimest polnud just kerge sünnitada. See liiga suur aju. Teadmiste salvesti, ülisuur nagu jääaegse hiigelhirve [[sarv]]ed, mammuti võhad, mõõkhammastiigri kihvad. Kuri [[saatus]]. [[Umbtänav]]. Millalgi. Mis sellest kasu oli? See teadmiste hunnik. See, mida me ei teadnud, ja see, mida me veel ei teadnud, ja kõik see, mida me tulevikus võiksime teada saada. Korrapäratu [[umbrohi]]. Siin ei aidanud mingi [[täienduskoolitus]]. Miski ei aidanud järjele. Kõik muutus aina komplekssemaks ja keerulisemaks. (lk 135) * Kui öeldi [[ürgaeg]], nägid nemad ainult korskavaid dinosaurusi ja välkuvate kihvadega takuseid [[elevant]]e, majakõrgusi hiidsisalikke elu ja surma peale võitlemas, [[hambad]] vastase [[selg]]a löönud maismaareptiilidest Gordoni sõlme. Võitluslusti täis koopainimesed talvisel maastikul, mammutijahil. Loomanahkades neandertallased laagrilõkke ääres nikerdamas. Nad ei õpiks kunagi mõtlema miljonites aastates. Mitte kunagi mõistma, et kõik see elav, mis neid ümbritses, oli tohutult pika aja jooksul toimunud imepisikeste sammude tulemus. Ettenägematu, krooniline, pikaajaline [[muutus]]te protsess, mida polnud võimalik jälgida ega kogeda, mida sai vaid kaudsete märkide põhjal vaevaliselt tuletada. Seal ei aidanud ka ükski arv ega peadpööritavalt pikk arvude rida. Seal oli lõppjaam. Aju läks maha. Ja [[fantaasia]]ga ei saanud ka edasi. Eriti just sellega mitte. (lk 143) ** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012 * [[Jääaeg|Jääaja]] maksimumi tulekuga kadusid [[Arktika]]st väga paljud taimed. Kui [[kliima]] hakkas uuesti soojenema, ei taastunud enam sama taimkate, mis oli enne. Tekkisid uued [[ökosüsteem]]id, mis ilmselt ei toetanud enam selliste loomade elu. Tänu sellele ja ilmselt veel teistelegi teguritele suridki mammutid lõpuks välja. Neil tõesti ei olnud enam piisavalt toitu – ökosüsteemid ei suutnud neid enam toetada. :Kas mammutid surid sellepärast välja, et taimed kadusid ära või juhtus enne midagi muud hullu ja taimed ning mammutid kadusid koos ära, me sellest teadustööst siiski järeldada ei saanud. Kuid jah, see on üks tõenäoline põhjus. * [[Mari Moora]], intervjuu: Katre Tatrik, [https://novaator.err.ee/257303/tippteadlane-mari-moora-okoloogia-on-ponev-nagu-kriminalistika "Tippteadlane Mari Moora: ökoloogia on põnev nagu kriminalistika"], ERR, 08.07.2015 * Töörõõm on siis kohal, kui me tajume oma töö [[tulemus]]t. See ei pea alati olema füüsiline, võib olla ka läbimurre. Kui koopamees tappis mammuti, siis sai ta oma [[autasu]] kohe kätte, sai ka [[dopamiin]]i, [[serotoniin]]i. Ja meile on jäänud ikkagi see igatsus, et kus on mammut. Midagi, mis oleks nähtava jäljega. ** [https://kultuur.err.ee/1137906/tiina-saar-veelmaa-segadus-ja-teadmatus-on-muutunud-inimestele-talumatuks "Tiina Saar-Veelmaa: segadus ja teadmatus on muutunud inimestele talumatuks"] ERR/ETV "Plekktrumm", 22.09.2020 * Iseäraliku elevandi [[luu]]d toovad loodusuurijate ette ennenägematu probleemi. Need leitakse valedest kohtadest. Udusest [[London]]ist ja Siberi külmadest steppidest, kuigi elevant on soojust armastav olend. Siiski ei jäta luud ruumi kõhklustele: tegemist on mingisuguse arktilisi olusid taluva, teadusele tundmatu elevandiga. Peagi selgub, et Siberis tunnevad kohalikud hästi põhjamaise elevandi jäänuseid. Mansid ütlevad looma kohta mā an't - maasarv, ja venelaste suus võtab see vormi mamont, mammut. Jenissei jõe kallaste asukad usuvad, et mammuti luud polegi üldse luud, vaid et need kasvavad maast nii nagu taimed või seened, aga mansid teavad, et luid endas kandnud olend elab maa sees, kaugel inimeste maailma all, tuhnib turba ja mulla sees, kunagi pinnale tõusmata. Kuidas muidu võiks seletada seda, et [[stepp]]ides elab tohutu suur olend, keda mitte keegi tasandikel liikujatest ei ole ealeski näinud? ** [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 80 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Väljasurnud loomad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 349r9rhey9exozt2acby9fa6ff62jtc 0 15401 136122 94856 2026-10-29T23:24:47Z Pseudacorus 2604 136122 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Vastu keskööd ärkas [[tuul]], puhus nii, et paindusid [[mänd|pedajate]] ladvad ja puistasid suisa vett [[mets]]a alla. Ja nüüd ei sadanud [[vihm]]a enam otsejoones pikuti taevast maha, nüüd keris tuul seda ristipidi maa ja taeva vahel suhu-silma, ninna-kõrva! Krobelistelt [[tüvi|tüvedelt]] sirises vett alla, seda neelas niiskusest paksuks paistetanud [[sammal]]. Sabises, sulksus, tilkus ja tilises tasa. Sammal oli juba liiga palju neelanud ja hakkas luksuma... ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 5 * [[Kalad]] väljuvad oma lompidest. Nad õpivad maa peal komberdama, kuid ei lähe kunagi kaugele [[meri|merest]], sest oma järglased koevad nad ikka [[vesi|vette]]. Madalikud kihisevad [[kulles]]test. Neis on miljonete aastate arengulugu tihenenud üheks eluks: kõigepealt on protoplasma, lima, millest roomavad välja vilkad vee-elukad, siis kasvatab kulles endale jäsemed, kaotab [[saba]] ja vahetab lõpused [[kops]]ude vastu, vee maa vastu, tunneb ujulestade all mullakamarat ja pingutab. Nendest arenevad välja maolised, konna-ja salamandritaolised olendid, aga siis leiutavad nad [[muna]], lubjakoorelise, vettpidava kapsli, ja nüüd võivad nad mere hüljata. Nad liiguvad edasi sisemaa poole, kaovad [[sõnajalg]]ade tihnikusse, ja seal muutub kahepaikne roomajaks, vahetab oma niiske naha kuivust taluvate [[soomus]]te vastu. [[Loom]] tõuseb maale, kuid meile jääb [[mälestus]] merest: luksumine, refleks, mille abil vahetavad salamandrimaimud hingamiskohta - kopsudest lõpustesse, lõpustest kopsudesse. ** Iida Turpeinen, "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 48-49 ==Luule== <poem> Flööt luksub naerda teispool taevakummi, maa sisemuses taotaks hiigla[[trumm]]i – kõik väriseb, ja kuna ma veel rühin ja heitlen häälte, helinate vooga, mu üle juba paiskub hirmsa hooga [[maailm]]a suur [[sümfoonia|sümfooniline]] mühin. </poem> * [[Betti Alver]], "Hääled" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=365&table=Books&book_id=365&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tähetund"], lk 73 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Füsioloogia]] ddvrp0ceqi968pj6fcplftybih2spdh 0 19458 136134 94662 2026-10-30T11:43:40Z Kruusamägi 873 + pilt 136134 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lauri Pilter 2016.jpg|pisi|Lauri Pilter (2016)]] '''Lauri Pilter''' (pseudonüüm Larats Pilter; sündinud 15. oktoobril 1971 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik. =="Laikmaa välu"== Lauri Pilter, "Laikmaa välu", 2021. <poem> Minu elu on [[naat|naadiürt]]. Kunagi üles katkutud, praegu tervistav, hoolega hoitav, võib-olla justkui [[herbaarium]]i lehel, võib-olla hakituna purgis, kunagi närtsiv, pudenev, roiskuv. Igal suvel õitseb valeva merena minusuguseid, igal suvel niidetakse minusuguseid loogu. </poem> * "Naadisalm", lk 5 <poem> Naat õitseb. Aga mina ei tea seda. Ma pean seda [[Raudrohi|raudrohuks]]. Maakodu [[heinamaa]]l ja [[Karlova]] aias naat õitseb. Minu raamatu [[toimetaja]] [[Tallinn]]ast imestab. Tema ja ta töökaaslaste teada naat ei õitsegi. [[Ema]] pakub mu [[luuleraamat]]ule [[pealkiri|pealkirjaks]] "Naat õitseb". Mulle seostub raudrohi põlvepikkusena nähtud Pelguranna [[raudteeületuskoht|raudteeületuskohaga]] ja ma panen oma raamatule pealkirjaks "Raudrohu maa". </poem> * "*Naat õitseb...", lk 9 <poem> [[Jahimehed]] [[lumi|lumes]] rõskel [[küünlakuu]]l lobjakasel nõlval pilvealuses kumas möödumas [[kütja]]test kollete tossus teemärgiks täiskriibitud [[liuväli]] orupõhjast läbi vaatama [[Danaë]]d </poem> * "Veebruar 1985", lk 15 <poem> [[vepslased|VEPSA]] ROHELINE, LÕUNA-UISTI ROHELINE [[lipp|LIPP]], männi ladvavõrad kõikumas mahlakas sügistuules rabiseval õhtul rannal, torkiv [[kallistus]] minu ümber - jäi nägemata [[Rembrandt]]i ehtne Danaë ja nüüd vajaksin tema jäänuste vaatluseks [[viisa]]t - mind te siit seiskunud kolgaidüllist ei meelita, gaelikeelsed [[germaanlased]], kuid nägin veel kärbsena kangestumata viimseks viivuks rippu nõruvaigutilka eoonide luitund-kollase hallaöö kohal vepsa neiut kõnelemas [[soome keel]]t eesti [[morfoloogia]]ga, ning [[Kura meri]] heidab jalgu õnaraks silutud sõrmistust, kumeralt sooja risu. </poem> * "*...VEPSA ROHELINE, LÕUNA-UISTI ROHELINE LIPP", lk 15 <poem> Õrn [[õhtu]], tume on su juus ja su põsesarnad põlevad. </poem> * "Õrn õhtu", lk 16 <poem> OSTSIN [[helikassett|HELIKASSETID]] ÕPPETÜKKIDEGA [[gaeli keel|GAELI]], [[kõmri keel|KÕMRI]], [[katalaani keel|KATALAANI KEEL]]ES. Tahtsin kuulata vana [[Euroopa]]t. Kuulsin [[Ameerika]]t mürisemas üle Vana Maailma läänepoolse ripatsi, Ameerikat tänupühakalkunite, merivähiäride, [[kiirsöögikoht]]ade, india restoranide ja moekate ladusate [[bensiinijaam]]adega. Euroopa [[keel]]ed olid iseäratsejate argoo, mõnus [[harrastus]] nagu kõik vanamoeliste pentsikused. [[Lõuna-Aasia]] nagu turd metsalangetaja vähemalt suutis midagi Ameerikale vastu kosta. Euroopa keeled olid nagu hälin, milles polnud isegi [[raev]]u. </poem> * "*OSTSIN HELIKASSETID ÕPPETÜKKIDEGA...", lk 17 <poem> [[Aasta]] hakkab pihta ojavulinaga. Lisanduvad [[lumikelluke]]sed, [[märtsikelluke]]sed, [[sinilill]]ed, [[tulikad]]. [[Toomingad]], [[kirsipuu]]d, [[õunapuu]]d, [[piibelehed]], [[roos]]id, [[pojeng]]id. ...<!--//--> Peale [[jaanipäev]]a pöörab [[suvi]] ette panetunud palge, avaraks paisunud häälenirest vallandub ajahumin, mis kannab kuuljaid koltumise, [[aastalõpp|aastalõpu]] küünlaleegi poole. * "*Aasta hakkab pihta ojavulinaga...", lk 18-19 </poem> <poem> [[Puu]]d kohisevad suvel [[mets]]as, talvel [[Karlova]] [[ahi|ahjudes]]. [[Häll]]ist [[haud|hauani]] saadab sind puukohin. </poem> * "*Puud kohisevad suvel metsas...", lk 20 <poem> Kunagi ei maksa karta seda, mis on alles ees. [[Kala]] jookseb, [[põder]] lendab, [[kiirrong]] sipleb sõiduvees. ...<!--//--> Kiirrong sipleb sõiduvees ja [[päästerõngas]] valla pääseb. Jälgi, kus su [[saapad]] käivad. Puhh! kui tülikad on [[sääsed]]. </poem> * "*Tasa laulan, tasa kuulan...", lk 22-23 <poem> Kas sa üldse [[päike]]st märkad, kui ta külvab rohtu [[jume]]t? [[Kapsasupp|Kapsaleemelõhnast]] ärkad, niiske [[tuul]] viib põllult lumed. </poem> * "*Õhtupoolik nagu ikka...", lk 24 <poem> Võrsub [[tulikas|tulikaid]] ja naadid võtnud pinda, sa harid hoolsalt puhtaks õunaaiatee, paned väsind käest sa kitkumisekinda - nüüd tulla võid sa, õitsev [[kevad]]e! Sääsed pistavad ja linnud laulmas okstel, õhk on nõnda mahe, rahus hingab öö, siis me metsa kohal hõljub nagu kaunis [[joonis]], kolm erksat [[täht]]e [[Orion]]i vöös.<!--//--> Sind mere kohalt salasõber hüüab kaugelt, kuldne kera, matkal üle lõunamaa, sind tervitab ja naerma panna püüab: "[[Kuu]] kaunis! [[Ilu]] pakud meile sa!" </poem> * "Kevade on tulnud", lk 25-26 <poem> Vastu minu ihu liibub kale [[dušikardin]]. Toolileenil vargsi kiigub kootud sukavardin soe ja pehme [[sokk]]. [[Vanaema]] tiivuline, sokivars on triibuline. Vanaema läinud ammu, kuulda pole tema sammu. Jäänud nurka [[jalutuskepp|tokk]]. </poem> * "*Vastu minu ihu liibub...", lk 28 <poem> [[Lagendik]] on [[õis|õitest]] valge, kui on [[jaanikuu]]. [[Juuli]] muutuse toob malbe, naadiõis nüüd pruun. Viuh ja sahka, viuh ja sahka, sekka seemnekrõbin. [[Seitsmevennapäev]]ast saati niidetakse maha naati - terve [[suvi]] läbi! </poem> * "*Lagendik on õitest valge...", lk 29 <poem> Üha harvem [[rehitsemine|rehitsen]] loogu. Nüüd rehitsen lehti. Rehitsen ja lehitsen Karlova aias. Üha kaugemale jäävad suvised rehitsemised [[Noarootsi]]s Österby muru- ja heinamaal. </poem> * "*Üha harvem rehitsen loogu...", lk 30 <poem> Mõlemad [[vanaisa]]d on [[luukere]]d. Mõlemad vanaemad on tuhad. Vanim vaarema, [[Rilke]], [[Thomas Mann]]i ja [[Ernst Enno|Enno]] kaasaegne, kelle sõrmed noppisid mu kaheaastasest nahast kaktuseokkaid, seob mind kindlalt [[modernism]]i ankrusse. </poem> * "*Mõlemad vanaisad on luukered...", lk 32 <poem> Väike turuhoone. Selge suvehommik. Kas [[lest]]a on. Kuidas lestaga lood on. [[Vesi]] soojem kui vannis, raputab müüjatar pead. Valduril oli üks täna hommikul võrgus. Müün [[haug]]i, [[ahven]]at, [[räim]]e, [[säinas]]t. </poem> * "*Väike turuhoone...", lk 34 <poem> Võimalik, et [[hommik]] saabub, kui sa leiad [[mets]]ast [[kaabu]], mis sust möödunud [[sajand]]il sinna maha jäi kui pill, mida [[kärbes]] häälde seab, [[põdrasammal]] koduks peab. Leides oma kaabu vana, ära [[nõgikikas|nõgikikkaid]] mana, heida maha [[luuderohi|luuderohtu]], [[lepatriinu]]dega kohtu, kuula meretuule juttu, kuni kuu kaob koidu-uttu. </poem> * "*Võimalik, et hommik saabub...", lk 35 <poem> Kõige suurem [[rahu]] valitseb [[Tartu]]s siis kui õnnalised [[naised]] loevad päevatöö [[sent]]e - üks ja vasak [[käsi]], kaks ja parem käsi, viitsimata muretseda, kummale käele rohkem saab. </poem> * "*Kõige suurem rahu...", lk 37 <poem> - Paralepas [[lagendik]]ul, mida 20. sajandi teisel poolel nimetati Veteranide väljakuks. - Valgeväljal lagendikul, kus [[tuletõrjuja]]d pidasid õppu- seid ja kus dresseeriti koeri. - [[Noarootsi]]s Paslepa lähedal metsas [[raiesmik]]ul, kus 1984. aasta suvel toimus suur [[metsatulekahju]]. - [[Tallinn]]as Stroomi metsas. - Tartus Ropka pargis. - [[Tartu]]s Gustav Adolfi platsil. - Tartus [[Toomemägi|Toomemäel]]. - [[Haapsalu]]s Randsalu oja ääres luhamännikus. - Haapsalus Aafrika rannas. </poem> * "Tarn välul", lk 38 ==="Poeem kolmikvärssides"=== "Poeem kolmikvärssides", lk 39-69. <poem> [[haned]] kiljuvad [[sigur]] teeveeres [[Kukeseen|kuke]]- [[Kukeseen|seeni]] lõunaroaks </poem> lk 41 <poem> mu noorussõnum sai tuhaks [[Hamlet]]ita õpi elama vaarisa Karli kingsepa[[haamer]] [[pipar|pipra]] rätis puruks taob [[nisu]] võetud raud- rohi õilmitseb küpsed [[lõikus]]elõhnad </poem> lk 42 <poem> põlvest põlve aeg- kondade viisi [[päike|päikse]] vihk nisupõllul [[raudrohi]] ja [[naat]] üks kõva nagu kivi teine naiselik </poem> lk 43 <poem> [[Paekivi|paekive]] kandsin põllumaalt [[kiviaed|aiamüüriks]] noorusaegadel </poem> lk 44 <poem> [[Ülane|ülaseid]] õitseb mudasel metsapinnal uitad asjata </poem> lk 47 <poem> [[kirss]]e noppisin nüüd pole muud teha kui puhata töödest </poem> lk 49 <poem> [[nooruk]]ina küll [[luule]]t vist kirjutasin siin üksnes [[sõna|sõnu]] kaldus [[paju]]del seisab ees palju aastaid tuulehoos laulda </poem> lk 50 <poem> [[onu]] teeb [[vibu]] [[Mootorratas|motika]] korvis sõidan [[isa]]ga koju [[ema]] lehvitab Vene [[lennuk]] pea kohal kõigutab [[tiib]]u [[tädi]] Hiie [[korv]] on [[maasikas|maasikatest]] kummis sügiseks [[moos]]i </poem> lk 51 <poem> [[isa]] [[Norskamine|norsates]] [[tugitool]]i jäi koiduks ronis [[voodi]]sse </poem> lk 53 <poem> [[televiisor]] mul ainuke vara seda kannan endaga </poem> lk 54 <poem> ''it's like [[Gravitatsioon|gravity]]'' miks sa küll nii arutled pese [[trepp]] ära visandan jutu Uks [[Dürer]]i piltidest innustust leian </poem> lk 55 <poem> [[potissepp|potissepale]] meeldisid [[tomat]]id [[aeg]] talle neid [[kink]]is potissepp kastab [[savi]] veega kastmata katsu sõtkuda </poem> lk 57 <poem> kostab [[soome keel]]t see kajab [[august]]iöös [[muinasaeg]] kestab kahlan [[roostik]]ku [[linn]]ast kaugele peatun ongi [[vabadus]] [[kõrkjad]] laulavad peita end kõrte varju hingata [[lõhn]]u </poem> lk 59 <poem> [[taevas]] pea kohal nii häirimatu kaugel nagu kodused [[veepuhastusjaam]] haukuv [[koer]] tara taga [[loigud]] kruusateel kogu [[reovesi]] voolab sinna kuhu küll see saast ladestub </poem> lk 60 <poem> [[võpsik]]us [[oja]] kevadel siin sumpasin [[nurmenukk]]e tõin [[linnuvaatlustorn]] täis soditud nimesid kõrge ja uhke ruubaga siin kord sõideti [[madalik]]ust kahlati üle </poem> lk 61 <poem> suitsu[[räim]] on hea palaval suvepäeval vett peale juues </poem> lk 62 <poem> [[pihlad]] punased [[tali]] jälle tulekul hämarad ööd ees [[postipoiss]] saabub jalgrattaga udune [[laupäev]]a algus </poem> lk 63 <poem> kahkjas lõkketuhk küpseb kümme [[kartul]]it sool ja või laual [[lodjapuu]] punab meenub vana Vene film aastate tagant </poem> lk 64 <poem> teeraja ääres ao eel mullakuhilad [[mutid]] on [[öötöö]]l [[õunapuu]] ägab küllusliku saagi all kes seda korjaks [[ämblikuvõrk]]e sätendab rohukõrtel päev tuleb ilus </poem> lk 65 <poem> [[lumemarjapuu]] vana maja ukse ees valgeid marju täis kaugel metsa sees vana maja [[rohutirts]] uneviise saeb </poem> lk 66 <poem> [[öökull|kaku]] huiked ja [[hõbekuusk]] sauna kõrval hahetavas aos </poem> lk 68 <poem> päiksesõõr tõuseb vana maja tagant [[kuusk]] [[must]] nagu [[süsi]] </poem> lk 69 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Pilter, Lauri}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] qmm1il3g5htfqwqmq2hlzesqptb9ut1 0 19552 136121 134131 2026-10-29T23:23:05Z Pseudacorus 2604 136121 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mt._McKinley_by_Sydney_Laurence.JPG|pisi|Sydney Laurence, "McKinley mägi" (u 1911)]] ==Proosa== * Harry istus ühe pingirea otsas ning kuulas nutikat noort Yellowknife'i [[arst]]i, kes hoiatas järgmise lõunast tuleva ja põhjalat ähvardava [[mõju]] eest. Vaadake Alaskat, seletas arst, kus Alyeska [[gaasijuhe]] rajati pärast maaomandilepingu sõlmimist [[põliselanik]]ega, ning isegi sellest hoolimata on sellel olnud hukatuslik [[tagajärg]], mis avaldub [[enesetapp]]ude, [[lahutus]]te, [[alkoholism]]i, vaimuhaiguste ja vägivallategude arvu kasvus: see on nagu [[õuduslugu]], aga viimane peatükk on meil veel kuulmata. Kuid siinsetel põliselanikel pole isegi maaomandilepet. Mis hakkab seega siin toimuma? Kolm [[talv]]e saavad mõned põliselanikest tööd tänu suurele töökäte nõudlusele gaasijuhtme rajamisel ning nad hakkavad kõrget töötasu saama. Kuid mis saab edasi? Nad valguvad lõunasse, lootes seal samasugust [[palk]]a saada, kuid täiendavad Vancouveri, Winnipegi või Toronto [[töötu]]te ja abivajajate ridu, ning põhjala jääb ilma oma parimatest noortest meestest täpselt siis, kui dened on hakanud [[enesemääramisõigus]]t taotlema. Valged [[juhutöölised]], kellel on palju [[raha]], alkoholi laialt käes ning kes ei mõtle oma teo tagajärgede peale, võrgutavad põliselanikest noori naisi ja kasutavad neid seksuaalselt ära. "Kes kõik selle kinni maksab?" küsis arst. "Kas gaasijuhtmekompanii? Või naftakompanii? Või [[Kanada]] rahvas? Need inimesed võivad küll dollareid maksta, aga me teame juba, kes inimeste kannatused kinni maksab." ** [[Elizabeth Hay]], "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009, lk 139 * Varem töötas Jenni meie ettevõtte kommunikatsiooniosakonnas. Tema [[ülesanne]] oli selgitada [[meedia]]le, et nafta puurimine Alaskal on täiesti kahjutu tegevus. Lõpuks Jenni siiski väsis [[vastuolu]]dest oma pärismina ja töömina [[väärtused|väärtuste]] vahel. Ta vahetas ameti kriipsuke eetilisema vastu, asudes tööle meie kontori kõrval asuva metsatööstushiiglase kommunikatsiooni osakonnas. (lk 26) * Viimasel ajal on meie ettevõte olnud meedia pideva tähelepanu all seoses Alaska rannikul toimunud õnnetusega. Selle tagajärjel voolas naftat merre ja see hävitas ainulaadse rannikuala [[loodus]]e. Ma mõistan inimeste pahameelt, aga tavaliselt on loodus laiema rahvahulga silmis ainulaadne alles siis, kui see hävib. Seni ei ole kellelgi sellest sooja ega külma. (lk 185–186) ** [[Miika Nousiainen]], "Väike iluremont", tlk Triin Aimla-Laid, Eesti Raamat, 2022 * Lakke on riputatud Ühendriikide kirev-tähine lipukangas ja Vene kahepäine kotkas, ja maali vasaku serva ääres pakub muretsev mees enesekindlale härrale paberit. Muretsev mees on Frederick Seward. Ta on äsja pakkunud, et ostaks Alaska, ja tema pakkumist kuuleb Vene diplomaat Eduard Andrejevitš Stoeckl. Stoeckl on langetamas kätt gloobuse peale, ta kämmal heidab varju põhja kohale ja kokkulepe sünnib. Venemaa müüb Alaska ja Aleuudi saarestiku Ühendriikidele 7,2 miljoni dollari eest See teeb neli senti hektarilt. Stoeckl saab tehingu eest Aleksander Teiselt isiklikult kiita, märkimisväärse tasu ja pensioni, ta kolib ära Pariisi ja elab mõnusat elu, aga Sewardi üle naerdakse. Tehing on ''Seward’s folly'' - no milline rumalus, osta lund ja jääd, karusnahkadest tühjaks jäänud maa. ** [[Iida Turpeinen]], "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024, lk 164 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] qek0jk0wwa6cw75wxk8zyycb0t9ek6e 0 20697 136133 128999 2026-10-30T11:40:49Z Kruusamägi 873 + pilt 136133 wikitext text/x-wiki [[Fail:Reet Bender 2025.jpg|pisi|Reet Bender (2025)]] '''Reet Bender''' (aastani 1997 Reet Kuiv; sündinud 21. oktoobril 1974 Tartus) on saksa filoloog, kultuuriloolane ja tõlkija. ==Intervjuud== * [Herderist:] Tema on see, kellele me oleme tänu võlgu oma rahvusliku ärkamise eest ja kelle käsitlusest võrsub pigem [[Ida-Euroopa]]le omane keelelis-kultuuriline [[identiteet]]. Mitte [[kodakondsus]] ei anna meie jaoks kuuluvustunnet, vaid just [[keel]] annab. * [[Herder]] on autor, keda väga palju tsiteeritakse, mainitakse ja kõikvõimalikel ülikoolikursustel on ta alati sees, aga mul just tõlkides tekkis see küsimus, kui paljud teda tegelikult originaalis lugenud on. * Ega see [[lugemine]] ei ole ka saksa emakeele kõnelejale selline kerge asi. Ta on paras pähkel, mida pusida ja ka [[tõlkimine]] oli omajagu aegavõttev. ** Reet Bender, intervjuu: Mari Klein, [https://kultuur.err.ee/1608910889/kirjanduspreemia-nominent-reet-bender-oleme-herderile-oma-rahvusliku-arkamise-eest-tanu-volgu "Kirjanduspreemia nominent Reet Bender: oleme Herderile oma rahvusliku ärkamise eest tänu võlgu"], ERR, 10.03.2023 * Kultuuriline [[järjepidevus]] on meil sakslastelt üle võetud. Kas või [[nuga|noa]] ja [[Kahvel|kahvliga]] söömine. Sellised asjad, mis meid läbi nõukogude aja kandsid ja olid Eesti ajal heade [[Kombed|kommete]] ja [[kasvatus]]e aluseks. * [[Vaimukus|Vaimukas]] sõnasõda ja aasimine olid nagu [[Baltisakslased|baltisakslaste]] rahvasport. Mulle tundub, et ka [[Eestlased|eestlaste]] soodumus [[Must huumor|musta huumori]] suhtes on meil neilt üle võetud. Kui vaadata baltisaksa anekdoodikogumikke ja seda, kuidas eestlased nalja teevad surmtõsise näoga — seal on väga palju sarnaseid jooni. ** Reet Bender, intervjuu: Maarja Merivoo-Parro, [https://novaator.err.ee/1608764926/mustast-huumorist-noa-ja-kahvliga-soomiseni-baltisaksa-mojud-ei-haabu "Mustast huumorist noa ja kahvliga söömiseni – baltisaksa mõjud ei hääbu"], ERR, 25.10.2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Bender, Reet}} [[Kategooria:Eesti germanistid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kulturoloogid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] bxpp4d7f8qq8bntvg23aqarsrnvllmc 0 24167 136135 126858 2026-10-30T11:46:51Z Kruusamägi 873 136135 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kersti Unt 2016.jpg|pisi|Kersti Unt (2016)]] '''Kersti Unt''' (sünninimi Kersti Tigane; sündinud 25. juunil 1950 Tartus) on eesti kirjandusteadlane ja tõlkija. ==Intervjuud== * Tõlkimisest on raske rääkida sellepärast, et [[tõlkimine]] on vahetu, konkreetne, praktiline ja individuaalne tegevus. Teoreetilises plaanis on läinud sajandi teisel poolel ning selle sajandi alguses tõlkimisest palju räägitud, ent ükski [[teooria]] pole kunagi suutnud hõlmata kõiki [[praktika]]s esinevaid momente: ikka jääb kusagilt midagi puudu. Lõppude lõpuks on ju tegemist oletustega, kuidas võiks olla, mitte suunistega, et nii peab olema või nii ongi. Vahel juhtub, et tõesti nii ongi, ja see on ju siis tore. Aga see on ka kõik. (lk 52) * Kui [[kirjandus]]e tõlgendamisel on hea lähtuda teooriast, leida ikka ja jälle uudseid ja huvitavaid tõlgendusi nende valgusel, siis tõlkimisel raskendab sellest rääkimist just see vahe tõlkija tegevuse ja tõlkimisest rääkimise vahel. Teooriad ja üldistused on pigem [[seletus]] selle kohta, mida tõlkija teeb või mida ta konkreetsel puhul on teinud, ehk siis omamoodi ka [[kriitika]]. Sellepärast räägitaksegi ikka ja jälle tõlkimise puhul millestki muust, saamata üle tõigast, et tõlge ei ole [[originaal]]. Nõnda oleme koguni öelnud, et tõlge on [[kuritegu]], sooritades seda kuritegu ometi ikka ja jälle uuesti. (lk 52) * Esitame kõiki neid küsimusi, mida ikka esitatakse. Ja tõesti, paljudele küsimustele saab paremini vastata keegi teine, mitte tõlkija, see teinegi vaid osaliselt. Kriitika aga räägib sageli kõigest muust peale tõlkimise, sest konkreetsest tõlkest rääkimiseks peaks kriitik selle tõlke või selle kritiseeritavad osad ise võrdlevalt tegema, siis on tema väiteid võimalik ka põhjendada. Ja ka siis on tulemus ikkagi kaheldavapoolne, sest tegemist on ju teise inimesega, kel on teistsugune (tõlke-)keel ja (keele-)maitse. Iseasi on nähtavad eksimused ja vead, mida sageli ju kritiseerides loetletaksegi. See on aga pigem kirjastamise küsimus. Ka siin oleks siiski huvitavam jälgida vea tekkimise mehhanismi kui neid lihtsalt loetleda või osutada. (lk 52) * Tegelnud aastaid tõlkimise õpetamisega, lisaksin niipalju, et mingil määral on tõesti ka võimalik osutada kõige elementaarsematele eksimisvõimalustele tõlkimisel, näidata, mida pole soovitatav teha, kui kaugele originaalist (antud juhul) saaks/tohiks minna (üks põhilisi dilemmasid tõlkimisel) jne, ja taas ongi see kõik. Edasi sõltub tulemus juba isikust, kes tõlke valmis teeb: kui hästi ta emakeelt valdab, kui nõtke on ta väljendusviis, kui terane ta on lahendite leidmisel, ning õpetamise puhul — kui vastuvõtlik õpilane õpetusele on. Üldiselt torkab ka silma, et õpetusest pole pahatihti eriti palju kasu, sest tõlge sünnib paljude tegurite koostoimel. (lk 52) * Ma ei tea tegelikult, millal minust sai [[tõlkija]]. Esimene tõlgitud [[raamat]] (raamatu osa, kaks juttu) ilmus 1978. aastal. Tõlkijaks hakkasin kujunema vast sellest ajast, kui mul hakkasid olema regulaarsed pakkumised [[kirjastus]]telt, s.t kui hakkasin tõlkimisega tegelema enam-vähem kogu aeg, hakkas tekkima üldine [[kogemus]]. Esimene tõlgitud raamat ei tee kedagi veel tõlkijaks, see on lihtsalt tõlgitud raamat. (lk 55) * Hea [[tõlge]] on see, kus pole tunda tõlkija ponnistusi anda edasi edastamatut, kus [[süntaks]] [[eesti keel]]e seisukohalt ei lonka, mida on hea lugeda, millega on võimalik seostuda. Seega siis võiks hea tõlke puhul tunda olla seda "nähtamatut ainet", millele [[Jan Kaus]] Kultuurkapitali auhinnatseremoonia kõnes viitas, aga enam-vähem ikka seda, mida on sinna pannud autor. Tõlkimist olen vahel võrrelnud ka ratsutamisega metsikul [[Hobune|hobusel]]: tarvis on püsida [[sadul]]as, mitte lohiseda hobuse järel, [[jalad]] [[jalus]]tesse takerdunud. (lk 56) * Minu nomineeritud tõlge, [[Saul Bellow]]' "Augie Marchi seiklused" oli üks raskemaid tõlkeid mu elus: seda ennekõike Bellow' keele keerukuse tõttu just selles teoses: muidu on ju Bellow' teosed kas isegi kõik või suuremalt jaolt eesti keeles olemas. Selles teoses kasutab Bellow aga isesugust, n-ö oma keelt (sõnavaliku ja eriti süntaksi mõttes), mida ta on ka ise rõhutanud. Selle keelekasutuse puhul oligi tihti väga raske mõista, mida autor on öelda tahtnud, palju tuli kasutada guugeldamist, sest sõnaraamatutest polnud suurt abi, guugeldades aga selgus, et isegi ingliskeelsel lugejal on mõnes kohas mõistmisega raskusi. Õnneks leidus enamasti ikka mõni tark ameerika professor, kes pakkus välja oma variandi. Oli meeldiv, kui see variant minu arusaamaga ühte langes. Sain sel kombel kätte ka mõningate sõnade tähendused, mida muidu kuidagi leidnud poleks. Eks siis tõlkimisel see oligi kõige raskem ja muidugi tuli paljudel puhkudel ka alla anda. See tähendab, leppida silutud variandiga ja loobuda püüdest anda edasi autori erilist keelepruuki. Tõlge tuligi ehk liiga sile, ent samas, kui võrdlesin tõlkega vene keelde, leidsin mõningat lohutust. (lk 59) * Aga ühtlasi näib, et lugejaskonna lugemisvõime või ka maitse on oluliselt muutunud: mõned päris haritud tuttavad on öelnud, et teos oli lugemiseks liiga raskepärane. Mõistan neid. (lk 59) * Nominentide hulka jõudis "Augie March" ehk ennekõike sellepärast, et see on väga kaalukas teos, nimetatud koguni maailma saja kõige olulisema raamatu sekka kuuluvaks. Eks tal siis ole ka mingid tõlkeväärtused, sest usun, et selle üle otsustama on hindajad pädevad. Üldiselt kestis ka töö tõlke kallal tavatult kaua, mõnes mõttes isiklikel põhjustel, paljuski lihtsalt seetõttu, et tegemist on tõesti raske ja ka väga mahuka tekstiga. (lk 59) * Oma tõlgete autoritega on minul olnud vähe kokkupuudet. Eesti tõlkijate puhul tuleb ju arvesse ka see, et vähesed tõlgitavad autorid oskavad nii palju eesti keelt, et siin kuidagi sõna sekka öelda. Nende väheste kokkupuudete puhul, mis mul on olnud, on autor suhtunud tõlkimisse ja tõlkijasse suure mõistvusega. (lk 61) * Suure rahva (inglise) keelest tõlkides mingit väga suurt originaali mõjuängi küll ei tunne. See ei tähenda, et ma ei austa autorit, kuid tean, et tõlge on tõlge ja et kui hästi järele mõelda, saab ka väga hulle asju tõlkida. Eks ilusti ja kultuurselt tule ikka teha, nii palju kui suudetakse, seejuures liialt ilustatud tõlge on ka paha: sõnasõnalisus on paha, kuid paha on ka liigne ilustamine. N-ö iluslause jätab iseenesest küll hea mulje, ent pole pahatihti autori suhtes aus. Arvan, et tõlkija peaks kõik oma otsused vastu võtma teatud pieteeditundega, olema kindlasti suuteline originaali teksti keeleliselt ja stiililiselt analüüsima, mõistma, kus on tegemist kõrgkeelega, kus kõnekeelega, peab suutma ka omaenda keelega vastavalt mängida. (lk 63) * Konaruste sirgekstõlkimisega on keerulisem: kui autori keel ongi konarlik või iseäralik, siis selle sirgekstõlkimine poleks nagu õige, kuid samas jätab konaruste konarlik edasiandmine tekstist sootuks vale mulje. Ühe keele konarus ei võrdu teise keele konarusega. Mõned asjad lihtsalt ei anna tõlkida ja kui siin ponnistatakse, siis tekibki tõlketeksti mingi kunstlikkus, tõlkija traagelniidid jäävad näha. Või siis saab tõlge hoopis liiga sile. (lk 63) * Iga tõlge on tervik — keeleline, psühholoogiline, mõtteline, ajalooline jne — see tervik peakski tõlkija vahendusel ilmsiks tulema, mis juhtub (peaks juhtuma) minu meelest tajumusliku ja tahtliku koostoime tulemusel. (lk 63) * Eks igast keelest tõlkimisel ole omad "momendid". Paljugi sõltub ehk sellest, kui vana on üldse tõlkimise traditsioon sellest keelest, kuidas selle keele tõlkekeel on ennast üles ehitanud. See omakorda on siis seotud kultuuri- ja tõlkelooga. (lk 63) * Kui ei ole tuju, väldin töötamist kuni vähegi võimalik. Kuna ma aga ei kannata kukil istuvaid tähtaegu, püüan siiski pigem iga päev natuke töötada, mitte loota tohutule (ja tervistkahjustavale) inspiratsioonipuhangule, mis võimaldaks ühe-kahe päevaga hirmsa koguse teksti valmis visata. Kõva häälega püüan (mõttes) tekste tõesti endale ette lugeda. Inspiratsiooni annab töö ise, tihti aitab tehtu läbilugemine, uuesti sisseelamine, eriti tunne, et pole hullu, nii võiks olla küll, et olen ehk ikkagi asjaga hakkama saanud — seega siis teatud edevus. (lk 65) * Suhtun üldiselt umbusuga tõlkimiseks ühiste sõnakasutuste, sõnastike, terminoloogiate jms väljatöötamisse, ehkki abivahendiks võiks see ju olla ka ning diskussioon on igati teretulnud asi, peaasi et otsuste tegemisse ei suhtutaks kui absoluuti, mis kõik paika paneb. Siin meenub ka Jaan Undi kunagi poetatud lause, et mitu kokka head suppi ei keeda. (lk 65) * Kusagil eespool mainisin, et tõlkekriitika kipub olema olematu: enamasti on tegemist tõlkeraamatu tutvustuse või reklaamiga ja ka siis räägitakse pigem teosest enesest kui selle tõlkijast. Samas on juba tõlkest kirjutamine ise omamoodi positiivne kriitika. Tähendab, tõlget märgati. (lk 67) * Samas võidakse tõlget märgata küll, aga sellest mitte kirjutada. Sest tõlkest kirjutada on raske. Selleks tuleks originaali sisse elada ja seejärel mõtestada ka tõlkija tegevust, mitte otsustada, et meeldib või ei meeldi, et tõlge ei vasta meie eelnevale ettekujutusele teosest. Mõista, miks tõlkija tõlkis nii, nagu ta tõlkis. See aga on raske, kui arvestada, et eks meil kõigil ole oma individuaalne keelekasutus ning terve tõlke läbinärimine on ikkagi parajalt mahukas töö. (lk 67) * Tõlkekriitikat esineb enamasti tõlketeaduslikes (üliõpilas)töödes, kuid siin tuleks (niipalju kui mul on olnud sellega kokkupuudet, tegelikult mitte väga palju) arvestada, et nende tööde autoritel on vähe kogemust tegeliku tõlkimise alalt, sageli pole nad üldse midagi tõlkinud. lähtutakse peamiselt teoreetilistest ettekirjutustest. Rõhutan veel kord, et otsustan oma kogemuste põhjal. (lk 67) ** Kersti Unt, intervjuu: [[Heli Allik]], "Kuus küsimust Eesti Kultuurkapitali 2013. aasta tõlkekirjanduse auhinna nominentidele", rmt: [https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2020/09/TõlkijaHääl_II.pdf "Tõlkija hääl II"], Eesti Kirjanike Liit, 2014, lk 49-67 ==Kirjutised== * Üks selliseid igihaljaid probleeme on murdekeele tõlkimine. Ka meil Eestis kerkib see küsimus üha uuesti, sedamööda, kuidas tõlkijate põlvkonnad vahelduvad. Tõsi, praegusel ajal on sagedamini esinev küsimus pigem ehk see, kuidas tõlkida muid allkeeli. murrete kasutus ja tõlkimine paistab kõige sagedamini olevat pigem kirjandusklassika tõlkimise probleem. Mõlemal puhul ent on tõrke sisuks nende keele erikujude tavakeelest erinev omavaheline vastamatus. (lk 84) * Kui tavakeeled on pikki aegu omavahel suhelnud ja selle käigus vastastikuse laenamise kaudu mingil määral ka ühtlustunud — vt näiteks kas või paljud vanasõnad ja ütlemised, mille puhul võime tõlkides koguni üllatuda, et see meie oma raudvarasse kuuluv väljend on tegelikult ka originaali keeles olemas; suur hulk sõnugi on, sõltuvalt keelest, n-ö rahvusvahelised —, siis murded on ennekõike suhtes oma normeeritud kirjakeelega ning need suhted on üldiselt eri keeltes erinevad — ikka olenevalt sellest, millal kirjakeel normeeriti ja milliseks kujunesid hiljem tema suhted murdekeeltega. Seejuures on murded veel n-ö erineva levialaga: on dominentsemad ja väikemurded, vahel ehk isegi väga väikese inimgrupi kasutatud murded. Pealegi on murre pidevas muutumises, kuni teda pole normeeritud, tal on eri kujud, ta pole kuidas üleüldse murdeid kirjalikult edasi anda. Tungimata erialateadlaste, s.o murdeuurijate tegevusvaldkonda, võib üldiselt öelda, et murdeid pannaksegi kirja peamiselt ilukirjanduses. Siin on see kirjapanek tinglik, häälduslikud iseärasused sageli juurdemõeldavad ning igas keeles kujunevad selleks välja oma tavad. (lk 84) * Lõplikke juhiseid on murrete tõlkimiseks (nagu ka tegelikult tõlkimiseks üldse) raske pakkuda. Iga juhtum on lõppude lõpuks individuaalne ja nõuab seepärast ka individuaalset lähenemist. Sellegipärast on kasutusel mitmeid soovituslikke võimalusi, millest hättasattunud tõlkija kuuleb peamiselt oma toimetajalt. Siinmail (aga ka üldisemalt) on levinuim soovitus: murret ei tõlgita murdeks. Aga nagu tõlkesoovituste puhul ikka, ei ole seegi alati jälgitav. mõnes tekstis pole murde puudumine tõlkest tõepoolest väga oluline ning tõlge jääb mõistetavaks ja nauditavaks ka ilma murdekeelsete dialoogijuppide või lõikudeta. Tihti aga peetakse siiski vajalikuks murdekasutust n-ö markeerida. See võib olla tingitud kontekstist, kus näiteks öeldakse, et tegelane kõneleb murdes, kuulub teise ühiskonnakihti, või rõhutatakse murdekasutust kuidagi teisiti. markeerimine tähendab seda, et lugejale antakse märku teistsugusest keelekasutusest, mis pole kirjakeelne, kusjuures selliseks markeeringuks on eesti keeles kasutatud enamasti segatüüpi võtteid: -''nd''-lõppu, nagu näiteks ''tulnd'', ''teind'', ''pole'' asemel ''põle'', või mingeid muid murdelisi või kõnekeelseid elemente; samuti arhailisemaid sõnu või sõnade murdevorme. See on täiesti aktsepteeritav tõlkimisviis ja seda kasutab suurem osa meie tõlkijatest-toimetajatest. (lk 85) * Vahel proovivad tõlkijad ka kanda originaalist üle võõra keele murdeelemente ja väänata eestikeelseid sõnu nende järgi, et anda ikkagi aimu, kuidas see lähtekeeles kõlab; selle katse enamasti toimetajad nurjavad ja neile tuleks minu arvates jätta õigus, sest pole midagi halvemat, kui pakkuda eestikeelsele lugejale teksti, mille keelekasutus ei ole tema jaoks kuidagi põhjendatud ja tundub imelik. (lk 85) * Minu isiklik keeletaust on tartumaine: vanaisa pruukis vanemaks jäädes kohati murdekeelt, ehkki oli kauaaegse õpetajana muidugi kirjakeelne. Ta oli ka omamoodi keelefilosoof, arutledes sageli selle üle, et kuidas ikkagi lõunaeestiline palatalisatsioon võib muuta sõna tähendust. (lk 86) * Miks valisin tõlkimiseks just lõuna-eesti pruugi? Aga ikka sellepärast, et seda mingil määral arvasin tundvat, lisaks veel sellepärast, et suhe lõuna-eesti (võro, seto) keelte ja eesti kirjakeele vahel on enam-vähem sama mis suhe inglise kirjakeele ja šoti keele vahel: mõlemal puhul sõltub vaatenurgast, kas määratleda neid murrete või eraldi keeltena, mõlemal juhul, ehkki pahempidipöördult, on tegemist põhja-lõuna ajaloolise vastuoluga, mille teatavaks kandjaks on ka kõnepruuk. Muus osas loomulikult pole nende kahe murde vahel mingit vastavust. (lk 86) * Ja pealegi olen sellelt keelealalt pärinevana tihti tajunud lõuna-eesti <!--//-->keeles mingit kodusust, soojust, poeesiat, mis on väljendamatu kirjakeeles, ehk siis sedasama, mida kirjanduse uurijad olid leidnud Stevensoni loomingu puhul. (lk 86-87) * Hiljem, lõuna-eesti liikumise edenedes, ilmus veelgi katsetusi tõlkida lääne tekste lõuna-eesti murretesse: eriti on meelde jäänud Kauksi Ülle suurepärane tõlge Edgar Allan Poe (kirjakeelsest) luuletusest "The Bells" (Kellad), kus just murdelisus pakub võimaluse anda edasi Poe puhul nii olulisi kõlasid, mida luuletaja ise luule juures väga tähtsaks pidas. Järjekordne tõestus, et tõlkimisel ei pea alati järgima norme ja reegleid: mõnikord annab suurepärase tulemuse normi eiramine. (lk 87) * Kindlasti tuleks ka kahelda võimaluses koostada mingit üldkehtivat sõnastikku võimalike murdeliste tõlkevastetega, mis tõlkija tööd kergendaks. Sellistest sõnastikest (filosoofiaterminite, väga kaalukate autorite tekstide jne tõlkimiseks) on aeg-ajalt unistatud. Mina sellistesse katsetesse ei usu: esiteks sellepärast, et sõnastik ei suuda kindlasti hõlmata kõiki juhtumeid, kus mingi sõna esineb, teiseks sellepärast, et sõnad paiknevad kontekstis ning olen korduvalt pidanud omaenda tõlget korrigeerima, kui juba leitud vaste ei klapi, või tõlkima olulise sõna siiski mitmel viisil, sõltuvalt kontekstist. Ilukirjanduse puhul kindlasti ka sellepärast, et autori sõnakasutus ei pruugi samuti olla järjekindel: vahel ta on seda, vahel mitte. mis tulemuse annaks siin klammerdumine sõnastikku? (lk 87) * Kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni väljasõidukogunemisel Tartus rääkis Jaak Rähesoo sellest, kuidas nad Enn Soosaarega ühtlustasid omavahel mustanahaliste kõnepruugi vasteid Faulkneri teoste tõlkimisel. Selline ühtlustamine kahe tõlkija vahel oli vägagi loomulik ja õige, seejuures järgiti ikkagi markeerimispraktikat: oluline oli see, et markeeringud oleksid mõlemal tõlkijal ühesugused. Suurejooneline plaan Faulkneri loomingu väljaandmiseks jäi muutuvate aegade keerises lõpule viimata. Hiljem, kui Jaak Rähesoo oli (tema jaoks) tähtsamate tööde tõttu keeldunud Faulkneri romaani "Absalom, Absalom!" tõlkimisest, nõustusin seda tegema. Selles romaanis kasutab Faulkner vaid paaris kohas mustanahaliste kõne edasiandmiseks eraldi pruuki, seega polnud mõtet siin markeeringut eraldi kohaldada. (lk 88) * Üks huvipakkuvamaid võimalikke lahendeid murdekeele tõlkimiseks on kindlasti teose (tõlke) oma murdekeele loomine. Sellise katse on teinud olev Jõgi, kes Vassili Belovi jutustuse "Igapäine asi" (V. Belov. "Igapäine asi ja teisi jutustusi", Tln, 1987) tõlkimisel on loonud päris iseseisva tõlkekeele, s.t kasutanud tavalistest markeerimisvõtetest märksa enam segatüüpi muudatusi, nii et tekib omaette keelekasutus, mis päris hästi loob illusiooni murdelisest ehedusest. Tõlke ilmumise ajast mäletan äärmiselt positiivset suhtumist sellesse. Jälle põhimõtteliselt soovitatav võte, ent selle kasutamine võib takerduda tõlkija keelelisse suutlikkusse, mis sellisel juhul peaks tuginema laialdasele keelelisele ja kirjanduslikule alusele, kogemusele ning tõlkija osavusele ja mängulisusele. (lk 88) ** Kersti Unt, "Murrete tõlkimisest", rmt: [https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2020/09/TõlkijaHääl_II.pdf "Tõlkija hääl II"], Eesti Kirjanike Liit, 2014, lk 84-88 * Aastaid töötas [[G. K. Chesterton|Chesterton]] ajalehtede The Speaker ja Daily News juures, saavutades [[ajakirjanik]]una peagi suure populaarsuse. Sel eluperioodil oli Chesterton koos oma venna Ceciliga hõivatud ka ägeda poliitilise võitlusega: legendaarseks on saanud tema avalik seisukohavõtt [[Inglise-Buuri sõda|Buuri sõja]] küsimuses. Astuda välja [[buurid]]e õiguste kaitseks tollasel imperialistlikult meelestatud Inglismaal, kus igasugust sõda eitavat [[patsifism]]igi peeti äärmiselt ebapatriootlikuks — see kõneleb kindlasti vaimsest sõltumatusest, [[kodanikujulgus]]est ja oskusest mitte lasta üldlevinud hoiakutel end mõjutada. (lk 375) * Teiseks valdkonnaks, mis Chestertoni alati paelus, on muidugi kirjandus. Tema sulest on ilmunud rida nii ulatuslikumaid kui ka lühemaid [[kirjanduskriitika|kirjanduskriitilisi]] töid, mis, kui ka mitte alati just viimse detailini akadeemilises mõttes usaldusväärsed, on oma tähelepanekute teravmeelsuse, värskuse ja analüüsi sügavuse poolest ometi soovitatavad igale inglise kirjanduse, kultuuri ja ajaloo uurijale. (lk 376) * Chesterton on kirjutanud palju ka teoloogilisi ja usufilosoofilisi töid, eriti pärast seda, kui ta 1922. aastal pärast pikka aega kestnud kõhklusi ja kaalumist leidis oma vaadetega kõige enam sobivat [[Katoliiklus|katoliikliku]] usutunnistuse. Tuntumad sellelaadsetest teostest on "Püha Aquino Thomas" (1933), "Assisi Franciscus" (1923) ning essee "Igavene inimene" (''The Everlasting Man'', 1925) jt. Northamptoni piiskop Peter Doyle on algatanud Chestertoni kuulutamise katoliku [[pühak]]uks. (lk 376) * Eluõhtul kirjutatud "Autobiograafias" (1936) annab Chesterton ise oma ilukirjanduslikust loomingust kõneldes sellele (eriti oma romaane silmas pidades) järgmise hinnangu: :"Lühidalt öeldes, ma ei saanud hakata romaanikirjanikuks, sest tegelikult meeldib mulle, kui [[idee]]d ja arusaamad astuvad võitlusse ilustamata, niisugustena, nagu nad on, ilma et esineksid meesteks ja naisteks [[Maskeering|maskeeritud]] kujul. Kuid ajakirjanik võisin ma olla, sest ma pole kunagi suutnud hoiduda polemiseerimast." (lk 377) * 1937. aastal kirjutas meie väljapaistvamaid anglitsiste [[Ants Oras]] pikemas mälestusartiklis Chestertonist (Akadeemia, 1937, nr. 1), kelle austajate hulka ta ise ilmselt kuulus ja keda ta koguni oli kord isiklikult kohanud, et "... see [[John Bull]]i välimusega elurõõmus härra oli mitmeti... [[Cervantes]]e kangelase sarnane. Temagi sõdis kogu oma elu kestes mittemoodsate ideede eest... Katoliku kirikul pole käesoleva sajandi Inglismaal olnud rüütellikumat eestvõitlejat... Materialismi vastu Chesterton kaitses [[ime]]de usku, ratsionalistide vastu [[fantaasia]]t, imperialistide vastu [[Väikerahvas|väikerahvaid]], modernistide vastu vanu [[traditsioon]]e, traditsionalistide vastu ebakonventsionaalsust." Ja nii edasi ja nii edasi. Sellesama võitluse peegeldusi leiame kõikjalt Chestertoni kirjandusloomingustki, mis annab sellele omalaadse, heas mõttes [[ajakirjanduslikkus|ajakirjandusliku]] kõrvalmaigu. (lk 377) * Küllap on Ants Orasel õigus, kui ta nimetab Chestertoni inglise [[don Quijote]]ks, sest võitluses oma veendumuste eest on inglanegi üsna üksi, niisama rüütellik ja vapper nagu kuulus <!--//-->mees La Manchast. Chestertoni kodanikujulgust tuleb tõepoolest imetleda, küllap vist eriti sellepärast, et kui juba võitlus oma poliitiliste tõekspidamiste eest nõuab pahatihti suurt vaprust, siis võitlus üldlevinud, nn massiarusaamade vastu on ju peaaegu lootusetu. Chestertonile, tõsi küll, oli suureks toeks asjaolu, et oma võitlusi pidas ta suure ülluse ja heatahtlikkusega, olles tihtipeale rünnatavate isikute, nagu näiteks [[G. B. Shaw]]', [[R. Kipling]]i või [[H. G. Wells]]i hea sõber. Teiseks oli paradoksimeistril tema eluajal suure naljamehe kuulsus, mistõttu kirjaniku täiesti tõsiseid mõtteavaldusi võeti tihtipeale lihtsalt mõnusa, koguni absurdse naljana. (lk 377-378) * [[Nali]], [[nonsenss]], [[paradoks]], nähtuste ja asjade "pahempidipööramine" on tõesti üks Chestertoni tunnuslikke kunsti võtteid. Siin pole ta muidugi üksi, sest nonsenss, absurdne nali, on [[inglise kirjandus]]ele üldse omane, paradoks aga muutus eriti populaarseks 19. sajandi lõpu poole ning oli 20. sajandi esimesel veerandil lausa üldlevinud. Pole vist aga kirjanikku, kes oma loomingus neid võtteid oleks kasutanud nii varieeruvalt ja virtuooslikult kui Chesterton. (lk 378) * Chestertoni esseelooming kannab tugevalt ajakirjanduslikku pitserit ning on tihtipeale midagi [[essee]] ja [[veste]], koguni essee ja [[följeton]]i vahepealset. (lk 378) * Chestertoni värvikatest paradoksidest piirduvad mõned [[keelemäng]]uga, teised viitavad [[terve mõistus]]e ülistamise kõrval <!--//-->sellesama "terve mõistuse" nõrkadele kohtadele, kolmandal puhul on paradokslik [[situatsioon]]. (lk 378-379) * Isa Brownist aga pole Chesterton kogu oma elu jooksul suutnud loobuda, ning tema loomingu kõige hinnatavamaks osaks ongi enamasti peetud Browni-lugusid kui kunstiliselt kõige õnnestunumaid. :Nende lugude kandjaks on lihtne kohmakas külapreester, kelle [[ilmetus|ilmetu]], puhuti koomiline välimus ja kohmetu käitumine varjavad paindlikku mõistust, sügavat humaansust ja kahtlevat vaimu, mille abil ta harutabki lahti ühe kriminaalmõistatuse teise järel, tehes seda hämmastava kerguse ja taibukusega. (lk 379) * Esimese loo "Sinine rist" idee põhineb tõsielulisel seigal, kus kaks Cambridge'i üliõpilast võtsid üsnagi [[Üleolekutunne|üleoleva]] hoiaku kellegi Chestertoni tuttava vaimuliku suhtes, kellega vesteldes Chesterton oli just enne seda mõistnud, et too teab selle maailma pahedest kaugelt rohkem kui tema ise või nood kaks üleolevat noormeest. Nõnda saigi isa Brown mitme seeria paeluvate juttude peategelaseks, kes ühtlasi osutub ka Chestertoni ideaalkujuks, paljude tema enese ideede kandjaks, mida kirjanik ju kunagi ei suuda hoiduda propageerimast tihtipeale paradoksaalses, enamasti romantilises ja fantastilises, keskaegselt kirevas garneeringus. (lk 379) * Tähelepanelikule lugejale ei jää kindlasti märkamatuks, et isa Brown pole sugugi mitte ainult autori geniaalsete mõttevälgatuste kandja, vaid et kõiki lugusid seob omamoodi selgroona isa Browni [[Eetika|eetiline]] [[hoiak]], autori enda eetiliste hoiakute kajastus, mis teeb Chestertoni lugudest alati midagi enamat kui tavalised detektiivlood, ehkki nad muidugi on ka lihtsalt detektiivlood, ning arvesse võttes Chestertoni mitmeid teoreetilisi kirjutisi <!--//-->[[detektiivkirjandus]]e kui žanri kohta, siis ilmselt lausa kavatsuslikult, Chestertoni enese reeglite järgi konstrueeritud lood. (lk 379-380) * Nagu Chestertoni enesegi puhul, ei ole isa Browni hoiakud aga [[süsteem]]iks, tervikuks seotavad: kui püüame [[üldistus]]i teha, lipsab lihtsameelne preester meil üha käest. Chesterton võitleb ühtede nähtuste, suhtumiste ja arusaamade poolt, samas jälle teiste vastu, teeb teravmeelseid tähelepanekuid, pöörab tõdesid pea peale ja saab tulemuseks uued, täiesti vastuvõetavad tõed, mõistetamatud ja naljakad tema eluajal, tihtipeale arusaadavamad praegu. Ning on siiski olemas miski, mis vapra rüütli värvikirevad loomingukillud üheks liidab - see on [[usk]], isa Browni usk, Chestertoni usk tervesse mõistusse, päevavalgusse, [[inimsus]]e üldisesse võidukäiku. Või nagu Chesterton ise ütleb: :"Täiesti kindlalt võime väita: [[olevik]] on omadega hukas, läbi kukkunud. Selleks, et seda teada, ei ole vaja idealiseerida [[keskaeg]]a - on lihtsalt vaja mõista praegust aega... Pole vaja arvata, et inimene peaks elama kas hülgavates tulevikulossides või siis möödaniku kirevlõbusates kõrtsides; ei, me peame olema veendunud, et inimene ei pea mitte elama [[lõks]]us." (lk 380) * Kersti Unt, "G. K. Chestertonist", rmt: [[G. K. Chesterton]], "Isa Browni lood", tlk Kersti Unt, 2013, lk 375-380 ==Tema kohta== [[Pilt:Unt, Kersti & Marja.IMG_3324.JPG|pisi|Kersti Unt (vasakul) ja Marja Unt (2012)]] * Kõigepealt, alguse aluseks, tahaksin teha maani [[kummardus]]e tõlkijale, aga ei saa. Sellel on kolm põhjust. Esiteks see, et ta on kaugel, elab [[Tartu]]s. Ma võiksin muidugi Tartusse sõita ja seal oma tänuavalduse mainitud moel sooritada, aga ikka ei saa, kuna tõlkija on mu (elu)ülikooliaegne [[sõber]]. Ja sõprade ees ei kummardata kohe mitte ühelgi juhul. :Ja ikka ei saa, kuna Kersti on kasvult väike ja mina liiga vana, et oma konte vibuna maani välja venitada. Ja ikka ei saa (ja nüüd tuleb see kõige tähtsam, allajoonitu): Kersti on täpselt nii [[Pikkus|pikk]], kui on tema viimane tõlgitud raamat – 750 lk ehk siis lahti harutatult (ja paksendatult): seitsesada viiskümmend lehekülge. Ei ulata ju. Mis omakorda peidab minu ja peatselt ka Kersti [[vanus]]t. Nii saavad kokku [[aeg]], [[ruum]] ja [[elu]]. * [[Toomas Raudam]], [https://tartu.postimees.ee/7784889/toomas-raudam-tahekriitika-maani-kummardamata "Tähekriitika, maani kummardamata"], Postimees, 30. mai 2023 ==Välislingid== {{viited}} {{JÄRJESTA:Unt, Kersti}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] d8ujaqyqhpns1wnsetmjhfa1i56aobm 0 26037 136119 2026-10-29T22:55:01Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: ''''Iida Turpeinen''' (sündinud aastal 1987) on soome kirjanik ja kirjandusteadlane. ==Surelikud== Iida Turpeinen, "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024 * Kõigepealt tuleb minna aafrika [[elevant|elevandist]] mööda ja astuda [[uks]]est sisse. (lk 7) * Kõik uurimisretked algavad tassi [[tee (jook)|teega]]. (lk 13) * Suurele uurimisretkele põhja valiti kolm [[teadlane|teadlast]], hinnatud õpetlast Peterburi uuest teaduste akadeemiast. Neid varustati helde...' 136119 wikitext text/x-wiki '''Iida Turpeinen''' (sündinud aastal 1987) on soome kirjanik ja kirjandusteadlane. ==Surelikud== Iida Turpeinen, "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024 * Kõigepealt tuleb minna aafrika [[elevant|elevandist]] mööda ja astuda [[uks]]est sisse. (lk 7) * Kõik uurimisretked algavad tassi [[tee (jook)|teega]]. (lk 13) * Suurele uurimisretkele põhja valiti kolm [[teadlane|teadlast]], hinnatud õpetlast Peterburi uuest teaduste akadeemiast. Neid varustati heldekäeliselt. Nende kaaskonda kuulus kuus assistenti, kuus maamõõtjat, kaks joonistajat ja kolmteist [[sõdur]]it, [[tõlk]], [[arst]], tehnik, trummar ning teejuhid, sõudjad ja kandjad. Neil oli kaasas sadadest köidetest koosnev teaduslik [[raamatukogu]], üheksa reekoormat instrumente, neli [[teleskoop]]i, viis astrolaabi, kakskümmend termomeetrit, kakskümmend seitse baromeetrit, kakssada kuusteist [[hobune|hobust]] ja tünnide kaupa korralikku reinveini. (lk 14) * [[Kalad]] väljuvad oma lompidest. Nad õpivad maa peal komberdama, kuid ei lähe kunagi kaugele [[meri|merest]], sest oma järglased koevad nad ikka [[vesi|vette]]. Madalikud kihisevad [[kulles]]test. Neis on miljonete aastate arengulugu tihenenud üheks eluks: kõigepealt on protoplasma, lima, millest roomavad välja vilkad vee-elukad, siis kasvatab kulles endale jäsemed, kaotab [[saba]] ja vahetab lõpused [[kops]]ude vastu, vee maa vastu, tunneb ujulestade all mullakamarat ja pingutab. Nendest arenevad välja maolised, konna-ja salamandritaolised olendid, aga siis leiutavad nad [[muna]], lubjakoorelise, vettpidava kapsli, ja nüüd võivad nad mere hüljata. Nad liiguvad edasi sisemaa poole, kaovad [[sõnajalg]]ade tihnikusse, ja seal muutub kahepaikne roomajaks, vahetab oma niiske naha kuivust taluvate [[soomus]]te vastu. [[Loom]] tõuseb maale, kuid meile jääb [[mälestus]] merest: [[luksumine]], refleks, mille abil vahetavad salamandrimaimud hingamiskohta - kopsudest lõpustesse, lõpustest kopsudesse. (lk 48-49) * Siis hakkab rannal varitsema uut laadi, hirmuäratav kiskja. Varem polnud meriõhval vaja kütte peljata, aga kuhu vaid [[inimene]] levib, sealt kaovad peagi suured liigid: koopakarud, karvased [[ninasarvik]]ud, ürghundid, hiidlaisikud, kukkurlõvid ja moad. Meriõhvast ei ole neile vastast: meriõhv, suur lihav loom, kel pole kiskhambaid või küüniseid, nende vastu ei saa, ja [[arheoloog]]id kraabivad muistsete lõkkepaikade tuhast meriõhvade luutükke välja. (lk 52) * Daniel tavatses öelda, et Steller oleks olnud suurepärane arst, kui ta poleks olnud nii suurepärane loodusuurija, et ravimit tooma minnes unustaks end klassifitseerima kõiki silma jäävaid [[taim]]i, putukaid ja [[seen]]i, nõnda et kui naaseb, siis ootaksid teda juba jahtuma hakanud surnud ja nutvad omaksed. (lk 63) * Halle ülikoolis [[teoloogia]]t õppides uuris Steller jumalasõna ja tundis hinges andunud pietistide igat ütlust: ei mingit variserlikku elu, ei mingit silmakirjatsemist ega ennast täis prelaate, vaid puhas [[süda]] ja otseühendus Issandaga. Jutlustajana polnud ta õnnetu, aga [[kivi]]d, taimed ja loomad hakkasid teda enda juurde kutsuma. [[Botaanikaaed|Botaanikaaias]] oli ta lähemal [[Jumal]]ale kui [[kirik]]us ning peagi leidis ta end botaanikaloengutes ja hakkas veetma õhtuid raamatukogus, lappamas uurimisretkede raporteid. Kas pole siis loomad samamoodi Looja loodud kui Sõna - kaunid olendid, kelles paljastab end Jumala hing? Ta lõikas lahti [[konn]]a ja uuris selle sees olevat imet, täiuslikku [[süsteem]]i, milles oli iga soon ja kõõlus omal kohal. Ta valis loomad, taimed ja kivid ning uurides [[Siber]]i liike, selle metsikuid taimi ja nobedaid [[lind]]e, on ta sekretär, kes kirjutab puhtalt ümber Issanda sõnu, ja nüüd on tal ees kõige suurem ja kaunim Jumala töödest. (lk 68) * Iseäraliku elevandi [[luu]]d toovad loodusuurijate ette ennenägematu probleemi. Need leitakse valedest kohtadest. Udusest [[London]]ist ja Siberi külmadest steppidest, kuigi elevant on soojust armastav olend. Siiski ei jäta luud ruumi kõhklustele: tegemist on mingisuguse arktilisi olusid taluva, teadusele tundmatu elevandiga. Peagi selgub, et Siberis tunnevad kohalikud hästi põhjamaise elevandi jäänuseid. Mansid ütlevad looma kohta mā an't - maasarv, ja venelaste suus võtab see vormi mamont, [[mammut]]. Jenissei jõe kallaste asukad usuvad, et mammuti luud polegi üldse luud, vaid et need kasvavad maast nii nagu taimed või seened, aga mansid teavad, et luid endas kandnud olend elab maa sees, kaugel inimeste maailma all, tuhnib turba ja mulla sees, kunagi pinnale tõusmata. Kuidas muidu võiks seletada seda, et [[stepp]]ides elab tohutu suur olend, keda mitte keegi tasandikel liikujatest ei ole ealeski näinud? (lk 80) * Cuvier silmitseb surnute paraadi, surelike pidulikku marssi läbi kõrge halli, ja mõtleb [[mastodon]]ist, loomast, keda keegi pole lihasena näinud. Mõte algab süütult. Kui imelik, et selline olend võib jääda tähele panemata. Meie aja parimad teaduse tegijad on reisinud kõige kaugematele atollidele ja merekallastele, kuid ükski uurimisreisija ei kohta stegosaurust või koopalõvi. Igikeltsa peidust ei paljastu mammutite maa-alust linna ega [[džungel|džungli]] südamest hiidsisalike asustatud tasandikku, ja korraga tungib mürsuna pähe mõte: neid olendeid ei ole enam. Just nii. Enam ei ole kolgast, kus hiiglaslik [[hirv]] liiguks ringi, krooniks neli meetrit laiad [[sarv]]ed, ei ole [[koobas]]t, kus mõõkhambuline tiiger ootaks oma leidjat. :Sel õhtul ei suundu Cuvier bistroosse, vaid kiirustab muuseumisaali, kuhu on koondatud maa seest leitud luud, kummalised, suured olendid, hiigelsuured laiskelajad, koopakarud ja [[dinosaurus]]ed, pterodaktülose [[selgroog]], mille [[sakslased]] tõid välja lubjakaevanduse põuest ja mida kohalikud uurijad pidasid algul kalaks, kuid Cuvier tundis mõnes luus ära roomajate jooned. Nüüd silmitseb ta ürgseid luid, kõnnib ühe looma juurest teise juurde ja ta mõtteid täidab sünge veendumus: Jefferson ei leia kunagi mastodoni. :Cuvier klassifitseerib ära kakskümmend kolm kadunuks arvatud liiki, kutsub kokku õpetlased ja väljasuremisest saab tõsiasi. :Keelde saabub uus, kole sõna: [[väljasuremine]], ''extinction''. Liigi lõplik häving. Milline kohutav, veider mõte, ja algul püütakse sellest igal moel mööda minna. (lk 101-102) * Sama [[veeuputus]] ei ole saanud viia minema [[trilobiit]]i ja mõõkhambulist tiigrit. See tähendab, et maailma on tabanud üks [[katastroof]] teise järel. Tähelepanekul on tohutud, raskesti mõistetavad tagajärjed. Kindel, muutumatu süsteem vahetub maailmaga, milles häving järgneb hävingule, milles üleujutus hukutab maa, [[asteroid]] pimendab taeva, ikka ja jälle, ning milles kunagi arvukatest olenditest võivad jääda järele vaid luud ja [[tolm]]. (lk 103) * Üldiselt peetakse meremeeste seas hiidkilpkonna maailma kõige maitsvamaks loomaks. See on nii isuäratav, et selle teaduslikku klassifitseerimist tuli oodata kolmsada aastat, kuna kolme aastasaja jooksul ei jõudnud ükski kilpkonn oma kodusaartelt Euroopa teaduste akadeemiatesse, ilma et poleks ära söödud. Ka Darwini laeva Beagle trümmi lastitud hiidkilpkonnadest raiutakse iga viimanegi tükkideks ja süüakse reisi kestel ära ning väidetavalt mängib just kilpkonnade suurepärane maitse oma rolli ühes tuntuimas meie põhjustatud väljasuremises. Teate ju dodosid, neid ebatavalisi pakse linde, kes ei kartnud inimest, vaid kogunesid oma surnud liigikaaslaste ümber, nii et kütil polnud vaja teha muud, kui püssi paugutada ja oodata. Ent püssipaugule järgnes pettumus. Dodo liha on jubeda maitsega, mõru ja sitke, aga siis mõtles nutikas meremees välja abinõu: kui dodo fileed määrida hiidkilpkonna rasvaga, muutub liha muredaks ja pehmeks, ning nõnda aitab üks loom teist alla neelata. (lk 134) * Laps Anna üsas kasvab ja Constance jälgib vennanaise muutuvat keha huviga. Oma toas loeb ta imetajatest, kujutab ette platsentat ja Anna sisemuses omavahel põimuvaid vereringeid, ja kui Anna aeg saabub, palub ta, kas tohiks olla juures. Tema üllatuseks Anna nõustub. Tuhude tulles pigistab Anna Constance’i kätt ja palub, et teine koos temaga palvetaks, ning Constance palvetab ja tänab loojat, et pole kunagi meest tunda saanud. Imetaja osa on ränk: lõhkevad kelmed, rebenevad lihased ja veri. Kui saaks otsustada, valiks ta risoomid, eosed ja tolmutamise, kuid nende roll on teine, ja ta vaatab, kuidas Anna pressib lapse enda seest välja. (lk 145) * On pakutud, et Pallase raamatusse paigutatud pildi võis joonistada Beringi ekspeditsiooni protokollija Pleisner. Võib-olla visandas ta looma aruande servale oma lõbuks ja meenutuseks ning saatuse kapriisi tõttu saab sellest pildist ainus järelpõlvedele säilinud pealtnägija kujutis meriõhvast. Teiste ekspeditsioonil tehtud joonistuste saatus on jääda saarele ja kaduda, muutuda mullaks koos Stelleri näidistega, aga protokollija aruanded võetakse kaasa. Nende paberitega jõuab meriõhva pilt Peterburi ja sada aastat hiljem laseb teaduste akadeemia professoriks kutsutud Pallas selle oma teose leheküljele trükkida. :Hiljem tehakse meriõhvast arvukalt joonistusi, maale ja kujusid, mille kunstiline ja teaduslik tase ületab Pleisneri kobavad pliiatsitõmbed, ent need on loodud ilma lihast looma nägemata vormitud luustike ja ettekujutuse abil. Karusnahaküttidel ei ole kaasas kunstnikke ja nõnda jääb ainsaks tõendiks loomast protokollija kohmakas joonistus, millel meriõhv meenutab hämmeldunud, kalasabaga kartulit. (lk 155-156) * Kuulus Peter Simon Pallas on lisanud meriõhva kirjelduse impeeriumis leiduvate liikide hulka, kuid ta tegi selle otsuse kõheldes. Meriõhva pole juba peaaegu sajand nähtud, niisiis saatis Pallas oma noore kolleegi Martin Saueri kadunud imetajaid otsima. Sauer seilas põhjapoolsetes vetes ligi kümme aastat, aga temagi ei leia meriveiste salajast saart. Lõpuks oli Sauer veendunud: jahimehed on meriõhvale lõpu peale teinud. Seda kuuldes kuberner võpatab. Wolff jääb vait ja piidleb vaevatud näoga ringi, kuid Furuhjelm annab talle märku jätkata ja Wolff kiirustab kurtma selle väite arulageduse üle. Kuberneri lohutagu teadmine, et ega Pallas isegi oma abilist uskunud. Tema „Zoographia“ suurus peegeldab impeeriumi suurust, liikide loend selle vägevust, ja mida oleks öelnud see, et suurim selles kirjeldatud olenditest võis olla hävitatud impeeriumi enda initsiatiivil. See on lugu, mida Pallas ei taha rääkida, niisiis lisas ta meriõhva teose lehekülgedele ja käskis Saueril suu pidada. :Ent Sauer ei hoia suud kinni, vaid avaldab oma retkedest kirjelduse ja tema õhutusel söandab «Encyclopaedia Britannica“ trükkida oma lehtedele vaieldava väite: meriõhv on välja surnud. (lk 158-159) * Lakke on riputatud Ühendriikide kirev-tähine lipukangas ja Vene kahepäine kotkas, ja maali vasaku serva ääres pakub muretsev mees enesekindlale härrale paberit. Muretsev mees on Frederick Seward. Ta on äsja pakkunud, et ostaks Alaska, ja tema pakkumist kuuleb Vene diplomaat Eduard Andrejevitš Stoeckl. Stoeckl on langetamas kätt gloobuse peale, ta kämmal heidab varju põhja kohale ja kokkulepe sünnib. Venemaa müüb Alaska ja Aleuudi saarestiku Ühendriikidele 7,2 miljoni dollari eest See teeb neli senti hektarilt. Stoeckl saab tehingu eest Aleksander Teiselt isiklikult kiita, märkimisväärse tasu ja pensioni, ta kolib ära Pariisi ja elab mõnusat elu, aga Sewardi üle naerdakse. Tehing on ''Seward’s folly'' - no milline rumalus, osta lund ja jääd, karusnahkadest tühjaks jäänud maa. (lk 164) * Tõsi on, et teadlane peab olema valmis oma eelkäijate õpetusi kahtluse alla seadma. Ka suurim teaduslik vaim on ekslik, eks kaitsnud Linnaeus veel oma hüvastijätuloengus arvamust, et pääsukesed talvituvad vee all, magavad jääkattealustes pesades, kuni päike ajab linnud justkui vilkad kalad pinna alt välja sööstma - kuigi igaüks, kes lõikab pääsukese rinna lahti, näeb, et selle kopsud on mõeldud õhku hingama. Taas üks tõestus sellest, et teadlane ei pea kujutlema möödunut või tulevat, vaid keskenduma sellele, mida näeb oma silme ees, uskuma üksnes seda, mida saab tõestada ja mikroskoobi läätsede alla seada. (lk 190) * Bonsdorff jälgib hoolsalt euroopalikke suundi ja kui suured anatoomid lisasid oma kollektsioonidesse looma kõrvale inimese, tegi ta sama. Kui loomaluid võrreldes saab õppida lisa liikidest, miks ei võiks siis ka inimese luu paljastada midagi oma omaniku kohta? Bonsdorff ei tahtnud jääda ajast maha, vaid alustas omapärast kirjavahetust: egiptlasest uurija saatis talle kohaliku maaharija kolju, Bonsdorff postitas vastu soomlase pealuu. Anatoomid läkitasid üksteisele päid, pruuni paberisse keeratud koljud kõikusid postivagunite pahaaimamatutel katustel, kolisesid läbi mandrite. Peakolude hankimine on uurijale siiski väljakutse. Inimesed ei taha loovutada oma lähedaste päid ülikooli vitriinidesse, ent õnneks on olemas vaesed, saamid, kurjategijad ja hulkurid, need, kelle peadest ei tunta puudust, ja koguhoidja von Wright paneb kadunukeste eksimused kirja nende otsmikuluule: joodiklus, liiderlikkus, saamlus ja mõrv. (lk 191-192) * Nii jõuab muna taas oksjonipidaja lauale ja nüüd saab selle parima pakkumisega endale lord Garvagh. Grönvall võpatab kaastundest, kui mõte läheb lordi teenri peale. Mees oli ehk oma isanda kollektsiooni puhastamas ja võttis seepärast muna sametpadjalt ära. Võib-olla silmitses teener seda raamatukogutoa aknast langeva valguse viirus - väikest, pimikujulist kunstiteost - ja mõistis viivu vältel hullust, mis pani lordi maksma muna eest maja hinda, aga kui muna väärtus meenub, läheb teener närvi ja kiirustab eksponaati tagasi oma kohale panema. On tunne, nagu näeks ta õnnetust juba enne selle juhtumist. Hetke liigub aeg vales suunas. Tagajärg ilmutab end enne põhjust ja teener näeb muna veeremas üle oma kämbla enne, kui vitriinikaas libiseb ta sõrmede vahelt, näeb muna läbi õhu kukkumas ja seda, mis juhtub, kui habras lubjakoor kohtub kõvaks lihvitud põrandalauaga. :Alates sellest hetkest tuntakse muna tema kohmakuse tõttu. :Ajalugu ei mäleta lindu, kes muna munes, ega seda, kes selle pesast korjas, aga see mäletab käsi, mille vahelt muna kukub. Munast saab ''Lord Garvaghs footman's egg'', lord Garvagh’ teenri muna, ja mees kaotab linnumuna pärast töö. Tema saatusest pärast vallandamist pole midagi teada, kuid kindel on, et soovituskirju ta kaasa ei saa. Tema põhjustatud kaotus on tohutu, sest selle ajaga, kui muna jõuab ringelda kolme mehe kollektsioonis, on selle munenud liik siit ilmast kadunud. (lk 211-212) * Rändtuvi oli Ameerika, võimalik, et kogu maailma lindudest kõige arvukam. Teate küll lugusid: ühe rändtuviparve möödalend võis kesta neliteist tundi, amatöör võis lasta maha tosina, osavam laskja kuuskümmend lindu üheainsa ülespoole suunatud lasuga, linnupüüdja võrku sattus korraga kolm ja pool tuhat lindu. Milline pidu, milline bakhanaal! Kuid siis saab pidu läbi. Viimane rändtuvi lastakse maha Illinoisis ühel vihmasel novembrikuu päeval aastal 1901, ja äkki on taevas tühi, lõppematule linnule on ots peale tehtud. (lk 216) {{JÄRJESTA:Turpeinen, Iida}} d2cfeka1htzgpovdo32f867eb1t283o 136120 136119 2026-10-29T22:55:19Z Pseudacorus 2604 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Soome kirjanikud]] 136120 wikitext text/x-wiki '''Iida Turpeinen''' (sündinud aastal 1987) on soome kirjanik ja kirjandusteadlane. ==Surelikud== Iida Turpeinen, "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024 * Kõigepealt tuleb minna aafrika [[elevant|elevandist]] mööda ja astuda [[uks]]est sisse. (lk 7) * Kõik uurimisretked algavad tassi [[tee (jook)|teega]]. (lk 13) * Suurele uurimisretkele põhja valiti kolm [[teadlane|teadlast]], hinnatud õpetlast Peterburi uuest teaduste akadeemiast. Neid varustati heldekäeliselt. Nende kaaskonda kuulus kuus assistenti, kuus maamõõtjat, kaks joonistajat ja kolmteist [[sõdur]]it, [[tõlk]], [[arst]], tehnik, trummar ning teejuhid, sõudjad ja kandjad. Neil oli kaasas sadadest köidetest koosnev teaduslik [[raamatukogu]], üheksa reekoormat instrumente, neli [[teleskoop]]i, viis astrolaabi, kakskümmend termomeetrit, kakskümmend seitse baromeetrit, kakssada kuusteist [[hobune|hobust]] ja tünnide kaupa korralikku reinveini. (lk 14) * [[Kalad]] väljuvad oma lompidest. Nad õpivad maa peal komberdama, kuid ei lähe kunagi kaugele [[meri|merest]], sest oma järglased koevad nad ikka [[vesi|vette]]. Madalikud kihisevad [[kulles]]test. Neis on miljonete aastate arengulugu tihenenud üheks eluks: kõigepealt on protoplasma, lima, millest roomavad välja vilkad vee-elukad, siis kasvatab kulles endale jäsemed, kaotab [[saba]] ja vahetab lõpused [[kops]]ude vastu, vee maa vastu, tunneb ujulestade all mullakamarat ja pingutab. Nendest arenevad välja maolised, konna-ja salamandritaolised olendid, aga siis leiutavad nad [[muna]], lubjakoorelise, vettpidava kapsli, ja nüüd võivad nad mere hüljata. Nad liiguvad edasi sisemaa poole, kaovad [[sõnajalg]]ade tihnikusse, ja seal muutub kahepaikne roomajaks, vahetab oma niiske naha kuivust taluvate [[soomus]]te vastu. [[Loom]] tõuseb maale, kuid meile jääb [[mälestus]] merest: [[luksumine]], refleks, mille abil vahetavad salamandrimaimud hingamiskohta - kopsudest lõpustesse, lõpustest kopsudesse. (lk 48-49) * Siis hakkab rannal varitsema uut laadi, hirmuäratav kiskja. Varem polnud meriõhval vaja kütte peljata, aga kuhu vaid [[inimene]] levib, sealt kaovad peagi suured liigid: koopakarud, karvased [[ninasarvik]]ud, ürghundid, hiidlaisikud, kukkurlõvid ja moad. Meriõhvast ei ole neile vastast: meriõhv, suur lihav loom, kel pole kiskhambaid või küüniseid, nende vastu ei saa, ja [[arheoloog]]id kraabivad muistsete lõkkepaikade tuhast meriõhvade luutükke välja. (lk 52) * Daniel tavatses öelda, et Steller oleks olnud suurepärane arst, kui ta poleks olnud nii suurepärane loodusuurija, et ravimit tooma minnes unustaks end klassifitseerima kõiki silma jäävaid [[taim]]i, putukaid ja [[seen]]i, nõnda et kui naaseb, siis ootaksid teda juba jahtuma hakanud surnud ja nutvad omaksed. (lk 63) * Halle ülikoolis [[teoloogia]]t õppides uuris Steller jumalasõna ja tundis hinges andunud pietistide igat ütlust: ei mingit variserlikku elu, ei mingit silmakirjatsemist ega ennast täis prelaate, vaid puhas [[süda]] ja otseühendus Issandaga. Jutlustajana polnud ta õnnetu, aga [[kivi]]d, taimed ja loomad hakkasid teda enda juurde kutsuma. [[Botaanikaaed|Botaanikaaias]] oli ta lähemal [[Jumal]]ale kui [[kirik]]us ning peagi leidis ta end botaanikaloengutes ja hakkas veetma õhtuid raamatukogus, lappamas uurimisretkede raporteid. Kas pole siis loomad samamoodi Looja loodud kui Sõna - kaunid olendid, kelles paljastab end Jumala hing? Ta lõikas lahti [[konn]]a ja uuris selle sees olevat imet, täiuslikku [[süsteem]]i, milles oli iga soon ja kõõlus omal kohal. Ta valis loomad, taimed ja kivid ning uurides [[Siber]]i liike, selle metsikuid taimi ja nobedaid [[lind]]e, on ta sekretär, kes kirjutab puhtalt ümber Issanda sõnu, ja nüüd on tal ees kõige suurem ja kaunim Jumala töödest. (lk 68) * Iseäraliku elevandi [[luu]]d toovad loodusuurijate ette ennenägematu probleemi. Need leitakse valedest kohtadest. Udusest [[London]]ist ja Siberi külmadest steppidest, kuigi elevant on soojust armastav olend. Siiski ei jäta luud ruumi kõhklustele: tegemist on mingisuguse arktilisi olusid taluva, teadusele tundmatu elevandiga. Peagi selgub, et Siberis tunnevad kohalikud hästi põhjamaise elevandi jäänuseid. Mansid ütlevad looma kohta mā an't - maasarv, ja venelaste suus võtab see vormi mamont, [[mammut]]. Jenissei jõe kallaste asukad usuvad, et mammuti luud polegi üldse luud, vaid et need kasvavad maast nii nagu taimed või seened, aga mansid teavad, et luid endas kandnud olend elab maa sees, kaugel inimeste maailma all, tuhnib turba ja mulla sees, kunagi pinnale tõusmata. Kuidas muidu võiks seletada seda, et [[stepp]]ides elab tohutu suur olend, keda mitte keegi tasandikel liikujatest ei ole ealeski näinud? (lk 80) * Cuvier silmitseb surnute paraadi, surelike pidulikku marssi läbi kõrge halli, ja mõtleb [[mastodon]]ist, loomast, keda keegi pole lihasena näinud. Mõte algab süütult. Kui imelik, et selline olend võib jääda tähele panemata. Meie aja parimad teaduse tegijad on reisinud kõige kaugematele atollidele ja merekallastele, kuid ükski uurimisreisija ei kohta stegosaurust või koopalõvi. Igikeltsa peidust ei paljastu mammutite maa-alust linna ega [[džungel|džungli]] südamest hiidsisalike asustatud tasandikku, ja korraga tungib mürsuna pähe mõte: neid olendeid ei ole enam. Just nii. Enam ei ole kolgast, kus hiiglaslik [[hirv]] liiguks ringi, krooniks neli meetrit laiad [[sarv]]ed, ei ole [[koobas]]t, kus mõõkhambuline tiiger ootaks oma leidjat. :Sel õhtul ei suundu Cuvier bistroosse, vaid kiirustab muuseumisaali, kuhu on koondatud maa seest leitud luud, kummalised, suured olendid, hiigelsuured laiskelajad, koopakarud ja [[dinosaurus]]ed, pterodaktülose [[selgroog]], mille [[sakslased]] tõid välja lubjakaevanduse põuest ja mida kohalikud uurijad pidasid algul kalaks, kuid Cuvier tundis mõnes luus ära roomajate jooned. Nüüd silmitseb ta ürgseid luid, kõnnib ühe looma juurest teise juurde ja ta mõtteid täidab sünge veendumus: Jefferson ei leia kunagi mastodoni. :Cuvier klassifitseerib ära kakskümmend kolm kadunuks arvatud liiki, kutsub kokku õpetlased ja väljasuremisest saab tõsiasi. :Keelde saabub uus, kole sõna: [[väljasuremine]], ''extinction''. Liigi lõplik häving. Milline kohutav, veider mõte, ja algul püütakse sellest igal moel mööda minna. (lk 101-102) * Sama [[veeuputus]] ei ole saanud viia minema [[trilobiit]]i ja mõõkhambulist tiigrit. See tähendab, et maailma on tabanud üks [[katastroof]] teise järel. Tähelepanekul on tohutud, raskesti mõistetavad tagajärjed. Kindel, muutumatu süsteem vahetub maailmaga, milles häving järgneb hävingule, milles üleujutus hukutab maa, [[asteroid]] pimendab taeva, ikka ja jälle, ning milles kunagi arvukatest olenditest võivad jääda järele vaid luud ja [[tolm]]. (lk 103) * Üldiselt peetakse meremeeste seas hiidkilpkonna maailma kõige maitsvamaks loomaks. See on nii isuäratav, et selle teaduslikku klassifitseerimist tuli oodata kolmsada aastat, kuna kolme aastasaja jooksul ei jõudnud ükski kilpkonn oma kodusaartelt Euroopa teaduste akadeemiatesse, ilma et poleks ära söödud. Ka Darwini laeva Beagle trümmi lastitud hiidkilpkonnadest raiutakse iga viimanegi tükkideks ja süüakse reisi kestel ära ning väidetavalt mängib just kilpkonnade suurepärane maitse oma rolli ühes tuntuimas meie põhjustatud väljasuremises. Teate ju dodosid, neid ebatavalisi pakse linde, kes ei kartnud inimest, vaid kogunesid oma surnud liigikaaslaste ümber, nii et kütil polnud vaja teha muud, kui püssi paugutada ja oodata. Ent püssipaugule järgnes pettumus. Dodo liha on jubeda maitsega, mõru ja sitke, aga siis mõtles nutikas meremees välja abinõu: kui dodo fileed määrida hiidkilpkonna rasvaga, muutub liha muredaks ja pehmeks, ning nõnda aitab üks loom teist alla neelata. (lk 134) * Laps Anna üsas kasvab ja Constance jälgib vennanaise muutuvat keha huviga. Oma toas loeb ta imetajatest, kujutab ette platsentat ja Anna sisemuses omavahel põimuvaid vereringeid, ja kui Anna aeg saabub, palub ta, kas tohiks olla juures. Tema üllatuseks Anna nõustub. Tuhude tulles pigistab Anna Constance’i kätt ja palub, et teine koos temaga palvetaks, ning Constance palvetab ja tänab loojat, et pole kunagi meest tunda saanud. Imetaja osa on ränk: lõhkevad kelmed, rebenevad lihased ja veri. Kui saaks otsustada, valiks ta risoomid, eosed ja tolmutamise, kuid nende roll on teine, ja ta vaatab, kuidas Anna pressib lapse enda seest välja. (lk 145) * On pakutud, et Pallase raamatusse paigutatud pildi võis joonistada Beringi ekspeditsiooni protokollija Pleisner. Võib-olla visandas ta looma aruande servale oma lõbuks ja meenutuseks ning saatuse kapriisi tõttu saab sellest pildist ainus järelpõlvedele säilinud pealtnägija kujutis meriõhvast. Teiste ekspeditsioonil tehtud joonistuste saatus on jääda saarele ja kaduda, muutuda mullaks koos Stelleri näidistega, aga protokollija aruanded võetakse kaasa. Nende paberitega jõuab meriõhva pilt Peterburi ja sada aastat hiljem laseb teaduste akadeemia professoriks kutsutud Pallas selle oma teose leheküljele trükkida. :Hiljem tehakse meriõhvast arvukalt joonistusi, maale ja kujusid, mille kunstiline ja teaduslik tase ületab Pleisneri kobavad pliiatsitõmbed, ent need on loodud ilma lihast looma nägemata vormitud luustike ja ettekujutuse abil. Karusnahaküttidel ei ole kaasas kunstnikke ja nõnda jääb ainsaks tõendiks loomast protokollija kohmakas joonistus, millel meriõhv meenutab hämmeldunud, kalasabaga kartulit. (lk 155-156) * Kuulus Peter Simon Pallas on lisanud meriõhva kirjelduse impeeriumis leiduvate liikide hulka, kuid ta tegi selle otsuse kõheldes. Meriõhva pole juba peaaegu sajand nähtud, niisiis saatis Pallas oma noore kolleegi Martin Saueri kadunud imetajaid otsima. Sauer seilas põhjapoolsetes vetes ligi kümme aastat, aga temagi ei leia meriveiste salajast saart. Lõpuks oli Sauer veendunud: jahimehed on meriõhvale lõpu peale teinud. Seda kuuldes kuberner võpatab. Wolff jääb vait ja piidleb vaevatud näoga ringi, kuid Furuhjelm annab talle märku jätkata ja Wolff kiirustab kurtma selle väite arulageduse üle. Kuberneri lohutagu teadmine, et ega Pallas isegi oma abilist uskunud. Tema „Zoographia“ suurus peegeldab impeeriumi suurust, liikide loend selle vägevust, ja mida oleks öelnud see, et suurim selles kirjeldatud olenditest võis olla hävitatud impeeriumi enda initsiatiivil. See on lugu, mida Pallas ei taha rääkida, niisiis lisas ta meriõhva teose lehekülgedele ja käskis Saueril suu pidada. :Ent Sauer ei hoia suud kinni, vaid avaldab oma retkedest kirjelduse ja tema õhutusel söandab «Encyclopaedia Britannica“ trükkida oma lehtedele vaieldava väite: meriõhv on välja surnud. (lk 158-159) * Lakke on riputatud Ühendriikide kirev-tähine lipukangas ja Vene kahepäine kotkas, ja maali vasaku serva ääres pakub muretsev mees enesekindlale härrale paberit. Muretsev mees on Frederick Seward. Ta on äsja pakkunud, et ostaks Alaska, ja tema pakkumist kuuleb Vene diplomaat Eduard Andrejevitš Stoeckl. Stoeckl on langetamas kätt gloobuse peale, ta kämmal heidab varju põhja kohale ja kokkulepe sünnib. Venemaa müüb Alaska ja Aleuudi saarestiku Ühendriikidele 7,2 miljoni dollari eest See teeb neli senti hektarilt. Stoeckl saab tehingu eest Aleksander Teiselt isiklikult kiita, märkimisväärse tasu ja pensioni, ta kolib ära Pariisi ja elab mõnusat elu, aga Sewardi üle naerdakse. Tehing on ''Seward’s folly'' - no milline rumalus, osta lund ja jääd, karusnahkadest tühjaks jäänud maa. (lk 164) * Tõsi on, et teadlane peab olema valmis oma eelkäijate õpetusi kahtluse alla seadma. Ka suurim teaduslik vaim on ekslik, eks kaitsnud Linnaeus veel oma hüvastijätuloengus arvamust, et pääsukesed talvituvad vee all, magavad jääkattealustes pesades, kuni päike ajab linnud justkui vilkad kalad pinna alt välja sööstma - kuigi igaüks, kes lõikab pääsukese rinna lahti, näeb, et selle kopsud on mõeldud õhku hingama. Taas üks tõestus sellest, et teadlane ei pea kujutlema möödunut või tulevat, vaid keskenduma sellele, mida näeb oma silme ees, uskuma üksnes seda, mida saab tõestada ja mikroskoobi läätsede alla seada. (lk 190) * Bonsdorff jälgib hoolsalt euroopalikke suundi ja kui suured anatoomid lisasid oma kollektsioonidesse looma kõrvale inimese, tegi ta sama. Kui loomaluid võrreldes saab õppida lisa liikidest, miks ei võiks siis ka inimese luu paljastada midagi oma omaniku kohta? Bonsdorff ei tahtnud jääda ajast maha, vaid alustas omapärast kirjavahetust: egiptlasest uurija saatis talle kohaliku maaharija kolju, Bonsdorff postitas vastu soomlase pealuu. Anatoomid läkitasid üksteisele päid, pruuni paberisse keeratud koljud kõikusid postivagunite pahaaimamatutel katustel, kolisesid läbi mandrite. Peakolude hankimine on uurijale siiski väljakutse. Inimesed ei taha loovutada oma lähedaste päid ülikooli vitriinidesse, ent õnneks on olemas vaesed, saamid, kurjategijad ja hulkurid, need, kelle peadest ei tunta puudust, ja koguhoidja von Wright paneb kadunukeste eksimused kirja nende otsmikuluule: joodiklus, liiderlikkus, saamlus ja mõrv. (lk 191-192) * Nii jõuab muna taas oksjonipidaja lauale ja nüüd saab selle parima pakkumisega endale lord Garvagh. Grönvall võpatab kaastundest, kui mõte läheb lordi teenri peale. Mees oli ehk oma isanda kollektsiooni puhastamas ja võttis seepärast muna sametpadjalt ära. Võib-olla silmitses teener seda raamatukogutoa aknast langeva valguse viirus - väikest, pimikujulist kunstiteost - ja mõistis viivu vältel hullust, mis pani lordi maksma muna eest maja hinda, aga kui muna väärtus meenub, läheb teener närvi ja kiirustab eksponaati tagasi oma kohale panema. On tunne, nagu näeks ta õnnetust juba enne selle juhtumist. Hetke liigub aeg vales suunas. Tagajärg ilmutab end enne põhjust ja teener näeb muna veeremas üle oma kämbla enne, kui vitriinikaas libiseb ta sõrmede vahelt, näeb muna läbi õhu kukkumas ja seda, mis juhtub, kui habras lubjakoor kohtub kõvaks lihvitud põrandalauaga. :Alates sellest hetkest tuntakse muna tema kohmakuse tõttu. :Ajalugu ei mäleta lindu, kes muna munes, ega seda, kes selle pesast korjas, aga see mäletab käsi, mille vahelt muna kukub. Munast saab ''Lord Garvaghs footman's egg'', lord Garvagh’ teenri muna, ja mees kaotab linnumuna pärast töö. Tema saatusest pärast vallandamist pole midagi teada, kuid kindel on, et soovituskirju ta kaasa ei saa. Tema põhjustatud kaotus on tohutu, sest selle ajaga, kui muna jõuab ringelda kolme mehe kollektsioonis, on selle munenud liik siit ilmast kadunud. (lk 211-212) * Rändtuvi oli Ameerika, võimalik, et kogu maailma lindudest kõige arvukam. Teate küll lugusid: ühe rändtuviparve möödalend võis kesta neliteist tundi, amatöör võis lasta maha tosina, osavam laskja kuuskümmend lindu üheainsa ülespoole suunatud lasuga, linnupüüdja võrku sattus korraga kolm ja pool tuhat lindu. Milline pidu, milline bakhanaal! Kuid siis saab pidu läbi. Viimane rändtuvi lastakse maha Illinoisis ühel vihmasel novembrikuu päeval aastal 1901, ja äkki on taevas tühi, lõppematule linnule on ots peale tehtud. (lk 216) {{JÄRJESTA:Turpeinen, Iida}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] ahl5sif3hcmp8ijtwubdmljyav3n199 136129 136120 2026-10-30T00:04:24Z Juppi lantteineen 5738 Link 136129 wikitext text/x-wiki '''Iida Turpeinen''' (sündinud aastal 1987) on soome kirjanik ja kirjandusteadlane. ==Surelikud== Iida Turpeinen, "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024 * Kõigepealt tuleb minna aafrika [[elevant|elevandist]] mööda ja astuda [[uks]]est sisse. (lk 7) * Kõik uurimisretked algavad tassi [[tee (jook)|teega]]. (lk 13) * Suurele uurimisretkele põhja valiti kolm [[teadlane|teadlast]], hinnatud õpetlast Peterburi uuest teaduste akadeemiast. Neid varustati heldekäeliselt. Nende kaaskonda kuulus kuus assistenti, kuus maamõõtjat, kaks joonistajat ja kolmteist [[sõdur]]it, [[tõlk]], [[arst]], tehnik, trummar ning teejuhid, sõudjad ja kandjad. Neil oli kaasas sadadest köidetest koosnev teaduslik [[raamatukogu]], üheksa reekoormat instrumente, neli [[teleskoop]]i, viis astrolaabi, kakskümmend termomeetrit, kakskümmend seitse baromeetrit, kakssada kuusteist [[hobune|hobust]] ja tünnide kaupa korralikku reinveini. (lk 14) * [[Kalad]] väljuvad oma lompidest. Nad õpivad maa peal komberdama, kuid ei lähe kunagi kaugele [[meri|merest]], sest oma järglased koevad nad ikka [[vesi|vette]]. Madalikud kihisevad [[kulles]]test. Neis on miljonete aastate arengulugu tihenenud üheks eluks: kõigepealt on protoplasma, lima, millest roomavad välja vilkad vee-elukad, siis kasvatab kulles endale jäsemed, kaotab [[saba]] ja vahetab lõpused [[kops]]ude vastu, vee maa vastu, tunneb ujulestade all mullakamarat ja pingutab. Nendest arenevad välja maolised, konna-ja salamandritaolised olendid, aga siis leiutavad nad [[muna]], lubjakoorelise, vettpidava kapsli, ja nüüd võivad nad mere hüljata. Nad liiguvad edasi sisemaa poole, kaovad [[sõnajalg]]ade tihnikusse, ja seal muutub kahepaikne roomajaks, vahetab oma niiske naha kuivust taluvate [[soomus]]te vastu. [[Loom]] tõuseb maale, kuid meile jääb [[mälestus]] merest: [[luksumine]], refleks, mille abil vahetavad salamandrimaimud hingamiskohta - kopsudest lõpustesse, lõpustest kopsudesse. (lk 48-49) * Siis hakkab rannal varitsema uut laadi, hirmuäratav kiskja. Varem polnud meriõhval vaja kütte peljata, aga kuhu vaid [[inimene]] levib, sealt kaovad peagi suured liigid: koopakarud, karvased [[ninasarvik]]ud, ürghundid, hiidlaisikud, kukkurlõvid ja moad. Meriõhvast ei ole neile vastast: meriõhv, suur lihav loom, kel pole kiskhambaid või küüniseid, nende vastu ei saa, ja [[arheoloog]]id kraabivad muistsete lõkkepaikade tuhast meriõhvade luutükke välja. (lk 52) * Daniel tavatses öelda, et Steller oleks olnud suurepärane arst, kui ta poleks olnud nii suurepärane loodusuurija, et ravimit tooma minnes unustaks end klassifitseerima kõiki silma jäävaid [[taim]]i, putukaid ja [[seen]]i, nõnda et kui naaseb, siis ootaksid teda juba jahtuma hakanud surnud ja nutvad omaksed. (lk 63) * Halle ülikoolis [[teoloogia]]t õppides uuris Steller jumalasõna ja tundis hinges andunud pietistide igat ütlust: ei mingit variserlikku elu, ei mingit silmakirjatsemist ega ennast täis prelaate, vaid puhas [[süda]] ja otseühendus Issandaga. Jutlustajana polnud ta õnnetu, aga [[kivi]]d, taimed ja loomad hakkasid teda enda juurde kutsuma. [[Botaanikaaed|Botaanikaaias]] oli ta lähemal [[Jumal]]ale kui [[kirik]]us ning peagi leidis ta end botaanikaloengutes ja hakkas veetma õhtuid raamatukogus, lappamas uurimisretkede raporteid. Kas pole siis loomad samamoodi Looja loodud kui Sõna - kaunid olendid, kelles paljastab end Jumala hing? Ta lõikas lahti [[konn]]a ja uuris selle sees olevat imet, täiuslikku [[süsteem]]i, milles oli iga soon ja kõõlus omal kohal. Ta valis loomad, taimed ja kivid ning uurides [[Siber]]i liike, selle metsikuid taimi ja nobedaid [[lind]]e, on ta sekretär, kes kirjutab puhtalt ümber Issanda sõnu, ja nüüd on tal ees kõige suurem ja kaunim Jumala töödest. (lk 68) * Iseäraliku elevandi [[luu]]d toovad loodusuurijate ette ennenägematu probleemi. Need leitakse valedest kohtadest. Udusest [[London]]ist ja Siberi külmadest steppidest, kuigi elevant on soojust armastav olend. Siiski ei jäta luud ruumi kõhklustele: tegemist on mingisuguse arktilisi olusid taluva, teadusele tundmatu elevandiga. Peagi selgub, et Siberis tunnevad kohalikud hästi põhjamaise elevandi jäänuseid. Mansid ütlevad looma kohta mā an't - maasarv, ja venelaste suus võtab see vormi mamont, [[mammut]]. Jenissei jõe kallaste asukad usuvad, et mammuti luud polegi üldse luud, vaid et need kasvavad maast nii nagu taimed või seened, aga mansid teavad, et luid endas kandnud olend elab maa sees, kaugel inimeste maailma all, tuhnib turba ja mulla sees, kunagi pinnale tõusmata. Kuidas muidu võiks seletada seda, et [[stepp]]ides elab tohutu suur olend, keda mitte keegi tasandikel liikujatest ei ole ealeski näinud? (lk 80) * Cuvier silmitseb surnute paraadi, surelike pidulikku marssi läbi kõrge halli, ja mõtleb [[mastodon]]ist, loomast, keda keegi pole lihasena näinud. Mõte algab süütult. Kui imelik, et selline olend võib jääda tähele panemata. Meie aja parimad teaduse tegijad on reisinud kõige kaugematele atollidele ja merekallastele, kuid ükski uurimisreisija ei kohta stegosaurust või koopalõvi. Igikeltsa peidust ei paljastu mammutite maa-alust linna ega [[džungel|džungli]] südamest hiidsisalike asustatud tasandikku, ja korraga tungib mürsuna pähe mõte: neid olendeid ei ole enam. Just nii. Enam ei ole kolgast, kus hiiglaslik [[hirv]] liiguks ringi, krooniks neli meetrit laiad [[sarv]]ed, ei ole [[koobas]]t, kus mõõkhambuline tiiger ootaks oma leidjat. :Sel õhtul ei suundu Cuvier bistroosse, vaid kiirustab muuseumisaali, kuhu on koondatud maa seest leitud luud, kummalised, suured olendid, hiigelsuured laiskelajad, koopakarud ja [[dinosaurus]]ed, pterodaktülose [[selgroog]], mille [[sakslased]] tõid välja lubjakaevanduse põuest ja mida kohalikud uurijad pidasid algul kalaks, kuid Cuvier tundis mõnes luus ära roomajate jooned. Nüüd silmitseb ta ürgseid luid, kõnnib ühe looma juurest teise juurde ja ta mõtteid täidab sünge veendumus: Jefferson ei leia kunagi mastodoni. :Cuvier klassifitseerib ära kakskümmend kolm kadunuks arvatud liiki, kutsub kokku õpetlased ja väljasuremisest saab tõsiasi. :Keelde saabub uus, kole sõna: [[väljasuremine]], ''extinction''. Liigi lõplik häving. Milline kohutav, veider mõte, ja algul püütakse sellest igal moel mööda minna. (lk 101-102) * Sama [[veeuputus]] ei ole saanud viia minema [[trilobiit]]i ja mõõkhambulist tiigrit. See tähendab, et maailma on tabanud üks [[katastroof]] teise järel. Tähelepanekul on tohutud, raskesti mõistetavad tagajärjed. Kindel, muutumatu süsteem vahetub maailmaga, milles häving järgneb hävingule, milles üleujutus hukutab maa, [[asteroid]] pimendab taeva, ikka ja jälle, ning milles kunagi arvukatest olenditest võivad jääda järele vaid luud ja [[tolm]]. (lk 103) * Üldiselt peetakse meremeeste seas hiidkilpkonna maailma kõige maitsvamaks loomaks. See on nii isuäratav, et selle teaduslikku klassifitseerimist tuli oodata kolmsada aastat, kuna kolme aastasaja jooksul ei jõudnud ükski kilpkonn oma kodusaartelt Euroopa teaduste akadeemiatesse, ilma et poleks ära söödud. Ka Darwini laeva Beagle trümmi lastitud hiidkilpkonnadest raiutakse iga viimanegi tükkideks ja süüakse reisi kestel ära ning väidetavalt mängib just kilpkonnade suurepärane maitse oma rolli ühes tuntuimas meie põhjustatud väljasuremises. Teate ju dodosid, neid ebatavalisi pakse linde, kes ei kartnud inimest, vaid kogunesid oma surnud liigikaaslaste ümber, nii et kütil polnud vaja teha muud, kui püssi paugutada ja oodata. Ent püssipaugule järgnes pettumus. Dodo liha on jubeda maitsega, mõru ja sitke, aga siis mõtles nutikas meremees välja abinõu: kui dodo fileed määrida hiidkilpkonna rasvaga, muutub liha muredaks ja pehmeks, ning nõnda aitab üks loom teist alla neelata. (lk 134) * Laps Anna üsas kasvab ja Constance jälgib vennanaise muutuvat keha huviga. Oma toas loeb ta imetajatest, kujutab ette platsentat ja Anna sisemuses omavahel põimuvaid vereringeid, ja kui Anna aeg saabub, palub ta, kas tohiks olla juures. Tema üllatuseks Anna nõustub. Tuhude tulles pigistab Anna Constance’i kätt ja palub, et teine koos temaga palvetaks, ning Constance palvetab ja tänab loojat, et pole kunagi meest tunda saanud. Imetaja osa on ränk: lõhkevad kelmed, rebenevad lihased ja veri. Kui saaks otsustada, valiks ta risoomid, eosed ja tolmutamise, kuid nende roll on teine, ja ta vaatab, kuidas Anna pressib lapse enda seest välja. (lk 145) * On pakutud, et Pallase raamatusse paigutatud pildi võis joonistada Beringi ekspeditsiooni protokollija Pleisner. Võib-olla visandas ta looma aruande servale oma lõbuks ja meenutuseks ning saatuse kapriisi tõttu saab sellest pildist ainus järelpõlvedele säilinud pealtnägija kujutis meriõhvast. Teiste ekspeditsioonil tehtud joonistuste saatus on jääda saarele ja kaduda, muutuda mullaks koos Stelleri näidistega, aga protokollija aruanded võetakse kaasa. Nende paberitega jõuab meriõhva pilt Peterburi ja sada aastat hiljem laseb teaduste akadeemia professoriks kutsutud Pallas selle oma teose leheküljele trükkida. :Hiljem tehakse meriõhvast arvukalt joonistusi, maale ja kujusid, mille kunstiline ja teaduslik tase ületab Pleisneri kobavad pliiatsitõmbed, ent need on loodud ilma lihast looma nägemata vormitud luustike ja ettekujutuse abil. Karusnahaküttidel ei ole kaasas kunstnikke ja nõnda jääb ainsaks tõendiks loomast protokollija kohmakas joonistus, millel meriõhv meenutab hämmeldunud, kalasabaga kartulit. (lk 155-156) * Kuulus Peter Simon Pallas on lisanud meriõhva kirjelduse impeeriumis leiduvate liikide hulka, kuid ta tegi selle otsuse kõheldes. Meriõhva pole juba peaaegu sajand nähtud, niisiis saatis Pallas oma noore kolleegi Martin Saueri kadunud imetajaid otsima. Sauer seilas põhjapoolsetes vetes ligi kümme aastat, aga temagi ei leia meriveiste salajast saart. Lõpuks oli Sauer veendunud: jahimehed on meriõhvale lõpu peale teinud. Seda kuuldes kuberner võpatab. Wolff jääb vait ja piidleb vaevatud näoga ringi, kuid Furuhjelm annab talle märku jätkata ja Wolff kiirustab kurtma selle väite arulageduse üle. Kuberneri lohutagu teadmine, et ega Pallas isegi oma abilist uskunud. Tema „Zoographia“ suurus peegeldab impeeriumi suurust, liikide loend selle vägevust, ja mida oleks öelnud see, et suurim selles kirjeldatud olenditest võis olla hävitatud impeeriumi enda initsiatiivil. See on lugu, mida Pallas ei taha rääkida, niisiis lisas ta meriõhva teose lehekülgedele ja käskis Saueril suu pidada. :Ent Sauer ei hoia suud kinni, vaid avaldab oma retkedest kirjelduse ja tema õhutusel söandab «Encyclopaedia Britannica“ trükkida oma lehtedele vaieldava väite: meriõhv on välja surnud. (lk 158-159) * Lakke on riputatud Ühendriikide kirev-tähine lipukangas ja Vene kahepäine kotkas, ja maali vasaku serva ääres pakub muretsev mees enesekindlale härrale paberit. Muretsev mees on Frederick Seward. Ta on äsja pakkunud, et ostaks Alaska, ja tema pakkumist kuuleb Vene diplomaat Eduard Andrejevitš Stoeckl. Stoeckl on langetamas kätt gloobuse peale, ta kämmal heidab varju põhja kohale ja kokkulepe sünnib. Venemaa müüb Alaska ja Aleuudi saarestiku Ühendriikidele 7,2 miljoni dollari eest See teeb neli senti hektarilt. Stoeckl saab tehingu eest Aleksander Teiselt isiklikult kiita, märkimisväärse tasu ja pensioni, ta kolib ära Pariisi ja elab mõnusat elu, aga Sewardi üle naerdakse. Tehing on ''Seward’s folly'' - no milline rumalus, osta lund ja jääd, karusnahkadest tühjaks jäänud maa. (lk 164) * Tõsi on, et teadlane peab olema valmis oma eelkäijate õpetusi kahtluse alla seadma. Ka suurim teaduslik vaim on ekslik, eks kaitsnud Linnaeus veel oma hüvastijätuloengus arvamust, et pääsukesed talvituvad vee all, magavad jääkattealustes pesades, kuni päike ajab linnud justkui vilkad kalad pinna alt välja sööstma - kuigi igaüks, kes lõikab pääsukese rinna lahti, näeb, et selle kopsud on mõeldud õhku hingama. Taas üks tõestus sellest, et teadlane ei pea kujutlema möödunut või tulevat, vaid keskenduma sellele, mida näeb oma silme ees, uskuma üksnes seda, mida saab tõestada ja mikroskoobi läätsede alla seada. (lk 190) * Bonsdorff jälgib hoolsalt euroopalikke suundi ja kui suured anatoomid lisasid oma kollektsioonidesse looma kõrvale inimese, tegi ta sama. Kui loomaluid võrreldes saab õppida lisa liikidest, miks ei võiks siis ka inimese luu paljastada midagi oma omaniku kohta? Bonsdorff ei tahtnud jääda ajast maha, vaid alustas omapärast kirjavahetust: egiptlasest uurija saatis talle kohaliku maaharija kolju, Bonsdorff postitas vastu soomlase pealuu. Anatoomid läkitasid üksteisele päid, pruuni paberisse keeratud koljud kõikusid postivagunite pahaaimamatutel katustel, kolisesid läbi mandrite. Peakolude hankimine on uurijale siiski väljakutse. Inimesed ei taha loovutada oma lähedaste päid ülikooli vitriinidesse, ent õnneks on olemas vaesed, saamid, kurjategijad ja hulkurid, need, kelle peadest ei tunta puudust, ja koguhoidja von Wright paneb kadunukeste eksimused kirja nende otsmikuluule: joodiklus, liiderlikkus, saamlus ja mõrv. (lk 191-192) * Nii jõuab muna taas oksjonipidaja lauale ja nüüd saab selle parima pakkumisega endale lord Garvagh. Grönvall võpatab kaastundest, kui mõte läheb lordi teenri peale. Mees oli ehk oma isanda kollektsiooni puhastamas ja võttis seepärast muna sametpadjalt ära. Võib-olla silmitses teener seda raamatukogutoa aknast langeva valguse viirus - väikest, pimikujulist kunstiteost - ja mõistis viivu vältel hullust, mis pani lordi maksma muna eest maja hinda, aga kui muna väärtus meenub, läheb teener närvi ja kiirustab eksponaati tagasi oma kohale panema. On tunne, nagu näeks ta õnnetust juba enne selle juhtumist. Hetke liigub aeg vales suunas. Tagajärg ilmutab end enne põhjust ja teener näeb muna veeremas üle oma kämbla enne, kui vitriinikaas libiseb ta sõrmede vahelt, näeb muna läbi õhu kukkumas ja seda, mis juhtub, kui habras lubjakoor kohtub kõvaks lihvitud põrandalauaga. :Alates sellest hetkest tuntakse muna tema kohmakuse tõttu. :Ajalugu ei mäleta lindu, kes muna munes, ega seda, kes selle pesast korjas, aga see mäletab käsi, mille vahelt muna kukub. Munast saab ''Lord Garvaghs footman's egg'', lord Garvagh’ teenri muna, ja mees kaotab linnumuna pärast töö. Tema saatusest pärast vallandamist pole midagi teada, kuid kindel on, et soovituskirju ta kaasa ei saa. Tema põhjustatud kaotus on tohutu, sest selle ajaga, kui muna jõuab ringelda kolme mehe kollektsioonis, on selle munenud liik siit ilmast kadunud. (lk 211-212) * Rändtuvi oli Ameerika, võimalik, et kogu maailma lindudest kõige arvukam. Teate küll lugusid: ühe rändtuviparve möödalend võis kesta neliteist tundi, amatöör võis lasta maha tosina, osavam laskja kuuskümmend lindu üheainsa ülespoole suunatud lasuga, linnupüüdja võrku sattus korraga kolm ja pool tuhat lindu. Milline pidu, milline bakhanaal! Kuid siis saab pidu läbi. Viimane rändtuvi lastakse maha Illinoisis ühel vihmasel novembrikuu päeval aastal 1901, ja äkki on taevas tühi, lõppematule linnule on ots peale tehtud. (lk 216) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Turpeinen, Iida}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] rhut23di816885hn7wm8753l8l3dqdw 136130 136129 2026-10-30T00:05:40Z Juppi lantteineen 5738 Pilt 136130 wikitext text/x-wiki [[File:Pääsuke-Turpeinen.IMG 20240602 163400 (cropped).jpg|thumb|Iida Turpeinen (2024)]] '''Iida Turpeinen''' (sündinud aastal 1987) on soome kirjanik ja kirjandusteadlane. ==Surelikud== Iida Turpeinen, "Surelikud", tlk Piret Pääsuke, Tänapäev, 2024 * Kõigepealt tuleb minna aafrika [[elevant|elevandist]] mööda ja astuda [[uks]]est sisse. (lk 7) * Kõik uurimisretked algavad tassi [[tee (jook)|teega]]. (lk 13) * Suurele uurimisretkele põhja valiti kolm [[teadlane|teadlast]], hinnatud õpetlast Peterburi uuest teaduste akadeemiast. Neid varustati heldekäeliselt. Nende kaaskonda kuulus kuus assistenti, kuus maamõõtjat, kaks joonistajat ja kolmteist [[sõdur]]it, [[tõlk]], [[arst]], tehnik, trummar ning teejuhid, sõudjad ja kandjad. Neil oli kaasas sadadest köidetest koosnev teaduslik [[raamatukogu]], üheksa reekoormat instrumente, neli [[teleskoop]]i, viis astrolaabi, kakskümmend termomeetrit, kakskümmend seitse baromeetrit, kakssada kuusteist [[hobune|hobust]] ja tünnide kaupa korralikku reinveini. (lk 14) * [[Kalad]] väljuvad oma lompidest. Nad õpivad maa peal komberdama, kuid ei lähe kunagi kaugele [[meri|merest]], sest oma järglased koevad nad ikka [[vesi|vette]]. Madalikud kihisevad [[kulles]]test. Neis on miljonete aastate arengulugu tihenenud üheks eluks: kõigepealt on protoplasma, lima, millest roomavad välja vilkad vee-elukad, siis kasvatab kulles endale jäsemed, kaotab [[saba]] ja vahetab lõpused [[kops]]ude vastu, vee maa vastu, tunneb ujulestade all mullakamarat ja pingutab. Nendest arenevad välja maolised, konna-ja salamandritaolised olendid, aga siis leiutavad nad [[muna]], lubjakoorelise, vettpidava kapsli, ja nüüd võivad nad mere hüljata. Nad liiguvad edasi sisemaa poole, kaovad [[sõnajalg]]ade tihnikusse, ja seal muutub kahepaikne roomajaks, vahetab oma niiske naha kuivust taluvate [[soomus]]te vastu. [[Loom]] tõuseb maale, kuid meile jääb [[mälestus]] merest: [[luksumine]], refleks, mille abil vahetavad salamandrimaimud hingamiskohta - kopsudest lõpustesse, lõpustest kopsudesse. (lk 48-49) * Siis hakkab rannal varitsema uut laadi, hirmuäratav kiskja. Varem polnud meriõhval vaja kütte peljata, aga kuhu vaid [[inimene]] levib, sealt kaovad peagi suured liigid: koopakarud, karvased [[ninasarvik]]ud, ürghundid, hiidlaisikud, kukkurlõvid ja moad. Meriõhvast ei ole neile vastast: meriõhv, suur lihav loom, kel pole kiskhambaid või küüniseid, nende vastu ei saa, ja [[arheoloog]]id kraabivad muistsete lõkkepaikade tuhast meriõhvade luutükke välja. (lk 52) * Daniel tavatses öelda, et Steller oleks olnud suurepärane arst, kui ta poleks olnud nii suurepärane loodusuurija, et ravimit tooma minnes unustaks end klassifitseerima kõiki silma jäävaid [[taim]]i, putukaid ja [[seen]]i, nõnda et kui naaseb, siis ootaksid teda juba jahtuma hakanud surnud ja nutvad omaksed. (lk 63) * Halle ülikoolis [[teoloogia]]t õppides uuris Steller jumalasõna ja tundis hinges andunud pietistide igat ütlust: ei mingit variserlikku elu, ei mingit silmakirjatsemist ega ennast täis prelaate, vaid puhas [[süda]] ja otseühendus Issandaga. Jutlustajana polnud ta õnnetu, aga [[kivi]]d, taimed ja loomad hakkasid teda enda juurde kutsuma. [[Botaanikaaed|Botaanikaaias]] oli ta lähemal [[Jumal]]ale kui [[kirik]]us ning peagi leidis ta end botaanikaloengutes ja hakkas veetma õhtuid raamatukogus, lappamas uurimisretkede raporteid. Kas pole siis loomad samamoodi Looja loodud kui Sõna - kaunid olendid, kelles paljastab end Jumala hing? Ta lõikas lahti [[konn]]a ja uuris selle sees olevat imet, täiuslikku [[süsteem]]i, milles oli iga soon ja kõõlus omal kohal. Ta valis loomad, taimed ja kivid ning uurides [[Siber]]i liike, selle metsikuid taimi ja nobedaid [[lind]]e, on ta sekretär, kes kirjutab puhtalt ümber Issanda sõnu, ja nüüd on tal ees kõige suurem ja kaunim Jumala töödest. (lk 68) * Iseäraliku elevandi [[luu]]d toovad loodusuurijate ette ennenägematu probleemi. Need leitakse valedest kohtadest. Udusest [[London]]ist ja Siberi külmadest steppidest, kuigi elevant on soojust armastav olend. Siiski ei jäta luud ruumi kõhklustele: tegemist on mingisuguse arktilisi olusid taluva, teadusele tundmatu elevandiga. Peagi selgub, et Siberis tunnevad kohalikud hästi põhjamaise elevandi jäänuseid. Mansid ütlevad looma kohta mā an't - maasarv, ja venelaste suus võtab see vormi mamont, [[mammut]]. Jenissei jõe kallaste asukad usuvad, et mammuti luud polegi üldse luud, vaid et need kasvavad maast nii nagu taimed või seened, aga mansid teavad, et luid endas kandnud olend elab maa sees, kaugel inimeste maailma all, tuhnib turba ja mulla sees, kunagi pinnale tõusmata. Kuidas muidu võiks seletada seda, et [[stepp]]ides elab tohutu suur olend, keda mitte keegi tasandikel liikujatest ei ole ealeski näinud? (lk 80) * Cuvier silmitseb surnute paraadi, surelike pidulikku marssi läbi kõrge halli, ja mõtleb [[mastodon]]ist, loomast, keda keegi pole lihasena näinud. Mõte algab süütult. Kui imelik, et selline olend võib jääda tähele panemata. Meie aja parimad teaduse tegijad on reisinud kõige kaugematele atollidele ja merekallastele, kuid ükski uurimisreisija ei kohta stegosaurust või koopalõvi. Igikeltsa peidust ei paljastu mammutite maa-alust linna ega [[džungel|džungli]] südamest hiidsisalike asustatud tasandikku, ja korraga tungib mürsuna pähe mõte: neid olendeid ei ole enam. Just nii. Enam ei ole kolgast, kus hiiglaslik [[hirv]] liiguks ringi, krooniks neli meetrit laiad [[sarv]]ed, ei ole [[koobas]]t, kus mõõkhambuline tiiger ootaks oma leidjat. :Sel õhtul ei suundu Cuvier bistroosse, vaid kiirustab muuseumisaali, kuhu on koondatud maa seest leitud luud, kummalised, suured olendid, hiigelsuured laiskelajad, koopakarud ja [[dinosaurus]]ed, pterodaktülose [[selgroog]], mille [[sakslased]] tõid välja lubjakaevanduse põuest ja mida kohalikud uurijad pidasid algul kalaks, kuid Cuvier tundis mõnes luus ära roomajate jooned. Nüüd silmitseb ta ürgseid luid, kõnnib ühe looma juurest teise juurde ja ta mõtteid täidab sünge veendumus: Jefferson ei leia kunagi mastodoni. :Cuvier klassifitseerib ära kakskümmend kolm kadunuks arvatud liiki, kutsub kokku õpetlased ja väljasuremisest saab tõsiasi. :Keelde saabub uus, kole sõna: [[väljasuremine]], ''extinction''. Liigi lõplik häving. Milline kohutav, veider mõte, ja algul püütakse sellest igal moel mööda minna. (lk 101-102) * Sama [[veeuputus]] ei ole saanud viia minema [[trilobiit]]i ja mõõkhambulist tiigrit. See tähendab, et maailma on tabanud üks [[katastroof]] teise järel. Tähelepanekul on tohutud, raskesti mõistetavad tagajärjed. Kindel, muutumatu süsteem vahetub maailmaga, milles häving järgneb hävingule, milles üleujutus hukutab maa, [[asteroid]] pimendab taeva, ikka ja jälle, ning milles kunagi arvukatest olenditest võivad jääda järele vaid luud ja [[tolm]]. (lk 103) * Üldiselt peetakse meremeeste seas hiidkilpkonna maailma kõige maitsvamaks loomaks. See on nii isuäratav, et selle teaduslikku klassifitseerimist tuli oodata kolmsada aastat, kuna kolme aastasaja jooksul ei jõudnud ükski kilpkonn oma kodusaartelt Euroopa teaduste akadeemiatesse, ilma et poleks ära söödud. Ka Darwini laeva Beagle trümmi lastitud hiidkilpkonnadest raiutakse iga viimanegi tükkideks ja süüakse reisi kestel ära ning väidetavalt mängib just kilpkonnade suurepärane maitse oma rolli ühes tuntuimas meie põhjustatud väljasuremises. Teate ju dodosid, neid ebatavalisi pakse linde, kes ei kartnud inimest, vaid kogunesid oma surnud liigikaaslaste ümber, nii et kütil polnud vaja teha muud, kui püssi paugutada ja oodata. Ent püssipaugule järgnes pettumus. Dodo liha on jubeda maitsega, mõru ja sitke, aga siis mõtles nutikas meremees välja abinõu: kui dodo fileed määrida hiidkilpkonna rasvaga, muutub liha muredaks ja pehmeks, ning nõnda aitab üks loom teist alla neelata. (lk 134) * Laps Anna üsas kasvab ja Constance jälgib vennanaise muutuvat keha huviga. Oma toas loeb ta imetajatest, kujutab ette platsentat ja Anna sisemuses omavahel põimuvaid vereringeid, ja kui Anna aeg saabub, palub ta, kas tohiks olla juures. Tema üllatuseks Anna nõustub. Tuhude tulles pigistab Anna Constance’i kätt ja palub, et teine koos temaga palvetaks, ning Constance palvetab ja tänab loojat, et pole kunagi meest tunda saanud. Imetaja osa on ränk: lõhkevad kelmed, rebenevad lihased ja veri. Kui saaks otsustada, valiks ta risoomid, eosed ja tolmutamise, kuid nende roll on teine, ja ta vaatab, kuidas Anna pressib lapse enda seest välja. (lk 145) * On pakutud, et Pallase raamatusse paigutatud pildi võis joonistada Beringi ekspeditsiooni protokollija Pleisner. Võib-olla visandas ta looma aruande servale oma lõbuks ja meenutuseks ning saatuse kapriisi tõttu saab sellest pildist ainus järelpõlvedele säilinud pealtnägija kujutis meriõhvast. Teiste ekspeditsioonil tehtud joonistuste saatus on jääda saarele ja kaduda, muutuda mullaks koos Stelleri näidistega, aga protokollija aruanded võetakse kaasa. Nende paberitega jõuab meriõhva pilt Peterburi ja sada aastat hiljem laseb teaduste akadeemia professoriks kutsutud Pallas selle oma teose leheküljele trükkida. :Hiljem tehakse meriõhvast arvukalt joonistusi, maale ja kujusid, mille kunstiline ja teaduslik tase ületab Pleisneri kobavad pliiatsitõmbed, ent need on loodud ilma lihast looma nägemata vormitud luustike ja ettekujutuse abil. Karusnahaküttidel ei ole kaasas kunstnikke ja nõnda jääb ainsaks tõendiks loomast protokollija kohmakas joonistus, millel meriõhv meenutab hämmeldunud, kalasabaga kartulit. (lk 155-156) * Kuulus Peter Simon Pallas on lisanud meriõhva kirjelduse impeeriumis leiduvate liikide hulka, kuid ta tegi selle otsuse kõheldes. Meriõhva pole juba peaaegu sajand nähtud, niisiis saatis Pallas oma noore kolleegi Martin Saueri kadunud imetajaid otsima. Sauer seilas põhjapoolsetes vetes ligi kümme aastat, aga temagi ei leia meriveiste salajast saart. Lõpuks oli Sauer veendunud: jahimehed on meriõhvale lõpu peale teinud. Seda kuuldes kuberner võpatab. Wolff jääb vait ja piidleb vaevatud näoga ringi, kuid Furuhjelm annab talle märku jätkata ja Wolff kiirustab kurtma selle väite arulageduse üle. Kuberneri lohutagu teadmine, et ega Pallas isegi oma abilist uskunud. Tema „Zoographia“ suurus peegeldab impeeriumi suurust, liikide loend selle vägevust, ja mida oleks öelnud see, et suurim selles kirjeldatud olenditest võis olla hävitatud impeeriumi enda initsiatiivil. See on lugu, mida Pallas ei taha rääkida, niisiis lisas ta meriõhva teose lehekülgedele ja käskis Saueril suu pidada. :Ent Sauer ei hoia suud kinni, vaid avaldab oma retkedest kirjelduse ja tema õhutusel söandab «Encyclopaedia Britannica“ trükkida oma lehtedele vaieldava väite: meriõhv on välja surnud. (lk 158-159) * Lakke on riputatud Ühendriikide kirev-tähine lipukangas ja Vene kahepäine kotkas, ja maali vasaku serva ääres pakub muretsev mees enesekindlale härrale paberit. Muretsev mees on Frederick Seward. Ta on äsja pakkunud, et ostaks Alaska, ja tema pakkumist kuuleb Vene diplomaat Eduard Andrejevitš Stoeckl. Stoeckl on langetamas kätt gloobuse peale, ta kämmal heidab varju põhja kohale ja kokkulepe sünnib. Venemaa müüb Alaska ja Aleuudi saarestiku Ühendriikidele 7,2 miljoni dollari eest See teeb neli senti hektarilt. Stoeckl saab tehingu eest Aleksander Teiselt isiklikult kiita, märkimisväärse tasu ja pensioni, ta kolib ära Pariisi ja elab mõnusat elu, aga Sewardi üle naerdakse. Tehing on ''Seward’s folly'' - no milline rumalus, osta lund ja jääd, karusnahkadest tühjaks jäänud maa. (lk 164) * Tõsi on, et teadlane peab olema valmis oma eelkäijate õpetusi kahtluse alla seadma. Ka suurim teaduslik vaim on ekslik, eks kaitsnud Linnaeus veel oma hüvastijätuloengus arvamust, et pääsukesed talvituvad vee all, magavad jääkattealustes pesades, kuni päike ajab linnud justkui vilkad kalad pinna alt välja sööstma - kuigi igaüks, kes lõikab pääsukese rinna lahti, näeb, et selle kopsud on mõeldud õhku hingama. Taas üks tõestus sellest, et teadlane ei pea kujutlema möödunut või tulevat, vaid keskenduma sellele, mida näeb oma silme ees, uskuma üksnes seda, mida saab tõestada ja mikroskoobi läätsede alla seada. (lk 190) * Bonsdorff jälgib hoolsalt euroopalikke suundi ja kui suured anatoomid lisasid oma kollektsioonidesse looma kõrvale inimese, tegi ta sama. Kui loomaluid võrreldes saab õppida lisa liikidest, miks ei võiks siis ka inimese luu paljastada midagi oma omaniku kohta? Bonsdorff ei tahtnud jääda ajast maha, vaid alustas omapärast kirjavahetust: egiptlasest uurija saatis talle kohaliku maaharija kolju, Bonsdorff postitas vastu soomlase pealuu. Anatoomid läkitasid üksteisele päid, pruuni paberisse keeratud koljud kõikusid postivagunite pahaaimamatutel katustel, kolisesid läbi mandrite. Peakolude hankimine on uurijale siiski väljakutse. Inimesed ei taha loovutada oma lähedaste päid ülikooli vitriinidesse, ent õnneks on olemas vaesed, saamid, kurjategijad ja hulkurid, need, kelle peadest ei tunta puudust, ja koguhoidja von Wright paneb kadunukeste eksimused kirja nende otsmikuluule: joodiklus, liiderlikkus, saamlus ja mõrv. (lk 191-192) * Nii jõuab muna taas oksjonipidaja lauale ja nüüd saab selle parima pakkumisega endale lord Garvagh. Grönvall võpatab kaastundest, kui mõte läheb lordi teenri peale. Mees oli ehk oma isanda kollektsiooni puhastamas ja võttis seepärast muna sametpadjalt ära. Võib-olla silmitses teener seda raamatukogutoa aknast langeva valguse viirus - väikest, pimikujulist kunstiteost - ja mõistis viivu vältel hullust, mis pani lordi maksma muna eest maja hinda, aga kui muna väärtus meenub, läheb teener närvi ja kiirustab eksponaati tagasi oma kohale panema. On tunne, nagu näeks ta õnnetust juba enne selle juhtumist. Hetke liigub aeg vales suunas. Tagajärg ilmutab end enne põhjust ja teener näeb muna veeremas üle oma kämbla enne, kui vitriinikaas libiseb ta sõrmede vahelt, näeb muna läbi õhu kukkumas ja seda, mis juhtub, kui habras lubjakoor kohtub kõvaks lihvitud põrandalauaga. :Alates sellest hetkest tuntakse muna tema kohmakuse tõttu. :Ajalugu ei mäleta lindu, kes muna munes, ega seda, kes selle pesast korjas, aga see mäletab käsi, mille vahelt muna kukub. Munast saab ''Lord Garvaghs footman's egg'', lord Garvagh’ teenri muna, ja mees kaotab linnumuna pärast töö. Tema saatusest pärast vallandamist pole midagi teada, kuid kindel on, et soovituskirju ta kaasa ei saa. Tema põhjustatud kaotus on tohutu, sest selle ajaga, kui muna jõuab ringelda kolme mehe kollektsioonis, on selle munenud liik siit ilmast kadunud. (lk 211-212) * Rändtuvi oli Ameerika, võimalik, et kogu maailma lindudest kõige arvukam. Teate küll lugusid: ühe rändtuviparve möödalend võis kesta neliteist tundi, amatöör võis lasta maha tosina, osavam laskja kuuskümmend lindu üheainsa ülespoole suunatud lasuga, linnupüüdja võrku sattus korraga kolm ja pool tuhat lindu. Milline pidu, milline bakhanaal! Kuid siis saab pidu läbi. Viimane rändtuvi lastakse maha Illinoisis ühel vihmasel novembrikuu päeval aastal 1901, ja äkki on taevas tühi, lõppematule linnule on ots peale tehtud. (lk 216) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Turpeinen, Iida}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] aru1c5set1pqzodpemgr6l8eanwhdja