Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.3 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2005 136223 85168 2026-11-03T20:56:06Z Pseudacorus 2604 /* Tema kohta */ 136223 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Socrates Louvre.jpg|pisi|Sokratese marmorkuju [[Louvre]]'i muuseumis]] '''Sokrates''' (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Võib arvata, et [[filosoofia]] ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. == Allikata tsitaadid == * Abielluge kõigele vaatamata. Kui satub olema hea [[naine]], oled erand, kui halb, saab sinust [[filosoof]]. * Kas sa abiellud või mitte, mõlemal juhul kahetsed. * Kui [[inimene]] jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik. * Ei saa ravida keha, ravimata [[hing]]e. * Inimestel on kergem hoida [[keel]]el tulist sütt kui saladust. * Meeletus on tülitada [[jumal]]aid küsimustega, mida võib lahendada loendamisega, mõõtmisega või kaalumisega. ==Tema kohta== * Isegi vanaaegses kristlikus maailmas, mis oli kibedalt vaenulik iga mõtte suhtes, mis ei sisaldunud otseselt nende [[usutunnistus]]tes ja [[dogma]]des, tehti Sokratesele erand. Tema välimust võrreldi [[Kristus]]e omaga. Ta oli näiteks, kuidas [[hing]] võib olla Kristuse sarnane mitte armu, vaid loomuse läbi. [[Erasmus]] ütles: "Püha Sokrates, palveta meie eest." Tema tundmisest on abi Kristuse tundmisel ja teda tunda ei ole raske. Me näeme teda üpris selgesti. [[Platon]], kes tema [[portree]] joonistas, ei suutnud muidugi ennast sellelt välja jätta, nii nagu ei suutnud ka Kristuse jäädvustajad, kuid vähemalt ei sörkinud Platoni kannul [[maagia]], nagu see sörkis igaühe kannul, kui kirjutati [[evangeelium]]id. Neljandal sajandil eKr ei toetunud [[kreeklased]] imedele. Ka järgnenud sajanditel ei rajanud keegi Sokratese [[kirik]]ut ega ehitanud tema ümber [[teoloogia]]t, ei riputanud tema külge usutunnistusi ega [[tseremoonia]]id. Nägemaks, kes ta oli, ei pea me midagi kõrvale lükkama, peale killukese Platoni. Me võime kasutada teda [[astekivi]]na teel Kristuse juurde, esmase abina mõistmaks, mida kujutas endast Kristus. ** [[Edith Hamilton]], "The Rediscovery of Christ," rmt: "Witness to the Truth: Christ and His Interpreters", 1962 * Sulgeda maailma tabamatu [[Printsiip|printsiip]] mingisse inimese kuju ja näo järgi vermitud Isiksusse tundub mulle [[Pühaduseteotus|pühaduseteotus]]ena, kuid samas ja kõigest hoolimata tajun ma mingi jumala osadust selles ihus, mis homme suitsuks muutub. Kui ma ütleksin, et just see jumal käsib mind teile "ei" öelda? Aga ikkagi, kuna igasugune puhas [[Teooria|teooria]] põhineb meelevaldsel alusel, miks siis mitte leppida olemasolevaga? Iga [[Doktriin|doktriin]], mis haarab laiu hulki, maksab lõivu inimlikule totrusele: kui juhtuks, et [[Muhamed]]i või [[Kristus]]e asemele pandaks homme Sokrates, oleks asi samamoodi. ** [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum", tlk Merike Riives, Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 233 * Filosoofia on sajandite viisi oma legitiimsust tõendanud, küsides ja vastates Sokrateselt ning eelsokraatikutelt päranduseks saadud küsimustele, nimelt kuidas eristada tõelist mittetõelisest, õiget valest, head kurjast. Kõik Euroopa filosoofid samastavad end ühe mehega, isegi kui nad tema ideid üleüldse ei poolda. See mees on Sokrates. Filosoof, kes ei suuda end selle arhetüüpilise võrdkujuga samastada, ei kuulu meie tsivilisatsiooni. ** [[Leszek Kołakowski]], "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000, lk 7 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka filosoofid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Sünnikuupäevata isikud]] o4d3ofmwzbv9rslbmuewkio76370omp 0 2304 136234 119670 2026-11-03T23:31:52Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136234 wikitext text/x-wiki [[File:Муж избивает жену - сцена из спектакля.jpg|pisi|]] '''Vägivald''' on [[jõud|jõu]] kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ==Proosa== * On ainult kaks teed suuri sihte saavutada ning midagi erilist korda saata: vägivald ning [[järjekindlus]]. Esimest hakatakse kergesti vihkama, ta äratab [[vastupanu]] ja on üleüldse kättesaadav üksnes vähestele; järjekindlust aga, visa, ranget järjekindlust saab kasutada ka kõige väiksem mees, ja harva jääb siis siht saavutamata, kuna järjekindluse varjatud jõud aja jooksul aina kasvab. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme", tlk [[Mati Hint]], [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 20 * Peale [[aeg|aja]] on olemas veel teine abinõu suurte muudatuste läbiviimiseks — vägivald. Kui esimene liiga aeglaselt liigub, saab teine tihti asjaga enneaegu maha. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972, lk 25 * Imestades vaatasid kohtumehed ja opman kohtutoa ukse ees, kuidas noorhärra tüki aega talupoisiga nagu omasugusega kõneles. Peakohtumehe vaga [[nägu]] paistis nii rumal ja imestav, opmani oma [[häbi]] pärast nagu kupatatud [[kurk]], üksi kasak oli päris rõõm ise, et tal täna vaja ei olnud kisa kuulda ega täkkida. Ta ei tea isegi kuidas, aga tal on ikka nagu hale, kui ta [[inimene|inimese]] ihu peale peab lööma. Viskaks selle ameti hoopis käest, aga [[naine]] ja [[laps]]ed tahavad toita, ei saa kuidagi! [[Kirik]]u juures hoiavad kõik temast nagu eemale, ja see on siis niisamasugune halva tundmuse ärataja, nagu see, kui ta ju kätt tõstab, et lüüa. Jaa, mõnikord laseks ta parem ennast lüüa, kui ta selle eest teiste löömisest lahti pääseks. See oleks kergem kannatada. Ükskord rääkis ta seda õpetajale, aga see arvas, et karistus tuleb [[jumal]]ast ja karistaja on jumala käsu täitja. Aga see ikka nagu ei tahtnud aidata, ega ole ta oma ametiga mitte täiesti rahul. ** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894) * [Švejk:] "Nagu ükskord Nusles, just silla juures, mis viib üle Botiči, astus öösel, kui ma tulin "Banzetist", minu juurde keegi härra ja virutas mulle kaikaga pähe. Kui ma pikali maas olin, valgustas ta mind ja ütles: "See on [[eksitus]], see pole tema." Ja sellepärast, et ta oli eksinud, vihastas ta nii, et virutas mulle veel ühe matsaka üle turja. Inimesel on juba sündimisest saadik veres surmatunnini eksida." (lk 33) * [[Artikkel]] kõlas nii, nagu oleksid tšehhi sõdurid tulnud ja [[toimetaja]] pikali löönud ning teda siis [[jalg]]adega kõhtu peksnud, toimetaja aga [[valu]] pärast röökinud ja keegi selle röökimise [[stenograaf|stenografeerinud]]. (lk 393) * Nad möödusid rühmast, kus punapäine [[ingel]]-kapral parajasti ühte kohmakat paraadmundris ingel-sõdurit trillis, talle rusikaga kõhtu lõi ja ta peale karjus: "Tee oma lõuad laiemalt lahti, sa [[Petlemm|betlema]] [[siga]]! Kas siis nii hüütakse "[[Halleluuja]]t"? Sul on nagu [[klimp]] suus. Ma tahaksin teada, kes see [[härg]] oli, kes sind, tõbrast, [[paradiis]]i laskis! Hüüa veel kord … Mis hlahlehluhja? Või sina, siga, hakkad meil [[paradiis]]is inisema! … Proovi veel kord, sa [[liibanon]]i [[seeder|seedripuu]]!" (lk 518) ** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975 * Ühes teistega tõusis lauast ka Pearu, ja et tal [[püksid|pükse]] jalas polnud, siis pidi ta paratamata palja reisi varruliste keskel kõndima. [[Kõlblus]]vastast polnud selles küll midagi, sest tal oli seljas ilus [[valge]] linane [[särk]], mis ulatus põlvini, ja kaelas kirju sitsi[[rätik]], sõlm lõua all. Aga niisugune kõndimine haavas kasinate ja neitsilikkude perenaiste viisakustundeid ja nemad arvasid, et neil on võimata ainult pealtvaatajaiks jääda. Kui siis Pearu välja [[päike]]se paistele astus, ilmusid naised vitste, tikerpuu-okste ja värskete [[nõges]]tega ning siis algas üleannetu [[karistus|karistamine]] – aina mööda paljaid [[säär]]i, mis särgi alt välja paistsid. Esiteks kannatas Pearu, aga siis pistis ta naiste eest jooksu, need suure kisaga järele. Pearu jooksis õue[[värav]]ast välja ja siis mööda peenart edasi, mis seisis kesa ja [[rukis|rukki]] vahel. Aga purjus pea tõttu komistas ta ja kukkus rukki äärde maha. Et naised tal kannul olid, siis ei saanud ta enam üles tõusta ega uuesti jooksu pista, vaid ajas enda kükakile ja pistis jalad ning sääred särgisaba sisse. Aga naised ei hoolinud sellest. Silmapilk kisti Pearul särk üle piha kukla peale kokku ja vitsad, tikerpuu-raod ja nõgesed töötasid [[roosa]]l seljal, pihal ja [[tagumik]]ul, kuni hakkasid paistma siin-seal [[veri|verepiisad]]. Pearu karjus. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXVII "Tõde ja õigus" I], XXVII peatükk * Kummatigi on ülemõpetaja peale kõige kurjem Alva. Ta on nii vihane, et särtsub. "Kas tal muud teha ei ole, kui oma [[võim]]u näidata ja väikesi lapsi kiusata ning peksta? Aga ma ütlen seda, et kui ta sind peaks puutuma, Madlike, võtan ma puuhalu ja löön ta maha." Madlikese meelest on seda tore kuulda. Kuigi isa ei taha, et Alva puuhalu võtaks, ta ütleb, et sel juhul poleks temalgi rohkem oidu peas kui ülemõpetajal endal. ** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]" * Esikohal [[pseudonüüm]]ide tarvitamise rohkuselt on [[prantslased]], [[itaallased]] ja [[Venemaa]] rahvad. Järgnevad sakslased ning siis alles inglased, hollandlased ja skandinaavlased, kes varakult saavutasid [[kodanikuvabadus]]ed. [[Hispaanlased]] ja paljud muud maailma rahvad tulevad siin vähe arvesse: vägivallavõimust pole neil maadel puudu olnud, [[haridus]]lik tase aga oli madal ning vägivalla vastu võitlemist trükisõnaga esines vähe. (lk 151) ** [[August Palm]], "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156 * Kui [[mees]]te domineerimist tunnustatakse sotsiaalse korra keskse printsiibina ja rakendatakse tõkestamatult, täie füüsilise sunniõigusega, siis ei ole seksuaalrüvetust puudutavad uskumused tõenäoliselt kuigi kõrgelt arenenud. Teisalt, kui meeste [[domineerimine|domineerimise]] [[printsiip]]i sotsiaalse elu korraldamisel küll rakendatakse, kuid sellele räägivad vastu teised printsiibid, nagu [[naine|naiste]] [[iseseisvus]]e põhimõte või naiste kui nõrgema soo olemuslik [[õigused|õigus]] olla vägivalla eest paremini kaitstud kui mehed, siis seksuaalrüvetus tõenäoliselt vohab. ** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 248 * [Salvor Hardin:] Vägivald on asjatundmatule viimane väljapääs. ** [[Isaac Asimov]], "[[Asum]]", tlk [[Linda Ariva]], 1985, lk 50 * Kuigi [[tõde]] on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja vägivald võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada. ** [[Hannah Arendt]], "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas", tlk [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]], Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 309 * Suure osa elanikkonna hulgas on levinud väärkujutelm, et vägivald annab alati eelise füüsiliselt tugevamatele. See ei ole õige. [[Kaklus]]e tulemuse otsustab [[kiirus]] esimeste meetrite jooksul. ** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 78 * Mõistes vahet tegemata hukka absoluutselt igasuguse vägivalla, tähendab mõista hukka elu. Ent on täiesti arukas püüelda sellise maailma poole, kus vägivald on suunatud vaid orjuse, agressiooni ja türannia vastu. See on arukas isegi siis, kui meil on suured ja põhjendatud kahtlused, kas sellist maailma üldse kunagi tuleb. ** [[Leszek Kołakowski]], "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007, "Vägivallast", lk 91-92 * Ma panen ameti maha, sest elus on meeldivamaidki asju kui inimesi peksta. ** [[Muhammad Ali]], ''cit. via'': "Secrets of Power Persuasion for Salespeople" (2003), Roger Dawson, lk 192 * See on lihtsalt [[töö]]. Rohi kasvab, linnud lendavad, lained uhuvad liiva. Mina peksan inimesi. ** Muhammad Ali, ''cit. via'': "Ali's Quotes", BBC Sport: Boxing (17. jaanuar 2007) *"Dee on [[politsei]] vägivald..." pomises Igneous. :"Ei, {{Sõrendus|dee}} on ainult politsei [[karjumine]]!" lõugas Detritus. "Kui tahad vägivallaga proovi teha, diis mulle sobib!" :Igneous üritas Porgandilt abi otsida. "Nii pole õige, tal on [[ametimärk]], ta [[Hirmutamine|hirmutab]] mind, nii ei tohi teha," ütles ta. :Porgand noogutas. Tema silmis oli helk, mida Igneous oleks pidanud juba märkama. "Täiesti õige," nõustus ta. "Seersant Detritus?" :"Härra kapten?" :"Meil kõigil on olnud raske päev. Te olete tänaseks vabastatud." :"Selge, härra kapten!" hüüdis Detritus tähelepanuväärse innuga. Ta võttis ametimärgi eest ja pani hoolikalt maha. Siis hakkas ta turvist seljast ajama. :"Vaata seda niimoodi," ütles Porgand. "Me ei tee [[elu]], me lihtsalt anname elule [[koht|koha]], kus ta olla saab." * [[Terry Pratchett]], "[[Savijalad]]", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 290 * Vägivald, mis tapab pärismaiseid inimesi, toimub majandustegevuste kaudu, mis toodavad süsinikuemissioone ja kahjustavad [[elurikkus]]t. ** [[Marina Silva]], intervjuu: Fermin Koop, [https://earthjournalism.net/stories/marina-silva-bolsonaro-created-an-unwanted-situation-for-latin-america "Marina Silva: Bolsonaro created 'an unwanted situation' for Latin America"] Diálogo Chino/Earth Journalism Network, 12. detsember 2019 * Kui juba enne sõda oli olemas luureinfo [[Venemaa armee]] plaanide kohta tappa sõjaväelasi ja jõustruktuuride esindajaid, siis tsiviilelanike tapmine sellisel kujul esmapilgul sinna mustrisse ei mahu. Samas tuleb arvesse võtta Venemaa [[propaganda]]kanalite [[retoorika]] muutust viimastel nädalatel, kus enam ei räägita üksikutest natsidest, vaid et suur osa [[ukrainlased|ukrainlastest]] on sisuliselt natsid ning et tulevikus tuleb vallutatud aladel ka nendega vastavalt käituda. Hävitada tuleb kogu nende [[identiteet]], [[kultuur]] ja [[keel]]. Loomulikult tähendab see kõike kaasnevat – vägivald, [[seadusetus]]. Kahe sõnaga öeldes – [[Russki Mir]]. ** [[Teet Kalmus]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96335281/sojaraport-teet-kalmus-ilmnevad-uha-uued-sojakuriteod-venelased-aktiveerivad-viiendaid-kolonne-euroopas "Ilmnevad üha uued sõjakuriteod. Venelased aktiveerivad viiendaid kolonne Euroopas"], EPL, EPL, 05.04.2022 * Pildid tagasivõidetud [[Ukraina]] aladelt panevad õhku ahmima. See näitab [[karistamatus]]e tunnet. Üllatas ka vägivalla ulatus: igal pool, kuhu vene sõduri jalg on astunud, seal on toime pandud [[sõjakuritegu]]sid. Tegemist on metoodilise hävitamisega, mis sarnaneb kunagise [[NKVD]] tegevusega. ** Veiko-Vello Palm, intervjuu: [https://www.err.ee/1608563785/veiko-vello-palm-venelased-tegelevad-ukrainas-metoodilise-havitustooga "Veiko-Vello Palm: venelased tegelevad Ukrainas metoodilise hävitustööga"], ERR, 13.04.2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1r30og4s104k8gy8ohh7a347xk2znvr 0 2568 136232 134510 2026-11-03T23:25:12Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136232 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Indifference_(1895),_by_Giovanni_Battista_Quadrone.jpg|pisi|Giovanni Battista Quadrone, "Ükskõiksus" (1895)]] ==Proosa== * [[Elu]] esimene rekvisiit on ükskõiksus [[pühak]]ute ja [[profaan]]ide [[kiitus]]e ning [[laitus]]e vastu ja külmavereline [[tutvus]] [[surm]]aga. ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, [[LR]] 13-14 2005, lk 27 * Ükskõikne inimene — alati, ausalt — on märksa haruldasem nähtus kui arvatakse. (lk 35) * Mida suurem linn, seda suuremat entusiasmi näidatakse üles üksikjuhtumite suhtes ja seda suuremat ükskõiksust üldiste suhtes. (lk 54) ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni LR 36/2004 * Ainult ühel juhul ei paku [[abielu]] abikaasadele mingit lõbu — nimelt täieliku ükskõiksuse olukorras. Kuna paljud mu lugejad loodetavasti teavad, kui lõpmatult meeldiv on armastatud inimesele rõõmu valmistada, siis — nagu ma kardan, on mõned vähesed ehk kogenud, millist naudingut pakub [[viha]]tud inimese piinamine. ** [[ Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", II raamat, VII peatükk, tlk [[Valda Raud]] * Ükskõiksus, seesmine surm, on mõnikord märk kurnatusest, mõnikord märk vaimsest impotentsusest ja alati — hea toon. (lk 27) * Suurmaailmas ei meeldi miski nii väga kui ükskõiksus selle suhtes, kas talle meelditakse või ei. (lk 30) * Jõuetu julmus väljendub ükskõiksusena. (lk 32) * Ükskõiksus ja inimpõlgus jääb kaastunde ning inimarmastuse kõrval alati kandma vaimse üleoleku aurat. (lk 40) * Igat liiki ükskõiksus on laiduväärne, isegi ükskõiksus meie eneste suhtes. (lk 47) * Armastus kaob, ükskõiksus ei kao. (lk 50) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * Pime kombib teed valge kepiga, otsekui mõõtes inimliku ükskõiksuse temperatuuri. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad", tlk [[Jüri Talvet]], LR 2/1974, lk 16 * Ilma et nad sõnagi oleksid vahetanud, tunneb Franz, et talle on vastumeelne see poiss, ta pilkav jahedus, mis Franzi tavaliselt lõbustas. Talle on vastumeelne lamburi ükskõiksus, juba ette on talle vastumeelne nende inimeste ükskõiksus, kelle hulka ta peab nüüd minema [[supp]]i sööma, ja samuti on talle vastumeelne tema kohal süttivate tähtede ükskõiksus. ** [[Anna Seghers]], "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982, lk 107 * Paljudest mu sõpradest said mu vaenlased, paljudest vaenlastest said mu sõbrad, vaid ükskõiksed jäid truuks. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 23 * Lõpuks jõuame väikesele lagendikule, kus imetoredad [[paabulind|isapaabulinnud]] emapaabulindudele armastust avaldavad. Kella seitsme paiku hakkavad nad kosimisega pihta. Tantsuplatsile on ilmunud kaks kukke ja kolm kana. Isalinnud jooksevad rahutult edasi-tagasi, vedades taga oma pikkade seljasulgede kimpu nagu hinnalist sleppi. Emalinnud seisavad kobaras koos ega austa kumbagi rivaali ainsagi pilguga. Kiiresti ajavad kuked oma toredad sabasuled laiali ja löövad need lahti hiiglaslikuks lehvikuks. Nagu kirju sillerdav ratas laiub see linnu taga. Ja nagu aru saades, et alles päikesekiirtes avaldub nende kaunite sulgede õige sära, astuvad nad varjust valguse kätte. Milline kirgas läige ja sätendus! Uhke, metalses sinises särav rinnasulestik muudab oma värvust linnu iga liigutuse juures. Rütmiliselt kahisevad ja plaksatavad tiivad, kui paabulind oma sulestiku toredust emalinnule demonstreerib, kui ta keerleb ja pöörleb ja kauni silmmustrilise lehvikuga iga oma liikumise juures viipab, nagu kutsuks ta emalinde enese juurde. Kui eestpoolt sillerdab linnu sabaratas igas värvitoonis, siis tagantpoolt võib näha ranget vormi — värvid on kadunud, domineerib pikkade valgete sulerootsude struktuur. Väsimatult teevad tantsivad paabulinnud oma ringe. Ent kuidas nad ka ei meelita ja ahvatle ning kui oskuslikult nad ka oma ilu ei näita, pole neil publiku ees ikkagi menu. Emalinnud käituvad nii; nagu ei läheks see suurejooneline tseremoonia neile üldse korda. Aegajalt langetavad nad pea ja nokivad maast mõne terakese. Nad teesklevad täielikku ükskõiksust. Tegelikult jälgivad nad vargsi isalindude [[pulmatants]]u, mis peab neid paaritumiseks häälestama ja lõpuks seda ka teeb. Siiski ei ole emalindude külmus teeseldud. Puuduvate tunnete teesklemine on inimeste [[privileeg]]. Enamikul loomaliikidel on emaloomade ükskõiksus kaasasündinud omadus ja paaritumiseks vajalik. Nii ajavad soomusninasarvikud sageli oma elukaaslast mitu kilomeetrit taga. Jälitatavad võivad seejuures karjuda ja kõiki [[hirm]]u tundemärke ilmutada, kuid sellest hoolimata valvavad nad hoolega, et tormakas kosilane neid silmist ei kaotaks. Samuti, kuigi mitte nii temperamentselt, ajavad emasloomi taga hirved ja antiloobid. ** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 90 * Ta teadis päris kindlasti, et kalad pole tummad, ent [[hääl]]e [[kaja]] vees tekib ja kaob samaaegselt. Nii ei jõua nende [[sõna]]d iial teise kalani, nagu ühe inimese sõnad ei jõua vahel teise inimeseni, läbides veesüldadest veel tihedamat ükskõiksuse sfääri. ** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 194 * [[Armastus]]e vastand pole mitte vihkamine, vaid ükskõiksus. [[Kunst]]i vastand pole mitte [[inetus]], vaid ükskõiksus. [[Usk|Usu]] vastand pole mitte ketserlus, vaid ükskõiksus. Ning [[elu]] vastand pole mitte [[surm]], vaid ükskõiksus. ** [[Elie Wiesel]], ajalehes ''US News & World Report'' (27. oktoobril 1986) * Ükskõikne [[enamus]] avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ** [[Leszek Kołakowski]], "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007, ("Tolerantsusest", lk 43) * [Dumbledore:] Ükskõiksus ja hoolimatus teevad sageli palju rohkem kurja kui otsene vastumeelsus... /---/ Meie, võlurid, oleme oma kaasolevusi liigas kaua vääralt kohelnud ja mõnitanud ning lõikame nüüd selle vilju. ** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Fööniksi Ordu", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2003, lk 822 * "Ma mõtlesin ümber. Ma ei taha enam, et te minust [[raamat]]u kirjutaksite," ütlesin ma järsku. "Ma ei taha, et teised loeksid, mida ma teinud olen. Ma ei häbene ega midagi, aga ma lihtsalt ei taha kuulsaks saada. Mulle ei meeldiks [[autogramm]]e jagada. Ma lausa vihkaksin seda. Ma pääsen ju siit kunagi välja ka, kas teate. Ja siis ei saaks ma enam iialgi [[rahu]]. Ma olen seda näinud. Filmides ja puha. Oleksin siis ju nagu mingi faking [[Tanel Padar]] või... eeee... mis ta nimi oligi... mingi... [[Dave Benton]]. Noh, teate küll, need, kes kunagi ammustel aegadel [[Eurovisioon]]il käisid. Nad olid nii faking kuulsad, et isegi [[Edgar Savisaar|Savisaarest]] ja [[Arnold Rüütel|Rüütlist]] kirjutati tol ajal lehtedes vähem kui neist. Mina ei tahaks midagi sellist. Ausõna. Ma vihkan autogrammide andmist ja muud säänest kuulsusega kaasas käivat jura. Võtame näiteks selle paganama [[Michael Jackson]]i. No kammooon... hm... tegelikult ärme ikka teda võta... ta on suht mõttetu lontrus mu meelest... võtame hoopis [[Leonardo DiCaprio]]. Pool maailma armastab teda ja pool maailma vihkab. See on naljakas. Inimesed ei suuda ära otsustada, kas ta on siis lõppude lõpuks maailma parim [[näitleja]] ja tõeline [[geenius]] või lihtsalt üks õnnestunud näolapiga nolk, kes tahtis natuke [[eputamine|eputada]]. Kurat, ega mina ka ei tea. Ja mul on täiesti [[pohhui]] kah. See ongi minu arust kõige hullem, kui inimestel on sinust täiesti pohhui. Kui nad sind ei tea ja neil on sust pohhui, siis polegi asi veel nii masendav, onju? Aga kui sa oled mingi faking [[kuulsus]] ja puha ja neil on sust ikka täiesti pohhui. Vot seda ma ei seedi. Ei. Ma ei taha ikka seda raamatut." ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 4 * Austeni südikatel kangelannadel kipuvad olema üsna äpardunud isad, kes kas huvipuudusest, suurest [[eneseimetlus]]est või lihtsalt elukorralduslikust [[saamatus]]est jätavad oma tütarde elu korraldamise nende endi hooleks. Ärahellitatud noorema tütrena on Emma loonud oma peas omalaadse [[nukuteater|nukuteatri]], mille juht ta ise on ja mille nukkudeks enda teadmata kõik ümberolijad. (lk 532) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Miski ei saanud enam puutumata jääda. Kõik pidi pideva arengu eest kõrvale astuma. Neil, kes asju otsustavad, paistis olevat ühine hirm jätta kas või mõni üksik väike kohake planeerimata ja ebareeglipäraseks. [[Linn]]a ja selle lähiümbruse iga ruutmeeter tuli välja arendada ja lülitada linna planeerimisse. Tundus, et iga [[poliitik]]u unistus oli lammutada maha mingi vana tööstuspiirkond, et ehitada omaenda mälestuseks mõni [[pilvelõhkuja]]. Ta oli täiesti veendunud, et tulevaste poliitikute kõige kõrgemalt hinnatud omadus on [[sentimentaalsus]]e täielik puudumine ja totaalne huvipuudus mineviku vastu. ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 21 ==Luule== <poem> Ja [[öö]]siti nüüd ei ma enam [[uni|maga]]: mu [[süda]] õhetab kui hõõguv ääs – ah, [[sirel]]ite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja [[vaga]]! </poem> * [[Marie Under]], "Sirelite aegu", (1916), rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 37-38 <poem> Leige ükskõiksus on surmastki hirmsam kanda. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kui minu tuppa ei kostaks", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 5 <poem> [[inimesed]] käivad poes ning loevad [[ajaleht]]i ja on nõmedad ja ükskõiksed nii paljude asjade suhtes ja [[luule]] mis ju tahab väljendada väljendamatut sobib hästi kokku [[surm]]aga ja ka [[elu]]ga — ma usun </poem> * [[Ilona Laaman]], "*sa ei tule enam mu juurde ei unes ega ilmsi", rmt: "Maakulgur on maandunud", 2003, lk 13 <poem> [[Aeg]] [[Ehitamine|ehitab]] ainsa tiivalöögiga uusi [[püramiid]]e ja [[Joonistamine|joonistab]] nokaga [[liiv]]ale surematuid teoseid kriibib [[küünis]]tega ahastavaid armastuskirju ükskõiksesse [[õhk]]u </poem> * [[Kristiina Ehin]], "Sõuame väikeses paadis" kogus "Aga armastusel on metsalinnu süda" (2018), lk 11 ==Allikata tsitaadid== * [[Naine]] andestab vihkamise, jämeduse, pilkamise, kuid mitte kunagi ükskõiksust. ** [[George Bernard Shaw]] * Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. ** [[Baltasar Gracian]] [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ccdnie3pc3gk2krrceh84yu8mn3sn0g 0 2606 136233 134365 2026-11-03T23:27:37Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136233 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Statue of Ramesses II at the British Museum.jpg|pisi|Üks väga kuulus mees.]] '''Kuulsus''' on inimese laialdane ja püsiv tuntus ning tunnustatus. ==Proosa== * VII. Mõned soovivad saada kuulsaks ja lugupeetuks, arvates, et sel moel saavutavad nad inimeste ees [[turvalisus]]e; seega, kui selliste inimeste elu tõesti on turvaline, on nad omandanud loomupärase hüve; kui see aga ei ole turvaline, siis ei ole neil seda, mille poole nad algusest peale oma loomu iseärasuse tõttu on püüelnud. ** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781) * Kuulsus tähendab tavaliselt au hukku ning au harva teed kuulsusele. Kuid see, kes paneb kuulsuse ja [[võim]]u aresti alla, tembeldab au oma heaksarvamise järgi ning teeb kellapronksist kuldmünte. (lk 41) * Au puudumise tõttu viis kuulsus [[prantslased]] joovastunud [[ekstaas]]i. Au tekib puhta teene filosoofiliselt väärilisest hindamisest; kuulsus on massi hääle vastukaja. Au oli Aristeidesel ja ehk Miltiadesel; kuulsus oli Caesaril ning Napoleonil. Kus puudub [[mõistus]], [[õiglus]] ja [[vabadus]], võib küll olla suur kuulsus, ent aust pole seal juttugi. (lk 41) * "Auahnus" ja "auahne" on väljendid, millel puudub puhas filosoofiline mõte. [[Ahnus]] hävitab au. Kus on au, seal pole ahnust, ja vastupidi. Õige sõna oleks "kuulsuseahne", sest au ei ole siin midagi muud kui kuulsus, väga sagedasti koguni au vastand! Kuulsust sisaldavad [[ajalehed]] ja ''ora populi''. Au on kõige tõelise ning hea puhas tunnustamine, ja selle kindel püsimine seal on suur asi. "Ta pälvis au" on kõigest poliitiline väljend, mis sageli on väga ebamoraalne. Muidugi tahetakse kuulsust hea meelega auks tembeldada, ning rahva puhul see ka õnnestub. (lk 50) ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid", tlk Krista Räni, LR 13-14 2005 * Tõukejõude, mille mõjul tegutsetakse, võiks nagu kolmekümmend kaht tuult ilmakaarte järgi jaotada ja neile ka vastavad nimed anda: Leib, Leib-Kuulsus või Kuulsus, Kuulsus-Leib, Hirm, Lõbu jne. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], LR 28/1972, lk 23 * "Kas [[aadlik]]ud siis [[luule]]tavad?" küsis Raoul lihtsameelselt. "Arvasin, et see pole neile seisusekohane." :"Jah, armas vikont, kui luuletad viletsasti, siis pole see seisusekohane, aga kui värsid on head, toob see suurt kuulsust. Võtame näiteks härra de Rotrou. Kõigest hoolimata usun ma," jätkas Athos toonil, millega antakse kasulikke õpetusi, "et parem on siiski mitte luuletada." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 218 * Inimestel on kas liiga hea või liiga halb kuulsus; ainult sellist kuulsust, mis nad on tegelikult ära teeninud, ei ole neil kunagi. (lk 18) * Kes rahuldub vähese kuulsusega, ei väärigi suurt kuulsust. (lk 22) * Mis tähtsust on kuulsusel, kui meie silmad enam järelkuulsust ei näe? (lk 27) * Väikeste inimeste kuulsust nimetatakse eduks. (lk 39) ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007 * "Ma olen luuletaja, minu tööpõld ei ole siit maailmast," ütles Wesipruul sügawas liigutuses ning tõstis silmad ämbliku wõrkude poole, mis laest maha rippusiwad. "Ma wihkan masinaid, millede mürin jumalikku luult taewasse tagasi peletab. Ma olen wiimne neist ära walitsetud luulekunsti jüngritest, kes maailma müdinast hoolimata ühe tähe järele kõnniwad, mis taewast nende hingesid imelise läikega walgustab." :"Mis täht see on?" :"Suremata kuulsus." * [[Eduard Bornhöhe]], [https://et.wikisource.org/wiki/Tallinna_narrid_ja_narrikesed/1 "Kuulsuse narrid"] * Ole ettevaatlik: kui kuulsusesära sinu peale langeb, on su vaenlased eelisseisundis — nad varitsevad ju varjus. * Kuulsaks saada, et lubada endale inkognitot! ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted", tlk [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]], LR 48/1977, lk 40 * [[Tulevik]]us saab igaüks olla 15 minutit maailmakuulus. ** [[Andy Warhol]] oma Stockholmis 1968. aastal toimunud näituse kataloogis * Kuulsuseks ei piisa geniaalsete teoste loomisest, keegi peab need maailma ees ka geniaalseks rääkima. ** [[Arvo Valton]], "Uksed kriuksuvad öösiti", 1977, lk 94 * Kavalehe [[sissejuhatus]] ajendab selliste [[kontsert]]ide külastajaid teistele kaaskuulajatele selgitama, miks ja kuidas tema sisemus muusika [[valu]]ga kaasa väriseb. Just nüüdsama on ta neid ja nendele sarnaseid ridu kuskil lugenud. [[Beethoven]]i valu, [[Mozart]]i valu, [[Schumann]]i ja [[Bruckner]]i valu, [[Wagner]]i valu. /---/ Ühele proua doktorile on sarnased muusikalised [[hirm]]ud juba ammu tuttavad. Juba [[kümme|kümnendat]] [[aasta]]t üritab ta Mozarti Reekviemi saladuse jälile jõuda. Senini pole tal õnnestunud oma uurimustes jalatäitki edasi astuda. Tegemist on põhjatu ja salapärase teosega. Meiesugune ei saagi seda teost mõista! /---/ Reekviemi sissemaksu tegi keegi [[must]]as [[mantel|kutsarimantlis]] saladuslik tundmatu. Proua doktor ja teised, kes on kõik ühte ja sedasama Mozarti elust jutustavat [[film]]i näinud, teavad - tegemist on [[surm]]a endaga! Selline [[mõte]] aitab kuulsust kaitsvasse kesta [[auk]]u närida ja läbi selle augu kuulsuste külje alla pugeda. ** [[Elfriede Jelinek]], "Klaveriõpetaja", tlk Liina Truus-Mittermayr, 2005, lk 16 * Oma lapselikus [[naiivsus]]es olin ikka kujutlenud, et kindlasti on tohutult tore olla [[autor]]. Mulle ei tulnud pähegi, et kui ma selleks kord saan, lakkan ma paljude silmis olemast inimolend. Keegi ei olnud mulle kunagi rääkinud [[kirjandus]]e kõige hullemast tööstuslikust ohust: tuntuse mürkgaasist, mida levib iga kirjaniku ümber võrdeliselt tema [[edu]]ga. :Ma ei püüa väita, nagu ohustaks see gaas hingamist ja [[edevus]]est või eneseteadvusest mindaks paiste, mis varem või hiljem hävitab [[looming]]u. Aga kui autor ise ongi immuunne, kannatavad tema teosed, sest on hävinud tema kui [[vaatleja]] [[anonüümsus]]. Ümbritsevad inimesed hingavad seda gaasi sisse ning nende [[käitumine]] tema juuresolekul moondub, nagu viibiksid nad [[kaamera]] ees. Tõeliselt kuulsal kirjanikul õnnestub haruharva kohata kedagi, kes ei oleks teadlikult kuulsa kirjanikuga kohtumise ebaloomulikus seisundis. * [[Alison Lurie]], "Tõelised inimesed", tlk Meelike Palli, [[LR]] 14-16/1992, lk 29 * [[Universum]] ei põhine õiglasel tasustamisel ja me isegi ei tea, kuidas teistsugune korraldus välja näeks. Võib-olla on taevariigis kuulsusel teised reeglid, võib-olla on seal kuulsad ehk siis kõrgematel astmetel inimesed, kellest maa peal keegi kuulnud pole; võib ometigi arvata, et nende hulgas pole selliseid, kes maises ilmas palavikuliselt kuulsust taga ajavad ja vihaselt kadetsevad neid, kellele juhus on kuulsuse kinkinud; on vähe tõenäoline, et Jumal annaks meile kuulsuse tasuks meie kadeduse ja tühisuse eest. Ärgu siis need arvukad hulgad, keda õgib meeleheide, et nad ei saanud [[Nobeli preemia]]t, mille nad on muidugi õigusega ära teeninud, või et neist ei saanud [[Ameerika Ühendriikide president]]i, nagu õigluse reeglite kohaselt oleks pidanud juhtuma, lootku, et Jumal annab need autasud ja ametid neile taevariigis. ** [[Leszek Kołakowski]], "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007, "Kuulsusest", lk 20 * "Ma mõtlesin ümber. Ma ei taha enam, et te minust [[raamat]]u kirjutaksite," ütlesin ma järsku. "Ma ei taha, et teised loeksid, mida ma teinud olen. Ma ei häbene ega midagi, aga ma lihtsalt ei taha kuulsaks saada. Mulle ei meeldiks [[autogramm]]e jagada. Ma lausa vihkaksin seda. Ma pääsen ju siit kunagi välja ka, kas teate. Ja siis ei saaks ma enam iialgi [[rahu]]. Ma olen seda näinud. Filmides ja puha. Oleksin siis ju nagu mingi faking [[Tanel Padar]] või... eeee... mis ta nimi oligi... mingi... [[Dave Benton]]. Noh, teate küll, need, kes kunagi ammustel aegadel [[Eurovisioon]]il käisid. Nad olid nii faking kuulsad, et isegi [[Edgar Savisaar|Savisaarest]] ja [[Arnold Rüütel|Rüütlist]] kirjutati tol ajal lehtedes vähem kui neist. Mina ei tahaks midagi sellist. Ausõna. Ma vihkan autogrammide andmist ja muud säänest kuulsusega kaasas käivat jura. Võtame näiteks selle paganama [[Michael Jackson]]i. No kammooon... hm... tegelikult ärme ikka teda võta... ta on suht mõttetu lontrus mu meelest... võtame hoopis [[Leonardo DiCaprio]]. Pool maailma armastab teda ja pool maailma vihkab. See on naljakas. Inimesed ei suuda ära otsustada, kas ta on siis lõppude lõpuks maailma parim [[näitleja]] ja tõeline [[geenius]] või lihtsalt üks õnnestunud näolapiga nolk, kes tahtis natuke [[eputamine|eputada]]. Kurat, ega mina ka ei tea. Ja mul on täiesti [[pohhui]] kah. See ongi minu arust kõige hullem, kui inimestel on sinust täiesti pohhui. Kui nad sind ei tea ja neil on sust pohhui, siis polegi asi veel nii masendav, onju? Aga kui sa oled mingi faking kuulsus ja puha ja neil on sust ikka täiesti pohhui. Vot seda ma ei seedi. Ei. Ma ei taha ikka seda raamatut." ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 4 ==Luule== <poem> [Roland Olivier'le:] "Meil seisab ees nüüd karm ja äge [[lahing]], missugust maailm pole näinud veel. Sa võta oma [[mõõk]] ja raiu vapralt, ja mina panen tööle Durendali! Ei ole vähe meie mõõku kandnud, ei ole vähe võitnud lahinguid! Ei tohi halba [[laul]]u luua meist!" </poem> * "[[Rolandi laul]]", tlk [[Johannes Semper]], rmt: "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia", 1962, lk 116 <poem> 3 korda elagu [[Karu]]! (''Kes? Ei saa aru!'') Elagu Karu! 3 hurraad [[Winnie Puhh]]ile hüüamegi! (''No öelge siis ometi - MIS TA TEGI?'') </poem> * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]" Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 110 <poem> Kuulsust ma ei taha, iseendaks jään. Kuulsus läheb ära, Kuldne Trio jääb! </poem> * "Kuulsus läheb ära", ansambli [[Kuldne Trio]] laul ==Allikata== * Kuulsus on [[kangelastegu]]de aroom. ** [[Sokrates]] * Kuulsuse võlu on nii suur, et meile meeldib iga asi, mis on sellega seotud - isegi [[surm]]. ** [[Blaise Pascal]] * Avaliku elu tegelane on tuntud oma tuntuse poolest. ** [[Daniel Boorstin]] * [[Häda]] inimesele, kelle [[nimi]] on suurem kui ta tegu. ** [[Elias Canetti]] * [[Märterlus]] on ainus viis, kuidas andetu [[inimene]] võib saada kuulsaks. ** [[George Bernard Shaw]] ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] h5m6ugwto03zgdhz4203jsdm9oxgex1 0 5987 136224 32759 2026-11-03T21:34:16Z Pseudacorus 2604 136224 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2007.10.23. -Leszek Kolakowski Foto Mariusz Kubik.jpg|pisi|Leszek Kołakowski (2007)]] '''Leszek Kołakowski''' (23. oktoober 1927 – 17. juuli 2009) oli Poola filosoof. Alustanud Spinoza käsitlemisest marksistlikelt positsioonidelt, jõudis ta peatselt marksismi kritiseerimiseni ning oli 1968. aastal sunnitud Poolast emigreeruma. Eesti keeles on tema teostest ilmunud: * "Horror metaphysicus" (tõlkinud Triin Kallas; Tallinn: Valgus, 2000) * "Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest" (tõlkinud [[Joel Sang]]; Tallinn: Vagabund, 2004), * "Miniloengud maksiprobleemidest" (tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]; Laiuse: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007. 2. trükk 2019) * "Mida küsivad meilt suured filosoofid" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012) * "Revolutsioon kui ilus haigus" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu kirjastus, 2014) * "Naeruvääristatud Jeesus: kaksteist esseed" (koostanud ja tõlkinud Hendrik Lindepuu; Halliste: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017). ==Horror metaphysicus== Leszek Kołakowski, "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 * Kaasaegne [[filosoof]], kes pole iial tundnud end [[šarlatan]]ina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. (lk 7) * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab —see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Kui ma räägin [[teadmine|teadmise]] relatiivsusest, siis toon ma kuuldavale tähendusetuid helisid ega väidagi end ütlevat midagi tõest või väära. Minu sõnadel, millel pole mingit kognitiivset väge, on siiski terapeutiline väärtus, niivõrd kui nad aitavad minul ja teil vabaneda filosoofilistest [[probleem]]idest, sealhulgas eriti teadmise relatiivsuse probleemist ja eneseosutuse [[paradoks]]ist, mis temaga kaasneb. Siit näib kooruvat üks praktiline [[nõuanne]], lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake [[lapsehoidja]]ks, [[kirikuõpetaja]]ks, [[torujüri]]ks või [[kloun|tsirkusetolaks]] - nendel tegevusaladel saavad inimesed üksteisest kaunis hästi aru ilma võimatuid tunnetusteoreetilisi küsimusi esitamata. (lk 11-12) * Universaalne [[relativism]] halastab tavaliselt [[loogika]] peale; oleks ka üllatav, kui ta väidaks, et vasturääkivuse seadus kehtib ainult keelemängu või kultuuri piires, — nii muutuks edasine [[kommunikatsioon]] võimatuks ja jätaks relativismi iseenda poolt tekitatud halvatusseisundisse. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu. Universaalne relativism halastab enamasti ka [[matemaatika]]le. Kergem on jälgida hüppeid empiiriliste ja humanitaarteaduste ajaloos kui vastata järgnevale lihtsale küsimusele: kuidas küll juhtus, et [[Galilei]] ja [[Newton]] jätsid [[Aristoteles]]e [[füüsika]]st järele vaid [[varemed]], aga [[Eukleides]]e tõestused kehtivad tänapäevani? (lk 13) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, Hegel. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks - olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ==Miniloengud maksiprobleemidest== Leszek Kołakowski, "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007 * Iga [[teooria]]t, mis seletab inimkäitumist vaid ühe ajendiga või kogu ühiskonnaelu ühte sorti põhjusliku energiaga, võib kaitsta, aga see just näitabki, et kõik need teooriad on üksnes filosoofilised konstruktsioonid. ("Võimust", lk 10) * Õnneks ei anna anarhistlikku [[revolutsioon]]i korraldada tellimise peale: [[anarhia]] tekib, kui mingil põhjusel pole ükski võimuorgan suuteline olukorda valitsema; tulemuseks on, et mingi jõud, kes tahab jagamatut [[võim]]u endale — aga selliseid on alati —, kasutab ära üleüldist korratust ja demoraliseeritust ning surub peale oma despootliku korra; kõige eredamaks selliseks näiteks oli Vene revolutsioon - despootlike bolševike nõukogude tekkimine tänu ühiskonna üleüldisele anarhiale. Anarhia on tegelikult [[türann]]ide teenistuses. ("Võimust", lk 12) * [[Universum]] ei põhine õiglasel tasustamisel ja me isegi ei tea, kuidas teistsugune korraldus välja näeks. Võib-olla on taevariigis [[kuulsus]]el teised reeglid, võib-olla on seal kuulsad ehk siis kõrgematel astmetel inimesed, kellest maa peal keegi kuulnud pole; võib ometigi arvata, et nende hulgas pole selliseid, kes maises ilmas palavikuliselt kuulsust taga ajavad ja vihaselt kadetsevad neid, kellele juhus on kuulsuse kinkinud; on vähe tõenäoline, et Jumal annaks meile kuulsuse tasuks meie kadeduse ja tühisuse eest. Ärgu siis need arvukad hulgad, keda õgib meeleheide, et nad ei saanud [[Nobeli preemia]]t, mille nad on muidugi õigusega ära teeninud, või et neist ei saanud [[Ameerika Ühendriikide president]]i, nagu õigluse reeglite kohaselt oleks pidanud juhtuma, lootku, et Jumal annab need autasud ja ametid neile taevariigis. ("Kuulsusest", lk 20) * Ükskõikne [[enamus]] avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ("Tolerantsusest", lk 43) * Tänapäeval kohtab harva neid, kes ülistaksid [[sõda]] iseenesest, suguharude lugematud tapatalgud [[Aafrika]]s ja koletused Bosnias ei paku eriti palju materjali sõjakunsti võlude kiituseks. On aga igal juhul tähelepanu väärt, et arvutu hulga suurte ja väikeste sõdade hulgas, mida on peetud peaaegu igas maailma nurgas pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], pole olnud ainsatki, kus mõlemal vaenupoolel oleks olnud demokraatlik riik; sõjad sünnivad türanniast. ("Vägivallast, lk 88) * Mõistes vahet tegemata hukka absoluutselt igasuguse vägivalla, tähendab mõista hukka elu. Ent on täiesti arukas püüelda sellise maailma poole, kus vägivald on suunatud vaid orjuse, agressiooni ja türannia vastu. See on arukas isegi siis, kui meil on suured ja põhjendatud kahtlused, kas sellist maailma üldse kunagi tuleb. ("Vägivallast", lk 91-92) * [[Vabadus]]t — rohkem või vähem - võib olla ainult seal, kus midagi on lubatud või keelatud. Asja teeks ehk selgemaks vist juba Esimese maailmasõja eelsest ajast pärit ütlus: "[[Austria]]s on lubatud see, mis pole keelatud; [[Saksamaa]]l on keelatud see, mis pole lubatud; [[Prantsusmaa]]l on kõik lubatud, ka see, mis on keelatud; [[Venemaa]]l on kõik keelatud, ka see, mis on lubatud." ("Vabadusest", lk 98) * Kui uued [[vajadus]]ed sünnivad, siis tekivad ka uued [[ebavõrdsus]]ed. Mõned asjad, mida kunagi peeti [[luksus]]eks, muutuvad üleüldisteks, vähemalt maakera jõukamates osades, teised jälle mitte. Pole mingit võimalust anda igaühele [[loss]] Loire’i kaldal; võib (teoreetiliselt) korraldada anarhistliku või bolševistliku revolutsiooni ja võtta Loire’i kaldal kõigilt lossid, aga siis hakkavad need aristokraatlikele peredele kuulumise asemel kuuluma valitseva partei juhtidele; see pole aga arvatavasd väärt miljoneid laipu, mida need revolutsioonid on tekitanud. ("Luksusest", lk 104) * Kui me peatume sõna igapäevasel kasutamisel, siis märkame kohe, et omistame [[igavus]]t üksnes sellele, mille tajumine kulgeb ajas: igavad on teatrietendus, kontsert, ajalooline traktaat, mingi töö, aga üldiselt ei räägi me igavast [[maal]]ist, sest sellele heidame reeglina vaid ühe pilgu. [[Maastik]] võib olla igav, kui peame seda vaatama pikemat aega, näiteks sõites [[rong]]iga mööda üksluist ja [[kontrast]]ideta lumist [[tasandik]]ku. Objekt võib olla igav, kui see kordab ennast, või kui see on kaootiline ja seosetu (aga kaootilist maailma kujutav [[romaan]] või [[näidend]] ei pea üldse olema igav: näiteks [[James Joyce|Joyce’i]] "Ulysses" ja [[Samuel Beckett|Becketti]] näidendid). Tajuja vaatepunktist tähendab igavus seda, et midagi uut ei juhtu ja kui juhtubki, on tajujal ükskõik, kas see juhtub või mitte; tundub nagu viibiks monotoonses ja muutumatus maailmas. ("Igavusest", lk 111) * See, et vägivalla kasutamiseks türannia vastu, millel pole mingit õiguslikku alust, on head põhjendused, ei tähenda veel, et see oleks ka tõhus vahend soovitud [[muutus]]te saavutamiseks. Enamasti on see ebatõhus. Vene terroristidel oli XIX sajandil piisavalt põhjendusi oma võitluse jaoks, aga nende vaatemängulised atentaadid ei muutnud tsaaririiki paremaks ega tekitanud unistatud revolutsiooni. Revolutsioon algas hoopis muudel põhjustel ning pärast seda käivitus riiklik [[terror]] enneolematus ulatuses. ("Terrorismist", lk 163) * On vaja teha ka vahet terroriaktidel, mis on suunatud võimuaparaadi jõustruktuuride vastu ja terrorirünnakutel, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed ja mille eesmärk on tekitada inimestes hirmu. Palestiinlaste terrorirünnakud on reeglina just sellised: et oleks võimalikult palju juhuslikke ohvreid (seda hõlbustab enesetaputerroristide usk, et kohe pääsevad nad [[paradiis]]i, mida [[Koraan]]is nii ahvatlevalt kirjeldatakse). Palestiinlaste võitlusel on omad põhjendused ja neil on ka põhjust pidada territooriumi Jordanist lääne pool Iisraeli riigi poolt okupeerituks; kuid nende võitlusmeetodid on õigustamatud; tuleb muuseas ka meeles pidada, et juba algusest peale ei olnud nende võitluse eesmärgiks mitte Palestiina riigi loomine sellel territooriumil, mis enne kuulus Jordaaniale, vaid — nagu nad ise ütlesid — juutide pühkimine merre ja Iisraeli riigi hävitamine. ("Terrorismist", lk 164) * [[Seks]] ei sarnane ülejäänud [[füsioloogia]]ga. See ei ole mitte [[loodus]]est, vaid kultuurist põhjustatud, et me väljendame oma kogemusi söömise valdkonnas ühtmoodi, aga seksuaalsetes asjades teistmoodi. Me võime avalikult kuulutada, et oleme näljased, aga oma seksuaalset nälga me avalikult ei kuuluta. ("Seksist", lk 170) * Riikides, kus [[surmanuhtlus]] on kaotatud, juhtus see reeglina parlamendi otsusel vastu ühiskonna enamuse tahet. See pole aga hea argument surmanuhtluse poolt; tõenäoliselt keelati enamuse tahte vastaselt ka nõiajaht. ("Kõrgeimast karistusmäärast", lk 201) * Selle kohta, kuidas [[stereotüübid]] toimivad, võib tuua suvalise näite. [[Inglismaa]]l, nagu teada, on vihmase maa maine. See reputatsioon ei põhine metereoloogiliste andmete statistilisel uurimisel, vaid spontaansel kvasi-üldistusel. Kuna see maine on juba kinnistunud, hakkab toimima eriline loogika või pigem eriline mitteloogiline mehhanism. Kui sajab vihma [[Prantsusmaa]]l, siis lihtsalt sajab vihma. Aga iga vihmane päev Inglismaal kinnitab seda stereotüüpi: see on vihmane maa. Aga vastupidine reegel ei toimi: päikeseline päev Inglismaal on loogiliselt tähenduseta, see ei lähe vastuollu maa mainega. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 209) * Iga rahvas või hõim loob stereotüüpe oma naabrite kohta, aga ka muude, rohkem või vähem tuntud hõimude kohta; tihti ilmutavad need stereotüübid pooleldi respekti ja pooleldi [[põlgus]]t. Nii näiteks "teame", et [[sakslased]] on distsiplineeritud, aga ilma [[huumorimeel]]eta; et [[inglased]] on usaldusväärsed, aga piiratud mõtlemisega; et [[poolakad]] on julged, aga süstemaatiliseks tööks sobimatud; et [[juudid]] on targad, aga taktitundetud; et [[ameeriklased]] on sõbralikud ja naiivsed, et [[tšehhid]] on töökad, aga väiklased ja ahned; et [[itaallased]] oskavad elu nautida, aga nende peale ei või loota jne. Kunagi ei tule stereotüüpi kinnitavatest näidetest puudu, aga vastupidised näited ei tule arvesse; stereotüübid püsivad vankumatult, aga kui kohtame vastuseisu, siis on meil käepärast võtta fraasid nagu "jaa, ikka on [[erand]]eid" või "mõned minu parimatest sõpradest" jne. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 210) * [[Ajalugu]] kirendab hädadest, mida on põhjustanud egalitaarsed ideoloogiad, ent religioossed jutlused [[kadedus]]e vastu on tavaliselt tagajärjetud, eriti tänapäeval; muuseas on neid üsna harva, sest [[kirik]] on keskendunud tänapäeval teistele [[patt]]udele, mida on kergem määratleda. ("Kadedusest", lk 265) * ... sõjajärgsetel aastatel asustati [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse järjest enam venelasi, kindlasti lootuses, et lõpuks need väikesed rahvad lahustuvad ja kaovad vene massi sisse. See oli sihilik poliitika ja mõlemad Balti riigid leidsid end impeeriumi lagunedes silmitsi neile vägisi kaela saadetud migrantide massiga. Õnneks ei läinud massiliste väljasaatmisteni; kui aga eestlased nõuavad, et venelased peavad kodanikuks saamiseks õppima ära [[eesti keel]]e, kas võib siis sellist nõuet pidada talumatuks natsionalistlikuks [[ekstravagantsus]]eks? Võõramaalasi, kes on tulnud elama Suurbritanniasse, ei pea veenma ega sundima, et nad õpiksid ära [[inglise keel]]e, nad teavad ise, et see on hädavajalik, aga kui venelased Eestis ei taha õppida selle maa keelt, siis on nad ju elav tõend sellest, et on endiselt oma imperialistlike unelmate kammitsas. ("Demokraatia on loodusega vastuolus", lk 308) * Religioosne elu kestab kindlasti edasi, võib-olla mitte olemasolevais rööpais, mitte tingimata olemasolevates institutsionaalsetes vormides. See sõltub - vähemalt traditsioonilise kristluse puhul - elujõust, mida endas kannavad usu edasiandjad, peamiselt siis preestrid, sõltub nende sisendusjõust ja keele osavusest, mida nad kasutavad, et uskujaid õpetada, nende südametunnistuseni jõuda, kosutavaid sõnumeid kuulutada. Kui preestrite keel tundub jumalarahvale aher, siis on preestrid süüdi, mitte rahvas. Kui religioosne elu taandub sotsiaalsete, poliidliste, rahvuslike või isegi moraalsete vajaduste ja emotsioonide korraldamiseks, siis võib religioon mingi aja eksisteerida, aga lõpuks variseb kokku või taandub religioossuse teiste vormide ees. ("Minu ennustused religiooni ja filosoofia tuleviku asjus", lk 314) ==Revolutsioon kui ilus haigus== Leszek Kołakowski, "Revolutsioon kui ilus haigus. Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast - aga mitte ainult", tlk Hendrik Lindepuu, 2014 * Mida raskem on võimu hoida, seda enam peab võim olema ümbritsetud imetluse nimbusega ja olema kultuse objekt. Väga lihtne on ära unustada, et võim on ühiskonnaklassi tööriist ja tema huvide eestkõneleja. Täpsemini väljendudes: küll kord saavutatakse kõik, mida see võim teenib, ent hetkel on kõige tähtsam võimul püsida; kuid see "hetkel" venib aastaid ning siis selgubki, et on liiga hilja. Võim on muutunud eesmärgiks iseeneses, see ei ole enam võimuletulnud klassi tööriist, see on muutunud nende tööriistaks, kelle käes on võim. Halvaloomulise kasvajana kombitsaid laiali ajav võimuaparaat ei otsi enam oma olemasolule õigustust ühiskondlikest huvidest: tal on oma huvid võimuaparaadina, oma kastihuvid või autonoomse ja eraldiseisva organisatsiooni huvid, mida varjatakse ikka Suure Loosungiga. Aga valitsevate gruppide ideoloogia saab valitsevaks ideoloogiaks - aitäh Marxile selle lihtsa tähelepaneku eest. :Võimu müüt kui kõrgeim õigustus imbub ka nende teadvusse, kes ise selles ei osale, ehkki neile püütakse jätta teistsugust muljet. Sel kombel juurdub kurjakuulutav usk, et võim ongi ülim siht. Ükski hind ei ole võimu eest liiga kõrge: see hind võib olla agressioon, invasioon, genotsiid, massiline katastroof, moraalne mandumine, oma esialgsete loosungite jalge alla tallamine. Mis kõik ka juhtus. (lk 14, "Jumalate surm") * Jumalate surm on ahelreaktsioon —üks tõmbab teise kuristikku - ''abyssus abyssum invocat''. Kogenud preestrid teavad, et seepärast tuleb mütoloogiat kultiveerida süsteemina, kus iga detail on samavõrra tähtis ja samavõrra püha. Seda mütoloogia loogikat teab iga preester, kui ta ütleb: täna jätad [[missa]] vahele, homme teotad Jumalat, ülehomme saab sinust bolševik. [[Stalinism]] oli elujõuline just oma terviklikkuse tõttu, stalinismi preester ütles: täna meeldib sulle Paul Klee maal, homme ei vaimustu sa enam sotsrealistlikust arhitektuurist, ülehomme ei usu sa kvantiteedi üleminekut kvaliteediks, päev hiljem ei tunnista sa enam keisri võimu; aga kuna keisri võim on rahva võim, siis saab sinust rahva vaenlane. Sel kombel, kuna sulle meeldib Paul Klee maal, oled rahva vaenlane ''in potentia'', oled rahva objektiivne vaenlane, objektiivne spioon ja diversant. (lk 15, "Jumalate surm") * Sotsialismi idee pikaaegne samastamine selle ellurakendamise kõige äpardunumate vormidega on viinud olukorrani, kus üks peamisi ülesandeid on üleüldine teadvustamine, etkusagil maailmas ei ole sotsialismi ühiskonnakorrana ellu viidud; et mõte sotsialismi ehitamisest ühel mahajäänud maal on üks kallimaid utoopiaid inimkonna ajaloos. (lk 21, "Jumalate surm") * Lutheri jaoks ei olnud inimloomuse ja [[lunastus]]e vahel järjepidevust. Ususeisund on radikaalne lahtiütlemine inimloomusest, see eitab järsult kõike, mis tuleneb inimese kaasasündinud võimalustest ja annetest. Roomakatoliku kiriku arvates pidi jumalaarm õilistama ja toetama inimloomust - aga mitte lihtsalt vägistama ja hävitama. Seepärast suutis roomakatoliku kirik assimileerida ilmalikku kultuuri, aktsepteerida paganlikku filosoofiat ja kunsti, seepärast võis see sõlmida lepingu humanismiga. Lutheri jaoks oli humanism vaenlane, sest see oli austusavaldus inimese loomingule, aga inimese looming võis alguse saada vaid patust ja upsakusest. Roomakatoliku kirik hülgas oma revolutsioonilise alge, õppis minema kompromissidele ja kohanduma. (lk 39, "Revolutsioonilisest vaimust") * Teisal nõudsid revolutsioonilised matemaatikud uue õppeaine - matemaatika sotsiaalsete ülesannete - sisseviimist, ning seejuures veel, et iga üliõpilane võiks osaleda sellel loengul nii palju kordi kui ise tahab ning iga kord saaks arvestuse kirja, mis oli samaväärne lõpudiplomi saamisega mitte millegi eest. Kolmandas kohas nõudsid maailmarevolutsiooni üllad märtrid, et eksamineerijaid saaks valida oma sõprade hulgast, mitte aga ei oleks nendeks vanad tagurlikud pseudoteadlased. Professoriteks tuleb nimetada poliitiliste kriteeriumide alusel, ka ülikooli vastuvõtmine peab käima samamoodi. Ameerika Ühendriikides süütas ekspluateeritud masside avangard mitmes linnas ülikooli raamatukogu, see tähendab, hävitas establishment’i ebaolulisi pseudoteadmisi. Ma ei pea ehk lisama, et pidin korduvalt kuulma, et ei ole mitte mingit erinevust, absoluutselt mitte mingit erinevust California ülikoolilinnaku elutingimuste ja hitlerliku koonduslaagri vahel. Ja loomulikult olid kõik marksistid, see tähendab, et teadsid kolme-nelja Marxi või Lenini kirjapandud lauset, eriti seda: "Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, aga asi seisab selles, et teda muuta." Nagu võib ilma vaevata mõista, tahtis Marx sellega öelda, et pole mingit mõtet õppimisele aega raisata. :Ma võiksin seda loetelu jätkata lehekülgede viisi, aga ehk aitab. Mudel oli alati sama: suur sotsialistlik revolutsioon põhineb eelkõige sellel, et me saaksime oma poliitiliste vaadete eest teadustiitlid, privileegid ja võimu, samuti tuleb tühistada vanad akadeemilised väärtused, nagu näiteks teadmised ja oskus loogiliselt arutleda (aga need fašistlikud sead peavad meile andma raha, raha ja veel kord raha). (lk 82, "Minu õige arvamus iga asja kohta") * Me võime iseloomustada stalinismi kui peaaegu täiuslikku totalitaarset ühiskonda, mis põhineb tootmisvahendite riigistamisel. Ma kasutan sõna "totalitaarne" üleüldiselt mõistetud tähenduses, pidades selle all silmas poliitilist süsteemi, kus kõik sotsiaalsed sidemed on täielikult asendatud riikliku organisatsiooniga ning kus seetõttu kõik kogukonnad ja indiviidid peavad funktsioneerima eranditult eesmärkide nimel, mis on samahästi nii riigi eesmärgid kui ka riigi poolt määratletud. Teiste sõnadega, ideaalne totalitaarne süsteem põhineb tsiviilühiskonna täielikul hävitamisel, nii et riik ja selle korralduslikud vahendid kujutavad endast ühiskonnaelu ainsat vormi; kõik inimtegevuse vormid - majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, intellektuaalsed - on lubatud ja keelatud (ning lubatu ja keelatu vahe on üsna hägune) üksnes sel määral, kuidas nad teenivad riigi eesmärke (veel kord: eesmärke, mida riik on ise määratlenud). Iga inimindiviid, kaasa arvatud valitsejad, on riigi omand. (lk 104, "Stalinismi marksistlikud juured") * On vähe tõenäoline, et totalitarismi entelehhia võiks materialiseeruda laitmatult ideaalsel kujul. Mõned eluvormid panevad visalt süsteemi survele vastu: perekonnasidemed, emotsionaalsed ja seksuaalsed sidemed; neile on avaldatud eri perioodidel ränka riiklikku survet, aga nagu mulle tundub, mitte kunagi sajaprotsendiliselt edukalt (vähemalt mitte Nõukogude Liidus; rohkem saavutati nähtavasti maoistlikus Hiinas). Vastu paneb nii üksikinimese mälu kui ka rahva kollektiivne mälu, mida totalitaarne kord püüab lakkamatult hävitada, kirjutades ajalugu lõputult ümber, võltsides ja vormides seda vastavalt jooksvatele poliitilistele vajadustele. Kindlasti on lihtsam riigistada vabrikuid ja tööd kui tundeid; lihtsam on riigistada lootusi kui mälu. (lk 105, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kõige tähtsamates punktides peavadki totalitaarsed seadused olema udused ja ebamäärased, nii et nende tegelik rakendamine sõltub täidesaatva võimu meelevaldsetest ja muutlikest otsustest, ning iga kodanik võib suvalisel hetkel osutuda kurjategijaks. Kõige märkimisväärsemad näited olid alati kriminaalkoodeksis määratletud poliitilised kuriteod; need on kirja pandud viisil, mis teeb peaaegu ebatõenäoliseks, et kodanik ei soorita neid iga päev; mil määral neid kuritegusid tegelikult karistatakse või kuivõrd terrorit seejuures kasutatakse, sõltub valitsejate poliitilistest otsustest. (lk 109, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kurjus võib oma võimusesse võtta iga ideoloogia, ükskõik kui hästi poleks see kavandatud, ja teha selle oma tööriistaks. Ei ole tegelikult väärtusi, mis oma sisu jõul suudaksid vastu seista sattumisele kurjuse teenistusse, välja arvatud sallivuse voorus, ent sedagi on korduvalt rünnatud just põhjusel, et see kaitseb kurjust ja valet hävitamise eest ja seega tühistab omaenda kavatsused. Teatavasti on see lakkamatute vaidluste teema: kas sallivust saab laiendada rassistlikele ja totalitaarsetele liikumistele? Demokraatlikke väärtusi saab kaitsta üksnes optimaalselt, sest mingit absoluutset strateegiat, mis ei too endaga kaasa mingit kahju, pole lihtsalt olemas. Sallimatute ideede ja liikumiste allasurumine ja keelamine sallivuse nimel on ennasthävitav, nii nagu on ennasthävitav ka nende keelamata jätmine, mis lihtsalt tähendab, et kuni eksisteerivad sallivusega võitlevad liikumised, teeb juba nende olemasolu võimatuks täieliku sallivuse, mis on küll tautoloogiline väide. Demokraatlik kord, millel on laialdane toetus ja mis funktsioneerib muidu tõhusalt, võib püsida vaatamata sellele, et lubab sallimatusel põhinevaid liikumisi, ükskõik kui eemaletõukavad need ka poleks; seevastu mõte, et sõnavabaduse säilitamiseks peaksime sõnavabadust piirama, võib kergesti ümber kujuneda palju üldisemaks teooriaks, mille järgi me peaksime türannia ärahoidmiseks kehtestama türannia. (lk 146, "Genotsiid ja ideoloogia") * Et silmakirjalik ja absurdne on täiusliku ja konfliktideta ühiskonna loomise võimatusest järeldada, nagu oleksid kõik ebavõrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kõik kasu teenimise vormid õigustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena järeldatakse, et progressiivne tulumaks on häbiväärne ja skandaalne, äratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaag. (lk 153, "Kuidas olla konservatiiv-liberaalne sotsialist") * Tihti tunnevad inimesed, kes ise põgenesid türanlike režiimide alt, end veidi ebamugavalt. Neid ei ähvarda enam oht ja raskused, millega tuleb iga päev kokku puutuda kogu nende rahval. Probleemi ei saa lahendada ühemõtteliselt; ei ole võimalik määrata kindlaks selgeid reegleid, mis ütleksid, millal oli pagulusse minek õigustatud ja millal mitte. Lihtne on märgata, et poleks olnud mingit kasu, kui Einstein või [[Thomas Mann]] oleksid jäänud natsi-Saksamaale või kui Chagall ei oleks lahkunud nõukogude Vitebskist. (lk 186, "Pagenduse kiituseks") * Kui me räägime "intellektuaalist paguluses", siis peaaegu alati peame silmas kedagi, kes põgenes mingisuguse rõhumise eest ja eeldame, et pagulus, isegi sunnitud, on paljudel mõjuvatel põhjustel parem kui kodumaale jäämine. Venemaa eripäraks (võib-olla selle suuruse tõttu) oli maapakku saatmine oma riigi piires; pagendatu sai kaks halba asja korraga: pidi lahkuma kodukohast ja elama ikka samas repressiivrežiimis, mille all ta oli ka enne pagendusse saatmist (loomulikult olid ka sel puhul kannatused erinevad — piisab kui võrrelda kahte pagendust: Puškin Krimmis ja Sahharov kinnises linnas Gorkis). (lk 187, "Pagenduse kiituseks") * Inimeste kõrval, kes on põgenud türannia alt või oma kodumaalt pagendatud, on terveid rahvaid, kes kodumaalt lahkumata jäeti ilma oma riigi kodakondsusest, sest nad olid sattunud võõra riigi valitsemise alla ja pidid hakkama selle kodanikeks - ilma et oleksid seda võõrast riiki hakanud pidama omaks. Selline on Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste saatus - loodame, et ajutine. Kaheks rebitult neid enda omandiks pidava riigi ning isamaa vahel, mida nad hoida tahaksid, sattusid nad poolpagendatute ebaselgesse staatusesse. Võõras võim proovib röövida inimestelt ajaloolist mälu, võltsides ja muutes seda vastavalt antud hetke poliitilistele nõuetele. Aga kollektiivne mälu on isamaa. Kui pool Euroopast niimoodi juurtetuks sunniti, mida võib oodata teine pool? Kas kogu maailm on määratud sisemisele poolpagendusele? Kas Jumal tahab meile meelde tuletada - üsna jõhkral kombel -, et pagendus on inimolu püsiv osa? Selline meeldetuletus on halastamatu, ent õigustatud. (lk 192 * Kui kommunism parasiteeris edukalt reaalsetel probleemidel, enamasti sellistel, mis olid tähtsad nii liberaalsele kui sotsialistlikule Euroopale, siis ei tähenda see, et ta neid probleeme lahendas või lahendada püüdis; vastupidi, kõik sotsiaalsed, kultuurilised, rahvuslikud ja rahvusvahelised probleemid, mille eestvõitlejaks ta end kuulutas, suutis ta veelgi hullemaks ajada. Ainus erand ja sedagi vaid näiliselt, mille lahendamisega sovetism uhkeldas kui oma erilise saavutusega, oli tööpuudus. See oli selles tähenduses näiline, et tööpuudus likvideeriti nõukogude süsteemis sunniviisilise töökohustusega; ning loomulikult on tööpuudus orjadele võõras probleem. Ka hitlerism likvideeris tõhusalt tööpuuduse nuhtluse. Ometigi jääb tööpuudus demokraatlikke ühiskondi vaevavaks tõeliseks haavaks, ning oludes, kui see võtab väga suured mõõtmed, saab sellest allikas, millest ammutavad elujõudu kommunistlikud lubadused, samuti lootused, mitte alati ekslikud, et paljud inimesed on valmis vahetama vabaduse turvalise orjuse vastu. (lk 205-206 "Kommunism kui kultuuriformatsioon") * Humanistlik skeptitsism, koos oma "absoluutsete tõdede" eitusega, sepistas võimsa relva fanaatiliste sektantide kemplemise vastu ning rajas institutsioonide vundamendi pluralistlikule ja sallivale ühiskonnale. Ent see näitas ka oma ohtlikumat palet: tegi pluralismi ja sallivuse ideed sama relatiivseks kui nende vastandid. Me oleme harjunud sellega, et kultuurilisele erinevusele viidates saab maailma erinevate õuduste peale õlgu kehitada. "Meil on omad väärtused, neil omad" - kuuleb ikka ja jälle, kui jutt on totalitarismi või muude despootlike valitsemisvormide hirmutegudest. Kas need, kes nõnda lausuvad, tahavad tõesti öelda, et poliitilise elu pluralistlikke vorme on suureline ja mõttetu võrrelda nende ühiskondadega, kus poliitiline konkurents põhineb üksnes vastaste mahanottimisel. Aga kui me laiendame oma suuremeelset nõusolekut kultuuriliste erinevustega kõigile hea ja kurja reeglitele ning ütleme näiteks, et inimõiguste idee on euroopalik mõiste, mis teiste traditsioonidega ühiskondadesse ei sobi või on seal arusaamatu, kas me peame siis silmas, et ameeriklastele ei meeldiks, kui neid piinataks ja koonduslaagrisse topitaks, aga vietnamlased, iraanlased ja albaanlased oleksid sellega üsna rahul? Kui nii, siis mida halba oli Lõuna-Aafrika apartheidipoliitikas ja miks mitte rahulduda ütlusega, et buuridel on lihtsalt "nende oma väärtused" ja meil pole mingit võimalust tõestada, et meie omad on paremad? Või tooremalt väljendudes, kas me peaksime tunnistama, et taimetoitlase ja inimsööja erinevus on lihtsalt maitseküsimus? (lk 219-220, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Me oleme pikast kogemusest õppinud, et peamised hüved, mida oleme nõus aktsepteerima, võivad vastastikku konflikti sattuda: turvalisus ja vabadus, vabadus ja võrdsus, võrdsus ja indiviidi õigused, indiviidi õigused ja enamuse valitsemine. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Ilmaasjata kordame loosungeid, kuhu on koondatud kõik meie "väärtused", justkui teaksime, kuidas neid koos ellu viia. Kui ütleme "rahu ja õiglus", siis peaksime meeles pidama, et nelikümmend aastat rahu Euroopas on püsinud karjuval ebaõiglusel, Euroopa kesk- ja idaosa ikestatusel. Kuivõrd kõikuv ja ebakindel ka see rahu poleks - sõja puudumise tähenduses - on see kestnud nelikümmend aastat. Kui me kordame üldsõnaliselt ja heauskselt "rahu ja õiglus", siis tavaliselt väldime tõelisi küsimusi ja valikuid. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Siiski võib kommunistlik partei Prantsusmaal veel mingi aja hingitseda, toitudes koos Rahvusrindega Euroopa Liidu vastastest meeleoludest ja vehkides tööpuuduse igavese argumendiga. Mis puudutab igat masti vasakpoolseid trotskistlikke ja maoistlikke sekte, siis arvatavasti jäävad nad püsima, sest neil on tugev trump - erinevalt stalinistlikest parteidest on nad absoluutselt ja õnnelikult immuunsed kõigi faktide ja kogu reaalsuse suhtes. Ehkki nad kuulutasid, et ei sõltu ideoloogiliselt sovetismist, tegutsesid nad nõukogude "sotsialismi" vihmavarju all; täna võib kuulda neid haledasti impeeriumi taga nutmas. (lk 262-263, "Liikuvate varemete keskel") * Nõukogude ajal ei tohtinud Poolas rääkida Suurest Prantsuse revolutsioonist" ; omadussõna "suur" oli reserveeritud Vene revolutsioonile, täpsemini selle ühele osale: bolševike oktoobriülestõusule ja õnnestunud võimuhaaramisele. On muidugi vaieldav, kumb neist sündmustest oli "suurem", aga tagasi vaadates ei saa eitada, et kommunistide võimuhaaramine oli meie sajandi suurim sündmus - mitte ideaalide ülevuse tähenduses ja kindlasti mitte võimuhaaramisele järgnenud epohhi toreduse mõttes, vaid seetõttu, et ühelgi teisel poliitilisel faktil ei olnud inimkonna jaoks niipalju ja nii kaugeleulatuvaid tagajärgi. (lk 267, "Hukatuslik juhus") * Niisiis on ratsionalism keeldude süsteem, mis märgib maha meie mõtlemise, uudishimu ja kujutluse ületamatud piirid. See annab meile ka mõista, ehkki mitte ilmtingimata selgelt, et kõik inimlikud probleemid on tehnilised ja kohe, kui leitakse sobiv tehnoloogia, siis selle abil need ka lahendatakse. Esimene põhimõte on teatav meelevaldne norm, teine jälle täiesti ebausutav. Mõlemad olid sisse kirjutatud kommunistlikusse ideoloogiasse. Ja kui keegi ütleb, et see oli ratsionalismi karikatuur, siis võib talle vastata: loomulikult, aga see oli hea karikatuur, milles on visandatud originaali naljakad ja inetud jooned, samamoodi nagu karikatuurides inimestest. Karikatuurne ideoloogia ilmutab seda, mis selle mittekarikatuurses originaalis on inimvaenulikku ja kultuurile ohtlikku. Karikatuur toob nähtavale varjatud tõe. (lk 274, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Kommunismi ajalugu ei näidanud meile üksnes seda, et inimesi saab muuta vaid teatud piirini ning neid piire ei ole võimalik ületada, see tähendab, et on olemas tõesti midagi sellist nagu inimloomus, vaid ka seda, et majandustegevuses on piir, mille ületamine oleks katastroofiline; et majanduses on teatavad mängureeglid, mida me ei suuda kontrollida. Oleks vale mõelda, et kui planeerimisorganitel oleks olnud rohkem kompuutreid või paremini koolitatud ametnikke, siis oleks täieliku planeerimise masinavärk saavutanud lõpuks oodatud tõhususe. Selleni ei jõutud kunagi, igal juhul mitte tasemel, mis oleks lubanud konkureerida turumajandusega. Kommunism taastas orjuse ja feodalismi ning kuigi need institutsioonid toimisidki mõnda aega, siis äärmiselt primitiivsel tootmistasemel. (lk 282, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Võib küsida: kellele on vaja seitsetkümmet telekanalit? Spontaanset vastust, et neid pole kellelegi vaja, tõrjutakse kohe: vastupidi, peaaegu igaüks vajab neid, see on moodus, kuidas põgeneda pole-teada-millest kes-teab-millesse ehk siis [[absurd]]ist absurdi. (lk 302, "Meie lõbus apokalüpsis") * Me teame, et suured sadamalinnad ei ole üksnes kaubandus- ja laevanduskeskused, vaid need mängivad ka erilist kultuurilist rolli. Meie tsivilisatsioon sai alguse peamiselt Vahemere sadamalinnadest, sadamad sünnitasid selle tsivilisatsiooni tuuma: ratsionaalse mõtlemise meetodid, demokraatia reeglid ja õigusriigi alused. (lk 306, "Kosmopolitismi kiituseks") * Sõnu "kosmopoliitiline" või "kosmopolitism" kasutades peame olema mingil määral ettevaatlikud, sest nendele sõnadele on tihti omistatud negatiivset tähendust. Selle kulminatsiooniks oli sovettide ideoloogia, eriti - aga mitte ainult - stalinismi ajal. "Kosmopoliit" oli "patrioodi" vastand, aga nõukogude patrioodi, mitte vene, ukraina või jakuudi patrioodi. Suur rahvas, keda kunagi ei eksisteerinud, täielikult välja mõeldud nõukogude rahvas, pidi olema patriotismi keskmeks, entusiasmi ja armastuse allikaks, aga kosmopoliitideks olid praktiliselt juudid. Võitlus kosmopolitismiga oli kommunistlikust antisemitismist lahutamatu, ehkki sellel oli ka teine külg, nimelt võitlus lääneliku tsivilisatsiooniga; asi oli selles, et keegi ei julgeks piiksatadagi Lääne kultuurilistest, tehnilistest või teaduslikest saavutustest - kohe oleks ta saanud külge kosmopoliidi sildi. "Patriotism" ei tähendanud aga seotust rahvusega - kuigi tihti kasutati poliitilistel eesmärkidel vene šovinismi (aga mitte mingi teise rahva šovinismi või natsionalismi) -, vaid kokkukuuluvust riigiga, selle hierarhia, juhtide ja valeliku ideoloogiaga. Inimesed, kes tõesti hoolisid vene rahvuslikust kultuurist ja traditsioonidest (rääkimata juba teiste rahvustest), istusid Gulagis koos "kosmopoliitidega". Kosmopolitismi vastane kampaania oli üks arvukatest Nõukogude ajaloo häbiväärsetest lehekülgedest. (lk 313-314, "Kosmopolitismi kiituseks") ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kołakowski, Leszek}} [[Kategooria:Poola filosoofid]] [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] aqkurb9ptzgu86xygry1m0gbsv9f1eh 136225 136224 2026-11-03T21:44:26Z Pseudacorus 2604 136225 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2007.10.23. -Leszek Kolakowski Foto Mariusz Kubik.jpg|pisi|Leszek Kołakowski (2007)]] '''Leszek Kołakowski''' (23. oktoober 1927 – 17. juuli 2009) oli Poola filosoof ja publitsist, Varssavi ja Oxfordi ülikooli professor. Alustanud Spinoza käsitlemisest marksistlikelt positsioonidelt, jõudis ta peatselt marksismi kritiseerimiseni ning oli 1968. aastal sunnitud Poolast emigreeruma. Eesti keeles on tema teostest ilmunud: * "Horror metaphysicus" (tõlkinud Triin Kallas; Tallinn: Valgus, 2000) * "Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest" (tõlkinud [[Joel Sang]]; Tallinn: Vagabund, 2004), * "Miniloengud maksiprobleemidest" (tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]; Laiuse: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007. 2. trükk 2019) * "Mida küsivad meilt suured filosoofid" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012) * "Revolutsioon kui ilus haigus" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu kirjastus, 2014) * "Naeruvääristatud Jeesus: kaksteist esseed" (koostanud ja tõlkinud Hendrik Lindepuu; Halliste: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017). ==Horror metaphysicus== Leszek Kołakowski, "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 * Kaasaegne [[filosoof]], kes pole iial tundnud end [[šarlatan]]ina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. (lk 7) * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab —see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Kui ma räägin [[teadmine|teadmise]] relatiivsusest, siis toon ma kuuldavale tähendusetuid helisid ega väidagi end ütlevat midagi tõest või väära. Minu sõnadel, millel pole mingit kognitiivset väge, on siiski terapeutiline väärtus, niivõrd kui nad aitavad minul ja teil vabaneda filosoofilistest [[probleem]]idest, sealhulgas eriti teadmise relatiivsuse probleemist ja eneseosutuse [[paradoks]]ist, mis temaga kaasneb. Siit näib kooruvat üks praktiline [[nõuanne]], lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake [[lapsehoidja]]ks, [[kirikuõpetaja]]ks, [[torujüri]]ks või [[kloun|tsirkusetolaks]] - nendel tegevusaladel saavad inimesed üksteisest kaunis hästi aru ilma võimatuid tunnetusteoreetilisi küsimusi esitamata. (lk 11-12) * Universaalne [[relativism]] halastab tavaliselt [[loogika]] peale; oleks ka üllatav, kui ta väidaks, et vasturääkivuse seadus kehtib ainult keelemängu või kultuuri piires, — nii muutuks edasine [[kommunikatsioon]] võimatuks ja jätaks relativismi iseenda poolt tekitatud halvatusseisundisse. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu. Universaalne relativism halastab enamasti ka [[matemaatika]]le. Kergem on jälgida hüppeid empiiriliste ja humanitaarteaduste ajaloos kui vastata järgnevale lihtsale küsimusele: kuidas küll juhtus, et [[Galilei]] ja [[Newton]] jätsid [[Aristoteles]]e [[füüsika]]st järele vaid [[varemed]], aga [[Eukleides]]e tõestused kehtivad tänapäevani? (lk 13) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, Hegel. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks - olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ==Miniloengud maksiprobleemidest== Leszek Kołakowski, "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007 * Iga [[teooria]]t, mis seletab inimkäitumist vaid ühe ajendiga või kogu ühiskonnaelu ühte sorti põhjusliku energiaga, võib kaitsta, aga see just näitabki, et kõik need teooriad on üksnes filosoofilised konstruktsioonid. ("Võimust", lk 10) * Õnneks ei anna anarhistlikku [[revolutsioon]]i korraldada tellimise peale: [[anarhia]] tekib, kui mingil põhjusel pole ükski võimuorgan suuteline olukorda valitsema; tulemuseks on, et mingi jõud, kes tahab jagamatut [[võim]]u endale — aga selliseid on alati —, kasutab ära üleüldist korratust ja demoraliseeritust ning surub peale oma despootliku korra; kõige eredamaks selliseks näiteks oli Vene revolutsioon - despootlike bolševike nõukogude tekkimine tänu ühiskonna üleüldisele anarhiale. Anarhia on tegelikult [[türann]]ide teenistuses. ("Võimust", lk 12) * [[Universum]] ei põhine õiglasel tasustamisel ja me isegi ei tea, kuidas teistsugune korraldus välja näeks. Võib-olla on taevariigis [[kuulsus]]el teised reeglid, võib-olla on seal kuulsad ehk siis kõrgematel astmetel inimesed, kellest maa peal keegi kuulnud pole; võib ometigi arvata, et nende hulgas pole selliseid, kes maises ilmas palavikuliselt kuulsust taga ajavad ja vihaselt kadetsevad neid, kellele juhus on kuulsuse kinkinud; on vähe tõenäoline, et Jumal annaks meile kuulsuse tasuks meie kadeduse ja tühisuse eest. Ärgu siis need arvukad hulgad, keda õgib meeleheide, et nad ei saanud [[Nobeli preemia]]t, mille nad on muidugi õigusega ära teeninud, või et neist ei saanud [[Ameerika Ühendriikide president]]i, nagu õigluse reeglite kohaselt oleks pidanud juhtuma, lootku, et Jumal annab need autasud ja ametid neile taevariigis. ("Kuulsusest", lk 20) * Ükskõikne [[enamus]] avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ("Tolerantsusest", lk 43) * Tänapäeval kohtab harva neid, kes ülistaksid [[sõda]] iseenesest, suguharude lugematud tapatalgud [[Aafrika]]s ja koletused Bosnias ei paku eriti palju materjali sõjakunsti võlude kiituseks. On aga igal juhul tähelepanu väärt, et arvutu hulga suurte ja väikeste sõdade hulgas, mida on peetud peaaegu igas maailma nurgas pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], pole olnud ainsatki, kus mõlemal vaenupoolel oleks olnud demokraatlik riik; sõjad sünnivad türanniast. ("Vägivallast, lk 88) * Mõistes vahet tegemata hukka absoluutselt igasuguse vägivalla, tähendab mõista hukka elu. Ent on täiesti arukas püüelda sellise maailma poole, kus vägivald on suunatud vaid orjuse, agressiooni ja türannia vastu. See on arukas isegi siis, kui meil on suured ja põhjendatud kahtlused, kas sellist maailma üldse kunagi tuleb. ("Vägivallast", lk 91-92) * [[Vabadus]]t — rohkem või vähem - võib olla ainult seal, kus midagi on lubatud või keelatud. Asja teeks ehk selgemaks vist juba Esimese maailmasõja eelsest ajast pärit ütlus: "[[Austria]]s on lubatud see, mis pole keelatud; [[Saksamaa]]l on keelatud see, mis pole lubatud; [[Prantsusmaa]]l on kõik lubatud, ka see, mis on keelatud; [[Venemaa]]l on kõik keelatud, ka see, mis on lubatud." ("Vabadusest", lk 98) * Kui uued [[vajadus]]ed sünnivad, siis tekivad ka uued [[ebavõrdsus]]ed. Mõned asjad, mida kunagi peeti [[luksus]]eks, muutuvad üleüldisteks, vähemalt maakera jõukamates osades, teised jälle mitte. Pole mingit võimalust anda igaühele [[loss]] Loire’i kaldal; võib (teoreetiliselt) korraldada anarhistliku või bolševistliku revolutsiooni ja võtta Loire’i kaldal kõigilt lossid, aga siis hakkavad need aristokraatlikele peredele kuulumise asemel kuuluma valitseva partei juhtidele; see pole aga arvatavasd väärt miljoneid laipu, mida need revolutsioonid on tekitanud. ("Luksusest", lk 104) * Kui me peatume sõna igapäevasel kasutamisel, siis märkame kohe, et omistame [[igavus]]t üksnes sellele, mille tajumine kulgeb ajas: igavad on teatrietendus, kontsert, ajalooline traktaat, mingi töö, aga üldiselt ei räägi me igavast [[maal]]ist, sest sellele heidame reeglina vaid ühe pilgu. [[Maastik]] võib olla igav, kui peame seda vaatama pikemat aega, näiteks sõites [[rong]]iga mööda üksluist ja [[kontrast]]ideta lumist [[tasandik]]ku. Objekt võib olla igav, kui see kordab ennast, või kui see on kaootiline ja seosetu (aga kaootilist maailma kujutav [[romaan]] või [[näidend]] ei pea üldse olema igav: näiteks [[James Joyce|Joyce’i]] "Ulysses" ja [[Samuel Beckett|Becketti]] näidendid). Tajuja vaatepunktist tähendab igavus seda, et midagi uut ei juhtu ja kui juhtubki, on tajujal ükskõik, kas see juhtub või mitte; tundub nagu viibiks monotoonses ja muutumatus maailmas. ("Igavusest", lk 111) * See, et vägivalla kasutamiseks türannia vastu, millel pole mingit õiguslikku alust, on head põhjendused, ei tähenda veel, et see oleks ka tõhus vahend soovitud [[muutus]]te saavutamiseks. Enamasti on see ebatõhus. Vene terroristidel oli XIX sajandil piisavalt põhjendusi oma võitluse jaoks, aga nende vaatemängulised atentaadid ei muutnud tsaaririiki paremaks ega tekitanud unistatud revolutsiooni. Revolutsioon algas hoopis muudel põhjustel ning pärast seda käivitus riiklik [[terror]] enneolematus ulatuses. ("Terrorismist", lk 163) * On vaja teha ka vahet terroriaktidel, mis on suunatud võimuaparaadi jõustruktuuride vastu ja terrorirünnakutel, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed ja mille eesmärk on tekitada inimestes hirmu. Palestiinlaste terrorirünnakud on reeglina just sellised: et oleks võimalikult palju juhuslikke ohvreid (seda hõlbustab enesetaputerroristide usk, et kohe pääsevad nad [[paradiis]]i, mida [[Koraan]]is nii ahvatlevalt kirjeldatakse). Palestiinlaste võitlusel on omad põhjendused ja neil on ka põhjust pidada territooriumi Jordanist lääne pool Iisraeli riigi poolt okupeerituks; kuid nende võitlusmeetodid on õigustamatud; tuleb muuseas ka meeles pidada, et juba algusest peale ei olnud nende võitluse eesmärgiks mitte Palestiina riigi loomine sellel territooriumil, mis enne kuulus Jordaaniale, vaid — nagu nad ise ütlesid — juutide pühkimine merre ja Iisraeli riigi hävitamine. ("Terrorismist", lk 164) * [[Seks]] ei sarnane ülejäänud [[füsioloogia]]ga. See ei ole mitte [[loodus]]est, vaid kultuurist põhjustatud, et me väljendame oma kogemusi söömise valdkonnas ühtmoodi, aga seksuaalsetes asjades teistmoodi. Me võime avalikult kuulutada, et oleme näljased, aga oma seksuaalset nälga me avalikult ei kuuluta. ("Seksist", lk 170) * Riikides, kus [[surmanuhtlus]] on kaotatud, juhtus see reeglina parlamendi otsusel vastu ühiskonna enamuse tahet. See pole aga hea argument surmanuhtluse poolt; tõenäoliselt keelati enamuse tahte vastaselt ka nõiajaht. ("Kõrgeimast karistusmäärast", lk 201) * Selle kohta, kuidas [[stereotüübid]] toimivad, võib tuua suvalise näite. [[Inglismaa]]l, nagu teada, on vihmase maa maine. See reputatsioon ei põhine metereoloogiliste andmete statistilisel uurimisel, vaid spontaansel kvasi-üldistusel. Kuna see maine on juba kinnistunud, hakkab toimima eriline loogika või pigem eriline mitteloogiline mehhanism. Kui sajab vihma [[Prantsusmaa]]l, siis lihtsalt sajab vihma. Aga iga vihmane päev Inglismaal kinnitab seda stereotüüpi: see on vihmane maa. Aga vastupidine reegel ei toimi: päikeseline päev Inglismaal on loogiliselt tähenduseta, see ei lähe vastuollu maa mainega. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 209) * Iga rahvas või hõim loob stereotüüpe oma naabrite kohta, aga ka muude, rohkem või vähem tuntud hõimude kohta; tihti ilmutavad need stereotüübid pooleldi respekti ja pooleldi [[põlgus]]t. Nii näiteks "teame", et [[sakslased]] on distsiplineeritud, aga ilma [[huumorimeel]]eta; et [[inglased]] on usaldusväärsed, aga piiratud mõtlemisega; et [[poolakad]] on julged, aga süstemaatiliseks tööks sobimatud; et [[juudid]] on targad, aga taktitundetud; et [[ameeriklased]] on sõbralikud ja naiivsed, et [[tšehhid]] on töökad, aga väiklased ja ahned; et [[itaallased]] oskavad elu nautida, aga nende peale ei või loota jne. Kunagi ei tule stereotüüpi kinnitavatest näidetest puudu, aga vastupidised näited ei tule arvesse; stereotüübid püsivad vankumatult, aga kui kohtame vastuseisu, siis on meil käepärast võtta fraasid nagu "jaa, ikka on [[erand]]eid" või "mõned minu parimatest sõpradest" jne. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 210) * [[Ajalugu]] kirendab hädadest, mida on põhjustanud egalitaarsed ideoloogiad, ent religioossed jutlused [[kadedus]]e vastu on tavaliselt tagajärjetud, eriti tänapäeval; muuseas on neid üsna harva, sest [[kirik]] on keskendunud tänapäeval teistele [[patt]]udele, mida on kergem määratleda. ("Kadedusest", lk 265) * ... sõjajärgsetel aastatel asustati [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse järjest enam venelasi, kindlasti lootuses, et lõpuks need väikesed rahvad lahustuvad ja kaovad vene massi sisse. See oli sihilik poliitika ja mõlemad Balti riigid leidsid end impeeriumi lagunedes silmitsi neile vägisi kaela saadetud migrantide massiga. Õnneks ei läinud massiliste väljasaatmisteni; kui aga eestlased nõuavad, et venelased peavad kodanikuks saamiseks õppima ära [[eesti keel]]e, kas võib siis sellist nõuet pidada talumatuks natsionalistlikuks [[ekstravagantsus]]eks? Võõramaalasi, kes on tulnud elama Suurbritanniasse, ei pea veenma ega sundima, et nad õpiksid ära [[inglise keel]]e, nad teavad ise, et see on hädavajalik, aga kui venelased Eestis ei taha õppida selle maa keelt, siis on nad ju elav tõend sellest, et on endiselt oma imperialistlike unelmate kammitsas. ("Demokraatia on loodusega vastuolus", lk 308) * Religioosne elu kestab kindlasti edasi, võib-olla mitte olemasolevais rööpais, mitte tingimata olemasolevates institutsionaalsetes vormides. See sõltub - vähemalt traditsioonilise kristluse puhul - elujõust, mida endas kannavad usu edasiandjad, peamiselt siis preestrid, sõltub nende sisendusjõust ja keele osavusest, mida nad kasutavad, et uskujaid õpetada, nende südametunnistuseni jõuda, kosutavaid sõnumeid kuulutada. Kui preestrite keel tundub jumalarahvale aher, siis on preestrid süüdi, mitte rahvas. Kui religioosne elu taandub sotsiaalsete, poliidliste, rahvuslike või isegi moraalsete vajaduste ja emotsioonide korraldamiseks, siis võib religioon mingi aja eksisteerida, aga lõpuks variseb kokku või taandub religioossuse teiste vormide ees. ("Minu ennustused religiooni ja filosoofia tuleviku asjus", lk 314) ==Revolutsioon kui ilus haigus== Leszek Kołakowski, "Revolutsioon kui ilus haigus. Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast - aga mitte ainult", tlk Hendrik Lindepuu, 2014 * Mida raskem on võimu hoida, seda enam peab võim olema ümbritsetud imetluse nimbusega ja olema kultuse objekt. Väga lihtne on ära unustada, et võim on ühiskonnaklassi tööriist ja tema huvide eestkõneleja. Täpsemini väljendudes: küll kord saavutatakse kõik, mida see võim teenib, ent hetkel on kõige tähtsam võimul püsida; kuid see "hetkel" venib aastaid ning siis selgubki, et on liiga hilja. Võim on muutunud eesmärgiks iseeneses, see ei ole enam võimuletulnud klassi tööriist, see on muutunud nende tööriistaks, kelle käes on võim. Halvaloomulise kasvajana kombitsaid laiali ajav võimuaparaat ei otsi enam oma olemasolule õigustust ühiskondlikest huvidest: tal on oma huvid võimuaparaadina, oma kastihuvid või autonoomse ja eraldiseisva organisatsiooni huvid, mida varjatakse ikka Suure Loosungiga. Aga valitsevate gruppide ideoloogia saab valitsevaks ideoloogiaks - aitäh Marxile selle lihtsa tähelepaneku eest. :Võimu müüt kui kõrgeim õigustus imbub ka nende teadvusse, kes ise selles ei osale, ehkki neile püütakse jätta teistsugust muljet. Sel kombel juurdub kurjakuulutav usk, et võim ongi ülim siht. Ükski hind ei ole võimu eest liiga kõrge: see hind võib olla agressioon, invasioon, genotsiid, massiline katastroof, moraalne mandumine, oma esialgsete loosungite jalge alla tallamine. Mis kõik ka juhtus. (lk 14, "Jumalate surm") * Jumalate surm on ahelreaktsioon —üks tõmbab teise kuristikku - ''abyssus abyssum invocat''. Kogenud preestrid teavad, et seepärast tuleb mütoloogiat kultiveerida süsteemina, kus iga detail on samavõrra tähtis ja samavõrra püha. Seda mütoloogia loogikat teab iga preester, kui ta ütleb: täna jätad [[missa]] vahele, homme teotad Jumalat, ülehomme saab sinust bolševik. [[Stalinism]] oli elujõuline just oma terviklikkuse tõttu, stalinismi preester ütles: täna meeldib sulle Paul Klee maal, homme ei vaimustu sa enam sotsrealistlikust arhitektuurist, ülehomme ei usu sa kvantiteedi üleminekut kvaliteediks, päev hiljem ei tunnista sa enam keisri võimu; aga kuna keisri võim on rahva võim, siis saab sinust rahva vaenlane. Sel kombel, kuna sulle meeldib Paul Klee maal, oled rahva vaenlane ''in potentia'', oled rahva objektiivne vaenlane, objektiivne spioon ja diversant. (lk 15, "Jumalate surm") * Sotsialismi idee pikaaegne samastamine selle ellurakendamise kõige äpardunumate vormidega on viinud olukorrani, kus üks peamisi ülesandeid on üleüldine teadvustamine, etkusagil maailmas ei ole sotsialismi ühiskonnakorrana ellu viidud; et mõte sotsialismi ehitamisest ühel mahajäänud maal on üks kallimaid utoopiaid inimkonna ajaloos. (lk 21, "Jumalate surm") * Lutheri jaoks ei olnud inimloomuse ja [[lunastus]]e vahel järjepidevust. Ususeisund on radikaalne lahtiütlemine inimloomusest, see eitab järsult kõike, mis tuleneb inimese kaasasündinud võimalustest ja annetest. Roomakatoliku kiriku arvates pidi jumalaarm õilistama ja toetama inimloomust - aga mitte lihtsalt vägistama ja hävitama. Seepärast suutis roomakatoliku kirik assimileerida ilmalikku kultuuri, aktsepteerida paganlikku filosoofiat ja kunsti, seepärast võis see sõlmida lepingu humanismiga. Lutheri jaoks oli humanism vaenlane, sest see oli austusavaldus inimese loomingule, aga inimese looming võis alguse saada vaid patust ja upsakusest. Roomakatoliku kirik hülgas oma revolutsioonilise alge, õppis minema kompromissidele ja kohanduma. (lk 39, "Revolutsioonilisest vaimust") * Teisal nõudsid revolutsioonilised matemaatikud uue õppeaine - matemaatika sotsiaalsete ülesannete - sisseviimist, ning seejuures veel, et iga üliõpilane võiks osaleda sellel loengul nii palju kordi kui ise tahab ning iga kord saaks arvestuse kirja, mis oli samaväärne lõpudiplomi saamisega mitte millegi eest. Kolmandas kohas nõudsid maailmarevolutsiooni üllad märtrid, et eksamineerijaid saaks valida oma sõprade hulgast, mitte aga ei oleks nendeks vanad tagurlikud pseudoteadlased. Professoriteks tuleb nimetada poliitiliste kriteeriumide alusel, ka ülikooli vastuvõtmine peab käima samamoodi. Ameerika Ühendriikides süütas ekspluateeritud masside avangard mitmes linnas ülikooli raamatukogu, see tähendab, hävitas establishment’i ebaolulisi pseudoteadmisi. Ma ei pea ehk lisama, et pidin korduvalt kuulma, et ei ole mitte mingit erinevust, absoluutselt mitte mingit erinevust California ülikoolilinnaku elutingimuste ja hitlerliku koonduslaagri vahel. Ja loomulikult olid kõik marksistid, see tähendab, et teadsid kolme-nelja Marxi või Lenini kirjapandud lauset, eriti seda: "Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, aga asi seisab selles, et teda muuta." Nagu võib ilma vaevata mõista, tahtis Marx sellega öelda, et pole mingit mõtet õppimisele aega raisata. :Ma võiksin seda loetelu jätkata lehekülgede viisi, aga ehk aitab. Mudel oli alati sama: suur sotsialistlik revolutsioon põhineb eelkõige sellel, et me saaksime oma poliitiliste vaadete eest teadustiitlid, privileegid ja võimu, samuti tuleb tühistada vanad akadeemilised väärtused, nagu näiteks teadmised ja oskus loogiliselt arutleda (aga need fašistlikud sead peavad meile andma raha, raha ja veel kord raha). (lk 82, "Minu õige arvamus iga asja kohta") * Me võime iseloomustada stalinismi kui peaaegu täiuslikku totalitaarset ühiskonda, mis põhineb tootmisvahendite riigistamisel. Ma kasutan sõna "totalitaarne" üleüldiselt mõistetud tähenduses, pidades selle all silmas poliitilist süsteemi, kus kõik sotsiaalsed sidemed on täielikult asendatud riikliku organisatsiooniga ning kus seetõttu kõik kogukonnad ja indiviidid peavad funktsioneerima eranditult eesmärkide nimel, mis on samahästi nii riigi eesmärgid kui ka riigi poolt määratletud. Teiste sõnadega, ideaalne totalitaarne süsteem põhineb tsiviilühiskonna täielikul hävitamisel, nii et riik ja selle korralduslikud vahendid kujutavad endast ühiskonnaelu ainsat vormi; kõik inimtegevuse vormid - majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, intellektuaalsed - on lubatud ja keelatud (ning lubatu ja keelatu vahe on üsna hägune) üksnes sel määral, kuidas nad teenivad riigi eesmärke (veel kord: eesmärke, mida riik on ise määratlenud). Iga inimindiviid, kaasa arvatud valitsejad, on riigi omand. (lk 104, "Stalinismi marksistlikud juured") * On vähe tõenäoline, et totalitarismi entelehhia võiks materialiseeruda laitmatult ideaalsel kujul. Mõned eluvormid panevad visalt süsteemi survele vastu: perekonnasidemed, emotsionaalsed ja seksuaalsed sidemed; neile on avaldatud eri perioodidel ränka riiklikku survet, aga nagu mulle tundub, mitte kunagi sajaprotsendiliselt edukalt (vähemalt mitte Nõukogude Liidus; rohkem saavutati nähtavasti maoistlikus Hiinas). Vastu paneb nii üksikinimese mälu kui ka rahva kollektiivne mälu, mida totalitaarne kord püüab lakkamatult hävitada, kirjutades ajalugu lõputult ümber, võltsides ja vormides seda vastavalt jooksvatele poliitilistele vajadustele. Kindlasti on lihtsam riigistada vabrikuid ja tööd kui tundeid; lihtsam on riigistada lootusi kui mälu. (lk 105, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kõige tähtsamates punktides peavadki totalitaarsed seadused olema udused ja ebamäärased, nii et nende tegelik rakendamine sõltub täidesaatva võimu meelevaldsetest ja muutlikest otsustest, ning iga kodanik võib suvalisel hetkel osutuda kurjategijaks. Kõige märkimisväärsemad näited olid alati kriminaalkoodeksis määratletud poliitilised kuriteod; need on kirja pandud viisil, mis teeb peaaegu ebatõenäoliseks, et kodanik ei soorita neid iga päev; mil määral neid kuritegusid tegelikult karistatakse või kuivõrd terrorit seejuures kasutatakse, sõltub valitsejate poliitilistest otsustest. (lk 109, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kurjus võib oma võimusesse võtta iga ideoloogia, ükskõik kui hästi poleks see kavandatud, ja teha selle oma tööriistaks. Ei ole tegelikult väärtusi, mis oma sisu jõul suudaksid vastu seista sattumisele kurjuse teenistusse, välja arvatud sallivuse voorus, ent sedagi on korduvalt rünnatud just põhjusel, et see kaitseb kurjust ja valet hävitamise eest ja seega tühistab omaenda kavatsused. Teatavasti on see lakkamatute vaidluste teema: kas sallivust saab laiendada rassistlikele ja totalitaarsetele liikumistele? Demokraatlikke väärtusi saab kaitsta üksnes optimaalselt, sest mingit absoluutset strateegiat, mis ei too endaga kaasa mingit kahju, pole lihtsalt olemas. Sallimatute ideede ja liikumiste allasurumine ja keelamine sallivuse nimel on ennasthävitav, nii nagu on ennasthävitav ka nende keelamata jätmine, mis lihtsalt tähendab, et kuni eksisteerivad sallivusega võitlevad liikumised, teeb juba nende olemasolu võimatuks täieliku sallivuse, mis on küll tautoloogiline väide. Demokraatlik kord, millel on laialdane toetus ja mis funktsioneerib muidu tõhusalt, võib püsida vaatamata sellele, et lubab sallimatusel põhinevaid liikumisi, ükskõik kui eemaletõukavad need ka poleks; seevastu mõte, et sõnavabaduse säilitamiseks peaksime sõnavabadust piirama, võib kergesti ümber kujuneda palju üldisemaks teooriaks, mille järgi me peaksime türannia ärahoidmiseks kehtestama türannia. (lk 146, "Genotsiid ja ideoloogia") * Et silmakirjalik ja absurdne on täiusliku ja konfliktideta ühiskonna loomise võimatusest järeldada, nagu oleksid kõik ebavõrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kõik kasu teenimise vormid õigustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena järeldatakse, et progressiivne tulumaks on häbiväärne ja skandaalne, äratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaag. (lk 153, "Kuidas olla konservatiiv-liberaalne sotsialist") * Tihti tunnevad inimesed, kes ise põgenesid türanlike režiimide alt, end veidi ebamugavalt. Neid ei ähvarda enam oht ja raskused, millega tuleb iga päev kokku puutuda kogu nende rahval. Probleemi ei saa lahendada ühemõtteliselt; ei ole võimalik määrata kindlaks selgeid reegleid, mis ütleksid, millal oli pagulusse minek õigustatud ja millal mitte. Lihtne on märgata, et poleks olnud mingit kasu, kui Einstein või [[Thomas Mann]] oleksid jäänud natsi-Saksamaale või kui Chagall ei oleks lahkunud nõukogude Vitebskist. (lk 186, "Pagenduse kiituseks") * Kui me räägime "intellektuaalist paguluses", siis peaaegu alati peame silmas kedagi, kes põgenes mingisuguse rõhumise eest ja eeldame, et pagulus, isegi sunnitud, on paljudel mõjuvatel põhjustel parem kui kodumaale jäämine. Venemaa eripäraks (võib-olla selle suuruse tõttu) oli maapakku saatmine oma riigi piires; pagendatu sai kaks halba asja korraga: pidi lahkuma kodukohast ja elama ikka samas repressiivrežiimis, mille all ta oli ka enne pagendusse saatmist (loomulikult olid ka sel puhul kannatused erinevad — piisab kui võrrelda kahte pagendust: Puškin Krimmis ja Sahharov kinnises linnas Gorkis). (lk 187, "Pagenduse kiituseks") * Inimeste kõrval, kes on põgenud türannia alt või oma kodumaalt pagendatud, on terveid rahvaid, kes kodumaalt lahkumata jäeti ilma oma riigi kodakondsusest, sest nad olid sattunud võõra riigi valitsemise alla ja pidid hakkama selle kodanikeks - ilma et oleksid seda võõrast riiki hakanud pidama omaks. Selline on Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste saatus - loodame, et ajutine. Kaheks rebitult neid enda omandiks pidava riigi ning isamaa vahel, mida nad hoida tahaksid, sattusid nad poolpagendatute ebaselgesse staatusesse. Võõras võim proovib röövida inimestelt ajaloolist mälu, võltsides ja muutes seda vastavalt antud hetke poliitilistele nõuetele. Aga kollektiivne mälu on isamaa. Kui pool Euroopast niimoodi juurtetuks sunniti, mida võib oodata teine pool? Kas kogu maailm on määratud sisemisele poolpagendusele? Kas Jumal tahab meile meelde tuletada - üsna jõhkral kombel -, et pagendus on inimolu püsiv osa? Selline meeldetuletus on halastamatu, ent õigustatud. (lk 192 * Kui kommunism parasiteeris edukalt reaalsetel probleemidel, enamasti sellistel, mis olid tähtsad nii liberaalsele kui sotsialistlikule Euroopale, siis ei tähenda see, et ta neid probleeme lahendas või lahendada püüdis; vastupidi, kõik sotsiaalsed, kultuurilised, rahvuslikud ja rahvusvahelised probleemid, mille eestvõitlejaks ta end kuulutas, suutis ta veelgi hullemaks ajada. Ainus erand ja sedagi vaid näiliselt, mille lahendamisega sovetism uhkeldas kui oma erilise saavutusega, oli tööpuudus. See oli selles tähenduses näiline, et tööpuudus likvideeriti nõukogude süsteemis sunniviisilise töökohustusega; ning loomulikult on tööpuudus orjadele võõras probleem. Ka hitlerism likvideeris tõhusalt tööpuuduse nuhtluse. Ometigi jääb tööpuudus demokraatlikke ühiskondi vaevavaks tõeliseks haavaks, ning oludes, kui see võtab väga suured mõõtmed, saab sellest allikas, millest ammutavad elujõudu kommunistlikud lubadused, samuti lootused, mitte alati ekslikud, et paljud inimesed on valmis vahetama vabaduse turvalise orjuse vastu. (lk 205-206 "Kommunism kui kultuuriformatsioon") * Humanistlik skeptitsism, koos oma "absoluutsete tõdede" eitusega, sepistas võimsa relva fanaatiliste sektantide kemplemise vastu ning rajas institutsioonide vundamendi pluralistlikule ja sallivale ühiskonnale. Ent see näitas ka oma ohtlikumat palet: tegi pluralismi ja sallivuse ideed sama relatiivseks kui nende vastandid. Me oleme harjunud sellega, et kultuurilisele erinevusele viidates saab maailma erinevate õuduste peale õlgu kehitada. "Meil on omad väärtused, neil omad" - kuuleb ikka ja jälle, kui jutt on totalitarismi või muude despootlike valitsemisvormide hirmutegudest. Kas need, kes nõnda lausuvad, tahavad tõesti öelda, et poliitilise elu pluralistlikke vorme on suureline ja mõttetu võrrelda nende ühiskondadega, kus poliitiline konkurents põhineb üksnes vastaste mahanottimisel. Aga kui me laiendame oma suuremeelset nõusolekut kultuuriliste erinevustega kõigile hea ja kurja reeglitele ning ütleme näiteks, et inimõiguste idee on euroopalik mõiste, mis teiste traditsioonidega ühiskondadesse ei sobi või on seal arusaamatu, kas me peame siis silmas, et ameeriklastele ei meeldiks, kui neid piinataks ja koonduslaagrisse topitaks, aga vietnamlased, iraanlased ja albaanlased oleksid sellega üsna rahul? Kui nii, siis mida halba oli Lõuna-Aafrika apartheidipoliitikas ja miks mitte rahulduda ütlusega, et buuridel on lihtsalt "nende oma väärtused" ja meil pole mingit võimalust tõestada, et meie omad on paremad? Või tooremalt väljendudes, kas me peaksime tunnistama, et taimetoitlase ja inimsööja erinevus on lihtsalt maitseküsimus? (lk 219-220, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Me oleme pikast kogemusest õppinud, et peamised hüved, mida oleme nõus aktsepteerima, võivad vastastikku konflikti sattuda: turvalisus ja vabadus, vabadus ja võrdsus, võrdsus ja indiviidi õigused, indiviidi õigused ja enamuse valitsemine. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Ilmaasjata kordame loosungeid, kuhu on koondatud kõik meie "väärtused", justkui teaksime, kuidas neid koos ellu viia. Kui ütleme "rahu ja õiglus", siis peaksime meeles pidama, et nelikümmend aastat rahu Euroopas on püsinud karjuval ebaõiglusel, Euroopa kesk- ja idaosa ikestatusel. Kuivõrd kõikuv ja ebakindel ka see rahu poleks - sõja puudumise tähenduses - on see kestnud nelikümmend aastat. Kui me kordame üldsõnaliselt ja heauskselt "rahu ja õiglus", siis tavaliselt väldime tõelisi küsimusi ja valikuid. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Siiski võib kommunistlik partei Prantsusmaal veel mingi aja hingitseda, toitudes koos Rahvusrindega Euroopa Liidu vastastest meeleoludest ja vehkides tööpuuduse igavese argumendiga. Mis puudutab igat masti vasakpoolseid trotskistlikke ja maoistlikke sekte, siis arvatavasti jäävad nad püsima, sest neil on tugev trump - erinevalt stalinistlikest parteidest on nad absoluutselt ja õnnelikult immuunsed kõigi faktide ja kogu reaalsuse suhtes. Ehkki nad kuulutasid, et ei sõltu ideoloogiliselt sovetismist, tegutsesid nad nõukogude "sotsialismi" vihmavarju all; täna võib kuulda neid haledasti impeeriumi taga nutmas. (lk 262-263, "Liikuvate varemete keskel") * Nõukogude ajal ei tohtinud Poolas rääkida Suurest Prantsuse revolutsioonist" ; omadussõna "suur" oli reserveeritud Vene revolutsioonile, täpsemini selle ühele osale: bolševike oktoobriülestõusule ja õnnestunud võimuhaaramisele. On muidugi vaieldav, kumb neist sündmustest oli "suurem", aga tagasi vaadates ei saa eitada, et kommunistide võimuhaaramine oli meie sajandi suurim sündmus - mitte ideaalide ülevuse tähenduses ja kindlasti mitte võimuhaaramisele järgnenud epohhi toreduse mõttes, vaid seetõttu, et ühelgi teisel poliitilisel faktil ei olnud inimkonna jaoks niipalju ja nii kaugeleulatuvaid tagajärgi. (lk 267, "Hukatuslik juhus") * Niisiis on ratsionalism keeldude süsteem, mis märgib maha meie mõtlemise, uudishimu ja kujutluse ületamatud piirid. See annab meile ka mõista, ehkki mitte ilmtingimata selgelt, et kõik inimlikud probleemid on tehnilised ja kohe, kui leitakse sobiv tehnoloogia, siis selle abil need ka lahendatakse. Esimene põhimõte on teatav meelevaldne norm, teine jälle täiesti ebausutav. Mõlemad olid sisse kirjutatud kommunistlikusse ideoloogiasse. Ja kui keegi ütleb, et see oli ratsionalismi karikatuur, siis võib talle vastata: loomulikult, aga see oli hea karikatuur, milles on visandatud originaali naljakad ja inetud jooned, samamoodi nagu karikatuurides inimestest. Karikatuurne ideoloogia ilmutab seda, mis selle mittekarikatuurses originaalis on inimvaenulikku ja kultuurile ohtlikku. Karikatuur toob nähtavale varjatud tõe. (lk 274, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Kommunismi ajalugu ei näidanud meile üksnes seda, et inimesi saab muuta vaid teatud piirini ning neid piire ei ole võimalik ületada, see tähendab, et on olemas tõesti midagi sellist nagu inimloomus, vaid ka seda, et majandustegevuses on piir, mille ületamine oleks katastroofiline; et majanduses on teatavad mängureeglid, mida me ei suuda kontrollida. Oleks vale mõelda, et kui planeerimisorganitel oleks olnud rohkem kompuutreid või paremini koolitatud ametnikke, siis oleks täieliku planeerimise masinavärk saavutanud lõpuks oodatud tõhususe. Selleni ei jõutud kunagi, igal juhul mitte tasemel, mis oleks lubanud konkureerida turumajandusega. Kommunism taastas orjuse ja feodalismi ning kuigi need institutsioonid toimisidki mõnda aega, siis äärmiselt primitiivsel tootmistasemel. (lk 282, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Võib küsida: kellele on vaja seitsetkümmet telekanalit? Spontaanset vastust, et neid pole kellelegi vaja, tõrjutakse kohe: vastupidi, peaaegu igaüks vajab neid, see on moodus, kuidas põgeneda pole-teada-millest kes-teab-millesse ehk siis [[absurd]]ist absurdi. (lk 302, "Meie lõbus apokalüpsis") * Me teame, et suured sadamalinnad ei ole üksnes kaubandus- ja laevanduskeskused, vaid need mängivad ka erilist kultuurilist rolli. Meie tsivilisatsioon sai alguse peamiselt Vahemere sadamalinnadest, sadamad sünnitasid selle tsivilisatsiooni tuuma: ratsionaalse mõtlemise meetodid, demokraatia reeglid ja õigusriigi alused. (lk 306, "Kosmopolitismi kiituseks") * Sõnu "kosmopoliitiline" või "kosmopolitism" kasutades peame olema mingil määral ettevaatlikud, sest nendele sõnadele on tihti omistatud negatiivset tähendust. Selle kulminatsiooniks oli sovettide ideoloogia, eriti - aga mitte ainult - stalinismi ajal. "Kosmopoliit" oli "patrioodi" vastand, aga nõukogude patrioodi, mitte vene, ukraina või jakuudi patrioodi. Suur rahvas, keda kunagi ei eksisteerinud, täielikult välja mõeldud nõukogude rahvas, pidi olema patriotismi keskmeks, entusiasmi ja armastuse allikaks, aga kosmopoliitideks olid praktiliselt juudid. Võitlus kosmopolitismiga oli kommunistlikust antisemitismist lahutamatu, ehkki sellel oli ka teine külg, nimelt võitlus lääneliku tsivilisatsiooniga; asi oli selles, et keegi ei julgeks piiksatadagi Lääne kultuurilistest, tehnilistest või teaduslikest saavutustest - kohe oleks ta saanud külge kosmopoliidi sildi. "Patriotism" ei tähendanud aga seotust rahvusega - kuigi tihti kasutati poliitilistel eesmärkidel vene šovinismi (aga mitte mingi teise rahva šovinismi või natsionalismi) -, vaid kokkukuuluvust riigiga, selle hierarhia, juhtide ja valeliku ideoloogiaga. Inimesed, kes tõesti hoolisid vene rahvuslikust kultuurist ja traditsioonidest (rääkimata juba teiste rahvustest), istusid Gulagis koos "kosmopoliitidega". Kosmopolitismi vastane kampaania oli üks arvukatest Nõukogude ajaloo häbiväärsetest lehekülgedest. (lk 313-314, "Kosmopolitismi kiituseks") ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kołakowski, Leszek}} [[Kategooria:Poola filosoofid]] [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] 7onq97yni96wzduixosf5tt9rjhrd92 136229 136225 2026-11-03T23:17:58Z Pseudacorus 2604 /* Horror metaphysicus */ 136229 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2007.10.23. -Leszek Kolakowski Foto Mariusz Kubik.jpg|pisi|Leszek Kołakowski (2007)]] '''Leszek Kołakowski''' (23. oktoober 1927 – 17. juuli 2009) oli Poola filosoof ja publitsist, Varssavi ja Oxfordi ülikooli professor. Alustanud Spinoza käsitlemisest marksistlikelt positsioonidelt, jõudis ta peatselt marksismi kritiseerimiseni ning oli 1968. aastal sunnitud Poolast emigreeruma. Eesti keeles on tema teostest ilmunud: * "Horror metaphysicus" (tõlkinud Triin Kallas; Tallinn: Valgus, 2000) * "Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest" (tõlkinud [[Joel Sang]]; Tallinn: Vagabund, 2004), * "Miniloengud maksiprobleemidest" (tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]; Laiuse: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007. 2. trükk 2019) * "Mida küsivad meilt suured filosoofid" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012) * "Revolutsioon kui ilus haigus" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu kirjastus, 2014) * "Naeruvääristatud Jeesus: kaksteist esseed" (koostanud ja tõlkinud Hendrik Lindepuu; Halliste: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017). ==Horror metaphysicus== Leszek Kołakowski, "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 * Kaasaegne [[filosoof]], kes pole iial tundnud end [[šarlatan]]ina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. (lk 7) * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab — see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Kui ma räägin [[teadmine|teadmise]] relatiivsusest, siis toon ma kuuldavale tähendusetuid helisid ega väidagi end ütlevat midagi tõest või väära. Minu sõnadel, millel pole mingit kognitiivset väge, on siiski terapeutiline väärtus, niivõrd kui nad aitavad minul ja teil vabaneda filosoofilistest [[probleem]]idest, sealhulgas eriti teadmise relatiivsuse probleemist ja eneseosutuse [[paradoks]]ist, mis temaga kaasneb. Siit näib kooruvat üks praktiline [[nõuanne]], lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake [[lapsehoidja]]ks, [[kirikuõpetaja]]ks, [[torujüri]]ks või [[kloun|tsirkusetolaks]] — nendel tegevusaladel saavad inimesed üksteisest kaunis hästi aru ilma võimatuid tunnetusteoreetilisi küsimusi esitamata. (lk 11-12) * Universaalne [[relativism]] halastab tavaliselt [[loogika]] peale; oleks ka üllatav, kui ta väidaks, et vasturääkivuse seadus kehtib ainult keelemängu või kultuuri piires, — nii muutuks edasine [[kommunikatsioon]] võimatuks ja jätaks relativismi iseenda poolt tekitatud halvatusseisundisse. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu. Universaalne relativism halastab enamasti ka [[matemaatika]]le. Kergem on jälgida hüppeid empiiriliste ja humanitaarteaduste ajaloos kui vastata järgnevale lihtsale küsimusele: kuidas küll juhtus, et [[Galilei]] ja [[Newton]] jätsid [[Aristoteles]]e [[füüsika]]st järele vaid [[varemed]], aga [[Eukleides]]e tõestused kehtivad tänapäevani? (lk 13) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, [[Hegel]]. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks — olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ==Miniloengud maksiprobleemidest== Leszek Kołakowski, "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007 * Iga [[teooria]]t, mis seletab inimkäitumist vaid ühe ajendiga või kogu ühiskonnaelu ühte sorti põhjusliku energiaga, võib kaitsta, aga see just näitabki, et kõik need teooriad on üksnes filosoofilised konstruktsioonid. ("Võimust", lk 10) * Õnneks ei anna anarhistlikku [[revolutsioon]]i korraldada tellimise peale: [[anarhia]] tekib, kui mingil põhjusel pole ükski võimuorgan suuteline olukorda valitsema; tulemuseks on, et mingi jõud, kes tahab jagamatut [[võim]]u endale — aga selliseid on alati —, kasutab ära üleüldist korratust ja demoraliseeritust ning surub peale oma despootliku korra; kõige eredamaks selliseks näiteks oli Vene revolutsioon - despootlike bolševike nõukogude tekkimine tänu ühiskonna üleüldisele anarhiale. Anarhia on tegelikult [[türann]]ide teenistuses. ("Võimust", lk 12) * [[Universum]] ei põhine õiglasel tasustamisel ja me isegi ei tea, kuidas teistsugune korraldus välja näeks. Võib-olla on taevariigis [[kuulsus]]el teised reeglid, võib-olla on seal kuulsad ehk siis kõrgematel astmetel inimesed, kellest maa peal keegi kuulnud pole; võib ometigi arvata, et nende hulgas pole selliseid, kes maises ilmas palavikuliselt kuulsust taga ajavad ja vihaselt kadetsevad neid, kellele juhus on kuulsuse kinkinud; on vähe tõenäoline, et Jumal annaks meile kuulsuse tasuks meie kadeduse ja tühisuse eest. Ärgu siis need arvukad hulgad, keda õgib meeleheide, et nad ei saanud [[Nobeli preemia]]t, mille nad on muidugi õigusega ära teeninud, või et neist ei saanud [[Ameerika Ühendriikide president]]i, nagu õigluse reeglite kohaselt oleks pidanud juhtuma, lootku, et Jumal annab need autasud ja ametid neile taevariigis. ("Kuulsusest", lk 20) * Ükskõikne [[enamus]] avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ("Tolerantsusest", lk 43) * Tänapäeval kohtab harva neid, kes ülistaksid [[sõda]] iseenesest, suguharude lugematud tapatalgud [[Aafrika]]s ja koletused Bosnias ei paku eriti palju materjali sõjakunsti võlude kiituseks. On aga igal juhul tähelepanu väärt, et arvutu hulga suurte ja väikeste sõdade hulgas, mida on peetud peaaegu igas maailma nurgas pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], pole olnud ainsatki, kus mõlemal vaenupoolel oleks olnud demokraatlik riik; sõjad sünnivad türanniast. ("Vägivallast, lk 88) * Mõistes vahet tegemata hukka absoluutselt igasuguse vägivalla, tähendab mõista hukka elu. Ent on täiesti arukas püüelda sellise maailma poole, kus vägivald on suunatud vaid orjuse, agressiooni ja türannia vastu. See on arukas isegi siis, kui meil on suured ja põhjendatud kahtlused, kas sellist maailma üldse kunagi tuleb. ("Vägivallast", lk 91-92) * [[Vabadus]]t — rohkem või vähem - võib olla ainult seal, kus midagi on lubatud või keelatud. Asja teeks ehk selgemaks vist juba Esimese maailmasõja eelsest ajast pärit ütlus: "[[Austria]]s on lubatud see, mis pole keelatud; [[Saksamaa]]l on keelatud see, mis pole lubatud; [[Prantsusmaa]]l on kõik lubatud, ka see, mis on keelatud; [[Venemaa]]l on kõik keelatud, ka see, mis on lubatud." ("Vabadusest", lk 98) * Kui uued [[vajadus]]ed sünnivad, siis tekivad ka uued [[ebavõrdsus]]ed. Mõned asjad, mida kunagi peeti [[luksus]]eks, muutuvad üleüldisteks, vähemalt maakera jõukamates osades, teised jälle mitte. Pole mingit võimalust anda igaühele [[loss]] Loire’i kaldal; võib (teoreetiliselt) korraldada anarhistliku või bolševistliku revolutsiooni ja võtta Loire’i kaldal kõigilt lossid, aga siis hakkavad need aristokraatlikele peredele kuulumise asemel kuuluma valitseva partei juhtidele; see pole aga arvatavasd väärt miljoneid laipu, mida need revolutsioonid on tekitanud. ("Luksusest", lk 104) * Kui me peatume sõna igapäevasel kasutamisel, siis märkame kohe, et omistame [[igavus]]t üksnes sellele, mille tajumine kulgeb ajas: igavad on teatrietendus, kontsert, ajalooline traktaat, mingi töö, aga üldiselt ei räägi me igavast [[maal]]ist, sest sellele heidame reeglina vaid ühe pilgu. [[Maastik]] võib olla igav, kui peame seda vaatama pikemat aega, näiteks sõites [[rong]]iga mööda üksluist ja [[kontrast]]ideta lumist [[tasandik]]ku. Objekt võib olla igav, kui see kordab ennast, või kui see on kaootiline ja seosetu (aga kaootilist maailma kujutav [[romaan]] või [[näidend]] ei pea üldse olema igav: näiteks [[James Joyce|Joyce’i]] "Ulysses" ja [[Samuel Beckett|Becketti]] näidendid). Tajuja vaatepunktist tähendab igavus seda, et midagi uut ei juhtu ja kui juhtubki, on tajujal ükskõik, kas see juhtub või mitte; tundub nagu viibiks monotoonses ja muutumatus maailmas. ("Igavusest", lk 111) * See, et vägivalla kasutamiseks türannia vastu, millel pole mingit õiguslikku alust, on head põhjendused, ei tähenda veel, et see oleks ka tõhus vahend soovitud [[muutus]]te saavutamiseks. Enamasti on see ebatõhus. Vene terroristidel oli XIX sajandil piisavalt põhjendusi oma võitluse jaoks, aga nende vaatemängulised atentaadid ei muutnud tsaaririiki paremaks ega tekitanud unistatud revolutsiooni. Revolutsioon algas hoopis muudel põhjustel ning pärast seda käivitus riiklik [[terror]] enneolematus ulatuses. ("Terrorismist", lk 163) * On vaja teha ka vahet terroriaktidel, mis on suunatud võimuaparaadi jõustruktuuride vastu ja terrorirünnakutel, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed ja mille eesmärk on tekitada inimestes hirmu. Palestiinlaste terrorirünnakud on reeglina just sellised: et oleks võimalikult palju juhuslikke ohvreid (seda hõlbustab enesetaputerroristide usk, et kohe pääsevad nad [[paradiis]]i, mida [[Koraan]]is nii ahvatlevalt kirjeldatakse). Palestiinlaste võitlusel on omad põhjendused ja neil on ka põhjust pidada territooriumi Jordanist lääne pool Iisraeli riigi poolt okupeerituks; kuid nende võitlusmeetodid on õigustamatud; tuleb muuseas ka meeles pidada, et juba algusest peale ei olnud nende võitluse eesmärgiks mitte Palestiina riigi loomine sellel territooriumil, mis enne kuulus Jordaaniale, vaid — nagu nad ise ütlesid — juutide pühkimine merre ja Iisraeli riigi hävitamine. ("Terrorismist", lk 164) * [[Seks]] ei sarnane ülejäänud [[füsioloogia]]ga. See ei ole mitte [[loodus]]est, vaid kultuurist põhjustatud, et me väljendame oma kogemusi söömise valdkonnas ühtmoodi, aga seksuaalsetes asjades teistmoodi. Me võime avalikult kuulutada, et oleme näljased, aga oma seksuaalset nälga me avalikult ei kuuluta. ("Seksist", lk 170) * Riikides, kus [[surmanuhtlus]] on kaotatud, juhtus see reeglina parlamendi otsusel vastu ühiskonna enamuse tahet. See pole aga hea argument surmanuhtluse poolt; tõenäoliselt keelati enamuse tahte vastaselt ka nõiajaht. ("Kõrgeimast karistusmäärast", lk 201) * Selle kohta, kuidas [[stereotüübid]] toimivad, võib tuua suvalise näite. [[Inglismaa]]l, nagu teada, on vihmase maa maine. See reputatsioon ei põhine metereoloogiliste andmete statistilisel uurimisel, vaid spontaansel kvasi-üldistusel. Kuna see maine on juba kinnistunud, hakkab toimima eriline loogika või pigem eriline mitteloogiline mehhanism. Kui sajab vihma [[Prantsusmaa]]l, siis lihtsalt sajab vihma. Aga iga vihmane päev Inglismaal kinnitab seda stereotüüpi: see on vihmane maa. Aga vastupidine reegel ei toimi: päikeseline päev Inglismaal on loogiliselt tähenduseta, see ei lähe vastuollu maa mainega. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 209) * Iga rahvas või hõim loob stereotüüpe oma naabrite kohta, aga ka muude, rohkem või vähem tuntud hõimude kohta; tihti ilmutavad need stereotüübid pooleldi respekti ja pooleldi [[põlgus]]t. Nii näiteks "teame", et [[sakslased]] on distsiplineeritud, aga ilma [[huumorimeel]]eta; et [[inglased]] on usaldusväärsed, aga piiratud mõtlemisega; et [[poolakad]] on julged, aga süstemaatiliseks tööks sobimatud; et [[juudid]] on targad, aga taktitundetud; et [[ameeriklased]] on sõbralikud ja naiivsed, et [[tšehhid]] on töökad, aga väiklased ja ahned; et [[itaallased]] oskavad elu nautida, aga nende peale ei või loota jne. Kunagi ei tule stereotüüpi kinnitavatest näidetest puudu, aga vastupidised näited ei tule arvesse; stereotüübid püsivad vankumatult, aga kui kohtame vastuseisu, siis on meil käepärast võtta fraasid nagu "jaa, ikka on [[erand]]eid" või "mõned minu parimatest sõpradest" jne. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 210) * [[Ajalugu]] kirendab hädadest, mida on põhjustanud egalitaarsed ideoloogiad, ent religioossed jutlused [[kadedus]]e vastu on tavaliselt tagajärjetud, eriti tänapäeval; muuseas on neid üsna harva, sest [[kirik]] on keskendunud tänapäeval teistele [[patt]]udele, mida on kergem määratleda. ("Kadedusest", lk 265) * ... sõjajärgsetel aastatel asustati [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse järjest enam venelasi, kindlasti lootuses, et lõpuks need väikesed rahvad lahustuvad ja kaovad vene massi sisse. See oli sihilik poliitika ja mõlemad Balti riigid leidsid end impeeriumi lagunedes silmitsi neile vägisi kaela saadetud migrantide massiga. Õnneks ei läinud massiliste väljasaatmisteni; kui aga eestlased nõuavad, et venelased peavad kodanikuks saamiseks õppima ära [[eesti keel]]e, kas võib siis sellist nõuet pidada talumatuks natsionalistlikuks [[ekstravagantsus]]eks? Võõramaalasi, kes on tulnud elama Suurbritanniasse, ei pea veenma ega sundima, et nad õpiksid ära [[inglise keel]]e, nad teavad ise, et see on hädavajalik, aga kui venelased Eestis ei taha õppida selle maa keelt, siis on nad ju elav tõend sellest, et on endiselt oma imperialistlike unelmate kammitsas. ("Demokraatia on loodusega vastuolus", lk 308) * Religioosne elu kestab kindlasti edasi, võib-olla mitte olemasolevais rööpais, mitte tingimata olemasolevates institutsionaalsetes vormides. See sõltub - vähemalt traditsioonilise kristluse puhul - elujõust, mida endas kannavad usu edasiandjad, peamiselt siis preestrid, sõltub nende sisendusjõust ja keele osavusest, mida nad kasutavad, et uskujaid õpetada, nende südametunnistuseni jõuda, kosutavaid sõnumeid kuulutada. Kui preestrite keel tundub jumalarahvale aher, siis on preestrid süüdi, mitte rahvas. Kui religioosne elu taandub sotsiaalsete, poliidliste, rahvuslike või isegi moraalsete vajaduste ja emotsioonide korraldamiseks, siis võib religioon mingi aja eksisteerida, aga lõpuks variseb kokku või taandub religioossuse teiste vormide ees. ("Minu ennustused religiooni ja filosoofia tuleviku asjus", lk 314) ==Revolutsioon kui ilus haigus== Leszek Kołakowski, "Revolutsioon kui ilus haigus. Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast - aga mitte ainult", tlk Hendrik Lindepuu, 2014 * Mida raskem on võimu hoida, seda enam peab võim olema ümbritsetud imetluse nimbusega ja olema kultuse objekt. Väga lihtne on ära unustada, et võim on ühiskonnaklassi tööriist ja tema huvide eestkõneleja. Täpsemini väljendudes: küll kord saavutatakse kõik, mida see võim teenib, ent hetkel on kõige tähtsam võimul püsida; kuid see "hetkel" venib aastaid ning siis selgubki, et on liiga hilja. Võim on muutunud eesmärgiks iseeneses, see ei ole enam võimuletulnud klassi tööriist, see on muutunud nende tööriistaks, kelle käes on võim. Halvaloomulise kasvajana kombitsaid laiali ajav võimuaparaat ei otsi enam oma olemasolule õigustust ühiskondlikest huvidest: tal on oma huvid võimuaparaadina, oma kastihuvid või autonoomse ja eraldiseisva organisatsiooni huvid, mida varjatakse ikka Suure Loosungiga. Aga valitsevate gruppide ideoloogia saab valitsevaks ideoloogiaks - aitäh Marxile selle lihtsa tähelepaneku eest. :Võimu müüt kui kõrgeim õigustus imbub ka nende teadvusse, kes ise selles ei osale, ehkki neile püütakse jätta teistsugust muljet. Sel kombel juurdub kurjakuulutav usk, et võim ongi ülim siht. Ükski hind ei ole võimu eest liiga kõrge: see hind võib olla agressioon, invasioon, genotsiid, massiline katastroof, moraalne mandumine, oma esialgsete loosungite jalge alla tallamine. Mis kõik ka juhtus. (lk 14, "Jumalate surm") * Jumalate surm on ahelreaktsioon —üks tõmbab teise kuristikku - ''abyssus abyssum invocat''. Kogenud preestrid teavad, et seepärast tuleb mütoloogiat kultiveerida süsteemina, kus iga detail on samavõrra tähtis ja samavõrra püha. Seda mütoloogia loogikat teab iga preester, kui ta ütleb: täna jätad [[missa]] vahele, homme teotad Jumalat, ülehomme saab sinust bolševik. [[Stalinism]] oli elujõuline just oma terviklikkuse tõttu, stalinismi preester ütles: täna meeldib sulle Paul Klee maal, homme ei vaimustu sa enam sotsrealistlikust arhitektuurist, ülehomme ei usu sa kvantiteedi üleminekut kvaliteediks, päev hiljem ei tunnista sa enam keisri võimu; aga kuna keisri võim on rahva võim, siis saab sinust rahva vaenlane. Sel kombel, kuna sulle meeldib Paul Klee maal, oled rahva vaenlane ''in potentia'', oled rahva objektiivne vaenlane, objektiivne spioon ja diversant. (lk 15, "Jumalate surm") * Sotsialismi idee pikaaegne samastamine selle ellurakendamise kõige äpardunumate vormidega on viinud olukorrani, kus üks peamisi ülesandeid on üleüldine teadvustamine, etkusagil maailmas ei ole sotsialismi ühiskonnakorrana ellu viidud; et mõte sotsialismi ehitamisest ühel mahajäänud maal on üks kallimaid utoopiaid inimkonna ajaloos. (lk 21, "Jumalate surm") * Lutheri jaoks ei olnud inimloomuse ja [[lunastus]]e vahel järjepidevust. Ususeisund on radikaalne lahtiütlemine inimloomusest, see eitab järsult kõike, mis tuleneb inimese kaasasündinud võimalustest ja annetest. Roomakatoliku kiriku arvates pidi jumalaarm õilistama ja toetama inimloomust - aga mitte lihtsalt vägistama ja hävitama. Seepärast suutis roomakatoliku kirik assimileerida ilmalikku kultuuri, aktsepteerida paganlikku filosoofiat ja kunsti, seepärast võis see sõlmida lepingu humanismiga. Lutheri jaoks oli humanism vaenlane, sest see oli austusavaldus inimese loomingule, aga inimese looming võis alguse saada vaid patust ja upsakusest. Roomakatoliku kirik hülgas oma revolutsioonilise alge, õppis minema kompromissidele ja kohanduma. (lk 39, "Revolutsioonilisest vaimust") * Teisal nõudsid revolutsioonilised matemaatikud uue õppeaine - matemaatika sotsiaalsete ülesannete - sisseviimist, ning seejuures veel, et iga üliõpilane võiks osaleda sellel loengul nii palju kordi kui ise tahab ning iga kord saaks arvestuse kirja, mis oli samaväärne lõpudiplomi saamisega mitte millegi eest. Kolmandas kohas nõudsid maailmarevolutsiooni üllad märtrid, et eksamineerijaid saaks valida oma sõprade hulgast, mitte aga ei oleks nendeks vanad tagurlikud pseudoteadlased. Professoriteks tuleb nimetada poliitiliste kriteeriumide alusel, ka ülikooli vastuvõtmine peab käima samamoodi. Ameerika Ühendriikides süütas ekspluateeritud masside avangard mitmes linnas ülikooli raamatukogu, see tähendab, hävitas establishment’i ebaolulisi pseudoteadmisi. Ma ei pea ehk lisama, et pidin korduvalt kuulma, et ei ole mitte mingit erinevust, absoluutselt mitte mingit erinevust California ülikoolilinnaku elutingimuste ja hitlerliku koonduslaagri vahel. Ja loomulikult olid kõik marksistid, see tähendab, et teadsid kolme-nelja Marxi või Lenini kirjapandud lauset, eriti seda: "Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, aga asi seisab selles, et teda muuta." Nagu võib ilma vaevata mõista, tahtis Marx sellega öelda, et pole mingit mõtet õppimisele aega raisata. :Ma võiksin seda loetelu jätkata lehekülgede viisi, aga ehk aitab. Mudel oli alati sama: suur sotsialistlik revolutsioon põhineb eelkõige sellel, et me saaksime oma poliitiliste vaadete eest teadustiitlid, privileegid ja võimu, samuti tuleb tühistada vanad akadeemilised väärtused, nagu näiteks teadmised ja oskus loogiliselt arutleda (aga need fašistlikud sead peavad meile andma raha, raha ja veel kord raha). (lk 82, "Minu õige arvamus iga asja kohta") * Me võime iseloomustada stalinismi kui peaaegu täiuslikku totalitaarset ühiskonda, mis põhineb tootmisvahendite riigistamisel. Ma kasutan sõna "totalitaarne" üleüldiselt mõistetud tähenduses, pidades selle all silmas poliitilist süsteemi, kus kõik sotsiaalsed sidemed on täielikult asendatud riikliku organisatsiooniga ning kus seetõttu kõik kogukonnad ja indiviidid peavad funktsioneerima eranditult eesmärkide nimel, mis on samahästi nii riigi eesmärgid kui ka riigi poolt määratletud. Teiste sõnadega, ideaalne totalitaarne süsteem põhineb tsiviilühiskonna täielikul hävitamisel, nii et riik ja selle korralduslikud vahendid kujutavad endast ühiskonnaelu ainsat vormi; kõik inimtegevuse vormid - majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, intellektuaalsed - on lubatud ja keelatud (ning lubatu ja keelatu vahe on üsna hägune) üksnes sel määral, kuidas nad teenivad riigi eesmärke (veel kord: eesmärke, mida riik on ise määratlenud). Iga inimindiviid, kaasa arvatud valitsejad, on riigi omand. (lk 104, "Stalinismi marksistlikud juured") * On vähe tõenäoline, et totalitarismi entelehhia võiks materialiseeruda laitmatult ideaalsel kujul. Mõned eluvormid panevad visalt süsteemi survele vastu: perekonnasidemed, emotsionaalsed ja seksuaalsed sidemed; neile on avaldatud eri perioodidel ränka riiklikku survet, aga nagu mulle tundub, mitte kunagi sajaprotsendiliselt edukalt (vähemalt mitte Nõukogude Liidus; rohkem saavutati nähtavasti maoistlikus Hiinas). Vastu paneb nii üksikinimese mälu kui ka rahva kollektiivne mälu, mida totalitaarne kord püüab lakkamatult hävitada, kirjutades ajalugu lõputult ümber, võltsides ja vormides seda vastavalt jooksvatele poliitilistele vajadustele. Kindlasti on lihtsam riigistada vabrikuid ja tööd kui tundeid; lihtsam on riigistada lootusi kui mälu. (lk 105, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kõige tähtsamates punktides peavadki totalitaarsed seadused olema udused ja ebamäärased, nii et nende tegelik rakendamine sõltub täidesaatva võimu meelevaldsetest ja muutlikest otsustest, ning iga kodanik võib suvalisel hetkel osutuda kurjategijaks. Kõige märkimisväärsemad näited olid alati kriminaalkoodeksis määratletud poliitilised kuriteod; need on kirja pandud viisil, mis teeb peaaegu ebatõenäoliseks, et kodanik ei soorita neid iga päev; mil määral neid kuritegusid tegelikult karistatakse või kuivõrd terrorit seejuures kasutatakse, sõltub valitsejate poliitilistest otsustest. (lk 109, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kurjus võib oma võimusesse võtta iga ideoloogia, ükskõik kui hästi poleks see kavandatud, ja teha selle oma tööriistaks. Ei ole tegelikult väärtusi, mis oma sisu jõul suudaksid vastu seista sattumisele kurjuse teenistusse, välja arvatud sallivuse voorus, ent sedagi on korduvalt rünnatud just põhjusel, et see kaitseb kurjust ja valet hävitamise eest ja seega tühistab omaenda kavatsused. Teatavasti on see lakkamatute vaidluste teema: kas sallivust saab laiendada rassistlikele ja totalitaarsetele liikumistele? Demokraatlikke väärtusi saab kaitsta üksnes optimaalselt, sest mingit absoluutset strateegiat, mis ei too endaga kaasa mingit kahju, pole lihtsalt olemas. Sallimatute ideede ja liikumiste allasurumine ja keelamine sallivuse nimel on ennasthävitav, nii nagu on ennasthävitav ka nende keelamata jätmine, mis lihtsalt tähendab, et kuni eksisteerivad sallivusega võitlevad liikumised, teeb juba nende olemasolu võimatuks täieliku sallivuse, mis on küll tautoloogiline väide. Demokraatlik kord, millel on laialdane toetus ja mis funktsioneerib muidu tõhusalt, võib püsida vaatamata sellele, et lubab sallimatusel põhinevaid liikumisi, ükskõik kui eemaletõukavad need ka poleks; seevastu mõte, et sõnavabaduse säilitamiseks peaksime sõnavabadust piirama, võib kergesti ümber kujuneda palju üldisemaks teooriaks, mille järgi me peaksime türannia ärahoidmiseks kehtestama türannia. (lk 146, "Genotsiid ja ideoloogia") * Et silmakirjalik ja absurdne on täiusliku ja konfliktideta ühiskonna loomise võimatusest järeldada, nagu oleksid kõik ebavõrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kõik kasu teenimise vormid õigustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena järeldatakse, et progressiivne tulumaks on häbiväärne ja skandaalne, äratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaag. (lk 153, "Kuidas olla konservatiiv-liberaalne sotsialist") * Tihti tunnevad inimesed, kes ise põgenesid türanlike režiimide alt, end veidi ebamugavalt. Neid ei ähvarda enam oht ja raskused, millega tuleb iga päev kokku puutuda kogu nende rahval. Probleemi ei saa lahendada ühemõtteliselt; ei ole võimalik määrata kindlaks selgeid reegleid, mis ütleksid, millal oli pagulusse minek õigustatud ja millal mitte. Lihtne on märgata, et poleks olnud mingit kasu, kui Einstein või [[Thomas Mann]] oleksid jäänud natsi-Saksamaale või kui Chagall ei oleks lahkunud nõukogude Vitebskist. (lk 186, "Pagenduse kiituseks") * Kui me räägime "intellektuaalist paguluses", siis peaaegu alati peame silmas kedagi, kes põgenes mingisuguse rõhumise eest ja eeldame, et pagulus, isegi sunnitud, on paljudel mõjuvatel põhjustel parem kui kodumaale jäämine. Venemaa eripäraks (võib-olla selle suuruse tõttu) oli maapakku saatmine oma riigi piires; pagendatu sai kaks halba asja korraga: pidi lahkuma kodukohast ja elama ikka samas repressiivrežiimis, mille all ta oli ka enne pagendusse saatmist (loomulikult olid ka sel puhul kannatused erinevad — piisab kui võrrelda kahte pagendust: Puškin Krimmis ja Sahharov kinnises linnas Gorkis). (lk 187, "Pagenduse kiituseks") * Inimeste kõrval, kes on põgenud türannia alt või oma kodumaalt pagendatud, on terveid rahvaid, kes kodumaalt lahkumata jäeti ilma oma riigi kodakondsusest, sest nad olid sattunud võõra riigi valitsemise alla ja pidid hakkama selle kodanikeks - ilma et oleksid seda võõrast riiki hakanud pidama omaks. Selline on Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste saatus - loodame, et ajutine. Kaheks rebitult neid enda omandiks pidava riigi ning isamaa vahel, mida nad hoida tahaksid, sattusid nad poolpagendatute ebaselgesse staatusesse. Võõras võim proovib röövida inimestelt ajaloolist mälu, võltsides ja muutes seda vastavalt antud hetke poliitilistele nõuetele. Aga kollektiivne mälu on isamaa. Kui pool Euroopast niimoodi juurtetuks sunniti, mida võib oodata teine pool? Kas kogu maailm on määratud sisemisele poolpagendusele? Kas Jumal tahab meile meelde tuletada - üsna jõhkral kombel -, et pagendus on inimolu püsiv osa? Selline meeldetuletus on halastamatu, ent õigustatud. (lk 192 * Kui kommunism parasiteeris edukalt reaalsetel probleemidel, enamasti sellistel, mis olid tähtsad nii liberaalsele kui sotsialistlikule Euroopale, siis ei tähenda see, et ta neid probleeme lahendas või lahendada püüdis; vastupidi, kõik sotsiaalsed, kultuurilised, rahvuslikud ja rahvusvahelised probleemid, mille eestvõitlejaks ta end kuulutas, suutis ta veelgi hullemaks ajada. Ainus erand ja sedagi vaid näiliselt, mille lahendamisega sovetism uhkeldas kui oma erilise saavutusega, oli tööpuudus. See oli selles tähenduses näiline, et tööpuudus likvideeriti nõukogude süsteemis sunniviisilise töökohustusega; ning loomulikult on tööpuudus orjadele võõras probleem. Ka hitlerism likvideeris tõhusalt tööpuuduse nuhtluse. Ometigi jääb tööpuudus demokraatlikke ühiskondi vaevavaks tõeliseks haavaks, ning oludes, kui see võtab väga suured mõõtmed, saab sellest allikas, millest ammutavad elujõudu kommunistlikud lubadused, samuti lootused, mitte alati ekslikud, et paljud inimesed on valmis vahetama vabaduse turvalise orjuse vastu. (lk 205-206 "Kommunism kui kultuuriformatsioon") * Humanistlik skeptitsism, koos oma "absoluutsete tõdede" eitusega, sepistas võimsa relva fanaatiliste sektantide kemplemise vastu ning rajas institutsioonide vundamendi pluralistlikule ja sallivale ühiskonnale. Ent see näitas ka oma ohtlikumat palet: tegi pluralismi ja sallivuse ideed sama relatiivseks kui nende vastandid. Me oleme harjunud sellega, et kultuurilisele erinevusele viidates saab maailma erinevate õuduste peale õlgu kehitada. "Meil on omad väärtused, neil omad" - kuuleb ikka ja jälle, kui jutt on totalitarismi või muude despootlike valitsemisvormide hirmutegudest. Kas need, kes nõnda lausuvad, tahavad tõesti öelda, et poliitilise elu pluralistlikke vorme on suureline ja mõttetu võrrelda nende ühiskondadega, kus poliitiline konkurents põhineb üksnes vastaste mahanottimisel. Aga kui me laiendame oma suuremeelset nõusolekut kultuuriliste erinevustega kõigile hea ja kurja reeglitele ning ütleme näiteks, et inimõiguste idee on euroopalik mõiste, mis teiste traditsioonidega ühiskondadesse ei sobi või on seal arusaamatu, kas me peame siis silmas, et ameeriklastele ei meeldiks, kui neid piinataks ja koonduslaagrisse topitaks, aga vietnamlased, iraanlased ja albaanlased oleksid sellega üsna rahul? Kui nii, siis mida halba oli Lõuna-Aafrika apartheidipoliitikas ja miks mitte rahulduda ütlusega, et buuridel on lihtsalt "nende oma väärtused" ja meil pole mingit võimalust tõestada, et meie omad on paremad? Või tooremalt väljendudes, kas me peaksime tunnistama, et taimetoitlase ja inimsööja erinevus on lihtsalt maitseküsimus? (lk 219-220, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Me oleme pikast kogemusest õppinud, et peamised hüved, mida oleme nõus aktsepteerima, võivad vastastikku konflikti sattuda: turvalisus ja vabadus, vabadus ja võrdsus, võrdsus ja indiviidi õigused, indiviidi õigused ja enamuse valitsemine. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Ilmaasjata kordame loosungeid, kuhu on koondatud kõik meie "väärtused", justkui teaksime, kuidas neid koos ellu viia. Kui ütleme "rahu ja õiglus", siis peaksime meeles pidama, et nelikümmend aastat rahu Euroopas on püsinud karjuval ebaõiglusel, Euroopa kesk- ja idaosa ikestatusel. Kuivõrd kõikuv ja ebakindel ka see rahu poleks - sõja puudumise tähenduses - on see kestnud nelikümmend aastat. Kui me kordame üldsõnaliselt ja heauskselt "rahu ja õiglus", siis tavaliselt väldime tõelisi küsimusi ja valikuid. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Siiski võib kommunistlik partei Prantsusmaal veel mingi aja hingitseda, toitudes koos Rahvusrindega Euroopa Liidu vastastest meeleoludest ja vehkides tööpuuduse igavese argumendiga. Mis puudutab igat masti vasakpoolseid trotskistlikke ja maoistlikke sekte, siis arvatavasti jäävad nad püsima, sest neil on tugev trump - erinevalt stalinistlikest parteidest on nad absoluutselt ja õnnelikult immuunsed kõigi faktide ja kogu reaalsuse suhtes. Ehkki nad kuulutasid, et ei sõltu ideoloogiliselt sovetismist, tegutsesid nad nõukogude "sotsialismi" vihmavarju all; täna võib kuulda neid haledasti impeeriumi taga nutmas. (lk 262-263, "Liikuvate varemete keskel") * Nõukogude ajal ei tohtinud Poolas rääkida Suurest Prantsuse revolutsioonist" ; omadussõna "suur" oli reserveeritud Vene revolutsioonile, täpsemini selle ühele osale: bolševike oktoobriülestõusule ja õnnestunud võimuhaaramisele. On muidugi vaieldav, kumb neist sündmustest oli "suurem", aga tagasi vaadates ei saa eitada, et kommunistide võimuhaaramine oli meie sajandi suurim sündmus - mitte ideaalide ülevuse tähenduses ja kindlasti mitte võimuhaaramisele järgnenud epohhi toreduse mõttes, vaid seetõttu, et ühelgi teisel poliitilisel faktil ei olnud inimkonna jaoks niipalju ja nii kaugeleulatuvaid tagajärgi. (lk 267, "Hukatuslik juhus") * Niisiis on ratsionalism keeldude süsteem, mis märgib maha meie mõtlemise, uudishimu ja kujutluse ületamatud piirid. See annab meile ka mõista, ehkki mitte ilmtingimata selgelt, et kõik inimlikud probleemid on tehnilised ja kohe, kui leitakse sobiv tehnoloogia, siis selle abil need ka lahendatakse. Esimene põhimõte on teatav meelevaldne norm, teine jälle täiesti ebausutav. Mõlemad olid sisse kirjutatud kommunistlikusse ideoloogiasse. Ja kui keegi ütleb, et see oli ratsionalismi karikatuur, siis võib talle vastata: loomulikult, aga see oli hea karikatuur, milles on visandatud originaali naljakad ja inetud jooned, samamoodi nagu karikatuurides inimestest. Karikatuurne ideoloogia ilmutab seda, mis selle mittekarikatuurses originaalis on inimvaenulikku ja kultuurile ohtlikku. Karikatuur toob nähtavale varjatud tõe. (lk 274, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Kommunismi ajalugu ei näidanud meile üksnes seda, et inimesi saab muuta vaid teatud piirini ning neid piire ei ole võimalik ületada, see tähendab, et on olemas tõesti midagi sellist nagu inimloomus, vaid ka seda, et majandustegevuses on piir, mille ületamine oleks katastroofiline; et majanduses on teatavad mängureeglid, mida me ei suuda kontrollida. Oleks vale mõelda, et kui planeerimisorganitel oleks olnud rohkem kompuutreid või paremini koolitatud ametnikke, siis oleks täieliku planeerimise masinavärk saavutanud lõpuks oodatud tõhususe. Selleni ei jõutud kunagi, igal juhul mitte tasemel, mis oleks lubanud konkureerida turumajandusega. Kommunism taastas orjuse ja feodalismi ning kuigi need institutsioonid toimisidki mõnda aega, siis äärmiselt primitiivsel tootmistasemel. (lk 282, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Võib küsida: kellele on vaja seitsetkümmet telekanalit? Spontaanset vastust, et neid pole kellelegi vaja, tõrjutakse kohe: vastupidi, peaaegu igaüks vajab neid, see on moodus, kuidas põgeneda pole-teada-millest kes-teab-millesse ehk siis [[absurd]]ist absurdi. (lk 302, "Meie lõbus apokalüpsis") * Me teame, et suured sadamalinnad ei ole üksnes kaubandus- ja laevanduskeskused, vaid need mängivad ka erilist kultuurilist rolli. Meie tsivilisatsioon sai alguse peamiselt Vahemere sadamalinnadest, sadamad sünnitasid selle tsivilisatsiooni tuuma: ratsionaalse mõtlemise meetodid, demokraatia reeglid ja õigusriigi alused. (lk 306, "Kosmopolitismi kiituseks") * Sõnu "kosmopoliitiline" või "kosmopolitism" kasutades peame olema mingil määral ettevaatlikud, sest nendele sõnadele on tihti omistatud negatiivset tähendust. Selle kulminatsiooniks oli sovettide ideoloogia, eriti - aga mitte ainult - stalinismi ajal. "Kosmopoliit" oli "patrioodi" vastand, aga nõukogude patrioodi, mitte vene, ukraina või jakuudi patrioodi. Suur rahvas, keda kunagi ei eksisteerinud, täielikult välja mõeldud nõukogude rahvas, pidi olema patriotismi keskmeks, entusiasmi ja armastuse allikaks, aga kosmopoliitideks olid praktiliselt juudid. Võitlus kosmopolitismiga oli kommunistlikust antisemitismist lahutamatu, ehkki sellel oli ka teine külg, nimelt võitlus lääneliku tsivilisatsiooniga; asi oli selles, et keegi ei julgeks piiksatadagi Lääne kultuurilistest, tehnilistest või teaduslikest saavutustest - kohe oleks ta saanud külge kosmopoliidi sildi. "Patriotism" ei tähendanud aga seotust rahvusega - kuigi tihti kasutati poliitilistel eesmärkidel vene šovinismi (aga mitte mingi teise rahva šovinismi või natsionalismi) -, vaid kokkukuuluvust riigiga, selle hierarhia, juhtide ja valeliku ideoloogiaga. Inimesed, kes tõesti hoolisid vene rahvuslikust kultuurist ja traditsioonidest (rääkimata juba teiste rahvustest), istusid Gulagis koos "kosmopoliitidega". Kosmopolitismi vastane kampaania oli üks arvukatest Nõukogude ajaloo häbiväärsetest lehekülgedest. (lk 313-314, "Kosmopolitismi kiituseks") ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kołakowski, Leszek}} [[Kategooria:Poola filosoofid]] [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] 4uiry30vm9xhk0fn3pdac14phfhc17p 136235 136229 2026-11-03T23:33:50Z Pseudacorus 2604 /* Miniloengud maksiprobleemidest */ 136235 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2007.10.23. -Leszek Kolakowski Foto Mariusz Kubik.jpg|pisi|Leszek Kołakowski (2007)]] '''Leszek Kołakowski''' (23. oktoober 1927 – 17. juuli 2009) oli Poola filosoof ja publitsist, Varssavi ja Oxfordi ülikooli professor. Alustanud Spinoza käsitlemisest marksistlikelt positsioonidelt, jõudis ta peatselt marksismi kritiseerimiseni ning oli 1968. aastal sunnitud Poolast emigreeruma. Eesti keeles on tema teostest ilmunud: * "Horror metaphysicus" (tõlkinud Triin Kallas; Tallinn: Valgus, 2000) * "Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest" (tõlkinud [[Joel Sang]]; Tallinn: Vagabund, 2004), * "Miniloengud maksiprobleemidest" (tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]; Laiuse: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007. 2. trükk 2019) * "Mida küsivad meilt suured filosoofid" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012) * "Revolutsioon kui ilus haigus" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu kirjastus, 2014) * "Naeruvääristatud Jeesus: kaksteist esseed" (koostanud ja tõlkinud Hendrik Lindepuu; Halliste: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017). ==Horror metaphysicus== Leszek Kołakowski, "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 * Kaasaegne [[filosoof]], kes pole iial tundnud end [[šarlatan]]ina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. (lk 7) * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab — see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Kui ma räägin [[teadmine|teadmise]] relatiivsusest, siis toon ma kuuldavale tähendusetuid helisid ega väidagi end ütlevat midagi tõest või väära. Minu sõnadel, millel pole mingit kognitiivset väge, on siiski terapeutiline väärtus, niivõrd kui nad aitavad minul ja teil vabaneda filosoofilistest [[probleem]]idest, sealhulgas eriti teadmise relatiivsuse probleemist ja eneseosutuse [[paradoks]]ist, mis temaga kaasneb. Siit näib kooruvat üks praktiline [[nõuanne]], lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake [[lapsehoidja]]ks, [[kirikuõpetaja]]ks, [[torujüri]]ks või [[kloun|tsirkusetolaks]] — nendel tegevusaladel saavad inimesed üksteisest kaunis hästi aru ilma võimatuid tunnetusteoreetilisi küsimusi esitamata. (lk 11-12) * Universaalne [[relativism]] halastab tavaliselt [[loogika]] peale; oleks ka üllatav, kui ta väidaks, et vasturääkivuse seadus kehtib ainult keelemängu või kultuuri piires, — nii muutuks edasine [[kommunikatsioon]] võimatuks ja jätaks relativismi iseenda poolt tekitatud halvatusseisundisse. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu. Universaalne relativism halastab enamasti ka [[matemaatika]]le. Kergem on jälgida hüppeid empiiriliste ja humanitaarteaduste ajaloos kui vastata järgnevale lihtsale küsimusele: kuidas küll juhtus, et [[Galilei]] ja [[Newton]] jätsid [[Aristoteles]]e [[füüsika]]st järele vaid [[varemed]], aga [[Eukleides]]e tõestused kehtivad tänapäevani? (lk 13) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, [[Hegel]]. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks — olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ==Miniloengud maksiprobleemidest== Leszek Kołakowski, "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007 * Iga [[teooria]]t, mis seletab inimkäitumist vaid ühe ajendiga või kogu ühiskonnaelu ühte sorti põhjusliku energiaga, võib kaitsta, aga see just näitabki, et kõik need teooriad on üksnes filosoofilised konstruktsioonid. ("Võimust", lk 10) * Õnneks ei anna anarhistlikku [[revolutsioon]]i korraldada tellimise peale: [[anarhia]] tekib, kui mingil põhjusel pole ükski võimuorgan suuteline olukorda valitsema; tulemuseks on, et mingi jõud, kes tahab jagamatut [[võim]]u endale — aga selliseid on alati —, kasutab ära üleüldist korratust ja demoraliseeritust ning surub peale oma despootliku korra; kõige eredamaks selliseks näiteks oli Vene revolutsioon - despootlike bolševike nõukogude tekkimine tänu ühiskonna üleüldisele anarhiale. Anarhia on tegelikult [[türann]]ide teenistuses. ("Võimust", lk 12) * [[Universum]] ei põhine õiglasel tasustamisel ja me isegi ei tea, kuidas teistsugune korraldus välja näeks. Võib-olla on taevariigis [[kuulsus]]el teised reeglid, võib-olla on seal kuulsad ehk siis kõrgematel astmetel inimesed, kellest maa peal keegi kuulnud pole; võib ometigi arvata, et nende hulgas pole selliseid, kes maises ilmas palavikuliselt kuulsust taga ajavad ja vihaselt kadetsevad neid, kellele juhus on kuulsuse kinkinud; on vähe tõenäoline, et Jumal annaks meile kuulsuse tasuks meie kadeduse ja tühisuse eest. Ärgu siis need arvukad hulgad, keda õgib meeleheide, et nad ei saanud [[Nobeli preemia]]t, mille nad on muidugi õigusega ära teeninud, või et neist ei saanud [[Ameerika Ühendriikide president]]i, nagu õigluse reeglite kohaselt oleks pidanud juhtuma, lootku, et Jumal annab need autasud ja ametid neile taevariigis. ("Kuulsusest", lk 20) * Ükskõikne [[enamus]] avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ("Tolerantsusest", lk 43) * Tänapäeval kohtab harva neid, kes ülistaksid [[sõda]] iseenesest, suguharude lugematud tapatalgud [[Aafrika]]s ja koletused Bosnias ei paku eriti palju materjali sõjakunsti võlude kiituseks. On aga igal juhul tähelepanu väärt, et arvutu hulga suurte ja väikeste sõdade hulgas, mida on peetud peaaegu igas maailma nurgas pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], pole olnud ainsatki, kus mõlemal vaenupoolel oleks olnud demokraatlik riik; sõjad sünnivad türanniast. ("Vägivallast, lk 88) * Mõistes vahet tegemata hukka absoluutselt igasuguse vägivalla, tähendab mõista hukka elu. Ent on täiesti arukas püüelda sellise maailma poole, kus vägivald on suunatud vaid orjuse, agressiooni ja türannia vastu. See on arukas isegi siis, kui meil on suured ja põhjendatud kahtlused, kas sellist maailma üldse kunagi tuleb. ("Vägivallast", lk 91-92) * [[Vabadus]]t — rohkem või vähem - võib olla ainult seal, kus midagi on lubatud või keelatud. Asja teeks ehk selgemaks vist juba Esimese maailmasõja eelsest ajast pärit ütlus: "[[Austria]]s on lubatud see, mis pole keelatud; [[Saksamaa]]l on keelatud see, mis pole lubatud; [[Prantsusmaa]]l on kõik lubatud, ka see, mis on keelatud; [[Venemaa]]l on kõik keelatud, ka see, mis on lubatud." ("Vabadusest", lk 98) * Kui uued [[vajadus]]ed sünnivad, siis tekivad ka uued [[ebavõrdsus]]ed. Mõned asjad, mida kunagi peeti [[luksus]]eks, muutuvad üleüldisteks, vähemalt maakera jõukamates osades, teised jälle mitte. Pole mingit võimalust anda igaühele [[loss]] Loire’i kaldal; võib (teoreetiliselt) korraldada anarhistliku või bolševistliku revolutsiooni ja võtta Loire’i kaldal kõigilt lossid, aga siis hakkavad need aristokraatlikele peredele kuulumise asemel kuuluma valitseva partei juhtidele; see pole aga arvatavasd väärt miljoneid laipu, mida need revolutsioonid on tekitanud. ("Luksusest", lk 104) * Kui me peatume sõna igapäevasel kasutamisel, siis märkame kohe, et omistame [[igavus]]t üksnes sellele, mille tajumine kulgeb ajas: igavad on teatrietendus, kontsert, ajalooline traktaat, mingi töö, aga üldiselt ei räägi me igavast [[maal]]ist, sest sellele heidame reeglina vaid ühe pilgu. [[Maastik]] võib olla igav, kui peame seda vaatama pikemat aega, näiteks sõites [[rong]]iga mööda üksluist ja [[kontrast]]ideta lumist [[tasandik]]ku. Objekt võib olla igav, kui see kordab ennast, või kui see on kaootiline ja seosetu (aga kaootilist maailma kujutav [[romaan]] või [[näidend]] ei pea üldse olema igav: näiteks [[James Joyce|Joyce’i]] "Ulysses" ja [[Samuel Beckett|Becketti]] näidendid). Tajuja vaatepunktist tähendab igavus seda, et midagi uut ei juhtu ja kui juhtubki, on tajujal ükskõik, kas see juhtub või mitte; tundub nagu viibiks monotoonses ja muutumatus maailmas. ("Igavusest", lk 111) * See, et vägivalla kasutamiseks türannia vastu, millel pole mingit õiguslikku alust, on head põhjendused, ei tähenda veel, et see oleks ka tõhus vahend soovitud [[muutus]]te saavutamiseks. Enamasti on see ebatõhus. Vene terroristidel oli XIX sajandil piisavalt põhjendusi oma võitluse jaoks, aga nende vaatemängulised atentaadid ei muutnud tsaaririiki paremaks ega tekitanud unistatud revolutsiooni. Revolutsioon algas hoopis muudel põhjustel ning pärast seda käivitus riiklik [[terror]] enneolematus ulatuses. ("Terrorismist", lk 163) * On vaja teha ka vahet terroriaktidel, mis on suunatud võimuaparaadi jõustruktuuride vastu ja terrorirünnakutel, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed ja mille eesmärk on tekitada inimestes hirmu. Palestiinlaste terrorirünnakud on reeglina just sellised: et oleks võimalikult palju juhuslikke ohvreid (seda hõlbustab enesetaputerroristide usk, et kohe pääsevad nad [[paradiis]]i, mida [[Koraan]]is nii ahvatlevalt kirjeldatakse). Palestiinlaste võitlusel on omad põhjendused ja neil on ka põhjust pidada territooriumi Jordanist lääne pool Iisraeli riigi poolt okupeerituks; kuid nende võitlusmeetodid on õigustamatud; tuleb muuseas ka meeles pidada, et juba algusest peale ei olnud nende võitluse eesmärgiks mitte Palestiina riigi loomine sellel territooriumil, mis enne kuulus Jordaaniale, vaid — nagu nad ise ütlesid — juutide pühkimine merre ja Iisraeli riigi hävitamine. ("Terrorismist", lk 164) * [[Seks]] ei sarnane ülejäänud [[füsioloogia]]ga. See ei ole mitte [[loodus]]est, vaid kultuurist põhjustatud, et me väljendame oma kogemusi söömise valdkonnas ühtmoodi, aga seksuaalsetes asjades teistmoodi. Me võime avalikult kuulutada, et oleme näljased, aga oma seksuaalset nälga me avalikult ei kuuluta. ("Seksist", lk 170) * Riikides, kus [[surmanuhtlus]] on kaotatud, juhtus see reeglina parlamendi otsusel vastu ühiskonna enamuse tahet. See pole aga hea argument surmanuhtluse poolt; tõenäoliselt keelati enamuse tahte vastaselt ka nõiajaht. ("Kõrgeimast karistusmäärast", lk 201) * Selle kohta, kuidas [[stereotüübid]] toimivad, võib tuua suvalise näite. [[Inglismaa]]l, nagu teada, on vihmase maa maine. See reputatsioon ei põhine metereoloogiliste andmete statistilisel uurimisel, vaid spontaansel kvasi-üldistusel. Kuna see maine on juba kinnistunud, hakkab toimima eriline loogika või pigem eriline mitteloogiline mehhanism. Kui sajab vihma [[Prantsusmaa]]l, siis lihtsalt sajab vihma. Aga iga vihmane päev Inglismaal kinnitab seda stereotüüpi: see on vihmane maa. Aga vastupidine reegel ei toimi: päikeseline päev Inglismaal on loogiliselt tähenduseta, see ei lähe vastuollu maa mainega. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 209) * Iga rahvas või hõim loob stereotüüpe oma naabrite kohta, aga ka muude, rohkem või vähem tuntud hõimude kohta; tihti ilmutavad need stereotüübid pooleldi respekti ja pooleldi [[põlgus]]t. Nii näiteks "teame", et [[sakslased]] on distsiplineeritud, aga ilma [[huumorimeel]]eta; et [[inglased]] on usaldusväärsed, aga piiratud mõtlemisega; et [[poolakad]] on julged, aga süstemaatiliseks tööks sobimatud; et [[juudid]] on targad, aga taktitundetud; et [[ameeriklased]] on sõbralikud ja naiivsed, et [[tšehhid]] on töökad, aga väiklased ja ahned; et [[itaallased]] oskavad elu nautida, aga nende peale ei või loota jne. Kunagi ei tule stereotüüpi kinnitavatest näidetest puudu, aga vastupidised näited ei tule arvesse; stereotüübid püsivad vankumatult, aga kui kohtame vastuseisu, siis on meil käepärast võtta fraasid nagu "jaa, ikka on [[erand]]eid" või "mõned minu parimatest sõpradest" jne. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 210) * [[Ajalugu]] kirendab hädadest, mida on põhjustanud egalitaarsed ideoloogiad, ent religioossed jutlused [[kadedus]]e vastu on tavaliselt tagajärjetud, eriti tänapäeval; muuseas on neid üsna harva, sest [[kirik]] on keskendunud tänapäeval teistele [[patt]]udele, mida on kergem määratleda. ("Kadedusest", lk 265) * ... sõjajärgsetel aastatel asustati [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse järjest enam venelasi, kindlasti lootuses, et lõpuks need väikesed rahvad lahustuvad ja kaovad vene massi sisse. See oli sihilik poliitika ja mõlemad Balti riigid leidsid end impeeriumi lagunedes silmitsi neile vägisi kaela saadetud migrantide massiga. Õnneks ei läinud massiliste väljasaatmisteni; kui aga eestlased nõuavad, et venelased peavad kodanikuks saamiseks õppima ära [[eesti keel]]e, kas võib siis sellist nõuet pidada talumatuks natsionalistlikuks [[ekstravagantsus]]eks? Võõramaalasi, kes on tulnud elama Suurbritanniasse, ei pea veenma ega sundima, et nad õpiksid ära [[inglise keel]]e, nad teavad ise, et see on hädavajalik, aga kui venelased Eestis ei taha õppida selle maa keelt, siis on nad ju elav tõend sellest, et on endiselt oma imperialistlike unelmate kammitsas. ("Demokraatia on loodusega vastuolus", lk 308) * Religioosne elu kestab kindlasti edasi, võib-olla mitte olemasolevais rööpais, mitte tingimata olemasolevates institutsionaalsetes vormides. See sõltub - vähemalt traditsioonilise kristluse puhul - elujõust, mida endas kannavad usu edasiandjad, peamiselt siis preestrid, sõltub nende sisendusjõust ja keele osavusest, mida nad kasutavad, et uskujaid õpetada, nende südametunnistuseni jõuda, kosutavaid sõnumeid kuulutada. Kui preestrite keel tundub jumalarahvale aher, siis on preestrid süüdi, mitte rahvas. Kui religioosne elu taandub sotsiaalsete, poliidliste, rahvuslike või isegi moraalsete vajaduste ja emotsioonide korraldamiseks, siis võib religioon mingi aja eksisteerida, aga lõpuks variseb kokku või taandub religioossuse teiste vormide ees. ("Minu ennustused religiooni ja filosoofia tuleviku asjus", lk 314) ==Revolutsioon kui ilus haigus== Leszek Kołakowski, "Revolutsioon kui ilus haigus. Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast - aga mitte ainult", tlk Hendrik Lindepuu, 2014 * Mida raskem on võimu hoida, seda enam peab võim olema ümbritsetud imetluse nimbusega ja olema kultuse objekt. Väga lihtne on ära unustada, et võim on ühiskonnaklassi tööriist ja tema huvide eestkõneleja. Täpsemini väljendudes: küll kord saavutatakse kõik, mida see võim teenib, ent hetkel on kõige tähtsam võimul püsida; kuid see "hetkel" venib aastaid ning siis selgubki, et on liiga hilja. Võim on muutunud eesmärgiks iseeneses, see ei ole enam võimuletulnud klassi tööriist, see on muutunud nende tööriistaks, kelle käes on võim. Halvaloomulise kasvajana kombitsaid laiali ajav võimuaparaat ei otsi enam oma olemasolule õigustust ühiskondlikest huvidest: tal on oma huvid võimuaparaadina, oma kastihuvid või autonoomse ja eraldiseisva organisatsiooni huvid, mida varjatakse ikka Suure Loosungiga. Aga valitsevate gruppide ideoloogia saab valitsevaks ideoloogiaks - aitäh Marxile selle lihtsa tähelepaneku eest. :Võimu müüt kui kõrgeim õigustus imbub ka nende teadvusse, kes ise selles ei osale, ehkki neile püütakse jätta teistsugust muljet. Sel kombel juurdub kurjakuulutav usk, et võim ongi ülim siht. Ükski hind ei ole võimu eest liiga kõrge: see hind võib olla agressioon, invasioon, genotsiid, massiline katastroof, moraalne mandumine, oma esialgsete loosungite jalge alla tallamine. Mis kõik ka juhtus. (lk 14, "Jumalate surm") * Jumalate surm on ahelreaktsioon —üks tõmbab teise kuristikku - ''abyssus abyssum invocat''. Kogenud preestrid teavad, et seepärast tuleb mütoloogiat kultiveerida süsteemina, kus iga detail on samavõrra tähtis ja samavõrra püha. Seda mütoloogia loogikat teab iga preester, kui ta ütleb: täna jätad [[missa]] vahele, homme teotad Jumalat, ülehomme saab sinust bolševik. [[Stalinism]] oli elujõuline just oma terviklikkuse tõttu, stalinismi preester ütles: täna meeldib sulle Paul Klee maal, homme ei vaimustu sa enam sotsrealistlikust arhitektuurist, ülehomme ei usu sa kvantiteedi üleminekut kvaliteediks, päev hiljem ei tunnista sa enam keisri võimu; aga kuna keisri võim on rahva võim, siis saab sinust rahva vaenlane. Sel kombel, kuna sulle meeldib Paul Klee maal, oled rahva vaenlane ''in potentia'', oled rahva objektiivne vaenlane, objektiivne spioon ja diversant. (lk 15, "Jumalate surm") * Sotsialismi idee pikaaegne samastamine selle ellurakendamise kõige äpardunumate vormidega on viinud olukorrani, kus üks peamisi ülesandeid on üleüldine teadvustamine, etkusagil maailmas ei ole sotsialismi ühiskonnakorrana ellu viidud; et mõte sotsialismi ehitamisest ühel mahajäänud maal on üks kallimaid utoopiaid inimkonna ajaloos. (lk 21, "Jumalate surm") * Lutheri jaoks ei olnud inimloomuse ja [[lunastus]]e vahel järjepidevust. Ususeisund on radikaalne lahtiütlemine inimloomusest, see eitab järsult kõike, mis tuleneb inimese kaasasündinud võimalustest ja annetest. Roomakatoliku kiriku arvates pidi jumalaarm õilistama ja toetama inimloomust - aga mitte lihtsalt vägistama ja hävitama. Seepärast suutis roomakatoliku kirik assimileerida ilmalikku kultuuri, aktsepteerida paganlikku filosoofiat ja kunsti, seepärast võis see sõlmida lepingu humanismiga. Lutheri jaoks oli humanism vaenlane, sest see oli austusavaldus inimese loomingule, aga inimese looming võis alguse saada vaid patust ja upsakusest. Roomakatoliku kirik hülgas oma revolutsioonilise alge, õppis minema kompromissidele ja kohanduma. (lk 39, "Revolutsioonilisest vaimust") * Teisal nõudsid revolutsioonilised matemaatikud uue õppeaine - matemaatika sotsiaalsete ülesannete - sisseviimist, ning seejuures veel, et iga üliõpilane võiks osaleda sellel loengul nii palju kordi kui ise tahab ning iga kord saaks arvestuse kirja, mis oli samaväärne lõpudiplomi saamisega mitte millegi eest. Kolmandas kohas nõudsid maailmarevolutsiooni üllad märtrid, et eksamineerijaid saaks valida oma sõprade hulgast, mitte aga ei oleks nendeks vanad tagurlikud pseudoteadlased. Professoriteks tuleb nimetada poliitiliste kriteeriumide alusel, ka ülikooli vastuvõtmine peab käima samamoodi. Ameerika Ühendriikides süütas ekspluateeritud masside avangard mitmes linnas ülikooli raamatukogu, see tähendab, hävitas establishment’i ebaolulisi pseudoteadmisi. Ma ei pea ehk lisama, et pidin korduvalt kuulma, et ei ole mitte mingit erinevust, absoluutselt mitte mingit erinevust California ülikoolilinnaku elutingimuste ja hitlerliku koonduslaagri vahel. Ja loomulikult olid kõik marksistid, see tähendab, et teadsid kolme-nelja Marxi või Lenini kirjapandud lauset, eriti seda: "Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, aga asi seisab selles, et teda muuta." Nagu võib ilma vaevata mõista, tahtis Marx sellega öelda, et pole mingit mõtet õppimisele aega raisata. :Ma võiksin seda loetelu jätkata lehekülgede viisi, aga ehk aitab. Mudel oli alati sama: suur sotsialistlik revolutsioon põhineb eelkõige sellel, et me saaksime oma poliitiliste vaadete eest teadustiitlid, privileegid ja võimu, samuti tuleb tühistada vanad akadeemilised väärtused, nagu näiteks teadmised ja oskus loogiliselt arutleda (aga need fašistlikud sead peavad meile andma raha, raha ja veel kord raha). (lk 82, "Minu õige arvamus iga asja kohta") * Me võime iseloomustada stalinismi kui peaaegu täiuslikku totalitaarset ühiskonda, mis põhineb tootmisvahendite riigistamisel. Ma kasutan sõna "totalitaarne" üleüldiselt mõistetud tähenduses, pidades selle all silmas poliitilist süsteemi, kus kõik sotsiaalsed sidemed on täielikult asendatud riikliku organisatsiooniga ning kus seetõttu kõik kogukonnad ja indiviidid peavad funktsioneerima eranditult eesmärkide nimel, mis on samahästi nii riigi eesmärgid kui ka riigi poolt määratletud. Teiste sõnadega, ideaalne totalitaarne süsteem põhineb tsiviilühiskonna täielikul hävitamisel, nii et riik ja selle korralduslikud vahendid kujutavad endast ühiskonnaelu ainsat vormi; kõik inimtegevuse vormid - majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, intellektuaalsed - on lubatud ja keelatud (ning lubatu ja keelatu vahe on üsna hägune) üksnes sel määral, kuidas nad teenivad riigi eesmärke (veel kord: eesmärke, mida riik on ise määratlenud). Iga inimindiviid, kaasa arvatud valitsejad, on riigi omand. (lk 104, "Stalinismi marksistlikud juured") * On vähe tõenäoline, et totalitarismi entelehhia võiks materialiseeruda laitmatult ideaalsel kujul. Mõned eluvormid panevad visalt süsteemi survele vastu: perekonnasidemed, emotsionaalsed ja seksuaalsed sidemed; neile on avaldatud eri perioodidel ränka riiklikku survet, aga nagu mulle tundub, mitte kunagi sajaprotsendiliselt edukalt (vähemalt mitte Nõukogude Liidus; rohkem saavutati nähtavasti maoistlikus Hiinas). Vastu paneb nii üksikinimese mälu kui ka rahva kollektiivne mälu, mida totalitaarne kord püüab lakkamatult hävitada, kirjutades ajalugu lõputult ümber, võltsides ja vormides seda vastavalt jooksvatele poliitilistele vajadustele. Kindlasti on lihtsam riigistada vabrikuid ja tööd kui tundeid; lihtsam on riigistada lootusi kui mälu. (lk 105, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kõige tähtsamates punktides peavadki totalitaarsed seadused olema udused ja ebamäärased, nii et nende tegelik rakendamine sõltub täidesaatva võimu meelevaldsetest ja muutlikest otsustest, ning iga kodanik võib suvalisel hetkel osutuda kurjategijaks. Kõige märkimisväärsemad näited olid alati kriminaalkoodeksis määratletud poliitilised kuriteod; need on kirja pandud viisil, mis teeb peaaegu ebatõenäoliseks, et kodanik ei soorita neid iga päev; mil määral neid kuritegusid tegelikult karistatakse või kuivõrd terrorit seejuures kasutatakse, sõltub valitsejate poliitilistest otsustest. (lk 109, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kurjus võib oma võimusesse võtta iga ideoloogia, ükskõik kui hästi poleks see kavandatud, ja teha selle oma tööriistaks. Ei ole tegelikult väärtusi, mis oma sisu jõul suudaksid vastu seista sattumisele kurjuse teenistusse, välja arvatud sallivuse voorus, ent sedagi on korduvalt rünnatud just põhjusel, et see kaitseb kurjust ja valet hävitamise eest ja seega tühistab omaenda kavatsused. Teatavasti on see lakkamatute vaidluste teema: kas sallivust saab laiendada rassistlikele ja totalitaarsetele liikumistele? Demokraatlikke väärtusi saab kaitsta üksnes optimaalselt, sest mingit absoluutset strateegiat, mis ei too endaga kaasa mingit kahju, pole lihtsalt olemas. Sallimatute ideede ja liikumiste allasurumine ja keelamine sallivuse nimel on ennasthävitav, nii nagu on ennasthävitav ka nende keelamata jätmine, mis lihtsalt tähendab, et kuni eksisteerivad sallivusega võitlevad liikumised, teeb juba nende olemasolu võimatuks täieliku sallivuse, mis on küll tautoloogiline väide. Demokraatlik kord, millel on laialdane toetus ja mis funktsioneerib muidu tõhusalt, võib püsida vaatamata sellele, et lubab sallimatusel põhinevaid liikumisi, ükskõik kui eemaletõukavad need ka poleks; seevastu mõte, et sõnavabaduse säilitamiseks peaksime sõnavabadust piirama, võib kergesti ümber kujuneda palju üldisemaks teooriaks, mille järgi me peaksime türannia ärahoidmiseks kehtestama türannia. (lk 146, "Genotsiid ja ideoloogia") * Et silmakirjalik ja absurdne on täiusliku ja konfliktideta ühiskonna loomise võimatusest järeldada, nagu oleksid kõik ebavõrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kõik kasu teenimise vormid õigustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena järeldatakse, et progressiivne tulumaks on häbiväärne ja skandaalne, äratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaag. (lk 153, "Kuidas olla konservatiiv-liberaalne sotsialist") * Tihti tunnevad inimesed, kes ise põgenesid türanlike režiimide alt, end veidi ebamugavalt. Neid ei ähvarda enam oht ja raskused, millega tuleb iga päev kokku puutuda kogu nende rahval. Probleemi ei saa lahendada ühemõtteliselt; ei ole võimalik määrata kindlaks selgeid reegleid, mis ütleksid, millal oli pagulusse minek õigustatud ja millal mitte. Lihtne on märgata, et poleks olnud mingit kasu, kui Einstein või [[Thomas Mann]] oleksid jäänud natsi-Saksamaale või kui Chagall ei oleks lahkunud nõukogude Vitebskist. (lk 186, "Pagenduse kiituseks") * Kui me räägime "intellektuaalist paguluses", siis peaaegu alati peame silmas kedagi, kes põgenes mingisuguse rõhumise eest ja eeldame, et pagulus, isegi sunnitud, on paljudel mõjuvatel põhjustel parem kui kodumaale jäämine. Venemaa eripäraks (võib-olla selle suuruse tõttu) oli maapakku saatmine oma riigi piires; pagendatu sai kaks halba asja korraga: pidi lahkuma kodukohast ja elama ikka samas repressiivrežiimis, mille all ta oli ka enne pagendusse saatmist (loomulikult olid ka sel puhul kannatused erinevad — piisab kui võrrelda kahte pagendust: Puškin Krimmis ja Sahharov kinnises linnas Gorkis). (lk 187, "Pagenduse kiituseks") * Inimeste kõrval, kes on põgenud türannia alt või oma kodumaalt pagendatud, on terveid rahvaid, kes kodumaalt lahkumata jäeti ilma oma riigi kodakondsusest, sest nad olid sattunud võõra riigi valitsemise alla ja pidid hakkama selle kodanikeks - ilma et oleksid seda võõrast riiki hakanud pidama omaks. Selline on Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste saatus - loodame, et ajutine. Kaheks rebitult neid enda omandiks pidava riigi ning isamaa vahel, mida nad hoida tahaksid, sattusid nad poolpagendatute ebaselgesse staatusesse. Võõras võim proovib röövida inimestelt ajaloolist mälu, võltsides ja muutes seda vastavalt antud hetke poliitilistele nõuetele. Aga kollektiivne mälu on isamaa. Kui pool Euroopast niimoodi juurtetuks sunniti, mida võib oodata teine pool? Kas kogu maailm on määratud sisemisele poolpagendusele? Kas Jumal tahab meile meelde tuletada - üsna jõhkral kombel -, et pagendus on inimolu püsiv osa? Selline meeldetuletus on halastamatu, ent õigustatud. (lk 192 * Kui kommunism parasiteeris edukalt reaalsetel probleemidel, enamasti sellistel, mis olid tähtsad nii liberaalsele kui sotsialistlikule Euroopale, siis ei tähenda see, et ta neid probleeme lahendas või lahendada püüdis; vastupidi, kõik sotsiaalsed, kultuurilised, rahvuslikud ja rahvusvahelised probleemid, mille eestvõitlejaks ta end kuulutas, suutis ta veelgi hullemaks ajada. Ainus erand ja sedagi vaid näiliselt, mille lahendamisega sovetism uhkeldas kui oma erilise saavutusega, oli tööpuudus. See oli selles tähenduses näiline, et tööpuudus likvideeriti nõukogude süsteemis sunniviisilise töökohustusega; ning loomulikult on tööpuudus orjadele võõras probleem. Ka hitlerism likvideeris tõhusalt tööpuuduse nuhtluse. Ometigi jääb tööpuudus demokraatlikke ühiskondi vaevavaks tõeliseks haavaks, ning oludes, kui see võtab väga suured mõõtmed, saab sellest allikas, millest ammutavad elujõudu kommunistlikud lubadused, samuti lootused, mitte alati ekslikud, et paljud inimesed on valmis vahetama vabaduse turvalise orjuse vastu. (lk 205-206 "Kommunism kui kultuuriformatsioon") * Humanistlik skeptitsism, koos oma "absoluutsete tõdede" eitusega, sepistas võimsa relva fanaatiliste sektantide kemplemise vastu ning rajas institutsioonide vundamendi pluralistlikule ja sallivale ühiskonnale. Ent see näitas ka oma ohtlikumat palet: tegi pluralismi ja sallivuse ideed sama relatiivseks kui nende vastandid. Me oleme harjunud sellega, et kultuurilisele erinevusele viidates saab maailma erinevate õuduste peale õlgu kehitada. "Meil on omad väärtused, neil omad" - kuuleb ikka ja jälle, kui jutt on totalitarismi või muude despootlike valitsemisvormide hirmutegudest. Kas need, kes nõnda lausuvad, tahavad tõesti öelda, et poliitilise elu pluralistlikke vorme on suureline ja mõttetu võrrelda nende ühiskondadega, kus poliitiline konkurents põhineb üksnes vastaste mahanottimisel. Aga kui me laiendame oma suuremeelset nõusolekut kultuuriliste erinevustega kõigile hea ja kurja reeglitele ning ütleme näiteks, et inimõiguste idee on euroopalik mõiste, mis teiste traditsioonidega ühiskondadesse ei sobi või on seal arusaamatu, kas me peame siis silmas, et ameeriklastele ei meeldiks, kui neid piinataks ja koonduslaagrisse topitaks, aga vietnamlased, iraanlased ja albaanlased oleksid sellega üsna rahul? Kui nii, siis mida halba oli Lõuna-Aafrika apartheidipoliitikas ja miks mitte rahulduda ütlusega, et buuridel on lihtsalt "nende oma väärtused" ja meil pole mingit võimalust tõestada, et meie omad on paremad? Või tooremalt väljendudes, kas me peaksime tunnistama, et taimetoitlase ja inimsööja erinevus on lihtsalt maitseküsimus? (lk 219-220, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Me oleme pikast kogemusest õppinud, et peamised hüved, mida oleme nõus aktsepteerima, võivad vastastikku konflikti sattuda: turvalisus ja vabadus, vabadus ja võrdsus, võrdsus ja indiviidi õigused, indiviidi õigused ja enamuse valitsemine. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Ilmaasjata kordame loosungeid, kuhu on koondatud kõik meie "väärtused", justkui teaksime, kuidas neid koos ellu viia. Kui ütleme "rahu ja õiglus", siis peaksime meeles pidama, et nelikümmend aastat rahu Euroopas on püsinud karjuval ebaõiglusel, Euroopa kesk- ja idaosa ikestatusel. Kuivõrd kõikuv ja ebakindel ka see rahu poleks - sõja puudumise tähenduses - on see kestnud nelikümmend aastat. Kui me kordame üldsõnaliselt ja heauskselt "rahu ja õiglus", siis tavaliselt väldime tõelisi küsimusi ja valikuid. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Siiski võib kommunistlik partei Prantsusmaal veel mingi aja hingitseda, toitudes koos Rahvusrindega Euroopa Liidu vastastest meeleoludest ja vehkides tööpuuduse igavese argumendiga. Mis puudutab igat masti vasakpoolseid trotskistlikke ja maoistlikke sekte, siis arvatavasti jäävad nad püsima, sest neil on tugev trump - erinevalt stalinistlikest parteidest on nad absoluutselt ja õnnelikult immuunsed kõigi faktide ja kogu reaalsuse suhtes. Ehkki nad kuulutasid, et ei sõltu ideoloogiliselt sovetismist, tegutsesid nad nõukogude "sotsialismi" vihmavarju all; täna võib kuulda neid haledasti impeeriumi taga nutmas. (lk 262-263, "Liikuvate varemete keskel") * Nõukogude ajal ei tohtinud Poolas rääkida Suurest Prantsuse revolutsioonist" ; omadussõna "suur" oli reserveeritud Vene revolutsioonile, täpsemini selle ühele osale: bolševike oktoobriülestõusule ja õnnestunud võimuhaaramisele. On muidugi vaieldav, kumb neist sündmustest oli "suurem", aga tagasi vaadates ei saa eitada, et kommunistide võimuhaaramine oli meie sajandi suurim sündmus - mitte ideaalide ülevuse tähenduses ja kindlasti mitte võimuhaaramisele järgnenud epohhi toreduse mõttes, vaid seetõttu, et ühelgi teisel poliitilisel faktil ei olnud inimkonna jaoks niipalju ja nii kaugeleulatuvaid tagajärgi. (lk 267, "Hukatuslik juhus") * Niisiis on ratsionalism keeldude süsteem, mis märgib maha meie mõtlemise, uudishimu ja kujutluse ületamatud piirid. See annab meile ka mõista, ehkki mitte ilmtingimata selgelt, et kõik inimlikud probleemid on tehnilised ja kohe, kui leitakse sobiv tehnoloogia, siis selle abil need ka lahendatakse. Esimene põhimõte on teatav meelevaldne norm, teine jälle täiesti ebausutav. Mõlemad olid sisse kirjutatud kommunistlikusse ideoloogiasse. Ja kui keegi ütleb, et see oli ratsionalismi karikatuur, siis võib talle vastata: loomulikult, aga see oli hea karikatuur, milles on visandatud originaali naljakad ja inetud jooned, samamoodi nagu karikatuurides inimestest. Karikatuurne ideoloogia ilmutab seda, mis selle mittekarikatuurses originaalis on inimvaenulikku ja kultuurile ohtlikku. Karikatuur toob nähtavale varjatud tõe. (lk 274, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Kommunismi ajalugu ei näidanud meile üksnes seda, et inimesi saab muuta vaid teatud piirini ning neid piire ei ole võimalik ületada, see tähendab, et on olemas tõesti midagi sellist nagu inimloomus, vaid ka seda, et majandustegevuses on piir, mille ületamine oleks katastroofiline; et majanduses on teatavad mängureeglid, mida me ei suuda kontrollida. Oleks vale mõelda, et kui planeerimisorganitel oleks olnud rohkem kompuutreid või paremini koolitatud ametnikke, siis oleks täieliku planeerimise masinavärk saavutanud lõpuks oodatud tõhususe. Selleni ei jõutud kunagi, igal juhul mitte tasemel, mis oleks lubanud konkureerida turumajandusega. Kommunism taastas orjuse ja feodalismi ning kuigi need institutsioonid toimisidki mõnda aega, siis äärmiselt primitiivsel tootmistasemel. (lk 282, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Võib küsida: kellele on vaja seitsetkümmet telekanalit? Spontaanset vastust, et neid pole kellelegi vaja, tõrjutakse kohe: vastupidi, peaaegu igaüks vajab neid, see on moodus, kuidas põgeneda pole-teada-millest kes-teab-millesse ehk siis [[absurd]]ist absurdi. (lk 302, "Meie lõbus apokalüpsis") * Me teame, et suured sadamalinnad ei ole üksnes kaubandus- ja laevanduskeskused, vaid need mängivad ka erilist kultuurilist rolli. Meie tsivilisatsioon sai alguse peamiselt Vahemere sadamalinnadest, sadamad sünnitasid selle tsivilisatsiooni tuuma: ratsionaalse mõtlemise meetodid, demokraatia reeglid ja õigusriigi alused. (lk 306, "Kosmopolitismi kiituseks") * Sõnu "kosmopoliitiline" või "kosmopolitism" kasutades peame olema mingil määral ettevaatlikud, sest nendele sõnadele on tihti omistatud negatiivset tähendust. Selle kulminatsiooniks oli sovettide ideoloogia, eriti - aga mitte ainult - stalinismi ajal. "Kosmopoliit" oli "patrioodi" vastand, aga nõukogude patrioodi, mitte vene, ukraina või jakuudi patrioodi. Suur rahvas, keda kunagi ei eksisteerinud, täielikult välja mõeldud nõukogude rahvas, pidi olema patriotismi keskmeks, entusiasmi ja armastuse allikaks, aga kosmopoliitideks olid praktiliselt juudid. Võitlus kosmopolitismiga oli kommunistlikust antisemitismist lahutamatu, ehkki sellel oli ka teine külg, nimelt võitlus lääneliku tsivilisatsiooniga; asi oli selles, et keegi ei julgeks piiksatadagi Lääne kultuurilistest, tehnilistest või teaduslikest saavutustest - kohe oleks ta saanud külge kosmopoliidi sildi. "Patriotism" ei tähendanud aga seotust rahvusega - kuigi tihti kasutati poliitilistel eesmärkidel vene šovinismi (aga mitte mingi teise rahva šovinismi või natsionalismi) -, vaid kokkukuuluvust riigiga, selle hierarhia, juhtide ja valeliku ideoloogiaga. Inimesed, kes tõesti hoolisid vene rahvuslikust kultuurist ja traditsioonidest (rääkimata juba teiste rahvustest), istusid Gulagis koos "kosmopoliitidega". Kosmopolitismi vastane kampaania oli üks arvukatest Nõukogude ajaloo häbiväärsetest lehekülgedest. (lk 313-314, "Kosmopolitismi kiituseks") ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kołakowski, Leszek}} [[Kategooria:Poola filosoofid]] [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] 4ct8q92boymc4f8krfkqpm5h9ejdoik 136236 136235 2026-11-03T23:35:50Z Pseudacorus 2604 136236 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2007.10.23. -Leszek Kolakowski Foto Mariusz Kubik.jpg|pisi|Leszek Kołakowski (2007)]] [[Pilt:LeszekKolakowski.jpg|pisi|Ewa Kuryluk, "Leszek Kołakowski portree tema 50. sünnipäeva puhul" (1978)]] '''Leszek Kołakowski''' (23. oktoober 1927 – 17. juuli 2009) oli Poola filosoof ja publitsist, Varssavi ja Oxfordi ülikooli professor. Alustanud Spinoza käsitlemisest marksistlikelt positsioonidelt, jõudis ta peatselt marksismi kritiseerimiseni ning oli 1968. aastal sunnitud Poolast emigreeruma. Eesti keeles on tema teostest ilmunud: * "Horror metaphysicus" (tõlkinud Triin Kallas; Tallinn: Valgus, 2000) * "Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest" (tõlkinud [[Joel Sang]]; Tallinn: Vagabund, 2004), * "Miniloengud maksiprobleemidest" (tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]; Laiuse: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007. 2. trükk 2019) * "Mida küsivad meilt suured filosoofid" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012) * "Revolutsioon kui ilus haigus" (tõlkinud Hendrik Lindepuu; Tartu: Hendrik Lindepuu kirjastus, 2014) * "Naeruvääristatud Jeesus: kaksteist esseed" (koostanud ja tõlkinud Hendrik Lindepuu; Halliste: Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017). ==Horror metaphysicus== Leszek Kołakowski, "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 * Kaasaegne [[filosoof]], kes pole iial tundnud end [[šarlatan]]ina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. (lk 7) * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab — see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Kui ma räägin [[teadmine|teadmise]] relatiivsusest, siis toon ma kuuldavale tähendusetuid helisid ega väidagi end ütlevat midagi tõest või väära. Minu sõnadel, millel pole mingit kognitiivset väge, on siiski terapeutiline väärtus, niivõrd kui nad aitavad minul ja teil vabaneda filosoofilistest [[probleem]]idest, sealhulgas eriti teadmise relatiivsuse probleemist ja eneseosutuse [[paradoks]]ist, mis temaga kaasneb. Siit näib kooruvat üks praktiline [[nõuanne]], lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake [[lapsehoidja]]ks, [[kirikuõpetaja]]ks, [[torujüri]]ks või [[kloun|tsirkusetolaks]] — nendel tegevusaladel saavad inimesed üksteisest kaunis hästi aru ilma võimatuid tunnetusteoreetilisi küsimusi esitamata. (lk 11-12) * Universaalne [[relativism]] halastab tavaliselt [[loogika]] peale; oleks ka üllatav, kui ta väidaks, et vasturääkivuse seadus kehtib ainult keelemängu või kultuuri piires, — nii muutuks edasine [[kommunikatsioon]] võimatuks ja jätaks relativismi iseenda poolt tekitatud halvatusseisundisse. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu. Universaalne relativism halastab enamasti ka [[matemaatika]]le. Kergem on jälgida hüppeid empiiriliste ja humanitaarteaduste ajaloos kui vastata järgnevale lihtsale küsimusele: kuidas küll juhtus, et [[Galilei]] ja [[Newton]] jätsid [[Aristoteles]]e [[füüsika]]st järele vaid [[varemed]], aga [[Eukleides]]e tõestused kehtivad tänapäevani? (lk 13) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, [[Hegel]]. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks — olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ==Miniloengud maksiprobleemidest== Leszek Kołakowski, "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007 * Iga [[teooria]]t, mis seletab inimkäitumist vaid ühe ajendiga või kogu ühiskonnaelu ühte sorti põhjusliku energiaga, võib kaitsta, aga see just näitabki, et kõik need teooriad on üksnes filosoofilised konstruktsioonid. ("Võimust", lk 10) * Õnneks ei anna anarhistlikku [[revolutsioon]]i korraldada tellimise peale: [[anarhia]] tekib, kui mingil põhjusel pole ükski võimuorgan suuteline olukorda valitsema; tulemuseks on, et mingi jõud, kes tahab jagamatut [[võim]]u endale — aga selliseid on alati —, kasutab ära üleüldist korratust ja demoraliseeritust ning surub peale oma despootliku korra; kõige eredamaks selliseks näiteks oli Vene revolutsioon - despootlike bolševike nõukogude tekkimine tänu ühiskonna üleüldisele anarhiale. Anarhia on tegelikult [[türann]]ide teenistuses. ("Võimust", lk 12) * [[Universum]] ei põhine õiglasel tasustamisel ja me isegi ei tea, kuidas teistsugune korraldus välja näeks. Võib-olla on taevariigis [[kuulsus]]el teised reeglid, võib-olla on seal kuulsad ehk siis kõrgematel astmetel inimesed, kellest maa peal keegi kuulnud pole; võib ometigi arvata, et nende hulgas pole selliseid, kes maises ilmas palavikuliselt kuulsust taga ajavad ja vihaselt kadetsevad neid, kellele juhus on kuulsuse kinkinud; on vähe tõenäoline, et Jumal annaks meile kuulsuse tasuks meie kadeduse ja tühisuse eest. Ärgu siis need arvukad hulgad, keda õgib meeleheide, et nad ei saanud [[Nobeli preemia]]t, mille nad on muidugi õigusega ära teeninud, või et neist ei saanud [[Ameerika Ühendriikide president]]i, nagu õigluse reeglite kohaselt oleks pidanud juhtuma, lootku, et Jumal annab need autasud ja ametid neile taevariigis. ("Kuulsusest", lk 20) * Ükskõikne [[enamus]] avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ("Tolerantsusest", lk 43) * Tänapäeval kohtab harva neid, kes ülistaksid [[sõda]] iseenesest, suguharude lugematud tapatalgud [[Aafrika]]s ja koletused Bosnias ei paku eriti palju materjali sõjakunsti võlude kiituseks. On aga igal juhul tähelepanu väärt, et arvutu hulga suurte ja väikeste sõdade hulgas, mida on peetud peaaegu igas maailma nurgas pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], pole olnud ainsatki, kus mõlemal vaenupoolel oleks olnud demokraatlik riik; sõjad sünnivad türanniast. ("Vägivallast, lk 88) * Mõistes vahet tegemata hukka absoluutselt igasuguse vägivalla, tähendab mõista hukka elu. Ent on täiesti arukas püüelda sellise maailma poole, kus vägivald on suunatud vaid orjuse, agressiooni ja türannia vastu. See on arukas isegi siis, kui meil on suured ja põhjendatud kahtlused, kas sellist maailma üldse kunagi tuleb. ("Vägivallast", lk 91-92) * [[Vabadus]]t — rohkem või vähem - võib olla ainult seal, kus midagi on lubatud või keelatud. Asja teeks ehk selgemaks vist juba Esimese maailmasõja eelsest ajast pärit ütlus: "[[Austria]]s on lubatud see, mis pole keelatud; [[Saksamaa]]l on keelatud see, mis pole lubatud; [[Prantsusmaa]]l on kõik lubatud, ka see, mis on keelatud; [[Venemaa]]l on kõik keelatud, ka see, mis on lubatud." ("Vabadusest", lk 98) * Kui uued [[vajadus]]ed sünnivad, siis tekivad ka uued [[ebavõrdsus]]ed. Mõned asjad, mida kunagi peeti [[luksus]]eks, muutuvad üleüldisteks, vähemalt maakera jõukamates osades, teised jälle mitte. Pole mingit võimalust anda igaühele [[loss]] Loire’i kaldal; võib (teoreetiliselt) korraldada anarhistliku või bolševistliku revolutsiooni ja võtta Loire’i kaldal kõigilt lossid, aga siis hakkavad need aristokraatlikele peredele kuulumise asemel kuuluma valitseva partei juhtidele; see pole aga arvatavasd väärt miljoneid laipu, mida need revolutsioonid on tekitanud. ("Luksusest", lk 104) * Kui me peatume sõna igapäevasel kasutamisel, siis märkame kohe, et omistame [[igavus]]t üksnes sellele, mille tajumine kulgeb ajas: igavad on teatrietendus, kontsert, ajalooline traktaat, mingi töö, aga üldiselt ei räägi me igavast [[maal]]ist, sest sellele heidame reeglina vaid ühe pilgu. [[Maastik]] võib olla igav, kui peame seda vaatama pikemat aega, näiteks sõites [[rong]]iga mööda üksluist ja [[kontrast]]ideta lumist [[tasandik]]ku. Objekt võib olla igav, kui see kordab ennast, või kui see on kaootiline ja seosetu (aga kaootilist maailma kujutav [[romaan]] või [[näidend]] ei pea üldse olema igav: näiteks [[James Joyce|Joyce’i]] "Ulysses" ja [[Samuel Beckett|Becketti]] näidendid). Tajuja vaatepunktist tähendab igavus seda, et midagi uut ei juhtu ja kui juhtubki, on tajujal ükskõik, kas see juhtub või mitte; tundub nagu viibiks monotoonses ja muutumatus maailmas. ("Igavusest", lk 111) * See, et vägivalla kasutamiseks türannia vastu, millel pole mingit õiguslikku alust, on head põhjendused, ei tähenda veel, et see oleks ka tõhus vahend soovitud [[muutus]]te saavutamiseks. Enamasti on see ebatõhus. Vene terroristidel oli XIX sajandil piisavalt põhjendusi oma võitluse jaoks, aga nende vaatemängulised atentaadid ei muutnud tsaaririiki paremaks ega tekitanud unistatud revolutsiooni. Revolutsioon algas hoopis muudel põhjustel ning pärast seda käivitus riiklik [[terror]] enneolematus ulatuses. ("Terrorismist", lk 163) * On vaja teha ka vahet terroriaktidel, mis on suunatud võimuaparaadi jõustruktuuride vastu ja terrorirünnakutel, kus ohvriteks on juhuslikud inimesed ja mille eesmärk on tekitada inimestes hirmu. Palestiinlaste terrorirünnakud on reeglina just sellised: et oleks võimalikult palju juhuslikke ohvreid (seda hõlbustab enesetaputerroristide usk, et kohe pääsevad nad [[paradiis]]i, mida [[Koraan]]is nii ahvatlevalt kirjeldatakse). Palestiinlaste võitlusel on omad põhjendused ja neil on ka põhjust pidada territooriumi Jordanist lääne pool Iisraeli riigi poolt okupeerituks; kuid nende võitlusmeetodid on õigustamatud; tuleb muuseas ka meeles pidada, et juba algusest peale ei olnud nende võitluse eesmärgiks mitte Palestiina riigi loomine sellel territooriumil, mis enne kuulus Jordaaniale, vaid — nagu nad ise ütlesid — juutide pühkimine merre ja Iisraeli riigi hävitamine. ("Terrorismist", lk 164) * [[Seks]] ei sarnane ülejäänud [[füsioloogia]]ga. See ei ole mitte [[loodus]]est, vaid kultuurist põhjustatud, et me väljendame oma kogemusi söömise valdkonnas ühtmoodi, aga seksuaalsetes asjades teistmoodi. Me võime avalikult kuulutada, et oleme näljased, aga oma seksuaalset nälga me avalikult ei kuuluta. ("Seksist", lk 170) * Riikides, kus [[surmanuhtlus]] on kaotatud, juhtus see reeglina parlamendi otsusel vastu ühiskonna enamuse tahet. See pole aga hea argument surmanuhtluse poolt; tõenäoliselt keelati enamuse tahte vastaselt ka nõiajaht. ("Kõrgeimast karistusmäärast", lk 201) * Selle kohta, kuidas [[stereotüübid]] toimivad, võib tuua suvalise näite. [[Inglismaa]]l, nagu teada, on vihmase maa maine. See reputatsioon ei põhine metereoloogiliste andmete statistilisel uurimisel, vaid spontaansel kvasi-üldistusel. Kuna see maine on juba kinnistunud, hakkab toimima eriline loogika või pigem eriline mitteloogiline mehhanism. Kui sajab vihma [[Prantsusmaa]]l, siis lihtsalt sajab vihma. Aga iga vihmane päev Inglismaal kinnitab seda stereotüüpi: see on vihmane maa. Aga vastupidine reegel ei toimi: päikeseline päev Inglismaal on loogiliselt tähenduseta, see ei lähe vastuollu maa mainega. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 209) * Iga rahvas või hõim loob stereotüüpe oma naabrite kohta, aga ka muude, rohkem või vähem tuntud hõimude kohta; tihti ilmutavad need stereotüübid pooleldi respekti ja pooleldi [[põlgus]]t. Nii näiteks "teame", et [[sakslased]] on distsiplineeritud, aga ilma [[huumorimeel]]eta; et [[inglased]] on usaldusväärsed, aga piiratud mõtlemisega; et [[poolakad]] on julged, aga süstemaatiliseks tööks sobimatud; et [[juudid]] on targad, aga taktitundetud; et [[ameeriklased]] on sõbralikud ja naiivsed, et [[tšehhid]] on töökad, aga väiklased ja ahned; et [[itaallased]] oskavad elu nautida, aga nende peale ei või loota jne. Kunagi ei tule stereotüüpi kinnitavatest näidetest puudu, aga vastupidised näited ei tule arvesse; stereotüübid püsivad vankumatult, aga kui kohtame vastuseisu, siis on meil käepärast võtta fraasid nagu "jaa, ikka on [[erand]]eid" või "mõned minu parimatest sõpradest" jne. ("Rahvuslikest stereotüüpidest", lk 210) * [[Ajalugu]] kirendab hädadest, mida on põhjustanud egalitaarsed ideoloogiad, ent religioossed jutlused [[kadedus]]e vastu on tavaliselt tagajärjetud, eriti tänapäeval; muuseas on neid üsna harva, sest [[kirik]] on keskendunud tänapäeval teistele [[patt]]udele, mida on kergem määratleda. ("Kadedusest", lk 265) * ... sõjajärgsetel aastatel asustati [[Eesti]]sse ja [[Läti]]sse järjest enam venelasi, kindlasti lootuses, et lõpuks need väikesed rahvad lahustuvad ja kaovad vene massi sisse. See oli sihilik poliitika ja mõlemad Balti riigid leidsid end impeeriumi lagunedes silmitsi neile vägisi kaela saadetud migrantide massiga. Õnneks ei läinud massiliste väljasaatmisteni; kui aga eestlased nõuavad, et venelased peavad kodanikuks saamiseks õppima ära [[eesti keel]]e, kas võib siis sellist nõuet pidada talumatuks natsionalistlikuks [[ekstravagantsus]]eks? Võõramaalasi, kes on tulnud elama Suurbritanniasse, ei pea veenma ega sundima, et nad õpiksid ära [[inglise keel]]e, nad teavad ise, et see on hädavajalik, aga kui venelased Eestis ei taha õppida selle maa keelt, siis on nad ju elav tõend sellest, et on endiselt oma imperialistlike unelmate kammitsas. ("Demokraatia on loodusega vastuolus", lk 308) * Religioosne elu kestab kindlasti edasi, võib-olla mitte olemasolevais rööpais, mitte tingimata olemasolevates institutsionaalsetes vormides. See sõltub - vähemalt traditsioonilise kristluse puhul - elujõust, mida endas kannavad usu edasiandjad, peamiselt siis preestrid, sõltub nende sisendusjõust ja keele osavusest, mida nad kasutavad, et uskujaid õpetada, nende südametunnistuseni jõuda, kosutavaid sõnumeid kuulutada. Kui preestrite keel tundub jumalarahvale aher, siis on preestrid süüdi, mitte rahvas. Kui religioosne elu taandub sotsiaalsete, poliidliste, rahvuslike või isegi moraalsete vajaduste ja emotsioonide korraldamiseks, siis võib religioon mingi aja eksisteerida, aga lõpuks variseb kokku või taandub religioossuse teiste vormide ees. ("Minu ennustused religiooni ja filosoofia tuleviku asjus", lk 314) ==Revolutsioon kui ilus haigus== Leszek Kołakowski, "Revolutsioon kui ilus haigus. Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast - aga mitte ainult", tlk Hendrik Lindepuu, 2014 * Mida raskem on võimu hoida, seda enam peab võim olema ümbritsetud imetluse nimbusega ja olema kultuse objekt. Väga lihtne on ära unustada, et võim on ühiskonnaklassi tööriist ja tema huvide eestkõneleja. Täpsemini väljendudes: küll kord saavutatakse kõik, mida see võim teenib, ent hetkel on kõige tähtsam võimul püsida; kuid see "hetkel" venib aastaid ning siis selgubki, et on liiga hilja. Võim on muutunud eesmärgiks iseeneses, see ei ole enam võimuletulnud klassi tööriist, see on muutunud nende tööriistaks, kelle käes on võim. Halvaloomulise kasvajana kombitsaid laiali ajav võimuaparaat ei otsi enam oma olemasolule õigustust ühiskondlikest huvidest: tal on oma huvid võimuaparaadina, oma kastihuvid või autonoomse ja eraldiseisva organisatsiooni huvid, mida varjatakse ikka Suure Loosungiga. Aga valitsevate gruppide ideoloogia saab valitsevaks ideoloogiaks - aitäh Marxile selle lihtsa tähelepaneku eest. :Võimu müüt kui kõrgeim õigustus imbub ka nende teadvusse, kes ise selles ei osale, ehkki neile püütakse jätta teistsugust muljet. Sel kombel juurdub kurjakuulutav usk, et võim ongi ülim siht. Ükski hind ei ole võimu eest liiga kõrge: see hind võib olla agressioon, invasioon, genotsiid, massiline katastroof, moraalne mandumine, oma esialgsete loosungite jalge alla tallamine. Mis kõik ka juhtus. (lk 14, "Jumalate surm") * Jumalate surm on ahelreaktsioon —üks tõmbab teise kuristikku - ''abyssus abyssum invocat''. Kogenud preestrid teavad, et seepärast tuleb mütoloogiat kultiveerida süsteemina, kus iga detail on samavõrra tähtis ja samavõrra püha. Seda mütoloogia loogikat teab iga preester, kui ta ütleb: täna jätad [[missa]] vahele, homme teotad Jumalat, ülehomme saab sinust bolševik. [[Stalinism]] oli elujõuline just oma terviklikkuse tõttu, stalinismi preester ütles: täna meeldib sulle Paul Klee maal, homme ei vaimustu sa enam sotsrealistlikust arhitektuurist, ülehomme ei usu sa kvantiteedi üleminekut kvaliteediks, päev hiljem ei tunnista sa enam keisri võimu; aga kuna keisri võim on rahva võim, siis saab sinust rahva vaenlane. Sel kombel, kuna sulle meeldib Paul Klee maal, oled rahva vaenlane ''in potentia'', oled rahva objektiivne vaenlane, objektiivne spioon ja diversant. (lk 15, "Jumalate surm") * Sotsialismi idee pikaaegne samastamine selle ellurakendamise kõige äpardunumate vormidega on viinud olukorrani, kus üks peamisi ülesandeid on üleüldine teadvustamine, etkusagil maailmas ei ole sotsialismi ühiskonnakorrana ellu viidud; et mõte sotsialismi ehitamisest ühel mahajäänud maal on üks kallimaid utoopiaid inimkonna ajaloos. (lk 21, "Jumalate surm") * Lutheri jaoks ei olnud inimloomuse ja [[lunastus]]e vahel järjepidevust. Ususeisund on radikaalne lahtiütlemine inimloomusest, see eitab järsult kõike, mis tuleneb inimese kaasasündinud võimalustest ja annetest. Roomakatoliku kiriku arvates pidi jumalaarm õilistama ja toetama inimloomust - aga mitte lihtsalt vägistama ja hävitama. Seepärast suutis roomakatoliku kirik assimileerida ilmalikku kultuuri, aktsepteerida paganlikku filosoofiat ja kunsti, seepärast võis see sõlmida lepingu humanismiga. Lutheri jaoks oli humanism vaenlane, sest see oli austusavaldus inimese loomingule, aga inimese looming võis alguse saada vaid patust ja upsakusest. Roomakatoliku kirik hülgas oma revolutsioonilise alge, õppis minema kompromissidele ja kohanduma. (lk 39, "Revolutsioonilisest vaimust") * Teisal nõudsid revolutsioonilised matemaatikud uue õppeaine - matemaatika sotsiaalsete ülesannete - sisseviimist, ning seejuures veel, et iga üliõpilane võiks osaleda sellel loengul nii palju kordi kui ise tahab ning iga kord saaks arvestuse kirja, mis oli samaväärne lõpudiplomi saamisega mitte millegi eest. Kolmandas kohas nõudsid maailmarevolutsiooni üllad märtrid, et eksamineerijaid saaks valida oma sõprade hulgast, mitte aga ei oleks nendeks vanad tagurlikud pseudoteadlased. Professoriteks tuleb nimetada poliitiliste kriteeriumide alusel, ka ülikooli vastuvõtmine peab käima samamoodi. Ameerika Ühendriikides süütas ekspluateeritud masside avangard mitmes linnas ülikooli raamatukogu, see tähendab, hävitas establishment’i ebaolulisi pseudoteadmisi. Ma ei pea ehk lisama, et pidin korduvalt kuulma, et ei ole mitte mingit erinevust, absoluutselt mitte mingit erinevust California ülikoolilinnaku elutingimuste ja hitlerliku koonduslaagri vahel. Ja loomulikult olid kõik marksistid, see tähendab, et teadsid kolme-nelja Marxi või Lenini kirjapandud lauset, eriti seda: "Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, aga asi seisab selles, et teda muuta." Nagu võib ilma vaevata mõista, tahtis Marx sellega öelda, et pole mingit mõtet õppimisele aega raisata. :Ma võiksin seda loetelu jätkata lehekülgede viisi, aga ehk aitab. Mudel oli alati sama: suur sotsialistlik revolutsioon põhineb eelkõige sellel, et me saaksime oma poliitiliste vaadete eest teadustiitlid, privileegid ja võimu, samuti tuleb tühistada vanad akadeemilised väärtused, nagu näiteks teadmised ja oskus loogiliselt arutleda (aga need fašistlikud sead peavad meile andma raha, raha ja veel kord raha). (lk 82, "Minu õige arvamus iga asja kohta") * Me võime iseloomustada stalinismi kui peaaegu täiuslikku totalitaarset ühiskonda, mis põhineb tootmisvahendite riigistamisel. Ma kasutan sõna "totalitaarne" üleüldiselt mõistetud tähenduses, pidades selle all silmas poliitilist süsteemi, kus kõik sotsiaalsed sidemed on täielikult asendatud riikliku organisatsiooniga ning kus seetõttu kõik kogukonnad ja indiviidid peavad funktsioneerima eranditult eesmärkide nimel, mis on samahästi nii riigi eesmärgid kui ka riigi poolt määratletud. Teiste sõnadega, ideaalne totalitaarne süsteem põhineb tsiviilühiskonna täielikul hävitamisel, nii et riik ja selle korralduslikud vahendid kujutavad endast ühiskonnaelu ainsat vormi; kõik inimtegevuse vormid - majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, intellektuaalsed - on lubatud ja keelatud (ning lubatu ja keelatu vahe on üsna hägune) üksnes sel määral, kuidas nad teenivad riigi eesmärke (veel kord: eesmärke, mida riik on ise määratlenud). Iga inimindiviid, kaasa arvatud valitsejad, on riigi omand. (lk 104, "Stalinismi marksistlikud juured") * On vähe tõenäoline, et totalitarismi entelehhia võiks materialiseeruda laitmatult ideaalsel kujul. Mõned eluvormid panevad visalt süsteemi survele vastu: perekonnasidemed, emotsionaalsed ja seksuaalsed sidemed; neile on avaldatud eri perioodidel ränka riiklikku survet, aga nagu mulle tundub, mitte kunagi sajaprotsendiliselt edukalt (vähemalt mitte Nõukogude Liidus; rohkem saavutati nähtavasti maoistlikus Hiinas). Vastu paneb nii üksikinimese mälu kui ka rahva kollektiivne mälu, mida totalitaarne kord püüab lakkamatult hävitada, kirjutades ajalugu lõputult ümber, võltsides ja vormides seda vastavalt jooksvatele poliitilistele vajadustele. Kindlasti on lihtsam riigistada vabrikuid ja tööd kui tundeid; lihtsam on riigistada lootusi kui mälu. (lk 105, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kõige tähtsamates punktides peavadki totalitaarsed seadused olema udused ja ebamäärased, nii et nende tegelik rakendamine sõltub täidesaatva võimu meelevaldsetest ja muutlikest otsustest, ning iga kodanik võib suvalisel hetkel osutuda kurjategijaks. Kõige märkimisväärsemad näited olid alati kriminaalkoodeksis määratletud poliitilised kuriteod; need on kirja pandud viisil, mis teeb peaaegu ebatõenäoliseks, et kodanik ei soorita neid iga päev; mil määral neid kuritegusid tegelikult karistatakse või kuivõrd terrorit seejuures kasutatakse, sõltub valitsejate poliitilistest otsustest. (lk 109, "Stalinismi marksistlikud juured") * Kurjus võib oma võimusesse võtta iga ideoloogia, ükskõik kui hästi poleks see kavandatud, ja teha selle oma tööriistaks. Ei ole tegelikult väärtusi, mis oma sisu jõul suudaksid vastu seista sattumisele kurjuse teenistusse, välja arvatud sallivuse voorus, ent sedagi on korduvalt rünnatud just põhjusel, et see kaitseb kurjust ja valet hävitamise eest ja seega tühistab omaenda kavatsused. Teatavasti on see lakkamatute vaidluste teema: kas sallivust saab laiendada rassistlikele ja totalitaarsetele liikumistele? Demokraatlikke väärtusi saab kaitsta üksnes optimaalselt, sest mingit absoluutset strateegiat, mis ei too endaga kaasa mingit kahju, pole lihtsalt olemas. Sallimatute ideede ja liikumiste allasurumine ja keelamine sallivuse nimel on ennasthävitav, nii nagu on ennasthävitav ka nende keelamata jätmine, mis lihtsalt tähendab, et kuni eksisteerivad sallivusega võitlevad liikumised, teeb juba nende olemasolu võimatuks täieliku sallivuse, mis on küll tautoloogiline väide. Demokraatlik kord, millel on laialdane toetus ja mis funktsioneerib muidu tõhusalt, võib püsida vaatamata sellele, et lubab sallimatusel põhinevaid liikumisi, ükskõik kui eemaletõukavad need ka poleks; seevastu mõte, et sõnavabaduse säilitamiseks peaksime sõnavabadust piirama, võib kergesti ümber kujuneda palju üldisemaks teooriaks, mille järgi me peaksime türannia ärahoidmiseks kehtestama türannia. (lk 146, "Genotsiid ja ideoloogia") * Et silmakirjalik ja absurdne on täiusliku ja konfliktideta ühiskonna loomise võimatusest järeldada, nagu oleksid kõik ebavõrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kõik kasu teenimise vormid õigustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena järeldatakse, et progressiivne tulumaks on häbiväärne ja skandaalne, äratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaag. (lk 153, "Kuidas olla konservatiiv-liberaalne sotsialist") * Tihti tunnevad inimesed, kes ise põgenesid türanlike režiimide alt, end veidi ebamugavalt. Neid ei ähvarda enam oht ja raskused, millega tuleb iga päev kokku puutuda kogu nende rahval. Probleemi ei saa lahendada ühemõtteliselt; ei ole võimalik määrata kindlaks selgeid reegleid, mis ütleksid, millal oli pagulusse minek õigustatud ja millal mitte. Lihtne on märgata, et poleks olnud mingit kasu, kui Einstein või [[Thomas Mann]] oleksid jäänud natsi-Saksamaale või kui Chagall ei oleks lahkunud nõukogude Vitebskist. (lk 186, "Pagenduse kiituseks") * Kui me räägime "intellektuaalist paguluses", siis peaaegu alati peame silmas kedagi, kes põgenes mingisuguse rõhumise eest ja eeldame, et pagulus, isegi sunnitud, on paljudel mõjuvatel põhjustel parem kui kodumaale jäämine. Venemaa eripäraks (võib-olla selle suuruse tõttu) oli maapakku saatmine oma riigi piires; pagendatu sai kaks halba asja korraga: pidi lahkuma kodukohast ja elama ikka samas repressiivrežiimis, mille all ta oli ka enne pagendusse saatmist (loomulikult olid ka sel puhul kannatused erinevad — piisab kui võrrelda kahte pagendust: Puškin Krimmis ja Sahharov kinnises linnas Gorkis). (lk 187, "Pagenduse kiituseks") * Inimeste kõrval, kes on põgenud türannia alt või oma kodumaalt pagendatud, on terveid rahvaid, kes kodumaalt lahkumata jäeti ilma oma riigi kodakondsusest, sest nad olid sattunud võõra riigi valitsemise alla ja pidid hakkama selle kodanikeks - ilma et oleksid seda võõrast riiki hakanud pidama omaks. Selline on Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste saatus - loodame, et ajutine. Kaheks rebitult neid enda omandiks pidava riigi ning isamaa vahel, mida nad hoida tahaksid, sattusid nad poolpagendatute ebaselgesse staatusesse. Võõras võim proovib röövida inimestelt ajaloolist mälu, võltsides ja muutes seda vastavalt antud hetke poliitilistele nõuetele. Aga kollektiivne mälu on isamaa. Kui pool Euroopast niimoodi juurtetuks sunniti, mida võib oodata teine pool? Kas kogu maailm on määratud sisemisele poolpagendusele? Kas Jumal tahab meile meelde tuletada - üsna jõhkral kombel -, et pagendus on inimolu püsiv osa? Selline meeldetuletus on halastamatu, ent õigustatud. (lk 192 * Kui kommunism parasiteeris edukalt reaalsetel probleemidel, enamasti sellistel, mis olid tähtsad nii liberaalsele kui sotsialistlikule Euroopale, siis ei tähenda see, et ta neid probleeme lahendas või lahendada püüdis; vastupidi, kõik sotsiaalsed, kultuurilised, rahvuslikud ja rahvusvahelised probleemid, mille eestvõitlejaks ta end kuulutas, suutis ta veelgi hullemaks ajada. Ainus erand ja sedagi vaid näiliselt, mille lahendamisega sovetism uhkeldas kui oma erilise saavutusega, oli tööpuudus. See oli selles tähenduses näiline, et tööpuudus likvideeriti nõukogude süsteemis sunniviisilise töökohustusega; ning loomulikult on tööpuudus orjadele võõras probleem. Ka hitlerism likvideeris tõhusalt tööpuuduse nuhtluse. Ometigi jääb tööpuudus demokraatlikke ühiskondi vaevavaks tõeliseks haavaks, ning oludes, kui see võtab väga suured mõõtmed, saab sellest allikas, millest ammutavad elujõudu kommunistlikud lubadused, samuti lootused, mitte alati ekslikud, et paljud inimesed on valmis vahetama vabaduse turvalise orjuse vastu. (lk 205-206 "Kommunism kui kultuuriformatsioon") * Humanistlik skeptitsism, koos oma "absoluutsete tõdede" eitusega, sepistas võimsa relva fanaatiliste sektantide kemplemise vastu ning rajas institutsioonide vundamendi pluralistlikule ja sallivale ühiskonnale. Ent see näitas ka oma ohtlikumat palet: tegi pluralismi ja sallivuse ideed sama relatiivseks kui nende vastandid. Me oleme harjunud sellega, et kultuurilisele erinevusele viidates saab maailma erinevate õuduste peale õlgu kehitada. "Meil on omad väärtused, neil omad" - kuuleb ikka ja jälle, kui jutt on totalitarismi või muude despootlike valitsemisvormide hirmutegudest. Kas need, kes nõnda lausuvad, tahavad tõesti öelda, et poliitilise elu pluralistlikke vorme on suureline ja mõttetu võrrelda nende ühiskondadega, kus poliitiline konkurents põhineb üksnes vastaste mahanottimisel. Aga kui me laiendame oma suuremeelset nõusolekut kultuuriliste erinevustega kõigile hea ja kurja reeglitele ning ütleme näiteks, et inimõiguste idee on euroopalik mõiste, mis teiste traditsioonidega ühiskondadesse ei sobi või on seal arusaamatu, kas me peame siis silmas, et ameeriklastele ei meeldiks, kui neid piinataks ja koonduslaagrisse topitaks, aga vietnamlased, iraanlased ja albaanlased oleksid sellega üsna rahul? Kui nii, siis mida halba oli Lõuna-Aafrika apartheidipoliitikas ja miks mitte rahulduda ütlusega, et buuridel on lihtsalt "nende oma väärtused" ja meil pole mingit võimalust tõestada, et meie omad on paremad? Või tooremalt väljendudes, kas me peaksime tunnistama, et taimetoitlase ja inimsööja erinevus on lihtsalt maitseküsimus? (lk 219-220, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Me oleme pikast kogemusest õppinud, et peamised hüved, mida oleme nõus aktsepteerima, võivad vastastikku konflikti sattuda: turvalisus ja vabadus, vabadus ja võrdsus, võrdsus ja indiviidi õigused, indiviidi õigused ja enamuse valitsemine. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Ilmaasjata kordame loosungeid, kuhu on koondatud kõik meie "väärtused", justkui teaksime, kuidas neid koos ellu viia. Kui ütleme "rahu ja õiglus", siis peaksime meeles pidama, et nelikümmend aastat rahu Euroopas on püsinud karjuval ebaõiglusel, Euroopa kesk- ja idaosa ikestatusel. Kuivõrd kõikuv ja ebakindel ka see rahu poleks - sõja puudumise tähenduses - on see kestnud nelikümmend aastat. Kui me kordame üldsõnaliselt ja heauskselt "rahu ja õiglus", siis tavaliselt väldime tõelisi küsimusi ja valikuid. (lk 227, "Poliitika ebajumalad ja nende kummardamine") * Siiski võib kommunistlik partei Prantsusmaal veel mingi aja hingitseda, toitudes koos Rahvusrindega Euroopa Liidu vastastest meeleoludest ja vehkides tööpuuduse igavese argumendiga. Mis puudutab igat masti vasakpoolseid trotskistlikke ja maoistlikke sekte, siis arvatavasti jäävad nad püsima, sest neil on tugev trump - erinevalt stalinistlikest parteidest on nad absoluutselt ja õnnelikult immuunsed kõigi faktide ja kogu reaalsuse suhtes. Ehkki nad kuulutasid, et ei sõltu ideoloogiliselt sovetismist, tegutsesid nad nõukogude "sotsialismi" vihmavarju all; täna võib kuulda neid haledasti impeeriumi taga nutmas. (lk 262-263, "Liikuvate varemete keskel") * Nõukogude ajal ei tohtinud Poolas rääkida Suurest Prantsuse revolutsioonist" ; omadussõna "suur" oli reserveeritud Vene revolutsioonile, täpsemini selle ühele osale: bolševike oktoobriülestõusule ja õnnestunud võimuhaaramisele. On muidugi vaieldav, kumb neist sündmustest oli "suurem", aga tagasi vaadates ei saa eitada, et kommunistide võimuhaaramine oli meie sajandi suurim sündmus - mitte ideaalide ülevuse tähenduses ja kindlasti mitte võimuhaaramisele järgnenud epohhi toreduse mõttes, vaid seetõttu, et ühelgi teisel poliitilisel faktil ei olnud inimkonna jaoks niipalju ja nii kaugeleulatuvaid tagajärgi. (lk 267, "Hukatuslik juhus") * Niisiis on ratsionalism keeldude süsteem, mis märgib maha meie mõtlemise, uudishimu ja kujutluse ületamatud piirid. See annab meile ka mõista, ehkki mitte ilmtingimata selgelt, et kõik inimlikud probleemid on tehnilised ja kohe, kui leitakse sobiv tehnoloogia, siis selle abil need ka lahendatakse. Esimene põhimõte on teatav meelevaldne norm, teine jälle täiesti ebausutav. Mõlemad olid sisse kirjutatud kommunistlikusse ideoloogiasse. Ja kui keegi ütleb, et see oli ratsionalismi karikatuur, siis võib talle vastata: loomulikult, aga see oli hea karikatuur, milles on visandatud originaali naljakad ja inetud jooned, samamoodi nagu karikatuurides inimestest. Karikatuurne ideoloogia ilmutab seda, mis selle mittekarikatuurses originaalis on inimvaenulikku ja kultuurile ohtlikku. Karikatuur toob nähtavale varjatud tõe. (lk 274, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Kommunismi ajalugu ei näidanud meile üksnes seda, et inimesi saab muuta vaid teatud piirini ning neid piire ei ole võimalik ületada, see tähendab, et on olemas tõesti midagi sellist nagu inimloomus, vaid ka seda, et majandustegevuses on piir, mille ületamine oleks katastroofiline; et majanduses on teatavad mängureeglid, mida me ei suuda kontrollida. Oleks vale mõelda, et kui planeerimisorganitel oleks olnud rohkem kompuutreid või paremini koolitatud ametnikke, siis oleks täieliku planeerimise masinavärk saavutanud lõpuks oodatud tõhususe. Selleni ei jõutud kunagi, igal juhul mitte tasemel, mis oleks lubanud konkureerida turumajandusega. Kommunism taastas orjuse ja feodalismi ning kuigi need institutsioonid toimisidki mõnda aega, siis äärmiselt primitiivsel tootmistasemel. (lk 282, "Kommunismi kokkuvarisemine kui" * Võib küsida: kellele on vaja seitsetkümmet telekanalit? Spontaanset vastust, et neid pole kellelegi vaja, tõrjutakse kohe: vastupidi, peaaegu igaüks vajab neid, see on moodus, kuidas põgeneda pole-teada-millest kes-teab-millesse ehk siis [[absurd]]ist absurdi. (lk 302, "Meie lõbus apokalüpsis") * Me teame, et suured sadamalinnad ei ole üksnes kaubandus- ja laevanduskeskused, vaid need mängivad ka erilist kultuurilist rolli. Meie tsivilisatsioon sai alguse peamiselt Vahemere sadamalinnadest, sadamad sünnitasid selle tsivilisatsiooni tuuma: ratsionaalse mõtlemise meetodid, demokraatia reeglid ja õigusriigi alused. (lk 306, "Kosmopolitismi kiituseks") * Sõnu "kosmopoliitiline" või "kosmopolitism" kasutades peame olema mingil määral ettevaatlikud, sest nendele sõnadele on tihti omistatud negatiivset tähendust. Selle kulminatsiooniks oli sovettide ideoloogia, eriti - aga mitte ainult - stalinismi ajal. "Kosmopoliit" oli "patrioodi" vastand, aga nõukogude patrioodi, mitte vene, ukraina või jakuudi patrioodi. Suur rahvas, keda kunagi ei eksisteerinud, täielikult välja mõeldud nõukogude rahvas, pidi olema patriotismi keskmeks, entusiasmi ja armastuse allikaks, aga kosmopoliitideks olid praktiliselt juudid. Võitlus kosmopolitismiga oli kommunistlikust antisemitismist lahutamatu, ehkki sellel oli ka teine külg, nimelt võitlus lääneliku tsivilisatsiooniga; asi oli selles, et keegi ei julgeks piiksatadagi Lääne kultuurilistest, tehnilistest või teaduslikest saavutustest - kohe oleks ta saanud külge kosmopoliidi sildi. "Patriotism" ei tähendanud aga seotust rahvusega - kuigi tihti kasutati poliitilistel eesmärkidel vene šovinismi (aga mitte mingi teise rahva šovinismi või natsionalismi) -, vaid kokkukuuluvust riigiga, selle hierarhia, juhtide ja valeliku ideoloogiaga. Inimesed, kes tõesti hoolisid vene rahvuslikust kultuurist ja traditsioonidest (rääkimata juba teiste rahvustest), istusid Gulagis koos "kosmopoliitidega". Kosmopolitismi vastane kampaania oli üks arvukatest Nõukogude ajaloo häbiväärsetest lehekülgedest. (lk 313-314, "Kosmopolitismi kiituseks") ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kołakowski, Leszek}} [[Kategooria:Poola filosoofid]] [[Kategooria:Suurbritannia filosoofid]] ju2ceskttikv935r0ejufh72cbqwxvg 0 7075 136230 114647 2026-11-03T23:23:40Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136230 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [[Jultumus]], [[keelepeks]] ja enamus on meie poolt. Mis meil veel vaja on? ** [[Georg Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], [[Loomingu Raamatukogu]] 28/1972, lk 28 * Olen rõõmuga leidnud, et suurele enamusele mu kaassurelikest on mu [[nägemus]]ed selgesti [[mõistmine|mõistetavad]] ning eriti hästi mõistavad neid [[laps]]ed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem rõõmu kui ma iganes lootnuks. Ei [[noorus]] ega [[lapsepõlv]] ole [[rumalus]] ega [[võimetus]]. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb [[kujutlusvõime]] või vaimse tunnetuse poolele. ** [[William Blake]], kiri John Truslerile, 23. august 1799; ''cit. via'': Maria Popova, [https://www.themarginalian.org/2016/07/14/william-blake-john-trusler-letter/ "William Blake's Most Beautiful Letter: A Timeless Defense of the Imagination and the Creative Spirit"], The Marginalian, 14.07.2016 * Ei ole midagi vastumeelsemat kui enamus, sest ta koosneb vähestest jõulistest eestvedajatest, kohanevatest kelmidest, assimileeruvatest nõrkadest ja massist, kes järele veereb, vähimalgi määral teadmata, mida ta tahab. * Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse poole, kes on alati arukam. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Hint]]. [[LR]] 33/1974, lk 26 * [[Ilu]], [[vabadus]] - need on nagu [[marmor]]ist naisekuju, kelle [[jalg]]e ees tema väljavalitud surevad. Vabadus on kuldne [[pilv]], mille juurde viib ainult kogu [[hing]]e põletav, kogu elu laastav [[unistus]]. Niisiis, kui algab ülestõus, võitlen minagi - kättesaamatu vabaduse ja ülemaise ilu eest. Mitte rahva eest, mitte enamuse eest, kes on [[rumalus|rumal]], juhm ja alati eksiteel. Kindel [[teooria]], mis kunagi alt ei vea, kõlab nõnda: olla vähemuse poolel, kellele enamus pidevalt ajujahti peab. ** [[Marina Tsvetajeva]], kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel; rmt: "Elu tules. Pihtimused", koostanud Tzvetan Todorov, tlk [[Mirjam Lepikult]], Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 72 * Ükskõikne enamus avab tee [[fanaatik]]utele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ** [[Leszek Kołakowski]], "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007, ("Tolerantsusest", lk 43) * Mõtlesin siiski seda lakkamatut lärmi kuulates (jõel peeti vist ka mingit sõudevõistlust), et inimestele ikkagi nii kohutavalt meeldib, kui nende peale karjutakse. Varem ma ei osanud ette kujutada, kuidas inimesed olid nõus selliste asjadega nagu [[Hitler]]i või [[Stalin]]i võimuletulek, kuidas nad kohe alguses, kui see oleks veel lihtne olnud, vastu ei hakanud. Nüüd ma taipan, et nad ei tahtnudki vastu hakata, enamus. Ja nii Hitler kui ka Stalin toetusid enamusele. Järelikult: enamus tahab et tema peale karjutaks. Kui tema peale karjutakse, siis ta nimelt tunnebki ennast "temana", ühena, olendina, minatuna. Igatahes ei paista mingi uue "fašismi" (muidugi ei nimeta seda keegi nii) kehtestamine olevat mingi kunst. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 63 * Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et [[seadus]]e vastuvõtmisega mindi vastu [[rahvas|rahva]] enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus. :Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma [[ideoloogia|ideoloogilistest]] tõekspidamistest, kuidas peavad [[vähemused]] elama oma igapäevaelu. [[Arvamus]], et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie [[ühiskond]]a kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest [[perekond|perekonna]] loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus. :Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma [[subjektiivsus|subjektiivne]] tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda [[elu]] korraldamiseks. * [[Kristel Rannaääre]], [https://www.err.ee/598242/kristel-rannaaare-koigi-perede-kaitseks "Kõigi perede kaitseks"] ERR, 26.05.2017 * Samas on kogu aeg olnud nii, et vähesed teenivad palju ning enamus ei teeni mitte midagi. Kui kunagi oli nii, et vähesed jõudsid plaadilepinguni ja said oma [[muusika]] kuulajateni viia, siis tänapäeval suudavad oma muusikat salvestada palju rohkemad ja ka need, kellel plaadileping puudub. ** [[Virgo Sillamaa]]. [https://kultuur.err.ee/1124077/virgo-sillamaa-eesti-muusikast-suurtel-platvormidel-enamus-artiste-ei-teeni-digikanalites-midagi "Virgo Sillamaa Eesti muusikast suurtel platvormidel: enamus artiste ei teeni digikanalites midagi"] ERR, 14. august 2020 * Inimese valmidust oma [[uni|unevajadust]] kaitsta mõjutab ka see, kuidas me omavahel ja [[meedia]]s räägime neist, kes tunnistavad, et peavad [[töö]] tegemiseks [[magamine|unest]] loobuma. Kas seame nad [[eeskuju]]ks või püüame neid toetada, vähendades nende [[kohustus]]i, et nad saaksid igapäevaselt piisavalt taastuda? Kas see on olnud [[valik]], mille nad on teinud [[paratamatus]]est või siirast [[entusiasm]]ist? :Võib-olla on neil harukordselt väike unevajadus. Sel juhul ei peaks me püüdlema nende moodi olla, samamoodi nagu meist enamus ei võtaks endale eesmärgiks kuuluda [[maailm]]as lühimate inimeste hulka. * Maris Vainre [https://www.err.ee/1130553/maris-vainre-on-aeg-lopetada-magamatuse-ulistamine "On aeg lõpetada magamatuse ülistamine"] ERR, 3. september 2020 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Ühiskond]] mivundu1eevc0yw7i4ri4zpiddaczui 4 8540 136238 135896 2026-11-04T10:57:02Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 136238 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%20%20%20%20%3Fitem%20p%3AP569%2Fpsv%3AP569%20%3Fbirth_date_node%20.%20%20%0A%20%20%20%20%3Fbirth_date_node%20wikibase%3AtimePrecision%20%2211%22%5E%5Exsd%3Ainteger%20.%0A%20%20%20%20%3Fbirth_date_node%20wikibase%3AtimeValue%20%3Fdob%20.%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%201%20%29%20.%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item p:P569/psv:P569 ?birth_date_node . ?birth_date_node wikibase:timePrecision "11"^^xsd:integer . ?birth_date_node wikibase:timeValue ?dob . FILTER ( month(?dob) = 1 ) . ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Aphra Behn]] | data-sort-value="1640" | 1640-07-10 | data-sort-value="1689" | 1689-04-16 | [[:d:Q231886|Q231886]] |- | [[Pietari Makkonen]] | data-sort-value="1785" | 1785-01-01 | data-sort-value="1851" | 1851-04-20 | [[:d:Q5483040|Q5483040]] |- | [[Sándor Petőfi]] | data-sort-value="1823" | 1823-01-01 | data-sort-value="1849" | 1849-07-31 | [[:d:Q81219|Q81219]] |- | [[James Frazer]] | data-sort-value="1854" | 1854-01-01 | data-sort-value="1941" | 1941-05-07 | [[:d:Q151936|Q151936]] |- | [[Edward Morgan Forster]] | data-sort-value="1879" | 1879-01-01 | data-sort-value="1970" | 1970-06-07 | [[:d:Q189119|Q189119]] |- | [[Leonid Brežnev]] | data-sort-value="1906" | 1906-12-06 | data-sort-value="1982" | 1982-11-10 | [[:d:Q765165|Q765165]] |- | [[Jerome David Salinger]] | data-sort-value="1919" | 1919-01-01 | data-sort-value="2010" | 2010-01-27 | [[:d:Q79904|Q79904]] |- | [[Jacques Le Goff]] | data-sort-value="1924" | 1924-01-01 | data-sort-value="2014" | 2014-04-01 | [[:d:Q213992|Q213992]] |- | [[Karl Muru]] | data-sort-value="1927" | 1927-01-01 | data-sort-value="2017" | 2017-05-30 | [[:d:Q11980279|Q11980279]] |- | [[Mati Unt]] | data-sort-value="1944" | 1944-01-01 | data-sort-value="2005" | 2005-08-22 | [[:d:Q1368935|Q1368935]] |- | [[Arthur Bloch]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-01 | | [[:d:Q304241|Q304241]] |- | [[Mary Beard]] | data-sort-value="1955" | 1955-01-01 | | [[:d:Q458403|Q458403]] |- | [[Maris Lauri]] | data-sort-value="1966" | 1966-01-01 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Marjana Betsa]] | data-sort-value="1978" | 1978-01-01 | | [[:d:Q30961740|Q30961740]] |- | [[Maie Kiisel]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-01 | | [[:d:Q105620885|Q105620885]] |- | [[Henrik Visnapuu]] | data-sort-value="1890" | 1890-01-02 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | [[:d:Q329467|Q329467]] |- | [[Aita Kurfeldt]] | data-sort-value="1901" | 1901-01-02 | data-sort-value="1979" | 1979-11-02 | [[:d:Q12358470|Q12358470]] |- | [[Isaac Asimov]] | data-sort-value="1920" | 1920-01-02 | data-sort-value="1992" | 1992-04-06 | [[:d:Q34981|Q34981]] |- | [[Eeva Tenhunen]] | data-sort-value="1937" | 1937-01-02 | data-sort-value="2017" | 2017-06-09 | [[:d:Q5480236|Q5480236]] |- | [[Rebecca C. Thompson]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-02 | | [[:d:Q106466072|Q106466072]] |- | [[Mats Volberg]] | data-sort-value="1985" | 1985-01-02 | | [[:d:Q101109097|Q101109097]] |- | [[Õilme Võro]] | data-sort-value="1996" | 1996-01-02 | | [[:d:Q54820902|Q54820902]] |- | [[J. R. R. Tolkien]] | data-sort-value="1892" | 1892-01-03 | data-sort-value="1973" | 1973-09-02 | [[:d:Q892|Q892]] |- | [[Juhan Telgmaa]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-03 | | [[:d:Q16406696|Q16406696]] |- | [[Rosa Montero]] | data-sort-value="1951" | 1951-01-03 | | [[:d:Q1187562|Q1187562]] |- | [[Kivisildnik|Sven Kivisildnik]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-03 | | [[:d:Q2371192|Q2371192]] |- | [[Koit Toome]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-03 | | [[:d:Q678230|Q678230]] |- | [[Liis Ermus]] | data-sort-value="1984" | 1984-01-03 | | [[:d:Q120753842|Q120753842]] |- | [[Greta Thunberg]] | data-sort-value="2003" | 2003-01-03 | | [[:d:Q56434717|Q56434717]] |- | [[Isaac Newton]] | data-sort-value="1642" | 1642-12-25 | data-sort-value="1727" | 1727-03-20 | [[:d:Q935|Q935]] |- | [[Jacob Grimm]] | data-sort-value="1785" | 1785-01-04 | data-sort-value="1863" | 1863-09-20 | [[:d:Q6701|Q6701]] |- | [[Arnold Susi]] | data-sort-value="1896" | 1896-01-04 | data-sort-value="1968" | 1968-05-29 | [[:d:Q382608|Q382608]] |- | [[Syrell Rogovin Leahy]] | data-sort-value="1935" | 1935-01-04 | | [[:d:Q109252786|Q109252786]] |- | [[Janika Mölder]] | data-sort-value="1970" | 1970-01-04 | | [[:d:Q12365059|Q12365059]] |- | [[Maarja Kruusmaa]] | data-sort-value="1970" | 1970-01-04 | | [[:d:Q12369386|Q12369386]] |- | [[Tuuli Tomingas]] | data-sort-value="1995" | 1995-01-04 | | [[:d:Q16407123|Q16407123]] |- | [[Umberto Eco]] | data-sort-value="1932" | 1932-01-05 | data-sort-value="2016" | 2016-02-19 | [[:d:Q12807|Q12807]] |- | [[Elle Kull]] | data-sort-value="1952" | 1952-01-05 | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Hele Everaus]] | data-sort-value="1953" | 1953-01-05 | | [[:d:Q12363696|Q12363696]] |- | [[Urve Uusberg]] | data-sort-value="1953" | 1953-01-05 | | [[:d:Q12377846|Q12377846]] |- | [[Peeter Jalakas]] | data-sort-value="1961" | 1961-01-05 | | [[:d:Q12372178|Q12372178]] |- | [[Margus Linnamäe]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-05 | | [[:d:Q24546232|Q24546232]] |- | [[Jaanus Vaiksoo]] | data-sort-value="1967" | 1967-01-05 | | [[:d:Q17447289|Q17447289]] |- | [[Kahlil Gibran|Khalil Gibran]] | data-sort-value="1883" | 1883-01-06 | data-sort-value="1931" | 1931-04-10 | [[:d:Q47737|Q47737]] |- | [[Õie Elango]] | data-sort-value="1924" | 1924-01-06 | data-sort-value="2000" | 2000-02-18 | [[:d:Q111591150|Q111591150]] |- | [[Elizabeth Strout]] | data-sort-value="1956" | 1956-01-06 | | [[:d:Q262712|Q262712]] |- | [[Nigella Lawson]] | data-sort-value="1960" | 1960-01-06 | | [[:d:Q264724|Q264724]] |- | [[Serhi Stahhovski]] | data-sort-value="1986" | 1986-01-06 | | [[:d:Q211636|Q211636]] |- | [[Anna Murray Vail]] | data-sort-value="1863" | 1863-01-07 | data-sort-value="1955" | 1955-12-18 | [[:d:Q13377797|Q13377797]] |- | [[Oskar Luts]] | data-sort-value="1887" | 1887-01-07 | data-sort-value="1953" | 1953-03-23 | [[:d:Q2005705|Q2005705]] |- | [[Voldemar Õun]] | data-sort-value="1893" | 1893-01-07 | data-sort-value="1986" | 1986-01-04 | [[:d:Q12378882|Q12378882]] |- | [[Zdeněk Jirotka]] | data-sort-value="1911" | 1911-01-07 | data-sort-value="2003" | 2003-04-12<br/>2003-04-11 | [[:d:Q168990|Q168990]] |- | [[Leida Urbanik]] | data-sort-value="1913" | 1913-01-07 | data-sort-value="1978" | 1978-12-02 | [[:d:Q124306033|Q124306033]] |- | [[Gerald Durrell]] | data-sort-value="1925" | 1925-01-07 | data-sort-value="1995" | 1995-01-30 | [[:d:Q310400|Q310400]] |- | [[Rosa Liksom]] | data-sort-value="1958" | 1958-01-07 | | [[:d:Q260414|Q260414]] |- | [[Aleksandr Dugin]] | data-sort-value="1962" | 1962-01-07 | | [[:d:Q438839|Q438839]] |- | [[Sofi Oksanen]] | data-sort-value="1977" | 1977-01-07 | | [[:d:Q233953|Q233953]] |- | [[Tõnis Arjus]] | data-sort-value="1985" | 1985-01-07 | | [[:d:Q110880443|Q110880443]] |- | [[Emily Greene Balch]] | data-sort-value="1867" | 1867-01-08 | data-sort-value="1961" | 1961-01-09 | [[:d:Q215139|Q215139]] |- | [[Bruno Saul]] | data-sort-value="1932" | 1932-01-08 | data-sort-value="2022" | 2022-03-03 | [[:d:Q993735|Q993735]] |- | [[Elvis Presley]] | data-sort-value="1935" | 1935-01-08 | data-sort-value="1977" | 1977-08-16 | [[:d:Q303|Q303]] |- | [[David Bowie]] | data-sort-value="1947" | 1947-01-08 | data-sort-value="2016" | 2016-01-10 | [[:d:Q5383|Q5383]] |- | [[Margit Langemets]] | data-sort-value="1961" | 1961-01-08 | | [[:d:Q12369692|Q12369692]] |- | [[Maarja Tinn]] | data-sort-value="1984" | 1984-01-08 | | [[:d:Q123991739|Q123991739]] |- | [[Kaisa Selde]] | data-sort-value="1987" | 1987-01-08 | | [[:d:Q24546224|Q24546224]] |- | [[Joanna Hoffmann]] | data-sort-value="1990" | 1990-01-08 | | [[:d:Q85984690|Q85984690]] |- | [[Jennie Churchill]] | data-sort-value="1854" | 1854-01-09<br/>1851 | data-sort-value="1921" | 1921-06-29 | [[:d:Q243011|Q243011]] |- | [[Karel Čapek]] | data-sort-value="1890" | 1890-01-09 | data-sort-value="1938" | 1938-12-25 | [[:d:Q155855|Q155855]] |- | [[August Gailit]] | data-sort-value="1891" | 1891-01-09 | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | [[:d:Q761368|Q761368]] |- | [[Simone de Beauvoir]] | data-sort-value="1908" | 1908-01-09 | data-sort-value="1986" | 1986-04-14 | [[:d:Q7197|Q7197]] |- | [[Richard Nixon]] | data-sort-value="1913" | 1913-01-09 | data-sort-value="1994" | 1994-04-22 | [[:d:Q9588|Q9588]] |- | [[Olev Jõgi]] | data-sort-value="1919" | 1919-01-09 | data-sort-value="1989" | 1989-01-27 | [[:d:Q16405142|Q16405142]] |- | [[Meta Vannas]] | data-sort-value="1924" | 1924-01-09 | data-sort-value="2002" | 2002-11-25 | [[:d:Q3744147|Q3744147]] |- | [[Mall Hiiemäe]] | data-sort-value="1937" | 1937-01-09<br/>1937 | | [[:d:Q16405862|Q16405862]] |- | [[Subrahmanyam Jaishankar]] | data-sort-value="1955" | 1955-01-09 | | [[:d:Q16186720|Q16186720]] |- | [[Andra Reinomägi]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-09 | | [[:d:Q112245549|Q112245549]] |- | [[Annette von Droste-Hülshoff]] | data-sort-value="1797" | 1797-01-12 | data-sort-value="1848" | 1848-05-24 | [[:d:Q57307|Q57307]] |- | [[Aleksei Tolstoi]] | data-sort-value="1882" | 1882-12-29 | data-sort-value="1945" | 1945-02-23 | [[:d:Q192279|Q192279]] |- | [[Richard Janno]] | data-sort-value="1899" | 1899-12-29 | data-sort-value="1942" | 1942-12-29 | [[:d:Q12373891|Q12373891]] |- | [[Aadu Hint]] | data-sort-value="1910" | 1910-01-10 | data-sort-value="1989" | 1989-10-26 | [[:d:Q300783|Q300783]] |- | [[Ester Mägi]] | data-sort-value="1922" | 1922-01-10 | data-sort-value="2021" | 2021-05-14 | [[:d:Q509461|Q509461]] |- | [[Aila Meriluoto]] | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2019" | 2019-10-21 | [[:d:Q6579800|Q6579800]] |- | [[Leonid Kravtšuk]] | data-sort-value="1934" | 1934-01-10 | data-sort-value="2022" | 2022-05-10 | [[:d:Q189732|Q189732]] |- | [[Tiit Vähi]] | data-sort-value="1947" | 1947-01-10 | | [[:d:Q725427|Q725427]] |- | [[Dorianne Laux]] | data-sort-value="1952" | 1952-01-10 | | [[:d:Q5297809|Q5297809]] |- | [[Kleopatra]] | data-sort-value="-69" | -69-01-13 | data-sort-value="-30" | -30-08-12 | [[:d:Q635|Q635]] |- | [[William James]] | data-sort-value="1842" | 1842-01-11 | data-sort-value="1910" | 1910-08-26 | [[:d:Q125249|Q125249]] |- | [[Alice Paul]] | data-sort-value="1885" | 1885-01-11 | data-sort-value="1977" | 1977-07-09 | [[:d:Q127328|Q127328]] |- | [[Helga Kurm]] | data-sort-value="1920" | 1920-01-11 | data-sort-value="2011" | 2011-01-07 | [[:d:Q5704357|Q5704357]] |- | [[Andres Tarand]] | data-sort-value="1940" | 1940-01-11 | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Terry Goodkind]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-11 | data-sort-value="2020" | 2020-09-17 | [[:d:Q366150|Q366150]] |- | [[Diana Gabaldon]] | data-sort-value="1952" | 1952-01-11 | | [[:d:Q272492|Q272492]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | data-sort-value="1954" | 1954-01-11 | | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Tobias Lindner]] | data-sort-value="1982" | 1982-01-11 | | [[:d:Q2437890|Q2437890]] |- | [[Kaisa Kuslapuu]] | data-sort-value="1995" | 1995-01-11 | | [[:d:Q97224158|Q97224158]] |- | [[Charles Perrault]] | data-sort-value="1628" | 1628-01-12 | data-sort-value="1703" | 1703-05-16 | [[:d:Q128460|Q128460]] |- | [[Edmund Burke]] | data-sort-value="1729" | 1729-01-12 | data-sort-value="1797" | 1797-07-09 | [[:d:Q165792|Q165792]] |- | [[Jack London]] | data-sort-value="1876" | 1876-01-12 | data-sort-value="1916" | 1916-11-22 | [[:d:Q45765|Q45765]] |- | [[Johannes Vares]] | data-sort-value="1890" | 1890-01-12 | data-sort-value="1946" | 1946-11-29 | [[:d:Q709956|Q709956]] |- | [[Eugenio Montale]] | data-sort-value="1896" | 1896-10-12 | data-sort-value="1981" | 1981-09-12 | [[:d:Q83174|Q83174]] |- | [[Vassili Juhnin]] | data-sort-value="1907" | 1907-01-12 | data-sort-value="1960" | 1960-11-23 | [[:d:Q3484374|Q3484374]] |- | [[Jennifer Johnston]] | data-sort-value="1930" | 1930-01-12 | data-sort-value="2025" | 2025-02-25 | [[:d:Q526219|Q526219]] |- | [[Haruki Murakami]] | data-sort-value="1949" | 1949-01-12 | | [[:d:Q134798|Q134798]] |- | [[David Mitchell]] | data-sort-value="1969" | 1969-01-12 | | [[:d:Q40479|Q40479]] |- | [[Riina Sikkut]] | data-sort-value="1983" | 1983-01-12 | | [[:d:Q52704406|Q52704406]] |- | [[Ernestine Rose]] | data-sort-value="1810" | 1810-01-13 | data-sort-value="1892" | 1892-08-04 | [[:d:Q455845|Q455845]] |- | [[Karl Liebknecht]] | data-sort-value="1871" | 1871-08-13 | data-sort-value="1919" | 1919-01-15 | [[:d:Q75886|Q75886]] |- | [[Jüri Uluots]] | data-sort-value="1890" | 1890-01-13 | data-sort-value="1945" | 1945-01-09 | [[:d:Q887277|Q887277]] |- | [[Juhan Jaik]] | data-sort-value="1899" | 1899-01-13 | data-sort-value="1948" | 1948-12-10 | [[:d:Q1711534|Q1711534]] |- | [[Savjon Liebrecht]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-13 | | [[:d:Q467573|Q467573]] |- | [[Paul A. Goble]] | data-sort-value="1949" | 1949-01-13<br/>1949 | | [[:d:Q7148960|Q7148960]] |- | [[Masha Gessen|M. Gessen]] | data-sort-value="1967" | 1967-01-13 | | [[:d:Q441226|Q441226]] |- | [[Zacharias Topelius]] | data-sort-value="1818" | 1818-01-14 | data-sort-value="1898" | 1898-03-12 | [[:d:Q139549|Q139549]] |- | [[Albert Schweitzer]] | data-sort-value="1875" | 1875-01-14 | data-sort-value="1965" | 1965-09-04 | [[:d:Q49325|Q49325]] |- | [[Ossip Mandelštam]] | data-sort-value="1891" | 1891-01-02 | data-sort-value="1938" | 1938-12-27 | [[:d:Q189950|Q189950]] |- | [[Elmar Luts]] | data-sort-value="1907" | 1907-01-14 | data-sort-value="1991" | 1991-07-27 | [[:d:Q124305901|Q124305901]] |- | [[Anatoli Rõbakov]] | data-sort-value="1911" | 1911-01-01 | data-sort-value="1998" | 1998-12-23 | [[:d:Q434926|Q434926]] |- | [[Mari Tarand]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-14 | data-sort-value="2020" | 2020-10-05 | [[:d:Q12369753|Q12369753]] |- | [[Olev Raju]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-07-09 | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Inger-Mari Aikio-Arianaick|Inger-Mari Aikio]] | data-sort-value="1961" | 1961-01-14 | | [[:d:Q4350468|Q4350468]] |- | [[Even Tudeberg]] | data-sort-value="1963" | 1963-01-14 | | [[:d:Q28500698|Q28500698]] |- | [[Narine Abgarjan]] | data-sort-value="1971" | 1971-01-14 | | [[:d:Q4054424|Q4054424]] |- | [[Molière]] | data-sort-value="1622" | 1622-01-15 | data-sort-value="1673" | 1673-02-17 | [[:d:Q687|Q687]] |- | [[Pierre-Joseph Proudhon]] | data-sort-value="1809" | 1809-01-15 | data-sort-value="1865" | 1865-01-19 | [[:d:Q5749|Q5749]] |- | [[Tania Alexander|Tatjana von Benckendorff]] | data-sort-value="1915" | 1915-01-15 | data-sort-value="2004" | 2004-12-05 | [[:d:Q76328110|Q76328110]] |- | [[Martin Luther King]] | data-sort-value="1929" | 1929-01-15 | data-sort-value="1968" | 1968-04-04 | [[:d:Q8027|Q8027]] |- | [[Heie Treier]] | data-sort-value="1963" | 1963-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-01-21 | [[:d:Q65258906|Q65258906]] |- | [[J. H. Erkko]] | data-sort-value="1849" | 1849-01-16 | data-sort-value="1906" | 1906-11-16 | [[:d:Q5629029|Q5629029]] |- | [[Laura Riding Jackson|Laura Riding]] | data-sort-value="1901" | 1901-01-16 | data-sort-value="1991" | 1991-09-02 | [[:d:Q3312332|Q3312332]] |- | [[Richard Alekõrs]] | data-sort-value="1914" | 1914-01-16 | data-sort-value="1973" | 1973-04-05 | [[:d:Q25519950|Q25519950]] |- | [[Ilmar Malin]] | data-sort-value="1924" | 1924-01-16 | data-sort-value="1994" | 1994-03-15 | [[:d:Q12364396|Q12364396]] |- | [[Susan Sontag]] | data-sort-value="1933" | 1933-01-16 | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | [[:d:Q152824|Q152824]] |- | [[Ruth Reichl]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-16 | | [[:d:Q2896645|Q2896645]] |- | [[Maria Seletskaja]] | data-sort-value="1984" | 1984-01-16 | | [[:d:Q116506757|Q116506757]] |- | [[Sveta Grigorjeva]] | data-sort-value="1988" | 1988-01-16 | | [[:d:Q20528632|Q20528632]] |- | [[Maris Pihlap]] | data-sort-value="1997" | 1997-01-16 | | [[:d:Q124305985|Q124305985]] |- | [[Pedro Calderón de la Barca]] | data-sort-value="1600" | 1600-01-17 | data-sort-value="1681" | 1681-05-25 | [[:d:Q170800|Q170800]] |- | [[Benjamin Franklin]] | data-sort-value="1706" | 1706-01-17 | data-sort-value="1790" | 1790-04-17 | [[:d:Q34969|Q34969]] |- | [[Anne Brontë]] | data-sort-value="1820" | 1820-01-17 | data-sort-value="1849" | 1849-05-28 | [[:d:Q44520|Q44520]] |- | [[Al Capone]] | data-sort-value="1899" | 1899-01-17 | data-sort-value="1947" | 1947-01-25 | [[:d:Q80048|Q80048]] |- | [[Alain Badiou]] | data-sort-value="1937" | 1937-01-17 | | [[:d:Q311005|Q311005]] |- | [[Muhammad Ali]] | data-sort-value="1942" | 1942-01-17 | data-sort-value="2016" | 2016-06-03 | [[:d:Q36107|Q36107]] |- | [[Michelle Obama]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-17 | | [[:d:Q13133|Q13133]] |- | [[Harry Macqueen]] | data-sort-value="1984" | 1984-01-17 | | [[:d:Q16223247|Q16223247]] |- | [[Eva-Lotta Kiibus]] | data-sort-value="2003" | 2003-01-17 | | [[:d:Q56478618|Q56478618]] |- | [[Charles de Montesquieu]] | data-sort-value="1689" | 1689-01-18 | data-sort-value="1755" | 1755-02-10 | [[:d:Q15975|Q15975]] |- | [[A. A. Milne|Alan Alexander Milne]] | data-sort-value="1882" | 1882-01-18 | data-sort-value="1956" | 1956-01-31 | [[:d:Q207036|Q207036]] |- | [[Albert Kivikas]] | data-sort-value="1898" | 1898-01-18 | data-sort-value="1978" | 1978-05-19 | [[:d:Q2066250|Q2066250]] |- | [[Juhan Smuul]] | data-sort-value="1922" | 1922-02-18<br/>1922-01-18 | data-sort-value="1971" | 1971-04-13 | [[:d:Q1711542|Q1711542]] |- | [[Urve Karuks]] | data-sort-value="1936" | 1936-01-18 | data-sort-value="2015" | 2015-07-18 | [[:d:Q20741955|Q20741955]] |- | [[Anthony Giddens]] | data-sort-value="1938" | 1938-01-18 | | [[:d:Q220008|Q220008]] |- | [[Mihhail Šiškin]] | data-sort-value="1961" | 1961-01-18 | | [[:d:Q71998|Q71998]] |- | [[Tuuli Velling]] | data-sort-value="1986" | 1986-01-18 | | [[:d:Q17447162|Q17447162]] |- | [[Auguste Kerckhoffs]] | data-sort-value="1835" | 1835-01-19 | data-sort-value="1903" | 1903-08-09 | [[:d:Q737013|Q737013]] |- | [[Augustine Birrell]] | data-sort-value="1850" | 1850-01-19 | data-sort-value="1933" | 1933-11-20 | [[:d:Q333216|Q333216]] |- | [[Effie Lee Newsome]] | data-sort-value="1885" | 1885-01-19 | data-sort-value="1979" | 1979-05-12 | [[:d:Q16008755|Q16008755]] |- | [[Albert Pullerits]] | data-sort-value="1892" | 1892-01-19 | data-sort-value="1967" | 1967-10-18 | [[:d:Q16404408|Q16404408]] |- | [[Patricia Highsmith]] | data-sort-value="1921" | 1921-01-19 | data-sort-value="1995" | 1995-02-04 | [[:d:Q270635|Q270635]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | data-sort-value="1942" | 1942-01-19 | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Dolly Parton]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[:d:Q180453|Q180453]] |- | [[Julian Barnes]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | | [[:d:Q295431|Q295431]] |- | [[Valérie Perrin]] | data-sort-value="1967" | 1967-01-19 | | [[:d:Q71314286|Q71314286]] |- | [[Merit Kopli]] | data-sort-value="1969" | 1969-01-19 | | [[:d:Q17446972|Q17446972]] |- | [[Anne Velt]] | data-sort-value="1969" | 1969-01-19 | | [[:d:Q42888271|Q42888271]] |- | [[Marta María Alós Ortí]] | data-sort-value="1989" | 1989-01-19 | | [[:d:Q113838658|Q113838658]] |- | [[George Burns]] | data-sort-value="1896" | 1896-01-20 | data-sort-value="1996" | 1996-03-09 | [[:d:Q344793|Q344793]] |- | [[Christiane Baroche]] | data-sort-value="1935" | 1935-01-20 | data-sort-value="2024" | 2024-07-26 | [[:d:Q5110440|Q5110440]] |- | [[Fareed Zakaria]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-20 | | [[:d:Q333425|Q333425]] |- | [[Leele Välja]] | data-sort-value="1968" | 1968-01-20 | | [[:d:Q17447319|Q17447319]] |- | [[Taimar Peterkop]] | data-sort-value="1977" | 1977-01-20 | | [[:d:Q61111695|Q61111695]] |- | [[Triinu Meres]] | data-sort-value="1980" | 1980-01-20 | | [[:d:Q12377256|Q12377256]] |- | [[Édouard Schuré]] | data-sort-value="1841" | 1841-01-21 | data-sort-value="1929" | 1929-04-07 | [[:d:Q274447|Q274447]] |- | [[Jaan Roos]] | data-sort-value="1888" | 1888-01-21 | data-sort-value="1965" | 1965-07-05 | [[:d:Q16407043|Q16407043]] |- | [[Pitirim Sorokin]] | data-sort-value="1889" | 1889-01-23 | data-sort-value="1968" | 1968-02-10 | [[:d:Q319816|Q319816]] |- | [[Maret Suits]] | data-sort-value="1914" | 1914-01-21 | data-sort-value="1956" | 1956-07-14 | [[:d:Q16405517|Q16405517]] |- | [[Eva Ibbotson]] | data-sort-value="1925" | 1925-01-21<br/>1925-01-25 | data-sort-value="2010" | 2010-10-20 | [[:d:Q265603|Q265603]] |- | [[Indrek Kelk]] | data-sort-value="1969" | 1969-01-21 | | [[:d:Q61110131|Q61110131]] |- | [[John Winthrop]] | data-sort-value="1588" | 1588-01-22 | data-sort-value="1649" | 1649-03-26 | [[:d:Q720766|Q720766]] |- | [[George Gordon Byron]] | data-sort-value="1788" | 1788-01-22 | data-sort-value="1824" | 1824-04-19 | [[:d:Q5679|Q5679]] |- | [[Linda Metsaorg]] | data-sort-value="1936" | 1936-01-22 | | [[:d:Q12368822|Q12368822]] |- | [[Maire Jaanus]] | data-sort-value="1940" | 1940-01-22 | | [[:d:Q124460710|Q124460710]] |- | [[Silvi Liiva]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-22 | data-sort-value="2023" | 2023-09-24 | [[:d:Q12375028|Q12375028]] |- | [[Jaan Kaplinski]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-22 | data-sort-value="2021" | 2021-08-08 | [[:d:Q467482|Q467482]] |- | [[Minna Lindgren]] | data-sort-value="1963" | 1963-01-22 | | [[:d:Q11882907|Q11882907]] |- | [[Philipp Blom]] | data-sort-value="1970" | 1970-01-22 | | [[:d:Q72001|Q72001]] |- | [[Jan Kaus]] | data-sort-value="1971" | 1971-01-22 | | [[:d:Q167267|Q167267]] |- | [[David Hilbert]] | data-sort-value="1862" | 1862-01-23 | data-sort-value="1943" | 1943-02-14 | [[:d:Q41585|Q41585]] |- | [[Ieva Simonaitytė]] | data-sort-value="1897" | 1897-01-23 | data-sort-value="1978" | 1978-08-27 | [[:d:Q459271|Q459271]] |- | [[Konstanty Ildefons Gałczyński]] | data-sort-value="1905" | 1905-01-23 | data-sort-value="1953" | 1953-12-06 | [[:d:Q680950|Q680950]] |- | [[Jeanne Moreau]] | data-sort-value="1928" | 1928-01-23 | data-sort-value="2017" | 2017-07-31 | [[:d:Q106099|Q106099]] |- | [[Mare Muik]] | data-sort-value="1940" | 1940-01-23 | | [[:d:Q127327879|Q127327879]] |- | [[Hain Rebas]] | data-sort-value="1943" | 1943-01-23 | | [[:d:Q1569349|Q1569349]] |- | [[Mait Klaassen]] | data-sort-value="1955" | 1955-01-23 | | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Elvira Lindo]] | data-sort-value="1962" | 1962-01-23 | | [[:d:Q237058|Q237058]] |- | [[Kikuko Tsumura]] | data-sort-value="1978" | 1978-01-23 | | [[:d:Q3196562|Q3196562]] |- | [[Mari Uusküla]] | data-sort-value="1980" | 1980-01-23 | | [[:d:Q17447252|Q17447252]] |- | [[Tanel Kiik]] | data-sort-value="1989" | 1989-01-23 | | [[:d:Q63383282|Q63383282]] |- | [[Pierre de Beaumarchais|Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]] | data-sort-value="1732" | 1732-01-24 | data-sort-value="1799" | 1799-05-18 | [[:d:Q70326|Q70326]] |- | [[Edith Wharton]] | data-sort-value="1862" | 1862-01-24 | data-sort-value="1937" | 1937-08-11 | [[:d:Q276032|Q276032]] |- | [[Jaan Poska]] | data-sort-value="1866" | 1866-01-24 | data-sort-value="1920" | 1920-03-07 | [[:d:Q1385836|Q1385836]] |- | [[Gleb Kržižanovski]] | data-sort-value="1872" | 1872-01-12<br/>1872-01-25 | data-sort-value="1959" | 1959-03-31 | [[:d:Q944478|Q944478]] |- | [[Juhan Habicht]] | data-sort-value="1954" | 1954-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-02-12 | [[:d:Q16405125|Q16405125]] |- | [[Olena Šuljak]] | data-sort-value="1976" | 1976-01-24 | | [[:d:Q55107948|Q55107948]] |- | [[Tuul Sepp]] | data-sort-value="1984" | 1984-01-24 | | [[:d:Q20933570|Q20933570]] |- | [[William Somerset Maugham]] | data-sort-value="1874" | 1874-01-25 | data-sort-value="1965" | 1965-12-16 | [[:d:Q134942|Q134942]] |- | [[Virginia Woolf]] | data-sort-value="1882" | 1882-01-25 | data-sort-value="1941" | 1941-03-28 | [[:d:Q40909|Q40909]] |- | [[Vladimir Võssotski]] | data-sort-value="1938" | 1938-01-25 | data-sort-value="1980" | 1980-07-25 | [[:d:Q512|Q512]] |- | [[Heidi Sarapuu]] | data-sort-value="1944" | 1944-01-25 | | [[:d:Q61111876|Q61111876]] |- | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | data-sort-value="1978" | 1978-01-25 | | [[:d:Q3874799|Q3874799]] |- | [[Ilja Ehrenburg]] | data-sort-value="1891" | 1891-01-14 | data-sort-value="1967" | 1967-08-31 | [[:d:Q348497|Q348497]] |- | [[Odette Kirss]] | data-sort-value="1934" | 1934-01-26 | | [[:d:Q26234994|Q26234994]] |- | [[Angela Davis]] | data-sort-value="1944" | 1944-01-26 | | [[:d:Q160456|Q160456]] |- | [[Annika Lõhmus]] | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[:d:Q97213549|Q97213549]] |- | [[Riina Maidre]] | data-sort-value="1982" | 1982-01-26 | | [[:d:Q24545578|Q24545578]] |- | [[Wolfgang Amadeus Mozart]] | data-sort-value="1756" | 1756-01-27 | data-sort-value="1791" | 1791-12-05 | [[:d:Q254|Q254]] |- | [[Lewis Carroll]] | data-sort-value="1832" | 1832-01-27 | data-sort-value="1898" | 1898-01-14 | [[:d:Q38082|Q38082]] |- | [[Clarissa Pinkola Estés|Clarissa Pinkola Estes]] | data-sort-value="1945" | 1945-01-27 | | [[:d:Q2565830|Q2565830]] |- | [[Kaari Sillamaa]] | data-sort-value="1955" | 1955-01-27 | | [[:d:Q16404825|Q16404825]] |- | [[Kadri Mälk]] | data-sort-value="1958" | 1958-01-27 | data-sort-value="2023" | 2023-01-01 | [[:d:Q6345689|Q6345689]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | data-sort-value="1982" | 1982-01-27 | | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Tõnu Esko]] | data-sort-value="1985" | 1985-01-27 | | [[:d:Q29839292|Q29839292]] |- | [[Keity Meier]] | data-sort-value="1995" | 1995-01-27 | | [[:d:Q110226547|Q110226547]] |- | [[Mihkel Veske]] | data-sort-value="1843" | 1843-01-28 | data-sort-value="1890" | 1890-05-16 | [[:d:Q1399249|Q1399249]] |- | [[Joseph Bédier]] | data-sort-value="1864" | 1864-01-28 | data-sort-value="1938" | 1938-08-29 | [[:d:Q380842|Q380842]] |- | [[Colette]] | data-sort-value="1873" | 1873-01-28 | data-sort-value="1954" | 1954-08-03 | [[:d:Q218679|Q218679]] |- | [[Elo Tuglas]] | data-sort-value="1896" | 1896-01-28 | data-sort-value="1970" | 1970-07-11 | [[:d:Q12361986|Q12361986]] |- | [[August Annist]] | data-sort-value="1899" | 1899-01-28 | data-sort-value="1972" | 1972-04-06 | [[:d:Q455057|Q455057]] |- | [[Iris Uurto]] | data-sort-value="1905" | 1905-01-28 | data-sort-value="1994" | 1994-04-01 | [[:d:Q11865025|Q11865025]] |- | [[Erika Nivanka]] | data-sort-value="1909" | 1909-01-28 | data-sort-value="1988" | 1988-06-26 | [[:d:Q12362262|Q12362262]] |- | [[David Lodge]] | data-sort-value="1935" | 1935-01-28 | data-sort-value="2025" | 2025-01-01 | [[:d:Q313001|Q313001]] |- | [[Valdur Mikita]] | data-sort-value="1970" | 1970-01-28 | | [[:d:Q12378056|Q12378056]] |- | [[Johann Gottfried Seume]] | data-sort-value="1763" | 1763-01-29 | data-sort-value="1810" | 1810-06-13 | [[:d:Q77451|Q77451]] |- | [[Anton Tšehhov]] | data-sort-value="1860" | 1860-01-29 | data-sort-value="1904" | 1904-07-15 | [[:d:Q5685|Q5685]] |- | [[Valda Raud]] | data-sort-value="1920" | 1920-01-29 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | [[:d:Q12378031|Q12378031]] |- | [[Tiiu Kokla]] | data-sort-value="1932" | 1932-01-29 | | [[:d:Q12376953|Q12376953]] |- | [[Fred Jüssi]] | data-sort-value="1935" | 1935-01-29 | data-sort-value="2024" | 2024-12-01 | [[:d:Q1398208|Q1398208]] |- | [[Väinö Kirstina|Väinö Kirstinä]] | data-sort-value="1936" | 1936-01-29 | data-sort-value="2007" | 2007-09-23 | [[:d:Q3742337|Q3742337]] |- | [[Germaine Greer]] | data-sort-value="1939" | 1939-01-29 | | [[:d:Q103591|Q103591]] |- | [[Maria Klenskaja]] | data-sort-value="1951" | 1951-01-29 | data-sort-value="2022" | 2022-01-06 | [[:d:Q12369759|Q12369759]] |- | [[Väino Sarnet]] | data-sort-value="1952" | 1952-01-29 | | [[:d:Q124330327|Q124330327]] |- | [[Olga Tokarczuk]] | data-sort-value="1962" | 1962-01-29 | | [[:d:Q254032|Q254032]] |- | [[Kristina Kallas]] | data-sort-value="1976" | 1976-01-29 | | [[:d:Q20933505|Q20933505]] |- | [[Maru Metspalu]] | data-sort-value="1983" | 1983-01-29 | | [[:d:Q134083140|Q134083140]] |- | [[Piret Põldver]] | data-sort-value="1985" | 1985-01-29 | | [[:d:Q61110291|Q61110291]] |- | [[Walter Savage Landor]] | data-sort-value="1775" | 1775-01-30 | data-sort-value="1864" | 1864-09-17 | [[:d:Q645138|Q645138]] |- | [[A. H. Tammsaare]] | data-sort-value="1878" | 1878-01-30 | data-sort-value="1940" | 1940-03-01 | [[:d:Q353637|Q353637]] |- | [[Franklin D. Roosevelt|Franklin Delano Roosevelt]] | data-sort-value="1882" | 1882-01-30 | data-sort-value="1945" | 1945-04-12 | [[:d:Q8007|Q8007]] |- | [[Alma Teder]] | data-sort-value="1908" | 1908-01-30 | data-sort-value="1990" | 1990-07-27 | [[:d:Q16406595|Q16406595]] |- | [[Kihnu Virve]] | data-sort-value="1928" | 1928-01-30 | data-sort-value="2022" | 2022-12-10 | [[:d:Q10975553|Q10975553]] |- | [[Silvi Väljal]] | data-sort-value="1928" | 1928-01-30 | data-sort-value="2014" | 2014-04-03 | [[:d:Q16324049|Q16324049]] |- | [[Andres Kollist]] | data-sort-value="1948" | 1948-01-30 | | [[:d:Q16408301|Q16408301]] |- | [[Jaak Salumets]] | data-sort-value="1949" | 1949-01-30 | | [[:d:Q3736953|Q3736953]] |- | [[Jaak Urmet]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-30<br/>1979 | | [[:d:Q6109562|Q6109562]] |- | [[Marie Luise Kaschnitz]] | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1974" | 1974-10-10 | [[:d:Q62365|Q62365]] |- | [[Alva Myrdal]] | data-sort-value="1902" | 1902-01-31 | data-sort-value="1986" | 1986-02-01 | [[:d:Q152437|Q152437]] |- | [[Ilse Lehiste]] | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2010" | 2010-12-25 | [[:d:Q11098560|Q11098560]] |- | [[Dave Benton]] | data-sort-value="1951" | 1951-01-31 | | [[:d:Q359345|Q359345]] |- | [[Hasso Krull]] | data-sort-value="1964" | 1964-01-31 | | [[:d:Q1588737|Q1588737]] |- | [[Merike Jürilo]] | data-sort-value="1969" | 1969-01-31 | | [[:d:Q97003959|Q97003959]] |- | [[Piret Karro]] | data-sort-value="1991" | 1991-01-31 | | [[:d:Q61111084|Q61111084]] |} {{Wikidata list end}} 0pu5f44h030p5tmlc2hq5xwqnqkut92 0 8588 136222 135799 2026-11-03T20:32:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136222 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jewellery_in_Holbein's_portraits_-_by_shakko.jpg|pisi|Ehteid Hans Holbein noorema maalidelt]] [[Pilt:Adolph_Tidemand_-_Isoäidin_morsiuskruunu_-_A_I_742_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Adolph Tidemand, "Vanaema pruudikroon" (1873)]] [[Pilt:August_Pollak_Stilleben_mit_Schmuck.jpg|pisi|August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907)]] ==Proosa== * Aga kõige inetumaks asjaks pean ma kunstlikku ja ebaloomulikku ilu. Chioselt pärit noormees Hemon, kes lootis kaunite ehetega omandada ilu, millest loodus oli ta ilma jätnud, pöördus filosoof Arkesilaose poole ja küsis, kas tark mees võib armuda. „Jaa, muidugi,” vastas see, „aga mitte kulinatest tehtud ja võltsi ilusse nagu sinu oma.” Varjamatu inetus ja vanadus ei ole mu meelest nii vana ja inetu nagu see, mis on üle võõbatud ja silutud. ** [[Michel Montaigne]], "Vergiliuse värssidest", tlk [[Kristiina Ross]], rmt: "Esseid", 2013, lk 478 * "Härra, see [[teemant]] ei ole vaenlase kingitud," ütles d'Artagnan, "selle kinkis [[kuninganna]]." :"Kuninganna! Ohoo!" hüüdis hr. de Tréville. "See on tõepoolest kuninglik ehe, mis on [[raha]]s väärt oma tuhat pistooli." /---/ :"Kuulge, ütles hr. de Tréville, "tahate ma annan teile nõu, head nõu, sõbramehe nõu?" :"See oleks mulle auks, härra," ütles d'Artagnan. :"Minge esimese ettejuhtuva [[kullassepp|kullassepa]] juurde ja müüge see teemant ära [[hind|hinna]] eest, mida ta teile pakub. Olgu ta kui [[juut]] tahes, oma kaheksasada pistooli saate ikkagi. Pistoolidel pole nime, noormees, sellel [[sõrmus]]el on aga hirmus [[nimi]], mis võib reeta isiku, kes seda kannab." :"Peaksin sõrmuse ära müüma? Sõrmuse, mille andis minu valitsejanna? Ei iialgi!" ütles d'Artagnan. :"Pöörake siis vähemalt [[kivi]]gi sissepoole, kulla põrundpea, sest kõik teavad väga hästi, et vaese gaskoonlase ema ehetelaekas taolisi [[kalliskivi|kalliskive]] ei leidu." * [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 221-222 * Kõikvõimalikke kaunistusi tuleks kasutada säästlikult. Iluasjakesi ja ehteid tuleks harva kanda silmatorkavalt pelga kaunistusena; need peaksid olema valitud ja seatud nii, et näiksid vajalikena, olgu siis riietuse mõne osa õigeks kohandamiseks või meeldivate [[kooskõla]]de pärast. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus") ** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846 * Ermintrude, keda Mary oli siiski suutnud keelitada musta riietuma, nägi välja vähem jahmatamapanev kui tavaliselt, kuigi oli end nii ära ehtinud nagu [[jõulukuusk]]. Ta oli korduvalt kuulnud, et kanda sõrmuseid nimetis- ja keskmises sõrmes on halb komme, kuid iga kord, kui ta oma ehete laeka avas ja sätendavate kivide rohkust nägi, kaotas ta pea, teadmata, mida valida ja tagajärjeks oli, et ei suutnud vastu panna [[kiusatus]]ele lükkida oma ümarate sõrmede otsa kõik, mis võimalik. "Lõppude lõpuks," seletas ta arukalt, "kui ma neid ei kanna, kes siis üldse teada saab, et need mul olemas on?" :Sellel õhtul olid kõik ta sõrmed tihedalt täis [[briljant]]e, [[smaragd]]e ja [[rubiin]]e, [[ranne|randmete]] ümber kõlisesid sõjakalt koletu kallid [[käevõrud]], kusjuures ikka mitmekaupa. Kahekordne [[pärl]]ikee kõiksus vastu briljantripatseid, pisut madalamal rinna peal ilutses aga hiigelsuur kuld[[pross]]. Tugev lõhnaõliaroom järgnes talle nagu [[parfüüm]]idest slepp. * [[Georgette Heyer]], "Väljaspool kahtlust", tõlkija nimetamata, Odamees, 1999, lk 62-63 * Ja nii ma Verityle ka järgnesin. Kui ta mööda [[koridor]]i edasi läks, astusid teisedki meie saatkonnast oma kambritest välja ning liitusid printsiga. Kõik olid ehitud kõige peenemate rõivaste ja ehetega, et kasutada võimalikult hästi ära võimalust lasta ennast näha ja kadestada ka väljaspool Hirvelossi. Minu [[käis|käiste]] suurus tundus päris mõistlik, võrreldes sellega, millega uhkeldasid mõned teised. Vähemalt polnud mu [[jalats]]id ehitud väikeste [[kelluke]]ste või õrnalt krabisevate [[merevaik|merevaiguhelmestega]]. (lk 173) * Kelvari emand Grace oli minust vaevalt [[neli]] või [[viis]] aastat vanem ning ta oli ehitud nagu harakapesa. Ma ei olnud kunagi varem näinud ehteid, mis oleksid andnud tunnistust nii räigest [[pillamine|pillamisest]] ja nii vähesest maitsest. Ta istus oma kohale selliste kärsitute [[žest]]ide ja viibutuste virvarris, et meenutas mulle lindu, kes püüab vastassoo esindajale kõigi vahenditega muljet avaldada. Tema [[lõhn]]ad uhtusid [[laine]]na üle minu ja ka nende [[hind]] oli hoopis kõrgem kui [[lill]]edel. Ta oli endaga kaasa võtnud väikese [[koer]]a, kes koosnes ainult siidisest karvast ja suurtest silmadest. Naine seadis koera endale sülle, kudrutades üle tema teistega edasi, ning väike [[loom]] surus ennast tema vastu ja asetas koonu lauale. Ning kogu selle aja vältel oli naise pilk naelutatud prints Verityle, püüdes teha kindlaks, kas teda oli märgatud ja kas ta oli ka muljet avaldanud. Mina aga vaatasin, kuidas Kelvar jälgis oma naise püüdeid Verityga [[flirt]]ida, ja mõtlesin omaette: siin peitub vähemalt pool, kui mitte enamgi meie hädadest valvetornide mehitamisel. (lk 174) * Ta [Patience] võttis välja [[kõrvarõngas|kõrvarõnga]] ning hoidis seda minu [[kõrv]]a juures. "Liiga väike," pomises ta. "Mis mõtet on ehete kandmisel, kui keegi teine neid ei näe?" Ta hoidis käes ja heitis samasuguste kommentaaride saatel kõrvale veel mitu ehet. Lõpuks võttis ta kätte ühe, mis nägi välja nagu hõbedase [[võrk|võrgu]] tükk, millesse on jäänud sinine kivi. Ta tegi selle kohal [[grimass]]i ning noogutas siis vastumeelselt. "Sel mehel on maitset. Tal võib küll paljust muust puudus olla, kuid tal on maitset." Ta tõstis selle uuesti minu kõrva juurde ning lükkas ilma igasuguse hoiatuseta nõela läbi minu kõrvanibu. (lk 401) ** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, Varrak, 2000 * Ema soovis, et ehted pakuksid vestlusainet; teda ei pahandanud kommentaar, et ta ehted on "huvitavad". Tema lemmikkaelakee oli röögatu indiapärane kullatud asjandus, mis sarnanes soomusrüüga ning kattis ta rinnaesise kaelast [[naba]]ni. Kõrvarõngad kõikusid, kellad rääkisid, sõrmused ulatusid esimese sõrmelülini. Ema kappi tühjaks tehes leidsin lipsunagid, mis olid täis lükitud igat mõeldavat värvi poolvääriskividest köisi. Neid oli kottide viisi. ** [[Ruth Reichl]], "Küüslauk ja safiirid", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, Varrak, 2013, lk 64-65 * Kiviaja puhul võib loomade ja inimeste suhete puhul välja tuua hammasripatsid. Neid me materjalis näeme. Loomade hammasripatseid ja luudest tehtud ripatseid kasutati ära ehetes; kõnelevad nad [[sümboolika]]st ja mõtlemisest seoses loomadega: annab see hammasripats inimesele antud looma [[jõud|jõu]] või midagi muud? :Koduloomad tulid [[neoliitikum]]is. Sealt peale ripatsid enam nii olulised ei ole. Neid küll esineb läbi pronksi-, raua- ja isegi keskaja, aga ilmselgelt oli midagi muutunud. Inimestel polnud enam sama [[maailmapilt]] ja seda väljendati teistmoodi. * [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud"], ERR, 24.09.2022 ==Luule== <poem> Tuli tuha allgi virge õhtust saadik, — millal, millal tantsida saaks tõrvavaadil! Juba [[jaaniuss]]id säravad kui tähed, tüdrukud neid seavad ehteks pähe. </poem> * [[Heljo Mänd]], "Jaaniõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 16 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ehted| ]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j9ovznmet0km1v8pyhrpx2mezj3orcg 0 9330 136220 69397 2026-11-03T13:13:39Z Pseudacorus 2604 136220 wikitext text/x-wiki [[Fail:Carl_Møller_Buttercups_and_Forget-Me-Nots_on_a_Forest_floor_1878.jpg|pisi|Carl Møller, "Metsavaikelu tulikate ja meelespeadega" (1878)]] '''Tulikas''' (''Ranunculus'') on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Maailmas on umbes 400 liiki tulikaid, Eestis paarkümmend, millest tuntumad on kibe tulikas (''Ranunculus acris''), roomav tulikas (''Ranunculus repens'') ja kanakoole (''Ranunculus ficaria''). ==Proosa== * Jõudsime välja ühe [[aas]]a juurde, mis oli lausa nagu kuldsete tulilillede meri. Käisime seal päris tihti — seda ma mäletan. Ma ei tea, kas see mälestus pärineb esimesest käigust või mõnest hilisemast ajast, kuid mäletan ja tunnen selgesti, kui ilus see oli. Mulle tundub, et ma pole enam kunagi näinud sellist tulililleaasa. Olen küll näinud aasu, kus kasvab mõningaid tulililli, kuid see on ka kõik. Aga suur varasuvine aas üleni täis kuldseid tulililli on tõesti midagi vaatamisväärset. See lummas mind siis, ja see lummab mind veel praegugi. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996, lk 66 ==Luule== <poem> On tulililled ja maarjaheinad Ning [[tüümian]], Oliivirohekad metsaseinad Ja sinav laan! </poem> * Marie Under, "Kurvad rõõmud" kogus "Sinine puri" (1918), lk 22 <poem> Elus helgeid hetki leidub, millest hiljemgi veel kaua põu on soe, Õuemurult lihtsa kevadlille täna noppis mulle minu poeg. Oma elu esimese lille kilgates ta memme kätte tõi. Üle vaasi kergelt kummargile on mu laual tulilille õis. </poem> * [[Ellen Niit]], "Tulilill" (1954), rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965", koostanud Paul Rummo, lk 751 <poem> Nüüd möödas on suur tulikate aeg. Vee] rohus üksikuid on sädemeid veel pervel mõned kilked heledad mis kasteheinas kaugele ei kosta. Kuid lakand tuules kuldne kiikumine ja tulilille keeles kirjutatult on nurmelt kustund noore suve nimi. </poem> [[Milvi Seping]], "Tulikad" kogus "Külmamailane" (1981), lk 22 <poem> Luhaserval teeveeres [[roos]]ipõõsas õites. [[Karikakrad]], tulikad, tee pääl savised loigud. Kust ma tulnud, isegi ei tea. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Põõsas ning rändaja said kokku", luulekogust "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 186 [[Kategooria:Taimed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 2496lofz09w9ltdiq9b6y78m4h4bshh 0 11361 136231 117666 2026-11-03T23:25:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136231 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Tuleb ette võimeteta fanaatikuid, ja need on tõesti kardetavad inimesed. ** [[Georg Christoph Lichtenberg]], "Aforisme", tlk [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]], Loomingu Raamatukogu 28/1972, lk 30 * Igal andekal inimesel, olgu ta siis mees tugevate kirgedega, fanaatik või lihtsalt despoot — kui ta oma taotlustes ainult siiras on, esineb sääraseid ülevusmomente, mil ta alistab ja valitseb. ** Charlotte Brontë, "Jane Eyre", tlk Elvi Kippasto, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 409 * Seevastu leidub veel pöörasemaid pööraseid, kes pühendavad oma elu ainult ühele liigile, kuid tahavad saada ja peavad saama kõikide seni aretatud ja nime saanud sortide omanikuks. Nii näiteks on sibulistid andunud täielikult [[tulp]]ide, [[hüatsint]]ide, [[liilia]]te, hionodoksade, [[nartsiss]]ide, linnupiimade ja muude sibullillede kultusele: leidub [[priimula]]hulle ja aurikuliste, kes harrastavad üksnes esikute sugukonna esindajaid, nagu on anemoniakke, kes on pühendunud [[ülane|ülaste]] perekonnale; leidub iirisiste ehk [[võhumõõk|võhumõõgavendi]], kes murduksid [[mure]] pärast, kui neil poleks kõiki, mis kuuluvad ''Apogon''<nowiki>’</nowiki>i, ''Pogoniris''<nowiki>’</nowiki>e, ''Regelia'', ''Onocyclus''<nowiki>’</nowiki>e, ''Juno'' ja ''Xiphium''<nowiki>’</nowiki>i sorti, arvestamata hübriide; leidub delfiniste, kes kasvatavad tulikalisi, on roosihulle ehk rosomaane, kelle silmis on midagi väärt üksnes "proua Druschki", "proua Herriot", "proua Karolina Testout", "härra Wilhelm Kordes", "härra Pernet" ja loendamatu hulk muid [[indiviid]]e, kes on kehastunud [[roos]]ideks; leidub fanaatilisi floksiste ehk floksofiile, kes [[august]]ikuus, kui neil [[floks]]id õitsevad, avaldavad valjusti põlastust [[krüsanteem|krüsantemaanidele]], kes tasuvad neile sellesamaga [[oktoober|oktoobrikuus]], kui õitseb ''Chrysanthemum indicum''; leidub melanhoolseid astriste, kes eelistavad kõigile elu võludele sügisesi [[aster|astreid]]; kuid kõige meeletumad kõige pöörasemate hulgas (muidugi peale kaktusekasvatajate) on jorjenlased ehk georginistid, kes on valmis mõne uusima ameerika [[daalia]] eest maksma metsikut hinda, kas või kakskümmend krooni. ** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 96-97 * Ükskõikne [[enamus]] avab tee fanaatikutele, aga nendest ei tule kunagi puudu. ** [[Leszek Kołakowski]], "Miniloengud maksiprobleemidest, tlk Hendrik Lindepuu, 2007, ("Tolerantsusest", lk 43) * [Fjodor Krivtsov:] Asi on nimelt selles, et [[Athos]]e perenaine pole ei keegi muu kui [[Jumalaema]]. Kelle ta vastu võtab, see seal elab, keda aga ei võta, see sõidab minema. Mind sallis ta viis aastakest. Athoselt ei aeta kedagi ära. Kes juured alla ajab, see ka elab. :Ja keda seal vaid ei ole! Võtame näiteks kreeka seloodid, fanaatikud. On uued [[sinod]]id püsti pannud. On vana [[stiil]]i mehed. Elavad vana [[kalender|kalendri]] järgi, uut ei tunnista. Nende vahel läheb mõnikord [[kaklus]]eks. Saadavad [[anateem]]e [[kong]]ist kongi - ja Jumalaema kannatab nad välja. Mind aga ei võtnud vastu. * [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 301 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ne6la1eltsnpno58bqvxirit2zgiuco 2 13278 136237 136111 2026-11-03T23:38:45Z Pseudacorus 2604 136237 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]] # [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]] # [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud. # [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]] # [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]] # [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]] # [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]] # [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]] # [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]] # [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]] # [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]] # [[:w:Dora Arnd al Raschid]] (1869–1938) [[Torukübar]] # [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]] # [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]] # [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]] # [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]] # [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]] # [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]] # [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]] # [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]] # [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]] # [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]] # [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]] # [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]] # [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]] # [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]] # [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]] # [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]] # [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]] # [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]] # [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]] # [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]] # [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]] # [[:w:Angélique Bègue]] (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]] # [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]] # [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]] [[Pubi]] # [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]] # [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]] # [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]] # [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]] # [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]] # [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]] # [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]] # [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]] # [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]] # [[:w:Anna Bernhardi]] (1868–1944) [[Palett]] # [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]] # [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]] # [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]] # [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]] # [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]] # [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]] # [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]] # [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]] # [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]] # [[:w:Anna Katharina Block]] (1642–1719) [[Kariloom]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] # [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]] # [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]] # [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]] # [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]] # [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]] # [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]] # [[:w:Felicia Bond]] (* 1954) [[Liblikas]] # [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]] # [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]] # [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]] # [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]] # [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]] # [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]] # [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]] # [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]] # [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]] # [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]] # [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]] # [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]] # [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]] # [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]] # [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]] # [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]] # [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]] # [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]] # [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]] # [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]] # [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Gertrud Caspari]] (1873-1948) [[Täishäälik]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]] # [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]] # [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]] # [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]] # [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]] # [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]] # [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]] # [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]] # [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]] # [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]] # [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]] # [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]] # [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]] # [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]] # [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]] # [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]] # [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]] # [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]] # [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]] # [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Mery Godigna Collet]] (* 1959) [[Tühjus]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]] # [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]] # [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]] # [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]] # [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]] # [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]] # [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]] # [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]] # [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]] # [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]] # [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]] # [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]] # [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]] # [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]] # [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]] # [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]] # [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]] # [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]] # [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]] # [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]] # [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]] # [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]] # [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]] # [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]] # [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]] # [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]] # [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]] # [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]] # [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]] # [[:w:Eliza Bisbee Duffey]] (1838–1898) [[Liblikas]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]] # [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]] # [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]] # [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]] # [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]] # [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]] # [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]] # [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]] # [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]] # [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946) [[Nägu]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]] # [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]] # [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]] # [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]] # [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]] # [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]] # [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]] # [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]] # [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]] # [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]] # [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]] # [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]] # [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]] # [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]] [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]] # [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]] # [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]] # [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]] # [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]] # [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]] # [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]] # [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]] # [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]] # [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]] # [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]] # [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]] # [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]] # [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]] # [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]] # [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]] # [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]] # [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]] # [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]] # [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]] [[Kitarr]] # [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]] # [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]] # [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]] # [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]] # [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]] # [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]] # [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]] # [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]] # [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]] # [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]] # [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]] # [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]] # [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]] # [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]] # [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]] # [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]] # [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]] # [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]] # [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]] # [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]] # [[:w:Aasta Hansteen]] (1824–1908) [[Istumine]] # [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]] # [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]] # [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]] # [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]] # [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]] # [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]] # [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958 # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]] # [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]] # [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]] # [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]] # [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]] # [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]] # [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]] # [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]] # [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]] # [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]] # [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]] # [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]] # [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]] # [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]] # [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]] # [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]] # [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Angelika Hoerle]] (1899–1923) [[Silm]] # [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]] # [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]] # [[:w:Alicja Hohermann]] (1902-1943) [[Punapea]] # [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] [[Hoiukarp]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]] # [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]] # [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]] # [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]] # [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]] # [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]] # [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]] # [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]] # [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]] # [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]] # [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]] # [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]] # [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]] # [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]] # [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]] # [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]] # [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Ewa Jaczynska]] (* 1974) [[Värv]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]] # [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]] # [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]] # [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]] # [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]] # [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]] # [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]] # [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]] # [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]] # [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]] # [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]] # [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Marie Cécile Kastner]] (1874-1966) [[Lavendel]] # [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]] # [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]] # [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]] # [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]] # [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]] # [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]] # [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]] # [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]] # [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]] # [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]] # [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]] # [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]] # [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]] # [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]] # [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]] # [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]] # [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]] # [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]] # [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]] # [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]] # [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]] # [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]] # [[:w:Caroline Kubin]] (1860–1945) [[Tunne]] # [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]] # [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]] # [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]] # [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]] # [[:w:Ewa Kuryluk]] (*1946) [[Leszek Kołakowski]] # [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]] # [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]] # [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]] # [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]] # [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]] # [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]] # [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]] # [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]] # [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]] # [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]] # [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]] # [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]] # [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]] # [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]] # [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]] # [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]] # [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]] # [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]] # [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]] # [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]] # [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]] # [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]] # [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]] # [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]] # [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]] # [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]] # [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]] # [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]] # [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] # [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]] # [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]] # [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]] # [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]] # [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]] # [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]] # [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]] # [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]] # [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]] # [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]] # [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]] # [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]] # [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]] # [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]] # [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]] # [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]] # [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]] # [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]] # [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]] # [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]] # [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]] # [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]] # [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]] # [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]] # [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]] # [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]] # [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]] # [[:w:Dora Meeson]] (1869-1955) [[Küngas]] # [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]] [[Palveraamat]] # [[:w:Bertha Menzler Peyton]] (1871-1947) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]] # [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]] # [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]] # [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]] # [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]] # [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]] # [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]] # [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]] # [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]] # [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]] # [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]] # [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]] # [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]] # [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]] # [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]] # [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]] # [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]] # [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]] # [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]] # [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]] # [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] # [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]] # [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]] # [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]] # [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]] # [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]] # [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]] # [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]] # [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]] # [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]] # [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]] # [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]] # [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]] # [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]] # [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]] # [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]] # [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]] # [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]] # [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]] # [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]] # [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]] # [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]] # [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]] # [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]] # [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]] # [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]] # [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]] # [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]] # [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]] # [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]] # [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]] # [[:wMarion Patten]] (1889-1941) [[Eksootika]] # [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]] # [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]] # [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]] # [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]] # [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]] # [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]] # [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Louisa Ellen Perman]] (1854–1921) [[Nartsiss]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]] # [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]] # [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]] # [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]] # [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]] # [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]] # [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]] # [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]] # [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]] # [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]] # [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]] # [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]] # [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]] # [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]] # [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]] # [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]] # [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]] # [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]] # [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]] # [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]] # [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]] # [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]] # [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]] # [[:w:Marguerite Radoux]] (1873-1943) [[Punane]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]] [[Troon]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]] # [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]] # [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]] # [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]] # [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]] # [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]] # [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]] # [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]] # [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]] # [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]] # [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]] # [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] [[Kihlus]] # [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]] # [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]] # [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]] # [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]] # [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]] # [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]] # [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]] # [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]] # [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]] # [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]] # [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]] # [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]] # [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]] # [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] # [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]] # [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]] # [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]] # [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]] # [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]] # [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]] # [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]] # [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]] # [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]] # [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]] # [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]] # [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]] # [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]] # [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]] # [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]] # [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]] # [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Mira de Simone]] (* 1960) [[Aeg]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]] # [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]] # [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]] # [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]] # [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]] # [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]] # [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]] # [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]] # [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]] # [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]] # [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]] # [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]] # [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]] # [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]] # [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]] # [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]] # [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]] # [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]] # [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]] # [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]] # [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]] # [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]] # [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]] # [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]] # [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]] # [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]] # [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]] # [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]] # [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]] # [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]] # [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]] # [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]] # [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]] # [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]] # [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]] # [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]] # [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]] # [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]] # [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]] # [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]] # [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]] # [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]] # [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]] # [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]] # [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]] # [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] # [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]] # [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]] # [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]] # [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]] # [[:w:Honys Torres]] (sünniaeg teadmata, aktiivne) [[Donald Trump]] # [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]] # [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]] # [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]] # [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]] # [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]] # [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]] # [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]] # [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]] # [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]] # [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]] # [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]] # [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]] # [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]] # [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]] # [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]] # [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]] # [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]] # [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]] # [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]] # [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]] # [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]] # [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]] # [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]] # [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]] # [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]] # [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]] # [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]] # [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]] # [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]] # [[:w:Adele Walter]] (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]] # [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]] # [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]] # [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]] # [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]] # [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]] # [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]] # [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]] # [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]] # [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]] # [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]] # [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]] # [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]] # [[:w:Camelia Whitehurst]] (1871-1936) [[Hollandlased]] # [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]] # [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]] # [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]] # [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]] # [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]] # [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]] # [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]] # [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]] # [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]] # [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]] # [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]] # [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]] # [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]] # [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]] Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]] 7wswox1dsfsgcm2u88u4a4svrx2kx8r 0 24839 136226 128833 2026-11-03T23:15:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136226 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * On üksainus tõesti tõsine filosoofiline [[probleem]]: [[enesetapp]]. Otsustada, kas [[elu]] väärib [[inimolu|elamise vaeva]] või ei vääri, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu — see, kas [[maailm]]al on kolm [[mõõde]]t, kas [[vaim]]ul on üheksa või kaksteist [[kategooria]]t, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt [[mäng]]; enne tuleb [[Vastus|vastata]]. Ja kui on õigus [[Nietzsche]]l, kes arvab, et lugupidamisväärne [[filosoof]] peab õpetama [[eeskuju]] kaudu, siis omandab see vastus mõistetava [[tähtsus]]e, sest ta käib otsustava [[tegu|teo]] eel. [[Süda]]mele on need asjad silmanähtavad, aga nende selgekstegemine vaimule nõuab [[Süvenemine|süvenemist]]. (lk 7) ** [[Albert Camus]], "[[Sisyphose müüt]]", tlk [[Henno Rajandi]], rmt: "Sisyphose müüt", Tallinn: Eesti Raamat, 1989 * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab —see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, [[Hegel]]. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks - olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ** [[Leszek Kołakowski]], "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] cmoo83sywuvmqzdz2qf8uwsptghve00 136227 136226 2026-11-03T23:15:30Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136227 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * On üksainus tõesti tõsine filosoofiline [[probleem]]: [[enesetapp]]. Otsustada, kas [[elu]] väärib [[inimolu|elamise vaeva]] või ei vääri, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu — see, kas [[maailm]]al on kolm [[mõõde]]t, kas [[vaim]]ul on üheksa või kaksteist [[kategooria]]t, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt [[mäng]]; enne tuleb [[Vastus|vastata]]. Ja kui on õigus [[Nietzsche]]l, kes arvab, et lugupidamisväärne [[filosoof]] peab õpetama [[eeskuju]] kaudu, siis omandab see vastus mõistetava [[tähtsus]]e, sest ta käib otsustava [[tegu|teo]] eel. [[Süda]]mele on need asjad silmanähtavad, aga nende selgekstegemine vaimule nõuab [[Süvenemine|süvenemist]]. ** [[Albert Camus]], "[[Sisyphose müüt]]", tlk [[Henno Rajandi]], rmt: "Sisyphose müüt", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 7 * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab —see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, [[Hegel]]. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks - olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ** [[Leszek Kołakowski]], "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sfljdb3u7sfz6cwf7xkpesb3sbvbk89 136228 136227 2026-11-03T23:16:33Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136228 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * On üksainus tõesti tõsine filosoofiline [[probleem]]: [[enesetapp]]. Otsustada, kas [[elu]] väärib [[inimolu|elamise vaeva]] või ei vääri, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu — see, kas [[maailm]]al on kolm [[mõõde]]t, kas [[vaim]]ul on üheksa või kaksteist [[kategooria]]t, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt [[mäng]]; enne tuleb [[Vastus|vastata]]. Ja kui on õigus [[Nietzsche]]l, kes arvab, et lugupidamisväärne [[filosoof]] peab õpetama [[eeskuju]] kaudu, siis omandab see vastus mõistetava [[tähtsus]]e, sest ta käib otsustava [[tegu|teo]] eel. [[Süda]]mele on need asjad silmanähtavad, aga nende selgekstegemine vaimule nõuab [[Süvenemine|süvenemist]]. ** [[Albert Camus]], "[[Sisyphose müüt]]", tlk [[Henno Rajandi]], rmt: "Sisyphose müüt", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 7 * Nominalist või antinominalist olla on täna kultuuriliselt ja vaimselt niisama võimalik, nagu oli 12. sajandil; uskuda või mitte uskuda, et olemusel ja nähtumusel saab vahet teha, on niisama lubatav nagu [[Vana-Kreeka]]s; ning sama hästi võib mõelda, et eristus hea ja kurja vahel on juhuslik tava või et see peitub asjade seaduspäras. Sa võid olla lugupeetud isik vaatamata sellele, kas sa usud või keeldud uskumast [[Jumal]]at; meie [[kultuur]]is pole norme, mis keelaksid mõelda, et [[keel]] peegeldab [[tegelikkus]]t või et ta loob selle, ja keegi ei heida teid heast seltskonnast välja, kui te kiidate heaks või lükkate tagasi semantilise tõemõiste. Kõik, mis filosoofias tähtsust omab — see tähendab: kõik, mis filosoofiale elus üldse mingi tähtsuse annab —, seisab samade valikuvõimaluste ees, mis on püsinud alates tollest määratlematust hetkest, mil meie kultuuris tekkis iseseisev mõte, hüljates mütoloogilise pärandi kui autoriteetsuse allika. (lk 7-8) * Juba tublisti üle saja aasta on suur osa akadeemilisest filosoofiast pühendatud seletustele, et filosoofia on kas võimatu või kasutu või mõlemad kokku. Sellega on filosoofia tõendanud, et suudab terve ja rõõmsana omaenda [[surm]]a üle elada, olles jätkuvalt hõivatud tõestamisega, et ta on tegelikult surnud. Seda tõestas Hume. Sedasama tegi, täiesti erinevalt aluselt lähtudes, [[Hegel]]. Sedasama tegid ka stsientismi, [[positivism]]i, [[pragmatism]]i, historismi poolehoidjad, sama tegid ka vähemalt mõned eksistentsiaalsed mõtlejad, mõned [[müstik]]ud ja mõned teoloogid. Lugematu hulk erinevaid, üksteisest sõltumatuid filosoofilisi radu koondub ühte teatavasse antifilosoofia [[punkt]]i. [[Hüvastijätt]] filosoofiaga on nagu lõputult veniv lahkumisstseen kuulsas Laureli ja Hardy filmis. Kõik see, mis kord oli filosoofilise reflektsiooni tuumaks — olemine ja mitteolemine, [[hea ja kuri]], mina ja maailm — näib kõikjal peale ajalooliste uurimuste olevat alla surutud ning pagendatud akadeemia peaaegu niisama pimedasse nurka nagu Jumal usuteaduskondades või seksuaalsus viktoriaanlikus [[vestlus]]es. (lk 14) ** [[Leszek Kołakowski]], "Horror metaphysicus", tõlkija nimetamata, Valgus, 2000 [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0e5qfqo7lyidbftv4t4i2isjx346a58 0 26050 136221 2026-11-03T19:21:54Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Käevõru]] 136221 wikitext text/x-wiki #suuna[[Käevõru]] 2k5uchqy6sci0l9d3qafnppc9p05lk8