Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.3 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4504 136246 106381 2026-11-04T22:38:50Z Pseudacorus 2604 136246 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib vähese valgusega alast; [[Juhan Liiv]]i jutustuse kohta loe artiklist [[Vari (Liiv)]].'' [[Pilt:Emile_Friant_Ombres_portées_1891.jpg|pisi|Émile Friant, "Varjud" (1891)]] [[Pilt:Puigaudeau,_Ferdinand_du_-_Chinese_Schadows,_the_Rabbit.jpeg|pisi|Ferdinand du Puigaudeau, "Varjuteater: küülik" (1898?)]] [[Pilt:Marianne_Høst_-_En_Krog_i_Sønderho_paa_Fanø_-_1901.png|thumb|Marianne Høst, "Nurgake Sønderhos" (1901)]] [[Pilt:Edmund_Blair_Leighton_-_The_Shadow.jpg|pisi|Edmund Blair Leighton, "Vari" (u 1909)]] [[Pilt:In_the_shade_of_a_Tree_by_Helen_Galloway_McNicoll_1910.tif|pisi|Helen Galloway McNicoll, "Puu vilus" (1910)]] [[Pilt:Kuryluk_Obrysowuję_cień_1978.jpg|pisi|Ewa Kuryluk, "Oma varju piirjoont tõmbamas" (1978)]] '''Vari''' on ümbritsevast vähesema [[valgus]]ega ala, kus miski valgust varjab. Kujundlikult nimetatakse varjuks ka kohta või vahendit, mis kedagi või midagi kellegi või millegi eest kaitseb ehk varjab. ==Piibel== * Aga Hiskija küsis Jesajalt: "Mis on märgiks, et Issand teeb mu terveks ja et ma kolmandal päeval võin minna Issanda kotta?" :9 Ja Jesaja vastas: "See olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on ütelnud: kas peab vari minema kümme pügalat edasi või kümme pügalat tagasi?" :10 Ja Hiskija ütles: "Varjul on kerge minna kümme pügalat edasi. Ei, parem mingu vari kümme pügalat tagasi!" :11 Siis prohvet Jesaja hüüdis Issanda poole, ja tema laskis varju, kuhu see Aahase päikesekellal oli laskunud, minna kümme pügalat tagasi. * [[Teine Kuningate raamat]] 20:8-11 ==Proosa== * B16. Kuidas saab varju minna selle eest, mis kunagi ei looju? ** [[Herakleitos]], [https://et.wikisource.org/wiki/Herakleitose_fragmendid Vikitekstidest] * Ja [[õigus]]ed, [[rikkus]]? Püüa neid saada, aga ära vihka neid, kellel nad on. Sina teeksid sedasama nende asemel, mis nemad on teinud. Nad on [[inimene|inimesed]] nendesamade tundmustega mis sinul, ja ka head inimesed, ehk nad küll sinust aru ei või saada, sest et nad oma [[aeg|aja]] vangis on. Nad on endid sinust paremaks hakanud pidama; seda nad ei näe, et sinu [[süda]]mes seesama liigub, mis nende südames, sest vari on ka nende [[silm]]a ees, mis nende pilku varjab. Sinu silmi varjab [[vaesus]], nende oma rikkus — ühesuguse varjumetsa tagused olete mõlemad, ollakse mõlemal pool. ** [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894) * [Woland:] "Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju [[inimene|inimestest]] ja [[asi|asjadest]]. Siin on minu [[mõõk|mõõga]] vari. Kuid varju heidavad ka [[puu]]d ja elusolendid. Kas sa ei taha viimati kogu maakera paljaks laastata, et puud ja kõik, mis elab, tema pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast [[valgus]]t?" ** [[Mihhail Bulgakov]], "[[Meister ja Margarita]]", tlk Maiga Varik ja Jüri Ojamaa, 1995, Europeia sari nr 32, lk 301 * [Haldjakuningas kääbik Bilbo Bagginsile:] "Ärgu sinu vari iialgi lühenegu (sest muidu muutub näppamine liiga hõlpsaks)!" ** [[John Ronald Reuel Tolkien]], "[[Kääbik]]" (tlk Lia Rajandi), 1977, lk 345 * Maailmas on viis miljardit [[puu]]d, ma vaatasin [[raamat]]ust järele. Iga puu all on vari, eks ju? Niisiis, millest tuleb [[öö]]? Ma ütlen sulle: nendest varjudest, mis viie miljardi puu alt välja ronivad! Sa mõtle ainult! Varjud jooksevad [[õhk|õhus]] ringi, võiks öelda, et ajavad [[vesi|vee]] sogaseks. Kui me ainult oskaksime välja mõelda, kuidas saaks teha nii, et need viis miljardit varju ei pääseks puude alt välja, siis me võiksime pool [[öö]]d üleval istuda, Doug, sest ööd ei oleks! ** [[Ray Bradbury]] "[[Võilillevein]]" (tlk Laine Hone), lk 22 * Huvitav, et tollal võis [[surm]] olla valgus, mitte vari nagu praegu. Nagu poleks ma toona veel surma tähendust osanud mõista. Nüüd kükitab surm musta nähtamatu kogumina mu toanurgas, aga kui ma tema poole vaatan, on ta kadunud. Või ehmatab mind teistviisi. Mõni päev tagasi läksin mööda [[tänav]]at, pikk vari selja taga, aga äkki ühel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma võpatasin kohkunult: just nagu oleks surm mind kätte saanud. * [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007, lk 26 ==Luule== <poem> Tean: nii tõesti kui päike tõuseb, ei näe ma iial seda hingetut hetke, mil ta on seniidis. Tulevik heidab mulle oma õndsa varju, mis pole muud kui üksainus päikesetulv. Valgusest läbistatuna suren ma. Kui olen jalge alla tallanud kõik juhusliku, pööran elule naerdes selja. </poem> * [[Edith Södergran]], "Tuleviku vari", tlk [[Debora Vaarandi]], rmt: "Tuleviku vari" (1986), lk 85 <poem> Saand [[uhkus]]est alandlikkus ja [[trots]]ist allaheit. Soe [[muld]] ja varjude pikkus mu mahalööd [[pilk|pilgu]] leid. </poem> * [[Marie Under]], "Õhtune käik", rmt: "Uneretk", 1968, lk 29 <poem> Inimesest kõik variseb põrmuks, varipilt jääb vaid teistele meelde. </poem> * [[Jarkko Laine]], "Päralooži prohvet kõneleb" 6: "Olemasolu tähendusest", tlk [[Viivi Luik]], rmt: "Kümme nüüdissoome luuletajat" (1991), lk 155 <poem> Suur vari tõuseb mööda tahmast [[sein]]a üks [[päev]] su päevist sulas nagu vaha must [[hobune]] jääb [[udu|uttu]] aia taha ja [[pihlakas]] on korraga täis [[lein]]a </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "* Suur vari tõuseb mööda tahmast seina", rmt: Kirjutatud: valitud luuletused" (2000), lk 105 <poem> Kui [[vihm]]a sajab, siis on varjud tuhmimad, või neid polegi. Sest kõik on üksainus vari. </poem> * [[Maarja Undusk]], "Vihmavarjumäng", rmt: Madli Morell, "Tõsimäng", 1983, lk 30 <poem> Üha selgemaks saab seinal vari, mis mind sünnist saati painanud. Ma ei osand kõnelda veeel. Sellest. Aga juba olin aimanud. </poem> * [[Doris Kareva]], "* Üha lühemaks jääb päev" kogus "Vari ja viiv" (1986), lk 6 ==Vanasõnad== * [[Abi]] [[aed|aiast]], vari [[võrk|võrgust]]. * Kuidas [[karjane]], nõnda [[kari]]; kuidas [[valgus]], nõnda vari. * [[Öö]] on [[Vargus|varga]] vari. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] 2h2rohhzdzhcvx6w1813tsxsxlmljy1 4 5625 136241 135681 2026-11-04T12:41:56Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 136241 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%208%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 8 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Herman Melville]] | data-sort-value="1819" | 1819-08-01 | data-sort-value="1891" | 1891-09-28 | [[:d:Q4985|Q4985]] |- | [[Lilli Suburg]] | data-sort-value="1841" | 1841-08-01 | data-sort-value="1923" | 1923-02-08 | [[:d:Q543970|Q543970]] |- | [[Hilda Kamdron]] | data-sort-value="1901" | 1901-08-01 | data-sort-value="1972" | 1972-04-12 | [[:d:Q12363961|Q12363961]] |- | [[Pierre Bourdieu]] | data-sort-value="1930" | 1930-08-01 | data-sort-value="2002" | 2002-01-23 | [[:d:Q156268|Q156268]] |- | [[Krista Aru]] | data-sort-value="1958" | 1958-08-01 | data-sort-value="2025" | 2025-02-25 | [[:d:Q16404281|Q16404281]] |- | [[Airi-Alina Allaste]] | data-sort-value="1967" | 1967-08-01 | | [[:d:Q12358460|Q12358460]] |- | [[Mehis Heinsaar]] | data-sort-value="1973" | 1973-08-01 | | [[:d:Q1917249|Q1917249]] |- | [[Vaiko Eplik]] | data-sort-value="1981" | 1981-08-01 | | [[:d:Q2507476|Q2507476]] |- | [[Aino Kallas]] | data-sort-value="1878" | 1878-08-02 | data-sort-value="1956" | 1956-11-09 | [[:d:Q261223|Q261223]] |- | [[James Baldwin]] | data-sort-value="1924" | 1924-08-02 | data-sort-value="1987" | 1987-12-01 | [[:d:Q273210|Q273210]] |- | [[Isabel Allende]] | data-sort-value="1942" | 1942-08-02 | | [[:d:Q83566|Q83566]] |- | [[Rose Tremain]] | data-sort-value="1943" | 1943-08-02 | | [[:d:Q435262|Q435262]] |- | [[Margit Keller]] | data-sort-value="1971" | 1971-08-02 | | [[:d:Q104854048|Q104854048]] |- | [[Heili Sepp]] | data-sort-value="1975" | 1975-08-02 | | [[:d:Q101109027|Q101109027]] |- | [[Géza Gárdonyi]] | data-sort-value="1863" | 1863-08-03 | data-sort-value="1922" | 1922-10-30 | [[:d:Q221903|Q221903]] |- | [[Clifford D. Simak]] | data-sort-value="1904" | 1904-08-03 | data-sort-value="1988" | 1988-04-25 | [[:d:Q294625|Q294625]] |- | [[P. D. James]] | data-sort-value="1920" | 1920-08-03 | data-sort-value="2014" | 2014-11-27 | [[:d:Q270648|Q270648]] |- | [[Ester Laos]] | data-sort-value="1931" | 1931-08-03 | data-sort-value="2018" | 2018-03-03 | [[:d:Q16405643|Q16405643]] |- | [[Marika Valk]] | data-sort-value="1954" | 1954-08-03 | | [[:d:Q12369792|Q12369792]] |- | [[James Hetfield]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-03 | | [[:d:Q484302|Q484302]] |- | [[Aigi Rahi-Tamm]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-03 | | [[:d:Q16405362|Q16405362]] |- | [[Mihhail Korb]] | data-sort-value="1980" | 1980-08-03 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Linda-Mari Väli]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-03 | | [[:d:Q24545900|Q24545900]] |- | [[Percy Bysshe Shelley|Percy Shelley]] | data-sort-value="1792" | 1792-08-04 | data-sort-value="1822" | 1822-07-08 | [[:d:Q93343|Q93343]] |- | [[Esther Roper]] | data-sort-value="1868" | 1868-08-04 | data-sort-value="1938" | 1938-04-28 | [[:d:Q5401286|Q5401286]] |- | [[Aleksei Turovski]] | data-sort-value="1946" | 1946-08-04 | | [[:d:Q4715927|Q4715927]] |- | [[Barack Obama]] | data-sort-value="1961" | 1961-08-04 | | [[:d:Q76|Q76]] |- | [[Katri Aaslav-Tepandi]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-04 | | [[:d:Q12366611|Q12366611]] |- | [[JoJo Moyes]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-04 | | [[:d:Q4299894|Q4299894]] |- | [[Ülle Lichtfeld|Ülle Lichtfeldt]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-04<br/>1970 | | [[:d:Q12379591|Q12379591]] |- | [[Kati Orru]] | data-sort-value="1982" | 1982-08-04 | | [[:d:Q60596846|Q60596846]] |- | [[Linda Rummo]] | data-sort-value="1921" | 1921-08-05 | data-sort-value="2015" | 2015-12-16 | [[:d:Q12368827|Q12368827]] |- | [[Nikolai Baturin]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | data-sort-value="2019" | 2019-05-16 | [[:d:Q927187|Q927187]] |- | [[Väino Karo]] | data-sort-value="1947" | 1947-08-05<br/>1947 | | [[:d:Q16406235|Q16406235]] |- | [[Krista Fischer]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-05 | | [[:d:Q61053568|Q61053568]] |- | [[Kadri-Ann Sumera]] | data-sort-value="1977" | 1977-08-05 | | [[:d:Q12365976|Q12365976]] |- | [[Piret Jaaks]] | data-sort-value="1980" | 1980-08-05<br/>1980 | | [[:d:Q18753377|Q18753377]] |- | [[Hanna Linda Korp]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-05 | | [[:d:Q121339669|Q121339669]] |- | [[Heneliis Notton]] | data-sort-value="2001" | 2001-08-05 | | [[:d:Q121177089|Q121177089]] |- | [[Luc de Vauvenargues]] | data-sort-value="1715" | 1715-08-06 | data-sort-value="1747" | 1747-05-28 | [[:d:Q551730|Q551730]] |- | [[Alfred Tennyson]] | data-sort-value="1809" | 1809-08-06 | data-sort-value="1892" | 1892-10-06 | [[:d:Q173869|Q173869]] |- | [[Mari Raamot]] | data-sort-value="1872" | 1872-08-06 | data-sort-value="1966" | 1966-03-12 | [[:d:Q12369749|Q12369749]] |- | [[Krista Kumberg]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-06 | | [[:d:Q65262195|Q65262195]] |- | [[Kadri Jukk]] | data-sort-value="1983" | 1983-08-06 | | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[August Ahlqvist]] | data-sort-value="1826" | 1826-08-07 | data-sort-value="1889" | 1889-11-20 | [[:d:Q760790|Q760790]] |- | [[Ralph Bunche]] | data-sort-value="1904" | 1904-08-07 | data-sort-value="1971" | 1971-12-09 | [[:d:Q213500|Q213500]] |- | [[Astrid Ivask]] | data-sort-value="1926" | 1926-08-07 | data-sort-value="2015" | 2015-03-24 | [[:d:Q19689179|Q19689179]] |- | [[Veljo Tormis]] | data-sort-value="1930" | 1930-08-07 | data-sort-value="2017" | 2017-01-21 | [[:d:Q461923|Q461923]] |- | [[Elinor Ostrom]] | data-sort-value="1933" | 1933-08-07 | data-sort-value="2012" | 2012-06-12 | [[:d:Q153761|Q153761]] |- | [[Olari Taal]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-07 | | [[:d:Q2018155|Q2018155]] |- | [[Vladimir Sorokin]] | data-sort-value="1955" | 1955-08-07 | | [[:d:Q319839|Q319839]] |- | [[Allan Roosileht]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-07 | | [[:d:Q12358919|Q12358919]] |- | [[Helen Nelis-Naukas]] | data-sort-value="1961" | 1961-08-07 | | [[:d:Q111364891|Q111364891]] |- | [[Pauliina Haasjoki]] | data-sort-value="1976" | 1976-08-07 | | [[:d:Q11221040|Q11221040]] |- | [[Cathy Park Hong]] | data-sort-value="1976" | 1976-08-07 | | [[:d:Q5053480|Q5053480]] |- | [[Merle Maigre]] | data-sort-value="1977" | 1977-08-07 | | [[:d:Q16407424|Q16407424]] |- | [[Anna-Maria Penu]] | data-sort-value="1978" | 1978-08-07 | | [[:d:Q130367550|Q130367550]] |- | [[Sara Teasdale]] | data-sort-value="1884" | 1884-08-08 | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | [[:d:Q276013|Q276013]] |- | [[Jelena Skulskaja]] | data-sort-value="1950" | 1950-08-08 | | [[:d:Q18635071|Q18635071]] |- | [[Jostein Gaarder]] | data-sort-value="1952" | 1952-08-08 | | [[:d:Q185548|Q185548]] |- | [[Liina Vahtrik]] | data-sort-value="1972" | 1972-08-08 | | [[:d:Q12368725|Q12368725]] |- | [[Hilkka Hiiop]] | data-sort-value="1974" | 1974-08-08 | | [[:d:Q121294976|Q121294976]] |- | [[Maria Mälksoo]] | data-sort-value="1979" | 1979-08-08 | | [[:d:Q12369765|Q12369765]] |- | [[Tove Jansson]] | data-sort-value="1914" | 1914-08-09 | data-sort-value="2001" | 2001-06-27 | [[:d:Q102071|Q102071]] |- | [[Philip Larkin]] | data-sort-value="1922" | 1922-08-09 | data-sort-value="1985" | 1985-12-02 | [[:d:Q313758|Q313758]] |- | [[Daniel Keyes]] | data-sort-value="1927" | 1927-08-09 | data-sort-value="2014" | 2014-06-15 | [[:d:Q185714|Q185714]] |- | [[Sirje Karis]] | data-sort-value="1956" | 1956-08-09 | | [[:d:Q108296358|Q108296358]] |- | [[Linn Ullmann]] | data-sort-value="1966" | 1966-08-09 | | [[:d:Q256738|Q256738]] |- | [[Inga Žolude]] | data-sort-value="1984" | 1984-08-09 | | [[:d:Q15696497|Q15696497]] |- | [[Louis Esson]] | data-sort-value="1878" | 1878-08-10 | data-sort-value="1943" | 1943-11-27 | [[:d:Q6687108|Q6687108]] |- | [[Jorge Amado]] | data-sort-value="1912" | 1912-08-10 | data-sort-value="2001" | 2001-08-06 | [[:d:Q184440|Q184440]] |- | [[Barbara Erskine|Barbara Hope-Lewis]] | data-sort-value="1944" | 1944-08-10 | | [[:d:Q541808|Q541808]] |- | [[Reet Kudu]] | data-sort-value="1949" | 1949-08-10 | | [[:d:Q12373697|Q12373697]] |- | [[Mikk Sarv]] | data-sort-value="1951" | 1951-08-10 | data-sort-value="2018" | 2018-04-06 | [[:d:Q16404036|Q16404036]] |- | [[Suzanne Collins]] | data-sort-value="1962" | 1962-08-10 | | [[:d:Q228624|Q228624]] |- | [[Navitrolla]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-10 | | [[:d:Q634675|Q634675]] |- | [[Piret Hartman]] | data-sort-value="1981" | 1981-08-10 | | [[:d:Q113090056|Q113090056]] |- | [[Enid Blyton]] | data-sort-value="1897" | 1897-08-11 | data-sort-value="1968" | 1968-11-28 | [[:d:Q192069|Q192069]] |- | [[Uku Masing]] | data-sort-value="1909" | 1909-08-11 | data-sort-value="1985" | 1985-04-25 | [[:d:Q594450|Q594450]] |- | [[Val Plumwood]] | data-sort-value="1939" | 1939-08-11 | data-sort-value="2008" | 2008-02-28 | [[:d:Q7909128|Q7909128]] |- | [[Irina Osinovskaja|Irina Ossinovskaja]] | data-sort-value="1951" | 1951-08-11 | | [[:d:Q127417918|Q127417918]] |- | [[Angela Arraste]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-11 | | [[:d:Q12359225|Q12359225]] |- | [[Piret Viires]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-11 | | [[:d:Q12372530|Q12372530]] |- | [[Triinu Pakk]] | data-sort-value="1966" | 1966-08-11 | | [[:d:Q24545714|Q24545714]] |- | [[Igor Kopõtin]] | data-sort-value="1982" | 1982-08-11 | | [[:d:Q15549456|Q15549456]] |- | [[George IV]] | data-sort-value="1762" | 1762-08-12 | data-sort-value="1830" | 1830-06-26 | [[:d:Q130586|Q130586]] |- | [[Edith Hamilton]] | data-sort-value="1867" | 1867-08-12 | data-sort-value="1963" | 1963-05-31 | [[:d:Q77608|Q77608]] |- | [[Juhan Simm]] | data-sort-value="1885" | 1885-08-12 | data-sort-value="1959" | 1959-12-20 | [[:d:Q364114|Q364114]] |- | [[C. E. M. Joad]] | data-sort-value="1891" | 1891-08-12 | data-sort-value="1953" | 1953-04-09 | [[:d:Q5006416|Q5006416]] |- | [[George Soros]] | data-sort-value="1930" | 1930-08-12 | | [[:d:Q12908|Q12908]] |- | [[Sue Monk Kidd]] | data-sort-value="1948" | 1948-08-12 | | [[:d:Q291774|Q291774]] |- | [[Medbh McGuckian]] | data-sort-value="1950" | 1950-08-12 | | [[:d:Q6805169|Q6805169]] |- | [[Kalevi Kull]] | data-sort-value="1952" | 1952-08-12 | | [[:d:Q2618902|Q2618902]] |- | [[Tiit Hennoste]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-12 | | [[:d:Q1744017|Q1744017]] |- | [[Riin Tamm]] | data-sort-value="1981" | 1981-08-12 | | [[:d:Q889508|Q889508]] |- | [[Karl Liebknecht]] | data-sort-value="1871" | 1871-08-13 | data-sort-value="1919" | 1919-01-15 | [[:d:Q75886|Q75886]] |- | [[Alfred Hitchcock]] | data-sort-value="1899" | 1899-08-13 | data-sort-value="1980" | 1980-04-29 | [[:d:Q7374|Q7374]] |- | [[Koit Pikaro]] | data-sort-value="1949" | 1949-08-13<br/>1949 | data-sort-value="2026" | 2026-02-07 | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Tiiu Valm]] | data-sort-value="1952" | 1952-08-13 | | [[:d:Q12376968|Q12376968]] |- | [[Maarja Undusk]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-13 | | [[:d:Q61110530|Q61110530]] |- | [[Celia Roose]] | data-sort-value="1964" | 1964-08-13 | | [[:d:Q61111204|Q61111204]] |- | [[Hedi-Liis Toome]] | data-sort-value="1983" | 1983-08-13 | | [[:d:Q124666443|Q124666443]] |- | [[Helga Kalm]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-13 | | [[:d:Q127273343|Q127273343]] |- | [[Erwin Strittmatter]] | data-sort-value="1912" | 1912-08-14 | data-sort-value="1994" | 1994-01-31 | [[:d:Q67991|Q67991]] |- | [[Juhan Ross]] | data-sort-value="1925" | 1925-08-14 | data-sort-value="2002" | 2002-06-21 | [[:d:Q11867441|Q11867441]] |- | [[Danielle Steel]] | data-sort-value="1947" | 1947-08-14 | | [[:d:Q72653|Q72653]] |- | [[Tiiu Koff]] | data-sort-value="1955" | 1955-08-14 | | [[:d:Q12376952|Q12376952]] |- | [[Anto Veldre]] | data-sort-value="1961" | 1961-08-14 | | [[:d:Q20528913|Q20528913]] |- | [[Andres Herkel]] | data-sort-value="1962" | 1962-08-14 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Janne Andresoo]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[:d:Q12365066|Q12365066]] |- | [[Kristiina Savin]] | data-sort-value="1973" | 1973-08-14 | | [[:d:Q4977140|Q4977140]] |- | [[Sayaka Murata]] | data-sort-value="1979" | 1979-08-14 | | [[:d:Q11523472|Q11523472]] |- | [[Marit Saaretalu]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-14 | | [[:d:Q121599235|Q121599235]] |- | [[Niina Petrõkina]] | data-sort-value="2004" | 2004-08-14 | | [[:d:Q56753503|Q56753503]] |- | [[Napoleon Bonaparte|Napoleon I]] | data-sort-value="1769" | 1769-08-15 | data-sort-value="1821" | 1821-05-05 | [[:d:Q517|Q517]] |- | [[Edith Nesbit]] | data-sort-value="1858" | 1858-08-15 | data-sort-value="1924" | 1924-05-04 | [[:d:Q231708|Q231708]] |- | [[Aurobindo]] | data-sort-value="1872" | 1872-08-15 | data-sort-value="1950" | 1950-12-05 | [[:d:Q192207|Q192207]] |- | [[Karl August Hindrey]] | data-sort-value="1875" | 1875-08-15 | data-sort-value="1947" | 1947-01-05<br/>1947-01-09 | [[:d:Q1030290|Q1030290]] |- | [[Julia Child]] | data-sort-value="1912" | 1912-08-15 | data-sort-value="2004" | 2004-08-13 | [[:d:Q214477|Q214477]] |- | [[Ageeda Paavel]] | data-sort-value="1930" | 1930-08-15 | data-sort-value="2023" | 2023-11-01 | [[:d:Q4691951|Q4691951]] |- | [[Laura Mulvey]] | data-sort-value="1941" | 1941-08-15 | | [[:d:Q440887|Q440887]] |- | [[Viire Villandi]] | data-sort-value="1955" | 1955-08-15 | data-sort-value="2015" | 2015-09-03 | [[:d:Q124081241|Q124081241]] |- | [[Vilja Toomast]] | data-sort-value="1962" | 1962-08-15 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Mait Talts]] | data-sort-value="1964" | 1964-08-15 | | [[:d:Q61693299|Q61693299]] |- | [[Tarmo Jüristo]] | data-sort-value="1971" | 1971-08-15 | | [[:d:Q20528823|Q20528823]] |- | [[Lex Fridman]] | data-sort-value="1983" | 1983-08-15 | | [[:d:Q76448707|Q76448707]] |- | [[Georgette Heyer]] | data-sort-value="1902" | 1902-08-16 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[:d:Q272706|Q272706]] |- | [[Diana Wynne Jones]] | data-sort-value="1934" | 1934-08-16 | data-sort-value="2011" | 2011-03-26 | [[:d:Q236829|Q236829]] |- | [[Peter Burke]] | data-sort-value="1937" | 1937-08-16 | | [[:d:Q504484|Q504484]] |- | [[Mare Väljataga]] | data-sort-value="1956" | 1956-08-16 | | [[:d:Q85996990|Q85996990]] |- | [[Madonna (laulja)|Madonna]] | data-sort-value="1958" | 1958-08-16 | | [[:d:Q1744|Q1744]] |- | [[Aime Hansen]] | data-sort-value="1962" | 1962-08-16 | | [[:d:Q12358413|Q12358413]] |- | [[Hanneli Rudi]] | data-sort-value="1971" | 1971-08-16 | | [[:d:Q24545837|Q24545837]] |- | [[Valeria Luiselli]] | data-sort-value="1983" | 1983-08-16 | | [[:d:Q15449810|Q15449810]] |- | [[Friedrich Kuhlbars]] | data-sort-value="1841" | 1841-08-17 | data-sort-value="1924" | 1924-01-28 | [[:d:Q1460601|Q1460601]] |- | [[Mae West]] | data-sort-value="1893" | 1893-08-17 | data-sort-value="1980" | 1980-11-22 | [[:d:Q202878|Q202878]] |- | [[Lola Liivat]] | data-sort-value="1928" | 1928-08-17 | data-sort-value="2025" | 2025-05-06 | [[:d:Q12368950|Q12368950]] |- | [[Herta Müller]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-17 | | [[:d:Q38049|Q38049]] |- | [[Ally Acker]] | data-sort-value="1954" | 1954-08-17 | | [[:d:Q21228220|Q21228220]] |- | [[Elly Griffiths]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-17<br/>1963 | | [[:d:Q9252926|Q9252926]] |- | [[Jüri Luik]] | data-sort-value="1966" | 1966-08-17 | | [[:d:Q1433583|Q1433583]] |- | [[Andrus Kivirähk]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-17 | | [[:d:Q514424|Q514424]] |- | [[Daniel Hope]] | data-sort-value="1973" | 1973-08-17 | | [[:d:Q141729|Q141729]] |- | [[Janar Holm]] | data-sort-value="1976" | 1976-08-17 | | [[:d:Q61110563|Q61110563]] |- | [[Hannu Mäkelä]] | data-sort-value="1943" | 1943-08-18 | | [[:d:Q907963|Q907963]] |- | [[Paula Danziger]] | data-sort-value="1944" | 1944-08-18 | data-sort-value="2004" | 2004-07-08 | [[:d:Q969363|Q969363]] |- | [[Katre Ligi]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-18 | | [[:d:Q23059544|Q23059544]] |- | [[Nicole Krauss]] | data-sort-value="1974" | 1974-08-18 | | [[:d:Q466431|Q466431]] |- | [[Põim Kama]] | data-sort-value="1985" | 1985-08-18 | | [[:d:Q114073503|Q114073503]] |- | [[Coco Chanel]] | data-sort-value="1883" | 1883-08-19 | data-sort-value="1971" | 1971-01-10 | [[:d:Q45661|Q45661]] |- | [[Reed Morn]] | data-sort-value="1898" | 1898-08-19 | data-sort-value="1978" | 1978-10-17 | [[:d:Q1324795|Q1324795]] |- | [[Ogden Nash]] | data-sort-value="1902" | 1902-08-19 | data-sort-value="1971" | 1971-05-19 | [[:d:Q719228|Q719228]] |- | [[Jakob von Uexküll]] | data-sort-value="1944" | 1944-08-19 | | [[:d:Q67177|Q67177]] |- | [[Bill Clinton]] | data-sort-value="1946" | 1946-08-19 | | [[:d:Q1124|Q1124]] |- | [[Li-Young Lee]] | data-sort-value="1957" | 1957-08-19 | | [[:d:Q6538613|Q6538613]] |- | [[Pille-Riin Purje]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-19 | | [[:d:Q24546165|Q24546165]] |- | [[Valeria Ränik]] | data-sort-value="1964" | 1964-08-19 | | [[:d:Q12378080|Q12378080]] |- | [[Kadri Jaanits]] | data-sort-value="1976" | 1976-08-19 | | [[:d:Q20528767|Q20528767]] |- | [[Bolesław Prus]] | data-sort-value="1847" | 1847-08-20 | data-sort-value="1912" | 1912-05-19 | [[:d:Q144439|Q144439]] |- | [[Mare Mikoff]] | data-sort-value="1941" | 1941-08-20 | | [[:d:Q12369652|Q12369652]] |- | [[Kai Kaljo]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-20 | | [[:d:Q29420427|Q29420427]] |- | [[Kadri Leetmaa]] | data-sort-value="1975" | 1975-08-20 | | [[:d:Q12365979|Q12365979]] |- | [[Lauri Laanisto]] | data-sort-value="1978" | 1978-08-20 | | [[:d:Q16407536|Q16407536]] |- | [[Sergei Metlev]] | data-sort-value="1991" | 1991-08-20 | | [[:d:Q4291781|Q4291781]] |- | [[Katrin Karisma]] | data-sort-value="1947" | 1947-08-21 | | [[:d:Q12366614|Q12366614]] |- | [[Rein Kuresoo]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-21 | | [[:d:Q12373747|Q12373747]] |- | [[Kristina Pai]] | data-sort-value="1967" | 1967-08-21 | | [[:d:Q111724634|Q111724634]] |- | [[Serj Tankian]] | data-sort-value="1967" | 1967-08-21 | | [[:d:Q486063|Q486063]] |- | [[Deivi Org|Monica del Norte]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-21 | | [[:d:Q16407891|Q16407891]] |- | [[Elo Kiivet]] | data-sort-value="1982" | 1982-08-21 | | [[:d:Q108174140|Q108174140]] |- | [[Usain Bolt]] | data-sort-value="1986" | 1986-08-21 | | [[:d:Q1189|Q1189]] |- | [[Dorothy Parker]] | data-sort-value="1893" | 1893-08-22 | data-sort-value="1967" | 1967-06-07 | [[:d:Q270707|Q270707]] |- | [[Ray Bradbury]] | data-sort-value="1920" | 1920-08-22 | data-sort-value="2012" | 2012-06-05 | [[:d:Q40640|Q40640]] |- | [[Tori Amos]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-22 | | [[:d:Q193744|Q193744]] |- | [[Diane Setterfield]] | data-sort-value="1964" | 1964-08-22 | | [[:d:Q2550958|Q2550958]] |- | [[Andi Hektor]] | data-sort-value="1975" | 1975-08-22 | | [[:d:Q29419827|Q29419827]] |- | [[Aleksandr Grin]] | data-sort-value="1880" | 1880-08-11 | data-sort-value="1932" | 1932-07-08 | [[:d:Q213997|Q213997]] |- | [[J. V. Cunningham]] | data-sort-value="1911" | 1911-08-23 | data-sort-value="1985" | 1985-03-30 | [[:d:Q6107287|Q6107287]] |- | [[Clifford Geertz]] | data-sort-value="1926" | 1926-08-23 | data-sort-value="2006" | 2006-10-30 | [[:d:Q310956|Q310956]] |- | [[Vladimir Beekman]] | data-sort-value="1929" | 1929-08-23 | data-sort-value="2009" | 2009-10-03 | [[:d:Q1385877|Q1385877]] |- | [[Toomas Alatalu]] | data-sort-value="1942" | 1942-08-23 | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Sirje Kiin]] | data-sort-value="1949" | 1949-08-23 | | [[:d:Q16403067|Q16403067]] |- | [[Tiina Leemets]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-23 | | [[:d:Q120753701|Q120753701]] |- | [[Inna Põltsam-Jürjo]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-23 | | [[:d:Q12364586|Q12364586]] |- | [[Ville Arike]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-23 | | [[:d:Q121341671|Q121341671]] |- | [[Serhi Žadan]] | data-sort-value="1974" | 1974-08-23 | | [[:d:Q458209|Q458209]] |- | [[Merlin Kirikal]] | data-sort-value="1986" | 1986-08-23 | | [[:d:Q115536215|Q115536215]] |- | [[Jean Rhys]] | data-sort-value="1890" | 1890-08-24 | data-sort-value="1979" | 1979-05-14 | [[:d:Q230598|Q230598]] |- | [[Jorge Luis Borges]] | data-sort-value="1899" | 1899-08-24 | data-sort-value="1986" | 1986-06-14 | [[:d:Q909|Q909]] |- | [[Harri Jõgisalu]] | data-sort-value="1922" | 1922-08-24 | data-sort-value="2014" | 2014-09-18 | [[:d:Q12363493|Q12363493]] |- | [[A. S. Byatt]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-24 | data-sort-value="2023" | 2023-11-16 | [[:d:Q232417|Q232417]] |- | [[Paulo Coelho]] | data-sort-value="1947" | 1947-08-24 | | [[:d:Q12881|Q12881]] |- | [[Sauli Niinistö]] | data-sort-value="1948" | 1948-08-24 | | [[:d:Q29207|Q29207]] |- | [[Yrsa Sigurðardóttir]] | data-sort-value="1963" | 1963-08-24 | | [[:d:Q262253|Q262253]] |- | [[Elin Kard]] | data-sort-value="1972" | 1972-08-24 | | [[:d:Q102541829|Q102541829]] |- | [[Mait Metspalu]] | data-sort-value="1975" | 1975-08-24 | | [[:d:Q12369542|Q12369542]] |- | [[Franziska Brantner]] | data-sort-value="1979" | 1979-08-24 | | [[:d:Q76265|Q76265]] |- | [[Vahur Afanasjev]] | data-sort-value="1979" | 1979-08-24 | data-sort-value="2021" | 2021-05-10 | [[:d:Q7908670|Q7908670]] |- | [[Johann Gottfried von Herder]] | data-sort-value="1744" | 1744-08-25 | data-sort-value="1803" | 1803-12-18 | [[:d:Q155547|Q155547]] |- | [[Frances Itani]] | data-sort-value="1942" | 1942-08-25 | | [[:d:Q1440805|Q1440805]] |- | [[Howard Jacobson]] | data-sort-value="1942" | 1942-08-25 | | [[:d:Q357929|Q357929]] |- | [[Anna Žīgure]] | data-sort-value="1948" | 1948-08-25 | | [[:d:Q5361215|Q5361215]] |- | [[Katre Õim]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-25 | data-sort-value="2016" | 2016-07-20 | [[:d:Q26213552|Q26213552]] |- | [[Mirt Kruusmaa]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-25 | | [[:d:Q130613832|Q130613832]] |- | [[Alfred Mering]] | data-sort-value="1903" | 1903-08-26 | data-sort-value="1988" | 1988-04-24 | [[:d:Q16403518|Q16403518]] |- | [[Ema Teresa]] | data-sort-value="1910" | 1910-08-26 | data-sort-value="1997" | 1997-09-05 | [[:d:Q30547|Q30547]] |- | [[Ene Üleoja]] | data-sort-value="1937" | 1937-08-26<br/>1937 | | [[:d:Q17447394|Q17447394]] |- | [[Cynthia Hogue]] | data-sort-value="1951" | 1951-08-26 | | [[:d:Q18398324|Q18398324]] |- | [[Michael Gove]] | data-sort-value="1967" | 1967-08-26 | | [[:d:Q333937|Q333937]] |- | [[Paula Hawkins]] | data-sort-value="1972" | 1972-08-26 | | [[:d:Q20732317|Q20732317]] |- | [[Kriss Soonik-Käärmann]] | data-sort-value="1983" | 1983-08-26 | | [[:d:Q96314798|Q96314798]] |- | [[Rita Ray]] | data-sort-value="1996" | 1996-08-26 | | [[:d:Q101435634|Q101435634]] |- | [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] | data-sort-value="1770" | 1770-08-27 | data-sort-value="1831" | 1831-11-14 | [[:d:Q9235|Q9235]] |- | [[Valeeria Villandi]] | data-sort-value="1924" | 1924-08-27 | data-sort-value="2021" | 2021-12-31 | [[:d:Q12378065|Q12378065]] |- | [[Jaak Olep]] | data-sort-value="1945" | 1945-08-27 | data-sort-value="2000" | 2000-07-16 | [[:d:Q12364771|Q12364771]] |- | [[Maimu Berg]] | data-sort-value="1945" | 1945-08-27 | | [[:d:Q544472|Q544472]] |- | [[Jeanette Winterson]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-27 | | [[:d:Q233584|Q233584]] |- | [[Sandra Steingraber]] | data-sort-value="1959" | 1959-08-27 | | [[:d:Q4795268|Q4795268]] |- | [[Juhan Parts]] | data-sort-value="1966" | 1966-08-27 | | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Johanna Ross]] | data-sort-value="1985" | 1985-08-27 | | [[:d:Q12365281|Q12365281]] |- | [[Johann Wolfgang Goethe|Johann Wolfgang von Goethe]] | data-sort-value="1749" | 1749-08-28 | data-sort-value="1832" | 1832-03-22 | [[:d:Q5879|Q5879]] |- | [[Karl Morgenstern]] | data-sort-value="1770" | 1770-08-28 | data-sort-value="1852" | 1852-09-27 | [[:d:Q67149|Q67149]] |- | [[Robertson Davies]] | data-sort-value="1913" | 1913-08-28 | data-sort-value="1995" | 1995-12-02 | [[:d:Q545375|Q545375]] |- | [[Arkadi Strugatski]] | data-sort-value="1925" | 1925-08-28 | data-sort-value="1991" | 1991-10-12 | [[:d:Q61699|Q61699]] |- | [[Mati Hint]] | data-sort-value="1937" | 1937-08-28 | data-sort-value="2019" | 2019-12-05 | [[:d:Q12369984|Q12369984]] |- | [[Tõnu Kaljuste]] | data-sort-value="1953" | 1953-08-28 | | [[:d:Q2006088|Q2006088]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | data-sort-value="1957" | 1957-08-28 | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Sheryl Sandberg]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-28 | | [[:d:Q234653|Q234653]] |- | [[Kleer Maibaum-Vihmar]] | data-sort-value="1972" | 1972-08-28 | | [[:d:Q16407409|Q16407409]] |- | [[Oliver Wendell Holmes]] | data-sort-value="1809" | 1809-08-29 | data-sort-value="1894" | 1894-10-07 | [[:d:Q319829|Q319829]] |- | [[Elmar Lani]] | data-sort-value="1903" | 1903-08-29 | data-sort-value="1989" | 1989-04-11 | [[:d:Q16405622|Q16405622]] |- | [[Ingrid Bergman]] | data-sort-value="1915" | 1915-08-29 | data-sort-value="1982" | 1982-08-29 | [[:d:Q43247|Q43247]] |- | [[Harri Asi]] | data-sort-value="1922" | 1922-08-29 | data-sort-value="2009" | 2009-01-15 | [[:d:Q1586101|Q1586101]] |- | [[Ülo Vooglaid]] | data-sort-value="1935" | 1935-08-29 | | [[:d:Q12379642|Q12379642]] |- | [[Sara Stridsberg]] | data-sort-value="1972" | 1972-08-29 | | [[:d:Q263017|Q263017]] |- | [[Mirje Mändla]] | data-sort-value="1975" | 1975-08-29 | | [[:d:Q130023210|Q130023210]] |- | [[Melissa Broder]] | data-sort-value="1979" | 1979-08-29 | | [[:d:Q29952698|Q29952698]] |- | [[Mary Shelley]] | data-sort-value="1797" | 1797-08-30 | data-sort-value="1851" | 1851-02-01 | [[:d:Q47152|Q47152]] |- | [[Ernest Rutherford]] | data-sort-value="1871" | 1871-08-30 | data-sort-value="1937" | 1937-10-19 | [[:d:Q9123|Q9123]] |- | [[Alaksandr Łukašenka]] | data-sort-value="1954" | 1954-08-30 | | [[:d:Q2866|Q2866]] |- | [[Anna Politkovskaja]] | data-sort-value="1958" | 1958-08-30 | data-sort-value="2006" | 2006-10-07 | [[:d:Q131240|Q131240]] |- | [[Philippe Jourdan]] | data-sort-value="1960" | 1960-08-30 | | [[:d:Q1236099|Q1236099]] |- | [[Ulla Pirita Tapaninen]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-30 | | [[:d:Q112185923|Q112185923]] |- | [[Epp Annus]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-30 | | [[:d:Q12362203|Q12362203]] |- | [[Sara Ahmed]] | data-sort-value="1969" | 1969-08-30 | | [[:d:Q15437208|Q15437208]] |- | [[Kätlin Kaldmaa]] | data-sort-value="1970" | 1970-08-30 | | [[:d:Q12368001|Q12368001]] |- | [[Tiina-Erika Friedenthal]] | data-sort-value="1974" | 1974-08-30 | | [[:d:Q114444195|Q114444195]] |- | [[Camilla Läckberg]] | data-sort-value="1974" | 1974-08-30 | | [[:d:Q231320|Q231320]] |- | [[Amelia Andersdotter]] | data-sort-value="1987" | 1987-08-30 | | [[:d:Q235374|Q235374]] |- | [[Aleksandr Radištšev]] | data-sort-value="1749" | 1749-08-20 | data-sort-value="1802" | 1802-09-12 | [[:d:Q217470|Q217470]] |- | [[Elizabeth Stuart Phelps Ward]] | data-sort-value="1844" | 1844-08-31 | data-sort-value="1911" | 1911-01-28 | [[:d:Q5363586|Q5363586]] |- | [[August Alle]] | data-sort-value="1890" | 1890-08-31 | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | [[:d:Q760801|Q760801]] |- | [[Leili-Maria Kask]] | data-sort-value="1928" | 1928-08-31 | data-sort-value="1996" | 1996-09-27 | [[:d:Q16408211|Q16408211]] |- | [[Dorrit Willumsen]] | data-sort-value="1940" | 1940-08-31 | | [[:d:Q271825|Q271825]] |- | [[Krista Kajar]] | data-sort-value="1943" | 1943-08-31 | data-sort-value="2013" | 2013-11-26 | [[:d:Q12367555|Q12367555]] |- | [[Anne Aavik]] | data-sort-value="1979" | 1979-08-31 | | [[:d:Q105079703|Q105079703]] |} {{Wikidata list end}} 4wdk03uwdghcarej4codp4wddtxrqf1 4 7664 136239 136139 2026-11-04T12:27:19Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 136239 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%212%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 12 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[Juhan Kunder]] | data-sort-value="1852" | 1852-12<br/>1852-12-26<br/>1852-12-14 | data-sort-value="1888" | 1888-04-24 | [[:d:Q12365486|Q12365486]] |- | [[Rex Stout]] | data-sort-value="1886" | 1886-12-01 | data-sort-value="1975" | 1975-10-27 | [[:d:Q337351|Q337351]] |- | [[Vaira Vīķe-Freiberga]] | data-sort-value="1937" | 1937-12-01 | | [[:d:Q151301|Q151301]] |- | [[Reet Sool]] | data-sort-value="1951" | 1951-12-01 | data-sort-value="2021" | 2021-12-30 | [[:d:Q24546351|Q24546351]] |- | [[Sofia Joons]] | data-sort-value="1972" | 1972-12-01 | | [[:d:Q97226583|Q97226583]] |- | [[Kadri Tikerpuu]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-01 | | [[:d:Q124358028|Q124358028]] |- | [[Tanel Rander]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-01 | | [[:d:Q16405656|Q16405656]] |- | [[Georgi Žukov]] | data-sort-value="1896" | 1896-12-02 | data-sort-value="1974" | 1974-06-18 | [[:d:Q124617|Q124617]] |- | [[Asta Hameri]] | data-sort-value="1922" | 1922-12-02 | data-sort-value="1995" | 1995-07-18 | [[:d:Q42900802|Q42900802]] |- | [[Miloš Macourek]] | data-sort-value="1926" | 1926-12-02 | data-sort-value="2002" | 2002-09-30<br/>2002-10-01 | [[:d:Q526473|Q526473]] |- | [[Martin Veinmann]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-02 | | [[:d:Q12369951|Q12369951]] |- | [[Pierre Bayard]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-02 | | [[:d:Q1385909|Q1385909]] |- | [[Ann Patchett]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-02<br/>1963-11-02 | | [[:d:Q433485|Q433485]] |- | [[Keiu Virro]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-02 | | [[:d:Q105824591|Q105824591]] |- | [[Ado Reinvald]] | data-sort-value="1847" | 1847-12-03 | data-sort-value="1922" | 1922-02-08 | [[:d:Q359922|Q359922]] |- | [[Joseph Conrad]] | data-sort-value="1857" | 1857-12-03 | data-sort-value="1924" | 1924-08-03 | [[:d:Q82925|Q82925]] |- | [[Ita Saks]] | data-sort-value="1921" | 1921-12-03 | data-sort-value="2003" | 2003-03-23 | [[:d:Q6482631|Q6482631]] |- | [[Arne Oit]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-03 | data-sort-value="1975" | 1975-11-28 | [[:d:Q12359578|Q12359578]] |- | [[Rita Tasa]] | data-sort-value="1930" | 1930-12-03 | data-sort-value="2007" | 2007-07-16 | [[:d:Q12374114|Q12374114]] |- | [[Grace Andreacchi]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-03 | | [[:d:Q5590973|Q5590973]] |- | [[Anne B. Ragde]] | data-sort-value="1957" | 1957-12-03 | | [[:d:Q271494|Q271494]] |- | [[Johannes Kert]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-03-04 | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Liina Tabri|Liina Saar]] | data-sort-value="1982" | 1982-12-03 | | [[:d:Q60617973|Q60617973]] |- | [[Thomas Carlyle]] | data-sort-value="1795" | 1795-12-04 | data-sort-value="1881" | 1881-02-05 | [[:d:Q151403|Q151403]] |- | [[Samuel Butler]] | data-sort-value="1835" | 1835-12-04 | data-sort-value="1902" | 1902-06-18 | [[:d:Q312829|Q312829]] |- | [[Rainer Maria Rilke]] | data-sort-value="1875" | 1875-12-04 | data-sort-value="1926" | 1926-12-29 | [[:d:Q76483|Q76483]] |- | [[Katherine Prichard|Katharine Susannah Prichard]] | data-sort-value="1883" | 1883-12-04 | data-sort-value="1969" | 1969-10-02 | [[:d:Q454686|Q454686]] |- | [[Aliise Moora]] | data-sort-value="1900" | 1900-12-04 | data-sort-value="1996" | 1996-05-08 | [[:d:Q16407752|Q16407752]] |- | [[Liisi Keedus]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-04 | | [[:d:Q95200135|Q95200135]] |- | [[Mirjam Puumeister]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-04 | | [[:d:Q123513810|Q123513810]] |- | [[Christian Kelch]] | data-sort-value="1657" | 1657-12-05 | data-sort-value="1710" | 1710-12-02 | [[:d:Q836191|Q836191]] |- | [[Fjodor Tjuttšev]] | data-sort-value="1803" | 1803-11-23 | data-sort-value="1873" | 1873-07-15 | [[:d:Q37217|Q37217]] |- | [[Christina Rossetti]] | data-sort-value="1830" | 1830-12-05 | data-sort-value="1894" | 1894-12-29 | [[:d:Q236596|Q236596]] |- | [[Walt Disney]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-05 | data-sort-value="1966" | 1966-12-15 | [[:d:Q8704|Q8704]] |- | [[Eeva-Liisa Manner]] | data-sort-value="1921" | 1921-12-05 | data-sort-value="1995" | 1995-07-07 | [[:d:Q2728636|Q2728636]] |- | [[Madis Kõiv]] | data-sort-value="1929" | 1929-12-05 | data-sort-value="2014" | 2014-09-24 | [[:d:Q3771145|Q3771145]] |- | [[Joan Didion]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-05 | data-sort-value="2021" | 2021-12-23 | [[:d:Q267691|Q267691]] |- | [[Hanif Kureishi]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-05 | | [[:d:Q325936|Q325936]] |- | [[Lotta Olsson]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-05<br/>1973 | | [[:d:Q4971181|Q4971181]] |- | [[Kaimo Kuusk]] | data-sort-value="1975" | 1975-12-05 | | [[:d:Q67872919|Q67872919]] |- | [[Aija Sakova]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-05 | | [[:d:Q24546079|Q24546079]] |- | [[Horatius]] | data-sort-value="-65" | -65-12-08 | data-sort-value="-8" | -8-11-27 | [[:d:Q6197|Q6197]] |- | [[Ève Curie]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-06 | data-sort-value="2007" | 2007-10-22 | [[:d:Q230068|Q230068]] |- | [[Carin Gerhardsen]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-06 | | [[:d:Q4949887|Q4949887]] |- | [[Mall Nukke]] | data-sort-value="1964" | 1964-12-06 | | [[:d:Q6743963|Q6743963]] |- | [[Anneli Palo]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-06 | | [[:d:Q12359303|Q12359303]] |- | [[Jeanine Cummins]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-06 | | [[:d:Q83380765|Q83380765]] |- | [[Kristiina]] | data-sort-value="1626" | 1626-12-07 | data-sort-value="1689" | 1689-04-09 | [[:d:Q52937|Q52937]] |- | [[Willa Cather]] | data-sort-value="1873" | 1873-12-07 | data-sort-value="1947" | 1947-04-24 | [[:d:Q229480|Q229480]] |- | [[Hilda Taba]] | data-sort-value="1902" | 1902-12-07 | data-sort-value="1967" | 1967-07-06 | [[:d:Q3135594|Q3135594]] |- | [[Kersti Merilaas]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-07 | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | [[:d:Q514281|Q514281]] |- | [[Noam Chomsky]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-07 | | [[:d:Q9049|Q9049]] |- | [[Linda Ruud]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2010" | 2010-06-23 | [[:d:Q12368823|Q12368823]] |- | [[Pentti Linkola]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2020" | 2020-04-05 | [[:d:Q734434|Q734434]] |- | [[Jaan Kruusvall]] | data-sort-value="1940" | 1940-12-07 | data-sort-value="2012" | 2012-04-03 | [[:d:Q1676760|Q1676760]] |- | [[Anne Fine]] | data-sort-value="1947" | 1947-12-07 | | [[:d:Q448246|Q448246]] |- | [[Tom Waits]] | data-sort-value="1949" | 1949-12-07 | | [[:d:Q184805|Q184805]] |- | [[Neinar Seli]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-07 | | [[:d:Q12370945|Q12370945]] |- | [[Johannes Aavik]] | data-sort-value="1880" | 1880-12-08 | data-sort-value="1973" | 1973-03-18 | [[:d:Q558166|Q558166]] |- | [[Elizabeth Daryush]] | data-sort-value="1887" | 1887-12-08 | data-sort-value="1977" | 1977-04-07 | [[:d:Q5362664|Q5362664]] |- | [[Ants Oras]] | data-sort-value="1900" | 1900-12-08 | data-sort-value="1982" | 1982-12-21 | [[:d:Q3482381|Q3482381]] |- | [[Delmore Schwartz]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-08 | data-sort-value="1966" | 1966-07-11 | [[:d:Q1184545|Q1184545]] |- | [[Niklas Luhmann]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-08 | data-sort-value="1998" | 1998-11-06 | [[:d:Q57238|Q57238]] |- | [[Maryla Rodowicz]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-08 | | [[:d:Q464531|Q464531]] |- | [[Maarja Jakobson]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-08 | | [[:d:Q13604231|Q13604231]] |- | [[Anne Mette Hancock]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-08<br/>1979 | | [[:d:Q61061602|Q61061602]] |- | [[John Milton]] | data-sort-value="1608" | 1608-12-09 | data-sort-value="1674" | 1674-11-08 | [[:d:Q79759|Q79759]] |- | [[Aili Viitar]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-09 | data-sort-value="2000" | 2000-07-12 | [[:d:Q131412384|Q131412384]] |- | [[Ashleigh Brilliant]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-24 | [[:d:Q4805313|Q4805313]] |- | [[Joanna Trollope]] | data-sort-value="1943" | 1943-12-09 | data-sort-value="2025" | 2025-12-11 | [[:d:Q1997988|Q1997988]] |- | [[Jaak Jõerüüt]] | data-sort-value="1947" | 1947-12-09 | | [[:d:Q1676748|Q1676748]] |- | [[Eileen Myles]] | data-sort-value="1949" | 1949-12-09 | | [[:d:Q5349419|Q5349419]] |- | [[Anna Gavalda]] | data-sort-value="1970" | 1970-12-09 | | [[:d:Q217388|Q217388]] |- | [[Kristiina Davidjants]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-09 | | [[:d:Q16403565|Q16403565]] |- | [[Emily Dickinson]] | data-sort-value="1830" | 1830-12-10 | data-sort-value="1886" | 1886-05-15 | [[:d:Q4441|Q4441]] |- | [[Andrei Võšinski]] | data-sort-value="1883" | 1883-11-28 | data-sort-value="1954" | 1954-11-22 | [[:d:Q155860|Q155860]] |- | [[Nelly Sachs]] | data-sort-value="1891" | 1891-12-10 | data-sort-value="1970" | 1970-05-12 | [[:d:Q57074|Q57074]] |- | [[Clarice Lispector]] | data-sort-value="1920" | 1920-12-10 | data-sort-value="1977" | 1977-12-09 | [[:d:Q235955|Q235955]] |- | [[Jorge Semprún]] | data-sort-value="1923" | 1923-12-10 | data-sort-value="2011" | 2011-06-07 | [[:d:Q157004|Q157004]] |- | [[Valve Raudnask]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-10 | | [[:d:Q16408280|Q16408280]] |- | [[Juta Kivimäe]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-10 | | [[:d:Q16403425|Q16403425]] |- | [[Paul Varul]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-10 | | [[:d:Q449663|Q449663]] |- | [[Cornelia Funke]] | data-sort-value="1958" | 1958-12-10 | | [[:d:Q57971|Q57971]] |- | [[René Värk]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-10 | | [[:d:Q116940456|Q116940456]] |- | [[Ellen Key]] | data-sort-value="1849" | 1849-12-11 | data-sort-value="1926" | 1926-04-25 | [[:d:Q238443|Q238443]] |- | [[Nils Ferlin]] | data-sort-value="1898" | 1898-12-11 | data-sort-value="1961" | 1961-10-21 | [[:d:Q1647728|Q1647728]] |- | [[Aleksandr Solženitsõn]] | data-sort-value="1918" | 1918-12-11 | data-sort-value="2008" | 2008-08-03 | [[:d:Q34474|Q34474]] |- | [[Ilmar Laaban]] | data-sort-value="1921" | 1921-12-11 | data-sort-value="2000" | 2000-11-29 | [[:d:Q958643|Q958643]] |- | [[Piret Peiker]] | data-sort-value="1971" | 1971-12-11 | | [[:d:Q16407110|Q16407110]] |- | [[Ülle Madise]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-11 | | [[:d:Q16407395|Q16407395]] |- | [[Colleen Hoover]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-11 | | [[:d:Q18348293|Q18348293]] |- | [[Lola Ridge]] | data-sort-value="1873" | 1873-12-12 | data-sort-value="1941" | 1941-05-19 | [[:d:Q3258772|Q3258772]] |- | [[Volter Kilpi]] | data-sort-value="1874" | 1874-12-12 | data-sort-value="1939" | 1939-06-13 | [[:d:Q2658722|Q2658722]] |- | [[Hermynia Zur Mühlen]] | data-sort-value="1883" | 1883-12-12 | data-sort-value="1951" | 1951-03-20 | [[:d:Q88845|Q88845]] |- | [[Vassili Grossman]] | data-sort-value="1905" | 1905-11-29<br/>1905-12-12 | data-sort-value="1964" | 1964-09-14 | [[:d:Q313767|Q313767]] |- | [[Tuija Lehtinen]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-12 | | [[:d:Q3735576|Q3735576]] |- | [[Toomas Trass]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-12 | | [[:d:Q2443001|Q2443001]] |- | [[Heinrich Heine]] | data-sort-value="1797" | 1797-12-13 | data-sort-value="1856" | 1856-02-17 | [[:d:Q44403|Q44403]] |- | [[Emily Carr]] | data-sort-value="1871" | 1871-12-13 | data-sort-value="1945" | 1945-03-02 | [[:d:Q289624|Q289624]] |- | [[Arnold Matteus]] | data-sort-value="1897" | 1897-12-13 | data-sort-value="1986" | 1986-11-02 | [[:d:Q695747|Q695747]] |- | [[George P. Shultz]] | data-sort-value="1920" | 1920-12-13 | data-sort-value="2021" | 2021-02-06 | [[:d:Q313411|Q313411]] |- | [[Maimu Linnamägi]] | data-sort-value="1922" | 1922-12-13 | data-sort-value="1988" | 1988-01-13 | [[:d:Q65260781|Q65260781]] |- | [[Mary Ann Shaffer]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-13 | data-sort-value="2008" | 2008-02-16 | [[:d:Q440146|Q440146]] |- | [[Toomas Frey]] | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2020" | 2020-09-23 | [[:d:Q7824113|Q7824113]] |- | [[Marko Mäetamm]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-13 | | [[:d:Q6771212|Q6771212]] |- | [[Kadri Lepp]] | data-sort-value="1979" | 1979-12-13<br/>1979 | | [[:d:Q12365978|Q12365978]] |- | [[Taylor Swift]] | data-sort-value="1989" | 1989-12-13 | | [[:d:Q26876|Q26876]] |- | [[Aino Bach]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-14 | data-sort-value="1980" | 1980-08-06 | [[:d:Q12358445|Q12358445]] |- | [[Kirsi Kunnas]] | data-sort-value="1924" | 1924-12-14 | data-sort-value="2021" | 2021-11-08 | [[:d:Q6416041|Q6416041]] |- | [[Arvo Valton]] | data-sort-value="1935" | 1935-12-14 | data-sort-value="2024" | 2024-07-26 | [[:d:Q717522|Q717522]] |- | [[Nancy Thayer]] | data-sort-value="1943" | 1943<br/>1943-12-14 | | [[:d:Q17109911|Q17109911]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | data-sort-value="1948" | 1948-12-14 | data-sort-value="2011" | 2011-11-03 | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Helle Helle]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-14 | | [[:d:Q446597|Q446597]] |- | [[Velle Toll]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-14 | | [[:d:Q58643670|Q58643670]] |- | [[Elisabeth Aspe]] | data-sort-value="1860" | 1860-12-15 | data-sort-value="1927" | 1927-08-25 | [[:d:Q1329746|Q1329746]] |- | [[Sever Gansovski]] | data-sort-value="1918" | 1918-12-15 | data-sort-value="1990" | 1990-09-06 | [[:d:Q2275423|Q2275423]] |- | [[Ants Järv]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-15 | data-sort-value="2019" | 2019-03-13 | [[:d:Q117081505|Q117081505]] |- | [[Edna O'Brien]] | data-sort-value="1930" | 1930-12-15 | data-sort-value="2024" | 2024-07-27 | [[:d:Q178225|Q178225]] |- | [[Shuntarō Tanikawa]] | data-sort-value="1931" | 1931-12-15 | data-sort-value="2024" | 2024-11-13 | [[:d:Q1377715|Q1377715]] |- | [[Jaak Johanson]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-15 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | [[:d:Q16408038|Q16408038]] |- | [[Kadri Tüür]] | data-sort-value="1975" | 1975-12-15 | | [[:d:Q24545669|Q24545669]] |- | [[Annalena Baerbock]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-15 | | [[:d:Q564328|Q564328]] |- | [[Ludwig van Beethoven]] | data-sort-value="1770" | 1770-12-16 | data-sort-value="1827" | 1827-03-26 | [[:d:Q255|Q255]] |- | [[Jane Austen]] | data-sort-value="1775" | 1775-12-16 | data-sort-value="1817" | 1817-07-18 | [[:d:Q36322|Q36322]] |- | [[George Santayana]] | data-sort-value="1863" | 1863-12-16 | data-sort-value="1952" | 1952-09-26 | [[:d:Q237833|Q237833]] |- | [[Ida Urbel]] | data-sort-value="1900" | 1900-12-16 | data-sort-value="1983" | 1983-10-04 | [[:d:Q17446845|Q17446845]] |- | [[Margaret Mead]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-16 | data-sort-value="1978" | 1978-11-15 | [[:d:Q180099|Q180099]] |- | [[Arthur C. Clarke]] | data-sort-value="1917" | 1917-12-16 | data-sort-value="2008" | 2008-03-19 | [[:d:Q47087|Q47087]] |- | [[Liv Ullmann]] | data-sort-value="1938" | 1938-12-16 | | [[:d:Q191064|Q191064]] |- | [[Malle Talvet|Malle Talvet-Mustonen]] | data-sort-value="1955" | 1955-12-16 | | [[:d:Q12369610|Q12369610]] |- | [[Ljuza Badretdinova]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-16 | | [[:d:Q94740699|Q94740699]] |- | [[Garri Raagmaa]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | | [[:d:Q12362845|Q12362845]] |- | [[Marge Pärnits]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-16 | | [[:d:Q61109897|Q61109897]] |- | [[Aliis Aalmann]] | data-sort-value="1995" | 1995-12-16 | | [[:d:Q109689011|Q109689011]] |- | [[Ivar Ivask]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-17 | data-sort-value="1992" | 1992-09-23 | [[:d:Q719598|Q719598]] |- | [[Lea Tormis]] | data-sort-value="1932" | 1932-12-17 | data-sort-value="2025" | 2025-05-11 | [[:d:Q16407271|Q16407271]] |- | [[Franciscus|Franciscus I]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-17 | data-sort-value="2025" | 2025-04-21 | [[:d:Q450675|Q450675]] |- | [[Jüri Talvet]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-17 | | [[:d:Q6321977|Q6321977]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | data-sort-value="1966" | 1966-12-17 | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Martin Herem]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-17 | | [[:d:Q28790814|Q28790814]] |- | [[Helen Sooväli-Sepping]] | data-sort-value="1974" | 1974-12-17 | | [[:d:Q61111150|Q61111150]] |- | [[Joshua Jennifer Espinoza]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-17 | | [[:d:Q19595216|Q19595216]] |- | [[Eeva Talsi]] | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | [[:d:Q16406011|Q16406011]] |- | [[Carl Maria von Weber]] | data-sort-value="1786" | 1786-12-18<br/>1786-11<br/>1786-11-18 | data-sort-value="1826" | 1826-06-05 | [[:d:Q154812|Q154812]] |- | [[Franz Ferdinand]] | data-sort-value="1863" | 1863-12-18 | data-sort-value="1914" | 1914-06-28 | [[:d:Q43063|Q43063]] |- | [[Jossif Stalin]] | data-sort-value="1878" | 1878-12-18 | data-sort-value="1953" | 1953-03-05 | [[:d:Q855|Q855]] |- | [[Michael Moorcock]] | data-sort-value="1939" | 1939-12-18 | | [[:d:Q316138|Q316138]] |- | [[Keith Richards]] | data-sort-value="1943" | 1943-12-18 | | [[:d:Q189599|Q189599]] |- | [[Livia Viitol]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-18 | | [[:d:Q12368905|Q12368905]] |- | [[Lucy Worsley]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-18 | | [[:d:Q6698586|Q6698586]] |- | [[Billie Eilish]] | data-sort-value="2001" | 2001-12-18 | | [[:d:Q29564107|Q29564107]] |- | [[Gustav II Adolf]] | data-sort-value="1594" | 1594-12-09 | data-sort-value="1632" | 1632-11-06 | [[:d:Q52938|Q52938]] |- | [[Eleanor H. Porter]] | data-sort-value="1868" | 1868-12-19 | data-sort-value="1920" | 1920-05-21 | [[:d:Q235368|Q235368]] |- | [[Leonid Brežnev]] | data-sort-value="1906" | 1906-12-06 | data-sort-value="1982" | 1982-11-10 | [[:d:Q765165|Q765165]] |- | [[Tiia-Ester Loitme]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-19 | | [[:d:Q3528377|Q3528377]] |- | [[Märt Rask]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-19 | | [[:d:Q659781|Q659781]] |- | [[Deborah Paredez]] | data-sort-value="1970" | 1970-12-19 | | [[:d:Q5248347|Q5248347]] |- | [[Jessikka Aro]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-19 | | [[:d:Q23063044|Q23063044]] |- | [[Tiiu Kitsik]] | data-sort-value="1981" | 1981-12-19 | | [[:d:Q131210601|Q131210601]] |- | [[Katrina Lehis]] | data-sort-value="1994" | 1994-12-19 | | [[:d:Q16405897|Q16405897]] |- | [[Leopold von Ranke]] | data-sort-value="1795" | 1795-12-21<br/>1795-12-20 | data-sort-value="1886" | 1886-05-23 | [[:d:Q77184|Q77184]] |- | [[Eeva Niinivaara]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | data-sort-value="2000" | 2000-10-29 | [[:d:Q12361740|Q12361740]] |- | [[Regīna Ezera]] | data-sort-value="1930" | 1930-12-20 | data-sort-value="2002" | 2002-06-11 | [[:d:Q465552|Q465552]] |- | [[Kate Atkinson]] | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | | [[:d:Q272622|Q272622]] |- | [[Dmitri Bõkov]] | data-sort-value="1967" | 1967-12-20 | | [[:d:Q2210595|Q2210595]] |- | [[Maarja Kangro]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-20 | | [[:d:Q468532|Q468532]] |- | [[Camilla von Stackelberg]] | data-sort-value="1894" | 1894-12-21 | data-sort-value="1978" | 1978-03-13 | [[:d:Q64025066|Q64025066]] |- | [[Heinrich Böll]] | data-sort-value="1917" | 1917-12-21 | data-sort-value="1985" | 1985-07-16 | [[:d:Q42747|Q42747]] |- | [[Mari Lill]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-21 | | [[:d:Q12369743|Q12369743]] |- | [[Katrin Tammik]] | data-sort-value="1945" | 1945-12-21 | data-sort-value="1999" | 1999-02-17 | [[:d:Q16406336|Q16406336]] |- | [[Rein Raud]] | data-sort-value="1961" | 1961-12-21 | | [[:d:Q938063|Q938063]] |- | [[Jacky Durand]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-21 | | [[:d:Q112549451|Q112549451]] |- | [[Emmanuel Macron]] | data-sort-value="1977" | 1977-12-21 | | [[:d:Q3052772|Q3052772]] |- | [[Veronika Kivisilla]] | data-sort-value="1978" | 1978-12-21 | | [[:d:Q17446964|Q17446964]] |- | [[Jaan Tõnisson]] | data-sort-value="1868" | 1868-12-22 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[:d:Q710956|Q710956]] |- | [[Juhan Saar]] | data-sort-value="1929" | 1929-12-22 | data-sort-value="2007" | 2007-08-28 | [[:d:Q16403377|Q16403377]] |- | [[Charlotte Lamb|Sheila Holland]] | data-sort-value="1937" | 1937-12-22 | data-sort-value="2000" | 2000-10-08 | [[:d:Q3481756|Q3481756]] |- | [[Tiit Pääsuke]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-22 | | [[:d:Q7801796|Q7801796]] |- | [[Maris Johannes]] | data-sort-value="1959" | 1959-12-22 | | [[:d:Q12369813|Q12369813]] |- | [[Felicitas Hoppe]] | data-sort-value="1960" | 1960-12-22 | | [[:d:Q69139|Q69139]] |- | [[Helen Arusoo]] | data-sort-value="1972" | 1972-12-22 | | [[:d:Q85985762|Q85985762]] |- | [[Anna Škodenko]] | data-sort-value="1986" | 1986-12-22 | | [[:d:Q115789945|Q115789945]] |- | [[Triinu Upkin]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-22 | | [[:d:Q123702924|Q123702924]] |- | [[Harriet Monroe]] | data-sort-value="1860" | 1860-12-23 | data-sort-value="1936" | 1936-09-26 | [[:d:Q1586150|Q1586150]] |- | [[Juan Ramón Jiménez]] | data-sort-value="1881" | 1881-12-23 | data-sort-value="1958" | 1958-05-29 | [[:d:Q131318|Q131318]] |- | [[Helene Ranna]] | data-sort-value="1897" | 1897-12-23 | data-sort-value="1946" | 1946-12-17 | [[:d:Q16405739|Q16405739]] |- | [[Vénus Khoury-Ghata]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-01-28 | [[:d:Q513188|Q513188]] |- | [[Hilve Rebane]] | data-sort-value="1938" | 1938-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-10-16 | [[:d:Q16406168|Q16406168]] |- | [[Raivo Järvi]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-06-17 | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Carol Ann Duffy]] | data-sort-value="1955" | 1955-12-23 | | [[:d:Q237994|Q237994]] |- | [[Donna Tartt]] | data-sort-value="1963" | 1963-12-23 | | [[:d:Q255339|Q255339]] |- | [[Piret Hirv (geneetik)|Piret Hirv]] | data-sort-value="1969" | 1969-12-23 | | [[:d:Q132132200|Q132132200]] |- | [[Kristi Vinter-Nemvalts]] | data-sort-value="1978" | 1978-12-23 | | [[:d:Q61111257|Q61111257]] |- | [[Adam Mickiewicz]] | data-sort-value="1798" | 1798-12-24 | data-sort-value="1855" | 1855-11-26 | [[:d:Q79822|Q79822]] |- | [[Lydia Koidula]] | data-sort-value="1843" | 1843-12-12 | data-sort-value="1886" | 1886-07-30 | [[:d:Q237056|Q237056]] |- | [[Paavo Cajander]] | data-sort-value="1846" | 1846-12-24 | data-sort-value="1913" | 1913-06-14 | [[:d:Q2483823|Q2483823]] |- | [[Tarja Halonen]] | data-sort-value="1943" | 1943-12-24 | | [[:d:Q29213|Q29213]] |- | [[Sarah Winman]] | data-sort-value="1964" | 1964-12-24 | | [[:d:Q7422915|Q7422915]] |- | [[Maarja Kaaristo]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-24 | | [[:d:Q12369387|Q12369387]] |- | [[Anett Kontaveit]] | data-sort-value="1995" | 1995-12-24 | | [[:d:Q639366|Q639366]] |- | [[Dorothy Wordsworth]] | data-sort-value="1771" | 1771-12-25 | data-sort-value="1855" | 1855-01-25 | [[:d:Q448992|Q448992]] |- | [[Aime Maripuu]] | data-sort-value="1934" | 1934-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-01-13 | [[:d:Q20933536|Q20933536]] |- | [[Peeter Olesk]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-25 | data-sort-value="2021" | 2021-11-25 | [[:d:Q12372215|Q12372215]] |- | [[Roman Baskin]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-25 | data-sort-value="2018" | 2018-09-13 | [[:d:Q12374189|Q12374189]] |- | [[Dido]] | data-sort-value="1971" | 1971-12-25 | | [[:d:Q202550|Q202550]] |- | [[Sheila Heti]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-25 | | [[:d:Q7493065|Q7493065]] |- | [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] | data-sort-value="1803" | 1803-12-26 | data-sort-value="1882" | 1882-08-25 | [[:d:Q333900|Q333900]] |- | [[Karl Eduard Sööt]] | data-sort-value="1862" | 1862-12-26 | data-sort-value="1950" | 1950-09-01 | [[:d:Q1730826|Q1730826]] |- | [[Mao Zedong]] | data-sort-value="1893" | 1893-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-09-09 | [[:d:Q5816|Q5816]] |- | [[Toomas Hendrik Ilves]] | data-sort-value="1953" | 1953-12-26 | | [[:d:Q57289|Q57289]] |- | [[Elizabeth Kostova]] | data-sort-value="1964" | 1964-12-26 | | [[:d:Q239923|Q239923]] |- | [[Stacey Vanek Smith]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-26 | | [[:d:Q131600232|Q131600232]] |- | [[Raquel Salas Rivera]] | data-sort-value="1985" | 1985-12-26 | | [[:d:Q61852721|Q61852721]] |- | [[Triin Toomesaar]] | data-sort-value="1987" | 1987-12-26 | | [[:d:Q97217334|Q97217334]] |- | [[Louis Pasteur]] | data-sort-value="1822" | 1822-12-27 | data-sort-value="1895" | 1895-09-28 | [[:d:Q529|Q529]] |- | [[Mina Loy]] | data-sort-value="1882" | 1882-12-27 | data-sort-value="1966" | 1966-09-25 | [[:d:Q470063|Q470063]] |- | [[Carl Zuckmayer]] | data-sort-value="1896" | 1896-12-27 | data-sort-value="1977" | 1977-01-18 | [[:d:Q76820|Q76820]] |- | [[Marlene Dietrich]] | data-sort-value="1901" | 1901-12-27 | data-sort-value="1992" | 1992-05-06 | [[:d:Q4612|Q4612]] |- | [[Elizabeth Smart]] | data-sort-value="1913" | 1913-12-27 | data-sort-value="1986" | 1986-03-04 | [[:d:Q3051272|Q3051272]] |- | [[Leenu Siimisker]] | data-sort-value="1924" | 1924-12-27 | data-sort-value="2012" | 2012-11-27 | [[:d:Q16404703|Q16404703]] |- | [[Taavi Pae]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-27 | | [[:d:Q18753186|Q18753186]] |- | [[Eve Peeterson]] | data-sort-value="1980" | 1980-12-27 | | [[:d:Q112245737|Q112245737]] |- | [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] | data-sort-value="1986" | 1986-12-27 | | [[:d:Q5793|Q5793]] |- | [[Eneli Jefimova]] | data-sort-value="2006" | 2006-12-27 | | [[:d:Q106540402|Q106540402]] |- | [[Woodrow Wilson]] | data-sort-value="1856" | 1856-12-28 | data-sort-value="1924" | 1924-02-03 | [[:d:Q34296|Q34296]] |- | [[Lili Elbe]] | data-sort-value="1882" | 1882-12-28 | data-sort-value="1931" | 1931-09-13<br/>1931-09-12<br/>1931-08-13 | [[:d:Q1140735|Q1140735]] |- | [[Juhan Sütiste]] | data-sort-value="1899" | 1899-12-28 | data-sort-value="1945" | 1945-02-10 | [[:d:Q1649161|Q1649161]] |- | [[Mary Kelly]] | data-sort-value="1927" | 1927-12-28 | data-sort-value="2017" | 2017 | [[:d:Q4958520|Q4958520]] |- | [[Allar Levandi]] | data-sort-value="1965" | 1965-12-28 | | [[:d:Q706459|Q706459]] |- | [[Peeter Võsa]] | data-sort-value="1967" | 1967-12-28 | | [[:d:Q12372254|Q12372254]] |- | [[Elina Reinold]] | data-sort-value="1971" | 1971-12-28 | | [[:d:Q16406524|Q16406524]] |- | [[Kaisa Eiche]] | data-sort-value="1982" | 1982-12-28 | | [[:d:Q12366073|Q12366073]] |- | [[Paavo Piik]] | data-sort-value="1983" | 1983-12-28 | | [[:d:Q16403361|Q16403361]] |- | [[Maria Lee Liivak]] | data-sort-value="1984" | 1984-12-28 | | [[:d:Q12369762|Q12369762]] |- | [[August Kitzberg]] | data-sort-value="1855" | 1855-12-29 | data-sort-value="1927" | 1927-10-10 | [[:d:Q376410|Q376410]] |- | [[Keete Ainver]] | data-sort-value="1905" | 1905-12-29 | data-sort-value="1994" | 1994-01-28 | [[:d:Q15183064|Q15183064]] |- | [[Külliki Saldre]] | data-sort-value="1952" | 1952-12-29 | | [[:d:Q16403737|Q16403737]] |- | [[Toivo Maimets]] | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | | [[:d:Q16407429|Q16407429]] |- | [[Riina Kionka]] | data-sort-value="1960" | 1960-12-29 | | [[:d:Q2152903|Q2152903]] |- | [[Carles Puigdemont]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-29 | | [[:d:Q4740163|Q4740163]] |- | [[Jenny Lawson]] | data-sort-value="1973" | 1973-12-29 | | [[:d:Q6532530|Q6532530]] |- | [[Nikolai Kuznetsov|Nikolay Kuznetsov]] | data-sort-value="1976" | 1976-12-29 | | [[:d:Q25686840|Q25686840]] |- | [[Anna Woltz]] | data-sort-value="1981" | 1981-12-29 | | [[:d:Q2442937|Q2442937]] |- | [[Theodor Fontane]] | data-sort-value="1819" | 1819-12-30 | data-sort-value="1898" | 1898-09-20 | [[:d:Q76632|Q76632]] |- | [[Rudyard Kipling]] | data-sort-value="1865" | 1865-12-30 | data-sort-value="1936" | 1936-01-18 | [[:d:Q34743|Q34743]] |- | [[L. P. Hartley]] | data-sort-value="1895" | 1895-12-30 | data-sort-value="1972" | 1972-12-13 | [[:d:Q654747|Q654747]] |- | [[Rudolf Sirge]] | data-sort-value="1904" | 1904-12-17 | data-sort-value="1970" | 1970-08-24 | [[:d:Q12374299|Q12374299]] |- | [[Sara Lidman]] | data-sort-value="1923" | 1923-12-30 | data-sort-value="2004" | 2004-06-17 | [[:d:Q287784|Q287784]] |- | [[Ine Viiding]] | data-sort-value="1933" | 1933-12-30 | data-sort-value="1990" | 1990-09-30 | [[:d:Q106148668|Q106148668]] |- | [[Kalle Kasemaa]] | data-sort-value="1942" | 1942-12-30 | | [[:d:Q12366230|Q12366230]] |- | [[Toomas Savi]] | data-sort-value="1942" | 1942-12-30 | | [[:d:Q2002383|Q2002383]] |- | [[Toomas Liiv]] | data-sort-value="1946" | 1946-12-30 | data-sort-value="2009" | 2009-12-20 | [[:d:Q671861|Q671861]] |- | [[Patti Smith]] | data-sort-value="1946" | 1946-12-30 | | [[:d:Q557|Q557]] |- | [[Bjarne Stroustrup]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | [[:d:Q92620|Q92620]] |- | [[Helgi Põllo]] | data-sort-value="1956" | 1956-12-30 | | [[:d:Q125096927|Q125096927]] |- | [[Jaan Malin]] | data-sort-value="1960" | 1960-12-30 | | [[:d:Q12364855|Q12364855]] |- | [[Paavo Järvi]] | data-sort-value="1962" | 1962-12-30 | | [[:d:Q700791|Q700791]] |- | [[Kersti Kaljulaid]] | data-sort-value="1969" | 1969-12-30 | | [[:d:Q12366816|Q12366816]] |- | [[Cicero]] | data-sort-value="-106" | -106-01-03 | data-sort-value="-43" | -43-12-07 | [[:d:Q1541|Q1541]] |- | [[Friedrich Robert Faehlmann]] | data-sort-value="1798" | 1798-12-31 | data-sort-value="1850" | 1850-04-22 | [[:d:Q1358911|Q1358911]] |- | [[Henri Matisse]] | data-sort-value="1869" | 1869-12-31 | data-sort-value="1954" | 1954-11-03 | [[:d:Q5589|Q5589]] |- | [[Karin Saarsen]] | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | data-sort-value="2018" | 2018-01-25 | [[:d:Q47508262|Q47508262]] |- | [[Lehte Tavel]] | data-sort-value="1938" | 1938-12-31 | | [[:d:Q12368441|Q12368441]] |- | [[Kalli Klement]] | data-sort-value="1950" | 1950-12-31 | | [[:d:Q55394616|Q55394616]] |- | [[Kadri Koreinik]] | data-sort-value="1970" | 1970-12-31 | | [[:d:Q61685812|Q61685812]] |- | [[Mari-Liisa Parder]] | data-sort-value="1986" | 1986-12-31 | | [[:d:Q123022920|Q123022920]] |} {{Wikidata list end}} 86n453j34cdyc57kpnen89tp5pj8vz8 0 11308 136242 118115 2026-11-04T13:46:03Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136242 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Seisime mõne minuti käest kinni hoides ja vaikisime. Meil polnud millestki rääkida. Siis hiilisid mu sõnad näotult tagasi vanale teemale: "Need inimesed, kes sinust sõltuvad... ma ei salli, et sa lased neil... sa oled seesmiselt tühi, sinus pole midagi... Nad hävitavad su!" :[---] :"Nad ronivad su voodisse. Söövad su toitu. Lõikavad ajalehtedest artikleid välja ja saadavad neid sulle. Nad kõik on ilged tatised tüübid. Kas sa siis aru ei saa, et nad sind vihkavad? Nad tahavad, et sul läheks niisama halvasti nagu neil endil. Nad suitsetavad sul voodis, et su maja maha põleks ning sa ise koos sellega..." Puhkesin taas nutma. (lk 21) * [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26 * Võimsaimad maapealsed jõud on mitte [[valitsus]]ed, vaid rahvusvahelised [[korporatsioon]]id, mis peavad naisi oma [[territoorium]]iks, indoktrineerivad neid omaenda versioonidega [[ilu]]st, [[tervis]]est ja [[hügieen]]ist, topivad nad [[ravim]]eid täis ning kultiveerivad nende sõltuvust, et neisse saaks veel rohkem ravimeid toppida. (lk 336) ** [[Germaine Greer]], "The Whole Woman", Doubleday, 1999 * Ma olen [[Tee (jook)|tee]]sõltlane ning armastan korralikku, tõsiselt kanget "vanglateed". Paratamatult tekkivatest pruunidest teejälgedest vabanemiseks leotan ma kruuse soojas vees, millele on lisatud teelusikatäis [[laim]]imahla või — mis on odavam — [[äädikas|äädikat]]. ** [[Nigella Lawson]], "Köök", tlk [[Sash Uusjärv]], 2011, lk 17 * Mul on lapsest saati alati [[kustukumm]] peos olnud. Ükski mõnuaine pole mus iial sellist kirge tekitanud nagu kustutuskummid. Ma hakkasin neid mingil hetkel sõpradelt varastama – võtsin ja pistsin vaikselt taskusse. Ükskord tabas Håkon mu teolt ja ütles: "Oot, oot, anna tagasi!" Ma vastasin: "Aga mul ei ole veel sellist kustukummi!" Need on mul kindla süsteemi järgi ära paigutatud: üks on padja all, üks saksofonikotis ja harjutusruumis on kaks kohta, kus need seisavad. Juhuks kui on vaja neid mudida ja mõelda. ** [[Maria Faust]], intervjuu: Kais Allkivi, [https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus "Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus"], Õhtuleht, 8. september 2012 * [[Sotsiaalmeedia]] on mõjutamisoperatsioonideks väga viljakas koht. Uuringud on näidanud, et inimesed ei suhtu sotsiaalmeediast saadud teabesse eriti kriitiliselt. Osavalt koostatud sotsiaalmeediasisu on erutav, tekitab [[emotsioon]]e ja sõltuvust ning on seetõttu psühholoogiliste operatsioonide täiuslik vahend. Samuti sobivad paljud sotsiaalmeedia teenuste võimalused propaganda rahvusvahelisteks operatsioonideks. Iga kasutaja, ka isik, kes näiliselt ei ole [[Kreml]]iga seotud, võib odavalt luua [[Facebook]]i või [[Twitter]]isse oma isikliku robotvõrgustiku või üksikute ahistavate kontode farmi. [[Venemaa|Vene]] poliittehnoloogide käes tunduvad Facebook ja Twitter olevat psühholoogilised [[massihävitusrelv]]ad. (lk 15) ** [[Jessikka Aro]], "Putini trollid: tõsilood Vene infosõja rindelt", anonüümne tõlge, Tallinn: Rahva Raamat, 2020, lk 15 * Joon kirjutamise kõrvale [[kohv]]i ja rohkelt vett, et [[vedelikupuudus]]e käes vaevlevat keha eilsest patust turgutada. [[Hispaania]] ja [[vein]] käivad kokku, aga otsustan, et kirglikkusega tuleb tagasi tõmmata. Muidu on see hävitav sõltuvus, mitte [[kirglikkus]]. ** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020, lk 176 * TikToki [[eelis]] on see, et sa võid alustada täiesti nullist. Mul ei olnud mitte midagi enne ja nüüd ma olen siin. See annab nii palju [[võimalus]]i. Aga. See on meie ajud 15-sekundi-[[dopamiin]]iga ära rikkunud. :See on nii lihtne [[meelelahutus]] ning selle pärast see ongi nii populaarne. See pidev uue [[informatsioon]]i pealevool on sõltuvust tekitav. * Mulle meeldivad kõik tantsutrendid. Need on nii lõbusad! Ma ei ole kunagi tantsimist õppinud või kuskil tantsimas käinud, aga nende [[tants]]ude õppimine on omamoodi sõltuvus. :Kui ma sõpradega väljas käin ning kuulen mõnda laulu, millega on mingi tants seotud, siis mu keha reageerib sellele peaaegu automaatselt. Need selgeks õpitud tantsud oleks nagu sisse kodeeritud juba. * [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25 * Maailm polariseerub. Toimub [[Külm sõda|külma sõja]] aegse olukorra taastumine, kus on kaks leeri: [[demokraatia]] ja [[autokraatia]] – viimaste võimuahnete liidrite üles köetud ida ja lääne [[vastasseis]]. Olukord meenutab muret tekitavalt 1920.–1930. aastaid, mil globaalne [[majanduskriis]] andis võimaluse hulludel [[populist]]idel võimule tulla. Enne [[Ukraina sõda]] toimus paralleelselt vastandumisega ka mõneti paradoksaalselt üha süvenev majandusalane [[koostöö]] ehk siis lääne suurfirmade investeeringud [[Hiina]] ja [[Venemaa]]le, tegelikult üle maailma. Selle taga, nagu hiljuti ilmnes, oli Hiina ja Venemaa taotlus suurendada lääne sõltuvust tarnitavast [[tooraine|toormest]] ([[maagaas|gaas]], haruldased [[muldmetallid]] jm), et saaks dikteerida läänele enda tingimusi [[Geopoliitika|geopoliitilises]] [[mäng]]us. ** [[Garri Raagmaa]], [https://arvamus.postimees.ee/7701697/garri-raagmaa-realiseerunud-on-eesti-2010-stsenaarium-militaarne-info-oaas "Realiseerunud on Eesti 2010 stsenaarium "Militaarne info-oaas""], Postimees, 30. jaanuar 2023 * Kindlasti mõni haritud inimene oskab seletada, millised keemilised protsessid [[keha]]s toimuvad, kui miski sind väga [[hirm]]utab. See on ajukeemia tasandil kahtlemata sõltuvust tekitav. ** [[Dagmar Lamp]], intervjuu: [[Mariliis Mõttus]], [https://www.muurileht.ee/true-crime-ajab-hamba-verele/ "''True crime'' ajab hamba verele"], Müürileht, 15. märts 2023 [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 19rl68795l7z4m206bdyakkbj30y1lp 4 12808 136240 136140 2026-11-04T12:41:53Z ListeriaBot 2957 Wikidata list updated [V2] 136240 wikitext text/x-wiki * [https://query.wikidata.org/#SELECT%20DISTINCT%20%3Fitem%20%3FitemLabel%20%3Fdob%0A%7B%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP569%20%3Fdob%0A%09FILTER%20%28%20month%28%3Fdob%29%20%3D%204%20%29%0A%09%3Fitem%20wdt%3AP31%20wd%3AQ5%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3Aabout%20%3Fitem%20.%0A%20%20%20%20%3Farticle%20schema%3AisPartOf%20%5B%20wikibase%3AwikiGroup%20%22wikiquote%22%20%5D%20.%0A%0A%20%20%20%20SERVICE%20wikibase%3Alabel%20%7B%0A%20%20%20%20%20%20%20bd%3AserviceParam%20wikibase%3Alanguage%20%20%22%5BAUTO_LANGUAGE%5D%2Cet%2Cde%2Cen%22.%0A%20%20%20%20%7D%0A%7D%0AORDER%20BY%20day%28%3Fdob%29%20year%28%3Fdob%29%20%3Fitem loetelu kõigi vikitsitaatide lõikes] {{Wikidata list |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?dob { ?item wdt:P569 ?dob FILTER ( month(?dob) = 4 ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . ?article schema:about ?item . ?article schema:isPartOf <https://et.wikiquote.org/>. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,en". } } ORDER BY day(?dob) year(?dob) ?item |columns=label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,Item:Vikiandmetes |autolist=fallback }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sündinud ! surnud ! Vikiandmetes |- | [[William Shakespeare]] | data-sort-value="1564" | 1564-04 | data-sort-value="1616" | 1616-04-23 | [[:d:Q692|Q692]] |- | [[Nikolai Gogol]] | data-sort-value="1809" | 1809-03-19<br/>1809-04-01<br/>1809-03-20<br/>1809-03-31<br/>1809 | data-sort-value="1852" | 1852-02-21<br/>1852-03-04<br/>1852 | [[:d:Q43718|Q43718]] |- | [[Otto von Bismarck]] | data-sort-value="1815" | 1815-04-01 | data-sort-value="1898" | 1898-07-30 | [[:d:Q8442|Q8442]] |- | [[Maire Männik]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2003" | 2003-09-05 | [[:d:Q4968623|Q4968623]] |- | [[Anne McCaffrey]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-01 | data-sort-value="2011" | 2011-11-21 | [[:d:Q233046|Q233046]] |- | [[Milan Kundera]] | data-sort-value="1929" | 1929-04-01 | data-sort-value="2023" | 2023-07-11 | [[:d:Q93166|Q93166]] |- | [[Marcelijus Martinaitis]] | data-sort-value="1936" | 1936-04-01 | data-sort-value="2013" | 2013-04-05 | [[:d:Q4282554|Q4282554]] |- | [[Wangari Maathai]] | data-sort-value="1940" | 1940-04-01 | data-sort-value="2011" | 2011-09-25 | [[:d:Q46795|Q46795]] |- | [[Herman Lindqvist]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-01 | | [[:d:Q1610305|Q1610305]] |- | [[Hiromi Kawakami]] | data-sort-value="1958" | 1958-04-01 | | [[:d:Q286701|Q286701]] |- | [[Reet Weidebaum]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-01 | | [[:d:Q124362005|Q124362005]] |- | [[Mari Kalkun]] | data-sort-value="1986" | 1986-04-01 | | [[:d:Q11341140|Q11341140]] |- | [[Marietta Šaginjan]] | data-sort-value="1888" | 1888-03-21 | data-sort-value="1982" | 1982-03-20 | [[:d:Q440996|Q440996]] |- | [[Andres Vanapa]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-02 | data-sort-value="2004" | 2004-10-25 | [[:d:Q12359185|Q12359185]] |- | [[Catherine Gaskin]] | data-sort-value="1929" | 1929-04-02 | data-sort-value="2009" | 2009-09-06 | [[:d:Q513055|Q513055]] |- | [[Gabriela Adameșteanu]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-02 | | [[:d:Q589585|Q589585]] |- | [[Epp Mäe]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-02 | | [[:d:Q16404183|Q16404183]] |- | [[George Herbert]] | data-sort-value="1593" | 1593-04-03 | data-sort-value="1633" | 1633-03-01 | [[:d:Q317887|Q317887]] |- | [[Lidia Seifullina]] | data-sort-value="1889" | 1889-03-22<br/>1889-03-23 | data-sort-value="1954" | 1954-04-25 | [[:d:Q458215|Q458215]] |- | [[Tony Benn]] | data-sort-value="1925" | 1925-04-03 | data-sort-value="2014" | 2014-03-14 | [[:d:Q332412|Q332412]] |- | [[Jane Goodall]] | data-sort-value="1934" | 1934-04-03 | data-sort-value="2025" | 2025-10-01 | [[:d:Q184746|Q184746]] |- | [[Märta Tikkanen]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-03 | | [[:d:Q465912|Q465912]] |- | [[Unni Lindell]] | data-sort-value="1957" | 1957-04-03 | | [[:d:Q446613|Q446613]] |- | [[Liina Kersna]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-03 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Leho Tedersoo]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-03 | | [[:d:Q56145735|Q56145735]] |- | [[Kris Lemsalu]] | data-sort-value="1985" | 1985-04-03 | | [[:d:Q24451412|Q24451412]] |- | [[Henriks Eliass Zēgners]] | data-sort-value="1995" | 1995-04-03 | | [[:d:Q120495432|Q120495432]] |- | [[Edith Södergran]] | data-sort-value="1892" | 1892-04-04 | data-sort-value="1923" | 1923-06-24 | [[:d:Q466595|Q466595]] |- | [[Marguerite Duras]] | data-sort-value="1914" | 1914-04-04 | data-sort-value="1996" | 1996-03-03 | [[:d:Q153248|Q153248]] |- | [[Ilmar Jaks]] | data-sort-value="1923" | 1923-04-04 | data-sort-value="2019" | 2019-09-01 | [[:d:Q1658962|Q1658962]] |- | [[Maya Angelou]] | data-sort-value="1928" | 1928-04-04 | data-sort-value="2014" | 2014-05-28 | [[:d:Q19526|Q19526]] |- | [[Andrei Tarkovski]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-04 | data-sort-value="1986" | 1986-12-29 | [[:d:Q853|Q853]] |- | [[Arvo Sirendi]] | data-sort-value="1939" | 1939-04-04<br/>1939 | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Asta Põldmäe]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | | [[:d:Q746254|Q746254]] |- | [[Delia Owens]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-04 | | [[:d:Q62112277|Q62112277]] |- | [[Reet Loderaud]] | data-sort-value="1959" | 1959-04-04 | | [[:d:Q125399825|Q125399825]] |- | [[Daniel Vaarik]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-04 | | [[:d:Q12360723|Q12360723]] |- | [[Heath Ledger]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-01-22 | [[:d:Q40572|Q40572]] |- | [[Algernon Charles Swinburne]] | data-sort-value="1837" | 1837-04-05 | data-sort-value="1909" | 1909-04-10 | [[:d:Q315511|Q315511]] |- | [[William Herbert Carruth]] | data-sort-value="1859" | 1859-04-05 | data-sort-value="1924" | 1924-12-15 | [[:d:Q21664274|Q21664274]] |- | [[Henn-Kaarel Hellat]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-05 | data-sort-value="2017" | 2017-10-14 | [[:d:Q16405632|Q16405632]] |- | [[Anthony Horowitz]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-05 | | [[:d:Q279305|Q279305]] |- | [[Caitlin Moran]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-05 | | [[:d:Q3398683|Q3398683]] |- | [[Raffael]] | data-sort-value="1483" | 1483-04-06<br/>1483-03-28 | data-sort-value="1520" | 1520-04-06<br/>1520-04-07 | [[:d:Q5597|Q5597]] |- | [[Nicolas Chamfort]] | data-sort-value="1740" | 1740-04-06<br/>1741-04-06 | data-sort-value="1794" | 1794-04-13 | [[:d:Q347891|Q347891]] |- | [[Branislav Petronijević]] | data-sort-value="1875" | 1875-03-25 | data-sort-value="1954" | 1954-03-04 | [[:d:Q4957412|Q4957412]] |- | [[Hella Keem]] | data-sort-value="1915" | 1915-04-06 | data-sort-value="1997" | 1997-12-27 | [[:d:Q29420492|Q29420492]] |- | [[Leonora Carrington]] | data-sort-value="1917" | 1917-04-06 | data-sort-value="2011" | 2011-05-25 | [[:d:Q233207|Q233207]] |- | [[Helve Anton]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-06 | data-sort-value="1994" | 1994-09-02 | [[:d:Q12363795|Q12363795]] |- | [[Teet Kallas]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-06 | | [[:d:Q1417493|Q1417493]] |- | [[Helju Pets]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-06 | | [[:d:Q111512215|Q111512215]] |- | [[Katrin Saukas]] | data-sort-value="1958" | 1958-04-06 | | [[:d:Q12366624|Q12366624]] |- | [[Merike Estna]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-06 | | [[:d:Q50352115|Q50352115]] |- | [[William Wordsworth]] | data-sort-value="1770" | 1770-04-07 | data-sort-value="1850" | 1850-04-23 | [[:d:Q45546|Q45546]] |- | [[Jens Peter Jacobsen]] | data-sort-value="1847" | 1847-04-07 | data-sort-value="1885" | 1885-04-30 | [[:d:Q370246|Q370246]] |- | [[Liisa Perandi]] | data-sort-value="1879" | 1879-04-07 | data-sort-value="1946" | 1946-04-30 | [[:d:Q73135132|Q73135132]] |- | [[Bronisław Malinowski]] | data-sort-value="1884" | 1884-04-07 | data-sort-value="1942" | 1942-05-16 | [[:d:Q184992|Q184992]] |- | [[Gabriela Mistral]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-07 | data-sort-value="1957" | 1957-01-10 | [[:d:Q80871|Q80871]] |- | [[Marju Lauristin]] | data-sort-value="1940" | 1940-04-07 | | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Julia Phillips]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-07 | data-sort-value="2002" | 2002-01-01 | [[:d:Q2613709|Q2613709]] |- | [[Andres Varik]] | data-sort-value="1952" | 1952-04-07 | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Jenni Haukio]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-07 | | [[:d:Q293133|Q293133]] |- | [[Kirstin Karis]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-07 | | [[:d:Q128305886|Q128305886]] |- | [[Emile Cioran|Emil Cioran]] | data-sort-value="1911" | 1911-04-08 | data-sort-value="1995" | 1995-06-20 | [[:d:Q193405|Q193405]] |- | [[Ursula Ullrich]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-08 | | [[:d:Q1402298|Q1402298]] |- | [[Robert Kiyosaki]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-08 | | [[:d:Q311147|Q311147]] |- | [[Hille Karm]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-08 | | [[:d:Q16406204|Q16406204]] |- | [[Kathy Page]] | data-sort-value="1958" | 1958-04-08 | | [[:d:Q6377280|Q6377280]] |- | [[Zane Zusta]] | data-sort-value="1982" | 1982-04-08 | | [[:d:Q109864294|Q109864294]] |- | [[Artis Ostups]] | data-sort-value="1988" | 1988-04-08 | | [[:d:Q17593826|Q17593826]] |- | [[Elias Lönnrot]] | data-sort-value="1802" | 1802-04-09 | data-sort-value="1884" | 1884-03-19 | [[:d:Q153159|Q153159]] |- | [[Charles Baudelaire]] | data-sort-value="1821" | 1821-04-09 | data-sort-value="1867" | 1867-08-31 | [[:d:Q501|Q501]] |- | [[Maria Jotuni]] | data-sort-value="1880" | 1880-04-09 | data-sort-value="1943" | 1943-09-30 | [[:d:Q2266966|Q2266966]] |- | [[Johannes Bobrowski]] | data-sort-value="1917" | 1917-04-09 | data-sort-value="1965" | 1965-09-02 | [[:d:Q77438|Q77438]] |- | [[Viktor Tšernomõrdin]] | data-sort-value="1938" | 1938-04-09 | data-sort-value="2010" | 2010-11-03 | [[:d:Q190884|Q190884]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | data-sort-value="1953" | 1953-04-09 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Kersti Kracht]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-09 | | [[:d:Q104808869|Q104808869]] |- | [[Joolz Denby]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-09 | | [[:d:Q273406|Q273406]] |- | [[Anu Saagim]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-09 | | [[:d:Q11307574|Q11307574]] |- | [[Sam Harris]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-09 | | [[:d:Q296047|Q296047]] |- | [[Tõnu Kõrvits]] | data-sort-value="1969" | 1969-04-09 | | [[:d:Q4250902|Q4250902]] |- | [[Tiina Soon]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-10 | | [[:d:Q120753138|Q120753138]] |- | [[Claudia Piñeiro]] | data-sort-value="1960" | 1960-04-10 | | [[:d:Q522543|Q522543]] |- | [[Lauri Saatpalu]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-10 | | [[:d:Q12368348|Q12368348]] |- | [[Anna-Leena Härkönen]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-10 | | [[:d:Q4178461|Q4178461]] |- | [[Olena Stepova]] | data-sort-value="1971" | 1971-04-10 | | [[:d:Q28168224|Q28168224]] |- | [[Katja Kettu]] | data-sort-value="1978" | 1978-04-10 | | [[:d:Q11870379|Q11870379]] |- | [[Kadri Aavik]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-10 | | [[:d:Q31275780|Q31275780]] |- | [[Kärt Ojavee]] | data-sort-value="1982" | 1982-04-10 | | [[:d:Q61111572|Q61111572]] |- | [[Taavi Tulev]] | data-sort-value="1984" | 1984-04-10 | | [[:d:Q16407400|Q16407400]] |- | [[Misuzu Kaneko]] | data-sort-value="1903" | 1903-04-11 | data-sort-value="1930" | 1930-03-10 | [[:d:Q291489|Q291489]] |- | [[Attila József]] | data-sort-value="1905" | 1905-04-11 | data-sort-value="1937" | 1937-12-03 | [[:d:Q313359|Q313359]] |- | [[Arved Viirlaid]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-11 | data-sort-value="2015" | 2015-06-21 | [[:d:Q359350|Q359350]] |- | [[Viktor Masing]] | data-sort-value="1925" | 1925-04-11 | data-sort-value="2001" | 2001-03-18 | [[:d:Q7929761|Q7929761]] |- | [[Märt Kubo]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-11 | | [[:d:Q105828178|Q105828178]] |- | [[Dorothy Allison]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-11 | data-sort-value="2024" | 2024-11-06 | [[:d:Q275012|Q275012]] |- | [[Katrin Väli]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-11 | | [[:d:Q12366628|Q12366628]] |- | [[Hille Pajupuu]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-11 | | [[:d:Q16406546|Q16406546]] |- | [[Ilya Kaminsky]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-11 | | [[:d:Q6001433|Q6001433]] |- | [[Johannes Piiper]] | data-sort-value="1882" | 1882-04-12 | data-sort-value="1973" | 1973-10-05 | [[:d:Q16403378|Q16403378]] |- | [[Richard Roht]] | data-sort-value="1891" | 1891-04-12 | data-sort-value="1950" | 1950-08-22 | [[:d:Q2150467|Q2150467]] |- | [[Anna Kamieńska]] | data-sort-value="1920" | 1920-04-12 | data-sort-value="1986" | 1986-05-10 | [[:d:Q3399561|Q3399561]] |- | [[Tiia Kõnnussaar]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-12 | | [[:d:Q29420153|Q29420153]] |- | [[Henri Ratnik]] | data-sort-value="1993" | 1993-04-12 | | [[:d:Q121599339|Q121599339]] |- | [[Thomas Jefferson]] | data-sort-value="1743" | 1743-04-02 | data-sort-value="1826" | 1826-07-04 | [[:d:Q11812|Q11812]] |- | [[Helmi Mäelo]] | data-sort-value="1898" | 1898-04-01 | data-sort-value="1978" | 1978-07-17 | [[:d:Q12363765|Q12363765]] |- | [[Samuel Beckett]] | data-sort-value="1906" | 1906-04-13 | data-sort-value="1989" | 1989-12-22 | [[:d:Q37327|Q37327]] |- | [[Eudora Welty]] | data-sort-value="1909" | 1909-04-13 | data-sort-value="2001" | 2001-07-23 | [[:d:Q259364|Q259364]] |- | [[Rae Armantrout]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-13 | | [[:d:Q7281906|Q7281906]] |- | [[Margrethe Vestager]] | data-sort-value="1968" | 1968-04-13 | | [[:d:Q270820|Q270820]] |- | [[Piret Räni]] | data-sort-value="1974" | 1974-04-13 | | [[:d:Q61111825|Q61111825]] |- | [[Margus Tsahkna]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-13 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Kerli Kant-Hvass]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-13 | | [[:d:Q120403013|Q120403013]] |- | [[Els Heinsalu]] | data-sort-value="1980" | 1980-04-13 | | [[:d:Q61110197|Q61110197]] |- | [[Deniss Fonvizin]] | data-sort-value="1745" | 1745-04-03 | data-sort-value="1792" | 1792-12-01 | [[:d:Q315885|Q315885]] |- | [[Martin Lipp]] | data-sort-value="1854" | 1854-04-14 | data-sort-value="1923" | 1923-03-08 | [[:d:Q1904466|Q1904466]] |- | [[Thomas Schelling]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-14 | data-sort-value="2016" | 2016-12-13 | [[:d:Q206460|Q206460]] |- | [[Mary Warnock]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-14 | data-sort-value="2019" | 2019-03-20 | [[:d:Q336921|Q336921]] |- | [[Mireille Guiliano]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-14 | | [[:d:Q3315978|Q3315978]] |- | [[Kaja Peterson]] | data-sort-value="1963" | 1963-04-14 | data-sort-value="2022" | 2022-03-22 | [[:d:Q12366116|Q12366116]] |- | [[Eerik Kesküla]] | data-sort-value="1989" | 1989-04-14 | | [[:d:Q117185173|Q117185173]] |- | [[Saskia Alusalu]] | data-sort-value="1994" | 1994-04-14 | | [[:d:Q33118|Q33118]] |- | [[Nikita Hruštšov]] | data-sort-value="1894" | 1894-04-03 | data-sort-value="1971" | 1971-09-11 | [[:d:Q35314|Q35314]] |- | [[Helene Hanff]] | data-sort-value="1916" | 1916-04-15 | data-sort-value="1997" | 1997-04-09 | [[:d:Q297542|Q297542]] |- | [[Jaakko Rugojev]] | data-sort-value="1918" | 1918-04-15 | data-sort-value="1993" | 1993-06-17 | [[:d:Q4399235|Q4399235]] |- | [[Thomas Szasz]] | data-sort-value="1920" | 1920-04-15 | data-sort-value="2012" | 2012-09-08 | [[:d:Q66162|Q66162]] |- | [[Artur Alliksaar]] | data-sort-value="1923" | 1923-04-15 | data-sort-value="1966" | 1966-08-12 | [[:d:Q329412|Q329412]] |- | [[Boriss Strugatski]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-15 | data-sort-value="2012" | 2012-11-19 | [[:d:Q59054|Q59054]] |- | [[Alla Pugatšova]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-15 | | [[:d:Q80510|Q80510]] |- | [[Paula Havaste]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | [[:d:Q11886953|Q11886953]] |- | [[Tiina Lang]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-15 | | [[:d:Q111830206|Q111830206]] |- | [[Aare Pilv]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-15 | | [[:d:Q12358092|Q12358092]] |- | [[Emma Watson]] | data-sort-value="1990" | 1990-04-15 | | [[:d:Q39476|Q39476]] |- | [[Maisie Williams]] | data-sort-value="1997" | 1997-04-15 | | [[:d:Q234363|Q234363]] |- | [[Anatole France]] | data-sort-value="1844" | 1844-04-16 | data-sort-value="1924" | 1924-10-12 | [[:d:Q42443|Q42443]] |- | [[Charlie Chaplin]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-16 | data-sort-value="1977" | 1977-12-25 | [[:d:Q882|Q882]] |- | [[Kingsley Amis]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-16 | data-sort-value="1995" | 1995-10-22 | [[:d:Q220078|Q220078]] |- | [[Sarah Kirsch]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-16 | data-sort-value="2013" | 2013-05-05 | [[:d:Q263398|Q263398]] |- | [[Pirkko Saisio]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-16 | | [[:d:Q465950|Q465950]] |- | [[Mary Ruefle]] | data-sort-value="1952" | 1952-04-16 | | [[:d:Q3296237|Q3296237]] |- | [[Ruth Kalda]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-16 | | [[:d:Q24546269|Q24546269]] |- | [[Aleksandra Ševoldajeva]] | data-sort-value="1987" | 1987-04-16 | | [[:d:Q61111409|Q61111409]] |- | [[Karen Blixen]] | data-sort-value="1885" | 1885-04-17 | data-sort-value="1962" | 1962-09-07 | [[:d:Q182804|Q182804]] |- | [[Lagle Parek]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | | [[:d:Q293127|Q293127]] |- | [[Mare Pork]] | data-sort-value="1950" | 1950-04-17 | | [[:d:Q16408117|Q16408117]] |- | [[Arvo Junti]] | data-sort-value="1953" | 1953-04-17 | | [[:d:Q16404866|Q16404866]] |- | [[Catherine Ryan Hyde]] | data-sort-value="1955" | 1955-04-17 | | [[:d:Q5052908|Q5052908]] |- | [[Nick Hornby]] | data-sort-value="1957" | 1957-04-17 | | [[:d:Q313007|Q313007]] |- | [[Eva Koff]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[:d:Q16403669|Q16403669]] |- | [[Anna Bågstam]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-17 | | [[:d:Q111658784|Q111658784]] |- | [[Merle Liivand]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-17 | | [[:d:Q113248645|Q113248645]] |- | [[Hilja Rüütli]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-18 | data-sort-value="2009" | 2009-02-18 | [[:d:Q16403272|Q16403272]] |- | [[Samuel Huntington]] | data-sort-value="1927" | 1927-04-18 | data-sort-value="2008" | 2008-12-24 | [[:d:Q19074|Q19074]] |- | [[Elo Lindsalu]] | data-sort-value="1968" | 1968-04-18 | | [[:d:Q12361984|Q12361984]] |- | [[Lena Andersson]] | data-sort-value="1970" | 1970-04-18 | | [[:d:Q4935849|Q4935849]] |- | [[Roomet Jakapi]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-18 | | [[:d:Q2078027|Q2078027]] |- | [[Anna Auziņa]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-18 | | [[:d:Q16351466|Q16351466]] |- | [[Maria Faust]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-18 | | [[:d:Q14437341|Q14437341]] |- | [[Katherine Maher]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-18 | | [[:d:Q23034479|Q23034479]] |- | [[Priit Aimla]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Eve Pormeister]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-19 | | [[:d:Q17447048|Q17447048]] |- | [[Barbi Pilvre]] | data-sort-value="1963" | 1963-04-19 | | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Dar Williams]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-19 | | [[:d:Q273910|Q273910]] |- | [[Tina Frennstedt]] | data-sort-value="1969" | 1969-04-19 | | [[:d:Q87718083|Q87718083]] |- | [[Dmõtro Kuleba]] | data-sort-value="1981" | 1981-04-19 | | [[:d:Q24025631|Q24025631]] |- | [[Kaidi Kaasik]] | data-sort-value="1982" | 1982-04-19 | | [[:d:Q119706181|Q119706181]] |- | [[Kairi Look]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-19 | | [[:d:Q19911978|Q19911978]] |- | [[Adolf Hitler]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-20 | data-sort-value="1945" | 1945-04-30 | [[:d:Q352|Q352]] |- | [[Matti Mazajev]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-20 | data-sort-value="2010" | 2010-05-19 | [[:d:Q18708629|Q18708629]] |- | [[Aimée Beekman]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-20 | | [[:d:Q405783|Q405783]] |- | [[Tiiu Erelt]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-20 | | [[:d:Q16404214|Q16404214]] |- | [[Viktor Suvorov]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-20 | | [[:d:Q130786|Q130786]] |- | [[Elina Hirvonen]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-20 | | [[:d:Q2221531|Q2221531]] |- | [[Eili Soon]] | data-sort-value="1983" | 1983-04-20 | | [[:d:Q124306343|Q124306343]] |- | [[Lucas Rijneveld|Marieke Lucas Rijneveld]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-20 | | [[:d:Q26211981|Q26211981]] |- | [[Charlotte Brontë]] | data-sort-value="1816" | 1816-04-21 | data-sort-value="1855" | 1855-03-31 | [[:d:Q127332|Q127332]] |- | [[Josh Billings]] | data-sort-value="1818" | 1818-04-21 | data-sort-value="1885" | 1885-10-14 | [[:d:Q955265|Q955265]] |- | [[Max Weber]] | data-sort-value="1864" | 1864-04-21 | data-sort-value="1920" | 1920-06-14 | [[:d:Q9387|Q9387]] |- | [[Elizabeth II]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-21 | data-sort-value="2022" | 2022-09-08 | [[:d:Q9682|Q9682]] |- | [[Riikka Ala-Harja]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-21 | | [[:d:Q11890711|Q11890711]] |- | [[Wendy Walker]] | data-sort-value="1967" | 1967-04-21 | | [[:d:Q59821612|Q59821612]] |- | [[Kirke Kangro]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-21 | | [[:d:Q16408157|Q16408157]] |- | [[Elisabet Reinsalu]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-21 | | [[:d:Q12361888|Q12361888]] |- | [[Muhamed|Muḥammad]] | data-sort-value="571" | 571-04-20 | data-sort-value="632" | 632-06-08 | [[:d:Q9458|Q9458]] |- | [[Immanuel Kant]] | data-sort-value="1724" | 1724-04-22 | data-sort-value="1804" | 1804-02-12 | [[:d:Q9312|Q9312]] |- | [[Germaine de Staël|Madame de Staël]] | data-sort-value="1766" | 1766-04-22 | data-sort-value="1817" | 1817-07-14 | [[:d:Q123041|Q123041]] |- | [[Vladimir Lenin]] | data-sort-value="1870" | 1870-04-22 | data-sort-value="1924" | 1924-01-21 | [[:d:Q1394|Q1394]] |- | [[Vladimir Nabokov]] | data-sort-value="1899" | 1899-04-10 | data-sort-value="1977" | 1977-07-02 | [[:d:Q36591|Q36591]] |- | [[Aino Pervik]] | data-sort-value="1932" | 1932-04-22 | data-sort-value="2025" | 2025-08-12 | [[:d:Q299805|Q299805]] |- | [[Ene-Margit Tiit]] | data-sort-value="1934" | 1934-04-22 | | [[:d:Q12362105|Q12362105]] |- | [[Giorgio Agamben]] | data-sort-value="1942" | 1942-04-22 | | [[:d:Q311687|Q311687]] |- | [[Louise Glück]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-22 | data-sort-value="2023" | 2023-10-13 | [[:d:Q2344210|Q2344210]] |- | [[Milvi Panga]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-22 | | [[:d:Q56186451|Q56186451]] |- | [[Carol Drinkwater]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-22 | | [[:d:Q1044165|Q1044165]] |- | [[Vahagn Hatšaturjan]] | data-sort-value="1959" | 1959-04-22 | | [[:d:Q3553274|Q3553274]] |- | [[Mart Laar]] | data-sort-value="1960" | 1960-04-22 | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Jaak Madison]] | data-sort-value="1991" | 1991-04-22 | | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[William Turner|J. M. W. Turner]] | data-sort-value="1775" | 1775-04-23 | data-sort-value="1851" | 1851-12-19 | [[:d:Q159758|Q159758]] |- | [[Ngaio Marsh]] | data-sort-value="1895" | 1895-04-23 | data-sort-value="1982" | 1982-02-18 | [[:d:Q234392|Q234392]] |- | [[Ivan Jefremov]] | data-sort-value="1908" | 1908-04-10 | data-sort-value="1972" | 1972-10-05 | [[:d:Q54828|Q54828]] |- | [[Marie Rebane]] | data-sort-value="1912" | 1912-04-23 | data-sort-value="2004" | 2004-02-29 | [[:d:Q126072905|Q126072905]] |- | [[Maurice Druon]] | data-sort-value="1918" | 1918-04-23 | data-sort-value="2009" | 2009-04-14 | [[:d:Q223949|Q223949]] |- | [[Rein Sepp]] | data-sort-value="1921" | 1921-04-23 | data-sort-value="1995" | 1995-01-25 | [[:d:Q16404547|Q16404547]] |- | [[Éva Janikovszky]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-23<br/>1926-04-26 | data-sort-value="2003" | 2003-07-14 | [[:d:Q652909|Q652909]] |- | [[Margareta Ekström]] | data-sort-value="1930" | 1930-04-23 | data-sort-value="2021" | 2021-12-12 | [[:d:Q4946217|Q4946217]] |- | [[Andrei Kurkov]] | data-sort-value="1961" | 1961-04-23 | | [[:d:Q356965|Q356965]] |- | [[John Oliver]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-23 | | [[:d:Q1701254|Q1701254]] |- | [[Rebekka Lotman]] | data-sort-value="1978" | 1978-04-23 | | [[:d:Q20528732|Q20528732]] |- | [[Valter Soosalu]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-23 | | [[:d:Q42900954|Q42900954]] |- | [[Leonardo da Vinci]] | data-sort-value="1452" | 1452-04-15 | data-sort-value="1519" | 1519-05-02 | [[:d:Q762|Q762]] |- | [[Philippe Pétain]] | data-sort-value="1856" | 1856-04-24 | data-sort-value="1951" | 1951-07-23 | [[:d:Q5721|Q5721]] |- | [[Vladimir Mihhailov]] | data-sort-value="1929" | 1929-04-24 | data-sort-value="2008" | 2008-09-28 | [[:d:Q4297337|Q4297337]] |- | [[Klara Hallik]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-24 | data-sort-value="2025" | 2025-10-11 | [[:d:Q12367091|Q12367091]] |- | [[Josep Borrell]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-24 | | [[:d:Q312901|Q312901]] |- | [[Tõnu Trubetsky]] | data-sort-value="1963" | 1963-04-24 | | [[:d:Q471188|Q471188]] |- | [[Monique Roffey]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-24 | | [[:d:Q6900384|Q6900384]] |- | [[Peeter Rebane]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-24 | | [[:d:Q18066931|Q18066931]] |- | [[Martin Helme]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-24 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Flo Kasearu]] | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | | [[:d:Q29737564|Q29737564]] |- | [[Sandra Uusberg]] | data-sort-value="1986" | 1986-04-24 | | [[:d:Q17362511|Q17362511]] |- | [[Jasmine Warga]] | data-sort-value="1988" | 1988-04-24 | | [[:d:Q110342212|Q110342212]] |- | [[Marcus Aurelius]] | data-sort-value="121" | 121-04-26 | data-sort-value="180" | 180-03-17 | [[:d:Q1430|Q1430]] |- | [[Sally Salminen]] | data-sort-value="1906" | 1906-04-25 | data-sort-value="1976" | 1976-07-18 | [[:d:Q344320|Q344320]] |- | [[Aleksander Suuman]] | data-sort-value="1927" | 1927-04-25 | data-sort-value="2003" | 2003-04-19 | [[:d:Q366646|Q366646]] |- | [[Aili Vint]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-25<br/>1941 | | [[:d:Q12358411|Q12358411]] |- | [[Vladimir Žirinovski]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-25 | data-sort-value="2022" | 2022-04-06 | [[:d:Q200015|Q200015]] |- | [[Mele Pesti]] | data-sort-value="1979" | 1979-04-25 | | [[:d:Q108765631|Q108765631]] |- | [[Liepa Rūce]] | data-sort-value="1989" | 1989-04-25 | | [[:d:Q109865335|Q109865335]] |- | [[Janek Õiglane]] | data-sort-value="1994" | 1994-04-25 | | [[:d:Q20667059|Q20667059]] |- | [[Eugène Delacroix]] | data-sort-value="1798" | 1798-04-26 | data-sort-value="1863" | 1863-08-13 | [[:d:Q33477|Q33477]] |- | [[Ludwig Wittgenstein]] | data-sort-value="1889" | 1889-04-26 | data-sort-value="1951" | 1951-04-29 | [[:d:Q9391|Q9391]] |- | [[Vicente Aleixandre]] | data-sort-value="1898" | 1898-04-26 | data-sort-value="1984" | 1984-12-14 | [[:d:Q134644|Q134644]] |- | [[Patricia Reilly Giff]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-26 | data-sort-value="2021" | 2021-06-22 | [[:d:Q7145804|Q7145804]] |- | [[Liina Pihlak]] | data-sort-value="1937" | 1937-04-26 | data-sort-value="2019" | 2019-07-21 | [[:d:Q26971770|Q26971770]] |- | [[Marilyn Nelson]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-26 | | [[:d:Q6763605|Q6763605]] |- | [[Natasha Trethewey]] | data-sort-value="1966" | 1966-04-26 | | [[:d:Q6968508|Q6968508]] |- | [[Mary Wollstonecraft]] | data-sort-value="1759" | 1759-04-27 | data-sort-value="1797" | 1797-09-10 | [[:d:Q101638|Q101638]] |- | [[Victoria Welby|Victoria Welby-Gregory]] | data-sort-value="1837" | 1837-04-27 | data-sort-value="1912" | 1912-03-29 | [[:d:Q468736|Q468736]] |- | [[Arne Merilai]] | data-sort-value="1961" | 1961-04-27 | | [[:d:Q12359580|Q12359580]] |- | [[Åsa Hellberg]] | data-sort-value="1962" | 1962-04-27 | | [[:d:Q108512193|Q108512193]] |- | [[Marge Konsa]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-27 | | [[:d:Q12369683|Q12369683]] |- | [[Karl Kraus]] | data-sort-value="1874" | 1874-04-28 | data-sort-value="1936" | 1936-06-12 | [[:d:Q44328|Q44328]] |- | [[Klára Jarunková]] | data-sort-value="1922" | 1922-04-28 | data-sort-value="2005" | 2005-07-11 | [[:d:Q3504173|Q3504173]] |- | [[Harper Lee]] | data-sort-value="1926" | 1926-04-28 | data-sort-value="2016" | 2016-02-19 | [[:d:Q182658|Q182658]] |- | [[Terry Pratchett]] | data-sort-value="1948" | 1948-04-28 | data-sort-value="2015" | 2015-03-12 | [[:d:Q46248|Q46248]] |- | [[Silvi Vrait]] | data-sort-value="1951" | 1951-04-28 | data-sort-value="2013" | 2013-06-28 | [[:d:Q225625|Q225625]] |- | [[Ene Vainik]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-28 | | [[:d:Q61701707|Q61701707]] |- | [[Tiit Pruuli]] | data-sort-value="1965" | 1965-04-28 | | [[:d:Q12376925|Q12376925]] |- | [[Helena Tulve]] | data-sort-value="1972" | 1972-04-28 | | [[:d:Q458031|Q458031]] |- | [[Konstantinos Kavafis]] | data-sort-value="1863" | 1863-04-29 | data-sort-value="1933" | 1933-04-29 | [[:d:Q216980|Q216980]] |- | [[Elisaveta Bagrjana]] | data-sort-value="1893" | 1893-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-03-23<br/>1991-03-24 | [[:d:Q270584|Q270584]] |- | [[Karin Luts]] | data-sort-value="1904" | 1904-04-29 | data-sort-value="1993" | 1993-05-14 | [[:d:Q12366347|Q12366347]] |- | [[Gunnar Hololei]] | data-sort-value="1927" | 1927-04-29 | data-sort-value="2009" | 2009-02-07 | [[:d:Q12363123|Q12363123]] |- | [[Yusef Komunyakaa]] | data-sort-value="1947" | 1947-04-29 | | [[:d:Q2601996|Q2601996]] |- | [[Tiina Alvarez]] | data-sort-value="1964" | 1964-04-29 | | [[:d:Q111754366|Q111754366]] |- | [[Juhan Liiv]] | data-sort-value="1864" | 1864-04-30 | data-sort-value="1913" | 1913-12-01 | [[:d:Q737503|Q737503]] |- | [[Jaroslav Hašek]] | data-sort-value="1883" | 1883-04-30 | data-sort-value="1923" | 1923-01-03 | [[:d:Q2754|Q2754]] |- | [[Uno Laht]] | data-sort-value="1924" | 1924-04-30 | data-sort-value="2008" | 2008-09-24 | [[:d:Q2037077|Q2037077]] |- | [[Félix Guattari]] | data-sort-value="1930" | 1930-04-30<br/>1930-03-30 | data-sort-value="1992" | 1992-08-29 | [[:d:Q352465|Q352465]] |- | [[Ly Seppel]] | data-sort-value="1943" | 1943-04-30 | | [[:d:Q1878477|Q1878477]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | data-sort-value="1944" | 1944-04-30 | data-sort-value="2015" | 2015-12-06 | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[António Guterres]] | data-sort-value="1949" | 1949-04-30 | | [[:d:Q311440|Q311440]] |- | [[Luule Sakkeus]] | data-sort-value="1956" | 1956-04-30 | | [[:d:Q16408408|Q16408408]] |- | [[Naomi Novik]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-30 | | [[:d:Q242643|Q242643]] |- | [[Kadri Simm]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-30 | | [[:d:Q16404872|Q16404872]] |- | [[Amanda Palmer]] | data-sort-value="1976" | 1976-04-30 | | [[:d:Q240377|Q240377]] |- | [[Maia-Liisa Anton]] | data-sort-value="1981" | 1981-04-30 | | [[:d:Q124305937|Q124305937]] |} {{Wikidata list end}} bl23yzzd457x7iud0ae7d21zs41hxgv 2 13278 136247 136237 2026-11-04T22:39:44Z Pseudacorus 2604 136247 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] [[Elegants]] [[Kaaslane]] # [[:w:Gertrude Abercrombie]] (1909–1977) [[Nurk]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] [[Tamm]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Julia Acker]] (1898-1942) [[Serviis]] # [[:w:Emmy Adam]] (1871-?) [[Ananass]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Harriet Isabel Adams]] (1863-1952) [[Kannike]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Marion Adnams]] (1898-1995) [[Tagajärg]] - Commonsist kustutatud. # [[:w:Pauline Adour]] (?-1953) [[Sügis]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] [[Vaip]] [[Apelsin]] # [[:w:Lea Ahlborn]] (1826-1897) [[Küünal]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Anna Airy]] (1882-1964) [[Relv]] [[Laskemoon]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Nina Aleksandrowicz]] (1877-1945) [[Kübar]] # [[:w:Renata Al-Ghoul]] (1952-) [[Ekstsentrilisus]] [[Võilill]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] [[Viiul]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] [[Hekk]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] [[Raamatukogu]] [[Võõrastetuba]] [[Kabel]] [[Kuldne]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Koputus]] [[Nõel]] [[Näitamine]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Katrin Alvarez]] (1944-) [[Piir]] [[Erinevus]] [[Parasiit]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Bettine Margalit Amir]] (* 1931) [[Armukadedus]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] [[Kameelia]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] [[Tursk]] [[Oranž]] [[Vill (materjal)]] [[Tokkroos]] [[Raha]] [[Kodutöö]] # [[:w:Dagmar Anders]] (* 1949) [[Mulje]] # [[:w:Elisabeth Andrae]] (1876-1945) [[Küla]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Alix d'Anethan]] (1848–1921) [[Pilt]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] [[Muster]] [[Kuningas]] [[Portree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Mia Araujo]] (* 1986) [[Kujutlusvõime]] # [[:w:Anna Margaretta Archambault]] (1856–1956) [[Lein]] # [[:w:Lydie Arickx]] (1954-) [[Tuhk]] # [[:w:Ximena Armas]] (* 1946) [[Saladus]] # [[:w:Caroline Armington]] (1875–1939) [[Laev]] # [[:w:Dora Arnd al Raschid]] (1869–1938) [[Torukübar]] # [[:w:Mina Arndt]] (1885–1926) [[Tomat]] # [[:w:Alma Arnell]] (1857-1934) [[Trepp]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Mary Daisy Arnold]] (ca. 1873-1955) [[Jõhvikas]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marie von Arnsburg]] (1853-1940) [[Puuriit]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Marie-Alexandrine-Olympe Arson]] (1814-1901) [[Pink]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Hale Asaf]] (1905-1938) [[Küla]] [[Lugemine]] # [[:w:Rita Asfour]] (1933-2021) [[Kajakas]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Zofia Atteslander]] (1874–1928) [[Nartsiss]] # [[:w:Lucie Attinger]] (1859-1928) [[Ateljee]] # [[:w:Clare Atwood]] (1866–1962) [[Dokument]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Lillekorv]] # [[:w:Pauline Augustin]] (1781–1865) [[Profiil]] # [[:w:Alice Austen]] (1866-1952) [[Postkast]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Ellen Axson Wilson]] (1860-1914) [[Värav]] # [[:w:Jeanna Elisabeth Åkerman]] (1798-1859) [[Maastik]] # [[:w:Carrie Ann Baade]] (* 1974) [[Kaastunne]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] [[Varsakabi]] [[Asalea]] [[Taimestik]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Marie Badenfeld]] (19. saj 1. pool) [[Näsiniin]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] [[Elulõng]] [[Kirsipuu]] [[Lehvik]] # [[:w:Adrienne-Elodie-Clemence Ball-Demont]] (1886-1935) [[Toonekurg]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Eugenie Bandell]] (1858-1918) [[Nukk]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] [[Leeder]] # [[:w:Frances Bannerman]] (1855–1944) [[Talveaed]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Mary Elizabeth Barber]] (1818-1899) [[Röövik]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] [[Carl Maria von Weber]] # [[:w:Lucy Hayward Barker]] (1872-1948) [[Seismine]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] [[Kummut]] # [[:w:Edith Barrow]] (1865-1930) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Barsham]] (aktiivne, Tasmaania, sünniaastat ei leia) [[Zombi]] # [[:w:Susie M. Barstow]] (1836-1923) [[Talv]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Louisa Grace Bartolini]] (1818-1865) [[Samet]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] [[Tee]] [[Dublin]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baselli]] (1862–1924) [[Keraamika]] # [[:w:Maria Cecilia Adelaide Bass]] (1897-1948) [[Lumesadu]] # [[:w:Françoise Basseporte]] (1701-1780) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Basuyau]] (1977-) [[Ahv]] [[Kala]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Michèle Battut]] (* 1946) [[Kõrgus]] [[Ruum]] [[Puhkus]] [[Silmapiir]] [[Sõjalaev]] [[Vabadus]] [[Torm]] [[Saar]] [[Müsteerium]] [[Liiv]] [[Pilv]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Amelia Bauerle]] (1873-1916) [[Hermeliin]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Emilia Bayer]] (1934–) [[Paan]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Félicité Beaudin]] (1797–1879) [[Mäng]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Koduloom]] [[Usaldus]] [[Kass]] [[Tantsuõpetaja]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] [[Müür]] # [[:w:Helene von Beckerath]] (1873-1946) [[Spargel]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] [[Saialill]] [[Üksindus]] [[Liiv]] # [[:w:Johanna Beckmann]] (1868-1941) [[Alpikann]] # [[:w:Ella Margaret Bedford]] (1863-1945) [[Unustamine]] # [[:w:Elly Beetz]] (1900–1951) [[Veski]] # [[:w:Antoinette Béfort]] (1788-1868) [[Isa]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] [[Päkapikk]] # [[:w:Angélique Bègue]] (1970–) [[Jalatald]] [[Otsustavus]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Mary Alexandra Bell Eastlake]] (1864-1951) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] [[Vask]] # [[:w:Olga Benczúr]] (1875-1962) [[Peiulill]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Rina Ben-Menahem]] (1935–2004) [[Klaviatuur]] # [[:w:Jane Bennett]] (* 1960) [[Tühjus]] [[Austraalia]] [[Pubi]] # [[:w:Mirit Ben Nun]] (* 1966) [[Punane]] [[Mees ja naine]] [[Kohtumine]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] [[Hüvastijätt]] [[Vooder]] # [[:w:Ursula Benser]] (1915–2001) [[Kuri]] # [[:w:Henrietta Maria Benson Homer]] (1809-1884) [[Lillhernes]] # [[:w:Barbara Berardicurti]] (* 1955-) [[Värv]] [[Meelelisus]] # [[:w:Alexandra von Berckholtz]] (1821–1899) [[Vaade]] [[Must]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] [[Kevad]] # [[:w:Anna Berg]] (1875-1950) [[Ootamine]] # [[:w:Else Berg]] (1877–1942) [[Pottsepp]] # [[:w:Jenny Berger-Désoras]] (1780–) [[Kann]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Martha Berkeley]] (1813-1899) [[Õde]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Federica Berner]] (* 1949) [[Vihje]] # [[:w:Ingeborg Bernhard]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Ingeborg_Bernhard ; https://openartimages.com/search/ingeborg-bernhard) [[Tigu]] [[Kalliskivi]] [[Banaan]] # [[:w:Anna Bernhardi]] (1868–1944) [[Palett]] # [[:w:Sarah Bernhardt]] (1844–1923) [[Näitleja]] # [[:w:Charlotte Berrington]] (1806–1885) [[Igihali]] [[Kurgirohi]] # [[:w:Marie Bertin]] (fl. 19. saj teine pool) [[Kommunikatsioon]] # [[:w:Emilia Bertolé]] (1896–1949) [[Krae]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Beulah Bettersworth]] (1894-1968) [[Manhattan]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Antonie Biel]] (1830–1880) [[Küla]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] [[Mänd]] [[Graniit]] # [[:w:Marie de Bièvre]] (1865–1940) [[Asalea]] # [[:w:Sarah Biffin]] (1784-1850) [[Daam]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Ruth Biller]] (1959-) [[Koht]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] [[Vesiroos]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w:Helene Birnbacher]] (1859–1923) [[Pats]] # [[:w:Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] [[Nukuteater]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] [[Muruniiduk]] # [[:w:Jemima Blackburn]] (1823–1909) [[Kajakas]] [[Lehelind]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:Elizabeth Blackwell]] (1700–1758) [[Paiseleht]] [[Pastinaak]] [[Iileks]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] [[Kirjutamine]] [[Istumine]] # [[:w:Marie Blancour]] (1650–1699) [[Lill]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Marguerite Louis Blasingame]] (1906-1947) [[Saar]] [[Usk]] [[Ikaros]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] [[Ungari]] # [[:w:Anna Katharina Block]] (1642–1719) [[Kariloom]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Elisabeth Blomqvist]] (1827-1901) [[Kangasteljed]] # [[:w:Serafima Blonskaja]] (1870-1947) [[Jumalateenistus]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anne Blunt]] (1837–1917) [[Sinine]] # [[:w:Rosina Cox Boardman]] (1878-1970) [[Kuutõverohi]] # [[:w:Maria Boas-Zélander]] (1889–1943) [[Ajaleht]] # [[:w:Molly Bobak]] (1920–2014) [[Gaasimask]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Lagendik]] [[Virmalised]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Gertrud Bock-Schnirlin]] (1878-1942) [[Saalomon]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] [[Tööriist]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Rahel Bodländer]] (1863-1942) [[Kell]] # [[:w:Lilla Bodor]] (* 1979) [[Ruum]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Elisa Maria Boglino]] (1905–2002) [[Ligimene]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] [[Võrk]] # [[:w:Clelia Bompiani-Battaglia]] (1847-1927) [[Vokk]] # [[:w:Felicia Bond]] (* 1954) [[Liblikas]] # [[:w:Anastasiia Bondarets]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Traktor]] # [[:w:Ana Bonđžić]] (* 1976) [[Näriline]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Juliette Bonheur]] (1830-1891) [[Karjamaa]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Poni]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] [[Põllumajandus]] [[Künd]] [[Vagu]] [[Muld]] [[Tiiger]] [[Hirv]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] [[Jaanipäev]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Dorka Borbás]] (* 1967) [[Sõrmejälg]] # [[:w:Elna Borch]] (1869–1950) [[Vikat]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] [[Seismine]] # [[:w:Borbála Bors Györgyi]] (* 1977) [[Lõpmatus]] # [[:w:Klara Borter]] (1888-1948) [[Naabrinaine]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Erma Bossi]] (1875–1952) [[Lamp]] [[Kohvik]] # [[:w:Elena Boteva]] (1929-2019) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Louise Bourgeois]] (1911-2010) [[Ämblik]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] [[Henryk Sienkiewicz]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] [[Vestlus]] [[Pasjanss]] # [[:w:Jane Maria Bowkett]] (1837–1891) [[Ootamine]] [[Kasvuhoone]] # [[:w:Luce Boyals]] (1892–1946) [[Keelepeks]] [[Ülane]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] [[Aknalaud]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Sigrid Bølling]] (1852–1917) [[Kaev]] # [[:w:Monika Brachmann]] (* 1944) [[Põld]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] [[Maalimine]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] [[Torn]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] [[Kibuvits]] [[Kurekell]] [[Lagendik]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] [[Org]] # [[:w:Doro Breger]] (*1956-) [[Jalg]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Anne Milly Bremer]] (1868-1923) [[Apelsin]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Adela Breton]] (1849-1923) [[Mehhiko]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] [[Küngas]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Eliza Bridell Fox]] (1824–1903) [[Kiri (post)]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] [[Kassitapp]] [[Ohakas]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Dora Bromberger]] (1881–1942) [[Külm]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Romaine Brooks]] (1874-1970) [[Metskass]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] [[Menuett]] # [[:w:Louise Upton Brumback]] (1872-1929) [[Mai]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Élise Bruyère]] (1776–1842) [[Kübar]] # [[:w:Maude Drein Bryan]] (1880-1946) [[Saialill]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w:Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] [[Lipukandja]] # [[:w:Clara Miller Burd]] (1873–1933) [[Konn]] # [[:w:Berthe Burgkan]] (1855-1936) [[Orel]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Marguerite Burnat-Provins]] (1872–1952) [[Hortensia]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Annemarie Busschers]] (* 1970) [[Karje]] [[Insult]] # [[:w:Margaret Butler]] (1883-1947) [[Roos]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lydia Byam]] (18. saj) [[Kohvipuu]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] [[Õng]] [[Pildiraamat]] [[Õhtukleit]] [[Mänguasi]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] [[Pirn]] # [[:w:Marie-Noémi Cadiot]] ''alias'' Claude Vignon (1828-1888) [[Jean de La Fontaine]] [[Loorber]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] [[Thomas Carlyle]] # [[:w:Mary Margaret Cameron]] (1865-1921) [[Kaardimäng]] # [[:w:Arabella Campbell]] (* 1973) [[Fakt]] # [[:w:Shirley Aley Campbell]] (1925-2018) [[Krae]] [[Tulp]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Louise Canuet]] (fl. 19. saj 2. pool) [[Kaelakee]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Joan Carlile]] (1606–1679) [[Kleit]] # [[:w:Hilda Carline]] (1889–1950) [[Liiklusmärk]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] [[Pihlakas]] # [[:w:Florence Carlyle]] (1864-1923) [[Süsi]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Ayelet Carmi]] (* 1967) [[Tiib]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] [[Rätik]] # [[:w:Madeleine Carpentier]] (1865–1949) [[Nukk]] # [[:w:Marie-Paule Carpentier]] (1876-1915) [[Päevitamine]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] [[Taevas]] [[Raiesmik]] [[Mets]] [[Tüvi]] [[Tuul]] [[Puu]] [[Emily Carr]] # [[:w:Lola Carr]] (1918-2009) [[Mälestus]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] [[Vabatahtlik töö]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] [[Aafrika]] [[Žaboo]] [[Õde]] [[Muusa]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Page Cary]] (1904-?) [[Müümine]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Gertrud Caspari]] (1873-1948) [[Täishäälik]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] [[Tugitool]] [[Ajaleht]] [[Imemine]] # [[:w:Anna Cassel]] (1860-1937) [[Ujumine]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Dora Catarineu]] (* 1946) [[Raamatukoguhoidja]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Emmy Cero-Friedl]] (1946-) [[Vikerkaar]] # [[:w:Élisabeth Chabin]] (* 1944) [[Nokk]] [[Öökull]] [[Siga]] # [[:w:Alphonsine de Challié]] (1858-1904) [[Roosa]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Francine Charderon]] (1861-1928) [[Brünett]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Fanny Anne Charsley]] (1828-1915) [[Austraalia]] # [[:w:Marian Emma Chase]] (1844-1905) [[Puuvili]] # [[:w:Pauline Caspers]] (1865-1946) [[Viinamari]] # [[:w:Zoé-Laure de Chatillon]] (1826–1908) [[Kandetool]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Shoshi Chayat]] (1947–2011) [[Kohvik]] [[Elu]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] [[Akvaariumikala]] # [[:w:Evelyn Cheston]] (1875–1929) [[Inglismaa]] # [[:w:Li Chevalier]] (1961-) [[Vaikus]] [[Paatos]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Carmella Cirone]] (''fl.'' 1940ndad) [[Küla]] # [[:w:Maria Chmielowska]] (1867-1929) [[Naine]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Gladiool]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] [[Kiil]] [[Rabarber]] [[Pöökpuu]] [[Jänesekapsas]] [[Hosta]] [[Agaav]] [[Ülane]] [[Humal]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] [[Kosk]] [[Mänd]] [[Oja]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Júlia de Cistello]] (1853-1932) [[Õunapuu]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853-1916) [[Portselan]] # [[:w:Edna Clarke Hall]] (1879-1979]] [[Vihurimäe]] # [[:w:Elizabeth Clasper]] (1850-1929) [[Kalla]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Caroline Morgan Clowes]] (1838-1904) [[Hobune]] [[Koduloom]] # [[:w:Claudia Coca]] (* 1970) [[Peter Paul Rubens]] [[Rassism]] [[Kastisüsteem]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Augustine Cochet de Saint-Omer]] (1792–1833) [[Poeg]] # [[:w:Helen Lavinia Cochrane]] (1868–1946) [[London]] [[Õlipuu]] # [[:w:Edith Cockcroft]] (1881-1962) [[Tsirkus]] # [[:w:Christabel Annie Cockerell]] (1863-1951) [[Meelelahutus]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Laualamp]] [[Rammestus]] [[Hommik]] # [[:w:Meta Franco-Cohen Gosschalk]] (1877-1913]] [[Küünarnukk]] # [[:w:Maya Cohen Levy]] (* 1955), [[Juur]] [[Elekter]] # [[:w:Chani Cohen Zada]] (* 1968) [[Õnnistus]] [[Kirjutamine]] # [[:w:Hannah Cohoon]] (1781-1864) [[Elupuu (mütoloogia)]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiuldaja]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Uranie Alphonsine Colin-Libour]] (1831–1916) [[Hoolitsus]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Mery Godigna Collet]] (* 1959) [[Tühjus]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Charlotte B. Coman]] (1833–1925) [[Ilm]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Caroline Conyers]] (1768-1848) [[Sulg]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:May Louise Greville Cooksey]] (1878–1943) [[Maarja]] # [[:w:Diana Coomans]] (1861–1952) [[Müüja]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Laura Coombs Hills]] (1859–1952) [[Kollane]] [[Moon]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] [[Oktoober]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Maddalena Corvina]] (1607–1664) [[Taskurätik]] # [[:w:Elisa Counis]] (1812–1847) [[Pöial]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Suzanne de Court]] (fl. 1575–1625) [[Ingel]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Eva Dora Cowdery]] (1858-1945) [[Neiu]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Annie I. Crawford]] (1856-1942) [[Aednik]] [[Suhkrutoos]] # [[:w:Clémentine Creuzé Martinet]] (1781-1862) [[Kangas]] # [[:w:Granada Cabezudo Cristóval]] (1860-1900) [[Mestiits]] # [[:w:Catharine Carter Critcher]] (1868-1964) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Dora Czell]] (* 1947) [[Metamorfoos]] # [[:w:Alicja Czernecka-Mikrut]] (1957-) [[Juuli]] # [[:w:Vera Cummings]] (1891-1949) [[Põlisrahvad]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Natalie Curtis Burlin]] (1875-1921) [[Veneetsia]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Gala Čaki]] (* 1987) [[Tuli]] [[Olemus]] [[Elu]] [[Lohe]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Sophie Dahn-Fries]] (1835–1898) [[Taim]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] [[Ahi]] [[Lamp]] [[Karikakar]] [[Maastikumaal]] [[Viinapuu]] [[Päikeseloojang]] [[Põld]] [[Hommik]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Gladys Rockmore Davis]] (1901-1967) [[Lehvik]] # [[:w:Mary Dawson Elwell]] (1874-1952) [[Esik]] [[Voodi]] # [[:w:Oriana Weatherbee Day]] (1838-1886) [[Misjon]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Janina Dębska]] (1919-2007) [[Kevad]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] [[Buduaar]] [[Viiruk]] [[Apelsin]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Drora Dekel]] (* 1948) [[Krinoliin]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] [[November]] # [[:w:Natasja Delanghe]] (* 1973) [[Deemon]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] [[Paber]] [[Ädalalill]] [[Iileks]] [[Hiirehernes]] # [[:w:Caroline Delestres]] (fl. 1795–1802) [[Harf]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Aimée Eugénie Delville-Cordier]] (1822–1899) [[Kindral]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] [[Perekond]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] [[Leht]] [[Rikkus]] [[Vikerkaar]] [[Liivakell]] [[Udu]] [[Lein]] [[Kapitalism]] [[Valgus]] [[Surmaingel]] [[Pasun]] # [[:w:Daria Denisova]] (* 1989) [[Maiustus]] # [[:w:Esther Denner]] (1720-1779) [[Hertsog]] # [[:w:Claudine De Pauw]] (* 1951) [[Algus]] [[Valgus]] [[Jumalanna]] [[Jõgi]] [[Soo]] # [[:w:Henny Deppermann]] (1860-1942) [[Pilliroog]] # [[:w:Louise Desbordes]] (1848-1926) [[Lill]] # [[:w:Louise-Cécile Descamps-Sabouret]] (1855-1916) [[Pojeng]] # [[:w:Gertrude Des Clayes]] (1879-1949) [[Kass]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] [[Kabe]] # [[:w:Sarah E. Bender De Wolfe]] (1852-1935) [[Liilia]] [[Roos]] # [[:w:Friedl Dicker-Brandeis]] (1898-1944, Auschwitz) [[Ülekuulamine]] # [[:w:Margaret Rebecca Dickinson]] (1821-1918) [[Heinputk]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] [[Kiil]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] [[Redis]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] [[Kitsas]] # [[:w:Eugenie Dillmann]] (1865-1940) [[Lõikus]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Jessica Dismorr]] (1885 1939) [[Kõrgus]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] [[Daalia]] [[Oks]] # [[:w:Tatjana Doll]] (* 1970) [[Auto]] # [[:w:Anny Dollschein]] (1893-1946) [[Laat]] # [[:Clémentine Dondey]] (1813-1902) [[Ennustamine]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850–1940) [[Unistus]] # [[:w:Cécile Douard]] (1866-1941) [[Töö]] # [[:w:Sarah Ann Drake]] (1803-1857) [[Orhidee]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Katherine Sophie Dreier]] (1877-1952) [[Sinine]] # [[:w:Nelly Drell]] (*1979-) [[Hing]] # [[:w:Elena Drobychevskaya]] (* 1968) [[Härjavõitlus]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Henriette Dubois-Damart]] (1885-1945) [[Eesel]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] [[Ilu]] # [[:w:Eliza Bisbee Duffey]] (1838–1898) [[Liblikas]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] [[Rongkäik]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Françoise Duparc]] (1726–1778) [[Taimetee]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Hortense Dury-Vasselon]] (1860–1924) [[Valge]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Marie-Adélaïde Duvieux]] (1761–1799) [[Mapp]] # [[:w:Jacky Duyck]] (*1947) [[Meditatsioon]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Cora Easton]] (?, ''fl.'' 1930ndad) [[Koiott]] # [[:w:Mary Emily Eaton]] (1873-1961) [[Karukell]] [[Ristik]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Imbi Ebrus]] (1934-) [[Talv]] # [[:w:Marianne Egerer]] (1868–1925) [[Gloksiinia]] # [[:w:Julie von Egloffstein]] (1792-1869) [[Emadus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] [[Horvaatia]] [[Levkoi]] [[Asalea]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Nicole Eisenman]] (* 1965) [[Dressipüksid]] # [[:w:Ruth Eitle]] (1924-1989) [[Rist]] # [[:w:Olexandra Ekster]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] [[Mängukaart]] # [[:w:Mally Elbaz-Almandine]] (* 1955) [[Hirm]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Ester Ellqvist-Bauer]] (1880-1918) [[Talu]] # [[:w:Brita Ellström]] (1873-1945) [[Silm]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Lydia Field Emmet]] (1866–1952) [[Vend]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Christina Gerarda Enschedé]] (1791–1873) [[Kivi]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Eva Maria Enders]] (* 1963) [[Tiib]] [[Vaatepunkt]] # [[:w:Florence Engelbach]] (1872–1951) [[Alpikann]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Yehudit Englard]] (* 1946) [[Nägu]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] [[Kiri (post)]] # [[:w:Yemima Ergas]] (*1942) [[Tänav]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Marianne von Eschenburg]] (1856-1937) [[Ateljee]] # [[:w:Rachel Eshed]] (* 1951) [[Preester]] # [[:w:Rachel Eshet]] (* 1954) [[Silm]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Jeylina Ever]] (1960? -) [[Süstal]] [[Sulg]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Clara Ewald]] (1859-1948) [[Albert Schweitzer]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] [[Kohvik]] # [[:w:Amanda Feher]] (aktiivne, Austraalia) [[Sipelgas]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Gizella Fejes]] (1935-2022) [[London]] # [[:w:Claire Felloni]] (Q112974277) [[Peet]] [[Kurereha]] [[Kukeseen]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Coralie Ferey]] (1814-1892) [[Koer]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Caroline Feuillas-Creusy]] (1861-1931) [[Krunn]] # [[:w:Olga Fialka]] (1848–1930) [[Perekond]] # [[:w:Concepción Figuera Martínez y Güertero]] (1860-1926) [[Eesriie]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Clara Elisabet Fischer]] (1856–) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Fischer]] (1820-1888) [[Nutt]] # [[:w:Ruth von Fischer]] (1911-2009) [[Lõvi]] # [[:w:Petra J. Fischerová]] (1952-2021) [[Evangeelium]] # [[:w:Janet Caroline Fisher]] (1867-1926) [[Mõtisklus]] # [[:w:Rosa Fiveash]] (1854-1938) [[Akaatsia]] # [[:w:Maria Fjodorova]] (1859-1934) [[Paju]] [[Tuul]] [[Mälestus]] [[Jõgi]] # [[:w:Maria Flaxman]] (1768–1833) [[Tugitool]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Margaret Fletcher]] (1862-1943) [[Kleit]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Deolinda Fonseca]] (* 1954) [[Mälestus]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] [[Pits]] [[Vein]] [[Paavst]] [[Kaev]] [[Rasedus]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Helena Forde Scott]] (1832-1910) [[Madu]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] [[Lõvilõug]] [[Aeg]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Marta Elisabet Fossel]] (1880-1965) [[Autoportree]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Margaret Fountaine]] (1862–1940) [[Röövik]] # [[:w:Statira Elizabeth Frame]] (1858-1935) [[Tüdruk]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Gabriela von Frauenwörth]] (1878–1942) [[Saar]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Johanna Marianne Freystein]] (1760-1807) [[Puu]] # [[:w:Elsa von Freytag-Loringhoven]] (1874 –1927) [[Jumal]] [[Elsa von Freytag-Loringhoven‎]] # [[:w:Marianne Fricart]] (19. saj) [[Sülekoer]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] [[Vispel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Anna Susanna Fries]] (1827–1901) [[Reisikiri]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] [[Katus]] [[Rand]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Mechthild Frölich]] (* 1957) [[Energia]] # [[:w:Orit Fuchs]] (1970-) [[Arbuus]] [[Päikeseprillid]] [[Huuled]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] [[Melon]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Catherine Furbish]] (1834-1931) [[Leeder]] # [[:w:Lily Furedi]] (1896–1969) [[Metroo]] # [[:w:Marianne Fürst]] (1846-1939) [[Vaas]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] [[Keevitamine]] [[Vann]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Hadar Gad]] (* 1960) [[Kraanikauss]] [[Külmkapp]] [[Poola]] [[Raamat]] # [[:w:Wanda Gág]] (1893-1946) [[Uinak]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] [[Pea]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Elisa de Gamond]] (1804-1869) [[Nümf]] # [[:w:Giola Gandini]] (1906–1941) [[Lugemine]] # [[:w:Paula Gans]] (1883-1941) [[Palve]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] [[Kalapüük]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] [[Vesi]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] [[Siil]] [[Teokarp]] # [[:w:Tirzah Garwood]] (1908-1951) [[Köök]] [[Lennuk]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] [[Paaž]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Nellie Two Bear Gates]] (u 1854–1935) [[Kohver]] # [[:w:Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] (1833–1854) [[Arhiiv]] # [[:w:Anita Gavrilović]] (* 1987) [[Võõrandumine]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] [[Tähestik]] # [[:w:Lotten von Gegerfelt]] (1834-1915) [[Žaboo]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Gertrud Elisabeth Geissler-Haserick]] (1875–1951) [[Linn]] # [[:w:Lucia Mathilde von Gelder]] (1865–1899) [[Neeger]] # [[:w:Meri Genetz]] (1885-1943) [[Närbumine]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] [[Maavärin]] [[Kõdi]] # [[:w:Lillian Mathilde Genth]] (1876-1953) [[Pärastlõuna]] [[Unistus]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] [[Kuldne]] [[Valgus]] [[Seismine]] [[Melanhoolia]] [[Ehtekarp]] # [[:w:Virginie Géo-Rémy (1846-1924) [[Suveniir]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] [[Samm]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Anna Gerresheim]] (1852–1921) [[Põõsas]] # [[:w:Ženja Geršman]] (1975-) [[Käsi]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Getter, Tamar]] (* 1953) [[Sinine]] # [[:w:Hélène Gevers]] (1848–1932) [[Liblikas]] # [[:w:Anne Gibson Nasmyth]] (1798-1874) [[Loss]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Marie-Thérèse Glaesener-Hartmann]] (1858–1923) [[Kõnepidamine]] # [[:w:Feodora Gleichen]] (1861-1922) [[Florence Nightingale]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Bathilde Goblain]] (1806–1882) [[Rukkilill]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Marguerite Godin]] (1867–1936) [[Käru]] [[Kitarr]] # [[:w:Beatrice Goebel]] (fl. c. 1927-1940) [[Teater]] # [[:w:Berta Rosenbaum Golahny]] (1925-2005) [[Koonduslaager]] [[Tuumarelv]] # [[:w:Maya Gold]] (* 1978) [[Kaja]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] [[Tütar]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Fúlvia Gonçalves]] (* 1937) [[Nurk]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] [[Pihlakas]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Wiktoria Goryńska]] (1902-1945) [[Telefon]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] [[Sri Lanka]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Jacoba de Graaff]] (1857-1940) [[Lammas]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Haya Graetz Ran]] (* 1948) [[Sandaal]] # [[:w:Dorothea Maria Graff]] (1678–1743) [[Iguaan]] [[Konn]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] [[Angervaks]] # [[:w:Blanche Grambs]] (1916–2010) [[Meeleolu]] [[Töö]] # [[:w:Virginia Granbery]] (1831-1921) [[Maasikas]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Mary Grant]] (1830-1908) [[Büst]] # [[:w:Eloísa Teresa Grasa Jordán]] (* 1945) [[Kapsas]] # [[:w:Manon Grashorn]] (1950-) [[Kast]] # [[:w:Kate Gray]] 1840-1918 [[Tuvi]] # [[:w:Madeline Green]] (1884-1947) [[Kübar]] [[Kuukress]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Rita Greer]] (https://www.wikidata.org/wiki/Q111540043) [[Kuu]] [[Jane Austen]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Hedwig Greve]] (Hedwig von Lepel-Gnitz) (1850–1925) [[Maja]] # [[:w:Hulda Tegnér Grønneberg]] (1844–1924) [[Rohi]] # [[:w:Minka Grønvold]] (1862–1931) [[Suplemine]] # [[:w:Ev Grüger]] (1928-2017) [[Bensiinijaam]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] [[Päikeseloojang]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Camilla Guiscardi Gandolfi]] (1806-1892) [[Pühitsetud vesi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Emma Gyldén]] (1835-1874) [[Häme]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Hermine Haader]] (1885–1928) [[Punane]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Lisbeth Hackl-Brauser]] (?-1926?) [[Klooster]] # [[:w:Maria Hadfield Cosway]] (1759-1838) [[Sappho]] # [[:w:Maria Hafner]] (* 1923) [[Mateeria]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] [[Joonistus]] # [[:w:Rosa Hagenauer-Barducci]] (1744-1809) [[Müts]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Henriette Hahn-Brinckmann]] (1862–1934) [[Õhtu]] # [[:w:Ellen Day Hale]] (1855-1940) [[Vilepill]] # [[:w:Diane Andrews Hall]] (* 1945) [[Õhk]] [[Lendamine]] # [[:w:Margaret Bernadine Hall]] (1863-1910) [[Hüljatud]] # [[:w:Anna Haller]] (1872-1924) [[Elulõng]] # [[:w:Pauline Halm-Flechner]] (1842-1921) [[Priimula]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] [[Nartsiss]] # [[:w:Gertrude Hamilton]] (fl 1892) [[Forsüütia]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Frida Hansen]] (1855–1931) [[Linnutee]] # [[:w:Aasta Hansteen]] (1824–1908) [[Istumine]] # [[:w:Mary E. Harding]] (fl. 1880-1903? 1916?) [[Elevus]] [[Habe]] # [[:w:Anna Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Nina Hardy]] (''fl.'' 1890-1929) [[Armastuskiri]] # [[:w:Anna Harland-Zajączkowska]] (1883-1930) [[Linn]] # [[:w:Fairlie Harmar]] (1876-1945) [[Väsimus]] # [[:w:Annie Harmon]] (1855–1930) [[Tamm]] # [[:w:Eleanor Harris]] (1901-1942) [[Küngas]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Mary Brewster Hazelton]] (1868-1953) [[Kiri (post)]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] [[Heldus]] [[Terrass]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Minna Hauttmann]] (1840-1887) [[Linn]] # [[:w:Jeanne Hauville]], (1914-2010) [[Tants]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Sarah Sewell Hayden]] (1862-1939) [[Roheline]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] [[Koristamine]] [[Häbelikkus]] [[Tants]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] [[Pidusöök]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] [[Suveniir]] - mõlemad Commonsist kustutatud, sest autor suri 1958 # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Jeanne Hébuterne]] (1898–1920) [[Katus]] [[Alastus]] # [[:w:Hilda Hechle]] (1902-1938) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kati Heck]] (* 1979) [[Olemine]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] [[Mets]] [[Küla]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Minna Heeren]] (1823–1898) [[Park]] # [[:w:Ida Marie Margrethe Heerfordt]] (1834-1887) [[Krookus]] [[Viinapuu]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hubertine Heijermans]] (1936-2022) [[Toreadoor]] [[Hispaania]] [[Šveits]] [[Torn]] # [[:w:Marie Heijermans]] (1859-1937) [[Vaesus]] # [[:w:Bettina Heinen-Ayech]] (1937-2020) [[Äike]] # [[:w:Barbara Heinisch]] (1944-) [[Metamorfoos]] # [[:w:Annemarie Heinrich]] (1912-2005) [[Jorge Luis Borges]] [[Klaaskuul]] # [[:w:Annemarie Heise]] (1886-1937) [[Sadam]] # [[:w:Jeanne Marie Joséphine Hellemans]] (1796–1837) [[Kõrvits]] # [[:w:Rachel Heller]] (* 1929) [[Sõda]] [[Taevas]] [[Keel]] [[Üleminek]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] [[Oks]] # [[:w:Alice Spaulding Hemenway]] (1866-1953) [[Koristamine]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] [[Maarja]] # [[:w:Ragna Hennig-Larsen]] (1870?-) [[Kellukas]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] [[Kellukas]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Madeleine Hérault-Coypel]] (1641 ?-1682) [[Raamat]] # [[:w:Laura Herford]] (1831-1870) [[Pagulane]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] [[Püvilill]] # [[:w:Herrad von Landsberg]] (1125–1195) [[Voodi]] [[Põrgu]] # [[:w:Adele Herter]] (1869-1946) [[Murtudsüda]] # [[:w:Else Hertzer]] (1884–1978) [[Metroo]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] [[Kampsun]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Nora Heysen]] (1911-2003) [[Kolonel]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] [[Öö]] [[Harmoonia]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] [[Kõrb]] [[Mandlipuu]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Edita Hirschová (1908-1943 Auschwitz) [[Amarüll]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] [[Sõber]] [[Jalutuskäik]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] [[Suitsetamine]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] [[Lillhernes]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] [[Mänguasi]] [[Terrass]] # [[:w:Jenny Hladíková]] (1930-2022) [[Roheline]] [[Kokkupõrge]] # [[:w:Markéta Hlinovská]] (* 1978) [[Heelium]] # [[:w:Käthe Hoch]] (1873–1933) [[Telefonikõne]] [[Ehitusplats]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Angelika Hoerle]] (1899–1923) [[Silm]] # [[:w:Christine Hoffler]] (1840-1923) [[Beduiin]] # [[:w:Margret Hofheinz-Döring]] (1910–1994) [[Soeng]] [[Faust]] [[Bridž]] [[Vaidlus]] [[Harmoonia]] # [[:w:Alicja Hohermann]] (1902-1943) [[Punapea]] # [[:w:Therese Holbein von Holbeinsberg]] (1785–1859) [[Mägi]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] [[Hoiukarp]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] [[Kärestik]] # [[:w:Sophie Holten]] (1858-1930) [[Värav]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] [[Suue]] [[Lumimari]] # [[:w:Berthe Hoola van Nooten]] (1817-1892) [[Kakao]] [[Tradeskantsia]] # [[:w:Gabrielle Hope]] (1916–1962) [[Lehm]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Eva Hoppach]] (1940-2014) [[Tunne]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Blanche Hoschedé Monet]] (1865-1947) [[Heinamaa]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Jõgi]] # [[:w:Antonina Houbraken]] (1686-1736) [[Paber]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Joséphine Houssaye]] (1840–1914) [[Ootamine]] # [[:w:Barbara Elisabeth van Houten]] (1863-1950) [[Tuba]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] [[Lamamine]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] [[Nutt]] # [[:w:Ernestine Huet]] (tegutses Pariisis 1848-1870) [[Flööt]] # [[:w:Julie Hugo]] (1797–1865) [[Turban]] # [[:w:Evgeniya Huka]] (* 1935) [[Tuvi]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Esther Anna Hunt]] (1875‑1951) [[Hiinlased]] # [[:w:Frances Emily Hunt]] (1864–1932) [[Muuseum]] # [[:w:Mary Young Hunter]] (1872–1947) [[Tüdruk]] # [[:w:Hannah Höch]] (1889–1978) [[Resignatsioon]] [[Masin]] [[Sünd]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Lucie Ingemann]] (1792–1868) [[Aednik]] # [[:w:Eva Ingman]] (1853–1914) [[Vest]] # [[:w:Dahlov Ipcar]] (1917–2017) [[Võiduajamine]] # [[:w:Talia Israeli]] (* 1976) [[Riiul]] # [[:w:Lucie van Dam van Isselt]] (1871-1949) [[Koorimine]] [[Latern]] [[Heeringas]] [[Rabarber]] [[Päevalill]] [[Torukübar]] [[Telling]] [[Omlett]] [[Kastan]] # [[:w:Ángela Icaza e Iturbe]] (1819-?) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Dzheni Ivanova]] (* 1990) [[Värin]] [[Muutumatus]] [[Kergus]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Ewa Jaczynska]] (* 1974) [[Värv]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] [[Sisemaailm]] # [[:w:Pauline Jamar]] (1850-1911) [[Rukkilill]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Michalina Janoszanka]] (1889–1952) [[Kevad]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] [[Kolm]] # [[:w:Marie-Victoire Jaquotot]] (1772–1855) [[Peegel]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] [[Rütm]] # [[:w:Phoebe Ann Pickering Hoyt Jenks]] (1847-1907) [[Liblikas]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] [[Nelk]] [[Muinasjutuvestja]] # [[:w:Sviatlana Jermakovič]] [[Jalgratas]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Isolde Maria Joham]] (1932-2022) [[Klaas]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Julia Jolin]] (1856-1924) [[Lusikas]] # [[:w:Ida Jolly Crawley]] (1867-1946) [[Hobune]] [[Magnoolia]] # [[:w:Genevieve Estelle Jones]] (1847-1879) [[Rästas]] # [[:w:Nina Lucy Mary Jones]] (1871-1926) [[Palm]] # [[:w:Erika Jonn]] (1865-1931) [[Skåne]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] [[Tuhkatriinu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] [[Päike]] # [[:w:Josephine Joy]] (1869–1948) [[Aaloe]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Isolde Jurina]] (1931–1985) [[Hunt]] # [[:w:Carole Jury]] (* 1975) [[Tuulelohe]] # [[:w:Virge Jõekalda]] (* 1963) [[Lumi]] [[Ärkamine]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Victoria Ka'iulani]] (1875–1899) [[Moon]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Stanisława de Karłowska]] (1876-1952) [[Lapsevanker]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Marie Cécile Kastner]] (1874-1966) [[Lavendel]] # [[:w:Theresa Kasun]] (aktiivne) [[Kook]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] [[Barbara Juliane von Krüdener]] [[Äratamine]] [[Ajalugu]] [[Johann Wolfgang Goethe]] [[Parnassos]] [[Haud]] # [[:w:Elizabeth Keith]] (1887–1956) [[Pruut]] # [[:w:Marie Keller-Hermann]] (1868-1952) [[Lilla]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Hansine Kerrn Eckersberg]] (1826-1860) [[Üheksavägine]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Elisabeth Keyser]] (1851–1898) [[Neiu]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Ilah Marian Kibbey]] (1883–1958) [[Redel]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] [[Soo]] # [[:w:Catharina Kiers]] (1839–1930) [[Okas]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] [[Koorem]] # [[:w:Mary Evelina Kindon]] (1849-1919) [[Seltskond]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] [[Revolutsioon]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Alberta Kinsey]] (1875–1952) [[Turg]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Vilma Kiss]] (1893-1943) [[Ketsemani]] # [[:w:Chigusa Kitani]] (1895–1947) [[Niit]] # [[:w:Esther Kjerner]] (1873-1952) [[Redel]] [[Paiseleht]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] [[Kikilips]] # [[:w:Anna Klein]] (1883–1941) [[Maaelu]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] [[Tihane]] # [[:w:Fay Kleinman]] (1912-2012) [[Õnn]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] [[Kaos]] # [[:w:Efrat Klipshtien]] (* 1971) [[Ettevaatus]] [[Nüüdiskunst]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] [[Pesumaja]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] [[Sõjatehnika]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] [[Põllumajandus]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] [[Lõikelill]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:w:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Tina Kofler]] (1872–1935) [[Võrkkiik]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] [[Metsasarv]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] [[Töö]] # [[:w:Irma Komlósy]] (1850-1919) [[Päevalill]] # [[:w:Ida Konek]] (1851-1942) [[Istumine]] # [[:w:Sophie Koner]] (1855–1929) [[Vuntsid]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Sofie Korner]] (1879-1942) [[Voodi]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] [[Silm]] [[Pudel]] # [[:w:Lidia Kozenitzky]] (1937-2013) [[Teine Moosese raamat]] [[Kosmoselend]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Christiane Koum Kingue]] (1962-) [[Aeg]] [[Meeldetuletus]] # [[:w:Eva Wioletta Kowalewska]] (1981-) [[Troon]] # [[:w:Pauline Kowarzik]] (1852-1930) [[Ehitamine]] # [[:w:Nathalie Kraemer]] (1891-1943) [[Õde]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Therese Kratky]] (1853–1914) [[Sõstar]] # [[:w:Lina Krause]] (1857-1916) [[Punarind]] # [[:w:Helene von Krauß]] (1870–1950) [[Tänav]] # [[:w:Johanne Cathrine Krebs]] (1848–1924) [[Jagamine]] # [[:w:Charlotte Christiane von Krogh]] (1827-1913) [[Paju]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] [[Ajaleht]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] [[Abielupaar]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Magda Kröner]] (1854–1935) [[Maasikas]] # [[:w:Anna von Krüdener]] (1795-1884) [[Söögituba]] # [[:w:Caroline Kubin]] (1860–1945) [[Tunne]] # [[:w:Ida Ivanka Kubler]] (* 1978) [[Mittemateriaalsus]] # [[:w:Kathleen Kucka]] (Q1902799) [[Punane]] # [[:w:Márta Kucsora]] (* 1979) [[Tekstuur]] # [[:w:Ida Kupelwieser]] (1870–1927) [[Rohumaa]] # [[:w:Ewa Kuryluk]] (*1946) [[Leszek Kołakowski]] [[Vari]] # [[:w:Amalia Kuylenstierna]] (1842-1909) [[Nartsiss]] # [[:w:Sigrid Kähler]] (1874-1923) [[Ristik]] [[Sigur]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Regina Kylberg-Bobeck]] (1843-1913) [[Rukis]] [[Rohelus]] [[Jaht]] [[Lõikus]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Carmen Laffón]] (1934-2021) [[Granaatõun]] # [[:w:Cécile Berthe Lafosse]] (fl. 1859-1878) [[Sadul]] # [[:w:Ava de Lagercrantz]] (1862-1938) [[Barett]] # [[:w:Olga Lagoda-Šiškina]] (1850-1881) [[Rukis]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Maria Lambiotte]] (1872-1930) [[Triibuline]] # [[:w:Chasida Landau]] (1926–2017) [[Palm]] [[Teeviit]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] [[Purskkaev]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Karin Larsson]], née Bergöö (1859-1928) [[Korsten]] # [[:w:Virginia Larsson]] (1844-1893) [[Almus]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Ida Pulis Lathrop]] (1859-1937) [[Peet]] [[Seeme]] [[Narmad]] # [[:w:Eugénie Latil]] (1808–1879) [[Käevõru]] # [[:w:Maggie Laubser]] (1886-1973) [[Kajakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] [[Gladiool]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Uudishimu]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Mary Lawrance]] (1776–1845) [[Ebaküdoonia]] # [[:w:Mabel Frances Layng]] (1881–1937) [[Buss]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Augusta Lebaron-Desves]] (19. saj) [[Jook]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Dora Fugh Lee]] (* 1930) [[Hotell]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Chester Lees]] (sünniaeg ei ole avalik, aktiivne, Kanada) [[Silmapiir]] [[Rapsiõli]] # [[:w:Marie-Claire Lefébure]] (* 1949) [[Vedur]] # [[:w:Jenny Legrand]] (fl. 1800-1835) [[Köök]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Sigrid Lehrbäck]] (1876–1923) [[Skulptuur]] # [[:w:Clare Leighton]] (1898–1989) [[Kott]] # [[:w:Kathryn Woodman Leighton]] (1876-1952) [[Kõrb]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Zélia Lenoir]] (1842–1919) [[Õu]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Adelaïde Leuhusen]] (1828-1923) [[Poiss]] # [[:w:Oksana Levtšišina]] (* 1961) [[Päikesetõus]] # [[:w:Yona Levy-Grosman]] (* 1948) [[Palm]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] [[Tilk]] # [[:w:Olga Liashenko]] (1979-) [[Pihlakas]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] [[Nõelasilm]] [[Tants]] [[Käsi]] # [[:w:Hilda Lindgren]] (1833–1917) [[Rooma]] # [[:w:Agda Lindqvist]] (1860–1889) [[Sukad]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] [[Olend]] # [[:w:Catharina Lintheimer]] (1685-1748) [[Liilia]] # [[:w:Emmy Lischke]] (1860-1919) [[Itaalia]] # [[:w:Beatrice Ethel Lithiby]] (1889–1966) [[Ladu]] [[Masinakirjutaja]] [[Kaarhall]] # [[:w:Lizza Littlewort]] (* 1963) [[Tüvi]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Hillegonda Femina Aleida Loder]] (1851-1897) [[Kaevamine]] # [[:w:Käthe Loewenthal]] (1878–1942) [[Alpid]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1783) [[Muhv]] [[Pärg]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Amelia Long]] (1762?-1837) [[Lagunemine]] # [[:w:Barbara Longhi]] (1552–1638) [[Maarja]] [[Pall]] # [[:w:Lola Lonli]] (* 1973) [[Välk]] # [[:w:Leota Williams Loop]] (1893-1940) [[Oleander]] # [[:w:Irene López de Castro]] (* 1967) [[Puri]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] [[Fuksia]] # [[:w:Matilda Lotz]] (1858-1923) [[Kaarik]] # [[:w:Candace Whittemore Lovely]] (* 1953) [[Tuli]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elupuu (mütoloogia)]] [[Paradiis]] # [[:w:Maria Loustau]] (1831-1899) [[Karp]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Léonie Louppe]] (1869-1920) [[Sirel]] # [[:w:Lena Lowis]] (1845–1919) [[Akaatsia]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Bertha Lum]] (1869-1954) [[Lumepall]] # [[:w:Harriet Randall Lumis]] (1870-1953) [[Loodus]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] [[Kurbus]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] [[Parukas]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] [[Autoportree]] [[Sõprus]] [[Pärastlõuna]] [[Vähk]] # [[:w:Emma Lutteroth]] (1854-1894) [[Paat]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] [[Trepp]] # [[:w:Emilia Lönblad]] (1865-1946) [[Blondiin]] [[Mets]] [[Leht]] # [[:w:Julie Lütken]] (1788–1816) [[Kleopatra]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Tjaarke Maas]] (1974–2004) [[Heeringas]] # [[:w:Ann Macbeth]] (1875-1948) [[Okasroosike]] [[Jõulud]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] [[Paradoks]] [[Helmes]] # [[:w:Margaret Macdonald Mackintosh]] (1864–1933) [[Kuu]] [[Lõhnaõli]] [[Suvi]] # [[:w:Jessie MacGregor]] (1847–1919) [[Hirm]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] [[Kroonleht]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Begoonia]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] [[Öö]] # [[:w:Hedwig von Madeweiss]] (1856 - pärast 1911) [[Profiil]] # [[:w:Catherine Madox Brown]] (1850–1927) [[Aritmeetika]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Jenne Chavaz Magafan]] (1916–1952) [[Tants]] # [[:w:Antonina Majewska]] (u 1845-1910) [[Tikand]] # [[:w:Aleksandra Makovskaja]] (1837-1915) [[Tulekahju]] # [[:w:Matilde Malenchini]] (1779-1858) [[Sall]] # [[:w:Tyra Malmström]] (1875-1928) [[Jõulukaktus]] # [[:w:Ida Maly]] (1894-1941) [[Lips]] # [[:w:Agnes Mannheimer Heiberg]] (1894-1934) [[Õunapuu]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Pepa Mařáková]] (1872-1907) [[Isa]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Marie Amalia Bartolini]] (1961-) [[Elevant]] # [[:w:Lilah Markman]] (* 1971) [[Nägu]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] [[Liblikaefekt]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Tania Marmolejo]] (* 1975) [[Segavereline]] # [[:w:Hedwig Marquardt]] (1884-1969) [[Linn]] [[Sebra]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Anna Martignoni]] (1820–1873) [[Rahvariie]] # [[:w:Adèle Martin]] (fl. 1831–1847) [[Vahistamine]] # [[:w:Irma Martin]] (1814–1876) [[Kolm]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinetti]] (1864-1921) [[Saabumine]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] [[Sirp]] [[Häälestamine]] [[Krüsanteem]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] [[Gepard]] # [[:w:Judith Mason]] (1938-2016) [[Vanadus]] # [[:w:Pia Massaci]] (1908-1992) [[Nukk]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Marthe Massin Verhaeren]] (1860–1931) [[Émile Verhaeren]] # [[:w:Aurora Mazzoldi]], (aktiivne) [[Depressioon]] # [[:w:Anna Matschie-Held]] (1859-1898) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Luise Max-Ehrler]] (1850–1920) [[Telegramm]] # [[:w:Mabel May]] (1877-1971) [[Mürsk]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Rosa Mayreder]] (1858–1938) [[Tokkroos]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Mary McEvoy]] (1870-1941) [[Punapea]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Sarah McGregor]] (''fl''. 1907-1918) [[Kammimine]] # [[:w:Neysa McMein]] (1888–1949) [[Vihmavari]] [[Sulg]] # [[:w:Hedwig Mechle-Grosmann]] (1857–1928) [[Lõng]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] [[Kastan]] [[Astelpaju]] # [[:w:Dora Meeson]] (1869-1955) [[Küngas]] # [[:w:Mary Blood Mellen]] (1819-1886) [[Laine]] [[Vaade]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Moje Menhardt]] (* 1934) [[Harpüia]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Frieda Menshausen-Labriola]] (1861-1939) [[Rododendron]] [[Palveraamat]] # [[:w:Bertha Menzler Peyton]] (1871-1947) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Blanka Mercère]] (1883-1937) [[Reväär]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Ruth Mercier]] (''fl''. 1882-1915) [[Roos]] # [[:w:Olga Louise Merck]] (fl. 1900ndate algus) [[Tapeet]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] [[Lobeelia]] [[Jasmiin]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] [[Rohutirts]] [[Banaan]] [[Alpikann]] [[Ööliblikas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] [[Matteuse evangeelium]] # [[:w:Fernande de Mertens]] (1850–1924) [[Vanaisa]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Georgette Meunier]] (1859-1951) [[Võhumõõk]] # [[:w:Marie Meuret-Philippot]] (1887-1939) [[Talu]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Leopoldine Louise von Meyern-Hohenberg]] (1815–1865) [[Jahikoer]] # [[:w:Clémence Michel]] (1849-1925) [[Sadam]] # [[:w:Fritzi von Mikesch]] (1853-1891) [[Asi]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Cassandra Lynn Miller]] (sünniaeg teadmata, aktiivne, sünesteesia) [[Igatsus]] # [[:w:Lilian May Miller]] (1895-1943) [[Kuuvalgus]] # [[:w:Anne Flore Millet]], marquise de Bréhan (1749-1826) [[Lein]] # [[:w:Louisa Davis Minot]] (1788-1858) [[Niagara juga]] # [[:w:Marta Minujín]] (1943- ) [[Raamat]] [[Paabeli torn]] # [[:w:Aurora Mira Mena]] (1863-1939) [[Ahel]] # [[:w:Magdalena Mira Mena]] (1859-1930) [[Lesk]] [[Tikkimine]] # [[:w:Natasza Mirak]] (* 1976) [[Tasakaal]] [[Võimalikkus]] [[Tõus ja mõõn]] [[Üksindus]] [[Kummel]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Edith Mitchill Prellwitz]] (1864-1944) [[Kübar]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] [[Lapp]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] [[Kauss]] [[Tüdruk]] # [[:w:Tina Modotti]] (1896–1942) [[Nukunäitleja]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Elin Molin]] (1855-1948) [[Lehvik]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Paula Monjé]] (1849-1916) [[Trepp]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Ellen Montalba]] (1842-1902) [[Tukkumine]] [[Pats]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Lola Mora]] (1866–1936) [[Purskkaev]] # [[:w:Dvora Morag]] (* 1949) [[Kroonlühter]] # [[:w:Anna Morandi Manzolini]] (1714-1774) [[Aju]] [[Kõrv]] # [[:w:Vittoria Morelli]] (1892-1931) [[Tee (jook)]] # [[:w:Mary DeNeale Morgan]] (1868-1948) [[Tiik]] [[Küpress]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:Caroline von Moro]], née Rainer (1815-1885) [[Varemed]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Maria Anna Moser]] (1758–1838) [[Maarja]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Léonie Mottart-van Marcke]] (1862-1936) [[Vaarikas]] [[Kaalikas]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Hélène Mouriquand]] (1918-2018) [[Purk]] # [[:w:Clara Mørch]] (1851–1935) [[Norra]] # [[:w:Vera Muhhina]] (1889-1953) [[Nõukogude Liit]] [[Tööline ja kolhoositar]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] [[Takjas]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Hermine Munsch]] (1867–1904) [[Poiss]] # [[:w:Maina-Miriam Munsky]] (1943-1999) [[Kirurgia]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] [[Kuslapuu]] [[Õun]] [[Kroonleht]] # [[:w:Josephine Margaret Muntz Adams]] (1862-1949) [[Kiri (post)]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Josefa Murillo y Bravo de Vela]] (enne 1860-1899) [[Hertsog]] # [[:w:Alice Jane Muskett]] (1869–1936) [[Tänav]] # [[:w:Annie Feray Mutrie (1826-1893) [[Luuderohi]] # [[:w:Martha Darley Mutrie]] (1824-1885) [[Elurikkus]] [[Orhidee]] # [[:w:Kadri Mälk]] (1958-2023) [[Kadri Mälk]] [[Amneesia]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Else Möckel]] (1901-1976) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Caroline Amalie Müller]] (1843–1923) [[Roheline]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Sanna Myrttinen]] [http://www.sanna-art.com/] [[Udu]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punamütsike]] # [[:w:Maud Naftel]] (1856-1890) [[Asalea]] # [[:w:Georgeta Năpăruș]] (1930-1997) [[Avalikkus]] # [[:w:Clara Nargeot]] (1824-1900) [[Viinapuu]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Jane Nasmyth]] (1788–1867) [[Tamm]] [[Nõmm]] [[Loch Nessi koletis]] # [[:w:Mary Neal Richardson]] (1859-1937) [[Viiuldaja]] # [[:w:Elizabeth A. Nedwick]] (aktiivne XIX-XX saj vahetuse paiku) [[Ornament]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] [[Liilia]] [[Leeder]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Sibylle Neff]] (1929-2010) [[Üksindus]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] [[Banaan]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Lisa Nicvert]] (https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Pylea) [[Vaher]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Mary Altha Nims]] (1817-1907) [[Värav]] [[Mustvalge]] # [[:w:Aliza Nisenbaum]] (* 1977) [[T-särk]] [[New York Times]] # [[:w:Béatrice Nodé-Langlois]] (1940-) [[Purk]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Shōhin Noguchi]] (1847-1917) [[Luuletus]] # [[:w:Ragnhild Nordensten]] (1888-1951) [[Stiihia]] # [[:w:Victorine Nordenswan]] (1838–1872) [[Johannese evangeelium]] [[Kurbus]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] [[Lehvitamine]] [[Hernes]] [[Puhkus]] # [[:w:Anna Nordlander]] (1843-1879) [[Kuulamine]] [[Haigus]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Elin Johanna Nordlund]] (1855-1932) [[Uni]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] [[Jaapan]] [[Nõges]] [[Palm]] # [[:w:Maria Nostitz-Wasilkowska]] (1858-1922) [[Binokkel]] [[Neiu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] [[Hani]] [[Õrnus]] # [[:w:Věra Nováková]] (* 1928) [[King]] [[Relv]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Helga Numell-Hohental]] (1869-1907) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] [[Paju]] [[Kinnas]] [[Jõululaul]] [[Suutäis]] [[Uisutaja]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] [[Mai]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] [[Trepp]] [[Maiustus]] # [[:w:María Obligado de Soto y Calvo]] (1857-1938) [[Normandia]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] [[Muusika]] [[Peegelpilt]] [[Ülikool]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Elizabeth Olds]] (1896–1991) [[Teras]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] [[Triibuline]] # [[:w:Dagmar Olrik]] (1860–1932) [[Mungalill]] # [[:w:Ioana Olteș]] (1927-2007) [[Holokaust]] # [[:w:Rose O'Neill]] (1874-1944) [[Poissmees]] # [[:w:Marie Onken-Palme]] (1871–1951) [[Metsviinapuu]] [[Horvaatia]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Ruth Orenbach]] (* 1955) [[Täiskuu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Josefine Osnaghi]] (1861–1939) [[Pits]] # [[:w:Hedwig Cecile Albertine van Osselen]] (1871-1936) [[Kirikakar]] # [[:w:Anna Ostroumova-Lebedeva]] (1871-1955) [[Labor]] # [[:w:Joyce Owens]] (aktiivne, sünniaeg ei ole avalik) [[Reljeef]] # [[:w:Corrie Pabst]] (1866-1943) [[Tühisus]] [[Kloun]] # [[:w:Magda Pach]] Magdalene Frohberg (1884-1950) [[Kulm]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] [[Raamatuköitja]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Aniela Pająkówna]] (1864–1912) [[Muusik]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] [[Mercedes]] # [[:w:Gerda Palm]] (1871-1949) [[Roheline]] # [[:w:Adelaide Coburne Palmer]] (1851-1928) [[Oranž]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Ernestine Panckoucke]] (1784-1860) [[Mandlipuu]] # [[:w:Henny Panduro]] (1863–1930) [[Dramaatilisus]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria Pardos Ferreira Lage]] (1866-1928] [[Vaesus]] # [[:w:Esther-Catherine Paris-Persenet]] (1804-1887) [[Pesa]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Magdalena van de Passe]] (1600-1638) [[Majakas]] # [[:w:Deborah Griscom Passmore]] (1840-1911) [[Hallitus]] # [[:w:Anna Pasternak]] (* 1943) [[Turism]] [[Mobiiltelefon]] [[Jooksmine]] # [[:wMarion Patten]] (1889-1941) [[Eksootika]] # [[:w:Petra Paul]] (?) [[Menstruatsioon]] # [[:w:Emmy Paungarten]] (1874–1947) [[Kinnas]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] [[Lamp]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Ruth Payne Burgess]] (1865-1934) [[Hiina]] # [[:w:Harriet Christina Cany Peale]] (1799-1869) [[Kivi]] # [[:w:Margaretta Angelica Peale]] (1795-1882) [[Kataloog]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] [[Käärid]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Jonna Pedersen]] (* 1971) [[Telefoninumber]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] [[Laudlina]] [[Vahukulp]] [[Sõel]] [[Särg]] [[Nuga]] # [[:w:Mary Forrer Peirce]] (1838–1929) [[Õitseng]] # [[:w:Agnes Lawrence Pelton]] (1881–1961) [[Liivatorm]] # [[:w:Lydia Penrose]] (1787-1842) [[Kukehari]] [[Kirikakar]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Louisa Ellen Perman]] (1854–1921) [[Nartsiss]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Maria Peter-Reininghaus]] (1883–1934) [[Sild]] # [[:w:Anna Peters]] (1843-1926) [[Müür]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] [[Sõbranna]] [[Hagu]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] [[Triikimine]] # [[:w:Helma Petrick]] (* 1940) [[Puu]] # [[:w:Nadežda Petrović]] (1873-1915) [[Serbia]] [[Mets]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Ammi Phillips]] (1788–1865) [[Tüdruk]] # [[:w:Louise Pickard]] (1865-1928) [[Fuksia]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Elisabeth Pillard]] (''fl.'' 1886) [[Modell]] # [[:w:Margherita Pillini]] (floruit 1883-1900) [[Töö]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koduloom]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Anna Plommer]] (1836-1890) [[Vool]] # [[:Frederica Louisa Edith Plunket]] (1838–1886) [[Käoking]] # [[:Katherine Plunket]] (1820-1932) [[Käoking]] # [[:w:Meta Plückebaum]] (1876-1945) [[Istumine]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Sidonie de Polignac]] (1797–1871) [[Lokid]] # [[:w:Maria Luiza Pompeu]] (1883–1966) [[Teater]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] [[Kubism]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Jane Poupelet]] (1874–1932) [[Pediküür]] # [[:w:Harriet Powers]] (1837-1910) [[Tekstiil]] # [[:w:Anne Pratt]] (1806-1893) [[Paju]] [[Ülane]] [[Sigur]] [[Ussikeel]] [[Rukkilill]] [[Kibuvits]] [[Ristik]] [[Putk]] [[Tatar]] [[Kassinaeris]] [[Huulhein]] [[Kastehein]] [[Kõrkjas]] # [[:w:Annie Louisa Prat]] (1861-1960) [[Viirpuu]] [[Kassitapp]] [[Käokeel]] # [[:w:Katharina von Predl]] (1790-1851) [[Missa]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Annie Louisa Pressland]] (1862-1933) [[Lillhernes]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Alice Price]] (''floruit'' 1881-1882) [[Jalutamine]] # [[:w:Jenny Prinssay]] (fl. 1790-1850) [[Saar]] # [[:w:Eleni Prosalenti]] (1870-1911) [[Laev]] # [[:w:Jaime Prosser]] (? aktiivne, Austraalia) [[Lammas]] [[Rooste]] # [[:w:Caja Prytz]] (1877–1916) [[Vokk]] # [[:w:Bolette Puggaard]] (1798-1847) [[Puu]] # [[:w:María Luisa Puiggener]] (1867-1921) [[Pandimaja]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] [[Köök]] # [[:w:Doramaria Purschian]] (1890-1972) [[Tulp]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Marguerite Putsage]] (1868-1946) [[Juuksur]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] (1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Amelie Quiding]] (1857-1901) [[Pragu]] # [[:w:Diana Quinby]] (* 1967) [[Kõht]] # [[:w:Lucrezia Quistelli della Mirandola]] (1541-1594) [[Müstika]] # [[:w:Rachel Rabinovitch]] (* 1956) [[Moon]] # [[:w:Sophie Rachlenko]] (* 1947) [[Muusika]] [[Ameerika Ühendriigid]] # [[:w:Marguerite Radoux]] (1873-1943) [[Punane]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] [[Florence Nightingale]] [[Troon]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Nevenka Rajković]] (1949-2005) [[Aegruum]] [[Bassein]] # [[:w:Joanna Rajkowska]] (* 1968) [[Palm]] # [[:w:Natalia Rak]] (* 1986) [[Punkar]] [[Suudlus]] # [[:w:Helene Ranna]] (1898-1946) [[Pulm]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Mary F. Raphael]] (1861-1942) [[Raudrüü]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Aiga Rasch]] (1941-2009) [[Liblikas]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Elise Sophie Andrea Ravn]] (19. saj]] [[Vaas]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] [[Inglismaa]] [[Edinburgh]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] [[Öökuub]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Hermine von Reck]] (1833–1906) [[Nümf]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] [[Pärl]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Emilie Reinbeck]] (1794–1846) [[Õhtu]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Reinhard]] (1775–1844) [[Almus]] # [[:w:Elizabeth H. Remington]] (1826–1917) [[Puuvill]] # [[:w:Grace Renzi]] (1922–2011) [[Päikesepaiste]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Ethel Rhind]] (1877–1952) [[Suur reede]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Juliette de Ribeiro]] (1810–1885) [[George Sand]] # [[:w:Anna Richards Brewster]] (1870–1952) [[Maalimine]] [[Kudumine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] [[Pronks]] [[Tsinnia]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Susanne Riegelnik]] (* 1948) [[Manhattan]] # [[:w:Sandra Rienäcker]] (* 1968) [[Observatoorium]] # [[:w:Pauline Rifer de Courcelles]], abielus Knip (1781-1851), Henriëtte Ronner-Knipi ema [[Lind]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Elma Roach]] (1897-1942) [[Linn]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Suze Robertson]] (1855–1922) [[Akt]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] [[Vabatahtlik]] # [[:w:Marietta Robusti]] (1560?–1590) [[Madrigal]] # [[:w:Marguerite Robyns]] (1868-1930) [[Ilm]] [[Udu]] # [[:w:Yolande de La Rochefoucauld]] (1849-1905) [[Tubakas]] # [[:w:Anna Rogler-Kammerer]] (* 1943) [[Tants]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] [[Naine]] [[Tango]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] [[Prillid]] [[Võti]] [[Kihlus]] # [[:w:Paula Roesler]] (1875–1941) [[Mänd]] # [[:w:María Roësset Mosquera]] (1882–1921) [[Tüdruk]] # [[:w:Gretchen Woodman Rogers]] (1881-1967) [[Karusnahk]] # [[:w:Minnie Rogers Steele]] (1860-1940) [[Purjelaev]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] [[Klaver]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] [[Päevalill]] [[Lillkapsas]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] [[Hüatsint]] [[Doomino]] # [[:w:Ellen Roosval von Hallwyl]] (1867–1952) [[Tants]] # [[:w:Harmonia Rosales]] (* 1984) [[Jumal]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] [[Metronoom]] # [[:w:Mathilda Rotkirch]] (1813–1842) [[Kopeerimine]] # [[:w:Arabella Elizabeth Roupell]] (1817–1914) [[Freesia]] # [[:w:Marguerite Rousseau]] (1888-1948) [[Tennis]] [[Lõbusõit]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] [[Mooruspuu]] [[Jänesekapsas]] [[Kannatuslill]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] [[Gladiool]] # [[:w:Margaret A. Rudisill]] (1844-1933) [[Hani]] # [[:w:Andrée Ruellan]] (1905-2006) [[Turg]] # [[:w:Rosa Rush]] (1905-1971) [[Töö]] # [[:w:Michele Rushworth]] (aktiivne, sünniaastat pole teada) [[Dirigent]] # [[:w:Ora Ruven]] (* 1948) [[Venus]] [[Mees]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Daniele Van Ruyskensvelde]] kunstnikunimi Danieli, (1934-1982) [[Paradiis]] # [[:w:Elselina Angenita Cornelia Röder]] (1820-1900) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] [[Loterii]] # [[:w:Clara Sachs]] (1862–1921) [[Lill]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] [[Rist]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Adelaide Salati]] (1926-2020) [[Pudel]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] [[Embus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Kika Salvi]] (Cristiane Salvi, aktiivne, Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik, sünniaeg ei ole avalik) [[Vannituba]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Marie Sandholt]] (1872–1942) [[Emadus]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] [[Pärl]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Virginie Sartorius]] (1828-1908) [[Marmor]] # [[:w:Nira Savir]] (* 1945) [[Põlev põõsas]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Benedicte Scheel]] (1851–1929) [[Sirel]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Betty Scheer]] (1941-2006) [[Liblikas]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Hedwig Scherrer]] (1878–1940) [[Kask]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Leis Schjelderup]] (1856–1933) [[Poiss]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[Kingapael]] [[Pagar]] [[Söömine]] [[Tervenemine]] [[Punane]] [[Müts]] [[Tööline]] [[Nartsiss]] [[Sookail]] # [[:w:Emma Schlangenhausen (1882–1947) [[Jõulud]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Katharina Scholz-Wanckel]] (1916-2009) [[Elurõõm]] # [[:w:Anna Schønheyder]] (1877–1927) [[Kantsel]] # [[:w:Bertha Schrader]] (1845–1920) [[Toomkirik]] # [[:w:Helena Schrammówna]] (1879-1942) [[Karjamaa]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Martha Schrottenbach]] (1865-1939) [[Ahi]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Natalie Schultheiss]] (1865–1952) [[Karikas]] # [[:w:Ida von Schulzenheim]] (1859-1940) [[Koer]] # [[:w:Adele Schuster]] (1812-1890) [[Moon]] [[Eedelveiss]] # [[:w:Donna Norine Schuster]] (1883-1953) [[Uni]] [[Kontsert]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] [[Murakas]] # [[:w:Sophie Schäppi]] (1852-1921) [[Sügis]] [[Urb]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] [[Lehvik]] [[Kellamees]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Harriet Scott (Morgan)]] (1830–1907) [[Känguru]] # [[:w:Christabel Scrymser]] (1885-?]] [[Püssirohi]] # [[:w:Diana Scultori Ghisi]] (1547–1612) [[Apollo]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Klára Sedlo]] (* 1993) [[Taim]] [[Kiusamine]] # [[:w:Lilly Segerdahl]] (1874–1946) [[Ketramine]] # [[:w:Caroline Sehlmeyer]] (1906-?) [[Küngas]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières]] (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Hagit Shahal]] (* 1950) [[Pediküür]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] [[Kõrv]] [[Guvernant]] # [[:w:Nurit Shany]] (* 1956) [[Laine]] [[Mänd]] [[Vesiroos]] [[Tulekahju]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] [[Kuulujutt]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Elizabeth Shippen Green]] (1871–1954) [[Vaade]] # [[:w:Ikeda Shōen]] (1886-1917) [[Sügis]] # [[:w:Uemura Shōen]] (1875-1949) [[Luule]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Kristel Sibul]] [[Tartu Kunstimuuseum]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Hilda Mary Sides]] (1871 - pärast 1926) [[Tempel]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Laura Siemieńska]] (1870–1926) [[Ajalehepoiss]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ludmilla Siim]]* (1938–) [[Andres Ehin]] [[Kalevala]] [[Vend]] [[Hein]] [[Ring]] [[Talv]] [[Peegel]] [[Gladiool]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] [[Pesuköök]] # [[:w:Maria Guilhermina Silva Reis]] (''fl''. 19. saj) [[Torn]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Mira de Simone]] (* 1960) [[Aeg]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Winnaretta Singer]] (1865-1943) [[Lokid]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] [[Mõistlikkus]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] [[Vöö]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] [[Daalia]] [[Kibuvits]] # [[:w:Henriette Sjöberg]] (1842–1915) [[Kuldrenett]] # [[:w:Jeannette Slager]] (1881-1945) [[Talv]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] [[Suudlus]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Dorothea Elizabeth Smith]] (1804-1864) [[Banaan]] [[Granaatõun]] # [[:w:Jessie Willcox Smith]] (1863-1935) [[Ema]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] [[Lepp]] [[Kuldking]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] [[Lill]] # [[:w:Augusta Soldan]] (1826-1886) [[Tänavamuusik]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] [[Pikksilm]] [[Hommik]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Élisabeth Sonrel]] (1874–1953) [[Pühad]] [[Putk]] # [[:w:Zuriñe Soto]] (* 1979) [[Haav]] # [[:w:Clara Soule]] (''fl.'' 1856–1863) [[King]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Elizabeth Emma Soyer]] (1813-1842) [[Laps]] # [[:w:Marie Haughton Spaeth]] (1870-1937?) [[Kask]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] [[Sõnum]] [[Ploom]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Marie Spieler]] (1845-1913) [[Poola]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Iwona Szewczyk]] (1970-) [[Psalmid]] # [[:w:Zofia Szymanowska-Lenartowicz]] (1825–1870) [[Lokid]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Evelina Stading]] (1797–1829) [[Park]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Agnes Stamer]] (1855-1894) [[Paat]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Stangl]] (* 1961) [[Kvantiteet]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] [[Jõulud]] [[Marmor]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Edyth Starkie]] (1867–1941) [[Loor]] # [[:w:Louisa Starr-Canziani]] (1845-1909) [[Habe]] [[Välismaalased]] # [[:w:Emma Stebbins]] (1815–1882) [[Purskkaev]] # [[:w:Susanna van Steenwijk]], née Gaspoel (u 1610 - pärast 1653) [[Arhitektuur]] # [[:w:Virginia Frances Sterrett]] (1900-1931) [[Kilpkonn]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] [[Muuseum]] [[Pühapäev]] # [[:w:Martha Stettler]] (1870–1945) [[Vurrkann]] # [[:w:Fanny Stevenson]] (1840-1914) [[Robert Louis Stevenson]] # [[:w:Pauline Stimming]] (1836–) [[Romad]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] [[Aforism]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Irene Stoegmann-Bohrn]] (1864–ca. 1919) [[Lodjapuu]] # [[:w:Christina Stoel]] (1859-1908) [[Kartul]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] [[Paaž]] [[Rong]] [[Nutt]] # [[:w:Sarah Stone]] (1760—1844) [[Muuseum]] [[Varaan]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] [[Neli]] # [[:w:Dorothea Storm-Kreps]] (1734-1772) [[Pirn]] # [[:w:Eva Stort]] (1855–1936) [[Aken]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Elisabeth Strempel]] (1840-1912) [[Rist]] # [[:w:Bertha Elizabeth Stringer Lee]] (1869-1937) [[Rododendron]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Elizabeth Strong]] (1855-1941) [[Uni]] # [[:w:Edith Struben]] (1868–1936) [[Gardeenia]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Mary Stuart]] (1542-1587) [[Tikand]] # [[:w:Margarita Sturesson]] (* 1971) [[Magnoolia]] # [[:w:Marie Stüler-Walde]] (1868-1904) [[Laul]] # [[:w:Elizabeth F. Summers]] (1888-?) [[Elekter]] # [[:w:Christine Sundberg]] (1837-1892) [[Karahvin]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Hanna Suomalainen]] (1874-1948) [[Soomlased]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Ruth Sutherland]] (1884-1948) [[Võrkkiik]] # [[:w:Sara Svensson]] (1835-1896) [[Lugeja]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] [[Lootus]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Sõjalaev]] [[Lapselaps]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Edda Sörensen]] (* 1941) [[Lootos]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] [[Krüsanteem]] [[Viinapuu]] [[Haigus]] # [[:w:Theresa Sylvester Stannard]] (1898-1947) [[Kalla]] # [[:w:Marta Šmatava]] (aktiivne, sünniaeg teadmata) [[Dialoog]] [[Ruut]] [[Kaks]] [[Muinasjutt]] [[Puhkus]] # [[:w:Camilla Zach-Dorn]] (1859-1951) [[Kaks]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Lena Zaidel]] (* 1962) [[Koaala]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Cathrine Helene Zernichow]] (1864-1942) [[Kassinaeris]] # [[:w:Mimmi Zetterström]] (1843-1885) [[Maalimine]] [[Rootsi]] # [[:w:Jin Zhang]] (1884-1939) [[Pääsuke]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Lorena Ziraldo]] (tegev alates 1980ndatest) [[Elizabeth II]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Marguerite Zorach]] (1887–1968) [[California]] # [[:w:Agnes Gabrielle Tait]] (1894-1981) [[Manhattan]] # [[:w:Carmela Tal Baron]] (* 1942) [[Elevant]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] [[Lumesadu]] # [[:w:Nomi Tannhauser]] (* 1956) [[Nööp]] [[Pilk]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] [[Torn]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Mathilde Tardif]] (1872-1929) [[Kavaler]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Minna Tayler]] (fl. 1884-1937) [[Kollane]] # [[:w:Mary Smyth Perkins Taylor]] (1875–1931) [[Kanal]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Sara Teixeira de Mattos]] (1814–1893) [[Näitamine]] # [[:w:Josefa Teixidor i Torres]] (1865—1914) [[Akvarell]] # [[:w:Valeria Telkessy]] (1870-1950) [[Sügis]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepikoda]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Emma Beach Thayer]] (1850–1924) [[Ämblik]] # [[:w:Emma Homan Thayer]] (1842-1908) [[Lupiin]] # [[:w:Ellen Thayer Fisher]] (1847-1911) [[Tamm]] [[Sõnajalg]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Monokkel]] [[Teadlane]] # [[:w:Ellen Thesleff]] (1869–1954) [[Pliiats]] # [[:w:Maria Theresa van Thielen]] (1640–1706) [[Klaas]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] [[Hommik]] # [[:w:Harriet Anne Hooker Thiselton-Dyer]] (1854–1945) [[Jasmiin]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Paula Maria Margarethe Thomass]] (1885–1939) [[Tomat]] [[Gaasimask]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] [[Karikakar]] [[Ülane]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] [[Aster]] [[Kullerkupp]] [[Kaev]] [[Lumimari]] [[Oks]] [[Pihlakas]] [[Ristik]] [[Begoonia]] [[Mimoos]] [[Angervaks]] [[Floks]] [[Vaarikas]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Marie Thornam]] (1857–1901) [[Loodus]] [[Jasmiin]] # [[:w:Elfriede Thum]] (1886-1952) [[Raamat]] [[Sügis]] # [[:w:Patty Prather Thum]] (1853-1926) [[Liilia]] # [[:w:Maria Thymann]] (1867-1928) [[Mööbel]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Mary Bradish Titcomb]] (1858-1927) [[Nõlv]] # [[:w:Anna Maria Tobler]] (1882-1935) [[Rohumaa]] # [[:w:Elitsa Todorova]] (* 1929) [[Ööpäev]] # [[:w:Poleksija Todorović]] (1848-1939) [[Belgrad]] # [[:w:Emma Toll]] (1847-1917) [[Stockholm]] # [[:w:Virginia Tomescu Scrocco]] (1886–1950) [[Päevavari]] # [[:w:Marie Caire-Tonoir]] (1860-1934) [[Perekond]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Elisabeth Tornøe]] (1847-1933) [[Järv]] # [[:w:Honys Torres]] (sünniaeg teadmata, aktiivne) [[Donald Trump]] # [[:w:Marta Torres]] (* 1965) [[Veebruar]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Eng Tow]] (1947-) [[Riis]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Ann Agnes Trail]], nunnana Agnes Xavier (1798–1872) [[Piiskop]] # [[:w:Maj Trang Olson]] (* 1956) [[Unistus]] # [[:w:Hede von Trapp]] (1877–1947) [[Juuksed]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] [[Sulg]] # [[:w:Eugénie Tripier Le Franc]] (1797-1872) [[Ateljee]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eliza H. Trotter]] (floruit 1811-1814) [[Caroline Lamb]] # [[:w:Ellen Trotzig]] (1878-1949) [[Küngas]] [[Vihm]] [[Tulp]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Judith Ann Tucker]] (1960-2023) [[Maja]] [[Asukoht]] # [[:w:Eliza Turck]] (1832-1891) [[Ohakas]] [[Harakas]] # [[:w:Marie-Marguerite Turner]] (1863–1936) [[Alastus]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Helene Tüpke-Grande]] (1871-1946) [[Sadam]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Märtha Tynell]] (1865-1930) [[Sügis]] # [[:w:Katrin Ullmann]] (1957-) [[Mägi]] # [[:w:Sophie Unternährer]] (fl. 1865–1885) [[Kärbes]] # [[:w:Júlia Vajda]] (1913-1982) [[Lõpp]] [[Roheline]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Lette Valeska]] (1885–1985) [[Judaism]] [[Meeleheide]] # [[:w:Nina Valetova]] (* 1958) [[Võõras]] [[Päikesetuul]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] [[Lammas]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] [[Laudlina]] [[Köögilaud]] [[Lõhn]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] [[Elupuu]] [[Raudrohi]] [[Kurereha]] [[Vaher]] [[Puju]] # [[:w:Isabelle Catherine van Assche]] (1794-?]] [[Kojuminek]] # [[:w:Martha Van Coppenolle]] (1912-2004) [[Vaip]] # [[:w:Marie van Marcke]] (1800-1882) [[Küla]] # [[:w:Gabrielle Maria Van Meerbeke]] (1860–1912) [[Kapuuts]] # [[:w:Margo Veillon]] (1907-2003) [[Tants]] # [[:w:Kathrin Veits-Kick]] (1909-1997) [[Paavst]] # [[:w:Eva Vejražková]] (*1956) [[Normandia]] [[Muna]] # [[:w:Rosa Venneman]] (1825-1909?) [[Lehm]] # [[:w:Marguerite Verboeckhoven]] (1865–1949) [[Ilm]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Danica Veselinović]] (* 1992) [[Loovus]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Virginia Vezzi]] (1601-1638) [[Mõõk]] # [[:w:Victoria Melita von Sachsen Coburg und Gotha]] (1876-1936) [[Pelargoon]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Ana Vidigal]] (* 1960) [[Värin]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] Commonsist kustutatud # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] [[Ümbrik]] [[Tamburiin]] [[Laen]] [[Musliin]] # [[:w:Emma De Vigne]] (1850–1898) [[Krüsanteem]] # [[:w:Charlotte Vignon]] (1639–) [[Virsik]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] [[Joonistamine]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Julie Volpelière]] (–1842) [[Teenijad]] # [[:w:Clara Voortman]] (1856–1926) [[Rododendron]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Helene Augusta Vosgraff]] (1853–1935) [[Vanadus]] # [[:w:Emilie Vouga]] (1839-1909) [[Võilill]] # [[:w:Cornelia Vrolijk]] (1944-2015) [[Päevitamine]] # [[:w:Iryna Vysheslavska]] (* 1939) [[Kiiev]] # [[:w:Trude Waehner]] (1900-1979) [[New York]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] [[Suitsetaja]] [[Inspiratsioon]] [[Jõulupuu]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Alice Walker]] (fl. 1860ndad) [[Lugu]] # [[:w:Ethel Walker]] (1861-1951) [[Lips]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Emelie Wallenskiöld]] (1830–1895) [[Meteoor]] # [[:w:Adele Walter]] (fl. 1890ndatel) [[Lumeroos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] [[Tallinn]] [[Karikakar]] [[Kann]] [[Süsi]] [[Lehvik]] [[Kips]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Henrietta Ward]] (1832-1924) [[Roosa]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Doris Waschk-Balz]] (* 1942) [[Osi]] # [[:w:Anna Waser]] (1678-1714) [[Teismeline]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] [[Orav]] # [[:w:Susan Watkins]] (1875–1913) [[Käekott]] [[Kollane]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] [[Maksuamet]] [[Bakhanaal]] # [[:w:Mili Weber]] (1891-1978) [[Ohakas]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] [[Kanal]] [[Õlipuu]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] [[Ballett]] [[King]] [[Löök]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Lehvik]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] [[Võilill]] [[Piibel]] [[Klaver]] [[Palve]] [[Nõges]] [[Lubi]] [[Helilooja]] [[Kasvuhoone]] [[Päikesekiir]] [[Resignatsioon]] [[Kastan]] [[Roosipärg]] [[Elurõõm]] # [[:w:Yocheved Weinfeld]] (* 1947) [[Ajalugu]] [[Kordus]] # [[:w:Agnes Weinrich]] (1873-1946) [[Kubism]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Ana Weiss de Rossi]] (1892-1953) [[Kleit]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Mabel Wellington Jack]] 1899-1975 [[Auk]] [[Magamine]] # [[:w:Jane Wells Webb Loudon]] (1807–1858) [[Naistepuna]] # [[:w:Marie von Wening-Ingenheim]] (1849-1913) [[Oja]] # [[:w:Martha Wenzel]] (1859–1943) [[Ootamine]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] [[Öö]] [[Traagika]] [[Leedu]] [[Tuul]] [[Palve]] [[Lubi]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Elisabeth Wesmael]] (1863–1953) [[Toonekurg]] # [[:w:Lilian Westcott Hale]] (1880–1963) [[Loor]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] [[Müür]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Marie Weyher]] mitte mingit infot ei ole [[Tulp]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] [[Harriet Beecher Stowe]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Mary Vermuyden Wheelhouse]] (?-1947) [[Tants]] # [[:w:Annie Renouf Whelpley]] (1852-ca. 1928]] [[Naine]] # [[:w:Beatrice Whistler]] (1857–1896) [[Roosa]] # [[:w:Edith White]] (1855–1946) [[Apelsin]] # [[:w:Camelia Whitehurst]] (1871-1936) [[Hollandlased]] # [[:w:Sarah W. Whitman]] (1842–1904) [[William James]] [[Henry Wadsworth Longfellow]] [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Olive E. Whitney]] (19. saj) [[Vöötorav]] # [[:w:Helen Whitney Kelley]] (1852-1910) [[Ingver]] [[Riis]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Janina Wierusz Kowalska]] (* 1949) [[Sekund]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] [[Päevavari]] [[Lehvik]] [[Naer]] [[Kael]] [[Üksindus]] [[Sepikoda]] # [[:w:Janie Wilkinson Whyte]] (1869–1953) [[Kellukas]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Lily Williams]] (1874-1940) [[Iirimaa]] # [[:w:Abby Williams Hill]] (1861-1943) [[Kuusk]] # [[:w:Chrisje van der Willigen]] (1850-1931) [[Õun]] # [[:w:Cordelia Wilson]] (1876-1953) [[Mais]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] [[Oktoober]] [[Alpikann]] [[Mai]] [[Päikesepaiste]] [[Jalakas]] [[Härmatis]] # [[:w:Pauline Wissant]] (''fl''. 1868-1885) [[Ovidius]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] [[Sarapuu]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Maria Wodzińska]] (1819-1896) [[Vend]] # [[:w:Petronella van Woensel]] (1785–1839) [[Merikarp]] # [[:w:Dorette Wolff]] (fl. 1868) [[Isa]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Anne Kingsbury Wollstonecraft]] (1781-1828) [[Kannatuslill]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] [[Peegelpilt]] # [[:w:Helen Adelaide Wood]] (1860-1927) [[Kaktus]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Laura Woodward]] (1834–1926) [[Rand]] [[Jõgi]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Madeleine Woog]] (1892–1929) [[Töö]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Maria Wrangel]] (1861-1923) [[Põll]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Clara Wulffaert]] (1808–1867) [[Karistus]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Rosemarie Würth]] (* 1938) [[Viigimari]] [[Oliiv]] # [[:w:Henriette Wyeth]] (1907-1997) [[Esileedi]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] [[Mürk]] [[Laugas]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Dina Yakerson]] (* 1983) [[Pink]] # [[:w:Yasmina]] (* 1949) [[Torn]] [[Laine]] # [[:w:Mary Agnes Yerkes]] (1886-1989) [[Kõrb]] [[Paat]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] [[Maastik]] # [[:w:Avigail Yoresh]] (* 1937) [[Vananemine]] # [[:w:Yva]], Else Ernestine Neuländer-Simon (1900–1942) [[Tants]] [[Joove]] Andmebaasiehitus käib siin: [[Kasutaja:Pseudacorus/Naiskunstnikud Vikitsitaatidesse]] tvbf0l8me9ry9yvofbbo0wdrgbjoc28 0 17960 136245 83841 2026-11-04T21:11:09Z Kruusamägi 873 + pilt 136245 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aaro Toomela 2023.jpg|pisi|Aaro Toomela 2023. aastal]] '''Aaro Toomela''' (sündinud 23. juulil 1961) on eesti psühholoog. ==Intervjuud== * Kaasaja [[psühholoogia]] kaldub uurima pisikesi asju, mälu-uurija uurib kogu elu [[mälu]], üht osa või tükikest sellest, [[tähelepanu]]-uurija teist tükikest, aga tükke ei olegi võimalik mõista, kui ei saa aru, mis või kes see tervenisti kokku on. * Oli üks [[metseen]], kes leidis, et Eestis võiks kirjutada mõned eestikeelsed raamatud ükskõi mis huvitavatel teemadel, see on üks neist, mis niimoodi toetust sai. Hakkasin seda kirjutama, arvasin, et saan kena 250-leheküljelise raamatu, umbes 700. leheküljel taipasin, et vist on pool teisest juba valmis ja siis leidsin ka, kui mõnus on [[eesti keel]]es kirjutada. Mu [[inglise keel]] on üsna talutav, aga ta ei ole nii mahlakas, nii rikas. * Ma olen küsinud, kas te mõtlete, kõik ütlevad jaa, kui ma küsin, aga mida te teete, kui te mõtlete, mis see [[mõtlemine]] on, siis selgub, et väga vähe on neid, kes oskavad vastata ja suurem osa on neid, kes on minu "Sissejuhatus psüühikasse" kursust kuulanud. See ongi see küsimus, et oleks nagu väga meie oma, aga samas meil ei ole otsest juurdepääsu ei endale ega teistele. Selle välja uurimine, mis toimub enne, kui me midagi välja ütleme või enne, kui me midagi teeme, ja miks me ikkagi nii teeme, see küsimus ongi keeruline. * Ma olen tudengitelt küsinud, palju on kolm pluss kaks, järgmine küsimus on, kuidas te teate. Sellele küsimusele ei oska ma ise ka vastata, teadmata, kuidas niisuguseid operatsioone tehakse. * Kõik see, mis jääb vahepeale, kuidas me ühest seisundist teise saame, see on meie [[sisekaemus]]ele täiesti kättesaamatu. Sellised küsimused ongi põnevad, et mis seal toimub ja kuidas ma saan teada seda, mida ma iseendas teada ei saa. * Mu [[koolkond]], võiks öelda, et on surnuaed. Kunagi [[Jaan Valsiner]]iga toimetasime ühe raamatu, 10-15 inimest kirjutasid peatükke ja raamat oli sellest, et paistab, et viimased 60 aastat ei ole psühholoogias midagi uut avastatud. Nüüd ma enam selle pealkirjaga nõus ei oleks, sest kümme aastat on mööda läinud ja nüüd on see 70 aastat raisku läinud. Põnev oli vene koolkond, Võgotski oli see tuntud psühholoog, kes sellele aluse pani, tema parim järgija oli [[Aleksandr Luria]]. Kuni tema lahkumiseni 70-ndate lõpus veel seda psühholoogiat tehti, ma ütleks, et see koolkond on paraku kõik surnuaias peale minu. * Näiteks inimkonna ajalukku vaadates, koopaseina peale joonistati igasugu elukaid, paljud ütlevad, et see on [[kunst]]. Inimesed tegid enne seda [[ornament]]e, mitte paljud, aga mõned kalduvad ütlema, et see vist on ka kunst. [[Laps]]ed teevad joonistuse ja öeldakse, et võib-olla see ei ole kunst. On isegi naljakaid lugusid, kus on võetud väga uhke kunstitöö näitusele, siis selgub, et autor on nelja-aastane ja öeldakse, et kuna on nelja-aastane autor, siis järelikult ei ole kunst. Kusjuures töö ise tundus komisjonile olevat väga soliidne. :Nii et see on küsimus, ma pole kindel, kas kunstiteadlased selgelt ütlevad, mis see on, millest nad räägivad. Teine pool on see, et tegelikult on see üks viis, kuidas inimese olemusele paremat pilku visata või kuidas inimese [[psüühika]] avaldub, kui hakata neisse joonistustesse vaatama. Kuidas kujutisi tehakse, kuidas need sünnivad, nii lastel kui ka inimkonna ajaloos, kuidas need transformeeruvad, mismoodi õpitakse uusi viise kujutamisel, vahetevahel unustatakse jälle ära. See on väga palju küsimus sellest, mis või kes see inimene on. * Igasugune sihipärane [[käitumine]] algab mingist vajadusest. Ja mis [[vajadus]] see on, mida rahuldatakse, ma usun, et ma nimetasin seal raamatus ka, et ega ma ei tea. Aga fakt on, et see on olemas. * Kunst on oma olemuselt niisugune nähtus, kus seda midagi maailmas kogedes me tajume ja märkame seoseid, mida me muidu ei ole märganud, see on üks viis avastada maailmas uusi asju. Ta on mingis mõttes [[teadus]]e analoog, ka üks [[avastamine|avastamise]] viis, mingis mõttes ka täielik vastand. Kunstis me avastame läbi üksikjuhtumi midagi väga põhimõttelist, suurt ja teistsugust, teaduses peame me vastupidi üldistama paljudelt üksikjuhtumitelt ja kirjeldama printsiipi, mis sealt välja tuleb. * Kui kujutaksime korraks mõtteeksperimendina, et korraga kaoks kogu inimkond, kas "[[Mona Lisa]]" tähendaks kellelegi ellujäänutest, näiteks [[kärbes]]tele midagi, millel on kunsti olemus. Need asjad, mida me kunstiteosteks nimetame, saavad kunstiks, kui me kogeme niimoodi. * Võtab päris palju aega, et aru saada [[abstraktne kunst|abstraktsest kunstist]]. Mõni tagasihoidlikuma vaimse võimekusega inimene ei hakkagi seda mõistma, ei saagi aru, kuidas must ruut on korraga kunst. * Põhimõtteliselt tundub see veider, ma vaatan ja joonistan, seal pole midagi erilist vaja vahele teha, aga ma arvan, et just tänu sellele, et me suudame kõne abil maailma analüüsida ja uutesse vormidesse sünteesida, suudamegi kujutisi luua. See sobib ka päris hästi andmetega kokku, nimelt ükski teine elukas peale inimese ei suuda teha ühtki äratuntavat kujutist. See, kuidas kujutise loome hakkab arenema nii lapsel kui ka inimkonnal, läbib just need astmed, mis ta peaks läbima, kui jälgida, millised on kõnelemise ja keelekasutuse astmed. * Me võime võtta sama sõna ja tähistada sellega hoopis midagi muud. Näiteks Darwini lapselaps esialgu teadis, et pardiks kutsutakse lindu, kes ujub järve või tiigi peal, ja mõne aja pärast nimetas ta sõnaga part kuud, sest kõigepealt oli seal kellegi mundrinööbid, kus oli vapilind peal, järelikult linnukujutis oli ülekandemehhanismiks sobiv, nii et nööbid said pardiks. Kuna nööbid on ümmargused ja kollased asjad, oli ühel hetkel selleks ka kuu. Sellisel viisil sõna kasutades tekib võimalus hüpoteese tekitada, võib-olla ongi midagi ühist pardil ja kuul. Sedalaadi küsimused on aluseks sellele, mida tänapäeva teadus on võimaldanud meil mõista, me vaatame kahte asja või nähtust, mis tunduvad identsed ja me võime näidata, et nad on oma olemuselt erinevad, kasvõi juba sellepärast, et me võime neid nimetada erinevalt, kui me tahame. * [Jaapani kunstist:] Ta pole kunagi liiga kirju, kahe joonega saab väljendada hästi palju, ja teiselt poolt ühel hetkel ka märgata, mis on jaapani dekoratsioonidele iseloomulik, et nad võivad mingi pisikese vaasi kallal kolm kuud vaeva näha. Nad joonistavad sinna niisuguseid sentimeetripikkuseid kujukesi kümnete kaupa peale ja see kõik, teades ka seda protsessi, kuidas asi peab olema loodud, sunnib jälle märkama ja mõtlema, see hakkab lugu rääkima. Niisama seda vaasikest vaadates ei tunnekski midagi erilist, aga teades taustalugu juurde ja ajalugu natuke ka, muutub see kõik põnevaks. * [[Sõda]] oli võrdlemisi iseenesestmõistetav ja prestiižikas tegevus veel mõni sajand tagasi. Inimkonna ajalugu on miljoneid aastaid kestnud, kas need esimesed meie eellased sõdisid, raske öelda, aga 10 000 aastat on nad küll üksteisega vahet pidamata sõdinud ja seda peeti millekski huvitavaks, meeldivaks, kasulikuks ja õigeks. Õigluse mõistet sel ajal ei pruukinud veel väga olla, aga õige või kasulik, seda kindlasti. * Siin on huvitav [[paradoks]], mis on arenguliselt põnev küsimus. Lihtne oleks, kui me saaksime öelda, et ühed inimesed on lollid, nad sõdivad, ja teised on arenenud ja targad ja teevad kunsti. Hitler on põnev näide, kõigepealt tegi maale, olgu, mitte kõige õnnestunumalt, ja siis hakkas lammutama maailma. Nii ongi, inimmõistus on ka terminina heterogeenne, mitte keegi ei suuda kõigis teadmiste või oskuste vallas mõelda ühtviisi väga arenenud vormis, sest arenenud vormi kasutamine eeldab iga valla kohta teadmisi ja teadmiste hulk maailmas ületab ammu juba ühe inimese mõistuse piiri. Meil igaühel on vallad, kus oleme vähem arenenud ja teised, kus rohkem. [[Brutaalsus]] ja teatud mõttes mingi kunstitaju võivad ühes inimeses koos esineda ja ometi osutab see rumalusele. * Kui ma selles vallas 30 aastat tagasi oma karjääri alustasin, oli üsna tavaline, et õpetaja saatis lapse, kellel koolis asjad hästi välja ei tulnud, neuroloogi juurde. Neuroloog loomulikult ei saanud aru, mida ta peaks õpetajale ütlema, kirjutas, et on mingisugused üsasisesed ajukahjustuse tunnused, õpetaja sai teadmise kätte ja järeldas, et laps on problemaatiline ja see ei ole tema probleem enam. Laps niikuinii ei suuda areneda. Tegelikult on vastupidi. Kõik inimesed suudavad areneda ja see kehtib ka igasuguste arenguprobleemidega laste kohta. * On üks eriline situatsioon, kus paremaks ei saa. Need on igasugused probleemid, mis lähevad halvemaks, nn progresseeruvad haigused ja ka mittehaigused, näiteks [[vananemine]] on selgelt [[aju]] mõttes pidev [[lagunemine|lagunemise]] protsess, ma ei tea, kas see on lohutav või mitte, aga üsna kindel on, et see lagunemise protsess hakkab umbes 45. eluaastast. Aju hakkab lagunema, aga seda lagunemist saab aeglustada. Uuringute tulemused näitavad, et kui ma iga päev raamatut loen, siis on lootust, et mul on kümme aastat rohkem mõistust peas, et eluga iseseisvalt toime tulla. * Õnnetu olek võib olla püsiv, sest vajadused on rahuldatud, õnnelik olemine on lühiaegne, sest siis selgub, et on uusi vajadusi, mis vajavad rahuldamist, aga siis on veel niisugune rahuolek, [[meelerahu]] või [[hingerahu]] ja see on tõepoolest seisund, kus vajadused on rahuldatud, aga mitte seepärast, et elu mulle need pakuks või mu maailm oleks nii paljude võimalustega, et ma saaks need vajadused rahuldatud, pigem seetõttu, et ma avastan, et paljusid asju pole vaja. Kui ma märkan, et nii mõndagi vajadust pole vaja, spordivõistlust vaadata või midagi muud taolist, siis ma jätan ta tegemata ja olen palju rahulikum. ** Aaro Toomela, intervjuu: [[Joonas Hellerma]], [https://kultuur.err.ee/1608562564/aaro-toomela-kunst-on-mingis-mottes-teaduse-analoog "Aaro Toomela: kunst on mingis mõttes teaduse analoog"], ERR/ETV "Plekktrumm", 12.04.2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Toomela, Aaro}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] g50bwinpt1stvlo0xmmkl4wev4u8oy1 0 20772 136244 104606 2026-11-04T20:59:24Z Kruusamägi 873 + pilt 136244 wikitext text/x-wiki [[Fail:Virve-Anneli Vihman 2023.jpg|pisi|Virve-Anneli Vihman 2023. aastal]] '''Virve-Anneli Vihman''' (sündinud 14. märtsil 1973) on Eesti keeleteadlane. ==Intervjuud== * Ma arvan, et [[võistlus]] on tegelikult väga vahva ega ole iseenesest probleem. Olen aga nõus, et on teatav oht rääkida [[emakeelepäev]]ast kui [[õigekeelsus]]e ja [[õigekiri|õigekirja]] päevast. Eks see võistlus on samuti selle peal väljas, et kes oskab õigesti kirjutada. Samas see e-[[etteütlus]] on minu arust väga tore. * Minu arvates emakeelepäev peaks olema [[päev]], kus me tunneme [[rõõm]]u [[emakeel]]est ja selle kasutamisest selle rikkalikkuses. Sellest, et inimeste keelekasutuses ja [[keeletunnetus]]es ongi väga palju varieerumist. E-etteütlus võiks olla osa sellest päevast – ja väga loogiline osa –, aga kui see ongi sel päeval põhiline tegevus, siis tõesti taandub kõik küsimusele, kas mina olen see õpilane, kes saab emakeeletunnis hea või kehva [[hinne|hinde]]. Ja kui sul on kehv etteütlus, siis sa ei saagi oma emakeelest rõõmu tunda. * Tegelikult ''emakeele'' [[mõiste]] võiks vähemalt seda tähendada, et kõik tunnevad, kuidas see on midagi oma ja head, ja ma oskan seda hästi, ükskõik, milline see [[oskus]] on. "Hästi" võib tähendada väga erinevaid asju. * Eesti on paljude inimeste [[kodumaa]]. Siin elabki väga palju inimesi, kes on eesti keele ära õppinud, aga see ei ole nende emakeel. * Kui seda nimetatakse ''emakeelepäevaks'', siis võiks rääkida ka teistest emakeeltest. Samas kui me seome seda [[Kristjan Jaak Peterson|Kristjan Jaaguga]], päeva algse mõttega, [[Eesti]] riigi olemusega ja nii edasi, siis muidugi me võime tunda rõõmu eesti keelest. Enamikele siin ta ongi emakeel. Lihtsalt siis me võiksime seda nimetada ''eesti keele päevaks'' või siis rääkida mõlemast. * Ma arvan, et seda võiks 14. märtsil just esile tõsta, et eesti keel jõuab laiema seltskonnani ja on oluline palju rohkematele inimestele kui ainult emakeelena kõnelejatele. See on üks meie keele [[elujõulisus]]e näitaja. * Kui me räägime emakeelepäevast, siis tõesti võiks rääkida sellest ''emakeele'' mõistest. Kahjuks sellega käib kaasas arvamus, et inimesel saab olla ainult üks emakeel, kuna tal on reeglina ainult üks [[ema]]. Sel juhul on emakeel tihedalt seotud inimese [[identiteet|identiteediga]]. :Tegelikult nii keele kui ka kultuurilise identiteedi puhul võib öelda, et inimestel võib olla väga südamelähedane rohkem kui üks keel. Ta võib rääkida rohkem kui ühte keelt kodus täiesti algusest saadik. Ta võib hakata teist keelt õppima lasteaias ja ikkagi jõuda täpselt samale tasemele Ka kolmeaastane, kes hakkab alles lasteaias keelt omandama, võib seda õppida rääkima nii, et polegi võimalik vahet teha. * Inimesed lähenevad ''emakeele'' mõistele ikkagi suhteliselt konservatiivselt. Ma ei arva, et emakeelt ei tohiks kasutada mõistena – inimestele on väga oluline, mis on nende emakeel ja kuidas see konstrueerib inimese [[mina]]. Lihtsalt rohkem peaks edasi andma sõnumit, et [[mitmekeelsus]] on positiivne. Inimesel on täiesti võimalik rääkida rohkem kui ühte emakeelt ja kogeda ühes [[isiksus]]es erinevaid identiteete. See tegelikult võimaldab rohkematel inimestel tunda, et nad on osa [[kogukond|kogukonnast]] kui tervikust. * Minu kogemus on, et kasvasin eestikeelses kodus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[kontekst]]is, aga minu ema ei ole [[eestlane]]. Minu [[isa]] aga oli eestlane ja mõlemad mu vanemad olid [[keeleteadlased]] ehk keelest huvitatud inimesed. Nende jaoks oli põnev keelt õpetada ja õppida. :Mu ema hakkas õppima eesti keelt ja mõistis väga hästi, et minu isa tundma õppimiseks ongi vaja tema keelest aru saada. Mõne inimese jaoks on see võib-olla rohkem, teise jaoks vähem tähtis. Minu emale muutus see igatahes hästi oluliseks. Talle tohutult meeldis mu isa [[perekond]], kes elas Eestis. Nad käisidki koos Eestis ja rääkisid osa ajast eesti keeles. :Kui mina sündisin, otsustasid nad, et ilmselt lapsed ei kasva eestikeelseks, kui vanemad ei räägi mõlemad eesti keeles. Nii nad hakkasidki rääkima kodus ainult eesti keeles. Mina kasvasin juba väga tugeva teadmisega, et meie räägime kodus eesti keelt, ja see muutus mullegi oluliseks. Minu [[vend]] kasvas üles siis, kui mul olid juba Ameerika sõbrad, kes käisid meil külas. Tema kuulis juba natuke rohkem [[inglise keel]]t kodus, aga ikkagi, me mõlemad kasvasime väga tugeva eesti identiteediga. * Meil vedas ja saime Nõukogude ajal ka paar korda Eestis käia. Nendel käikudel olime aga väga pereringis, väga kaitstud. Kui ma hiljem tulin esimest korda omaette Eestisse, semestriks [[Tartu]]sse õppima, tekkis mul teatav [[identiteedikriis]]. Omaette olla oli äge, Tartu on ilus ja põnev oli siin õppida, aga järsku sain ma esimest korda elus aru, kui tugevalt mul ei ole omaealiste keel. * Isa keel oli, jah, arhailisema [[sõnavara]]ga: vahepeal oli juurde tulnud [[russitsism]]e, aga ka muidu oli keel muutunud koos muutuva maailmaga. Teiseks [[noored]] räägivad kiiresti ja nad räägivad teistmoodi. Mitte ainult keel pole muutunud, vaid ma ütleksin, et noortel olid üldiselt igasugused tunnused, mida mina ei osanud kaasa teha. :Ühtlasi oli mul oluliselt tugevam Ameerika [[aktsent]]. Ma ei saanud sellest aru, kuni ma tulin siia ja hakkasin ise siin inimestega suhtlema. [[Erinevus]] oli ilmselge: minu välimusest oli ka näha, et ma ei ole siin kasvanud. Mind šokeeris aga see, et ma ei osanud siinsete inimestega üldse [[Suhtlemine|suhelda]]. Sel hetkel tekkis mul küll tunne, et see kõik on täiesti mõttetu. Miks ma üldse räägin eesti keelt, kui ma ei tunne ennast siin üldse kodus? * Ma arvan, et keel on ilmselt mul [[geen]]ides, aga niisamuti kõik need [[kogemus]]ed aitasid mul aru saada, et keel on väga oluline inimeste [[elu]] kujundaja. Ühelt poolt mõjutas mind see, et ma lõpuks tulingi tagasi Eestisse ja leidsin siin häid sõpru. Teiselt poolt mõjutas ka see esimene ehmatus, et ma ei räägi päris kohalikku keelt – siis ma tegelesin hästi palju sellega. See pani mind oma keelt metaanalüüsima. :Samas ma tean, et mu eesti keele oskus avas mulle terve maailma. Ma oleks võinud siia tulla ja kohapeal eesti keelt õppida, aga minu jaoks oli juba see nii sügavalt tähenduslik. Ja ma arvan, et eesti keel muutuski nii keskseks minu elus osalt seetõttu, et olin selle [[olulisus]]est väga teadlik. * See on mõeldamatu, et [[USA]]-s oleks päev, mis oleks pühendatud inglise keelele. Emakeeltel võib küll olla oma päev, aga mitte riikliku lipupäevana. See, et paljudel lastel on kodus üks keel ja koolis teine keel, on Ameerikas suhteliselt tavaline teema. :Muidugi [[rahvusriik]] on üleüldse hoopis teistsugune oma olemuselt ja ülesehituselt. Suhe [[rahvus]]e ja [[riik|riigi]] vahel ongi väga teistmoodi. Ma arvan, et see on Eestis nii [[võimalus]] kui ka võimalik [[takistus]]. * Meil on üks doktorant, kes uurib keelelist [[ebakindlus]]t. Teda ajendas ebakindlust uurima tähelepanek, et inimesed tunnevad tugevalt, et on õige viis rääkida ja vale viis rääkida. See on ka seotud e-etteütlusega ja muu säärasega. Etteütlus on tore ja inimesed tegelikult naudivad seda. aga [[sõnum]] võiks olla selgem, et eri kontekstides sobibki väga erinev keelekasutus. * Kas siis keelekorraldajad, õpetajad, ajakirjandus või nad kõik koos võiksid rohkem levitada sõnumit, et eesti keel on meie oma ja me võime sellega [[mäng]]ida. Me võime selle üle rõõmustada ja ta on piisavalt tugev. Ta on väga heas seisus maailma keelte seas. Eriti arvestades eesti keele väikest kõnelejaskonda, on ta tegelikult väga elujõuline. Natuke vähem võiks selle üle kogu aeg [[mure]]tseda, ja rohkem võiks julgustada eesti keele erinevaid rakendusviise. * See, et meil on nii palju erinevaid keeleressursse ja [[Keeletehnoloogia|keeletehnoloogiline]] tugi, ja suurematel platvormidel on võimalik vähemalt osasid tegevusi eesti keeles teha, ainult aitab keelt. Nagu ka see, et me saamegi rääkida [[juturobot]]itest. :Robotid loomulikult ei võta üle eesti keele kõnelemist, aga kui nendega on võimalik eesti keeles suhelda, siis inimesed tunnetavad, et see on oluline keel. Eesti keel ei tundu kuidagi kõrvalise ja marginaalse keelena, millega ei tehta midagi uut või põnevat. Ehk ma arvan, et see kõik on tervitatav tegelikult. * Mingites asjades tõesti: sõnavara kaob. Meie [[esivanemad]] võiks aga samamoodi vaadata mistahes vanemat põlvkonda ja öelda, et nad ei tea nende jutust pooli asju. Võib-olla praegu on lõhe suurem lihtsalt sellepärast, et viimase 30 aasta jooksul on [[muutus]]ed olnud nii suured. * Meie elukorraldus on totaalselt muutunud ja sellega loomulikult alati käib kaasas keelemuutus. * Muidugi on kahju, kui mingi sõnavara kaob. Sõnavara ei kao aga päriselt, sest Eestis on suurepärane [[kirjandus]]. Osad noored tunnevadki mingisuguseid vanamoodse [[tehnoloogia]] ja talutööde termineid, millega nad kokku ei puutu. Ent keel muutub ja peab [[Kohanemine|kohanema]] uue maailmaga. :Loomulikult see tähendab, et meil ongi tulnud igasuguseid uusi [[termin]]eid. Osad neist on inglise keele põhised, osad ei ole. On ka omakeelseid või neid, mis tulevad teistest keeltest. Jah, on ka sellised, mis on lihtsalt ingliskeelsed sõnad, mitte inglise keele põhised, ja noored kasutavad neid omavahel. * Uutest [[sõna]]dest mõned tulevad ja jäävad, aga mõned tulevad ja kaovad. Seda on paljudes keeltes uuritud. Mõned noored kasvavad mingi sõnaga koos üles ja jäävad seda kasutama. Mõned võtavad alguses selle sõna omaks ja kasutavad seda, et eristada end vanemast põlvkonnast. :Neil ongi seda vaja: nad peavad [[Iseseisvus|iseseisvuma]] ja näitama, et "meie oleme teistsugused". Siis aga toimub mingil ajal tasandamine, kus teatud poppidest ja noortepärastest sõnadest loobutakse, sest nad muutuvad väga kiiresti. Noor võib näiteks tunda, et mingi sõna seostub talle liiga palju tema gümnaasiumiajaga. Samas teised sõnad kohanevad, jäävad ja muutuvad tavaliseks osaks üldisest keelest. * See, et noored kasutavad teistsugust keelt, on alati nii olnud. Praegu on see võib-olla veel markeeritum. On alati olnud nii, et noored ütlevad kuidagi teistmoodi ja siis vanemad ütlevad seepeale, et nad on lohakad, ei oska, räägivad veidralt, "meie ei saa nendest aru" ja nii edasi. See ongi nii mõeldud – see on osa [[Teismeline|teismeeast]]. * Seda ma peangi sõnade tuleku ja minekuga silmas, et osad sõnad muidugi jäävad ja siis keel muutubki, aga osad on seotud mingi eluetapiga. Noor kasvab sellest välja ja see on tavaline, et kõneleja kasvades muutub tema keel standardsemaks. Samas koos tema isiklike keelemuutustega muutub ka ümbritsev keel. Ja see on juba teema, millest paljud keeleteadlased ka siin [[Tartu Ülikool]]is on kõige rohkem huvitatud: kuidas keel muutub? * Loomulikult on olnud erinevaid etapid ajalooliselt. Kord on [[saksa keel]]el on olnud väga suur mõju, kord [[vene keel]]el, kord aga hoopis standardiseerimisel ja keelereformijatel. Ajaloost võib ka näha, kuidas otsustatakse, et üks vorm on ilusam kui teine vorm, sellepärast et reageeritakse võõrmõjule või siis mitte – neil otsustel on erinevad põhjused. See, et keel on dünaamiline, on üks keele kõige huvitavamaid aspekte. * Me käime päris palju [[kool]]ides ja teeme emakeele külalistunde. Siis küsime [[Õpilane|õpilaste]] käest mõnikord, et "mis sa arvad, mis see inglise keele protsent võiks olla?". Nad ise pakuvad 30 protsenti või isegi 50 protsenti. Kõik kukuvad pikali, kui me ütleme, tegelikult on ainult kolm protsenti. :Mina arvan, et see protsent on realistlik. Osalt sellepärast, et me loeme sõnu. Ja juba see kolm protsenti on märkimisväärne, nagu näha. Kui vestlus on aga põhiliselt eestikeelne, siis tegelikult see 30 protsenti näeks väga teistmoodi välja. :Samas see, et [[tšätt]]ides oli kaks korda nii palju inglise keelt, on võib-olla isegi parem võrdlusalus. [[Netivestlus]]te materjal ei olnud meie projekti jaoks loodud. Jah, noored tulid projektis kokku ja pidasid omavahel spontaanseid suulisi vestlusi. Võiks ju küsida, et kas nad näiteks ei vältinud [[uuring]]us inglise keelt. Samas jagasid nad meiega juba olemasolevaid tšätte projektieelsest ajast, nii et pole põhjust arvata, et seal oli inglise keelt kunstlikult vähem. * ''Miks just kirjalik vorm inglise keelt soosib? Kas eesti keelel napib enda nii-öelda lahedaid lühendeid?'' :Eesti keeles ikka on neid: näiteks ''lic'' ehk 'lihtsalt', ja on teisigi. Ühes bakatöös tuli tegelikult välja, et kolmveerand noorte kasutatud [[lühend]]eid tšättides olidki eestikeelsed. Meie oleme seda ka vaadanud, kui paljud neist lühenditest tulevad inglise või eesti keelest. Küsimus ei ole ainult kirjalikus vormis. Väga palju on ka häälduspõhiseid vorme, mida on loodud eesti keele häälduse kohta. Näiteks osa inimesi kirjutab ''pmst'' ('põhimõtteliselt') või ''mdea'' ('ma ei tea'). Nad on [[loovus|loovad]] ka eesti keeles, loomulikult. * Küsimus ei ole kirjalikus ''versus'' suulises, vaid konkreetselt [[vestlus]]es ja [[telefon]]i kiirsuhtlusäppides. Seal noored lihtsalt elavad sellises kontekstis. Sealne register ongi selline, kus nad kogevad väga palju inglise keelt. Nad vaatavad seal tiktokkereid ja juutubereid, korjavad üles veebipõhist keelt ja sealt see kõik tuleb. Eriti kui nad mängivad [[videomäng]]e või kasutavad väga palju [[sotsiaalmeedia]]t või mis iganes see kontekst on – nad enamasti näevad seal väga palju inglise keelt. Siis ongi loomulik, et inglise keel mõjutab [[netikeel]]t rohkem kui suulist. * Ega eesti keelel on kogu aeg olnud väga palju kontaktkeeli. Ta ongi sellises [[Geopoliitika|geopoliitilises]] asukohas. Nüüd on meil lihtsalt globaalne inglise keel, mis ei sõltu enam kuidagi territooriumist, aga see tuleb teistpidi [[meelelahutus]]e kaudu. * Samas me näeme ka väga palju individuaalset variatsiooni. Osad kasutavad inglise keelt palju rohkem ja osad palju vähem. Osa dialoogijuppe lähebki inglise keele peale üle ja see on ka huvitav, mis seda tingib. Mõned näiteks lähevad inglise keelele üle videomängu kontekstis, mis lihtsalt ongi rohkem ingliskeelne. Teised räägivad näiteks mingitest oma sügavatest [[emotsioon]]idest mugavamalt inglise keeles. See on mulle väga huvitav, sest miks tal peaks olema lihtsam ennast väljendada inglise keeles? [---] :Mul on paar ideed, miks see nii võiks olla. Üks on see, et see aitab natuke [[distantseerumine|distantseeruda]]. Kui sa kasutad inglise keelt selleks, et eriti just rasketest teemadest ja tunnetest rääkida, siis sa justkui jagad neid, aga samas natukene astud öeldust eemale. [---] :Minu arust mängib aga rolli teinegi [[põhjus]]. Võib-olla eriti [[eesti kultuur]]i ja norme arvestades noored kogevadki rohkem emotsioonide väljendamist inglise keeles. Nad vaatavad välismaa [[film]]e ja [[Youtube]]'i, kus lihtsalt ongi rohkem [[eeskuju]]sid, mismoodi rääkida emotsioonidest. Ameerika filmides ja Youtube'is käib väga eksplitsiitne tunnete analüüs. See toimub lihtsalt rohkem ingliskeelsetes kontekstides. :Samas eesti keeles nii inimeste suhtluses kui ka meelelahutuses ja filmides on seda vähem. Niisiis ma arvan, et sellepärast võib-olla tõesti on noortel päriselt selleks lihtsam inglise keelt kasutada. Sul ongi need [[väljend]]id olemas ja kohe võtta: sa oled neid kogenud rohkem inglise keeles. * Ja samas, kui on mingi suhteprobleem, siis [[ameeriklane]] filmis ütleb kohe: "''we need to talk about this''" ('me peame sellest [[Rääkimine|rääkima]]'). * [[Laps]]ed on väga võimelised keelt õppima misiganes vanuses ja erinevates keelekeskkondades. Nad on aga ka võimelised üle võtma teiste inimeste [[hoiak]]uid. Kui vanemad näitavad üles mingisugust suhtumist mingi keele suhtes, siis tõenäoliselt saab laps sellest aru. * Ühelt poolt ma ütlen, et eesti keelel on kogu aeg olnud erinevad kontaktkeeled. On aga enneolematu, et kõigil noortel on mingi annus inglise keelt sees eesti keeles, kuigi nad ei pruugi olla kunagi ise olnud mingis ingliskeelses keskkonnas. Tänapäeva noorte keelekogemus on hoopis teistsugune. * Vanasti [[lastekeel]]e uurijad ütlesid, et [[teler]]ist ei ole võimalik keelt õppida. Praeguse aja teler või õigemini [[ekraan]] on hoopis teistsugune. See on [[Interaktiivsus|interaktiivne]]. See pakub seda, mida noored tahavad. Selles mõttes see on hoopis teistsugune keeleline sisend ja mõjutab keele arengut hoopis teistmoodi. Ma ei ütle, et see on halb, kuid see on mõnes mõttes uus [[eksperiment]], mida me ei ole enne kogenud. * Muretsetakse ka noorte liigse [[digisõltuvus]]e pärast, aga võiks rohkem tähelepanu pöörata sellelegi, kui palju aega palju nooremad lapsed, näiteks koolieelikud, veedavad koos ekraanidega ehk nii-öelda digi[[lapsehoidja]]ga. See moodustab kohati olulise osa keelelisest sisendist – kehvemal juhul asendab osa sellest. :Keeleline sisend on alus nii väikelaste keelearengule kui ka nende emotsionaalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele [[areng]]ule. Oluline on rõhutada, et mida rohkem räägitakse lapsega, ja mida rikkalikkumat keelt ta kuuleb ja kogeb – eri kõnelejaid, eri kontekstides, erineva komplekssusega keelt –, seda rikkalikumaks kujuneb ta enda keel. Seega, tasub ka jälgida, mitte ainult kui palju, aga ka mida lapsed teevad nutivahendites veedetud ajaga. Ei ole halb, kui lapsed kuulavad digitaalselt salvestatud [[unejutt]]u, aga see ei tohiks täiesti asenda koos vanemaga veedetud aega ega ühist raamatulugemist. * Mina muretsen tegelikult [[hukkamõist]]mise pärast. Kui noored tunnevad, et eesti keeles hinnatakse neid liiga karmilt ja öeldakse, et "sa ei oska" või "su sõnavara on kahanenud", samas kui inglise keeles nad saavad täiesti vabalt suhelda, mis tahes sotsiaalmeedia platvormil elada ja seda nautida - see hukkamõist võiks olla palju suurem oht, kui see, et kasutatakse keeli läbisegi või eiratakse keelereegleid. :Ärme mõtle liiga palju selle inglise keelele, sellepärast et see on niikuinii meil ja paljudes muudes riikides kohal. Me ei saa mitte midagi teha selle suhtes ja see on täiesti loomulik. Mõtleme rohkem sellele, kuidas noorte eesti keele oskust ja keelenaudingut toetada ja keelerõõmu arendada. * Lisaks võiks öelda "Palju õnne!", sest [[eesti keel]] on väga heas seisus. Kõnelejaid tuleb juurde. See, et on nii palju teise keelena õppijaid, on väga positiivne. Ja see, et kirjutatakse luulet, lauldakse, klatšitakse eesti keeles, et eesti keel elab teiste keelte kõrval, muutub, kohaneb ja sõnavara rikastub – need kõik on märgid [[elujõulisus]]est. ** Virve-Anneli Vihman, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608909368/keeleteadlane-eesti-keel-on-lustimiseks-piisavalt-elujouline "Keeleteadlane: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline"], ERR, 14.03.2023 {{JÄRJESTA:Vihman, Virve-Anneli}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] sktrra754a771edys3lsef88czcotch 0 22012 136249 134277 2026-11-05T11:35:35Z Kruusamägi 873 + pilt 136249 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aigi Rahi-Tamm 2014.jpg|pisi|Aigi Rahi-Tamm 2014. aastal]] '''Aigi Rahi-Tamm''' (aastani 1987 Petrova, 1987–2004 Rahi; sündinud 3. augustil 1965 Võrus) on Eesti ajaloolane. == Ajaloo uurimisest == * "Tänapäeva kiire tempo ja tulemustele orienteerumine ajaloo uurimist ei toeta, ajaloolase töö ei soosi pinnapealsust, sest uuritavale on vaja läheneda süvitsi ja eri nurki pidi." ** ''Silja Paavle (30.jaanuar 2026). [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120432963/valgetahega-parjatud-ajaloolane-kiire-tempo-ja-tulemustele-orienteerumine-ajaloo-uurimist-ei-toeta Valgetähega pärjatud ajaloolane: „Kiire tempo ja tulemustele orienteerumine ajaloo uurimist ei toeta“]. Maaleht.'' =="1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas"== Tsitaadid väljaandest: Aigi Rahi, "1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas", 1998. * [[Küüditamised]], rahuliku elanikkonna massilised ebaseaduslikud, deporteerimised, olid [[Nõukogude Liit|nõukogude riigi]] poliitika lahutamatuks osaks. Kuid see polnud kaugeltki nõukogude võimurite originaalne leiutis. Küüditamine oli laialdaselt kasutusel juba muistses [[Assüüria]]s. Kristlikus kultuuris on laialt tuntud [[juut]]ide [[Paabeli vangipõli]] - juutide küüditamine oma kodumaalt. Frankide keiser [[Karl Suur]] deporteeris talle vaenulikud saksid frankide sekka, et nende vastupanu lõplikult murda. Küüditamistel oli kindel ideoloogiline [[eesmärk]] — rahvaste [[assimileerimine]], küüditatute võõrutamine oma kodumaast ja kultuurist. (lk 5) * Nõukogude võimudel oli enne Eesti annekteerimist ja okupeerimist juba väga rikas küüditamiste kogemus. 1918. aastal küüditati eesti enamlaste algatusel [[Sibe]]risse [[Baltisakslased|baltisakslasi]] ja koos nendega paarsada eestlast. Vene ajaloolaste hinnangul küüditati ainuüksi 1930—32 Stalini režiimi poolt umbes 10 miljonit inimest. Süüdistatuna koostöös saksa fašistidega küüditati terveid rahvaid (volga-sakslased, Mešeti türklased, ingušid, kalmõkid, krimmi-tatarlased, tšetšeenid). [[Stalin]]i režiimi poolt korraldatud küüditamised erinesid varasemaist selle poolest, et enamasti viidi ümberasustalavad väga rasketesse oludesse — piirkondadesse, kus oli karm [[kliima]], hõre asustus, toidunappus. Suur osa deporteeritutest hukkus. (lk 5) * Meie maa ja rahva ajaloo mõistmiseks on massirepressioonide uurimisel väga suur tähtsus. Ilma küüditamise teemat avamata on raske (kui mitte võimatu) uurida Eesti sõjajärgset majandusajalugu, eriti põllumajanduse [[ajalugu]]. Õigupoolest ongi kolhoseerimise ajalugu kirjanduses, varjatumalt või avalikumalt, seotud ''kulakluse kui klassi likvideerimise'' ja Siberisse küüditamisega. Massirepressioonide uurimine on oluline ajaloolise [[demograafia]] aspektist. Samuti annab see võtme sotsiaalajaloo, kultuuriajaloo ja rahvussuhete ajaloo mõistmiseks. Küüditamisega seostub pöördepunkt Eesti asustusajaloos. Ja kindlasti jääks küüditamise teemat läbi töötamata hoopis puudulikuks pilt [[Nõukogude Eesti]] poliitilisest ajaloost. (lk 6) * Teadusliku kirjanduse üheks tunnusjooneks on kasutatud allikate avamine teistele uurijatele, [[viitamine]]. Viidete puudumine või järelkontrolli mittevõimaldav viitamine kõrvaldab sellised publikatsioonid tegelikust teaduskäibest. Kahjuks on just nii juhtunud suure osa Parteiarhiivi fondidel põhinevate käsitlustega: selle [[arhiiv]]i teatmesüsteemi ümberkorraldamise äpardused (nimistute ümberarvestustabelid puuduvad) muutsid väärtusetuteks hulga varasemaid selle arhiivi materjalidele viitavaid kirjutisi. (lk 7) * Küüditamiste uurimise tõstatas tollal veel parteilisele kontrollile allunud eesti ajakirjanduses esimesena [[Evald Laasi]]. 1987. aasta novembri lõpus ilmus ajalehes Sirp ja Vasar tema artikkel ''Mõnede lünkade täiteks''. :Mõni nädal hiljem avas oma veerud küüditamise temaatikale Tartu ajaleht Edasi. 15. ja 16. detsembril ilmus Tartu ülikooli õigusteaduskonna dotsendi [[Herbert Lindmäe]] kirjutis. Artikli uudsus ja tugevus seisnes eelkõige selles, et massirepressioone käsitles professionaalne õigusteadlane, kes veenvalt tõestas nende kuritegelikkust isegi nõukogude seaduste järgi. Küüditamisi nimetati esmakordselt kuriteoks inimsuse vastu. Need artiklid viisid küüditamiste temaatika kvalitatiivselt uuele tasemele. Kuigi väliselt lähtuti ''etteantud mängureeglitest'' (nõukogude võim on põhimõtteliselt hea), kujunes diskussioon kohtupidamiseks [[stalinism]]i, tegelikult aga kogu nõukogude süsteemi üle. Diskussiooni ''juriidilisel perioodil'' (detsember 1987 — jaanuar 1989) oli Lindmäe vaieldamatult selle liider. (lk 9) * [1988:] Juulis ilmus Rahva Hääles Eesti NSV peaprokuröri [[Karl Kimmel]]i artikkel ''Kõik ebaseaduslikult represseeritud tuleb rehabiliteerida''. Kimmel oli töötanud Eesti NSV prokuratuuris alates 1946. aastast ja seega repressioonide läbiviimisega hästi kursis. Artiklis refereeriti mitmeid Eesti oludes vähetuntud andmeid. Autor oli põhimõtteliselt nõus sellega, et ''kulaklikele taludele määrati meelega niisugused maksud ja koormised, millega polnud keegi suuteline toime tulema. Tahes-tahtmata tuli kohtupinki minna''. Sellest tulenevalt tunnistas ta ka ohvrite rehabiliteerimise vajadust, ent nägi takistust asjaolus, et need kohtutoimikud pole säilinud. (lk 9-10) * Diskussiooni juriidiline periood kujutas endast stalinistide järkjärgulist taganemist. Ametlikud võimud püüdsid probleemist üle saada poolikute lahendustega ja mõningate omaaegsete ''vigade'' tunnistamisega, nähes täiesti õigesti, et küüditamiste ühene ja täielik hukkamõistmine on kohtuotsuseks ka nõukogude võimule ning toob paratamatult esile väga paljude selles kuriteos otseselt või kaudselt osalenud võimurite kuritegeliku rolli. Kui ühiskondlik surve muutus liiga tugevaks, püüti moodustatud ''[[komisjon]]idesse'' vormiliselt kaasata ka teadlasi. Teadusringkonnad omalt poolt paljastasid ajakirjanduse vahendusel selliste komisjonide (milles osalemisest teadlased ise said mõnikord teada alles ajalehest) loomise [[silmakirjalikkus]]t. (lk 10) * 1989. aasta publitsistika üheks keskseks teemaks oli ka omaaegsete juhtivate tegelaste isiklik vastutus, eriti [[Nikolai Karotamm|N. Karotamme]] osa repressioonide läbiviimises. E. Laasi ja K. Tammistu kaldusid Karotammes nägema pigem petetud ja asjade tegelikust juhtimisest kõrvale tõrjutud marionetti kui repressioonide organiseerijat, eelistades panna kogu vastutuse julgeolekuorganitele. H. Ligi seevastu toonitas Karotamme tugevat isiklikku seotust 1949. aasta küüditamise ettevalmistamise ja läbiviimisega. N. Karotamme juhtivat osa 1949. aasta küüditamise läbiviimisel näitas hiljem Parteiarhiivi materjalidele tuginedes ka Lembit Raid. (lk 11) * Küüditamiste ajaloo uurimisel arvesse tulev allikaline baas on küllaltki lünklik, kuid samas ometi mitmekesine. Küüditamine ise oli salastatud sõjaline operatsioon, millest pole järele jäänud eriti palju materjale. Selle vahetu korralduslik pool ei ole kättesaadavate arhiivimaterjalidega kaetud. Ent massirepressioonide uurimine eeldab ka taustateabe kogumist, analüüsimist ja üldistamist. Küüditamise (mida ametliku terminoloogia järgi kutsuti ''kulakluse kui klassi likvideerimiseks'') õigesse ajaloolisse konteksti panemiseks on vaja tunda EKP ja ENSV valitsuse agraarpoliitika teooria ning praktika üldjooni. (lk 12) * Käimasoleva küüditamisega samaaegselt toimunud EK(b)P Keskkomitee büroo istungi protokollis pole ainsatki märget asetleidvatest sündmustest. Küüditamisele eelnenud päeva hilistundidel alanud maakonna komiteede istungitel on arutatud peamiselt [[kevadkülv]]iga seonduvat. Kindlasti mõjutas 25.—29. märtsil toimunu ka kevadkülvi läbiviimist! (lk 12) * Alles hilisemates maakonna parteikomitee koosolekute protokollides leidub mõningaid selgeid vihjeid aktiivi tegutsemisele eriülesande täitmise käigus. Valitsuse eriülesandesse hoolikalt suhtujaile avaldati ENSV siseministri käskkirjaga tänu ja premeeriti vastavalt nende teenete eest kas lihtsalt tänuavaldusega, tänuavalduse ja 200 rublaga või tänuavalduse ja kellaga. Operatsiooni käigus silmapaistnud partei liikmekandidaate võeti ennetähtaegselt partei liikmeks. (lk 12) * Sisuliste näitajate järgi on küllaltki raske tõmmata piiri ''kulakute'' ja ''rahvavaenlaste'' vahele, sest neile esitatud süüdistused on sarnased. Üldreeglina peeti ''natsionalistideks'' neid, kellel oli mõni pereliige arreteeritud. Ka ''kulakute'' toimikutest leiab rohkelt analoogilisi süüdistusi ning ''rahvavaenlaste'' toimikutes domineerib samuti maaküsimus. ''Rahvavaenlaste'' toimikutes sisalduvatest dokumentidest on arvukamad protestid maakorralduskomisjoni poolt tehtud talu vähendamise otsuste suhtes. Avalduse esitamisele järgnenud täpsustatud andmete kogumise käigus süüdistuste maht kasvas ega viinud varasema otsuse tühistamiseni. On isikuid, keda on kuulutatud nii ''rahvavaenlaseks'' kui ''kulakuks'' ning nende puhul on koostatud kaks toimikut. (lk 13) * Selleks, et loodav andmebaas oleks kasutatav usaldusväärse ajalooallikana, peab ta vastama tervele reale kindlatele nõuetele. Andmebaas peab olema representatiivne (antud juhul haarama kõiki 1949. aastal Tartu linnast ja maakonnast küüditatud isikuid). Kui selles esineb lünki, tuleb needki võimalikult täpselt ära märkida. Kõik isikud peavad olema üheselt ja täpselt identifitseeritavad, st nende andmed peavad olema kokkuviidavad teistes allikates samade isikute kohta esitatud andmetega. Kui me tahame loodavat andmebaasi kasutada ajalooalase uurimuse baasina, peame tema koostamisel arvestama ka kõiki allikakriitika nõudeid. See omakorda eeldab erinevates allikates leiduvate andmete väljaselgitamist ja kriitilist analüüsi. (lk 15) * Nõukogude okupatsioonivõimudel puudus 1949. aastal korralik ülevaade Eesti elanikkonnast. Selle näiteks on terve rea juba surnud isikute kandmine küüditamise nimekirjadesse. Näiteks 1943. aastal surnud Jaak Hallik saadeti ametlikel andmetel 1949. aastal välja Vengerovosse (ekslike andmete põhjal väljastati tema vennale hiljem koguni rehabiliteerimistõend!); Silvia Tooming, kellel ametlike dokumentide andmetel õnnestus väljasaatmisest pääseda, oli surnud 14. märtsil 1949; ka tema vend Gustav, kes kuulus väljasaatmisele, oli hukkunud 1944. aastal Sinimägedes. Väljasaatmisnimekirjades esines 1947. aastal surnud Karl Zeltermann. (lk 16) * Massirepressioonide ajalugu puudutab teravalt tuhandeid eesti perekondi. Paljudki meie hulgast on üritanud omal käel lahti sõlmida nende karmide sündmuste saladuste umbsõlmi. Selleks, et saadud tulemusi võiks ka usaldada, on tarvis hästi tunda olemasolevaid ajalooallikaid ja nende kasutamise metoodikat, vallata allikakriitika algtõdesid. (lk 17) * Töö trükiks ettevalmistamise käigus puutusin kokku veel ühe, esmapilgul isegi ootamatu probleemiga. Minu raamatu üheks tähtsamaks allikaks on küüditamisnimekirjadesse kantute mälestused, mida nad on minuga lahkelt jaganud. Mitmed neist soovisid, et ''parem kui sellest vanast asjast neile tüli ei tehtaks''. Olen austanud seda tahet ning enamus mälestuskilde on viidatud vaid kaudselt — korrespondendi koduvalla või sundasumise koha järgi. Ka mälestustes nimetatud ''koputajate'' või ülesandjate nimed on tekstist välja jäänud. Ajaloolane ei ole kohtumõistja ning seni, kuni kellegi süü pole kindlalt tõestatud, ei saa teda ka raamatu lehekülgedel kurjategijaks kuulutada. Võimalikud eksitused oleksid vast liiga traagilised. (lk 17) * Nõukogudeaegse parteilise kirjanduse andmetel jõudis ''kulakluse kui klassi hävitamine'' lõpule 1949. aasta varakevadel. See oligi märtsiküüditamine. Täpsustuseks tuleb muidugi öelda, et see, mis likvideeriti, ei olnud ''kulakute'' või selle eestikeelseks vasteks pakutud ''hallparunite'' kiht, vaid talumajandusele rajatud põllumajandus. (lk 25) * Olukord oli keeruline. Sõda jätkus. Kohe pärast rinde üleminekut algasid arreteerimised. Sügisel väljakuulutatud mobilisatsioon Punaarmeesse sundis mehi metsadesse vaijuma. 1944.—45. a vahetusel, uskudes võimude lubadusi, legaliseerus Omakaitse reakoosseis. Enamus neist vahistati. 1945. aastal sõja lõppedes väljakuulutatud amnestiaga tuli osa mehi küll metsast välja, kuid nende järgnev arreteerimine ei süvendanud usku uue võimu seadusearmastusse ning paljud mehed otsisid jätkuvalt metsadest vaiju. Nõukogude okupatsioonivõimude lootused metsavendluse vaibumisele luhtusid. (lk 26) * Nõukogude süsteemi kindlustamise üheks lahutamatuks komponendiks oli pideva [[kontroll]]i kehtestamine kõige ja kõigi üle: arvukate [[viga]]de varjamiseks pidi leiduma alati mõni [[süüdlane]], algas arveteklaarimise ja [[umbusk|umbusu]] külvamise pikk vaevarikas periood. (lk 26) * Maa põliskasutuse aktide väljajagamine oli vaid talupoegade ajutise maharahustamise abinõu. Sellele järgnes ''kulakluse kui klassi eksproprieerimine maksupoliitika kaudu''. Nõukogude riigile tundus see poliitika mitmekordselt kasulik olevat ühelt poolt laekus talupoegade ränkade pingutuste hinnaga (millega nad lootsid osta endale õiguse oma kodudes edasi elada) lisaraha, teiselt poolt pidi see poliitika talumajapidamised varem või hiljem ikkagi välja suretama ning avama tee kolhoseerimisele. (lk 28) * [Eesti NSV MN 30. augusti 1947 määrusest nr 654 talumajapidamiste maksustamise kohta Eesti NSVs:] Palgatööjõu kasutamine, põllumajanduslike masinate kasutamise, veskite ja teiste ettevõtete ning maa rendile andmise eest süstemaatilise tulu saamine, tegelemine ülesostuga edasimüümise eesmärgil või kauplemine saksa okupatsiooni perioodil või pärast maa vabastamist saksa okupatsioonist, olid põhjused, mis võimaldasid talundi ''kulaklikuks'' nimetada. (lk 28) * Kahekordistunud makse polnud talud enam võimelised kandma ning laostumine oli paratamatu. Ülejõukäiv maksukoorem viis võlgade tekkeni. Aga mis sai võlglastest? Nagu selgub, võidi võlad sisse nõuda talu inventaris, kariloomades, riietusesemetes. Esemete hind määrati jällegi varanduse ülevõtjate poolt. Ka sellest protsessist annavad ülevaate ametlikud dokumendid. Õigemini — need dokumendid reguleerivad seda, mida ei tulnud maksuvõlglastelt ära võtta (et neid mitte kohe laostada). :Esimene selline instruktsioon avaldati 1945. aasta veebruaris. Põllumajanduslikust inventarist ja tööloomadest tuli igale talundile jätta 1 kartuliader, 1 hõlmader, 1 vedruäke, 1 vanker, 1 regi, 1 hobune või paar härgi ühes rakmetega ja 1 noor kuni kolmeaastane tööloom, 1 lehm ja 1 kuni poolteiseaasta vanune vasikas või mullikas, kodulinnud (kanad, haned, pardid) mitte üle 5 igast liigist, 2 lammast ja 1 siga. Lehma puudumisel tuli jätta vabaks üks mullikas või 2 kitse. Tänapäevastes tingimustes elavatele inimestele tunduvad drastilistena ettekujutused maksuvõlgniku ja tema perekonnaliikmeid teenindava koduse sisseseade osas. Võlgnik võis omada tali- ja suveriietest: 1 suve- või sügispalitu, 1 talipalitu või kasuka, 1 taliülikonna (naisisikuile 2 taliriietust), 1 suviülikonna (naisisikuile 2 suviriietust), 1 suvipeakatte ja 1 talipeakatte, naisisikuile oti ette nähtud 2 suvirätikut ja 1 soe rätik või sall, ja peale selle 1 lambanahast kasukas pere (''sic!'') peale, kes otid alatiselt tegevuses põllumajanduses. Iga töölkäija võis siiski omada isiklikku tööriietust. :Jalanõudest kuulus allesjätmisele 1 paar nahkkingi või -saapaid, 1 paar kummi- ja 1 paar viltjalatseid igaisiku kohta; pesust 3 vahetust iga isiku kohta. Ühe isiku magamiskomplekti moodustasid madrats, padi, 2 voodilina, 2 padjapüüri, 1 vooditekk, 2 isiklikku käterätti.:Kööginõudest võis kasutada teemasinat (kohvi- või teekann või katel tee keetmiseks), priimust (või petrooleumi- või elektrikeetja), 2 ämbrit, 1 pada, lampi, köögilauda, söögikappi, 2 laudlina, 2 teerätikut ja 2 köögirätikut iga perekonna kohta, lisaks 1 komplekti söögiriistu (taldrik, kahvel, kauss, nuga, lusikas) ja 1 komplekti joogiriista (kann või tass, alustass) iga isiku kohta. Kodusest inventarist oli perekonnal lubatud omada 1 kappi (või muud seda asendavat riietemahutit) ja 1 lauda, iga isiku kohta 1 tooli (või taburetti) ja 1 voodit. Igasse tuppa, milles elas maksuvõlgniku perekond, oli ette nähtud ka 1 lamp. Samade normide ulatuses ei kuulunud äravõtmisele ajutiselt äraolevate perekonnaliikmete vara. (lk 29) * Küüniliselt kõlab punkt, mis säilitas lasterikaste maksuvõlglaste peredele riikliku lastetoetuse. (lk 30) * Paljudel peredel lasus veel üks ettekirjutamata kohustus. Kui vähegi võimalik, püüti hoolitseda vangistatud perekonnaliikmete eest Jäqekindlalt saadeti pakke ja raha, et nende ränka olukorda pisut leevendada. Palju saadetistest ka tegelikult kohale jõudis, on omaette küsimus. (lk 30) * 1949. aasta märtsiks olid paljud ''kulakuteks'' tunnistatud perepead vanglates, kandmaks karistust ülejõukäivate maksuvõlgade pärast. Talud olid laostatud. :Üks küüditatu meenutab: ''Peale isa arreteerimist jäi tallu ema kolme lapse ning 86 ja 82 aastase vanainimesega. Talu laostus. 1949. aastaks polnud enam leivaviljagi. Küüditajad imestasid, et nimekirja oli märgitud kulakud, kuid mingit kulaklikkust ei leitud. Sellest saadi siiski lihtsalt üle. Kirjutati: isamaareeturi perekond.'' (lk 30) * Nõukogude võimu agraarpoliitikal oli mitu eesmärki. Sellega loodeti välja kumata majanduslikult iseseisev talupoegkond ning leida ressursse maaelanikkonna vaesema osa enese poole võitmiseks, luua eeldused järgnevaks kolhoseerimiseks. :Nõukogude võimu toeks külas pidid saama taluteenijatest, maatameestest ja väikemaapidajatest uusmaasaajad ning punaarmeelaste perekonnad. (lk 31) * Uute omanike hulgas oli neid, kes suutsidki neile antud talusid majandada (hiljem osutusid nad petetuiks, jäädes kergelt saadust sundkollektiviseerimise käigus ikkagi ilma), mõned neist tehti aga hiljem kulakuteks. Kuid küllalt palju oli uusmaasaajate hulgas selliseid, kellel tarvilikke kogemusi, oskusi ja tahet omamata puudus maaharimise vastu huvi. Osast neist kujunesid nõukogude võimu püüdlikud käsutäitjad. (lk 31) * Parem polnud olukord ka aktiivi ja ametimeestega. Uus võim pidi läbi ajama üsna juhuslike inimestega. Probleemidest kaadriga annavad tunnistust pidevalt igal tasandil tõstatunud personaalküsimused. Rahulolematust tunti kommunistide nigela järelkasvu ja karistatud kommunistide üsna suur arvu pärast. 1948. aastal oli parteilisi karistusi jagatud 86 korral, ÜK(b)P ridadest visati välja 59 liiget. Aasta jooksul oli liikmekandidaadiks vastu võetud vaid üks kolhoosnik. (lk 31) * Nõukogude võimu võib võrrelda jäämäega, millest on nähtav vaid väike osa. Teisisõnu — seda süsteemi iseloomustas salastatud asjaajamise suur osakaal. On täiesti selge, et ka see võim oli loonud enda jaoks kindlad reeglid ja erinevate institutsioonide vahelise täpse tööjaotuse, kus oma kindel roll oli nii partei ja nõukogude organitel kui ka hästi väljaarendatud repressiooniaparaadi erinevatel lülidel. Kahjuks katab tollase asjaajamise käiku tänaseni salastamise loor ja tervikpildi asemel saame tegelda vaid üksikutest meile teadaolevatest fragmentidest koosneva mosaiigiga. (lk 35) * Nõukogude repressiooniaparaat oli suur ja mõjuvõimas, mis haaras mitmeid erinevaid ametkondi. Seetõttu on vähemalt argimõtlemises levinud arusaam, nagu olnuks nõukogude võimul oma alamate kohta kasutada lausa täiuslik informatsioon. Vastavalt seadustele ja eeskirjadele see nii oligi. Võimud pidid omama täpset ülevaadet kõigi isikute liikumistest. Elukohta tohtis vahetada vaid ranges vastavuses passirežiimiga. Passilauad pidid tagama täpse ülevaate kõikide elukohavahetajate kohta. :Tegelikkuses oli olukord teistsugune. Sõjajärgses Nõukogude Liidus oli rahvarinne võtnud enneolematud mõõtmed. Osaliselt toimus rahvahulkade ümberpaiskumine stiihiliselt (ühed lahkusid sõjas laastatud või näljast haaratud piirkondadest, teised naasesid sõjapaost. kolmandad otsisid lihtsalt, kus parem). Mõneti viidi selline ümberasumine läbi võimude eneste mahitusel (see puudutas nt ulatuslikku immigratsiooni Eesti linnadesse ja nn põlevkivibasseini). Riigis, kus korraliku statistikaga on alati raskusi olnud, ei suudetud rahvarändest sugugi korralikku ülevaadet luua. Etteruttavalt võib öelda, et kaasaegsed ei ülehinnanud repressiivorganite omavahelisi sidemeid, see võimaldas mitmetel ohtusattunutel arreteerimisest või küüditamisest pääseda. (lk 37) * Selgub veel üks tõsiasi: nende eesmärgiks, kes nõukogude riigis tähtsaid otsuseid langetasid, polnud isegi talupoegkonna kui klassi likvideerimine; jõukam osa talurahvast oli nende jaoks "äraneetud", jäädes vaenlaseks ka peale nende vara eksproprieerimist ja kõigi "klassitunnuste" minetamist. Siseministeeriumi ja prokuratuuriorganitelt nõuti, et nad takistaksid kulakute põgenemist maalt. Toonitati, et oma päritolu varjates võivad kulakud muudes kohtades pugeda nõukogude aparaadi töötajate hulka. Kõigi oma alalist elukohta varjavate kulakute ja nende perekonnaliikmete suhtes tuli tarvitada <!--//-->aktiivseid abinõusid paljastamaks nende asukohti. (lk 37-38) * Selgus, et üldises segaduses oli suutnud Eestisse naasta ka varem nõukogude võimude poolt väljasaadetuid. Ere näide pärineb Rannu vallast, kus valla täitevkomitee (Toomingas ja Peema) organiseerisid ''1941. aastal väljasaadetud rahvavaenlaste'' Venemaalt tagasitoomise. Vallas oli nende tagasitoomiseks organiseeritud isegi rahakorjandus ja palgati üks sovhoosi tööline, ''keda kui mõnda atašeed Rannu valla täitevkomitees akrediteeriti'' ja vajalike dokumentidega varustati. (lk 38) * Mitte kõikjal Tartumaal ei laabunud nimekirjade koostamine ladusalt. Nii kaebas sm Küüt maakonnakomiteesse, et ta on kolm korda vormistanud materjali ühe isiku kohta, et teda ''kulakuks'' tunnistada, kuid siiani pole teda nimekirja kinnitatud. Mäksalt kostsid kaebused, et sealne valla parteiorganisatsiooni sekretär Punder ei tegele üldse ''kulakute'' väljaselgitamisega. Veski valla parteiorganisatsiooni sekretär olla aga abielus ''kulaku'' tütrega ja selle tulemusena on selles vallas ainult seitse ''kulakut''. (lk 39) * Parteijuht N. Karotamm tõi parteilasele eriti sobimatu käitumise näitena juhtumi Tartumaalt Vaimastvere vallast, kus täitevkomitee aseesimehele Lukasele tehti ülesandeks arreteerida ''bandiit'' Helm. Kuid ''Lukas seda ülesannet ei täitnud, vaid ühel koosviibimisel, rahva nähes laskis ennast maha oma taskurelvast''. (lk 39) * Kõige levinumaks süüdistuseks oli võõra tööjõu pidev (või nt saksa okupatsiooni ajal) kasutamine. Eriti karme süüdistusi põhjustas nõukogude sõjavangide kasutamine. Elva valla 50 ''kulaklikus toimikus'' on võõra tööjõu kasutamine leidnud äramärkimist 40 korral, nõukogude sõjavangide kasutamine 21 juhul. :Palgalise tööjõu kasutamine oli üks nendest momentidest, mida õigusriigi seaduste järgi poleks saanud seaduserikkumiseks lugeda ning see ei oleks saanud olla kellegi represseerimise aluseks. 26. septembril 1946 kehtestati ENSV MN määrusega nr 767 palgalise tööjõu kasutamise ajutised eeskirjad, mis kehtisid talumajandeis, kus palgaline töö oli abitöö. Palgatöõjõu kasutamine oli seadusega lubatud. Palkamisel tuli sõlmida tööleping, mis registreeriti kahe nädala jooksul külanõukogus. Selle võis sõlmida ka aastaks, kuid mitte pikemaks perioodiks. :Kooskõlas NSVL Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 1. veebruarist 1930 ning arvestades teostatavat talundite massilist kollektiviseerimist, tunnistati nimetatud määrus kehtetuks alles 1949. а mais, pärast küüditamist. Sellega keelati palgalise tööjõu kasutamise ENSV talundeis. (lk 40) * Üksjagu küsitav on ka nõukogude sõjavangide kasutamine talutöödel. Pika prokuratuuritööstaažiga K. Kimmel jõudis 1988. aasta juulis inimlikule järeldusele: ''Küsitav on samuti, kas Nõukogude sõjavange kasutati talutöödel alati üksnes ekspluateerimise eesmärgil või etendas siin mingit osa ka humaansuse põhimõte. Vaevalt võib uskuda, et sõjavangid tundsid end vangilaagrites mugavamalt kui taludes.'' 1949. aasta võimumeeste arvamus oli teine: inimesed, kelle taludesse saksa sõjaväevõimud usaldasid sõjavange tööle saata, said olla vaid nõukogude võimu kõige paadunumad vaenlased — teisi poleks sakslased ju usaldanud! (lk 40) * Omapärane ''kulak'' oli Karl Pastak, sündinud 1879. aastal. Pärast Vene-Jaapani sõjas osalemist oli ta jäänud tööle Peterburi Erikssoni telefonivabrikusse, 1912. aprillis osales ta Leena kullakaevanduse tööliste streigis, olles ka streigikomitee liige. Sel perioodil oli ta tutvunud Kalininiga ja tegutses Pravda kirjasaatjana. 1919. aastal naases ta optandina kehva tervisega oma isatallu Elva valda. 1944. a hävisid sõjategevuses käigus nii taluhooned kui muu vara. Raskustele vaatamata olid kõik normikohustused riigi ees täidetud. Kolhoosis töötas ta sepa abilisena. 1949. a pärast naise surma elas Karl Pastak üksi. Vastavalt Ministrite Nõukogu määrusele nr 654 kuulutati temagi ''kulakuks''. Põhjuseks näib olevat tema suhteliselt suur talu. Aga talu oli suur sellepärast, et tegemist oli Kalinini kaasvõitlejaga ja just seda asjaolu arvestades olid talumaad jäänud reformi käigus kärpimata. (lk 40) * Siberi elu tõeline karmus avaldus talvel. Vastukaaluks suve tapvale kuumusele oli talvel väga külm. Lumevallid võimsamad kui majad. Pakane võis ulatuda 40, mõnikord 50 kraadini. Palja põse või lõuaga ei saanud talvel üldse välja minna, sest külm oleks need kohe ära võtnud. Seal valitses ehtne kontinentaalne kliima. Hingata oli valus, sest külm õhk kõrvetas (Iskitimi rajoon). (lk 79) * Siberisse saadetud eestlaste seas tuli tagasi üks vana komme, mida mälestustes seostati teoorjuse ajaga (aga mille poolest see kolhoosniku elu teoorja elust ikka nii väga erines). See oli varastamine. Riigi või kolhoosi tagant varastamist ei loetud Siberis mingiks patuks, eriti veel, kui sellest sõltus inimese enda ja tema perekonna ellujäämine. Sellele oli ka moraalne õigustus: inimesed, kellelt riik oli võtnud kõik selle, mis neil oli, tundsid õigustust ka selle riigi tagant varastada. Ainult vahele jääda ei tohtinud — selle eest ootasid väga karmid karistused. (lk 93) * Need perekonnad, kellel oli õnnestunud Eestist õmblusmasin kaasa võtta, olid õnnega koos. Õmblusmasin oli varandus, mida on hellitavalt elupäästjaks ja perekonnatoitjaks kutsutud. (lk 94) * Nõukogude riigis oli üles ehitatud võimas repressiooniaparaat. Selle üheks osaks olid erikomandandatuurid,mis pidid teostama järelvalvet sundasumisele määratud inimeste üle. :Küüditatute jaoks oli kõige tähtsamaks riigivõimu esindajaks kohalik komandant, Sellest isikust sõltus paljugi. Olemasolevad reeglid ja eeskirjad lubasid tal sundasukaid karmilt karistada. Komandant võis inimesi aresti panna, lasta nad teise kohta üle viia või, kui selleks oli mingi põhjendus, koguni kohtu alla anda. Hea läbisaamine komandandiga andis lootusi paremasse elukohta kolimiseks või õppima pääsemiseks. * Küüditatute liikumisvabadus oli esialgu väga piiratud. Ka loata naaberkülla minek oli keelatud. :Näiteks kolhoosi paigutatud eestlastel ei lubatud minna naabruses asuvasse sovhoosi ja sealsete saatusekaaslastega suhelda. Iga nädal, kas neljapäeva või reede õhtul, tuli küüditatutel komandandi juurest läbi käia ja allkiri anda, et ikka alles oled (Zdvinski rajoon). :Kui külast lahkumine millegipärast siiski vajalikuks osutus, tuli selleks luba nõutada ja siis koos kaasaantud valvuriga sõita. (lk 99) * Algkoolide, aga samuti 7-klassiliste koolide õpetajateks olid üsna juhuslikud inimesed. Paljudes mälestustes mainitakse, et koolmeistriks olnud mõni sõjainvaliid, keda vigastused ei lasknud muu töö peale panna. Leiti, et laste koolitamine on selline tubane töö, mis erilist ihurammu ei nõua. (lk 105) * Kõrghariduseni jõudmine nõudis küüditatutelt väga suurt visadust, võimeid ja ettevõtlikkust. Selline haridustee oli pigem erandiks kui reegliks. Suure enamuse küüditatud noorte haridustee jäi aga poolikuks. Mõni suutis Eestisse naastes jätkata katkenud haridusteed kaugõppe teel kodumaal või, arvestades head vene keele oskust, ka teistes Nõukogude Liidu kõrgkoolides. Paljud pidid aga piirduma vaid saadud "elukooliga". (lk 118) * Küüditamine, aga võib-olla ohvrite tagasitulek, hävitas ka mitmed omaaegsed käsutäitjad. Eks sõltus see igaühe südametunnistusest. ''Meie küüditajad poosid end parast meie naasmist, üks metsas, teine voodisamba külge.'' (lk 129) * Küüditamine oli oluliseks lüliks Eesti venestamispoliitikas ja see kandis ka märkimisväärseid tagajärgi. Venestumine oli pöördvõrdelises sõltuvuses eestikeelse elanikonna kontsentratsiooniga — kus eestlasi rohkem, seal olid eesti kultuuri mõjud tugevamad. Kus eestlased olid pihustatud venelaste ja teiste rahvaste esindajate hulka, esines rohkem segaabielusid. Nendes kujunes koduseks keeleks vene keel ning pärast sundasumise lõppu jäädi elama Venemaale. :Kõige kiiremini toimus nende laste assimileerimine, kelle haridustee algas Siberis. Taaskohanemine Eesti olude ja eestikeelse haridusega oli paljudele Siberis koolihariduse saanud lastele raske. (lk 129) * 1949. aasta küüditamisega loodi eeldused massiliseks muukeelse elanikkonna sisserändeks Eestisse. Osa küüditatutest astus segaabieludesse ja assimileerus võõras kultuurikeskkonnas. Sellele tahule on seni vähe tähelepanu pööratud. (lk 129) * Vaatamata vanema põlvkonna märkimisväärsetele pingutustele säilitada emakeelt ning sidet rahvuskultuuriga ka Siberi sundasumise karmides tingimustes, oleks pikemaajalise asumisel viibimise tagajärjel suurem osa nooremast põlvkonnast kiiresti assimileerunud ''venekeelseks elanikkonnaks''. Mitmed uurimused väidavad, et emigrantide kolmas põlvkond, kes elab rahvusele võõras kultuurikeskkonnas, ei valda enam emakeelt ega oma sidet esivanemate rahvuskultuuriga. Nii on see vabas maailmas. Olemasolevad andmed lubavad arvata, et nõukogude terrorirežiimi tingimustes oleks ümberrahvustamine toimunud veelgi kiiremini. ''Hruštšovi sula'' hilinemine kümnekonna aasta võrra oleks vähendanud oluliselt Siberist tagasi pöörduda soovijate arvu. Tagasipöördujate taaskohanemine eesti keskkonnas kujunenuks raskeks. Selline kontrafaktiline oletus kehtib muidugi ainult tingimustel, et ''sula'' hilinemisega poleks kaasnenud uued massirepressioonid ja kogu Eesti muutmine ''venekeelse elanikkonna'' kodumaaks. (lk 129) * Küüditamine tähendas talumajanduse likvideerimist Eestis ning sundkolhoseerimist. Repressioonide tulemusena suudeti rahva hulgas külvata hirmutunnet ja vihkamist, üksteise peale kaebamist. :Küüditamine oli ränk katsumus äraviidutele, aga ka Eestisse jäänutele. Pidev hirm, mure ja teadmatus homse ees on jätnud eesti rahva hingele sügava pitseri. Arreteerimised ja küüditamtsed mõjutasid rängalt demograafilist situatsiooni. Sõjaaastail oli tugevasti muutunud rahvastiku sooline ja vanuseline struktuur. Et arreteeritud olid enamasti parimates eluaastates mehed, siis tõusis suuresti fertiilses eas naiste osakaal. Pärast 1949. aasta suurküüditamist ja sellega lahutamatult seotud sundkollektiviseerimist süvenesid eriti maarahva seas lootusetuse ja minnalaskmise meeleolud. Need väljendusid sündimuse langemises, maalt pagemises, enesetappude sagenemises. Kõigele lisaks lõi küüditamine soodsa pinna massilisele sisserändele ja järsule nihkele elanikkonna rahvuslikus koosseisus. (lk 130) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rahi-Tamm, Aigi}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] jsvmq4u18qluzhci5mrucnw2rwpbu1t 0 22244 136248 115231 2026-11-05T11:26:48Z Kruusamägi 873 + pilt 136248 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maarja Ojamaa 2026.jpg|pisi|Maarja Ojamaa 2026. aastal]] '''Maarja Ojamaa''' (sündinud 11. septembril 1983) on Eesti kultuurisemiootik. ==Kirjutised== * Miks on nii, et kohtame sõna "[[inimkond]]" eeskätt aruteludes ohtude teemal, nagu tuumasõda, pandeemiad või kliima soojenemine? * Praegune üleilmne olukord ei ole enam lahendatav mõne nutika võttega, mis võimaldaks seejärel tavapärase elukorralduse juurde tagasi pöörduda. Vajame uusi harjumusi, et saada hakkama nähtusega, mille ilminguteks on elurikkuse kadu, inimrühmadevahelise [[ebavõrdsus]]e süvenemine ja prekariaadi kasv, elamiskõlbliku ruumi ahenemine nii linnades kui ka maapiirkonnas, põgenikelained, haiguspuhangud. Selleks et kujuneda saaksid uued harjumused, on [[meie-tunne|meie-tundel]] vaja üleilmset mõõdet. * Mu kodukandis toimunud RMK KAH-aladega seotud aruteludest jäi mulle meelde, kuidas üldse ei läinud peale [[argumendid]], mis paigutasid siinsed raied üleilmse metsatustumise konteksti. Küll aga olid paremini mõistetavad raievastased väited stiilis "kohalik rahvas on harjunud sellise (metsase) vaatega teedel jalutama". Esimene on kellegi "nende" mure, teine meie oma. Miks on nii, et meie tegevuse ja valikute tagajärgede tunnetuslikud piirid on nende tegelike piiridega väga suures nihkes? * Üheks põhjuseks on asjaolu, et peamine kanal, mille vahendusel maailm meieni jõuab – uudismeedia –, on ehitatud üles [[vastandamine|vastandamise]] loogikale. Peavoolu ajakirjanduse tuumväärtuseks on konflikt, selle horisont on rahvuslik või kildkondlik ja rütm ööpäevaringne. Selles raamis ei saagi kogu inimkonna mastaabis aeglaselt arenev aktiivsus pildile pääseda. Kui keegi kellelegi ei vastandu, keegi kedagi ei võida ega kellelegi alla ei vannu, siis sellest ei sünni uudislugu. Hoolimata üleilmset suhtlust ja infootsingut võimaldava digitehnoloogia laialdasest kättesaadavusest baseerub meie inimkonna mudel endiselt nägemusel eraldiseisvatest ja enda huvidest lähtuvatest rühmadest. Olgu kohalike institutsioonide, riikide või globaalsete korporatsioonide tasandil – me kaardistame end konkurentidena. * Loogikale toetudes on muidugi selge, et "mina" eeldab "mittemina" ja "meie" eeldab "neid". Kuna neid kategooriaid luuakse ennekõike keele vahenditega, on ootuspärased emakeeltel ja rahvuskultuuridel põhinevad eristused. Ilmtingimatu ei ole aga mittemina ja mittemeie kirjeldamine negatiivsena ning meievahelise piiri samastamine rindejoonega, mitte tõlkeks, dialoogiks või sümbioosiks sobiliku paigana. Modernistlikus kultuuris on see aga harjumuspärane praktika. * Kummatigi on selge, et sellel planeedil ellujäämiseks vajame tõsiseltvõetavat mudelit või suurt [[narratiiv]]i, kus "meie" võrduks iga inimesega maailmas. Veelgi enam, tegelikult ei peaks see "meie" hõlmama üksnes inimesi, vaid kõiki Maal elavaid liike. Kui inimestest rääkides tunduks meile loomuvastane arusaam, et ta on minu oma, järelikult võin teha temaga seda, mis tundub parasjagu meeldiv ja/või kasulik, siis maa ja teistest liikidest kaasmaalaste kontekstis on see igapäevane praktika. * Meil lihtsalt napib alternatiivseid kirjeldusviise ja mõttemalle, mille puhul [[Maapind|maa]] ei oleks [[tarbekaup]], mida jõukamad meist saavad tükikaupa omandada. Kui mõelda sellele, kuidas õhk ja toit sõltuvad maast, või pärandipaikade ning maaga seotud töödele ja rituaalidele, siis võiks ju olla klaar, et oleme ise osa temast ja tema meist. Ühesõnaga tuleks otsida uusi viise planeedi ja selle elanike kirjeldamiseks ning asendada „ressursid”, „kaup”, „omand”, "sõltumatus" ja "võistlemine" oma sõnavaras sagedamini mõistetega, mille tuumaks on suhete loomine ja arendamine. * Kui nägin ühel tänavusel märtsipäeval aknast välja vaadates maja ees viimsetele lumeriismetele veetud tohutu suurt [[Z]]-tähte, käis mul hetkeks seest jõnks läbi. Minu viieaastasel [[Zorro]]ks kehastunud pojal, kes selle autor oli, pole Vene armee sümboolikast aga aimugi. See ei kuulu tema semiosfääri. See päriseluline klišee näitlikustab kujukalt, et semiootiline ruum ehk tähendussüsteem on semiootilise üksikobjekti ehk märgi olemasolu eeldus, mitte tagajärg. Märk hakkab toimima või õigemini saab märgina olemas olla vaid kindlas süsteemis – väljaspool seda võib see tähistada midagi muud või üldse mitte midagi. * Lihtsustatult öeldes ei tuleks lotmanlikus arusaamas käsitleda inimmaailmas toimuva selgitamiseks analüütilise miinimumi või elementaarosakesena mitte üksikut märki, vaid tervet märgisüsteemide süsteemi, kogu inimkonna kultuuri. See on vastupidine koolifüüsikast tuttavale maailmapildile, milles on harjumuspärane ja tulemuslik selgitada keerulist lihtsa kaudu, dünaamilist staatilise kaudu, ainete ehitumist aatomite liitumisega. Isereguleeruvad komplekssüsteemid, nagu kultuur, toimivad aga teisel põhimõttel, mille puhul keskkonna omadused selgitavad selles paiknevate osade omadusi ja kus paljusus on primaarne, mitte vastupidi. See, kumma paradigma kaudu me ümbritsevale maailmale läheneme, muudab seega põhimõtteliselt seda, mida me maailma kohta üldse teada saame, millisena maailm võib meile paista. * Aga just [[mittemõistmine]] osutub uute tähenduste loomisel viljakaks. Selle näidete hulka kuulub nii lõbu, mis sünnib telefonimängu lõpus välja öeldu võrdlemises esialgsega, kui ka eri märgisüsteeme lõimivad kultuurinähtused, nagu klassitsism või K-pop. Laiemas plaanis võib viljaka mittemõistmise võtmes käsitleda näiteks kunstiteose vastuvõttu, mille käigus igaüks loob oma tõlgenduse. * Nüüdisaegne [[veeb]]iruum on ajaloos pretsedenditu tihedusega semiosfääride kohtumispaik. Sellest tulenevalt on maailm muutunud ühelt poolt väiksemaks, kuid teisalt kombineeruvad sealsamas pidevalt ka uued kooslused, mis maailma uuesti avardavad. Mõned neist võtavad suuna perifeeriast tuuma poole. Üheks selliseks grupiks on teismelised tüdrukud. * [Vandenõuteoreetikute] enesekirjeldused on rajatud pea alati teise/nende vaenamisele ning grupisisese kuuluvuse signaliseerimine rõhub "meie" ja "nende" vahelise piiri väljasulgevale toimele ja vankumatule püsimisele. Noored [[aktivist]]id on keskendunud aga just "meie" välispiiri avardamisele ühe haavatava või kannatava inimrühma kaupa. * Selle kõrval juhib [[Greta Thunberg|Greta]] kõige laiemalt mõistetavas keeles tähelepanu just maailma komplekssusele ja keskkonnateemade vastastikustele suhetele paljude teiste globaalsete valukohtadega, nagu tüdrukute õigus kooliharidusele, COVID-19 vaktsiinide kättesaadavus vaestes riikides, LGBT+ võrdne kohtlemine, solidaarsus inimestega, kes kannatavad sõdade, ebademokraatlike olude või neokolonialistlike arendusprojektide tõttu. Hästi saab selgeks, kui oluline on kliimaprobleemide vaatepunktist see, et kõigil meist oleksid võrdsed õigused ja inimväärne lähtepositsioon. Samuti see, kuidas väärtuste ja tähenduste sfäär on esimene, millest alustada, kui soovime mõjutada seda, mis toimub teistes globaalsetes süsteemides, nagu geo- ja biosfäär. Teemade välja avarus ja komplekssus eristabki noori aktiviste näiteks feministide kogukondadest, kelle sõnumit ja missiooni näevad need noored muidugi osana enda omast. * Kirjandus-, kunsti- ja muusikatundides on vähe valemeid, mille saab täiesti selgeks õppida. Nende ainete tuumaks on ühe ja sama maailma kirjeldamine väga erinevates keeltes ja väga erinevatest perspektiividest, kusjuures ükski neist pole kõige õigem ega kõige täpsem. [[Kunstiteos]]e kaudu maailma mõtestades luuakse iga kord ka justkui uus [[maailm]], mida kellelgi ei õnnestu ainult enda omaks pidada ja kuhu võime sukelduda üksnes selleks, et seejärel erksama mõtte ja suurema südamega jälle pinnale tulla. Nii saabki võimalikuks, et me pole enam see, mida omame, vaid see, mida [[Mõistmine|mõistame]]. Ja selles üksteise toetamine on meile vastastikku kasulik. ** Maarja Ojamaa, [https://www.muurileht.ee/inimkond-20-aheneva-maailma-arhitektoonika/ "Inimkond 2.0"], Müürileht, 03.08.2022 * Varasemad diskussioonid selle üle, kas [[Valdur Mikita|Mikita]] tekstid on pigem esseistika või ilukirjandus, on kohased nüüdki. Ja ka seekord õnnestub autoril lugejat veenda, et maailmas on asju, mida inimene ei saagi tundma üksnes teaduse või üksnes kunsti või üksnes talupojatarkuse toel. * Tema lõpuni lahti kirjutamata osutused toimivad nagu üks suur kollaaž mõttepilte, millest igaühte lugeja sisse astuda võib. Just igaühte eraldi, sest raamatu ühe jutiga läbilugemine ei tööta eriti hästi: mõttekäigud on hüplikud ning järgnevast saab pealegi aru ka eelnevat täpselt mäletamata. Seetõttu sobib "Mõtterändur" mu meelest ideaalselt näiteks maakodu [[kemps]]u. * Minul tekkis lugedes tunne, et [[Kodu]] on korraga kehas, maastikus ja kosmoses ning Kodus sulavad need kolm pealegi veel ühte. * Eestlastena oleme muidugi taas eelisseisus, sest meile on veel loomuomane Kodu tõhus toestus, nagu metsas kõndimine, saunaskäimine ja puulõhkumine. See võimaldab ehk ka paremini aduda autori osutusi tarkuse [[kehalisus]]ele. * [[Maastik]]ega seotud [[paigamälu]], millele tuginebki tema [[etnofuturism|etnofuturistlik]] [[eestlus]]e müüt, on Mikita pärisosa. * Mikita kosmos on Kodu, kuhu sõidutab kohale ennem Hasso Krull kui Elon Musk. Ilmaruumi/universumi/taeva/maailmakõiksuse vahendustes peavad numbrid ja suuline pärimus, füüsika nobelistid ja esivanemate hinged omavahel dialoogi. Ning täpselt sama orgaaniliselt põimub see kosmos meie kehaga üheks tervikuks ehk paigaks, kuhu tagasi tulla. * [[Rändur]] võibki ju mõnda paika korduvalt sattuda, kuid pisut häirivad [[kordus]]ed just seetõttu, et tervikus on tajuda taotlust öelda võimalikult lühidalt ja lihtsalt. Kohati – eestlust puudutavas – on see autoril ka õnnestunud ning seda ikka iseomases keeles ja keelemängudes, milles kõla on osutusest olulisemgi ja keel on ennem tunnetuse kui kommunikatsiooni funktsioonis. Seega ongi Mikita kodune koht lõpuks ikkagi ka [[keel]]. * On selge, et oma lingvistikatriloogiaga tabas Mikita nullindatel väga täpselt ühiskondlikku närvi ja hakkas ise moevoolu kujundama. Mõneti tundub, et nüüdseks, mil isegi [[ameeriklased|ameeriklastes]] on tärganud vaimustus eesti naiste köetud [[suitsusaun]]ast, on aeg küps fookust nihutada ja laiendada. * Peatükis "Metsmesilase tee" kirjutab Mikita uue inimese müüdi ootusest. Kui õnnestuks soomeugrilase müüdiga samavõrra veenvaks ja sidusaks kujutluspildiks vormida osutused sellele, kuidas "inim[[teadvus]] on illu-tillu keeris kirju-mirju superteadvuse ookeanis" (lk 168) ja kuidas mitte ainult täna eestlasena maal, vaid homme inimesena Maal elada! "Mõtteränduris" visandatud inimkonna koduse koha (ko)evolutsioonilise perspektiivi võimalikud edasiarendused pakuvad igal juhul suurt huvi. ** Maarja Ojamaa, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kus-on-su-kodune-koht-motterandur/ "Kus on su kodune koht, mõtterändur?"], Sirp, 10.03.2023 (arvustus: Valdur Mikita, "Mõtterändur", Välgi Metsad, 2022) * Kunstitekstid on oluliseks allikaks, mille põhjal kujuneb kultuurikandjate arusaam ajaloost. Nende toime sündmuste modelleerimisele [[kultuurimälu]]s pole sugugi vähemtähtis ajalooteaduslike, pedagoogiliste või memuaarsete tekstide omast. Üht ja sama episoodi vahendavad teosed ei asetse kultuurimälus mitte eraldiseisvatena, vaid sulanduvad kokku uue tasandi tervikuks. Nii on õigustatud ka suure ajalise distantsiga või muude tunnuste poolest erinevate käsitluste koos vaatlemine. * "Üle rahutu vee" esmatrükk ilmus aastal 1951, ehkki käsikiri valmis juba 1947. Toona jäi teos praktiliselt avaliku tähelepanuta hoolimata [[Henrik Visnapuu]] üleskutsest: "[o]leks väärt avaliku diskussiooni korras selle raamatu üle mõtteid vahetada ja Gailiti tegelaste teeside kohta seisukohta võtta." Vaikuse üsna ilmseks põhjuseks oli autori ehmatav hoiak pagulaste suhtes, keda ta kujutas vähimagi heroiseeriva varjundita juurtetute põgenejate, mitte vabaduse alalhoidjatena. Ometi luges Visnapuu [[Gailit]]i teosest välja ka lunastuse lootuse. * [[Eerik Haamer]]i õlimaal "Perekond vees" (1941) valmis mitu aastat enne põgenemistelainet, kuid on meie kultuurimälus paljuski selle meeleheitliku episoodiga tugevalt seotuks saanud. Maali on üsna palju reprodutseeritud ja erinevates kontekstides eksponeeritud ning selle püsivat kõnekust väljendab muuhulgas teose Kumu-poolne läkitamine Eesti esindajana 2007. aastal Rooma lepingu 50. aastapäevale pühendatud kunstinäitusele Euroopa loost. * [[Kultuurimälu]] keskmeks ei ole üksnes säilitav funktsioon, vaid samavõrra oluline on selle toime uute keelte, tekstide ja tähenduste loomisel. * Selleks et mõne sündmuse või isiku lugu tähendusliku ja kõnetavana aktiivses kultuurimälus püsiks, tuleb seda korrata. Mida erinevamates keeltes seda tehakse, seda rikkam on mälupilt. * Ilmekad on siin näited ekraniseeringutest, kus kirjandusteksti ja selle filmikeelse tõlgenduse vahel ei olegi kultuurimälus enam võimalik selgeid piire tõmmata. Näiteks võib küsida, millistes piirides on "Kevade" eestlaste kultuurimälus pärit [[Oskar Luts]]u romaanist, millistes [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] filmist. Kõne all ei ole üksnes filmi poolt lisatud pildilised ja helilised aspektid, nagu tegelaste välimus või filmi tunnusmeloodia Veljo Tormise süidist, vaid ka sõnalised, kuivõrd mitmed Lutsu kirja pandud väljendid on laiemasse kasutusse jõudnud just pärast filmis kõlamist. Samal põhimõttel kõrvutuvad ja sulanduvad eri meediumides antud paadipõgenemistekstide rannamotiivid: rand ei ole üksnes sisemaa ja avamere vaheline visuaalne piirjoon, vaid hakkab kaasama ka sõnalisi, helilisi jt modaalsusi. * Operatsionaalse mõistena on tekst niisiis kohaldatav ka ajaloo[[sündmus]]e analüüsimiseks ühelt poolt piiritletud terviku ja teisalt dünaamilise mälumuutujana. [[Dünaamika]] väljendub siin asjaolus, et varasemad esitused suunavad hilisemate tõlgendamist ja hilisemad omakorda varasemate ülelugemist. "Varasem" ja "hilisem" on siin muidugi suhtelised mõisted, kuivõrd hilisemaid tekste võidakse sageli ka varasematena mäletada, mõned versioonid võivad aga pikemaks või lühemaks perioodiks ununeda. On küllalt palju noori eestlasi, kelle jaoks "Nimed marmortahvlil" on ennekõike film, seejuures hollywoodiliku sõjafilmi esteetikas loodud film. * Kõikide ühtsama ajaloosündmust esitavate tekstide pinnalt tekkiv terviktekst säilib kultuuris invariandina, mis aktualiseerub läbi variatiivsete esituste, säilitades seejuures oma identiteedi. Selles mõttes avaneb iga uus esitus, näiteks ekraniseering, kultuuri autokommunikatsiooni raamistikus kui teksti ülelugemine ning iga sellise ülelugemisega aktualiseerub ühtlasi varem varjatud, kuid tekstis immanentselt sisalduv tähendusliku dünaamika reservuaar. Viimane avaneb kokkupuudetes uute sotsiaalsete ja kunstiliste kontekstidega. Teksti tähendus seega mitte ei säili, vaid kasvab. Erinevate ülelugemiste pinnalt tekib mentaalne tervik nii individuaalses mälus kui ka indiviidiüleses kultuurimälus. * Reaalses kultuuriruumis ja kultuuriprotsessides on ühe sündmuse erikeelsed esitused üksteise olemasolu tingimuseks ning segunevad väga mitmekesistel viisidel ja eri tasanditel. See on ka põhjus, miks [[ajalooromaan]] on kultuurimälu meediumina mitte üksnes lahutamatu teistest ajalugu vahendavatest kunstiliikidest, vaid osa sama kultuuri ajaloofilmist, ajalooainelisest maalikunstist ja vastupidi. * Vahetult pärast Teise maailmasõja aegseid põgenemisi muutis nõukogude kord Eesti rannad avaruse ja dialoogi aegruumist eraldajaks ja katkestajaks. Sellega ei kistud lõhki üksnes perekondi, vaid terve rahvus. * [August Gailiti romaanist "Üle rahutu vee":] Autor paiskab lugeja ette väiklased inimsuhted, rabeleva ja saamatu arguse, ülima tooruse, sõgeda meeleheite, mõttetu eneseõigustuse ja -haletsuse. Tekst, mis algab justkui põhjendusega põgenemisele selle eest, "mis oli kibedam surmast – see oli inimvääritu orjus, terror ja geniaalse täiuseni arendatud vale" (Gailit 2009: 5), võrdsustab lahkumise lõpuks siiski reetmisega, rahva moraalse hävinguga, sest ilma kodumaata ei ole vabadusel mõtet ja sisu. Rohked religioossed motiivid ning vanatestamentlikult mõjuv keelekasutus annavad sellele eestlaste saatuse loole omakorda inimkogemust üldistava tooni. * Lisaks otseselt tragöödiaga seotud küsimusele – kust võtab inimene jõu, et edasi elada pärast kõige kaotamist – keerlevad tegelaste lood ümber laiemate küsimuste inimese ja teise inimese, inimese ja tema rahva, inimese ja inimkonna, inimese ja Jumala suhetest. Kes peaks kaitsma kodumaad, kes vastutama rahva kestmise eest? Miks ometi juhtus see, mis juhtus? Kõikide tegelaste lugusid saadab toimunu peidetud põhjuste otsimine, usk, et juhtunul peab olema mingisugune sõnum. Gailiti tegelased on kehaliselt küll avamerel viskleval paadil, kuid hinges ja mõtteis kodu- või juba võõral maal. Neid poolusi liidab ja lahutab [[rand]]. * Gailiti rand ei elustu äratuntavalt kirjeldatud Eesti mereäärena, vaid lotmanliku piirikujundina, mille tuumaks on kaksühtsus ehk [[piiripealsus]]. Sellele rannale on korratuks hulgaks laiali pillutud kõrgeim ja madalaim, aga inimene ei leia enam teed nende vahel. Selles piiripealsuses väljenduvad ühtaegu katkestus ja kokkusulamine. Omal ja võõral, heal ja kurjal ei ole enam endisi tähendusi. Tegelasi saadab kummastav [[aimdus]] – ühelt poolt hävitab vaenlane kõik oleva, teisalt jäävad kojad, männid, rannakivid ja muugi, mis koduga seostub, paigale. * Kui (oma) maa ees on inimesel [[kohustus]], siis rusuvalt raske ja mõõtmatu mere ees on ta võimetu. [[Meri]] on imetletav ja kardetav, kirjeldamatu, ettearvamatu võõras ka rannarahvale, kes temaga igapäevaselt kõrvuti elab. Ometi on mere võimuses inimese olemus alasti kiskuda, sest merel kaob teeskluse toetuspunkt ja kindlustunne. Head ja ilusat on inimese kesta all Gailiti silmis aga kasinalt. * Kui maa on pidev, siis mere muutlikkus teeb abituks. Ühel hetkel on ta avarus, leivaandja, kaugete maadega ühendaja, siis äkki ületamatu takistus, millest üle saaks aidata vaid see, kes valitud rahva ees mere kahte lehte laiali lööb. Seda aga, et eestlased valitud rahvas ei ole, nendib Martin Vaide juba teose avapeatükis. * Otsus minna maalt rahutule merele ei ole tegelaste elukäigu loomulik jätk, vaid murrang, senise katkestus. Nii minevik kui tulevik otsekui kaovad – ühel ei ole enam tähtsust, teine on täiesti tundmatu. * Keeduse ranna [[trööstitus]] erineb Gailiti romaani asustatud rannast, mille kivide ja mändide vahele jäi rohkesti majapidamisi, kuhu jõudsid kokku teed linnast, sisemaalt ja teistest ümbritsevatest küladest. "Somnambuuli" rand on suletud ruum, teed selleni nagu ei tookski ja majapidamisi on raske ette kujutada. Üksikud hooned ja aiad, roostes postkastid ning mõned dialoogikatked küll viitavad, et varem on selles paigas olnud liikumist ja elu, aga filmi tegevuse ajaks on nende kajagi praktiliselt haihtunud. Õigupoolest oligi elu ja värvi siin mitte siis, kui küla ja rahvas veel elasid, vaid siis, kui oli ema, kelle "nahk oli nagu valgust täis". Vähemalt Eetla mälus on nii. * "Somnambuulis" on palju teatripärast, eelkõige Eetla [[monoloog]]ide tõttu. Monoloogide sisu ei ole seejuures realistlikult argine ega psühholoogiliselt loomulik, sest neiu tollases rannakülas nii ei rääkinud ega mõelnud, isegi mitte juhul, kui polnud päris terve mõistusega. Väljaöeldava teksti sisuplaani võiks selles filmis kirjeldada kirjanduslikuna, ent Eetla osatäitja Katariina Laugu intonatsioon ja miimika tekitavad iseomase rütmi ja meloodia, annavad sõnadele intensiivsuse, mis üksnes kirjasõna vahenditega ei teostuks. Monoloogi kui dramaturgilise võtte funktsiooniks on "Somnambuulis" rõhutada tegelase võõrandumist temaga juhtunust. * Nagu Gailiti romaani, võib ka Keeduse filmi pidada pessimistlikuks, olukorra sügavat traagikat rõhutavaks, ent seejuures ei võta Keedus hukkamõistja ega õigete vastuste teadja positsiooni. Autorina analüüsib ta inimese tasakaalutuse traagikat selles murdepunktis vee ja maa piirialal, aga ta ei anna ega võta lootusi edasise suhtes, erinevalt Gailitist, kes näeb, et kui maaga taas kontakt saadakse ning seda kaudu ka Jumala ja merega lepitakse, on lunastust loota. Samuti ei ole Keeduse rannakujund erinevalt Gailiti omast sisemiselt selgelt liigendatud. See on teadlikult ebamäärane sulam, mida korratakse erinevates modaalsustes (helis, sõnas, tegevuses, kadreeringutes, pildi koloriidis) ja millega on otseselt seotud tasakaalu kaotuse motiiv. * Põgenemistelainest kolm aastat varem valminud [[maal]]i käsitlemine [[põgenemine|põgenemist]] mäletava mäluaktina on problemaatiline ettevõtmine. Kahtlemata ei sündinud teos teadlikult üksnes ülemere põgenemisega seostatuna, olgugi et juba 1941. aastal oli meritsi lahkujaid. Maali kujunemine [[paadipõgenik]]e loo kujutajaks on hilisema ülelugemise tulem, mis oli juba teadlik Haameri enda põgenemisest ning laiemalt eksiilisuundumise ulatusest ja aimas selle mõju [[eesti kultuur]]ile. Samas ei assotsieeru "Perekond vees" ka ainuüksi paadipõgenike episoodiga, vaid seostub laiemalt väikerahva kaitsetusega, mille üheks traagiliseks väljenduseks oli selle liikmete põgenemine oma isade maalt. * Kompositsioon "Perekond vees" on Haameri [[üldistusvõime]] paremaid näiteid. Ilmselgelt ei ole see maal üksnes ühe perekonna portree, ehkki kujutab perekonda. Need on kaitsetud ja kõhklevad, ent ometi ühtehoidvad ema, isa, poeg ja pisike tütar, seismas kaldaäärses vees, kätega püksisääri ja seelikusabasid üleval hoides. Maalil kujutatu on kui hetk enne põgenemist, olgu füüsilisse või vaimsesse eksiili, kui veel ei ole teele asutud, vaid seistakse täielikus suruseisus madalas ja liikumatus kaldaäärses vees. Ema ja tütar vaatavad enese ette vette, isa ja poja pilgud on aga suunatud emale, kes on igakülgselt kompositsiooni kese. Ehkki pooleldi lahtinööbitud pluusi ja tõstetud seelikut võib tõlgendada ka viitena vägistamisele, äärmuslikule vägivallaaktile, ei näe me naise ilmes ometi ahastust. Tema vaoshoitud kurbusest tungib läbi jõud ja sitkus, mis on rusuvas ja väljapääsmatus olukorras ainsaks edasikestmise lootuseks. Olgugi et "Perekonnal vees" on naise pea uhkest püstiasendist langetatud ning jalad ei puuduta enam jõudu andvat maad, meenutab ema oma hoiakult ometi keset tühermaad last imetavat naist autori 1940. aasta maalil "Noor ema" (1940, EKM M 414), keda [[Mai Levin]] on nimetanud Eesti [[madonna]]ks. Ka tüdrukuke, ülejäänud ühekasvulisest perekonnast palju pisem ja seega veelgi kaitsetum, sarnaneb mõneti varemkujutatuga, samuti all paremal nurgas seisva tütrega 1940. aasta maalil "Evakueeritavad" (EKM M 1048). Teemalt ühinevad need maalid eestlastega sündinud [[tragöödia]] [[võrdkuju]]ks. Inimestel nendel piltidel ei olnud muud valikut kui ülekohtule alistuda, kuid päriselt alla ei anna nad kunagi. * Haameri rannavaadetele on üldjuhul omane kõrgelasetsev panoraamne [[vaatepunkt]] ning kompositsioonilahenduselt inimeste paiknemine esiplaanil kitsal maaribal, taamal sulamas kokku taevas ja meri. "Perekonnal vees" on see vaatepunkt tagurpidi pööratud, merele viidud: inimeste selja taha jääb oma ja turvaline, ees aga ootab hirmutav tundmatus. Haameri rand on niisiis vaid aimatav maariba inimeste selja taga, vastu tahtmist mahajäetud kodu ning kaldavesi, mis tumedalt toonilt lõuendi raami surutud ilmekate inimfiguuridega kokku sulab. * Kõigi kolme autori tekste ühendab seega õhutuse motiiv: romaanis kirjeldatakse kibedast verelehast mürgitatud õhku, filmis räägitakse lämbumisest, maalil aga puudub kompositsiooniliselt hingamisruum. Mereranna vahendamise puhul on [[õhupuudus]] omamoodi kummastav, kuivõrd üldjuhul seondub rand enam just avaruse ja vabadusega, paigaga, kus on kerge hingata. * Esmaesitlusel 1941/42. aasta vahetusel Tallinna Kunstihoone jõulunäitusel kandis maal pealkirja "Kompositsioon". Ajalehes Eesti Sõna ilmunud arvustuses peatub kriitik esimesena ja kõige pikemalt just Haameri teosel, ent kas suutmata või julgemata taibata selle avaramat sõnumit, seostab inimestegrupi uppunu leidnud või paadile mineva saunarahvaga. Mai Levin on tööle omistanud aga sügavama religioosse tausta, kirjeldades pildil olevat pühitsemise või ristimistalitusena. Sellist tõlgendust toetavad nii eksplitsiitselt religioosse teemaga seotud tööd Haameri varasema loomingu hulgas kui võimas proovilepanek, mis väljendub kujutatute ilmeis. Eerik Haamer ise on maali kommenteerinud aga lausega: "See on meie vabariigi õnnetuse algus: Kui meie rahvas enam ei teadnud, kus olla, mida teha või kuhu minna". Kunstniku suhe sellesse rahvasse on ilmselgelt soe ja kurbuses kaastundlik. * Kõik viidatud Haameri uurijad on maali "Perekond vees" välja toonud mõjusa saavutusena kunstniku loomingutervikus, ent laiemalt on seda paadipõgenemise ning teiste 1940. aastatel eesti perekondadele osaks langenud ülekohtuga seostama hakatud just iseseisvuse taastamise järgselt. Just rannapiiril seisjad – mitte juba merel olijad – on saanud põgenemise tähenduse kujustajateks. Mitmekümneaastaselt distantsilt mõjuvad 1940. aastate esimesed kolm-neli aastat teineteisele palju lähemal seisvana kui vahetult järgnenud kümnendeil ning eraldiseisvad sündmused sulanduvad eemalt vaadates ühenimeliseks tervikuks. Nii on Haameri maali tõlgendamiste ja ülelugemiste lugu ka laiemas teoreetilises kontekstis huvitavaks näiteks kultuurimälu toimimise mehhanismi keerukast mittelineaarsest toimest. * Rand on nendes tekstides esiteks narratiivne [[ruum]] (lahkumise, jäämise ruum) ja teiseks sümbolruum. Kui Gailitil on tähtis maa ja vee vastandus, kummalegi omistatakse teatud omadused ja väärtused ning seotakse need kindla struktuuriga binaarsesse maailmapilti, siis Keedus rõhutab just tabamatut piirjoont maa ja vee vahel. Seejuures ei ole kumbki poolus kuidagi täpsemalt tähendustatud, vaid tähtis ongi piir, mida pole võimalik selgelt määratleda – vesi loksub kaldale ning tõmbub tagasi ja nii lõputult. Haamer ei ole seda piirjoont aga üldse kujutanud, maali pea täielikult kattev perekond seisab mustjas vees ning hele rannaviir jääb vaid aimatavana nende seljataha. * [[Loodus]]e otsekui [[ükskõiksus]] inimesega toimuva suhtes on nende põgenemistekstide invariantne tunnus: Gailit võrdleb merd paadi ümber süüdimatult palli pilduva lapsega, Keeduse filmis avaldub see eriti kujukalt maalilistes merekaadrites ning imekaunis [[päikesetõus]]us inimese murdumishetkel, Haameri meri on ühtlaselt ja liikumatult tume ja raske, andmata tuge ega vastuseid. Perekonna kaitsetust ei rõhuta kunstnik mitte nende väiksusega laiade võimsate merelainete vahel, vaid tõstes inimeste ekspressiivsed ilmed suurde plaani, tuues nende suruseisu lähedale. * Rand kui transmeedialine [[invariant]] on kõigis vaadeldud tekstides seotud [[rahvas|rahva]] [[identiteet|identiteedi]] kaotusega – nendel randadel on inimesed, kes on oma maalt välja merre aetud ja kellel ei ole kuhugi minna ega õigupoolest enam ka kodu, kuhu paigale jääda. Vastavalt iga kunstikeele vahenditele varieerub selle tähenduse esitus sõnakasutuses ja metafoorides ning lause rütmis Gailitil; katkendlikes helides, külmas koloriidis, valitud kaadrikompositsioonides ja tasakaalukaotuse motiivi kordumises Keedusel; tumedates toonides, pildi raami surutud ilmekates inimfiguurides Haameril. Need variatsioonid on osa paadipõgenemiste mentaalsest tekstist eestlaste kultuurimälus. Emotsionaalselt värvingult on tekstid erinevad, kuid huvitaval kombel näevad kõik kolm autorit rahva [[saatus]]e [[otsustaja]]na rannal seisvat [[naine|naist]], kelle [[Vastupidavus|vastupidamisest]] sõltub, kas rahvas jääb kestma või hukub lõplikult. Mehelik ja mõistusepärane [[aegruum]] on neis katkestatud, määratlematus ja piiripealsus on [[naiselikkus|naiselik]] [[printsiip]]. * Ajaloosündmuse kui teksti paljukeelne [[kordamine]] ehk ülelugemine kultuuris on viljakas, sest aitab sügavamalt mõista nii olnut kui ka lugeja enda – kultuuri – tõlgendavat potentsiaali. See ühelt poolt säilitab möödunu elevana, sidustab ja kinnistab kultuuri identiteeti. Teisalt on taoline mõtestamisprotsess loomult ammendamatu ning erinevate kultuurikeelte võimalike põimumiste reservuaar põhjatu. Mida mitmekesisemad on kultuuri vahendid enese ja eneses toimuva mõistmiseks ja mõtestamiseks, seda rikkam on kultuur, sest metakeeleline ja metatekstiline mitmekeelsus annab aluse järjest uute tähenduskihtide avamisele ning tõlgenduste sügavusele. * Ehkki kunstniku käekirja muundumist võib täheldada juba viimastel kodumaa-aastatel, võib nõustuda Haameri uurija [[Reeli Kõiv]]uga, kes viitab, et alates kodumaalt lahkumisest ehk 1944. aasta sügisest on olemas otsekui kaks erineva kujutamislaadi ja temaatikaga Eerik Haameri nimelist kunstnikku, üks Eestis, teine Rootsis. ** Maarja Ojamaa, [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/24738 "Kultuurimälu transmeedialisus: Rand Teise maailmasõja paadipõgenemisi vahendavates kunstitekstides"], Keel ja Kirjandus 8-9/2013 ==Intervjuud== * Kõige hullem on see, kui platvormiseerumine ja [[andmestumine]] hakkab domineerima haridusvaldkonnas. Õnneks on [[Euroopa Liit]] selle valdkonna reguleerimisega jõudsalt tegelema hakanud. See näitab, kuidas igale ühtlustumisele toimub ühel hetkel vastuliikumine, et luua tähenduslikku eristumist. Küsimus on, millal see juhtub ja kui palju kohalikku eripära jõutakse enne ära süüa. * Keskkonnaprobleemidele lahenduste otsimine ei saa olla kildkondlik tegevus. [[Sotsiaalmeedia]] koos [[tehisintellekt]]iga on loonud lahenduste leidmiseks võimalusi. Seal saavad kokku teadmised, kommunikatsioon ja aktivism. Heaks näiteks on siin [[Greta Thunberg]]i tegevus. * Kõige olulisem on küsida, kuidas meediasüsteeme reguleerida, kellele nad kuuluvad ja millistest [[huvi]]dest lähtuvalt nad tegutsevad. * [Raamatust "Digitaalsest semiosfäärist":] Lotmani eluajal tänast digikultuuri sellisel kujul olemas ei olnud. Meie väide on, et tema lähenemine on siiski väga hästi rakendatav ka digitaalse keskkonna mõistmiseks ning selle koha mõtestamiseks elussüsteemide kontekstis. * Meie erakordselt [[individualism|individualistlikul]] ajastul kipume ära unustama, et [[inimene]] on alati osa [[tervik]]ust. Selleks, et meil oleks hea olla, peame seisma selle eest, et meid ümbritseval [[keskkond|keskkonnal]] oleks hea olla. See eeldab ühtaegu sisemist [[mitmekesisus]]t ja [[sidusus]]t. ** Maarja Ojamaa, intervjuu: [[Juhan Hellerma]], [https://novaator.err.ee/1608804067/semiootik-suurte-meediaplatvormide-laienemine-soob-kohalikku-eripara "Semiootik: suurte meediaplatvormide laienemine sööb kohalikku eripära"], ERR, 29.11.2022 {{JÄRJESTA:Ojamaa, Maarja}} [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 5jygdwc0w0xcwqp3e267fl6alhb0n60 0 22516 136243 119026 2026-11-04T20:51:33Z Kruusamägi 873 + pilt 136243 wikitext text/x-wiki [[Fail:Halliki Harro-Loit 2023.jpg|pisi|Halliki Harro-Loit 2023. aastal]] '''Halliki Harro-Loit''' (ka Halliki Harro; neiupõlvenimi Joosti; sündinud 16. novembril 1962) on Eesti ajakirjandusteadlane. ==Intervjuud== * Paratamatult, kuna kanaleid on järjest enam, siis sisu on ka järjest enam. Inimesed tarbivadki järjest erinevamat sisu. :Kunagi 1980. ja 1990. aastatel oli [[mitmekesisus]] ainult positiivne. Samas tänapäeval me tegelikult räägime rohkem sellest, kuidas väga suur mitmekesisus killustab [[ühiskond]]a. Pigem on oluline see, et 40–60 protsenti Eestist vaataks näiteks "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalset kaamerat]]" ja meil oleks see üks agenda. Isegi kui meil on erinevad [[arvamus]]ed, siis oleksid meil mingisugused [[teema]]d, mida me ikkagi ühiselt jagame ning päevakord ei oleks väga [[killustumine|killustunud]]. * Mina isiklikult arvan, et tänapäeva professionaalne [[ajakirjandus]] peaks olema eeskätt mitte isegi professionaalne suunanäitaja, aga väga analüütiline ning väga [[Usaldusväärsus|usaldusväärne]] info selekteerija ja [[analüüs]]ija. Seda põhjusel, et tegelikult on informatsiooni absoluutselt igal pool: igasuguste organisatsioonide ja rühmade [[sõnavabadus]] on väga-väga lai. Tegelikult on vaja [[usaldus]]t ja usaldusväärset informatsiooni. * Loomulikult on ajakirjanikud [[ideoloogia|ideoloogiliselt]] ikka ühele või teisele poole kaldu vastavalt oma eelistustele. Tähtis oleks aga see, et Eestis oleks autonoomne ajakirjandus. See peaks olema võimalikult vähe mõjutatud [[ärihuvi]]dest, mis on ajakirjanduse kõige suurem [[avalik huvi|avaliku huvi]] teenimise riskitegur. :Kui me räägime riskidest ja võimalustest, siis ajakirjandus peaks teenima ühiskondliku kokkuleppe kohaselt avalikkuse huve, aga ta paratamatult peab teenima ka omanike huvi. Nii et küsimus on tegelikult lojaalsuskohustuste tasakaalustamises. Siiski tänapäeval, ma arvan, peaksime professionaalset ajakirjandust pigem hindama just valvekoera funktsioonist lähtuvalt. * Minu enda tõsine valukoht ongi see, mis toimub kohalikes omavalitsustes. Ma olen jälginud nii mõnegi kohaliku omavalitsuse toimetamisi. Ütleksin, et kohalikul omavalitsusel ei ole praegu enam seda valvekoera. * Isegi, kui väga kohalikud ajakirjanikud ütlevad, et nad on sõltumatud, siis me peame vaatama, kes on rahastaja. Kui ikka kohalik omavalitsus rahastab, siis ilmselgelt ei kajastata konflikte. Ei kajastata seda, kuidas võim kuritarvitab oma võimalusi. Üleriigiline ajakirjandus natukene saab seda sel juhul kajastada, aga kui parasjagu üleriigilises ajakirjanduses on mingisugune poliitiline skandaal käsil, siis kohalikud teemad jäävad kaugemale. * See ei ole küll niimoodi igal pool, aga kui kohalikul [[ajaleht|lehel]] on kohaliku võimu hästi tugev toetus, siis [[Kohalik omavalitsus|kohalik võim]] teeb seda, mida ta tahab teha. * Mõnikord on niimoodi, et [[omanik]] võib küll olla väga avalikkusele orienteeritud, aga kui tal ei ole [[kapital]]i, on seda ajakirjandust teistpidi raske teha. * Siiski pikas perspektiivis [[uuriv ajakirjandus]] [[Õhinapõhisus|õhinapõhiselt]] ei toimi. See on minu meelest kõige kriitilisem koht. Ja uurivat ajakirjandust on vaja. Hirmsasti on vaja, sest [[võim]] [[Korruptsioon|korrumpeerib]]. * Mul on väga kahju, et kohalik raadio on praktiliselt välja surnud. Sellepärast et ma kujutan ette, kuidas hommiku-uudised, ka regionaalsed hommiku-uudised võivad olla just nimelt need, mis Pärnu-, Viljandi- või Ida-Virumaa inimest tõepoolest kõnetavad. Samas heade kohalike uudiste tegemine on kohutavalt kallis. :Kui meil oleks näiteks korralik kohalik raadiovõrk, küllap siis oleks seal üsna palju niisugust infot, mida ka üleriigiliste väljaannete ajakirjanikud võiksid üles korjata. Asi ei oleks nii väga kreenis. Praegu on Eesti Tallinna poole kreenis kõvasti. Igas mõttes, ka ajakirjanduse mõttes. * Olen muidugi eriti tundlik olnud ja alati kriitiline [[regionaalpoliitika]] puudumise osas. Olen ikka muianud, et [[Valgamaa]] on meil väga hästi kaetud, sest [[Ragnar Kond]] oli, on ja jääb. Nüüd on ta küll rohkem näoga [[Läti]]sse pöördunud, aga selline kohalik [[korrespondent]] hoiab mingisuguse regiooni pildil ja siis see kõnetab. Ühtlasi muutub sel juhul kohalik uudis oluliseks ka üle-Eestilises kontekstis. Inimene on kõnetatud ja [[piirkond]] on pildil. * Tean sedagi, et raadio on üks niisugustest meediumitest, mis on kõige stabiilsemalt oma kuulajad säilitanud. Eriti seetõttu, et tal on erinevad kuulamistsoonid. Millest mul on väga kahju, on see, et raadiosse on tulnud hästi palju saatejuhtide jutusaateid. :Kui näiteks autoga sõidan, kuulan hea meelega juturaadiot, aga ei ole enam midagi kuulata. Kui sõidan pikalt Tartu ja Hiiumaa vahet, kuulen neid ühtesid samu Kuku raadiouudiseid neli korda. Samas olen hästi konservatiivse meelelaadiga. Minule tundub, et raadio intiimne on meedium. Tahaksin, et raadios ajakirjanik räägiks minuga. Mulle ei meeldi see, kui kaks inimest omavahel räägivad ja mina olen siis justkui kõrvale jäetud. Kui tuleb see formaat, kus kaks saatejuhti omavahel lobisevad, siis ma panen raadio kinni. [---] :Kui saates on külaline, see on hoopis teine asi. Siis see külaline räägib ikkagi mulle ja saatejuht toetab teda. Kui lihtsalt kaks saatejuhti lobisevad omavahel eimillestki, siis see mulle ei meeldi. * [[Raadio]] on hästi nõudlik kanal. Kuna me [[pilt]]i ei näe, siis tavaliselt me teeme midagi muud kätega sel ajal: juhime autot, valmistame kohvi, peseme põrandat või parandame autot. Sel juhul see [[tekst]] peab olema lihtne ja kiiresti haaratav. Samas see peab edasi andma väga palju [[info]]t. Väga paljud inimesed minu tutvusringkonnas näiteks ütlevad, et nende jaoks on [[hommik]]une autos või köögis kuulatav hommiku-[[uudis]]te plokk väga oluline. * Ma ütleks niimoodi, et loomulikult nendele inimestele, kelle [[eesmärk]] on [[võim]], tegelikult [[ajakirjanik]]ud on nagu [[pind]] kuskil kehaosas. * Teisest küljest: mis iseloomustab professionaalset ajakirjandust? Väga head oskused ja väga hea [[ajakirjanduseetika|eetika]]. Siin ma ütleksin, et ajakirjanduse ekstreemne [[Kollane ajakirjandus|kollane]] pool teeb kahju. See võimaldab öelda: "Te haibite, te valetate, te annate väga kallutatud uudiseid". :Eks Eesti ajakirjanikud on ka vahepeal õnnetud ja ütlevad, et on terve hulk ajakirjanikke, keda on küll vähe, aga kes tõepoolest ei [[kontroll]]i [[fakt]]e. Nad töötavad inimeste väikese [[uudishimu]] najal ja rikuvad professionaalse ajakirjanduse mainet. * Uurivad ajakirjanikud ütlevad, et järjest raskem on toime tulla inimestega, kes kaebavad ajakirjanikke [[kohus|kohtusse]] selleks, et ajakirjanikke heidutada ja kurnata – et ajakirjanikud pigem hoiduksid korruptsiooni käsitlevate lugude tegemisest ja valdamisest. :Eestis on ka olemas [[Vaigistuskaebus|SLAPP]] ehk ''Strategic Lawsuit Against Public Participation''. See on suunatud igasuguste avalike kõnelejate vastu: ärimehed annavad neid kriitiliselt käsitlenud ajakirjaniku või mõne avalikult olulisel teemal arvamuse avaldaja kohtusse isegi siis, kui neil on väga väike lootus võita. Eesmärk on sõnavõtjaid [[kohtuasi|kohtuasjadega]] välja kurnata. * Eesti [[ajakirjandusvabadus]] on täiesti põhjendatult kõrgel kohal, ma ütleksin. Kas ta on seal neljas või kaheksas – see [[metodoloogia]] on väga subjektiivne. Põhimõtteliselt saame aga öelda, et kui vaatame neid gruppe või suurusjärke, siis Eesti ajakirjandusvabadus ongi maailma tipus. :Oleme seal tänu sellele, et meil on piisav hulk tundlikke ajakirjanikke, kes erinevate [[suukorvistamine|suukorvistamise]] katsete peale õnneks üsna hästi reageerivad. Vähe sellest, meil on ka küllalt palju ajakirjanikke, kes on hakanud avaldama lugusid sellest, kui mingi [[riigiasutus]] hoiab infot kinni. Me peame oma professionaalset ajakirjanike seltskonda väga hoidma. * Aga... ja siin ma nüüd ütlen tõesti "aga": siin tuleb vahet teha ajakirjandus- ja sõnavabaduse vahel. Sõnavabadus on hoopis teine asi. * Kui vaatame näiteks [[vilepuhuja]]te seadust, siis mina ütlen, et Eestis see ei hakka tõenäoliselt iialgi toimima. Ei hakka toimima kolmeastmeline teatamise süsteem, kus sa kõigepealt teatad enda [[organisatsioon]]is, siis süsteemis ja lõpuks lähed ajakirjandusse. Olen koos kolleegi [[Mari-Liisa Parder]]iga analüüsinud erinevaid vilepuhujate juhtumeid Eestis. Meile teadaolevate juhtumite puhul võime öelda, et mitte ühtegi positiivset lugu ei ole: ei juhul, kui inimesed pöörduvad organisatsioonis etapi kaupa, ega ka siis, kui nad ajakirjanduse pöörduvad. :Võib-olla mul ei ole olnud päris kõigele juurdepääsu. Eesti organisatsioonides on aga pigem suhtumine, et kõigepealt pead sa olema [[Lojaalsus|lojaalne]] organisatsioonile ja alles siis väärtustele. * [[Sõnavabadus]] on seotud sellega, et inimene mõtleb: "Aga kui ma nüüd midagi kriitilist ütlen, siis mu [[tööandja]] ei taha mind enam." * Arvan, et on toimetusi, kus on väga hea küünarnukitunne, näiteks kohalikes väljaannetes me tõenäoliselt leiame leiame nii seda kui ka teist. Eriti kui ajakirjanike ja juhtide väärtused lähevad lahku. Minu kunagine kursusekaaslane ja väga kaua Pärnu Postimehes olnud ajakirjanik Teet Roosaar tuli ajakirjandusest ära: ta ütles, et ta lihtsalt ei ole nõus tegema [[meelelahutus]]likke uudiseid, mida temalt oodati. * See on seesama võitlus kommertshuvi ja lugeja uudishimu ning väga professionaalsete ajakirjanike väärtuste vahel. Kaua aega ühiskonna probleeme vahendanud ajakirjanikel enamjaolt on üsna hästi välja kujunenud oma uudisväärtuslikkuse hindamise kriteeriumid. * Samas, kui vaatame Eestit, siis ma tean, mida uurivad ajakirjanikud on öelnud. Nad ütlevad, et "[[Eesti Ekspress]] elab ära". Ehk siis mul tegelikult on usk sellesse, et leidub siiski küllalt suur osa inimesi, kes on valmis kvaliteetsete uudiste eest maksma. * Muidu kui meenutada, siis mis vahepeal juhtus? Juhtus see, et kui tulid online-uudised, siis ajalehed hakkasid veebiuudiseid, vähe sellest, et tasuta, aga tohututes kogustes pakkuma. Siis juhtuski, et noored ajakirjanikud väsisid ära. Nad tundsid, et nende kvalifikatsiooni ei ole vaja, sest ''online''-uudiste meeletus mahus tootmiseks ei ole vaja olla välja koolitatud analüütik. Pealegi keegi ei lugenud neid veebiuudiseid nii palju. Tekkis uudiste ületootmine, mis kulutas kõigi ressursse. Meie rääkisime sellest oma instituudis juba aastaid, aga lõpuks on see nüüd ära lõppenud. :Mingisugust infot hakati tükkidena liiga palju tootma ja ajakirjanikud tegelikult tajusid seda varem. Millegipärast vahel turundus ei kuula ajakirjanikke: eriti veel, kui juhtimine lähtub turundusest ja juhtkond kuulab eeskätt turunduse inimesi, siis tehakse niisuguseid strateegiliselt valesid otsuseid. * [[Rahvusringhääling]] on hea tööandja selles mõttes, et seal on [[väärtused]] selgemad. Teisest küljest mina ise olen rahvusringhäälingu suhtes ka veidike kriitiline. Ka see on ikkagi meediaorganisatsioon, kus [[juhid]] otsustavad küllalt palju. * Mis puutub kahte meediamajasse, siis jumal tänatud, et on kaks: saab valida. Kui lisaks veel raadio ja televisiooni, siis oma üliväikese meediaturu kohta me oleme praegu suhteliselt heas seisus. * Minu [[unistus]] oleks see, et meil oleks uuriva ajakirjanduse fondid – niimoodi, et ajakirjanike seas oleks rohkem ruumi [[Vabakutseline|vabakutselistele]]. Nemad saaksid näiteks taotledagi sealt fondist kaheks-kolmeks aastaks oma uuriva ajakirjanduse grandi. * Minu [[unistus]] oleks teisisõnu see, et meil oleks võimalik niisugust [[ärimudel]]it rakendada, kus saaksime võimestada just nimelt [[ajakirjanik]]ke. Just selliseid väikeseid kahe-kolmeseid gruppe, kes teeksid suuremaid uurimuslikke lugusid, sest uurimuslik ajakirjandus on see niinimetatud valvekoer. Seda rolli ei võta mitte keegi üle. * Ajakirjandusel on unikaalne positsioon leida teemad ja lood, mis tekitavad [[risk]]e ühiskonna [[jätkusuutlikkus]]ele. * Eestis on inimkapital meie võti. Peaksime väga hoidma hästi töötavaid kvalifitseeritud spetsialiste. Samas ma näen kõrvalt järjest enam lugusid, kus kas kohalik omavalitsus või mingi organisatsioon lihtsalt praagib välja väga motiveeritud, väga andekaid analüütilisi inimesi. Nad ei sobi, sest nad on liiga kriitilised, ei ole piisavalt leplikud või ajavad nii-öelda mõnele juhile hirmu peale. * Meedia[[skandaal]]il on see omadus, et kõigepealt sisaldab ta alati [[väärtuskonflikt]]i, mingit moraalset konflikti. :Teise asjana on pidevas [[tähelepanumajandus]]es meediaskandaalil võimekus väga intensiivse kajastamisega saada võimalikult pikaks ajaks võimalikult suur tähelepanu. Kui vaatame näiteks [[Marko Mihkelson]]i kaasust, siis seal hakkasid ajakirjanikud avalikult ka arutama näiteks kommunikatsioonieetika üle. Tekkis piisavalt palju tähelepanu, et üks muidu väga abstraktne teema jõudis päriselt inimestele kohale – ärgitas kaasa mõtlema ja rääkima. :Kuigi skandaalis osalejate kohta kehtib tavaliselt reegel, et kõik [[Kaotus|kaotavad]]. Osalejatele pole see ainult mainekahju, aga ka tohutu emotsionaalne [[koormus]] kogu skandaali jooksul. Kuidas keegi hakkama saab, kui tulevad erinevad luukered välja? Skandaalis tavaliselt ei ole väga head kuulamist ja küllalt palju esineb survestamist. * Kui ma vaatan ajalukku – ja ma olengi seda vaadanud ja analüüsinud just ajaloolises perspektiivis –, siis meil on ääretult palju traumasid ja katkestusi. Meil on sõjad olnud, meil olid küüditamised, meil oli stalinism, meil on pered lahku kistud. Ma arvan, et väga palju on olnud vaikimist. Paljudest asjadest ei tohtinudki rääkida. :Lisaks sellele, nii nagu soomlastel, on meie kommunikatsioonikultuur ikkagi natuke talupoeglik. Mäletan lapsepõlvest, kuidas mu vanaema ütles, et nende kodus söögilauas lapsed sõid püsti ja lapsed ei tohtinud rääkida. Minu vanaema mälestused olid pärit 20. sajandi esimese kümnendi lõpust ja teise kümnendi algusest, mis ei olegi nii väga ammu: sada aastat ja neli põlvkonda tagasi. * Kui ma vaatan, kui palju on Eestis sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste alast kirjandust tekkinud, siis arvan, et areneme hästi jõudsalt. Elame avatud maailmas. Samas kuulamiskultuuri ja dialoogivalmidust teise inimesega, aktsepteerimist on ikka natuke vähe. * Kui ongi moraalne süüdistus või eksimus õhus, tuleb nagu perekonnaski, alati anda süüdistatavale võimalus olla kuulatud. * Kuulamiskultuur puudutab ka ajakirjanikke. Kui ajakirjanik esitab küsimuse, siis kõigepealt ta peab jälgima, kas vestluspartner kuulab küsimust. Millise suhte vastaspool loob? Teine asi on see, kuidas ajakirjanik ise suhestub küsitletavaga. Kas ta on tähelepanelik kuulaja? Tähelepanelik kuulaja tähendab sedagi, et ta taipab, kui teine pool valetab ja vassib. * Nii et minu meelest, kui õnnestuks Eesti koolisüsteemi muuta niimoodi, et pooled koolid hakkaksid tõsiselt tegelema kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskustega, siis võib-olla 20 aasta pärast ajakirjanike elu läheb ka paremaks. * [[Suhtekorraldus]] ei ole populaarsem. Ma arvan, et seal on lihtsalt rohkem raha. Organisatsioonide jaoks on hea kommunikatsioon oluline nii organisatsiooni sees kui ka suunaga organisatsioonist väljapoole. Samas ajakirjandust ei finantseeri enam reklaam nagu 1980. aastatel. Ajakirjandust finantseerivad nüüd muud ärid ja lugejate tellimused. Natuke reklaam loomulikult aitab, aga reklaami puhul on Google ja teised gigandid seda raha oluliselt välja viinud. Määrav on seega majanduslik aspekt. * Lisaks tuleb arvesse võtta [[ajakirjanik]]e töö iseloomu. Sa pead olema väga uudishimulik ja tahtma päriselt maailma muuta. On ka selliseid kohti, kus tahad lihtsalt ennast näidata: loomulikult on edevuselgi ajakirjanduses oma roll või nišš. :Siiski arvan, et ajakirjandus on tegelikult sotsiaalteadlase töö. Kui [[sotsiaalteadlane]] analüüsib ja selekteerib infot, siis ta kirjutab selle artiklisse ja ongi kõik. Ajakirjanik peab aga mõnikord väga keerulise informatsiooni [[Tõlkimine|tõlkima]] lugejale arusaadavasse keelde. Ehk siis ajakirjanik on sotsiaalteadlane, kellel on lisanõue. Niisiis arvan, et ajakirjaniku töö on ka väga nõudlik. * Nagu ma ikka oma üliõpilastele ütlen, siis "Te peate muutuma automaatseteks diskursuse analüütikuteks". See ongi see kõige keerulisem, et peadki mitte lihtsalt vaatama sulle saadetud sõnumit, vaid olema sõltumatu uurija, kellel tegelikult on oma teema. :Sa ei ole lihtsalt see, kellele saadetakse [[sõnum]]eid, vaid sul on endal [[küsimus]]ed. Sa jääd ellu siis, kui sa ei lase ennast pommitada sõnumitega, vaid sul on [[vihmavari]] pea kohal. Sõnum ei lajata sulle pähe, vaid sa vaatad: kas seal on midagi olulist või ei ole? Kui sul on olemas sinu kui ajakirjaniku jaoks oluliseks küsimused, hakkad sa nendest küsimustest lähtuvalt infot selekteerima. Kui sa jääd erinevate allikate pallimärklauaks, siis on oht [[Läbipõlemine|läbi põleda]]. * Sellepärast ongi ajakirjaniku väljaõpe või treening oluline. Mitte ainult, et me õpetame intervjueerima, kuulama, dokumendianalüüsi tegema, protokollist uudisväärtuslikku teemat leidma ja nii edasi. See on ka oluline, aga veel olulisem on õppimise käigus arenev eneseanalüüsi võimekus ja professionaalsete väärtuste settimine. Ajakirjaniku küpsemine võtab rohkem aega, kui lihtsalt koolis käidud kolm-neli-viis aastat. Küpsedes hakkab ajakirjanikul tekkima oma metodoloogia. * Kõigepealt, absoluutselt nõus, võiks otsida rohkem. See otsimine ei ole siiski väga lihtne, sest suur osa allikatest ei ole väga head rääkijad. Nad on kompetentsed, aga selgitajatena ei pruugi nad olla sobivad. Allikate valik võib olla ka põlvkondlikult kaldu. Väikeses Eestis on üks põlvkond õppinud samal ajal ühes ülikoolis, olnud ühes samas korporatsioonis – paratamatult nad teavad sama põlvkonna inimesi. :Lisaks muidugi see, et ajakirjaniku töötempo on väga kiire. Siis tulebki mängu see, kui laialadane tal endal kogemus on olnud erinevate allikatega. Kui ta on pidanud ennegi palju erinevaid teemasid katma ja tal on olnud palju kokkupuuteid erinevates valdkondades tegutsevate inimestega, tal on suur erinevate allikate ja tekstide lugemise kogemus, siis uute kõnelejate leidmise võimalused laienevad. * Jah, arvan, et natuke võiks häälte paljususe nimel pingutada, sest üks asi on [[ekspert]]rühm, aga teiseks saab mõelda sellele, keda teema veel puudutab. Kas on veel valdkondi, kus on olemas informeeritud arvamus? :Toon näiteks selle [[tuumajaam]]a rajamise. Siin on ühest küljest jah, keskkonnaanalüütikud ja füüsikud, kes sellega võivad olla tegelenud. Siis on muidugi väliseksperdid, keda järjest rohkem kajastatakse. Aga kas tuumajaama rajamine puudutab näiteks keskkonnaeetikat? Mida see vajalikke kompetentside kasvatamisele ja tööhõivele võiks tähendada ja nii edasi. Vahel on nii, et fookus või lähenemisviis on see, mis aitab hääli ja perspektiive lisada. * Ka spordiuudiste ja muu puhast infot sisaldava materjali puhul peab mainima, et [[juturobot]] aitas sind. [[Läbipaistvus]] tagab, et kui ilmnevad vead, siis saame aru, et asi on [[algoritm]]is. Ega juturobot ei loo tekste päris ise – talle on ikkagi antud ette algoritm ja me peaksime saama vajadusel kontrollida ka algoritmide loomise protsessi. * Ma pean tunnistama, et mina puutun viimastel aastatel vähe õpetamisega kokku, sest ülikool on niisugune süsteem, kus [[professor]]id on saadetud [[raha]] jahtima. Suurema osa oma ajast me kulutame projektide taotluste kirjutamisele. Kui siis õnnestub raha saada, tuleb neid projekte ka tegema hakata. Jah, mina vana kooli inimesena tahan õpetada ka, aga teen seda omas väikeses nurgas. Ma küll püüan natuke rääkida kaasa, aga ma ei ole otsustaja selle üle, mida ja kui palju õpetada. * Näen ühiskonna kiirenemise tingimustes seda, et infot on pigem liiga palju. Pigem on ajakirjanik üks neid elukutseid, kus kogu aeg tuleb mõelda selle üle, kes kontrollib infot. Võimu kontrollimise funktsioon muutub olulisemaks. Ei ole enam lihtsalt nii, et kontrollime ainult poliitikute tegevust, järjest enam on vaja kontrollida teabevoogusid. * Miks ajakirjaniku eetika on nii oluline? Kujutage ette, et olete saavutanud tohutult hea analüütilise võimekuse. Teil on äärmiselt palju tuttavaid, teil on väga suur teabevõrgustik. Sellist inimest tahab ju väga palju organisatsioone. Nüüd on küsimus selles, mida te ajakirjanikuna tahate teha. Võtmeküsimus on, et kas teil on sügaval sisimas mõte, et "Ma teenin ühiskonda, ma ei lase ennast ära osta". * Mina ei usu, et terves Euroopas meediaalane kirjaoskus plahvatuslikult areneb. Sellepärast arvangi, et ajakirjaniku roll teabe kontrollimisel, selekteerimisel ja analüüsimisel järjest suureneb. Kaasa arvatud leidmaks viisi, kuidas kõnetada 15-, 14- või 13-aastaseid, kuigi noorte endi valmisolek ja motivatsioon üldse kuulata ajakirjanikku on väga erinev. Küpsemasse ikka jõudes huvi ühiskonnas toimuva vastu ilmselt kasvab. Uudiste jälgimiseks peab aga ikkagi olema sisemine motivatsioon. * Ühiskonna jaoks olulisi sõnumeid tuleb [[doseerimine|doseerida]] õiges koguses. Niimoodi, et inimestel ei tekiks bumerangiefekti, et me hakkaksime olulistest teemadest eemale hoidma. * Äärmuslikud kliimaolud iseenesest on [[uudisväärtus]]. Kuna üleujutus või kuumalaine on tegelikult uudisväärtuslik, siis arvan, et see ei ole isegi niivõrd teadlik valik, vaid pigem tuleneb sellest, et ilm ja kliima ongi naturaalselt kõrge uudisväärtusega teemad. * Uudisväärtus ei paku alati lahendust. Uudisväärtus ongi täiesti omaette fenomen, mis teatab erakorralisest. Seda on palju kritiseeritud: öeldud, et uudisväärtus on negatiivne, et ajakirjandus ongi ainult negatiivne ja nii edasi. :Midagi ei ole aga teha, uudisväärtus ei ole ajakirjanduse välja mõeldud, vaid uudisväärtus on ju iidne. Kas trummide ja tuledega, aga uudiseid on alati edastatud, enne igasuguse ajakirjanduse sündi. Uudisväärtus on inimesele omane: me tahame teada, me tahame sellest rääkida. Kõik, mis on erakorraline, huvitab meid. * Teisalt on teemad ja sündmused, mille uudisväärtust ajakirjanikud konstrueerivad. Kui näiteks tulekahjul, kuriteol ja ilmal on loomulik uudisväärtus, siis mõnedel asjadel on uudisväärtus tohutu, aga peidetud. Näiteks kliimaprobleemide lahendused on pigem keerulised. Uudisväärtus tuleb ajakirjanikel suure hulga erinevate pisisündmuste seest üles leida ja tähelepanuäratavaks konstrueerida. :Sellist uudisväärtust ongi mõnikord väga raske näha. Näiteks mitmed Valgevene ajakirjanikud, kellega ma olen viimastel aastatel kokku puutunud, on välja toonud selle, et Valgevene autokraatia ja täielik sõnavabaduse kadumine toimus, nagu öeldakse konna keetmine: väikeste sammude kaupa. Keeruline on tabada ära väikesed muutused, millel eraldivõetuna ei näi olevat mõju ja seega ei ole ka suurt uudisväärtust. * Ajakirjaniku [[meisterlikkus]] ongi näha uudisväärtust seal, kus see on peidetud. * Kuna kõik võistlevad tähelepanu nimel, siis suure hulga teabe sünteesimine üheks meeldejäävaks narratiiviks on nõudlik tegevus. Ma arvan, et kui ajakirjaniku töös on vaja üha enam sellist sünteesi, siis see muutub ka vähem individuaalseks. Kahe-kolme inimese koostöö võib aidata töötada kiiremini ja tõhusamalt. * Ikka selleks, et tõepoolest saavutada autoriteet, et ma ei tahaks öelda, et sind kardetakse, aga ajakirjandust peab ikka natuke pelgama ka. Võimulolijad peavad ajakirjandust pelgama, aga seda mitte vihkamise, vaid respekti mõttes. Teatakse, et ajakirjandus hammustab läbi kellegi huvides tehtud otsused, pettused. * Ma ei tea, kas ''haritud'' lõpuks on see õige sõna, aga vähemalt on meil usk sellesse, et haridus on oluline. Minu arvates just see on väga oluline. [[Peeter Põld]] kunagi kurtis, et Eesti on usu mõttes väga [[leigus|leige]] rahvas: kirikus käiakse ainult jõuluajal ja siis tuleb ka meelde, kui verivorsti saab teha. Peaasi, et me usuksime sellesse, et mõtlemine ja haridus on olulised. Mitte lihtsalt kool, vaid just nimelt iseseisev ja kriitiline mõtlemine. Sellises keskkonnas, ma arvan, on lihtsam ka ajakirjandusel saada ka välja teenitud autoriteet. ** Halliki Harro-Loit, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1609107689/ajakirjanduse-professor-voim-peab-ikka-ajakirjandust-natuke-kartma "Ajakirjanduse professor: võim peab ikka ajakirjandust natuke kartma"], ERR, 23.09.2023 * Üks eetilist konflikti sisaldav tundlik teema on lapsed. Me ei saa öelda, et lastest põhimõtteliselt kirjutada ei tohi, sest mõnel juhul tuleb see ohverdus teha. Näiteks võib see olla vajalik korruptsioonijuhtumite puhul. Nagu igal elualal, on ka ajakirjanduseetikas olukordi, kus vahel on laual ainult väga halvad ja halvad lahendused. * Ajakirjanikul on vaja väga head enda kõrvaltvaatamise oskust, et ta ei hakkaks kellegi teise vaatepunkti teadlikult või tahtmatult võimendama. Leidub hulgaliselt lugusid, kus ajakirjanik on astunud manipuleeriva ohvri kingadesse. * Meie kommunikatiivsed võimalused on kasvanud kiiremini kui kommunikatsioonieetika-alane haridus. Meediaskandaalide puhul tuleb aina enam välja, et lõhe professionaalsete ajakirjanike ja radikaalsema avalikkuse vahel läheb järjest suuremaks. See on väga suur probleem. * Kommertsialiseerumine ja klõpsukiusatus käivad paratamatult käsikäes. * Ajakirjanik on usaldusväärne, kui nii inimesed, kellest ta kirjutab, kellelt infot saab kui ka tema lugejad saavad kindlad olla, milliseid tööpõhimõtteid ta järgib. * [Vajadusest "Eesti ajakirjanduseetika koodeksit" uuendada:] Mitmed teemad vajaks ümber mõtestamist või lisamist. Tuleks ümber mõtestada ajakirjaniku, meediaorganisatsiooni ja allikate autonoomia ja vastutus. Mõned tundlikud teemad, mis 25 aastat tagasi ei olnud ajakirjanduspraktikas tajutav probleem, vajaks eraldi tähelepanu. Näiteks vajaks senisest põhjalikumat käsitlust süütuse presumptsiooniga seotud olukorrad. ** Halliki Harro-Loit, intervjuu: Juhan Hellerma, [https://novaator.err.ee/1608793333/professor-lohe-ajakirjanike-ja-radikaalse-avalikkuse-vahel-uha-suureneb "Professor: lõhe ajakirjanike ja radikaalse avalikkuse vahel üha suureneb"], ERR, 18.11.2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Harro-Loit, Halliki}} [[Kategooria:Eesti ajakirjandusteadlased]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] dd84wiyh69ferulcul6nitc0pi9skv2 0 24090 136250 126017 2026-11-05T11:52:22Z Kruusamägi 873 + pilt 136250 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mare Koit 2024.jpg|pisi|Mare Koit 2024. aastal]] '''Mare Koit''' (sündinud 22. mail 1945) on eesti arvutiteadlane ja keeletehnoloog. ==Artiklid== * Analüüsitud [[läbirääkimised|läbirääkimistel]] (seitsme menetluse stenogrammide põhjal) võtsid sõna kokku 46 [[riigikogu]] liiget (mõned korduvalt). [[Erand]] oli autoveoseaduse muudatuste menetlemine, kus läbirääkimisi ei toimunud, sest ei leidunud esineda soovijaid. ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise seaduseelnõu arutelu, kus toimusid küll läbirääkimised, kuid sõnavõttudes ei esinenud [[argument]]e. (lk 22) ** Mare Koit, "Läbirääkimised parlamendis ja mujal. Argumendid ja nende ülesehitus", rmt: "Kahtlus ja mõttemäss. Pühendusteos Tiit Hennoste 70. sünnipäevaks", 2023, lk 18-35 ==Intervjuud== * [Eestis arendatud masintõlkest:] On leitud, et meie [[masintõlge]] on kvaliteedilt isegi parem kui [[Google]]'i oma. * Aga kui rääkida [[kõnetuvastus]]est, siis kui vestleja räägib ja hääldab selgesti, siis meie masintõlge, mida arendatakse TalTechis, on niivõrd kvaliteetne, et suudab sellisest kõnest aru saada. * Üks huvitav [[rakendus]] on see, et meil [[riigikogu]]s [[stenografeerimine|stenografeeritakse]] parlamendi arutelusid ja juba alates 2020. aastast rakendatakse stenografeerimisel kõnetuvastust, nii et see [[arvutiprogramm]] tuvastab selle kõne ja inimene pärast kohendab ja toimetab seda arvuti genereeritud elektroonilist teksti. * Viimasel ajal olen üsnagi tagasi tõmbunud, aga eradamad hetked viimasest ajast on masintõlke [[edu]], selle kvaliteedi tõus, kus mina küll ei ole osaline olnud, vaid noored kolleegid praegu juba. ** Mare Koit, intervjuu: Joakim Klementi, [https://kultuur.err.ee/1608495641/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-eestlaste-masintolge-on-isegi-google-i-omast-parem "Wiedemanni keeleauhinna laureaat: eestlaste masintõlge on isegi Google'i omast parem"], ERR, 10.02.2022 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Koit, Mare}} [[Kategooria:Eesti arvutiteadlased]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] 7161ysbmd7ax9w92zla7plwnwhd1xdp