Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.3 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2765 136252 112773 2026-11-05T18:08:49Z Kruusamägi 873 + pilt 136252 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Endel Lippmaa 2006.jpg|pisi|Endel Lippmaa 2006. aastal]] '''Endel Lippmaa''' (15. september 1930 [[Tartu]] – 30. juuli 2015) oli [[eesti]] akadeemik, professor (keemiline füüsika ja füüsikaline keemia), Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Osakonna juhataja, ETA Energeetikanõukogu esimees, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) rajaja ja Teadusnõukogu esimees, KBFI keemilise füüsika laboratooriumi juhataja ja mitmete ülikoolide audoktor. 1999. [[aasta]]l valiti ta Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka. == Arvamused ja intervjuud == * [[Infoühiskond]] tuleb niikuinii, kas meiega või meieta, selles on [[küsimus]]. ** Euroopa IT-konverentsi ettekandes (1995). *[[Nõrk|Nõrga]], heterogeense ja mingisuguse [[vikerkaar]]elise valitsusliiduga [[Eesti]] järgmiseks [[aasta]]ks välja minna ei tohiks. **[[Kärt Anvelt|Kärt Karpa]]: "Koonderakonnata on võimatu valitseda." Eesti Päevaleht, nr 112, 16. oktoober 1995, lk 3 *Ei maksa ise endale panna selga hullusärki. Tuleb meie [[seadus]]i harmoniseerida nii, nagu nad [[Euroopa]]s on, mitte nii, nagu tahab käputäis juriste, kelle arvamust ka õiguskantsler ei jaga. **"Uuenduste vajalikkust tunnistavad kõik." Eesti Päevaleht, nr 104, 8. mai 1996 *Vaadake, [[riik]] ilma tõesti toimivate piiristruktuurideta on nagu [[inimene]] nahata, kellele iga [[infektsioon]] tuleb kallale. Praegu on nii, et järjest suuremal määral praktiseeritakse lihtsustatud piiriületuskorda. Küll nimekirjade alusel, küll isegi sel viisil, et saab telefonikõnega end piiriületajaks kirja panna. Ühegi normaalse riigi välispiiridel niisugust asja ei ole. See on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vabariigi [[poliitika]]. Nii ei saa. Kui me oleme [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] assotsieerunud riik ja soovime käituda kui Euroopa Liidu liikmesriik, siis peab meil olema [[Schengen]]i nõuetele vastav piir. **Endel Lippmaa Eesti julgeolekust 7. august 1996. <ref>Enno Tammer: "[https://www.postimees.ee/2483353/endel-lippmaale-teeb-muret-eesti-julgeolek Endel Lippmaale teeb muret Eesti julgeolek.]" Postimees, 7. august 1996</ref> *[[Euroopa Liit]] ongi tolliliit. Sinna integreerudes me peamegi tollitariife kehtestama. Ei saa ju astuda [[abielu|abiellu]] selleks, et [[impotentsus]]t viljelda! *Aga täiskasvanule ei ole vaja lõputult Pampersi [[mähe|mähkmeid]] alla toppida. [[Liberalism|Liberaalset]] [[tollindus]]t õigustab osaliselt veel praegugi [[soome]] kaubaturistide suur vool ja sellest saadav kasum. Aga me ei saa kujuneda üheksainsaks suureks Kadaka turuks. Kui tahame saada tõeliselt tootvaks [[riik|riigiks]], peame kehtestama ka asjakohased tollitariifid. **Endel Lippmaa: "Tollitariifide puudumine oli sobilik vaid Eesti riigi imikueale." Sõnumileht: SL, nr 224, 25. september 1996, lk 1 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Lippmaa, Endel}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 8zbdh25h05qonw7lwcd7yuehpocnizo 0 9460 136251 134938 2026-11-05T16:07:24Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ 136251 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Frederik_Vermehren_-_Study_of_a_Moor_-_KMS3809_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Frederik Vermehren, "Rabaetüüd" (1854)]] [[Pilt:Alfred_de_Bréanski_-_A_view_of_Fleet_Moor,_Surrey_(1876).jpg|pisi|Alfred de Bréanski, "Vaade Fleeti rabale Surreys" (1876)]] [[Pilt:Frits_Thaulow_-_Løvsprett_-_TKM-32-1891_-_Trondheim_kunstmuseum_(cropped).jpg|pisi|Frits Thaulow, "Leheaeg" (1899)]] [[Pilt:Fylingdales_Moor_looking_towards_Whitby.PNG|pisi|John Brett, "Fylingdale'i raba vaatega Whitby poole" (1890)]] [[Pilt:Fritz_Overbeck_-_Im_Moor_-_8335_-_Bavarian_State_Painting_Collections.jpg|pisi|Fritz Oberbeck, "Rabas" (1897)]] [[Pilt:Emil_Wennerwald_-_Parti_fra_den_jyske_hede_med_udsigt_til_Silkeborgsøerne_-_1910.png|pisi|Emil Wennerwald, "Rabamaastik Jüütimaal" (1910)]] [[Pilt:Adalbert_Wex_-_Motiv_bei_Berg_am_Starnberger_See.jpg|pisi|Adalbert Wex, "Motiiv mäega Starnbergeri järve ääres" (1929)]] '''Raba''' on kõrgema arengutaseme [[soo]], mis [[toit]]ub üksnes [[sademed|sademetest]]. See on selline [[maastik]], kus [[turbasammal]] on võimust võtnud. Vaatamata veidratele kõnekäändudele on rappa minek üldiselt väga meeldiv looduskogemus. ==Proosa== * Omapärane oli loodus suures laukarabas, kus väävelkollasel turbasamblal suvel peened [[jõhvikas|jõhvikavarred]] roomasid ja nahkjate lehtedega küüvits ning lõhnav [[sookail]] õitsesid; kaunis oli ta hilissuvel, kui tuhanded [[mesilased]] ta purpursel õitemerel sumisesid, ja kõle [[talv]]isel ööl, kui kahvatu [[kuu]] tema lumiseid lagendikke hõbetas ja näljased [[hundid]] valgejänese peale jahti pidasid. * [[Johannes Piiper]], "Teekond Eesti ürgmetsadesse", juuli 1921, Paasvere-Muuga põlislaaned, rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest", 1975, lk 19 * Teisel pool väljamäge on kõrge raba, kus kasvavad harvad rässakad [[männid]], millest ükski ei julge oma latva taeva poole tõsta. Siin ja seal on suured musta veega laukad, mis lahutavad norgus mände üksteisest. :Kevadel tulevad siia [[kured]] endile asupaika otsima, kõnnivad oma pikkade koibadega ja karjuvad oma kumeda kurguga; aga männijässe see ei häiri, neid see värskele elule ei ärata. Ei tea, kas viimsepäeva pasungi seda suudaks. * [[A. H. Tammsaare]], "Vanad ja noored", rmt: A. H. Tammsaare, "Miniatuure. Novelle. Jutustusi", 1977, lk 125 * "Seal ta ongi, see Vargamäe," lausus mees ja [[näitamine|näitas]] käega üle [[soo]] järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. * Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. ** A. H. Tammsaare, [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/I "Tõde ja õigus" I], 1. ptk * [[Hundinuiad]] äratasid minus [[üksildus]]tunnet; kui [[tuul]] neist nagu nuttes läbi puhus, kõlas see kui [[koovitaja]] hüüd, ning koovitaja, see tuletas jällegi meelde iiri [[torupill]]i, mida Billy Tuohey õhtuti mängis. Teine järvekallas oli ääristatud [[pappel|paplitega]], mis eraldasid selle muust maailmast. Sellest maailmast, kuhu mina tahtsin põgeneda. Ja nüüd, kui ma olin selles maailmas, kerkisid need pildid rabast ja kodukandi inimestest üha mu silme ette. ** [[Edna O'Brien]], "Maatüdrukud", tlk Sirje Leol, 2002, lk 146 * Mulle tuli meelde üks lugu. Jaapani turistid viidi Eestis rappa. Neile avanes vaimustav vaatepilt. Jaapanlased seisid tummas imetluses, isegi ei pildistanud. Lõpuks küsis üks neist eesti giidilt: "Kui palju teil siin inimesi töötab?" – "Mis mõttes töötab?" – "No aga kõik need bonsaid …" ** [[Meeli Parijõgi]], intervjuu loodusgiid Martin Suurojaga [https://opleht.ee/2016/09/minge-sirtsu-sohu/ "Minge Sirtsu sohu!"], Õpetajate leht, 23. september 2016 * Raba ei tunne [[aeg]]a, kõrgsoo [[kell]]a. Sada [[aasta]]t tagasi või edasi, kaheksa või kaheksakümmend, raba on ikka ühesugune. Muutuvad <!--//-->[[valgus]] ja [[värvid]], [[õhk]] sootaimede kohal, aga mitte ürgraba ise, soo põhjatud [[laukad]] ja alguse ja lõputa [[rajad]], need, mis on nähtaval, ja need, mis on peidus, kõik on siin alati alles. Kui arvad, et rada ei ole, siis vaata veelkord. Võibolla ainult sina ei näe, võibolla ainult [[silm]]adest ei piisa. Raba ei näita sulle midagi niisama, ise pead tahtma [[Otsimine|otsida]], suutma [[Leppimine|leppima]] sellega, mida [[Leidmine|leiad]]. ** [[Lilli Luuk]], "Ööema", 2024, lk 8-9 * Raba on põhjatu, nagu vanarahva hirmujuttudest teada. Vertikaalses plaanis siinne paik seda ei ole, laukaid ei leidu, muidu isa meid vist kaasa ei võtakski. Küll aga on see raba põhjatu horisontaalselt. Tal puudub tagapõhi, õigemini sügavus – foon on otse pupillide pinnal. Parallaks, kaja või peegeldus, kõik need ja muud vahendid, mille abil selgepiirilisemas ruumis distantse saab hinnata, mille abil me neid hindame, ilma et seda endale teadvustakski, veavad siin alt, annavad järele, eriti pilvise ilmaga, kui pole ka varje, mis ruumi pinnalt välja rebiksid. :Samm on pehme ja kõlatu, jalge all isegi ei lirtsu, üksikud kidurad juurteta männid võivad olla meetri, paari või kolme meetri pikkused, eemalt pole võimalik seda öelda, kui just mõni marjuline nende kõrval ei kooguta. Lisagem olfaktoorse faktorina õhus rippuv sookailulõhn ja ma tõesti ei kujuta ette, kas Deleuze ja Guattari saanuksid unistada veel siledamast ruumist (''l’espace lisse''). Aga nemad seda ei maini, sest nad pole Emajõe Suursohu sattunud. Jäägu ka siin kõrvale nomaadlike rabamaastike rahvuslik ja kultuuriline tähendus – eesti ajalugu ja kirjanduskaanon on neid lugusid täis –, mõelgem pigem juba otse, n-ö fenomenoloogilisest vaatest, üksiku marjulise mätta otsast, kes kauema küürutamise järel selga on sirutanud, hetkelise vere-rõhulanguse või asendivertiigo uimas oma taguotsa turbamättale toetanud ja nüüd juhmil ilmel töntsi pilguga ainiti tühjusse jõllitab. See pilk pole tegelikult tönts, ta lihtsalt ei fokuseeri, ei leia pidet. Temas on korraga tekkinud küsimus: kus ma olen? Ja kui nüüd säärane küsimus vastust ei leia, siis, ma mõtlen, ei ole marjulise peakolu filosoofilise ettevalmistuse puudumise kiuste kaitstud ka küsimuste eest nagu „kes ma olen?“ või koguni „kas ma olen?“. * [[Anti Saar]], [https://www.vikerkaar.ee/kolm-korjet/ "Kolm korjet"], Vikerkaar 10/11 2026 ==Luule== <poem> [[Hein]]akaare lõpetanud, pere asus sööma võssakasvand metsaäärel, [[talu]] niidu rajal. Eemal helkis luht ning raba [[koovitaja]] kajal. </poem> * [[Karl Eduard Sööt]], "Soend" kogus "Kuusirbi õsu" (1937), lk 17 <poem> Nüüd [[pihlakas|pihlakobarad]] on õhevil – ju ootavad nad siia [[siidisaba|siidisabu]], all rabas märgib [[udu]] seeneradu, [[raudrohi]] on nüüd ainus sügislill. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "Oktoobrikuu" kogus "Selle ilma kõlakojas" (2013) <poem> Mina lasen end juhtida küll kui olen täiesti rabas Jah ükskord mind juhiti küll See oli tõelises rabas </poem> * [[Ave Alavainu]], "* Mina laman siin päikese käes" kogus "Hiiumaal", 1. vihik (1992), lk 21 <poem> Sel aastal [[sõber|sõpru]] täis kõik sood ja rabad, neist kihab [[mets]] ja mustab mererand. </poem> * [[Joel Sang]], "Laul sõpradest", raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund, 1991) ==Vanasõnad== * Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal [[kõrts]], talud soos ja rabas. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ibicg26qckt6pmonbeug4zlhmw69ur6 0 15574 136254 91722 2026-11-05T21:26:28Z Kruusamägi 873 + pilt 136254 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raili Marling 2019.jpg|pisi|Raili Marling 2019. aastal]] '''Raili Marling''' (kuni 2010 Põldsaar; sündinud 29. oktoobril 1973 Võrus) on Eesti keeleteadlane ja kultuuriuurija. ==Intervjuud== * ''[[Lingua franca]]'' pole minu jaoks seotud mitte niivõrd [[kultuur]]i, kuivõrd [[võim]]uga. See ei pruugi olla alati sõjaväeline, vaid võib olla ka teiste [[institutsioon]]ide võim, ja [[ladina keel]]e puhul oli selleks institutsiooniks vaieldamatult [[kirik]]. * Kui [[Julius Caesar]] [[Suurbritannia]]sse jõudis, [[inglise keel]]t ei olnud. * Kui keegi oleks 1600. aastal öelnud, et inglise keelest saab maailmakeel, siis oleks talle öeldud, et nüüd ta küll sonib. * [[Briti impeerium]]i pikk valitsemine lõppes inglise keele jaoks hästi ja [[II maailmasõda|II maailmasõja]] järel võttis [[Ameerika impeerium]] selle teatepulga üle. * [Inglise keelest:] [[Teaduskeel|Teadus]]- ja [[luulekeel]] on [[valgustusajastu]]st alates liikunud eri suundadesse ja sinna ka jäänud. [---] Nendes väga rafineeritud luulelistes teaduskeeltes on tegelikult mingis mõttes tegemist väljajätmismehhanismiga. * Inglise keele kasutuse tajutav lamedus ongi võimaldanud paljudel diskussioonis osaleda. [---] Keel on lihtsustatud, seda on tehtud kergemaks ja läbipaistvamaks. * Miks me õpetame seda nii-öelda õiget, [[Shakespeare]]'i inglise keelt, kui me võiksime õpetada lihtsat [[suhtluskeel]]t, mille tönkamisega näiliselt hakkama saab? Leiame, et meie kohustus on õpetada ülikoolis haritud inglise keelt, millega saab minna [[Diplomaat|diplomaadiks]] ja millega saab osaleda kultuurivestluses. * [[Sakslased|Sakslasel]] ja [[prantslased|prantslasel]] on kergem rääkida inglise keeles, kui otsustada, kas rääkida saksa või prantsuse keeles. See on poliitiline otsus, et kumma keel siis tähtsam on. [[Eestlased|Eestlastel]] seda muret pole. * Kui me loobume teiste keelte õppimisest ja jääme ainult nivelleeritud ''lingua franca'' juurde, siis minu meelest vaesub ka meie [[emakeel]]. [[Emakeel]] on seda rikkam, mida rohkem me tajume teiste keelte rikkust. * [Tehiskeeltest nagu esperanto ja noviaal:] Need on kokku pandud [[patsifism|patsifistlikel]] eesmärkidel. See, kes [[esperanto]] teadlikult lõi, ütles, et ta tahab seda levitada [[rahu]] tekitamiseks maailmas. Aga see ei juurdunud, sest see ei ole kellegi [[emakeel]]. * Üks, mida võiks ladina keelelt õppida, on ''sic transit gloria mundi''. Hiilgus saab ühel hetkel otsa ja meie küsimus on: kui [[Hiina]] paratamatult tõuseb, siis kui kiiresti me [[mandariini keel]]t õppima hakkame? * Olen alati armastanud öelda, et kultuuride vahel ei ole [[piirivalve]]t: me ei saa laene kinni pidada. Ei ole nii, et "Stopp! Kes tuleb? [[Viisa]], palun!". [[Keel]] on elav [[organism]] ja mingil hetkel vohavana näiv ''lingua franca'' võib järgmisel sajandil tagasi tõmbuda, et teistele ruumi teha. ** Raili Marling, intervjuu: Liina Ludvig, [https://novaator.err.ee/1608212626/inglise-keelt-voib-oodata-ladina-keele-saatus "Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus"], ERR/Universitas Tartuensis, 15.05.2021 * Trumpi valimiskampaania tegi silmanähtavaks ja kuuldavaks häbenematult [[šovinism|šovinistliku]] suhtumise naistesse, mida [[avalik ruum|avalikus ruumis]] ei ole juba ammu sobivaks peetud. Oleme teadnud, et see halvustav suhtumine on kusagil olemas, aga see ei tunginud poliitilisse ega avalikku arutellu. Järsku oli see varjamatu tõsiasi, ja seda kõrgeimates võimukoridorides. * Kaua aega peeti parempopuliste marginaalseks nähtuseks, naljanumbriks või vähemalt igandiks, mida ei pea tõsiselt võtma. Kuid kuna nad on osava [[populism|populistliku]] [[hirm]]u ärakasutamisega pääsenud võimutüüri juurde, siis see ei ole enam naljakas. Enam ei saa parempopuliste ja nende suhtumist naistesse eirata. * [[Ahistamine|Ahistamist]] ei olegi akadeemilistes tõlgendustes seotud niivõrd seksiga, kuivõrd võimuga, täpsemalt, võimupositsiooni kuritarvitamisega. * Ühiskonnas, sõltumata formaalsest võimu­positsioonist, kehtib [[patriarhaalne dividend]], kui kasutada Austraalia soo­uurija Raewyn Conneli terminit: ka kõige madalamal ühiskonnaastmel [[mees|mehel]] on privilegeerituse tunnetus, arusaam, et ta on – või peaks olema – ühiskonnas [[naine|naistest]] kõrgemal positsioonil. Aastakümneid on selline meheliku pilgu all olemine olnud naiseks olemise lahutamatu osa. * Kindlasti ei ahistata ainult naisi. Näiteks USA riikliku võrdsete töövõimaluste komisjoni (Equal Employment Opportunty Commission) statistika kohaselt on aastatel 2010–2016 mehed esitanud 16–18% ahistamiskaebustest, mis näitab, et naisahistajaid leidub, kuid enamik on siiski mehed. * Vajaliku kultuurimuutuse taga on inimestele [[mõiste]]te andmine, mille abil sellest tuleb teemast rääkida. Olen viimase poole aasta jooksul olnud paljudes seltskondades, kus see teema üles võetakse, eriti kui seal on ainult naised. Väga erinevas vanuses naistel on tekkinud võimalus analüüsida olukordi, mida varem peeti lihtsalt naiseks olemise ebameeldivaks, kuid siiski paratamatuks osaks. Naised saavad nüüd teada, et niisugustesse olukordadesse ei ole ainult nemad sattunud. On hakatud aru saama, et kui mul on [[Ebamugavus|ebamugav]], ei tähenda, et viga on minus. Varem oli meil ainult [[sümptom]], nüüd on ka [[diagnoos]]. * Sama loogika on ka teiste teemade puhul olnud: [[tagasilöök]] tuleb enne, kui midagi juhtuda on jõudnud. Antifeminism oli meil enne [[feminism]]i. Infovoog suunatakse nii tuttavasse voolusängi. Me peaksime ka [[vaigistamine|vaigistava]] aspekti selle teema puhul välja tooma. * Väikeses ühiskonnas, kus kõik teavad kõiki, on tunduvalt keerulisem rääkida kui suures. Meil ei ole kombeks oma probleemidest rääkida, levinud on vaikiv kõik-on-korras-suhtumine ning see taastoodab vaikimist ka ahistamisjuhtumite puhul. Ahistamise ohvriks sattunutele tuleb anda [[hääleõigus]], julgust rohkem rääkida. ** Raili Marling, vestlusring: Lea Larin, Reet Varblane, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/me-ei-lahku-enam-tantsuporandalt/ "Me ei lahku enam tantsupõrandalt"], Sirp, 22.12.2017 * [[Afekt]]id ei tule ainult [[keha]]st, vaid neid loob ka meid ümbritsev [[väärtused|väärtuste]] keskkond. See määratleb, mida peame meeldivaks ja mida vastuvõetamatuks. * Kui inimene elab kultuuris, kus teatud [[toit]]ude, näiteks tõukude või toore liha söömist peetakse ebanormaalseks, siis ta võib neid kogemata süües tahtmatult [[okse]]ndama hakata. * [Neoliberalismi omaks võtnud inimene hakkab mõtlema iseendast kui inimkapitalist:] Näiteks mõtleb inimene sellest, et investeerib endasse, minnes trenni või koolitusele. Ta räägib, et tal on [[kvaliteetaeg]]. * Probleem pole neis praktikates, vaid selles, et inimestesse istutatakse kohustus muuta ennast ja mitte küsida, kas peaks ehk hoopis muutma [[ühiskond]]a enda ümber. * Nii-öelda normaalne neoliberaase [[norm]]i järgi elav inimene muretseb, et "kas ma ikka olen [[Investeering|investeerinud]] endasse õigesti ja piisavalt palju, et teha turul endast hea [[toode]] tööandjale, oma abikaasale või potentsiaalsele Tinderi deidile, ja nii edasi". * Meid uurijatena huvitab neoliberaalse ühiskonna [[surve]] meile kõigile. [---] Me teame, et see võitlus enese alalhoiu nimel ei saa kunagi lõppeda ning see tekitab meis paratamatult [[ärevus]]t. Selle ühiskonna kesksed emotsioonid ongi [[hirm]] ja ärevus. * [Edulugude survest:] Me näeme neid meedias kogu aeg naeratamas ja rääkimas sellest, kuidas nad iga päev mediteerivad, neil on [[juuretis]] alati köögis valmis ja maalähedane elu on neid õnnelikuks teinud. [---] Me tunneme, et peame olema samasugused õnnelikud, aga samas kogu aeg on hirm, kust saada järgmine [[projekt]] või kuidas maksta järgmine [[elektriarve]]. [[Jooga]] ega juuretis seda hirmu alla ei suru. Nii et meid kummitavad vastuolulised afektid: sund olla optimistlikult õnnelik, millega käib käsikäes painav [[ärevus]]. * Igapäevase rabelemise peale läheb nii palju [[energia]]t, et [[illusioon]] enda teostamisest kaob ära. See võtab ära olulise dimensiooni, mis meid elus õnnelikuks teeb. * Kui inimene on [[edukus|edukas]], siis tal on sedasorti probleeme vähem. Ta saab [[raha]]ga ennast nii-öelda vabaks osta. Kui aga raha pole, on ka loomingulise või intiimsfääri [[eneseteostus]]e võimalusi tunduvalt vähem: sa lihtsalt oled kogu aeg tööl, et ära elada. * Eestis on [[nonkonformsus]]e hind jätkuvalt kõrge. Mitte sellepärast, et meie ühiskond oleks määratult [[sallimatus|sallimatu]], aga just seepärast, et see on [[Pisike|väike]]. Keegi teab sind alati,. * Ühelt poolt pannakse sulle [[silt]] peale. Teiselt poolt see silt muutubki sinu [[identiteet|identiteedi]] tähtsaimaks jooneks. [---] Sildistatud inimene peab pidevalt oma [[erinevus]]t õigustama läbi ühiskondlikult kehtestatud normi, mitte oma tegeliku [[kogemus]]e. * Meie artikkel lähtubki vajadusest olla teadlik, et ühemõttelised sildid ei sobi inimestele ja panevad neid tõrkuma. * Meil ei ole omaks võetud mõtet, et oleme korraga paljusid asju. Me ei ole ainult esmaspäeval eestlased, teisipäeval naised, kolmapäeval keskklassi inimesed, neljapäeval doktorikraadiga inimesed, vaid oleme seda kõike korraga. * Näeme Nõukogude aja [[näpujälg]]i kaasaegses Eestis, oma hirmudes ja oma vaikimistes. ** Raili Marling, intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608720838/sildiorjuses-elav-eestlane-peidab-arevuse-naeratuse-taha "Sildiorjuses elav eestlane peidab ärevuse naeratuse taha"], ERR, 19.09.2022 ==Artiklid ja sõnavõtud== * Isegi Eestis oleme me juba praktiliselt 20 aastat mõtestanud [[tõde]] kui midagi, mis on võimukandjate kätes – [[teadmine]] ja võim käivad käsikäes. * Tänaseks on selline nn objektiivses tões kahtlemine lakanud olemast mingi peen ekvilibristika, mida suudavad toimetada vaid ülikoolide professorid. Tänaseks on see liikunud laiadesse massidesse, kes samasuguse intensiivsusega vaidlustavad [[kliimasoojenemine|kliimasoojenemist]] või [[vaktsiin]]e. ** Raili Marling, ettekanne konverentsil "Tõde ja tõed humanitaarias", 13.02.2019, refereeritud: [https://kultuur.err.ee/911463/raili-marling-kui-tode-on-konstruktiivne-kas-siis-koik-toed-on-uhevaarsed "Raili Marling: kui tõde on konstruktiivne, kas siis kõik tõed on üheväärsed?"], ERR, 18.02.2019 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Marling, Raili}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] jg4rmnyzgnrzv14dpytxas4x2iwdjph 0 24568 136253 127638 2026-11-05T21:17:27Z Kruusamägi 873 + pilt 136253 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kati Orru 2025.jpg|pisi|Kati Orru 2025. aastal]] '''Kati Orru''' (sündinud 4. augustil 1982 Tartus) on eesti sotsioloog. ==Artiklid== * Hiljutine torm pani proovile meie ühiskonna säilenõtkuse (ingl ''resilience''). Ehkki paljud inimesed teevad senini jõupingutusi, et tavaelu taastada, peab igaüks meist nüüd mõtlema, kuidas järgmise tormi, üleujutuse või elektrivõrgu rünnaku ajal paremini toime tulla. Lootma ei saa jääda ainult riigile, meil endil lasub vastutus oma heaolu eest ja inimlik kohustus toetada nõrgemaid. * Ka Tartu Ülikooli keskkonnasotsioloogia uurimisrühma töö näitab, et eelkõige tunnevad ärevust äärmuslike ilmaoludega toimetuleku ees linnainimesed ja venekeelne elanikkond.Maapiirkondades ollakse loodusjõudude tekitatud ebamugavustega nagu elektrikatkestused rohkem harjunud ja paremini valmis mõnda aega ilma kõrvalise abita toime tulema. Traditsioonilistest looduses toimetuleku oskustest võõrandumas ja alternatiivse kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemita linnainimesed muretsevad oma haavatavuse pärast rohkem. * Linnainimesi ei rahusta ilmselt eriti, et elutähtsate teenuste tagamisel ja päästeoperatsioonides on linnad oma suure hulga potentsiaalsete kahjukannatajatega prioriteetsemad. Laiaulatuslike hädaolukordade korral on vaja piiratud ressursse suunata sinna, kus on neist kõige suurem kasu. Sarnaselt meie tormist räsitud Setumaa või Karula küladega, kes ootasid kõige kauem elektrivõrgu taastamist, jäid ka hiljutiste Portugali maastikupõlengute ajal abita ennekõike laialdased mägikülad, kus oli ka kümneid hukkunuid. * Mastaapsed joogivee- ja kanalisatsiooni ning küttesüsteemid tagavad linlikud mugavused, aga need püsivad elektrivarustuse najal. Siinjuures pole vahet, kas elektrikatkestuse tekitab pahatahtlik (virtuaalne) inimkäsi või loodusjõud. * Meie arusaamiste ja hirmude kõrval saavad hädaolukordades oluliseks inimeste oskused ja tugivõrgustik. Meie suhtlusvõrgustik (nn sotsiaalne kapital) saab sellistes hädaolukordades olulisemaks meie tööalasest seisust, haridustasemest või elupiirkonnast. Halbade asjaolude kokkulangemisel võib meist igaüks muutuda haavatavaks, ent head suhted inimestega aitavad kiiremini taastuda. * Mida eripalgelisemate inimestega ja tihedamalt läbi käime, seda suuremad on meie võimalused leida abi või vajadusel ka tõmmata niite, et ekstreemsustest tagasi tavaellu pöörduda. Head kogukondlikud suhted ei võimalda mitte ainult materiaalset tuge, vaid ka vaimset tröösti, et jõuetus- ja kaotustundest üle saada. * Siinjuures tuleks mõelda neile inimestele, kes on elusündmuste keerises üksi jäänud või tervise tõttu koju aheldatud. Kui oma pere ei ole enam ohus, võiks leida jaksu üle vaadata lähedal asuvate üksikute inimeste olukorra. Kindlasti on abi sotsiaaltöötajatest, aga kas ja millal nad läbi tormimurru nende inimesteni jõuavad? Kui probleem on nii valdav, siis keda üldse esmajärjekorras aidata? Abi saamine ei tohiks sõltuda ainult paluja hääleulatusest. * Elus muidu hästi hakkama saaval pintsaklipslasel, kel ei ole oskusi metsikutes ilmaoludes hakkama saada, on ilmselt raskem ekstreemsustest välja tulla. Samas võivad kodutul inimesel need oskused olla igapäevastes eluraskustes väga hästi välja treenitud. Vaid veerand Eesti inimestest peab oma oskusi piisavaks, et äärmuslike ilmaoludega toime tulla, nagu näitab eelviidatud päästeameti uuring. * Peale oskuse õigel ajal hädatarvilikku varuda või näiteks tormis maha langenud liinide ümber toimetada on võtmetähtsusega oskus leida infot ja hinnata eri allikate tõenduspõhisust. Sellal kui ametkonnad jõuavad reageerida ja ajakirjanikud koguvad veel infot, tundub sotsiaalmeedia usaldusväärne allikas päris kogemuste vahetuseks, abi korraldamiseks, aga ka hingekosutuseks ühesuguses olukorras inimestega mõtteid vahetades. Ent sotsiaalmeedia võib sellises suhteliselt hüsteerilises olukorras olla ka kuulujuttude ja valeinfo allikas. * [[Oskus]]te rakendamine on tihedalt seotud suutlikkuse tundega. Keskkonnapsühholoogid on välja toonud, et sellised tahtele allumatud [[muutus]]ed [[keskkond|keskkonnas]] suurendavad isikliku [[elu]] üle [[kontroll]]i kadumise tunnet. Enesesuutlikkuse tunnet on aga vaja, et sellistes olukordades mitte käed rüpes [[abi]] ootama jääda. Kõige kehvem, mida me [[torm]]ist õppida võime, on see, et [[loodus]] ongi ähvardav ja äärmuslike ilmaolude ees oleme [[Jõuetus|jõuetud]]. * Kuigi iga kriis on omanäoline ja iga paikkond eriline, tasub nii värsketest kogemustest kui ka ametlikest riskihinnangutest lähtudes läbi mõelda järgmise kriisi võimalikud lahenduskäigud, sealhulgas kuidas kogukonda kaasata või kuidas heas mõttes ära kasutada innukaid vabatahtlikke, kel pole võib-olla veel vajalikke oskusi. ** Kati Orru, [https://www.postimees.ee/6818062/kati-orru-hadaolukorras-maaravad-suhted-rohkem-kui-positsioon "Hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon"], Postimees, 5. november 2019 ==Intervjuud== * Loomulikult on inimese enda vastutus ja valmisolek väga tähtis, aga sageli võivad need olukorrad ületada inimese enda võimekust. Kriisijuhtide ülesanne on välja selgitada, kes võiksid olla need inimesed, kes erinevate tegurite kokkulangemise tõttu satuvad haavatavasse seisu ega saa iseseisvalt ja kogukonna toel hakkama ning kellele on sellepärast vaja ametlikku tuge. * Kriis on nagu lakmuspaber inimeste üldisele suhtele riigiasutustega tavaelus. * Kui tead, et keegi niikuinii tuleb ja päästab mind, siis see pigem vähendab enese motivatsiooni kriisiks valmistuda. * Kedagi ei saa vägisi evakueerida ja kedagi ei saa vägisi vaktsineerida. See on paratamatus. ** Kati Orru, intervjuu: Egeli Raudmäe, [https://tartu.postimees.ee/7832189/tark-tartu-miks-jaavad-inimesed-kriisis-ikkagi-hatta "Miks jäävad inimesed kriisis ikkagi hätta?"], Postimees, 11. august 2023 * Konkreetsete haavatavuse numbritega peab olema hästi ettevaatlik, sest see võib anda petliku kujutluse ja viia valearvestusteni kriisi haldajate poolel. [---] Näiteks kui koroonakriisi algul oli fookus akuutsetel tervisemõjudel, siis kriisi kulgedes ilmnes ja süvenes laiem ühiskondlik, majanduslik, aga ka psühholoogiline haavatavus. * Ühelt poolt sõltub haavatavus või hakkamasaamine inimeste materiaalsest kindlustatusest või psühholoogilisest ettevalmistusest ja ohuteadlikkusest. Vähem tähelepanu on pööratud riigiasutuste valmidusele pakkuda hädaolukorras abi, avalikke teenuseid ja arusaadavat infot mitmekesisele publikule. Teiselt poolt sõltub haavatavus ühiskonnaliikmete teotahtest. * Haavatavus sünnib tegurite kombinatsioonist ja seepärast tuleb kasutada erinevaid andmestikke. Näiteks eelmisel kevadel sai selgeks, et kõiki üle 65-aastaseid abivajajatena tõlgendades ei jätkuks abiandjaid. Pealegi enamik neist üle 65-aastastest on hakkajad. Aga meil oli vaja kiiresti jõuda nendeni, kel puuduvad abistavad lähedased. * [Omavalitsuste vastutusest kriisides:] Aga kriisis ei ole neile ette nähtud lisaraha ega ole neil teadmisi kriisivaldkonna ja ohuhinnangute kohta. Paradoksaalselt ei ole omavalitsustel ligipääsu andmetele, keda üldse otsima hakata. Kuigi sotsiaaltöötajad kannavad kohusetundlikult infot oma klientide kohta riiklikesse registritesse! * On olnud juhtumeid, kui näiteks elektrikatkestused on kestnud pikalt ja inimesed on jäänud hätta, kuid pole andnud endast teada – ning lõpuks leitakse nad seisus, kus ei anna enam midagi teha. * Meie kodutute uuring näitab, et nad ei ole ärevust tekitavas infoväljas ja neil ei ole asiste murede kõrval aega liiga palju koroonast mõelda. Majanduslikud mõjud on ka neile olnud – kui nad on harjunud saama tuge toidupangast või muudest annetustest –, aga need inimesed on karastunud erinevates oludes. * Inimene, kes ei tunne sotsiaalset tuge, võib-olla ei näe ka vajadust selle järele, ei pea ka oluliseks sotsiaalseid norme või nendega kaasa minemist. Neile ei lähe korda ka heakskiit või halvakspanu, mida vaktsineerimine või mittevaktsineerimine endaga kaasa toob. * See on veidi paradoksaalne, et esialgsete andmete järgi on meie kodutud olnud suhteliselt enam materiaalselt kaitstud, ent nad on võrreldes teiste maade inimestega märksa umbuslikumad ametlike piirangute ja juhtnööride suhtes. Võiks eeldada, et "kes maksab, see tellib muusika" – kes pakub materiaalset tuge ehk Eestis riik –, see võiks dikteerida arusaama, mida usaldatakse. Aga nii lihtne see ei ole. ** Kati Orru, intervjuu: Aimar Altosaar, [https://www.postimees.ee/7294864/ak-fookus-kriisid-voimendavad-inimeste-praeguseid-hadasid-mitu-korda "Kriisid võimendavad inimeste praeguseid hädasid mitu korda"], Postimees, 16. juuli 2021 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Orru, Kati}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 28a991q1yqa1ujjweq6zxs1vq81uc01