Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.3 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4595 136262 135889 2026-11-09T14:17:19Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ 136262 wikitext text/x-wiki '''Ave Alavainu''' (4. oktoober 1942 - 3. aprill 2022) oli eesti luuletaja ja prosaist. ==Luule== ===Mul on vaid sõnad=== Ave Alavainu, "Mul on vaid sõnad", Eesti Raamat, 1977 <poem> Ära tee minu käekäigust numbrit, mu ema, sul on minuta muresid küll. Kõik mis olen, saab täiskuuks, lumeks ja lauluks — ja sellest on ometi küll! </poem> * "* Ära tee minu käekäigust" (lk 1) <poem> Kõigel mis loodud, on looja hingus Iseenesest ei sünni midagi Ja looja ei peagi õnnelik olema Ta võib üsnagi õnnetu olla Vahel tahaks ta mõndagi tagasi võtta Aga tagasi võtta pole võimalik Võimalik on hävitada Aga olemasolevat hävitada on üsnagi raske sest juba loodul on looja hingus mis võib temast enesest tugevam olla </poem> * "kuulata, muusika" 4 [1972], lk 20 ===Veel üks võimalus=== Ave Alavainu, "Veel üks võimalus", Eesti Raamat, 1982 <poem> Ja ma lähen ja lähen ja lähen, kuigi puudub mul koht, kuhu minna. On pea kohal ükskõiksed tähed ja ümber on ükskõiksed linnad. /---/ Ja ma eksin ja eksin ja eksin elu peateedelt aguli varju — olen süüdi, et leidmatut otsin ja sealjuures appi ei karju. </poem> * "* Ja ma lähen ja lähen ja lähen", lk 10 <poem> Jahe on. Talv longib maailmas ringi. Tungib ka südame manu. Ükskõiksus painab pea kõikide hingi — vannu või nuta või palu. </poem> * "Täielik ükskõiksus saatuse vastu", lk 11 ===Hiiumaal=== Ave Alavainu, "Hiiumaal" 1. vihik, Kärdla, AS Hiiukoda, 1992 <poem> Mina laman siin päikese käes ja maailm on poolik ja paha mina laman siin päikese käes ja nõnda palju on teha Saaks oma elugi korda oh ega ma rohkemat taha saaks pesu ja peenramaa korda ja na-tu-ke rohkem raha </poem> * "* Mina laman siin päikese käes", lk 21 <poem> Veel meenutavad sügist krüsanteemid. Kui aeda tekib esimene hang, et kinni katta viimne lehelang, siis meenutavad sügist krüsanteemid. /---/ Tükk aega veel on kevadise teeni. Jääb talve taha uue rännu alg ning saapa sisse vangistatud jalg peab kannatama kevadise teeni. Sest praegu toas on viimsed krüsanteemid. </poem> * "* Veel meenutavad sügist krüsanteemid", lk 25 <poem> Mida halvemad tingimused seda suurem sigivus Mida vähem leiba seda enam laule Mida pikem põud seda rõõmsam raju Mida suurem igatsus seda hellem hing </poem> * "Lambing ja Mozart" 6, lk 42 ==Mälestused== ==="50:50. Elueklektika"=== "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat. Ajakirjade Kirjastus, 2016, 2. trükk. * Mida lähedasem on [[inimene]], seda võimatum on temast kirjutada. Meenutuste vood tulevad tulvana, iga viimnegi [[pisiasi]] tundub tähtis, midagi ei saa kõrvale jätta, kuni taipad - sellest inimesest ei saagi kirjutada... (lk 3) * Kui ema oli 42 aastat vana, küsis ta kord: "Vaata mind, tütar, ja ütle, kas ma olen täie [[mõistus]]e juures?" :"Minu meelest küll." :"Niisiis. Täie mõistuse juures olles astun ma nüüd parteisse." :-???- :"Ma tahan seestpoolt näha, milles asi on." (lk 13) * Tänaseks on see juba nii tavaline - kes [[lugemine|lugeda]] ei viitsi, hakkab kirjutama... (lk 27) * Suri ema eluaegne [[sõbranna]]. Ema tuli [[matus]]elt. Väsinud. Heitis ridiküli hooletult [[diivan]]ile ja võttis matusemuljed lühidalt kokku: "Einoh, nad teevad seal kiirabihaigla surnukuuris ikka täitsa imet. Epp pole elu seeski nii hea välja näinud kui kirstus!" :Ta väsinud hääles kõlas siiras [[kadedus]]. (lk 30) * Et ta oli karske ja korralike eluviisidega, oligi naljakas kuulda teda pärast järjekordset haiglareisi oma väljakirjutuslehte uurides lausuvat: "No näed, tütar, siin ma siis nüüd istun: kolmteist diagnoosi ja kõik joodikute omad... Mida olen ma oma karskest elust saanud?!" (lk 32) * Kui aus olla, siis olen ma üks teiste [[elu]]dest läbijalutaja. :Aga kes ei ole? * Ei ole petlikumat pilti kui meile enestele [[peegel|peeglist]] peegeldub. (lk 44) * Ei mäleta ka, kas oli [[kevad]], [[sügis]] või [[talv]], sest [[kohvik]]utes ju [[aastaaeg]]u pole. (lk 56) * Mu poeg, kui ta oli vast 10-12 aastat vana, küsis ühel päeval mu käest täiesti tõsiselt: "Kuule, ema, kust tulevikus need vana kooli mehed võetakse?" :Hakkasin naerma: "Ei kusagilt! Endal tuleb hakata". (lk 57) * Järgmine pilt sellelt seminarilt on, et seisan ihuüksinda kirjanike liidu pika [[koridor]]i lõpus, nägu seina poole, ja nutan. Siis tunnen, et keegi puudutab mind õlast. Vaatan ja näen [[August Sang]]a üliheatahtlikke [[silm]]i. :"Hea [[laps]], ärge nutke," ütleb ta, "praegu pole lihtsalt teie aeg. Teie olete ju [[Betti Alver|Alveri]] ja [[Marie Under|Underi]] laps." :Mõlemad poetessid olid tol ajal veel keelatud. :Võib-olla just selle August Sanga (1914-1969) [[lause]] pärast ei jätnud ma luuletamist päriselt maha. (lk 83) * Igatahes oli [[kirjanik]]e kongress. Tuli vaheaeg. Kirjanikkond oli puhvetis. Kuidagi endastmõistetavalt sattusin lauda koos [[Debora Vaarandi]], [[Lehte Hainsalu]] ja [[Helvi Jürisson|Helviga]]. Siis liugles meie lauast mööda kirjanike liidu esimees aastatel 1976-1983, ehitustöölise poeg, suurkommunist, hävituspataljonlane ja sõjaveteran [[Paul Kuusberg]] (1916-2003), ja ütles enda meelest mõnusalt: "Noh, ja mida sina, Debora, siin siis niisuguste [[kirjandus]]se juhuslikult sattunud inimestega istud..." Ja liugles edasi. (lk 86) * [[Arvi Siig|Siig]] oli vene fänn ja [[Rudolf Rimmel|Rimmel]] lüüriline [[miilits]]. :Kenad mehed mõlemad, aga kui hakata mõtlema, et ametlikku luulekirjandusse ilma Nooruse filtrita tavaliselt ei pääsetud, siis tuleb [[masendus]] peale: nad [[toimetaja|toimetasid]] algajaid üle 30 aasta oma [[maitse]] järgi, mis oli üdini ettevaatlik ja väga keskmine. Me ei saa kunagi teada, kui palju tõelisi [[anne|andeid]] nad ukse taha jätsid. (lk 88) * Lauluväljaku ja [[Russalka]] vahelisel sirgel, kui auto hakkas just kiirust võtma, sõitis [[Edgar Savisaar|Savisaare]] [[auto]] kõrvale beež sõiduauto, selle eesistmelt juhi kõrval küünitas poolest kerest aknast välja ilus [[mees]], blond aarjalane, [[püstol]] Edgarile suunatud; nende auto sõitis meie autoga "sammu", ja ilus mees ütles ehedas [[eesti keel]]es: :"Täna me sind ei tapa, aga me saame su iga kell kätte!" :Tema auto andis gaasi. :See kõik kestis vaid mõne sekundi ja ma vaatasin seda, nagu vaadatakse mingit [[etendus]]t teiselt rõdult. :Ei mäleta, et Edgar oleks verest välja läinud. Ta ütles vaid: :"Nii. Ja nüüd lubage mulle, et te sellest vahejuhtumist kellelegi ei räägi." (lk 113) * Mõtlesin talle [tütrele] häid kombeid õpetada ja kui taas kord [[Tallinn]]a läksime, viisin ta Gloria [[restoran]]i pidulikule lõunale. Gloria oli 1970. aastatel kõrgklassi koht. Parteiladvik käis seal lõunastamas ja ega õhtuti samuti igaüht sisse lastud. :/---/ :Saatuse või jumal-teab-kelle tahtel juhtus onukesel [[õnnetus]]: [[leib|leivatükk]] kukkus maha. Mehike (nimetan nii, sest ta oli lüheldane, ümara näoga ja punapõskne) võttis leiva üles, asetas siivsalt oma leivataldrikule ja võttis uue. :Kata jälgis toimuvat. Ta [[silm]]ad läksid aina suuremaks. Siis käratas nii, et kogu partei ja [[valitsus]] kuulsid: "Anna [[suudlus|musi]], [[idioot]]!" (lk 133-134) * Kõige esimene [[tarkus]] ehk elutõde oli: "Äi elamisess ole muud taris kui öönesnöu ja supi[[lusikas]]..." :Teine: "Ega [[raha]] ole [[rukis|rugis]], et ainult [[sügis]]e saab." (lk 153-154, juhunoppeid hiidlaste ütelungidest) * 1981. aasta 7. veebruaril [[sünd]]is meil Tiiduga poisslaps Peeter. Ja siis algas üks jauramine: [[laps]] tuleb [[ristimine|ristida]], laps tuleb ristida. Ei olnud minul paadunud [[ateist]]ina seda mõtetki pähe tulnud. /---/ :Sõitsin jälle [[Uku Masing|Uku]] juurde. :Uku suhtumine oli äärmiselt lihtne ja eluterve: "Haiget ei tee ja võib-olla aitab." :Nii need lapsukesed siis ristitud saidki. (lk 169) * Ühel sellisel korral tuli juttu [[Puškin]]ist ja [[tõlkimine|tõlkimisest]]. [[Betti Alver|Bettil]] oli raamaturiiuli serval üks nagu kunstiõpilastele joonistamiseks mõeldud kipskäsi. :"Tead," ütles Betti poolsaladuslikult müstilise [[hääl]]ega, "ega mina ise tegelikult Puškinit tõlgigi," nüüd hakkas ta natukene plikalikult itsitama ja osutas käele, "see seal tõlgib..." :Ja ma sain teada, et Aleksandr Sergejevitšilt ei võetud pärast tema surma mitte ainult surimaski, vaid tehti ka kipsjäljendid tema suurepärast luulet kirjutanud käest. Üks neist koopiatest oligi Betti riiulil. (lk 179) == Nekroloog == * Ta üritas kogu elu eluga hakkama saada. Elu ei saanud temaga. :Surm küll. * Ave Alavainu autonekroloog, kirjutatud 4.10.2007, [https://epl.delfi.ee/artikkel/96333717/jarelehuue-ave-ei-usaldanud-eriti-midagi-teiste-hoolde-ka-mitte-nekroloogi-kirjutamist "Ave ei usaldanud eriti midagi teiste hoolde. Ka mitte nekroloogi kirjutamist"], Eesti Päevaleht, 7. aprill 2022 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Alavainu, Ave}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ncrutpghg8xmd2g8mavxccnc1h578t6 0 7054 136261 135207 2026-11-09T13:33:18Z Pseudacorus 2604 136261 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Chess Game - Sofonisba Anguissola.jpg|right|pisi|Sofonisba Anguissola, portree kunstniku õdedest malet mängimas (1555)]] [[Pilt:Люси_Мэдокс_Браун.png|pisi|Lucy Madox Brown, "Ferdinand ja Miranda mängivad malet" (1871)]] [[Pilt:Agnes_Augusta_Talboys_Checkmate.jpg|pisi|Agnes Augusta Talboys (1863–1941), "Male", ''s.d.'']] [[Fail:Michael Ancher - Helga Ancher og Engel Saxild spiller skak i hjemmet på Markvej.jpg|pisi|Michael Peter Ancher (1849–1927), "Helga Ancher ja Engel Saxild kodus malet mängimas, Markvej Skagenis" (u 1905)]] [[Pilt:Sir_John_Lavery_-_The_Chess_Players.jpg|pisi|John Lavery, "Malemängijad" (1929)]] '''Male''' on üks vanimaid [[sõjamäng]]e, segastel põhjendustel on seda peetud ka [[kunst]]iks ja [[sport|spordiks]]. Ajaloo vältel on males kujunenud harukordselt segane [[terminoloogia]]: mujal on raske panna inimesi uskuma, et [[kuninganna]] on seesama mis [[lipp]] või [[minister]], [[piiskop]] seesama mis [[oda]] või [[elevant]], [[vanker]] on [[kindlus]] või [[laev]] ja [[rüütel]] on [[eesel]]. Pole ime, et males esineb arvukalt [[probleem]]e. ==Proosa== * Kord lihavõtte ajal viibisin Sännas kaks [[nädal]]at. Siis veetsime tubaseid päevi üleval suures saalis. Seal lõime tundide viisi malet ja pidasime hoolega meeles vastase matte. Meie mäng seisis peamiselt selles, et vastasel võimalikult rohkem malendeid rivist välja lüüa. Pidasime tõelisi hävituslahinguid. Jõudsime nii mõnigi kord selleni, et istusime lõpuks lageda malelaua kallal, kummalgi üksainus kuningas püsti ja võitu mitte kellelgi. Meeleldi nottinuksime kuningadki maha, kui mängureeglid seda poleks kõvasti keelanud. Tapatuhinas ei märganud me haududa salajasemaid [[plaan]]e ja väljavaateid kaugemal järgnevale võidule. Teine suur kirg mainitud lõbumõrvamise kõrval oli vigur läbi viia, [[ettur|jalamees]] lõpuks kuningannaks tõsta, langenud lipu asemel. Kas ja kuidas see uus suurus võidu välja tooks, see jäi taas rohkem hea õnne ning [[juhus]]e otsustada. Egon üritaski teha mulle mõne üllatusmati kohe alguses, kuid see osutus nii läbipaistvaks, et järgmise partii puhul kohe tõrjevõtted käiku panin – ja uuesti läksid lahti vanad tapatalgud. ** [[Artur Adson]], "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 137 * Yossarianist üle vahekäigu oli Dunbar ja Dunbarist järgmine oli suurtükiväe kapten, kellega Yossarian enam malet ei mänginud. Kapten oli hea maletaja ja mängud olid alati huvitavad. Yossarian ei mänginud temaga enam seepärast, et mängud olid lausa tobedalt huvitavad. ** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 11–12 * [Ellen Ashi päevik] Ma magasin halvasti ning nägin seetõttu kummalist katkelist unenägu, milles ma mängisin malet Herbert Baulkiga, kes oli määranud, et minu lipp võib liikuda ainult ühe ruudu võrra, nagu liikus tema kuningas. Ma teadsin, et see on ülekohtune, aga ei suutnud oma unenäosegases narruses mõista, et sellel on mingit pistmist minu kuningaga, kes istus üsna suure ja punasena tagareas ning näis olevat rivist välja viidud. Ma nägin käike, mida lipp oleks pidanud tegema nagu vigu kudumistöö või pitsi keerulises koes - aga ta pidi käima ainult tuimalt edasi ja tagasi, üks ruut korraga. Härra Baulk (ikka minu unenäos) ütles rahulikult: „Näete nüüd, ma ju ütlesin teile, et te ei saa võita”, ning ma nägin, et nii see oligi, kuid olin ülemäära erutatud ja soovisin üle kõige liigutada oma lippu vabalt piki diagonaale. Kui sellest mõtlema hakata, siis on veider, et males tohib naine pikemalt liikuda ning igas suunas vabalt käia - elus on hoopis teisiti. ** [[A. S. Byatt]], "Lumm", tlk Krista Kaer, Varrak, 2013, lk 291-292 * [[Karu]] kohtas Iidol juba esimeste [[puu]]de all. Pätsu istus, jõi [[õlu]]t ning mängis [[roosa]] [[saba]]ga [[rott|rotiga]] malet. :"Vangerdan," ütles karu just sel hetkel, kui Iidol puid murdes temani jõudis ning karjus: "Noh, metsaisand, vaatame, kellel on suurem ramm!" :Rott lõi kibestunult malendid segamini. :"Nõnda mina mängida ei oska," teatas ta. "Ma ei saa süveneda. Kas te olete ogar," küsis ta Iidoli poole pöördudes, "et niiviisi karjute? Palun väga, istuge minu kohale ja proovige, kuidas on mängida, kui mina pidevalt kisan ja [[käsi|kätega]] vehin. Proovige!" :Rott [[lahkumine|lahkus]] pahaselt turtsudes ning saba üle [[pohl]]avarte vedades. :"Piinlik lugu," ohkas karu kurvalt. * [[Andrus Kivirähk]], "Iidol", rmt: "Õlle kõrvale", 1996 * Vimesile ei olnud kunagi meeldinud mängud, mis on noolemängust keerulisemad. Iseäranis ärritas teda male. Tema meelest oli tobe, kuidas etturid võtsid kätte ja nottisid kaasettureid, samal ajal kui kuningad tagalas vedelesid. See ajas ta hulluks: kui ainult etturid ühineksid ja võib-olla vankrid ka enda poole võidaksid, saaks tervest malelauast kümmekonna käigu järel [[vabariik]]. ** [[Terry Pratchett]], "Malakas", tlk Allan Eichenbaum, 2009, lk 67, joonealune märkus * Mr Frank Churchilli [[maneerid]] on eeskujulikud, aga nende taga puudub sügavam sisu. [---] Ta on samasugune [[mängur]] nagu Emma, kelle mängus on kõik teised inimesed ainult etturid malelaual. Kui Emma puhul võiks vabanduseks olla tema elu piiratus ja kavatsuste pahasoovimatus, siis Mr Frank Churchill on kogenud mängur, keda erutab piiride kompamine. Ta naudib oma etteasteid nagu dändile kohane ja on mängu ilu nimel halastamatu. (lk 544–545) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548 * Kuna olen pärit perekonnast, kus professionaalsel tasemel on malega tegelenud nii mu vanemad kui vanavanemad, siis meeldib pooleldi naljaga mõelda, et küllap sain algteadmised juba sündides kaasa. Konkreetset esimest [[mälestus]]t mul polegi – kaheaastasena võttis toona maleõpetajana töötanud [[vanaema]] mind tundidesse kaasa ning edasine on ajalugu. * Kui üdini aus olla, siis lapsena motiveeris mind male juures vaid [[võit]]mine, sügavasse [[teooria]]sse süüvimine eriti ei kõnetanud. Arusaamine, et tegelikult on ikkagi vaja ka nii-öelda [[kodutöö]] ära teha, tekkis alles siis, kui vastaseid, kes korralikult minu vastu ette valmistusid, enam nii lihtsalt alistada ei õnnestunud. * Mulle meeldib klassikaline male: istuda [[vaikus]]es laua taga, mängida üht partiid neli-viis tundi, lihtsalt mõelda ja püüda üles leida see kõige õigem [[plaan]]. [[Kirss]] on tordil, kui tundide pikkune mõttetöö õnnestub võiduks vormistada. * Tõepoolest, ka maletajatel on oluline hoida füüsis korras, ega muidu nädal aega järjest igapäevaselt tundide kaupa [[pinge]]olekus naljalt vastu ei peaks. * Sel teemal saaks kindlasti lausa eraldi artikli kirjutada, aga toon lühidalt välja minu jaoks olulisemad aspektid male juures: arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist, annab oskuse mõelda mitu käiku ette (mitte vaid malelaua taga) ning õpetab [[kaotus|kaotama]]. ** [[Triin Narva]], intervjuu: Virgo Agan, [https://sportland.ee/magazine/maleolumpial-eestit-esindanud-triin-narva-lisaks-loogilise-ja-ruumilise-motlemise-arendamisele-opetab-male-ka-kaotama/ "Maleolümpial Eestit esindanud Triin Narva: Lisaks loogilise ja ruumilise mõtlemise arendamisele õpetab male ka kaotama"], ajakiri Sportland, 26.09.2022 ==Luule== <poem> kes sina oled kui sa keegi ei ole – vaid larakas värvi [[rünkpilv]]ede vahel tulistad [[haavel|haavleid]] [[kosmos]]te suhu [[mesitaru]]de vahele vihinal tõttad [[soo]] peale malet mängima vaata et [[näkk]] sind ära ei söö </poem> * [[Joanna Ellmann]], "*kes mina olen kui ma keegi ei ole...", rmt: "Olemise maa", 2017, lk 3 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Sport]] je4ecdfbbos5pwmbackpi8jft0o3dhm 4 26051 136263 2026-11-09T14:20:46Z Pseudacorus 2604 Uus lehekülg: '<poem> Veel meenutavad [[sügis]]t krüsanteemid. Kui [[aed]]a tekib esimene hang, et kinni katta viimne lehelang, siis meenutavad sügist [[krüsanteemid]]. /---/ Tükk aega veel on [[kevad]]ise teeni. Jääb [[talv]]e taha uue rännu alg ning [[saabas|saapa]] sisse vangistatud [[jalg]] peab kannatama kevadise teeni. Sest praegu toas on viimsed krüsanteemid. </poem> * [[Ave Alavainu]], "* Veel meenutavad sügist krüsanteemid" kogus "Hiiumaal", 1. vihik, 1992, lk 25' 136263 wikitext text/x-wiki <poem> Veel meenutavad [[sügis]]t krüsanteemid. Kui [[aed]]a tekib esimene hang, et kinni katta viimne lehelang, siis meenutavad sügist [[krüsanteemid]]. /---/ Tükk aega veel on [[kevad]]ise teeni. Jääb [[talv]]e taha uue rännu alg ning [[saabas|saapa]] sisse vangistatud [[jalg]] peab kannatama kevadise teeni. Sest praegu toas on viimsed krüsanteemid. </poem> * [[Ave Alavainu]], "* Veel meenutavad sügist krüsanteemid" kogus "Hiiumaal", 1. vihik, 1992, lk 25 9pyfd0pxrxq8bskk67rma3yh0fpll9b