Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.48.0-wmf.4 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4279 136276 136271 2026-11-11T22:47:50Z Pseudacorus 2604 /* "Shylock on mu nimi" */ 136276 wikitext text/x-wiki '''Howard Jacobson''' (sündinud 25. augustil 1942 Manchesteris) on Suurbritannia kirjanik ja ajakirjanik. ==Intervjuud== * Ma olen juudi [[Jane Austen]]. ** Intervjuus väljaandele Nextbook, 14. september 2004 =="Shylock on mu nimi"== Tsitaadid väljaandest: Howard Jacobson, "Shylock on mu nimi", tlk [[Riina Jesmin]], Tallinn: Varrak, 2017 * On üks neid parem-olla-surnud-kui-elus-päevi, mida Põhja-Inglismaal [[veebruar]]ikuus ette tuleb, kui maa ja taeva vaheline ruum on kui pelk postkastipilu, millest igritseb [[valgus]]t, taevas ise seletamatult labane. (lk 7, romaani algus) * Üheteistkümneaastaselt käis varakult tärganud [[vuntsid]]ega, liigagi nutikas Strulovitch koos [[ema]]ga kaubamajas sisseoste tegemas, kui ema nägi [[Hitler]]it habemeajamisvett ostmas. :"Kähku, Simon!" kamandas ema poega. "Jookse ja kutsu [[politseinik]], ma jään siia ja vaatan, et ta minema ei pääseks." :Kuid ükski politseinik poleks uskunud, et Hitler on poes, ja lõpuks põgenes mees Strulovitchi ema valve alt. Strulovitch polnud samuti uskunud, et Hitler poes oli. Kodus rääkis ta sellest naljatamisi [[isa]]le. :"Ära ole oma ema vastu häbematu," ütles talle isa. "Kui ta ütles, et nägi Hitlerit, siis ta nägi Hitlerit. Su tädi Annie põrkas möödunud aastal Stockporti turul [[Stalin]]iga kokku, ja mina nägin sinuvanuselt [[Mooses]]t Heatoni pargi [[järv]]el sõudmas." :"Ei või olla," vastas Strulovitch. "Mooses oleks lihtsalt veed lahutanud." :Selle teravmeelse märkuse eest saadeti poiss oma tuppa. :"Kui see just [[Noa]] polnud," hõikas Strulovitch ülemiselt trepimademelt. :"Ja selle eest," ütles isa, "jääd söömata." (lk 10-11) * "Loe mulle [[komöödia]]t [[inimene|inimesest]], kes pannakse uskuma, et ta on [[putukas]]," ütles naine. "Kas sa pead silmas "[[Metamorfoos]]i"?" - "Ei, mu arm, "[[Mein Kampf]]i"." Ja nad naersid koos nagu paharetid. (lk 37, dialoog peategelase, juut [[Shylock]]i, ja tema surnud naise Leah' vahel) * "Ma kardan tema pärast. Ma soovin, et ta läheks magama ja ärkaks kümme aastat vanemana. Kolledžis õppiv tütar on tõeline piin. Koju tulles on ta segaduses." :Shylock ei jõudnud ära oodata, millal teine lõpetab. "Kas sa arvad, et asjad oleksid teisiti, kui ta kunagi kodust ei lahkuks? [[Tütar]] ei pea saama [[haridus]]t, et oma isa vihkama õppida. Ta võib mässumeelsust õppida läbi lahtise [[aken|akna]]. See on tütarde loomuses." :"See on lahtise akna loomuses." :"See on [[loodus]]e loomuses." :"Siis ei ole ma looduse poolt." :Shylocki kurgupõhjast kostis häälitsus, mis sarnanes mahasurutud [[naer]]uga. "Ma soovin sulle selles edu," ütles ta sammu aeglustades ja Strulovitchi selja taha vaadates, nagu tahaks kindlaks teha, ega loodus neid jälita. (lk 56) * Shylock ei kiirustanud magama minema. Ta ei maganud kuigi palju, polnud tükil ajal kuigi palju maganud. Ja paistis, et Strulovitchi [[mööbel]] virgutab teda: nahast ja terasest [[tugitool]]id, ''art deco'' vaibad, ülestõusmise [[gravüür]]id seintel, võõrikult elulähedane savi[[skulptuur]] poolpaljast paarikesest, kes on surmaembuses teineteise ümber mähkunud. :"Kas selles toas tohib istuda?" küsis ta. "Või peaksin ma seisma ja selle sisustust uurima?" (lk 67) * [Shylock:] Üksik juut toob igasse ruumi kaasa kollektiivse juudi. Kristlased näevad kollektiivset juuti. (lk 72) * Pime keskaeg, mõtles Strulovitch. Varaküpsest tarkusest hoolimata elab tütar elektroonilise võhikluse mullis, mille kõrval seitsmes sajand on valgustatud teadmiste karneval. Strulovitchil oli häbi, et tütar oli kuulnud nii vähe sellest, mis juhtus tema sünni eelsetel tundidel.(lk 106) * Strulovitchi pinevalt uuriva pilgu järgi teadis Shylock, mida ta mõtleb. "Ei, me pole kaugeltki sarnased," ütles ta. "Ei välimuselt ega elulaadi poolest. Sinu maja pole koššer, sa ei käi [[sünagoog]]is ja ma olen valmis kihla vedama, et sa ei räägi sõnagi [[heebrea keel]]t. Nii et mida see tähendab, kui ütleme, et me mõlemad oleme juudid?" :"Mind huvitab rohkem see, mida see ''neile'' tähendab. Mis see on, mis meid nende silmis ühendab?” :"Midagi neist vanemat," vastas Shylock. :"Sinus võib-olla ... ma ei mõtle seda halvasti." :"Ma tean, kuidas sa seda mõtled. Kuid sinus ka. See pole kulumine. See on võimetus olla ükskõikne. Sa võid arvata, et sa ei usu, aga kuulad ikka veel iidset käsku." :"See ei tee mind [[moslem]]ist või [[kristlane|kristlasest]] erinevaks." :"Teeb küll. Kristlased tahavad nii kangesti nüüdisajaga kohaneda, et on lakanud kuulamast. Nad laulavad [[jõululaul]]e ja nimetavad seda usuks. Õige pea ei jää neist ühtegi järele, pikk vaheaeg peab lõppema ning jäävad üksnes paganad ja juudid." :"Ja moslemid." :"Jah, ja moslemid, aga nemad on üksi, vaidlevad kõigiga peale iseenda." (lk 111-112) * Hiljem, üksi oma aias istudes, vaadates, kuidas [[varjud]] otse kui paharetid Alderley Edge’i kohal tantsivad, ja soovides, et tal oleks naine, kellega nõu pidada, või tütar, kes polnud väljas koopainimestega keelesuudlust harrastamas, arutas Strulovitch, kas ta on rõõmus või kurb, et ta polnud tühjendanud magu kogu sapist, mis oli sinna kogunenud, ja nimetanud D’Antoni selleks, kes too tema arvates oli, ei, kes too oli tema kindla teadmise kohaselt. :Nii seda kui ka teist, otsustas ta. :Kurb, sest sapist tuli lahti saada ja D’Anton oli ära teeninud, et teda nimetataks selleks, kes ta on. :Ta oli rõõmus, sest [[süüdistus]], mida ta tahtis D’Antoni taanduva selja pihta paisata, oli selline, mis haavas alati paiskajat ennast. Seda, kuidas nurjatuseks nimetamine oli sotsiopatoloogiliselt ise nurjatuseks muutunud, Strulovitch ei teadnud. Kuid selline oli asjade seis. Nüüd polnud enam vihkaja see, kes tasakaalust välja löödi; tõeline hullumeelne oli inimene, kes arvas, et teda vihatakse. (lk 124-125) * Noormees ei näinud natsi moodi välja. Kuid tegelikult ei teadnud keegi, milline üks nats välja näeb, enne kui oli hilja. Igatahes miski noormehes liigutas Strulovitchit. Võib-olla oli küsimus suurtes lihastes, mida pitsitav kallis ülikond nägi nii suurte lihaste tõttu odav välja. Noormees istus diivaniserval otsekui poisike, kes on vanavanematega kohtumiseks pidulikult riidesse pandud. Suure laitmatult kolmnurkse sõlmega lips pigistas ebamugavalt noormehe kõri. Tema kõri pigistas ka rohelise-helepunasekirju tätoveeritud draakon. Ime, et ta hingata sai. Ehkki Strulovitchit oli kasvatatud lipsukandjaks - "Lips näitab lugupidamist," oli tavatsenud öelda tema isa, kes ei kandnud kunagi pigimütsi -, loobus ta lipsudest, kui temast sai kunstikoguja. Ta oli kavatsenud ühe selleks puhuks välja otsida, kuid lõi käega, olgu vormitäitmisega, kuidas on. Ükski peen etiketipunkt ei öelnud, et isa, kes küsitleb juhuslikku natsipooldajat, kes tahab tema tütrega magada, peab lipsu kandma. Ta peaks püstolit kaasas kandma või hobusepiitsa viibutama, aga lipsust mitte sõnagi. (lk 128) * Strulovitch noogutas, kuid ei kuulanud. Ta valmistus esitama ainsat küsimust, millel oli tähtsust. "Te muidugi teate," ütles ta kiirustamata, "et meie perekond on juudi päritolu." :"Ma armastan juute," vastas Howsome end diivaniservale nihutades. Ta armastas juute nii väga, et oli valmis nende jalge ette langema. "Tegelikult..." Ta vakatas. Ta oleks äärepealt öelnud, et tema juudiarmastust tõendab see, et ta on juba ühe juuditariga abielus olnud, kuid sai just õigel hetkel sõnasabast kinni. Juudid hindavad seda, kui neid armastatakse, kuid mitte seda, et neid kogutakse, oli Beatrice selgitanud, kui noormees oli püüdnud teda endale võita lausega, et neiu pole esimene juuditar, keda ta on armastanud. :"... tegelikult, jätkas ta, "olen ma palju selleteemalisi raamatuid lugenud." :Natsitervitust meenutades püüdis Strulovitch mitte kujutleda Howsome’i raamaturiiulite sisu. "Siioni tarkade protokollid"? „Der ewige Jude”? Guardiani köidetud numbrid? :"Me pakume huvitavat lugemisainet," möönis ta. (lk 134-135) * [Shylock ja Strulovich] "Kõike, mis on tõsine, annab lapsele ikka selgitada. Püüa ta istuma sundida ja loe talle ette." :"Ta ei pea Maimonidesest eriti lugu." :"See ei pea Maimonides olema. Kas su riiulitel Rothi teoseid on?" :"Kas Josephi, Cecili, Henry või Philipi omi? Mul on seinatäite viisi Rothide teoseid." :"Philip ajab asja ära. Kas sul seda raamatut on, kus kõik elavad kellegi teise elu?" :"Need kõik on sellised." (lk 141) * Järgmisel päeval viskas Strulovitch Guardiani prügikasti, öeldes, et juudid on väljasuremise äärel ja see on Guardiani süü. :Kay küsis, miks mees pole [[Iisrael]]i läinud ja Iisraeli kaitseväkke astunud. :"Iisraeli? Mis Iisraelil selle kõigega pistmist on?" :"Mina arvasin, et sa oled sionist." :"Sionist - mina! Kas sa oled hull?" :"Miks sa siis Guardiani põletad?" :"Ma ei põleta seda, ma viskan selle [[prügikast]]i. Huvitav siiski, et sa ütlesid "põletad". Mina nimetaksin seda alateadlikuks keelekomistuseks. Sulle meenuvad ahjud. Vaat kuidas mõjub Guardiani lugemine.” :"Miks peaks Guardiani lugemine mu mõtted ahjudele viima?" :"Sest Guardian vihkab Iisraeli ja Iisrael on ainus koht, mis meid päästab, kui ahjud jälle tööle pannakse." :"Niisiis oled sa sionist!" :"Ainult siis, kui ma Guardiani loen." (lk 147) * Ava süda ja see murdub. (lk 149) * [Shylock] "Kui juut räägib, siis on tema sõnadel ajaloo kaal. Ma vaatan, kui hoolikalt sa oma sõnu kaalud. Sa kardad teatud muljeid jätta, kuid jätad siiski. Kui sa tuppa astud, sammub Mooses su kannul." :"Mul on kraad ühest kõige vanemast ja peenemast Inglismaa ülikoolist," meenutas Strulovitch talle. "Kui ma tuppa astun, sammuvad mu ees piiskopid ja lordkantslerid." (lk 155) * Viivitamisega ei saavutata midagi peale oma hinge päästmise. (lk 160) * Beatrice’ile polnud see juudiasi kunagi meeldinud. Talle meenus, mida ta oli väikese tüdrukuna vanematele öelnud:„See on nii jube väike sõna. ''Juut''. Kõlab nagu must ogadega sitikas." :Ema oli see, kes talle siis laksu andis. Isa, meenus Beatrice’ile, oli naernud. :"Niisiis, kui me ei tee juudi tegusid ja meil pole juudist sõpru ja me ei söö juudi toitu ega pea juudi pühi, miks ma pean siis juudi poistega väljas käima?” küsis Beatrice isalt hiljem. :"Järjepidevuse huvides," vastas talle isa. :"Mis järge ma pean sinu arvates pidama?" :"Seda, kellena sa oled sündinud." :"Juudi?" :"Järjepidevuse." (lk 194) * Te peaksite rohkem pimedas istuma, ütles D’Anton tudengitele, kes tulid kuulama, kuidas ta valjusti mõtleb. Need polnud päris loengud ega ka päris õppetunnid. D’Anton tahtis enda ja tudengite vahele suuremat vahemaad, kui sõna "õppetund" eeldas. Teile ei mõju hästi, jätkas ta, et te elate nii ülevalgustatud maailmas. Öeldes, et te veedate liiga palju tunde ekraane vahtides, ei taha ma, et te mind ekslikult moralistiks või ludiidiks peaksite. Minu ainus mure on teie esteetiline heaolu. Valgust tuleb kalliks pidada nii, nagu pidasid seda kalliks Leonardo- ja Caravaggio-sugused suured maalikunstnikud: kui tähenduse valgustamist, kui moodust teha vahet asjade ilmaliku pimeduse ja selle hõõguse vahel, mis võib tulla koos mõistmise ja asjade eristamisega. Kui kõik on valgus, kaotate ilumeele ja väe. (lk 228) * Kurbus on üks neid vahendeid, mida need, kes tahavad elada suursuguselt, kasutavad enda eemaldamiseks elu jantlikkusest, mis neelab kõik teised inimesed. Ülekohtu, labasuse, julmuse kordumise eest. (lk 263) * [Shylock] "On väär mitte teada, kust te oma armsad kristlikud tunded saite. On moraalselt ja ajalooliselt väär mitte teada, et Jeesus oli juudi mõtleja ning et siis, kui te teda meie vastu tsiteerite, räägite õelaid mõttetusi. Ligimesearmastus on juudi mõiste. Halastus samuti. Te võtsite need meilt ära, ongi kõik. Te omastasite need. Need anti tasuta, kuid ikka pidite need varastama." :"Mina?" :"Kas see näide šokeerib teid? Peabki. See šokeeris ka mind. Mind sunniti roomama selle pärast, mida ma esindasin. Nii et jah, teie. Te ütlete, et minu inimlikkus üllatab teid. Mida te siis ootasite? Ja kelle inimlikkus see on, mida te enda arvates nüüd minus näete? Teie enda oma! Kuidas te julgete mõelda, et te võite mulle õpetada seda, mida ma juba tean, või anda mulle eeskuju, mida mina olen juba ammu teile andnud? See on hingemattev ülbus, iidne vargus, mis pole iial viinud millegi muu kui kurbuseni. Teie ülbus on verine." :Plurabelle nägi välja nii, nagu tahaks nutma puhkeda. Ta asetas käe rinnale. :"Ma tunnen, nagu oleksite mulle needuse peale pannud," ütles ta. :"Noh, nüüd teate, mis tunne on olla meie nahas," ütles Shylock. (lk 279-280) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jacobson, Howard}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] exdu5d8sh5wfqyusofy7rfi19yf5c00 136277 136276 2026-11-11T22:49:31Z Pseudacorus 2604 /* "Shylock on mu nimi" */ 136277 wikitext text/x-wiki '''Howard Jacobson''' (sündinud 25. augustil 1942 Manchesteris) on Suurbritannia kirjanik ja ajakirjanik. ==Intervjuud== * Ma olen juudi [[Jane Austen]]. ** Intervjuus väljaandele Nextbook, 14. september 2004 =="Shylock on mu nimi"== Tsitaadid väljaandest: Howard Jacobson, "Shylock on mu nimi", tlk [[Riina Jesmin]], Tallinn: Varrak, 2017 * On üks neid parem-olla-surnud-kui-elus-päevi, mida Põhja-Inglismaal [[veebruar]]ikuus ette tuleb, kui maa ja taeva vaheline ruum on kui pelk postkastipilu, millest igritseb [[valgus]]t, taevas ise seletamatult labane. (lk 7, romaani algus) * Üheteistkümneaastaselt käis varakult tärganud [[vuntsid]]ega, liigagi nutikas Strulovitch koos [[ema]]ga kaubamajas sisseoste tegemas, kui ema nägi [[Hitler]]it habemeajamisvett ostmas. :"Kähku, Simon!" kamandas ema poega. "Jookse ja kutsu [[politseinik]], ma jään siia ja vaatan, et ta minema ei pääseks." :Kuid ükski politseinik poleks uskunud, et Hitler on poes, ja lõpuks põgenes mees Strulovitchi ema valve alt. Strulovitch polnud samuti uskunud, et Hitler poes oli. Kodus rääkis ta sellest naljatamisi [[isa]]le. :"Ära ole oma ema vastu häbematu," ütles talle isa. "Kui ta ütles, et nägi Hitlerit, siis ta nägi Hitlerit. Su tädi Annie põrkas möödunud aastal Stockporti turul [[Stalin]]iga kokku, ja mina nägin sinuvanuselt [[Mooses]]t Heatoni pargi [[järv]]el sõudmas." :"Ei või olla," vastas Strulovitch. "Mooses oleks lihtsalt veed lahutanud." :Selle teravmeelse märkuse eest saadeti poiss oma tuppa. :"Kui see just [[Noa]] polnud," hõikas Strulovitch ülemiselt trepimademelt. :"Ja selle eest," ütles isa, "jääd söömata." (lk 10-11) * "Loe mulle [[komöödia]]t [[inimene|inimesest]], kes pannakse uskuma, et ta on [[putukas]]," ütles naine. "Kas sa pead silmas "[[Metamorfoos]]i"?" - "Ei, mu arm, "[[Mein Kampf]]i"." Ja nad naersid koos nagu paharetid. (lk 37, dialoog peategelase, juut [[Shylock]]i, ja tema surnud naise Leah' vahel) * "Ma kardan tema pärast. Ma soovin, et ta läheks magama ja ärkaks kümme aastat vanemana. Kolledžis õppiv tütar on tõeline piin. Koju tulles on ta segaduses." :Shylock ei jõudnud ära oodata, millal teine lõpetab. "Kas sa arvad, et asjad oleksid teisiti, kui ta kunagi kodust ei lahkuks? [[Tütar]] ei pea saama [[haridus]]t, et oma isa vihkama õppida. Ta võib mässumeelsust õppida läbi lahtise [[aken|akna]]. See on tütarde loomuses." :"See on lahtise akna loomuses." :"See on [[loodus]]e loomuses." :"Siis ei ole ma looduse poolt." :Shylocki kurgupõhjast kostis häälitsus, mis sarnanes mahasurutud [[naer]]uga. "Ma soovin sulle selles edu," ütles ta sammu aeglustades ja Strulovitchi selja taha vaadates, nagu tahaks kindlaks teha, ega loodus neid jälita. (lk 56) * Shylock ei kiirustanud magama minema. Ta ei maganud kuigi palju, polnud tükil ajal kuigi palju maganud. Ja paistis, et Strulovitchi [[mööbel]] virgutab teda: nahast ja terasest [[tugitool]]id, ''art deco'' vaibad, ülestõusmise [[gravüür]]id seintel, võõrikult elulähedane savi[[skulptuur]] poolpaljast paarikesest, kes on surmaembuses teineteise ümber mähkunud. :"Kas selles toas tohib istuda?" küsis ta. "Või peaksin ma seisma ja selle sisustust uurima?" (lk 67) * [Shylock:] Üksik juut toob igasse ruumi kaasa kollektiivse juudi. Kristlased näevad kollektiivset juuti. (lk 72) * Pime keskaeg, mõtles Strulovitch. Varaküpsest tarkusest hoolimata elab tütar elektroonilise võhikluse mullis, mille kõrval seitsmes sajand on valgustatud teadmiste karneval. Strulovitchil oli häbi, et tütar oli kuulnud nii vähe sellest, mis juhtus tema sünni eelsetel tundidel.(lk 106) * Strulovitchi pinevalt uuriva pilgu järgi teadis Shylock, mida ta mõtleb. "Ei, me pole kaugeltki sarnased," ütles ta. "Ei välimuselt ega elulaadi poolest. Sinu maja pole koššer, sa ei käi [[sünagoog]]is ja ma olen valmis kihla vedama, et sa ei räägi sõnagi [[heebrea keel]]t. Nii et mida see tähendab, kui ütleme, et me mõlemad oleme juudid?" :"Mind huvitab rohkem see, mida see ''neile'' tähendab. Mis see on, mis meid nende silmis ühendab?” :"Midagi neist vanemat," vastas Shylock. :"Sinus võib-olla ... ma ei mõtle seda halvasti." :"Ma tean, kuidas sa seda mõtled. Kuid sinus ka. See pole kulumine. See on võimetus olla ükskõikne. Sa võid arvata, et sa ei usu, aga kuulad ikka veel iidset käsku." :"See ei tee mind [[moslem]]ist või [[kristlane|kristlasest]] erinevaks." :"Teeb küll. Kristlased tahavad nii kangesti nüüdisajaga kohaneda, et on lakanud kuulamast. Nad laulavad [[jõululaul]]e ja nimetavad seda usuks. Õige pea ei jää neist ühtegi järele, pikk vaheaeg peab lõppema ning jäävad üksnes paganad ja juudid." :"Ja moslemid." :"Jah, ja moslemid, aga nemad on üksi, vaidlevad kõigiga peale iseenda." (lk 111-112) * Hiljem, üksi oma aias istudes, vaadates, kuidas [[varjud]] otse kui paharetid Alderley Edge’i kohal tantsivad, ja soovides, et tal oleks naine, kellega nõu pidada, või tütar, kes polnud väljas koopainimestega keelesuudlust harrastamas, arutas Strulovitch, kas ta on rõõmus või kurb, et ta polnud tühjendanud magu kogu sapist, mis oli sinna kogunenud, ja nimetanud D’Antoni selleks, kes too tema arvates oli, ei, kes too oli tema kindla teadmise kohaselt. :Nii seda kui ka teist, otsustas ta. :Kurb, sest sapist tuli lahti saada ja D’Anton oli ära teeninud, et teda nimetataks selleks, kes ta on. :Ta oli rõõmus, sest [[süüdistus]], mida ta tahtis D’Antoni taanduva selja pihta paisata, oli selline, mis haavas alati paiskajat ennast. Seda, kuidas nurjatuseks nimetamine oli sotsiopatoloogiliselt ise nurjatuseks muutunud, Strulovitch ei teadnud. Kuid selline oli asjade seis. Nüüd polnud enam vihkaja see, kes tasakaalust välja löödi; tõeline hullumeelne oli inimene, kes arvas, et teda vihatakse. (lk 124-125) * Noormees ei näinud natsi moodi välja. Kuid tegelikult ei teadnud keegi, milline üks nats välja näeb, enne kui oli hilja. Igatahes miski noormehes liigutas Strulovitchit. Võib-olla oli küsimus suurtes lihastes, mida pitsitav kallis ülikond nägi nii suurte lihaste tõttu odav välja. Noormees istus diivaniserval otsekui poisike, kes on vanavanematega kohtumiseks pidulikult riidesse pandud. Suure laitmatult kolmnurkse sõlmega lips pigistas ebamugavalt noormehe kõri. Tema kõri pigistas ka rohelise-helepunasekirju tätoveeritud draakon. Ime, et ta hingata sai. Ehkki Strulovitchit oli kasvatatud lipsukandjaks - "Lips näitab lugupidamist," oli tavatsenud öelda tema isa, kes ei kandnud kunagi pigimütsi -, loobus ta lipsudest, kui temast sai kunstikoguja. Ta oli kavatsenud ühe selleks puhuks välja otsida, kuid lõi käega, olgu vormitäitmisega, kuidas on. Ükski peen etiketipunkt ei öelnud, et isa, kes küsitleb juhuslikku natsipooldajat, kes tahab tema tütrega magada, peab lipsu kandma. Ta peaks püstolit kaasas kandma või hobusepiitsa viibutama, aga lipsust mitte sõnagi. (lk 128) * Strulovitch noogutas, kuid ei kuulanud. Ta valmistus esitama ainsat küsimust, millel oli tähtsust. "Te muidugi teate," ütles ta kiirustamata, "et meie perekond on juudi päritolu." :"Ma armastan juute," vastas Howsome end diivaniservale nihutades. Ta armastas juute nii väga, et oli valmis nende jalge ette langema. "Tegelikult..." Ta vakatas. Ta oleks äärepealt öelnud, et tema juudiarmastust tõendab see, et ta on juba ühe juuditariga abielus olnud, kuid sai just õigel hetkel sõnasabast kinni. Juudid hindavad seda, kui neid armastatakse, kuid mitte seda, et neid kogutakse, oli Beatrice selgitanud, kui noormees oli püüdnud teda endale võita lausega, et neiu pole esimene juuditar, keda ta on armastanud. :"... tegelikult, jätkas ta, "olen ma palju selleteemalisi raamatuid lugenud." :Natsitervitust meenutades püüdis Strulovitch mitte kujutleda Howsome’i raamaturiiulite sisu. "Siioni tarkade protokollid"? „Der ewige Jude”? Guardiani köidetud numbrid? :"Me pakume huvitavat lugemisainet," möönis ta. (lk 134-135) * [Shylock ja Strulovich] "Kõike, mis on tõsine, annab lapsele ikka selgitada. Püüa ta istuma sundida ja loe talle ette." :"Ta ei pea Maimonidesest eriti lugu." :"See ei pea Maimonides olema. Kas su riiulitel Rothi teoseid on?" :"Kas Josephi, Cecili, Henry või Philipi omi? Mul on seinatäite viisi Rothide teoseid." :"Philip ajab asja ära. Kas sul seda raamatut on, kus kõik elavad kellegi teise elu?" :"Need kõik on sellised." (lk 141) * Järgmisel päeval viskas Strulovitch Guardiani prügikasti, öeldes, et juudid on väljasuremise äärel ja see on Guardiani süü. :Kay küsis, miks mees pole [[Iisrael]]i läinud ja Iisraeli kaitseväkke astunud. :"Iisraeli? Mis Iisraelil selle kõigega pistmist on?" :"Mina arvasin, et sa oled sionist." :"Sionist - mina! Kas sa oled hull?" :"Miks sa siis Guardiani põletad?" :"Ma ei põleta seda, ma viskan selle [[prügikast]]i. Huvitav siiski, et sa ütlesid "põletad". Mina nimetaksin seda alateadlikuks keelekomistuseks. Sulle meenuvad ahjud. Vaat kuidas mõjub Guardiani lugemine.” :"Miks peaks Guardiani lugemine mu mõtted ahjudele viima?" :"Sest Guardian vihkab Iisraeli ja Iisrael on ainus koht, mis meid päästab, kui ahjud jälle tööle pannakse." :"Niisiis oled sa sionist!" :"Ainult siis, kui ma Guardiani loen." (lk 147) * Ava süda ja see murdub. (lk 149) * [Shylock] "Kui juut räägib, siis on tema sõnadel ajaloo kaal. Ma vaatan, kui hoolikalt sa oma sõnu kaalud. Sa kardad teatud muljeid jätta, kuid jätad siiski. Kui sa tuppa astud, sammub Mooses su kannul." :"Mul on kraad ühest kõige vanemast ja peenemast Inglismaa ülikoolist," meenutas Strulovitch talle. "Kui ma tuppa astun, sammuvad mu ees piiskopid ja lordkantslerid." (lk 155) * Viivitamisega ei saavutata midagi peale oma hinge päästmise. (lk 160) * Beatrice’ile polnud see juudiasi kunagi meeldinud. Talle meenus, mida ta oli väikese tüdrukuna vanematele öelnud:„See on nii jube väike sõna. ''Juut''. Kõlab nagu must ogadega sitikas." :Ema oli see, kes talle siis laksu andis. Isa, meenus Beatrice’ile, oli naernud. :"Niisiis, kui me ei tee juudi tegusid ja meil pole juudist sõpru ja me ei söö juudi toitu ega pea juudi pühi, miks ma pean siis juudi poistega väljas käima?” küsis Beatrice isalt hiljem. :"Järjepidevuse huvides," vastas talle isa. :"Mis järge ma pean sinu arvates pidama?" :"Seda, kellena sa oled sündinud." :"Juudi?" :"Järjepidevuse." (lk 194) * Te peaksite rohkem pimedas istuma, ütles D’Anton tudengitele, kes tulid kuulama, kuidas ta valjusti mõtleb. Need polnud päris loengud ega ka päris õppetunnid. D’Anton tahtis enda ja tudengite vahele suuremat vahemaad, kui sõna "õppetund" eeldas. Teile ei mõju hästi, jätkas ta, et te elate nii ülevalgustatud maailmas. Öeldes, et te veedate liiga palju tunde ekraane vahtides, ei taha ma, et te mind ekslikult moralistiks või ludiidiks peaksite. Minu ainus mure on teie esteetiline heaolu. Valgust tuleb kalliks pidada nii, nagu pidasid seda kalliks Leonardo- ja Caravaggio-sugused suured maalikunstnikud: kui tähenduse valgustamist, kui moodust teha vahet asjade ilmaliku pimeduse ja selle hõõguse vahel, mis võib tulla koos mõistmise ja asjade eristamisega. Kui kõik on valgus, kaotate ilumeele ja väe. (lk 228) * Kurbus on üks neid vahendeid, mida need, kes tahavad elada suursuguselt, kasutavad enda eemaldamiseks elu jantlikkusest, mis neelab kõik teised inimesed. Ülekohtu, labasuse, julmuse kordumise eest. (lk 263) * [Shylock] "On väär mitte teada, kust te oma armsad kristlikud tunded saite. On moraalselt ja ajalooliselt väär mitte teada, et Jeesus oli juudi mõtleja ning et siis, kui te teda meie vastu tsiteerite, räägite õelaid mõttetusi. Ligimesearmastus on juudi mõiste. Halastus samuti. Te võtsite need meilt ära, ongi kõik. Te omastasite need. Need anti tasuta, kuid ikka pidite need varastama." :"Mina?" :"Kas see näide šokeerib teid? Peabki. See šokeeris ka mind. Mind sunniti roomama selle pärast, mida ma esindasin. Nii et jah, teie. Te ütlete, et minu inimlikkus üllatab teid. Mida te siis ootasite? Ja kelle inimlikkus see on, mida te enda arvates nüüd minus näete? Teie enda oma! Kuidas te julgete mõelda, et te võite mulle õpetada seda, mida ma juba tean, või anda mulle eeskuju, mida mina olen juba ammu teile andnud? See on hingemattev ülbus, iidne vargus, mis pole iial viinud millegi muu kui kurbuseni. Teie ülbus on verine." :Plurabelle nägi välja nii, nagu tahaks nutma puhkeda. Ta asetas käe rinnale. :"Ma tunnen, nagu oleksite mulle needuse peale pannud," ütles ta. :"Noh, nüüd teate, mis tunne on olla meie nahas," ütles Shylock. (lk 279-280) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jacobson, Howard}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 82c6pymzbpgc9z0rwd1abqv9uem8hck 136278 136277 2026-11-11T22:49:46Z Pseudacorus 2604 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 136278 wikitext text/x-wiki '''Howard Jacobson''' (sündinud 25. augustil 1942 Manchesteris) on Suurbritannia kirjanik ja ajakirjanik. ==Intervjuud== * Ma olen juudi [[Jane Austen]]. ** Intervjuus väljaandele Nextbook, 14. september 2004 =="Shylock on mu nimi"== Tsitaadid väljaandest: Howard Jacobson, "Shylock on mu nimi", tlk [[Riina Jesmin]], Tallinn: Varrak, 2017 * On üks neid parem-olla-surnud-kui-elus-päevi, mida Põhja-Inglismaal [[veebruar]]ikuus ette tuleb, kui maa ja taeva vaheline ruum on kui pelk postkastipilu, millest igritseb [[valgus]]t, taevas ise seletamatult labane. (lk 7, romaani algus) * Üheteistkümneaastaselt käis varakult tärganud [[vuntsid]]ega, liigagi nutikas Strulovitch koos [[ema]]ga kaubamajas sisseoste tegemas, kui ema nägi [[Hitler]]it habemeajamisvett ostmas. :"Kähku, Simon!" kamandas ema poega. "Jookse ja kutsu [[politseinik]], ma jään siia ja vaatan, et ta minema ei pääseks." :Kuid ükski politseinik poleks uskunud, et Hitler on poes, ja lõpuks põgenes mees Strulovitchi ema valve alt. Strulovitch polnud samuti uskunud, et Hitler poes oli. Kodus rääkis ta sellest naljatamisi [[isa]]le. :"Ära ole oma ema vastu häbematu," ütles talle isa. "Kui ta ütles, et nägi Hitlerit, siis ta nägi Hitlerit. Su tädi Annie põrkas möödunud aastal Stockporti turul [[Stalin]]iga kokku, ja mina nägin sinuvanuselt [[Mooses]]t Heatoni pargi [[järv]]el sõudmas." :"Ei või olla," vastas Strulovitch. "Mooses oleks lihtsalt veed lahutanud." :Selle teravmeelse märkuse eest saadeti poiss oma tuppa. :"Kui see just [[Noa]] polnud," hõikas Strulovitch ülemiselt trepimademelt. :"Ja selle eest," ütles isa, "jääd söömata." (lk 10-11) * "Loe mulle [[komöödia]]t [[inimene|inimesest]], kes pannakse uskuma, et ta on [[putukas]]," ütles naine. "Kas sa pead silmas "[[Metamorfoos]]i"?" - "Ei, mu arm, "[[Mein Kampf]]i"." Ja nad naersid koos nagu paharetid. (lk 37, dialoog peategelase, juut [[Shylock]]i, ja tema surnud naise Leah' vahel) * "Ma kardan tema pärast. Ma soovin, et ta läheks magama ja ärkaks kümme aastat vanemana. Kolledžis õppiv tütar on tõeline piin. Koju tulles on ta segaduses." :Shylock ei jõudnud ära oodata, millal teine lõpetab. "Kas sa arvad, et asjad oleksid teisiti, kui ta kunagi kodust ei lahkuks? [[Tütar]] ei pea saama [[haridus]]t, et oma isa vihkama õppida. Ta võib mässumeelsust õppida läbi lahtise [[aken|akna]]. See on tütarde loomuses." :"See on lahtise akna loomuses." :"See on [[loodus]]e loomuses." :"Siis ei ole ma looduse poolt." :Shylocki kurgupõhjast kostis häälitsus, mis sarnanes mahasurutud [[naer]]uga. "Ma soovin sulle selles edu," ütles ta sammu aeglustades ja Strulovitchi selja taha vaadates, nagu tahaks kindlaks teha, ega loodus neid jälita. (lk 56) * Shylock ei kiirustanud magama minema. Ta ei maganud kuigi palju, polnud tükil ajal kuigi palju maganud. Ja paistis, et Strulovitchi [[mööbel]] virgutab teda: nahast ja terasest [[tugitool]]id, ''art deco'' vaibad, ülestõusmise [[gravüür]]id seintel, võõrikult elulähedane savi[[skulptuur]] poolpaljast paarikesest, kes on surmaembuses teineteise ümber mähkunud. :"Kas selles toas tohib istuda?" küsis ta. "Või peaksin ma seisma ja selle sisustust uurima?" (lk 67) * [Shylock:] Üksik juut toob igasse ruumi kaasa kollektiivse juudi. Kristlased näevad kollektiivset juuti. (lk 72) * Pime keskaeg, mõtles Strulovitch. Varaküpsest tarkusest hoolimata elab tütar elektroonilise võhikluse mullis, mille kõrval seitsmes sajand on valgustatud teadmiste karneval. Strulovitchil oli häbi, et tütar oli kuulnud nii vähe sellest, mis juhtus tema sünni eelsetel tundidel.(lk 106) * Strulovitchi pinevalt uuriva pilgu järgi teadis Shylock, mida ta mõtleb. "Ei, me pole kaugeltki sarnased," ütles ta. "Ei välimuselt ega elulaadi poolest. Sinu maja pole koššer, sa ei käi [[sünagoog]]is ja ma olen valmis kihla vedama, et sa ei räägi sõnagi [[heebrea keel]]t. Nii et mida see tähendab, kui ütleme, et me mõlemad oleme juudid?" :"Mind huvitab rohkem see, mida see ''neile'' tähendab. Mis see on, mis meid nende silmis ühendab?” :"Midagi neist vanemat," vastas Shylock. :"Sinus võib-olla ... ma ei mõtle seda halvasti." :"Ma tean, kuidas sa seda mõtled. Kuid sinus ka. See pole kulumine. See on võimetus olla ükskõikne. Sa võid arvata, et sa ei usu, aga kuulad ikka veel iidset käsku." :"See ei tee mind [[moslem]]ist või [[kristlane|kristlasest]] erinevaks." :"Teeb küll. Kristlased tahavad nii kangesti nüüdisajaga kohaneda, et on lakanud kuulamast. Nad laulavad [[jõululaul]]e ja nimetavad seda usuks. Õige pea ei jää neist ühtegi järele, pikk vaheaeg peab lõppema ning jäävad üksnes paganad ja juudid." :"Ja moslemid." :"Jah, ja moslemid, aga nemad on üksi, vaidlevad kõigiga peale iseenda." (lk 111-112) * Hiljem, üksi oma aias istudes, vaadates, kuidas [[varjud]] otse kui paharetid Alderley Edge’i kohal tantsivad, ja soovides, et tal oleks naine, kellega nõu pidada, või tütar, kes polnud väljas koopainimestega keelesuudlust harrastamas, arutas Strulovitch, kas ta on rõõmus või kurb, et ta polnud tühjendanud magu kogu sapist, mis oli sinna kogunenud, ja nimetanud D’Antoni selleks, kes too tema arvates oli, ei, kes too oli tema kindla teadmise kohaselt. :Nii seda kui ka teist, otsustas ta. :Kurb, sest sapist tuli lahti saada ja D’Anton oli ära teeninud, et teda nimetataks selleks, kes ta on. :Ta oli rõõmus, sest [[süüdistus]], mida ta tahtis D’Antoni taanduva selja pihta paisata, oli selline, mis haavas alati paiskajat ennast. Seda, kuidas nurjatuseks nimetamine oli sotsiopatoloogiliselt ise nurjatuseks muutunud, Strulovitch ei teadnud. Kuid selline oli asjade seis. Nüüd polnud enam vihkaja see, kes tasakaalust välja löödi; tõeline hullumeelne oli inimene, kes arvas, et teda vihatakse. (lk 124-125) * Noormees ei näinud natsi moodi välja. Kuid tegelikult ei teadnud keegi, milline üks nats välja näeb, enne kui oli hilja. Igatahes miski noormehes liigutas Strulovitchit. Võib-olla oli küsimus suurtes lihastes, mida pitsitav kallis ülikond nägi nii suurte lihaste tõttu odav välja. Noormees istus diivaniserval otsekui poisike, kes on vanavanematega kohtumiseks pidulikult riidesse pandud. Suure laitmatult kolmnurkse sõlmega lips pigistas ebamugavalt noormehe kõri. Tema kõri pigistas ka rohelise-helepunasekirju tätoveeritud draakon. Ime, et ta hingata sai. Ehkki Strulovitchit oli kasvatatud lipsukandjaks - "Lips näitab lugupidamist," oli tavatsenud öelda tema isa, kes ei kandnud kunagi pigimütsi -, loobus ta lipsudest, kui temast sai kunstikoguja. Ta oli kavatsenud ühe selleks puhuks välja otsida, kuid lõi käega, olgu vormitäitmisega, kuidas on. Ükski peen etiketipunkt ei öelnud, et isa, kes küsitleb juhuslikku natsipooldajat, kes tahab tema tütrega magada, peab lipsu kandma. Ta peaks püstolit kaasas kandma või hobusepiitsa viibutama, aga lipsust mitte sõnagi. (lk 128) * Strulovitch noogutas, kuid ei kuulanud. Ta valmistus esitama ainsat küsimust, millel oli tähtsust. "Te muidugi teate," ütles ta kiirustamata, "et meie perekond on juudi päritolu." :"Ma armastan juute," vastas Howsome end diivaniservale nihutades. Ta armastas juute nii väga, et oli valmis nende jalge ette langema. "Tegelikult..." Ta vakatas. Ta oleks äärepealt öelnud, et tema juudiarmastust tõendab see, et ta on juba ühe juuditariga abielus olnud, kuid sai just õigel hetkel sõnasabast kinni. Juudid hindavad seda, kui neid armastatakse, kuid mitte seda, et neid kogutakse, oli Beatrice selgitanud, kui noormees oli püüdnud teda endale võita lausega, et neiu pole esimene juuditar, keda ta on armastanud. :"... tegelikult, jätkas ta, "olen ma palju selleteemalisi raamatuid lugenud." :Natsitervitust meenutades püüdis Strulovitch mitte kujutleda Howsome’i raamaturiiulite sisu. "Siioni tarkade protokollid"? „Der ewige Jude”? Guardiani köidetud numbrid? :"Me pakume huvitavat lugemisainet," möönis ta. (lk 134-135) * [Shylock ja Strulovich] "Kõike, mis on tõsine, annab lapsele ikka selgitada. Püüa ta istuma sundida ja loe talle ette." :"Ta ei pea Maimonidesest eriti lugu." :"See ei pea Maimonides olema. Kas su riiulitel Rothi teoseid on?" :"Kas Josephi, Cecili, Henry või Philipi omi? Mul on seinatäite viisi Rothide teoseid." :"Philip ajab asja ära. Kas sul seda raamatut on, kus kõik elavad kellegi teise elu?" :"Need kõik on sellised." (lk 141) * Järgmisel päeval viskas Strulovitch Guardiani prügikasti, öeldes, et juudid on väljasuremise äärel ja see on Guardiani süü. :Kay küsis, miks mees pole [[Iisrael]]i läinud ja Iisraeli kaitseväkke astunud. :"Iisraeli? Mis Iisraelil selle kõigega pistmist on?" :"Mina arvasin, et sa oled sionist." :"Sionist - mina! Kas sa oled hull?" :"Miks sa siis Guardiani põletad?" :"Ma ei põleta seda, ma viskan selle [[prügikast]]i. Huvitav siiski, et sa ütlesid "põletad". Mina nimetaksin seda alateadlikuks keelekomistuseks. Sulle meenuvad ahjud. Vaat kuidas mõjub Guardiani lugemine.” :"Miks peaks Guardiani lugemine mu mõtted ahjudele viima?" :"Sest Guardian vihkab Iisraeli ja Iisrael on ainus koht, mis meid päästab, kui ahjud jälle tööle pannakse." :"Niisiis oled sa sionist!" :"Ainult siis, kui ma Guardiani loen." (lk 147) * Ava süda ja see murdub. (lk 149) * [Shylock] "Kui juut räägib, siis on tema sõnadel ajaloo kaal. Ma vaatan, kui hoolikalt sa oma sõnu kaalud. Sa kardad teatud muljeid jätta, kuid jätad siiski. Kui sa tuppa astud, sammub Mooses su kannul." :"Mul on kraad ühest kõige vanemast ja peenemast Inglismaa ülikoolist," meenutas Strulovitch talle. "Kui ma tuppa astun, sammuvad mu ees piiskopid ja lordkantslerid." (lk 155) * Viivitamisega ei saavutata midagi peale oma hinge päästmise. (lk 160) * Beatrice’ile polnud see juudiasi kunagi meeldinud. Talle meenus, mida ta oli väikese tüdrukuna vanematele öelnud:„See on nii jube väike sõna. ''Juut''. Kõlab nagu must ogadega sitikas." :Ema oli see, kes talle siis laksu andis. Isa, meenus Beatrice’ile, oli naernud. :"Niisiis, kui me ei tee juudi tegusid ja meil pole juudist sõpru ja me ei söö juudi toitu ega pea juudi pühi, miks ma pean siis juudi poistega väljas käima?” küsis Beatrice isalt hiljem. :"Järjepidevuse huvides," vastas talle isa. :"Mis järge ma pean sinu arvates pidama?" :"Seda, kellena sa oled sündinud." :"Juudi?" :"Järjepidevuse." (lk 194) * Te peaksite rohkem pimedas istuma, ütles D’Anton tudengitele, kes tulid kuulama, kuidas ta valjusti mõtleb. Need polnud päris loengud ega ka päris õppetunnid. D’Anton tahtis enda ja tudengite vahele suuremat vahemaad, kui sõna "õppetund" eeldas. Teile ei mõju hästi, jätkas ta, et te elate nii ülevalgustatud maailmas. Öeldes, et te veedate liiga palju tunde ekraane vahtides, ei taha ma, et te mind ekslikult moralistiks või ludiidiks peaksite. Minu ainus mure on teie esteetiline heaolu. Valgust tuleb kalliks pidada nii, nagu pidasid seda kalliks Leonardo- ja Caravaggio-sugused suured maalikunstnikud: kui tähenduse valgustamist, kui moodust teha vahet asjade ilmaliku pimeduse ja selle hõõguse vahel, mis võib tulla koos mõistmise ja asjade eristamisega. Kui kõik on valgus, kaotate ilumeele ja väe. (lk 228) * Kurbus on üks neid vahendeid, mida need, kes tahavad elada suursuguselt, kasutavad enda eemaldamiseks elu jantlikkusest, mis neelab kõik teised inimesed. Ülekohtu, labasuse, julmuse kordumise eest. (lk 263) * [Shylock] "On väär mitte teada, kust te oma armsad kristlikud tunded saite. On moraalselt ja ajalooliselt väär mitte teada, et Jeesus oli juudi mõtleja ning et siis, kui te teda meie vastu tsiteerite, räägite õelaid mõttetusi. Ligimesearmastus on juudi mõiste. Halastus samuti. Te võtsite need meilt ära, ongi kõik. Te omastasite need. Need anti tasuta, kuid ikka pidite need varastama." :"Mina?" :"Kas see näide šokeerib teid? Peabki. See šokeeris ka mind. Mind sunniti roomama selle pärast, mida ma esindasin. Nii et jah, teie. Te ütlete, et minu inimlikkus üllatab teid. Mida te siis ootasite? Ja kelle inimlikkus see on, mida te enda arvates nüüd minus näete? Teie enda oma! Kuidas te julgete mõelda, et te võite mulle õpetada seda, mida ma juba tean, või anda mulle eeskuju, mida mina olen juba ammu teile andnud? See on hingemattev ülbus, iidne vargus, mis pole iial viinud millegi muu kui kurbuseni. Teie ülbus on verine." :Plurabelle nägi välja nii, nagu tahaks nutma puhkeda. Ta asetas käe rinnale. :"Ma tunnen, nagu oleksite mulle needuse peale pannud," ütles ta. :"Noh, nüüd teate, mis tunne on olla meie nahas," ütles Shylock. (lk 279-280) ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Jacobson, Howard}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] sxoy225bkrxnrw75pjarjy51kzj9w2o 0 20945 136275 107152 2026-11-11T19:33:31Z Kruusamägi 873 136275 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maire Männik.jpg|pisi|Maire Männik]] '''Maire-Helve Männik''' (1. aprill 1922 – 5. september 2003) oli eesti skulptor, kes tegutses peamiselt Pariisis. =="Maire Männik. Eesti legend Pariisis"== * Oma [[isa]] nõusolekut kunstiõpinguteks käisin küsimas ühel vingel viledal [[sügis]]päeval 1940 Tartu [[vangla]]s, ja läbi kahe [[trellid]]e kardina, kus vangivalvuri edasitagasi kõndimise vahel isa mulle vastas: "Kui sul on midagi ütelda sellel alal – siis tee seda." Väga sürrealistlik situatsioon – nüüd tagantjärele vaadates-mõteldes – isa nõusoleku küsimiseks kunstiõpinguiks teda mõneminutilisel visiidil vanglas külastades!!! (lk 13) * Aga [[meister|meistri]] ja õpilase puhul on teatavatel momentidel võibolla sama [[olukord]], situatsioon, kui vanemate ja laste puhul — ollakse väga rõõmus kui [[poeg]] või [[tütar]] sinu sarnane on, aga kui sellest egoistlikust momendist üle saadakse, ollakse võibolla veelgi õnnelikum, kui [[kasvatus]] on sellist vilja kannud, et inimesest on saanud üks täiesti omaette [[indiviid]] oma [[anne]]tega ja [[mõttelaad]]iga. (lk 28) * [[Pariis]]is ei sega, et tornikellad käivad valesti. Olen mõnikord unustanud isegi kuu- ja nädalapäevad, sest Pariisis ju [[palgapäev]]i ei ole. (lk 47) ** Maire Männik, rmt: [[Juta Kivimäe]], "Maire Männik. Eesti legend Pariisis", EKM, 2019 {{JÄRJESTA:Männik, Maire}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] 0l0ax012acyt60m0c7vlaty03o8gvfg