Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 24534 59708 58040 2026-07-07T15:08:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59708 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><center>'''Eessõna.'''</center> Enamasti iga rahvas on oma tähelepanekuid elust ja maailmast aja jooksul pununud lühikesisse, tuumakaisse, kergelt meeles seisvaisse lauseisse. Niisugused laused ehk mõtteavaldised omandasid kindla kuju, lagunesid rahva seas laiali ja said nimeks "vanasõnad". Iga lühike, tuumakas mõtteavaldis ei saanud ometi veel vanasõnaks. Õige vanasõna peab peale eneses sisalduva elutarkuse ilmuma veel luulelisel kujul, ehk avaldama sündsaid võrdlusi, ehk muidu olema keele poolest kaunis. Nagu paljudel muil rahvail, armastab eestigi vanasõna hea meelega avaldada oma mõtteid parallelismis. Tavalisesti liidetakse niisugusel korral vanasõnas üks lause teise täienduseks või üks ütlus teisele vastukohaks, et sisu seda paremini jääks meelde. Eesti vanasõna astub kord nagu kirikuõpetaja pühalikult kantslisse elutõsidust ja Jumala vägevust kuulutades, kord nagu naerev filosoof platsi elu varjukülgi vaadates ehk nagu vallatu poisike külavainul külarahvast osatades, kord nagu harakas aiateibas inimeste alpuse üle kädistades, kord nagu erilane torgates, kord nagu maalija oma pintsli paari kriipsuga nähtusi pildiks maalides, kord jälle nagu silmamoondaja laadal kärbest härjaks ja sääske elevandiks moondades. Lühidalt: vanasõna oskab võtta enesele vajaduse järele sobiva kuju, et inimestele näidata elu ja maailma nagu kinos. Rahvasuus esinevad vanasõnad on nagu vakatäis pärle, kuid mitmesuguse väärtusega. Kuna üks osa pärle igal silmapilgul kuningaproua kaela võib ehtida, kannab teine küll pärli kuju, kuid värv ja väärtus puudub neil. Kolmas osa näitab läikivaid, õhukesi klaashelmeid, valmis igal külgepuutumisel lõhkema ja külgepuutuja<noinclude><references/> {{keskel|5}}</noinclude> 3lten85mp0533v7qz6x5r3znz8br675 59711 59708 2026-07-07T15:32:26Z Ojassaar 4182 59711 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><center>'''Eessõna.'''</center> Enamasti iga rahvas on oma tähelepanekuid elust ja maailmast aja jooksul pununud lühikesisse, tuumakaisse, kergelt meeles seisvaisse lauseisse. Niisugused laused ehk mõtteavaldised omandasid kindla kuju, lagunesid rahva seas laiali ja said nimeks "vanasõnad". Iga lühike, tuumakas mõtteavaldis ei saanud ometi veel vanasõnaks. Õige vanasõna peab peale eneses sisalduva elutarkuse ilmuma veel luulelisel kujul, ehk avaldama sündsaid võrdlusi, ehk muidu olema keele poolest kaunis. Nagu paljudel muil rahvail, armastab eestigi vanasõna hea meelega avaldada oma mõtteid parallelismis. Tavalisesti liidetakse niisugusel korral vanasõnas üks lause teise täienduseks või üks ütlus teisele vastukohaks, et sisu seda paremini jääks meelde. Eesti vanasõna astub kord nagu kirikuõpetaja pühalikult kantslisse elutõsidust ja Jumala vägevust kuulutades, kord nagu naerev filosoof platsi elu varjukülgi vaadates ehk nagu vallatu poisike külavainul külarahvast osatades, kord nagu harakas aiateibas inimeste alpuse üle kädistades, kord nagu erilane torgates, kord nagu maalija oma pintsli paari kriipsuga nähtusi pildiks maalides, kord jälle nagu silmamoondaja laadal kärbest härjaks ja sääske elevandiks moondades. Lühidalt: vanasõna oskab võtta enesele vajaduse järele sobiva kuju, et inimestele näidata elu ja maailma nagu kinos. Rahvasuus esinevad vanasõnad on nagu vakatäis pärle, kuid mitmesuguse väärtusega. Kuna üks osa pärle igal silmapilgul kuningaproua kaela võib ehtida, kannab teine küll pärli kuju, kuid värv ja väärtus puudub neil. Kolmas osa näitab läikivaid, õhukesi klaashelmeid, valmis igal külgepuutumisel lõhkema ja külgepuutuja<noinclude><references/> {{keskel|5}}</noinclude> 7tg2p9lngoxob4gm7qmvpt3zii4qy4z 102 24535 59709 58042 2026-07-07T15:22:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59709 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kätt haavama. Üks osa vanasõnu kuulutab kaunil luulelisel kujul sügavat elutarkust, on, nagu ise tunnistab, kuldpõhjaga või vanahõbe; teine osa ei jaksa oma sisuga igapäevase elu proosast ja labasusest kõrgemale tõusta, kuna kolmas osa sellevastu valekullaga silmi püüab pimestada. Enam kui kord on arvatud, eesti vanasõnad võiksid kombeõpetuse oma hooleks võtta. Terane tähelepanemine tunnistab ometi pea, et siis saaks mõnegi korra kits kärneriks. Tõetee juhatamise asemel juhatavad mõned vanasõnad just eksiteele. Kuidas võib niisugust õpetust õigeks kiita, kui: Valeta natuke, varasta natuke, küll siis käsi hästi käib. Ehk: Ega rott või viljasalve ära surra. Ehk: Kui sõnad puuduvad, siis lase käsi käia. Ehk: Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. Ehk: Mis suhu pistetakse, ega see vargus ole — ja palju sellesarnaseid. Katsub keegi sääraseid vanasõnu juhtnööriks võtta, näeb ta pea, et kohtu laia uksega tutvust hakkab tegema. Öeldakse: vanasõna ei valeta ega kustunud piip põleta. Ei valeta küll otsekohe, aga annab valeõpetust, mis meie ajale kuidagi viisi ei kõlba. Esimesest. trükist jätsin niisuguseid vanasõnu välja, aga selle uue väljaande puhul avaldati soovi, et mõnda niisugustki. trükitaks, seda enam, et rahvas neid sagedasti kasutab. Sel põhjusel on siin ase antud mõnele vanasõnale, mida kombeõpetuse seisukohalt õigeks ei saa tunnistada. Vanasõnad on eesti rahva kaunimaid raudvarandusi ja selle varanduse poolest tuleb rahvast lugeda rikkaks. Tuhandete kaupa liigub neid rahvasuus, tuhandete kaupa on neid üles kirjutatud. Viimaste hulk tõuseb ligi kolmveerandsaja tuhandeni. Muidugi mõista langeb neist lõviosa teisenditele, aga tuhanded iseseisvad jäävad ometigi järele. Osa vanasõnu ei nõua ainult eestlaste maad oma kodumaaks, vaid tahab ennast eht eurooplaseks tunnistada: kuhu meie ilmajaos läheb, kodu igal pool. Teine osa jälle otsib suguluse juure ühe või kahe rahva juurest, kolmas ometi ei ole Eesti piirist veel jõudnud üle astuda. Jah, mõni vanasõna ootab veel aega, millal ta kõik Eesti maakonnad saaks läbi rännata. Osa vanasõnu ulatub tagasi kaugesse vanasse aega, osa jälle kannab uuema aja {{psa|tunnis|tunnismärke}}<noinclude><references/> {{keskel|6}}</noinclude> e0hzxujkhp3uhfrbz06lperor5uikfx 102 24536 59710 58043 2026-07-07T15:31:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59710 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|märke|tunnismärke}} otsa ees. Meiegi ajal tekib õnnekorral veel mõni vanasõna ellu. Enam kui eesti rahvalaulud on eesti vanasõnad üldiselt kogu maal enam-vähem jõudnud alal hoiduda. Ime, et seda vanakulda trükiteel tänini vähe sügavate rahvaridade kätte saadetud, nimelt 1875, mil V. Stein'il ilmus raamatuke "Üks kubu vanasõnu ja kõnekombeid", aga kas oma nime või mõne muu põhjuse pärast vähe tähelepanu leidis. Ses Stein'i raamatukeses leidub üsna pisuke osa seda eesti vanakulda. Vajadus eesti vanasõnade kogu järele andis ennast ammu juba tunda. Sooviti, et ma selle töö ette võtaksin. Minul ilmus 1913 "Meie vanahõbe" ja sama aasta lõpupoolel selle raamatukese esimene trükk. Saksakeelseis töis on eesti vanasõnu juba 17. sajandist peale trükitud, eriti keeleõpetustes, näiteks 1660 Göseken'i "Manuductio's". Kõige suurem kogu ilmus F. J. Wiedemann'i teoses "Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten" 1876. Täielikku vanasõnade kogu välja anda ei luba praegused olud: vaevalt leiduks säärasele tootele esiotsa kulukandjat. Selle asemel põimisin oma suurest kogust meeelepärasemad kokku. Tahtsin esiti lasta trükkida ainult pärle, aga siis oleks toode saanud liiga väike. Ei aidanud, pidin palju labasemaid, iseenesest-mõistetavaid vanasõnu juurde lisama kogu täielikumaks tegemise pärast. Välja jätsin kombeõpetusega liiga ristiriius seisvad vanasõnad, niisama niisugused tõeterad, mis käsitletavat ainet seletavad liiga looduselapse suuga. Hulgale sõnadele on nende teisendid klambrites ( ) juurde lisatud. Harukorral seisab klambrite vahel = märgiga lühike seletus. Suure kogu täielikumaks tegemise pärast oleks väga soovitav, et sest raamatust puuduvad vanasõnad sisu peale vaatamata üles kirjutataks ja mulle kätte saadetaks aadressil: Eesti Kirjanduse Selts, Tartu. {{paremal|M. J. Eisen.}}<noinclude><references/> {{keskel|7}}</noinclude> tr7e1i2pdjjdyl783felbjc5z63jmoh 102 24540 59724 58149 2026-07-07T16:46:24Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59724 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Silm}}{{keskel|{{Sõrendus|Silm.}}}} Silm kuningas, käsi tegija. Silm on hinge peegel. Silm on ihu küünal. Silmad jäid õue. Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab. Silmad näevad enam kui silm. Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. Ega oma silm peta. Võta silm näppu, — küll siis seletad. Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda. Haledus ajab silmad paisuma. Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust. Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest. </poem> {{keskel|{{Sõrendus|Suu.}}}} <poem> Suu on südame tulk (mõõt). Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi. Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. Lahtine suu ei jää nälga. Ega suu kulu. Suule kui hunt, tööle kui sant. Suu suurem kui mees (naine) ise. Ega suu sarvest ole. Pea pool suud kinni! Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma. Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi. Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale. Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna. Parem suuga paluda kui käega võtta. Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta. </poem><noinclude><references/> {{keskel|20}}</noinclude> o8k8k7lu6bzxpai5ajewruw9fic6kg5 102 24544 59712 58016 2026-07-07T15:42:06Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59712 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{suurem|'''Maailm.'''}}}} <poem> Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta. Ilma suud ei jõua ükski sulgeda. Ilm õpetab hilja. Ilm õpetab inimese, raske koorem hobuse. Ilm teeb, ilm sööb. {{ankur|Maa}}{{keskel|{{Sõrendus|Maa.}}}} Maa katab kõik kõverused kinni. Maa (mulla) põues magus magada. Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva. Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja. Ega maa vilja sigita, vaid taevas. Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord. Põrm ei lahku maast. Kuidas maa, nõnda marjad (mood). Kuidas maa, nõnda usk. Igal maal oma viis. Musul mulla magu. {{ankur|Vesi}}{{keskel|{{Sõrendus|Vesi.}}}} Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku. Vesi vaese piima jätk. Voolas vesi ei lange ikka merre. Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam. </poem><noinclude><references/> {{keskel|9}}</noinclude> dkdsf2efwok15ob9tojs7tcch5ofnts 102 24545 59713 57994 2026-07-07T15:46:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59713 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks. Seisev vesi läheb haisema. Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi. Vagas vees enam mutikaid kui käredas. Segases vees hea kalu püüda. Millal savine vesi selgeks saab. Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa. Ära kanna vett merre! Ei märjale maale ole vett vaja. Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud. Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett. Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal. Kõik pilved ei anna vett. Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p—e külge puutub! Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada. Veel ei ole oksa, lainel latva. Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti. Vesi jääb veeks, vili väeks. Vesi ikka vesi, veri veri. Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja. Kes ei taha paluda, see saata merele. {{ankur|Tuli}}{{keskel|{{Sõrendus|Tuli.}}}} Tulel lai käsi, veel sügavam vagu. Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat. Tuli kõige peremees. Tuli tõuseb, vesi vajub. Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma. Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld. Kes külje kõrvetanud, tunneb tule. Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks. Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits. </poem><noinclude><references/> {{keskel|10}}</noinclude> 98aeoiby2rsngig4m3c7ches58lw9od 102 24546 59714 57995 2026-07-07T15:49:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59714 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Suits ei tõuse ilma tuleta. Kus tuld, seal suitsu. Kus vähe tuld, seal palju suitsu. Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat. Mis viga tuld teha, kui tunglad ees. Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease. Kelle tubakas, selle tuli. Süsi hakkab söest. Piipu valva nagu varast öösi, — muidu riisub su puupaljaks. {{ankur|Tuul}}{{keskel|{{Sõrendus|Tuul.}}}} Tuul on teise inimese abi. Tuul toob tervista, pilved pikka igada. Tuul toonud, vesi viinud. Tuulest ei või elada. Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab. Mida vaiksem tuul, seda lähem torm. Mine tuult kinni püüdma. Mida enam tuult, seda enam tuld. Loodetuul on taeva luud. Kust tuul, sealt meel. Kes tuult külvab, tormi lõikab. Kes teab, mitu tuult jalgade all. Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde. {{ankur|Ilmad}}{{keskel|{{Sõrendus|Ilmad.}}}} Hea ilm ei riku kuube ega kasukat. Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu. Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad. Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine. Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt. Vihma sajab laisale, hea ilm virgale. Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas). </poem><noinclude><references/> {{keskel|11}}</noinclude> 1iuz7iggsj2hrblt3rq05ammq6toce3 102 24547 59715 57996 2026-07-07T15:53:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59715 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Soe vihm vend, udu onupoeg. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti. Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane. Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad. {{ankur|Külm}}{{keskel|{{Sõrendus|Külm, soe.}}}} Külm ajab käed põue. Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale. Külm kisub kindad karmanist välja. Külm paneb lindude aidaukse lukku. Külm teeb jalad alla. Külm teeb vete üle sillad. Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab. Kui laastu on, siis pada ei külmeta. Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe. Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku). Kus suitsu, seal sooja. {{ankur|Kaste}}{{keskel|{{Sõrendus|Kaste, vihm, lumi.}}}} Kaste on vihma karjapoisike. Kaste jäljelt küntakse kulda. Märjal maal pole vihma vaja. Ega vihm (lumi) taeva jää. Ega kõik lumi lange lagedale. {{ankur|Aeg}}{{keskel|{{Sõrendus|Aeg.}}}} Aeg annab abi (head nõu; arutust). Aeg aitab arstida. Aeg maksab raha. Aeg parandab haavad, aga jätab armid. Aeg aitab konna mättale ja kehva kannikale. </poem><noinclude><references/> {{keskel|12}}</noinclude> 13ddfg1zf0dbj6zp1uefso8ky1of2qi 102 24548 59716 58001 2026-07-07T15:56:43Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59716 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Aeg koolitab. Aeg küpsetab asju. Aeg lõpetab leinapäevad. Aeg õpetab albi targemaks. Aeg võidab viimaks vaenu. Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju. Aeg on õnne asutaja. Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid. Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks. Aega ei saa (või) rahaga osta. Aegamööda asjad käivad. Aegamööda asi parem. Aega läheb (kulub), asja saab. Aega kurel koolda, kuni soo sulab. Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab. Anna aega, aeg annab head nõu. Aja viidad, asja saad. Kes aega viidab, see aega saab. Mis ajast, see arust. Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema. Kõik omal ajal. Üürikeseks teisele, eluajaks enesele. Korja õigel ajal, — siis võtta häda-ajal. Paranda, kui paras aeg! Rutta, et õigel ajal valmis saad! Kõik ajab oma aega taga. Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega). Heal ajal saadud, pahal ajal peetud. Tuleb aeg, tuleb nõu. Küll pikk aeg vaagub kord hauale. Mida rohkem aega, seda parem töö. Jõua aegamööda! Ega aega ole aiateibast võtta. Rauda tao, kui ta palav! </poem><noinclude><references/> {{keskel|13}}</noinclude> agdvd8mw2pesrq0x6e6qbcku4w80lrl 102 24549 59717 58002 2026-07-07T16:03:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59717 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam. Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. {{ankur|Endine}}{{keskel|{{Sõrendus|Endine, enne.}}}} Endine ei aita, kui praegune ei kõlba. Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda. Enne ehita kaev, siis maja! Enne veski, pärast veskilised. Kes enne veskile tuleb, enne järge saab. Enne tarvis isu, siis lusikat. Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb. Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud. Madal mets saab enne maasika kui kõrge. Enne saab külla küljest kui nälja otsast. {{keskel|{{Sõrendus|Nüüd.}}}} Nüüd elavad kõik suure võimusega maa peal. Nüüd on kits kotis ja sarved väljas. Nüüd on konn künka otsas. Nüüd on kõik kanad õrrel. Nüüd on kõik targad tööl. Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas. {{keskel|{{Sõrendus|Vara.}}}} Varane kaer, raske kaer. Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka). Varane vasikas läheb metsa (paska). Mida varem, seda parem. Vara naerdakse, hilja nutetakse. </poem><noinclude><references/> {{keskel|14}}</noinclude> nh24v9robn23ysidu8q0xerou7ab9g6 102 24550 59718 58005 2026-07-07T16:07:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59718 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>{{ankur|Hilja}}{{keskel|Hilja.}} Hilja on saksa rutt. Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla. Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi. {{keskel|{{Sõrendus|Kaua.}}}} Kaua kits kiitusega elab. Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad. Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla. Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles. Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi. {{keskel|{{Sõrendus|Algus, lõpp.}}}} Iga algus on raske (ränk). Mõistsid alata, mõista lõpetada. Lõpeb üks töö, algab teine töö. Lõpp iga asja kroon. Lõpp (ots) hea, kõik hea. {{keskel|{{Sõrendus|Aasta.}}}} Aastad pole vennaksed. Aasta ei tunne aastat. Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks. Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. Päeva lõhud, aasta parandad. Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma. {{keskel|{{Sõrendus|Kevad.}}}} Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule. Kevadine muda enam kui sügisene sööm. Kevadine päev, sügisene nädal. </poem><noinclude><references/> {{keskel|15}}</noinclude> nib8pdgbplsl97bx6kxcmtokxrxf4lh 59719 59718 2026-07-07T16:10:51Z Ojassaar 4182 59719 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>{{ankur|Hilja}}{{keskel|{{Sõrendus|Hilja.}}}} Hilja on saksa rutt. Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla. Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi. {{keskel|{{Sõrendus|Kaua.}}}} Kaua kits kiitusega elab. Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad. Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla. Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles. Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi. {{keskel|{{Sõrendus|Algus, lõpp.}}}} Iga algus on raske (ränk). Mõistsid alata, mõista lõpetada. Lõpeb üks töö, algab teine töö. Lõpp iga asja kroon. Lõpp (ots) hea, kõik hea. {{keskel|{{Sõrendus|Aasta.}}}} Aastad pole vennaksed. Aasta ei tunne aastat. Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks. Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. Päeva lõhud, aasta parandad. Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma. {{keskel|{{Sõrendus|Kevad.}}}} Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule. Kevadine muda enam kui sügisene sööm. Kevadine päev, sügisene nädal. </poem><noinclude><references/> {{keskel|15}}</noinclude> logwdsi5811vx9jkiub4bwx8aanb6qh 102 24551 59720 58008 2026-07-07T16:15:54Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59720 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Kevadine vesi tark, sügisene loll. Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab. Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (= kui puudus majas). Kurg toob kevadel uued saapad. {{ankur|Suvi}} {{keskel|{{Sõrendus|Suvi.}}}} Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda. Suvel silmad, talvel hambad. Suvi ja talv taplevad teineteisega. Suvi kogub, talv sööb. Suvine rand ei pea kaua jääd. Kehv suvi, lahja sügis. Suvine tund enam kui talvine päev. {{keskel|{{Sõrendus|Sügis.}}}} Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. Sügis söödab, kevad kurnab. Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. Kõik sügised ei ole salvetäitjad. {{keskel|{{Sõrendus|Talv.}}}} Talv ajab ahju taga. Talv ajab karu pesasse. Talv kisub kindad taskust. Talvel kahe mehe jõud. Ei talv anna, vaid talv tahab. Ega talv taevasse jää. Talv ei tule ühega ega lähe kahega. Valmista talvel rattaid, — siis võid suvel sõita. Vanker sõimab talve. </poem><noinclude><references/> {{keskel|16}}</noinclude> np8v0aqvfjaykmstxm7j9si0rtsl31d 102 24552 59721 58009 2026-07-07T16:21:28Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59721 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>{{ankur|Päev}}{{keskel|{{Sõrendus|Päev.}}}} Küll pikk päev jõuab õhtule. Kus argipäev hästi, sel harva halvasti. Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab. Üks päev kaebab teist taga. {{keskel|{{Sõrendus|Öö.}}}} Öö ei ole kellegi sõber. Öö ees, surm selja taga. Öö on varga vari. Ükski öö ei ole ilma täheta. Ööl üheksa poega, päeval mõnda (mitu) mõtet. Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel. {{keskel|{{Sõrendus|Hommik.}}}} Hommikul kiida aset, õhtul ilma! Hommikune töö kuld, õhtune muld. Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud. {{keskel|{{Sõrendus|Õhtu.}}}} Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale. Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega. Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele. Kus õhtu, seal öömaja. Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära. Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja). Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab ruttu kätte). {{keskel|{{Sõrendus|Valgus, pimedus.}}}} Pime õues — piits peos; koit õues — kott seljas; valge õues — vagu taga. </poem><noinclude><references/> {{keskel|17}}</noinclude> t7uel10exp0bm7snhn1io6zcj1gvwc2 102 24553 59722 58024 2026-07-07T16:25:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59722 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Valgus naerab pimeduse tööd. Pimeda silmad sõrmede otsas. Pime kana leiab ka tera. {{ankur|Täna}}{{keskel|{{Sõrendus|Täna, homme.}}}} Täna helmes, homme mullas. Täna kuld, homme muld. Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki. Täna mulle, homme sulle. Tänasid toimetusi ära viska homse varna! Mis täna tehtud, see homme hooleta. Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb. {{keskel|{{Sõrendus|Pühad, peod.}}}} Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Iga päev ei ole pühapäev. Kes kõik pühad ära peab, see kõik näljad ära näeb. Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene. Lustipidu ajab mõne korra kurja idu. Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus. {{keskel|{{Sõrendus|Tähtpäevad.}}}} Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks. Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema. Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära. Madisepäev annab kanale võtme kätte. Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta. Maarjapäev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik. Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla. </poem><noinclude><references/> {{keskel|18}}</noinclude> hixg2h2q3kgytvqrw5gwqnf5dm6hosp 102 24554 59723 58147 2026-07-07T16:27:52Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59723 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="Maailm"/><poem> Jaan joob piima, Jaagup lakub kakku, Laurits — hoopis lokka. Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis. Madleena annab hädaleiba, Jaagup suure kaku. Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest välja. Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi. Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu. Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse. Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega. </poem> <section end="Maailm"/> <section begin="Inimene"/><poem> {{keskel|{{suurem|'''Inimene.'''}}}} Inimene ei kasva karistuseta. Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks. Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma. Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. Inimene õpib niikaua kui elab. Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub. Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski. Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse. Igal inimesel omad head ja vead. Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega. Inimene saab töö eest, lind laulu eest. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt. {{ankur|Pea}}{{keskel|{{Sõrendus|Pea.}}}} Peaga ei pääse keegi läbi seina. Palju päid ei sünni ühe mütsi alla. Tühjad pead ikka püsti. </poem><section end="Inimene"/><noinclude><references/> {{keskel|19}}</noinclude> 9dd5n73k7jzl3szqertc78u4jc78hzu 102 24556 59725 58560 2026-07-07T16:50:07Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59725 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega. Suu seatagu sekki mööda. Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida. Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. {{ankur|Habe}}{{keskel|{{Sõrendus|Habe.}}}} Habe kasvab kärmemini kui aru. Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu. Habe vanataadi ilu. {{keskel|{{Sõrendus|Süda.}}}} Südamel ei ole akent sisse vaadata. Kellest süda täis, sellest räägib suu. Mida pisem keha, seda suurem süda. Isa (ema) süda laste küljes. Mis süda vihkab, seda silm ei ihka. Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel. Hoia suu kinni, — siis süda jahtub. {{keskel|{{Sõrendus|Veri.}}}} Veri hoiab vere poole. Veri paksem kui vesi. Veri vihkab verevaeva. Vaga veri ei värise. {{keskel|{{Sõrendus|Käsi.}}}} Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet. Üks käsi ei pese üksi. Ühe käega ei saa sõlme siduda. {{keskel|{{Sõrendus|Jalg.}}}} Iga jalg teeb isejälgi. Iga king vajutab (pigistab) oma jalga. Pikem jalg astub pikemad sammud. Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab. </poem><noinclude><references/> {{keskel|21}}</noinclude> k9nxkaofuoor2pepn2qnarmktp4expi 102 24557 59726 58561 2026-07-07T16:54:23Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59726 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Nimi}}{{keskel|{{Sõrendus|Nimi.}}}} Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang. Heal lapsel mõnda (mitu) nime. Kelle laps, selle nimi. Aus nimi kallim kui kuld. Kuidas nimi, nõnda vili. {{keskel|{{Sõrendus|Pärivus.}}}} Kuidas känd, nõnda käbi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kuidas känd, nõnda võsu. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. Kuidas ema, nõnda tütred. Ema ees, tütar kannul. Kuidas kana, nõnda muna. Kuidas mänd, nõnda kasu. Kuidas tamm, nõnda tõru. Kuidas tibu, nõnda tervis. {{keskel|{{Sõrendus|Vanemad.}}}} Vanema hool on enam kui noorema töö. Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes. Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad. {{keskel|{{Sõrendus|Isa.}}}} Isa kogub, poeg pillutab. Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine. Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees. Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema. Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa. </poem><noinclude><references/> {{keskel|22}}</noinclude> 1muale71zfp1amjx3bknfm24fcqh49q 102 24558 59727 58044 2026-07-07T17:02:34Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59727 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Kui isa sureb, siis ema kõduneb. Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga. Ema mees ei ole ikka lapse isa. Isa sõna enam kui ema vits. {{ankur|Ema}}{{keskel|{{Sõrendus|Ema.}}}} Ega ema vits lapsele liiga tee. Ema edevus, tütre takistus. Ema hellitab, isa karistab. Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. Ema pilli tantsib pere. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. Ema sureb, isa põgeneb. Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. Ema tuntud, isa tundmata. Ema väga vana, tütar liiga noor. Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni. Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas. Lapsel valutab sõrm, emal süda. Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib. Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema. Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas. Ei viga ämmal, minial mitu viga. {{ankur|Poeg}}{{keskel|{{Sõrendus|Poeg.}}}} Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta. Pojast põlv muutub. Seni poeg poeg, kui naise võtab. </poem><noinclude><references/> {{keskel|23}}</noinclude> 8eqptq3tnx2gzytvjt1qgr3lu34t0h1 102 24559 59728 58046 2026-07-07T17:09:38Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59728 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Laps}}{{keskel|{{Sõrendus|Laps.}}}} Hea laps hända vaja, — muidu läheb metsa hundiks. Hea laps kasvab vitsata. Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi. Heal lapsel mõnda nime (palju nimesid). Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi. Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma. Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber. Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore. Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse. Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa). Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta. Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa. Lapse kümnes on kerge maksta. Lapsel valutab sõrmeots, emal süda. Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. Laps narmus, siga karvus. Laps noorem, jalg kärmem. Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga. Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita. Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale. Ei saa puust poega ega laastust last. Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene. Enneaegsed lapsed ei jää elama. Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid. Mida armsam laps, seda valusam vits. Armas laps, kibe vits. Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem. Laps ikka enam kui laast. Parem elav väeti laps kui surnud kuningas. Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi. Käbi ei kuku kännust kaugele. </poem><noinclude><references/> {{keskel|24}}</noinclude> cj1tkl3oay6vs35j7l4q2yjxiyo13aw 102 24560 59729 58047 2026-07-07T17:11:46Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59729 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Mees}} {{keskel|{{Sõrendus|Mees.}}}} Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil. Müts mehe au. Mehe ilu ja koti jämedus on üks. Mehe kont maksab ikka raha. Mehe poeg näeb mõnda. Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas. Mehel mehe süda. Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib. Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib. Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu). Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles. Mees pulmas, hobu põrgus. Mees püüab hüljest, hüljes meest. Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku. Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema. Ise mees, ise mehike. Küll mees oma mehe tunneb. Kuidas mees, nõnda palk. Ole ise mees, pea ka teist meheks! Nii mitu meest, nii mitu meelt. Kes mees sööb, see mees lööb (teeb). Kes mees ühest, see mees teisest. Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool. Paha mees, parem õnn. Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge. Narri meest, aga ära narri mehe mütsi! Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane. Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees. </poem><noinclude><references/> {{keskel|25}}</noinclude> rinfruabds2he8xzrzm8i7od3mgaa3l 102 24561 59730 58048 2026-07-07T17:15:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59730 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees. Kuidas pea, nõnda kübar. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. Mees silmas, võlg meeles. Meest mõõdetakse mõistusest. Mees tuntakse mütsist, naine tanust. Kes mees siin, see mees seal. Kes ees, see mees. Kel püksid jalas, küll see naise saab. Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka. Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta. {{ankur|Naine}}{{keskel|{{Sõrendus|Naine, naisterahvas.}}}} Hea naine vaese varandus. Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab. Ei naine naljalt teist lähe kiitma. Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole. Naise võtad, tüli tuleb majasse. Naise võtad, reed, rattad varsti taga. Noorikuna pill ja ilu, naisena nälg ja pisarad. Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead. Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas. Piip ligem kui naine. Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. Naise pea ja kanapea on ühesugused. Naistel pikad juuksed, kerge meel. Lesk on katuseta hoone. Naine mehe nõu, kübar mehe au. Noorte leskede südamed ja 'kivivaagnad on kerged jahtuma. Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! Naine on maja lukk. </poem><noinclude><references/> {{keskel|26}}</noinclude> dsoi0ktc5p1vd5xeifsom2o1tg5zl4v 59731 59730 2026-07-07T17:17:31Z Ojassaar 4182 59731 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees. Kuidas pea, nõnda kübar. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. Mees silmas, võlg meeles. Meest mõõdetakse mõistusest. Mees tuntakse mütsist, naine tanust. Kes mees siin, see mees seal. Kes ees, see mees. Kel püksid jalas, küll see naise saab. Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka. Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta. {{ankur|Naine}}{{keskel|{{Sõrendus|Naine, naisterahvas.}}}} Hea naine vaese varandus. Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab. Ei naine naljalt teist lähe kiitma. Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole. Naise võtad, tüli tuleb majasse. Naise võtad, reed, rattad varsti taga. Noorikuna pill ja ilu, naisena nälg ja pisarad. Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead. Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas. Piip ligem kui naine. Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. Naise pea ja kanapea on ühesugused. Naistel pikad juuksed, kerge meel. Lesk on katuseta hoone. Naine mehe nõu, kübar mehe au. Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! Naine on maja lukk. </poem><noinclude><references/> {{keskel|26}}</noinclude> s9fxs08ihdo1f9gxa5zk4c8nwmxh78x 102 24562 59732 58562 2026-07-07T17:19:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59732 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega. Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal. Naise ja naise vahet saab sülega mõõta. Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus. Naisterahval on pikemad patsid kui aru. Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa. Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma. Naiste tahk ja kana ninarätik — need kaks vanapaganal teadmata. Narri naist, aga ära narri naise tanu! Teine naine on ümmardaja. {{ankur|Vend}}{{keskel|{{Sõrendus|Vend, õde.}}}} Veli oma veli, teng võõras vahel. Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene. Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli. Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen. {{keskel|{{Sõrendus|Tüdruk, tütarlaps, tütar, neid.}}}} Järv küla iluks, tüdruk maja iluks. Läheb tütar toasta, läheb töö toasta. Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast. Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama. Ära arva piigat palest, vaid viisist! Peast vaadatakse peigu, jalast neidu. Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab. Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi. Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked. Häbenemine ei teota tütarlast. Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb. </poem><noinclude><references/> {{keskel|27}}</noinclude> 7dcqzcyf259iuett6wpt8cjghtooxu6 102 24563 59733 58054 2026-07-07T17:23:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59733 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha. Tüdrukuna tui, naisena nui. Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss). Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe. Tütarlaps tööta kui teekäija vööta. Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub. Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune. Tütar toob pidu peresse. Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela. {{ankur|Seltskond}}{{keskel|Seltskond, suguvõsa.}} Seltsis segasem, hulgas hubasem. Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid. {{ankur|Talupoeg}}{{keskel|{{Sõrendus|Talupoeg.}}}} Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad. Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära. Talupoja tütar talupoja naiseks. Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega. {{ankur|Peremees}}{{keskel|{{Sõrendus|Peremees.}}}} Peremees tüves, sulane ladvas. Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse. Peremehe jäljed väetavad põldu. Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. Peremehe silm enam kui sulase käsi. Peremehe silm enam kui käsi. Peremehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt. Peremehe silm teeb loomad rammusaks. Peremees, kes põhku-müüb, sandikoti kaela viib. </poem><noinclude><references/> {{keskel|28}}</noinclude> gxgn39nqankaq426pny6g1mbioqzkmc 102 24564 59734 58059 2026-07-07T17:27:08Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59734 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Peremees hulgub, ori magab väsimust. Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba. Peremees ees, sulane järel. Kuidas peremees, nõnda sulane. Kui peremees kottu ära, siis viis vaja. Parem pisike peremees kui suur sulane. Rukis maja peremees. Parem hea sulane kui halb peremees. {{ankur|Ori}}{{keskel|{{Sõrendus|Ori.}}}} Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda. Orjavitsal on ka õis. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda. Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja. Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal. {{ankur|Saks}}{{keskel|{{Sõrendus|Saks.}}}} Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise! Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen. Saksa katel keeb salaja (kaua). Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi. Saksa uni on sandi söömaaeg. Roobi suits ja tuki ving on saksa surm. Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam aru. Mina härra, sina härra, — kes siis kotikandja? Sina härra, mina härra — kes meist teed annab? {{ankur|Sant}}{{keskel|{{Sõrendus|Sant.}}}} Sandikepp ei saada taevasse ega siidiriie põrgusse. Sandi vagu pikk, oder ahtakene. </poem><noinclude><references/> {{keskel|29}}</noinclude> eqiamzxqdvu8or9vx0zlktq4sfxnzhg 102 24565 59735 58067 2026-07-07T17:29:44Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59735 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Sant otsib naist, naine enese kõrvas. Sant tänab kuni suu märg. Parem üks sant toita kui üheksa. Mis sant see, kel pole kotti. Mida vaesem sant, seda suurem kott. Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale. Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida. Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! {{ankur|Sõber}}{{keskel|{{Sõrendus|Sõber.}}}} Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid. Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja. Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest. Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks. Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi. Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad. Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta. Häid sõpru häda-ajal läheb sada loe peale. Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha. Parem avalik vaenlane kui sala sõber. Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane. Parem üks vana sõber kui kaks uut. Parem hea sõber kui halb peremees. Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes. Sõpra tuntakse häda-ajal. Sõber koorib sõbra (naabri) püksid. Sõber sülitab sõbra tasku. Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki. Heida sõbraks, aga mitte korraga! Õige sõber kaalub enam kui kuld. </poem><noinclude><references/> {{keskel|30}}</noinclude> mcvibgld7a1um3epkxy7ybdo3ay1h00 102 24566 59736 58068 2026-07-07T17:32:52Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59736 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Ise}}{{keskel|{{Sõrendus|Ise.}}}} Ise ees, ise rees, ise ree pära peal. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Mis sa teed, teed iseenesele! Kes tegi? Ise tegi. Parem ise teha kui teist käskida. Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled. Õpi iseennast tundma! Teisele anna kõik andeks, enesele mitte! Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele. Sikul sarved enese (selja) poole. Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole. Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu. {{Ankur|Teised}}{{keskel|{{Sõrendus|Teised.}}}} Teise valu kivi küljes (häda puu küljes). Teisel maal teine viis. Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta. Teine jalg hauas, teine haua äärel. Teine koer tunneb teist. Teine söödab, teine sõidab. Teine talu, teine taar. Teistele anna kõik andeks, iseenesele mitte! Teise haigus puu küljes. Teise seljast on hea rihma lõigata. Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne. {{Ankur|Oma}}{{keskel|{{Sõrendus|Oma.}}}} Oma teenitud leival on saia magu. Oma tuba, oma luba. Omad vitsad kibedad vitsad. Omad vitsad peksavad kõige valusamini. Igaüks oma seltsiga. </poem><noinclude><references/> {{keskel|31}}</noinclude> 80qgeduvpduxqi1lcp4suz3jqn2aiom 102 24567 59737 58069 2026-07-07T17:35:24Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59737 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Igaühel oma armas. Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma. Igaüks omaga, vaene sant kotiga. Igas talus oma taar. Oma ei jäta, võõrast ei võta. Oma au, oma hais. Omad jalad viivad, omad jalad toovad. Oma eit eidekene, võõras eit raisk. Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks. Oma kari, oma kaer. Oma kiitus haiseb. Oma kodu koeradki tunnevad. Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene. Oma leib toidab, oma ramm toetab. Oma pesa kuldne pesa. Oma põld, oma põrsas. Oma silm on kuningas. Oma suu on ikka lähem kui teise suu. Oma tarvidus on kõige parem kubjas. Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib. Oma tehtud töö on meistri töö. Omad vitsad kibedad vitsad. Omad vitsad peksavad kõige valusamini. Omaga saab inimene enesele vaenlasi. {{ankur|Võõras}}{{keskel|{{Sõrendus|Võõras.}}}} Vöõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla. Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue karva veerenud kasuka. Võõrad teevad, võõrad viivad. Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb. Võõra leib valus süüa. Võõral laudil leib kõrges. Võõrad veised ei seisa karjas. </poem><noinclude><references/> {{keskel|32}}</noinclude> s8owhnnax5l9kufvuqe8rv3o8l4xv31 102 24568 59738 58070 2026-07-07T17:38:37Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59738 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva. Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita. Võõras on võlu peres. Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb. Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi. Võõrast nahast kerge kingi lõigata. Võõrast veist teised ikka pusklevad. {{ankur|Noor}}{{keskel|{{Sõrendus|Noor.}}}} Noor nahk venib, vana rebeneb. Noor veri, noor tahtmine. Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad. Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine. Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad. Noor inimene on vanast seitse korda taga. Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. Noor jalg jooksma, vana püha pidama. Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga. Kes noorelt nobe, see virk vananagi. Ole nobe nõorena, siis saad vanana vaadata. Mis noormees teeb, seda vanamees rikub. Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsaga. Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida. Mis noorus kogub, seda vanus leiab. Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad. {{Ankur|Vana}}{{keskel|{{Sõrendus|Vana.}}}} Vana tee, vana sõber. Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga. Vanal on sitkem hing kui kassil. Vanal valus hammas. </poem><noinclude><references/> {{keskel|35}}</noinclude> 6ab0gzrrzzjyhb57pgqxhpeb4qoakvq 102 24569 59739 58073 2026-07-07T17:44:01Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59739 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. Vanal varese, noorel nugise silmad. Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega. Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana. Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke. Enam vana kasukas kui uus kuub. Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa. Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis. Vanad nõule, noored teole. Vanus võidab, aiatagune tahab. Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota. Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! Hall pea kisub haua poole. Halli pead austa, kulupead kummarda! Vana arm ei hallita (roosteta). Vanad päevad, vaeva päevad. Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus. Vana inimene ja heinakoorem on üks. Vana karu ei õpi tantsima. Vana kasukas on külma vastu parem Vana koer valet ei haugu. Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. Vana mees, varsa aru (mõtted). Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna. Parem vana varjul kui noore ilul. Parem vana habeme all kui noore piitsa all. Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana südant! {{ankur|Kasvatus}}{{keskel|{{Sõrendus|Kasvatus, karistus.}}}} Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg). Murra vitsa, kui vits veel nõrk. Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama. </poem><noinclude><references/> {{keskel|34}}</noinclude> amumow3riy3noyjf6cekr8k28sew498 102 24570 59740 58074 2026-07-07T17:48:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59740 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Vana vits ei kõlba enam väädiks. Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Liig kõverdamine murrab puu. Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab. Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk. Kes koerust teeb, see kolkida saab. {{ankur|Õpetamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Õpetamine, õppimine.}}}} Õpeta hundi poega murdma! Õpeta seale muru tuhnimist! Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. Ükski meister pole meistriks sündinud. Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt. {{Ankur|Tarkus}}{{keskel|{{Sõrendus|Tarkus, mõistus.}}}} Tarkus on enam kui rikkus. Tarkus on hinge tervis. Tarkus läheb takkapoolt sisse. Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. Kes enne nii tark kui pärast. Lõpul igaüks tark. Takka järele Tallina mees tark. Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks. Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. Ei ükski sünni targaks. Ükski tark pole taevast tulnud. Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. </poem><noinclude><references/> {{keskel|35}}</noinclude> 5qy7uvantbztez5hi5fhc8lgra7ljiw 102 24571 59741 58080 2026-07-07T17:51:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59741 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Targem annab järele. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. Ise tarkus, ise kavalus. Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub. Parem tark vaenlane kui loll sõber. Kel kavalust, sel tarkust. Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised. Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. Tasa ja targu, madalasti ja märgu. Tasane käib targu, madal märgu. Ei ole veel Tartus käinud. Mida pikem juus, seda lühem mõistus. Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub näpuga. Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki. Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos). Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas. Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha. {{ankur|Nõu}}{{keskel|{{Sõrendus|Nõu.}}}} Nõu aitab meest, nõõ hoost. Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega. Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga). Ei kusagil noka nõu aita. Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks. Kahel ikka kahe nõu. </poem><noinclude><references/> {{keskel|36}}</noinclude> aqx1lliv6y1buo4usbhop4ohfevz5bz 102 24572 59742 58566 2026-07-08T05:39:22Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59742 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Parem nõukaupa kui jõukaupa. Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha. {{ankur|Loll}}{{keskel|{{Sõrendus|Loll, hull, rumal.}}}} Aja tühi asjale, karga ise kannule. Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise. Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks. Loll hommikul, loll õhtul. Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist. Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. Ei hullu külvata ega künta, hull sigineb enesest. Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd. Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära. Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima). Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta. Hullu last ei paluta pulma. Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb. Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. Rumal näeb palju vaeva. Rumal peab targema ori olema. Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski. Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama. Rumala aknad on alati tuhmid. Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib. Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga. Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada, Rumalale peab ruumi andma. {{Ankur|Hea}}{{keskel|{{Sõrendus|Hea.}}}} Hea on uneski hea. Tahad head, ära tee kellelegi kurja. Külva head, siis kasvab head. </poem><noinclude><references/> {{keskel|37}}</noinclude> jnjfsxwv8sfprubv119vrkim9vqq6j1 102 24573 59743 58098 2026-07-08T05:43:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59743 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Ühtegi head ei saa ilma vaevata. Kes head otsib, parema leiab. Hea teha, aga paha vastata. Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla. Hea kiidab kaunist paremat. Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head. Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki. Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga. Hea parema kannupoiss. Mis ühele hea, see teisele paras. Natuke hea, palju veel parem. Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem. Ots hea, kõik hea. Vaenlaselt võid ka head õppida. Heategu leitakse eest. Heateo palk — kuri malk. Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele. Parem head vähe kui halba palju. Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda. Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. Ei kahte head või saada. Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma. Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma. Kes leplik heaga, see leplik pahaga. Kes heast paremat otsib, see pahema leiab. Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks. Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse. Hea kerjata, kui kott käes. Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski. Aituma eest hea küll. Kui palju patusel head vaja on. </poem><noinclude><references/> {{keskel|38}}</noinclude> 9bkbfrm8yie60vx4d5w2026pva5cgsw 102 24574 59744 58100 2026-07-08T05:47:08Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59744 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>{{ankur|Helde}}{{keskel|{{Sõrendus|Helde.}}}} Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi. Kidsi annab kirstust, helde omast suust. {{Ankur|Paha}}{{keskel|{{Sõrendus|Paha, kuri.}}}} Paha ei paranda paha. Madu poetab naha, aga ei poeta paha. Umbrohi visa kaduma. Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt. Mida vähem jõudu, seda enam kiusu. Kuri ei karda Jumalat ega inimesi. Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast. Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata. Kuri võtab kulbist, paha pajast. Kurja hea vastu on maailma viis. Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna. Mis vihaga tehakse, läheb viltu. {{Ankur|Teadmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Teadmine.}}}} Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames. Igamees teab, kust ta king pigistab. Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb. Mis keegi teab, see ei söö leiba. Mis Juku õppinud, seda Juhan teab. {{Ankur|Nägemine}}{{keskel|{{Sõrendus|Nägemine, kuulmine.}}}} Näe palju, kuule palju, ära palju pajata. Neli silma näevad rohkem kui kaks. Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda. Kes palju näeb, palju õpib. Kes kaugel käib, palju näeb. Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest. </poem><noinclude><references/> {{keskel|39}}</noinclude> kmsvfmulpz9ily2hvpjrn9ki0jjjdkj 102 24577 59745 58117 2026-07-08T05:50:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59745 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule. Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas. Nina otsa näed, ea otsa ei näe. Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata. Küüru teise seljas näeb igamees. Vana nähtud, uus nägemata. Nina mehe nägu. Ühest kõrvast sisse, teisest välja. Üks teeb, üheksa kuulevad. Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. Kuulab, et suu ila tilgub. Kuule palju, räägi (kõnele) pisut. Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades. Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab. {{ankur|Usinus}}{{keskel|{{Sõrendus|Usinus, virkus.}}}} Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles. Usinus austus, laiskus häbistus. Usinus toob leiba, laiskus nälga. Virk käsi leiab igal pool leiba. Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. Virk ema, laisad lapsed. {{Ankur|Laiskus}}{{keskel|{{Sõrendus|Laiskus.}}}} Laisa linna ei leita kusagil. Laisa tööpäev ikka homme. Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis. Laisk koer, hea õnn. Laisk läheb suvel (ahju) vilusse; talvel ahju paistele (peale). Laisk ootab, kuni päev looja läheb. Laisk susi ei saa lammast. Laisk teeb ikka laupäeva õhtu. Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad. </poem><noinclude><references/> {{keskel|40}}</noinclude> 7nol461n90rzhmfb3gyujj7j5peid4q 102 24578 59746 58702 2026-07-08T05:53:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59746 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele. Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind. Laiskus on kuradi peapadi. Laiskus on rumaluse ori. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega. Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole. Ennem lähed ise, kui et laiska käsid. Sitika viiul lähevad laisad tööle. Laisk sureb enne surma laiskuse pärast. Jalg seina, hambad varna. Laiskus läheb naha vahele. Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal. Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle. Ega venelane mõõgaga selja taga seisa. {{ankur|Andmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Andmine.}}}} Andja hea mees, tagasinõudja paha mees. Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas. Andja käsi ei alane. Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud. Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad. Jagajale jäävad sõrmed paljaks (paljad näpud). Kel anda, sel võtta. Mis võtja võtab, kui andja ei anna. Enam andel jätku kui ahnel kõhtu. Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu. Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi). Sandile anna, äga ära santi andidega tappa. Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi. Anna antu, murra mujalt toodu. Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta. Anna ihule, mida ihu igatseb. </poem><noinclude><references/> {{keskel|41}}</noinclude> nwfbpytoes0u6sb4nj9a50ik7ckqksp 102 24624 59747 58703 2026-07-08T05:56:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59747 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Üks säh! parem kui kaks: küll saab. Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed. {{ankur|Kinkimine}}{{keskel|{{Sõrendus|Kinkimine.}}}} Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta. Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane. {{Ankur|Kasvamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Kasvamine.}}}} Kasvab saak, kasvab himu. Katsudes kasvab rammu, vaadates himu. Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi. Katsudes kasvab rammu. Kapsad ei kasva kastmata. {{Ankur|Võtmine.}}{{keskel|{{Sõrendus|Võtmine.}}}} Võta peopesast karvu või vähi seljast villu. Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema. Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse. Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja suu peale. Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud. Kust võetakse, sealt väheneb. {{Ankur|Saamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Saamine.}}}} Mida enam saad, seda enam läheb! Saaja ikka saab, saagu suhu või silma. Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu. Kui saab sant, saab ka juht. Mida enam saab, seda enam tahab. Kel käpud, sel upud (= see saab). </poem><noinclude><references/> {{keskel|42}}</noinclude> fyce9oia9fxusddabl9l6yvqfrh8zx8 102 24625 59748 58568 2026-07-08T06:01:06Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59748 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Olgu}}{{keskel|{{Sõrendus|Olgu, oleks.}}}} Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks. Olgu ikka üks pudrukeetja, teised pudrusööjad. Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi. Olgu mis on, üks ta ikka on. Olgu ohuks, kui ei ole rohuks. Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule. Olgu pime või vigane, kui aga isane. Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla. Üks "on" parem kui kaks "küll saad". Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke ära. Oleks ei ole hea mees. Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale). Oleks surijaid, küll oleks pärijaid. Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga Soome, sinna ta ka jäi. {{Ankur|Tulemine}}{{keskel|{{Sõrendus|Tulemine.}}}} Meretagune tuleb, ei tule maa-alune. {{Ankur|Tahtmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Tahtmine.}}}} Kes kõikide meele pärast tahab olla (tatamist täis), ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita). Mida enam päid, seda enam tahtmisi. Tahtmine õige, saamine vaene (halb). Inimese tahtmine on ta taevariik. {{Ankur|Tänamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Tänamine, tänamatus.}}}} Aituma eest hea küll. Aituma, anna veel. Kes ei täna piskust, ei täna paljust. Heategu leiab harvasti tänu. </poem><noinclude><references/> {{keskel|43}}</noinclude> er9p701yh7b9vunzm9x4gp96rq9ul0u 102 24626 59749 58569 2026-07-08T06:04:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59749 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Aitumal andjale, kassi kandjale. Tänamata meel maailma palk. Tänamata karu lükatakse auku tagasi. {{ankur|Otsimine}}{{keskel|{{Sõrendus|Otsimine, leidmine.}}}} Mis kala keegi otsib, selle ta saab. Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab. Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab. Mis kirves otsib, seda kirves leiab. Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. Kätel otsid, jalal leiad. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. Kana otsid, muna kaotad. Kes palju otsib (valib), pahema saab. Kes varest valib, kui tedreparv ees. Otsi ohtu, katsu rohtu. {{Ankur|Korjamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Korjamine.}}}} Kes tera ei korja, vakka ei saa. Kogujal pillaja kannul. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Kes korjab, see leiab. Kõrtest kubu korjatakse. {{Ankur|Lootmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Lootmine.}}}} Lootus hea mees. {{Ankur|Usaldamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Usaldamine.}}}} Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed. Usu meeste sõna, küll siis õndsaks saad. Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule, Ära usu ilma, ilm ajab puru silma. Usu suu sõbrale, aga ära usu südant. </poem><noinclude><references/> {{keskel|44}}</noinclude> tw7p5pmgsrru20op0vsnrw8v9nnrpc5 102 24627 59750 58571 2026-07-08T06:07:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59750 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>{{ankur|Ettevaatamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Ettevaatamine.}}}} Iga sammu vaata ette, enne kui astud. Ettevaatamine on kõige tarkuse ema. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda. Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata). Parem oja suud sulgeda kui jõe suud. Metsal silmad, seinal kõrvad. Merel silmad, metsal kõrvad. {{Ankur|Kukkumine}}{{keskel|{{Sõrendus|Kukkumine.}}}} Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud. Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub. Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad. {{Ankur|Ilus}}{{keskel|{{Sõrendus|Ilus, peenike.}}}} Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru. Ilu ei panda patta ega kaunidust katlasse. Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi. Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid. Ilus hobune, ilusad valjad. Ilus nägu, paha tegu. Ilus õun, uss sees. Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus. Kes iga päev tahab ilus käia, ei saa harvagi kena käia. Mis kaunis, see kallis. Pea nagu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse ilusast näost lugu pidajale). Ilus peenikest pidada, kuri peenikesi kududa, paha pesta peenikesta. </poem><noinclude><references/> {{keskel|45}}</noinclude> ekaeo7o1pxzlz0bmwqgondohkwrylth 102 24628 59751 58573 2026-07-08T06:10:32Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59751 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Arm}}{{keskel|{{Sõrendus|Arm, armastus, hirm.}}}} Ema arm igaks ajaks. Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas. Arm mõjub enam kui hirm. Armul ei ole põhja. Armu juurde ei aeta hirmuga. Kus ei ole hirmu, ei ole armu. Kus haige, seal käsi; kus arm, seal silm. Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled. Armastus ei päri aastaid taga. Armastus sünnib armust. Armastus on pime. Armastusel on kakskümmend paari silmi peas. Mis hirm toob, seda hirm sööb. Kes hirmuta kasvab, see armuta elab. {{Ankur|Au}}{{keskel|{{Sõrendus|Au, häbi.}}}} Au enam kui hea põli. Au maksab raha. Au ei anta asjata ega tarkust tasuta. Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga. Aus mees nähes, kelm kuuldes. Aus silma ees, kelm selja taga. Aus võtmas, kelm tagasi andmas. Ausat meest ei hammusta keegi. Austa tööd, töö austab sind. Lühike au, suur häbi. Hirmuta kasvab, auta elab. Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada. Au sellele, kes au väärt (teeninud). Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi. Anna au ülemale ja alamale. Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja. </poem><noinclude><references/> {{keskel|46}}</noinclude> 9arknv5tigxhsgr1nxf9t4b1y2u4dgg 102 24629 59752 58574 2026-07-08T06:15:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59752 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma. Häbi nii suur kui häbenetakse. Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse. Häbi rääkida, vaev vait olla. Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale). {{ankur|Kartmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Kartmine.}}}} Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt. Ettekartmine parem kui takkakahetsemine. Põlenud laps kardab tuld. Lõigatud laps kardab nuga. Parem karta kui kahetseda. Vaga veri ei värise. {{Ankur|Mure}}{{keskel|{{Sõrendus|Mure.}}}} Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab külje all, hooli põues põletab. Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka. Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, vesi silmis, Mure murrab mehe, valu vaeselapse. Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole. Mure teeb mustaks, häda halliks. Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure. Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega. Rooste sööb rauda, kurvastus südameid. {{Ankur|Hool}}{{keskel|{{Sõrendus|Hool, hooletus.}}}} Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta. Hooletus ees, õnnetus taga. Hooletus ja õnnetus on seltsimehed. Hooletus oi laisa ema. Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis. Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast. </poem><noinclude><references/> {{keskel|47}}</noinclude> 58t1x4jheq2kw6n4q6l0n8pwofcqje7 102 24630 59753 58576 2026-07-08T06:18:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59753 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka. Hoolsam kodu, ausam ahju peal. Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus. Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata. Kel hool, sel koor. Võtad naise, saad mure; ostad hobuse, saad hoole. Kurbus sööb südant nagu rooste rauda. {{ankur|Naer}} {{keskel|{{Sõrendus|Naer, nutt.}}}} Naerult tehtud, tõelt peetud. Naer tuleb naerust. Naerust tõuseb nutt. Parem naerda kui nutta. Teises peos naer, teises nutt. Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama. Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära. Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta. Kes pärast naerab, naerab kõige paremini! Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane silmad kinni. Nõid naerab nõida. Nutab mullist naeru. Ega võõra silma tule vett. Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab. Teises peos nutt, teises naer. Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit. Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed. {{Ankur|Häda}}{{keskel|{{Sõrendus|Häda.}}}} Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja. Häda ajab (õpetab) paluma, hea põli hooplema. Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi. Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella. Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad. </poem><noinclude><references/> {{keskel|48}}</noinclude> awlk0kjjmqotmn76w1k69als7pz5lb2 102 24631 59754 58579 2026-07-08T06:20:29Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59754 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Häda hull, ei mees. Häda koolitab (õpetab) mehe targaks. Häda kõige asja alustus. Hädalisel pole hända taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas. Häda murrab ka raua katki. Häda puis, häda mais. Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla). Häda suurem kui käsk. Hädas leiab inimene viis nõu. Kus häda otsib, leiab häda. Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. Küll häda õpetab sandi lugema (laulma). On sul häda, kaeba enesele. Üks häda sööb teise ära. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda elada kavalate inimeste seas. Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub. Uppuja hakkab õlekõrrest kinni. {{ankur|Abi}}{{keskel|{{Sõrendus|Abi.}}}} Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest. Abi aiast, vari võrgust. Ikka abi saab, kui arstitakse. {{Ankur|Ootamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Ootamine.}}}} Ootajal ohjad kaelas. Ootajal pikad silmad. Ootaja õnge tuleb kala. Ootamata võõras, varumata vara. Igavam ootus kui lootus. Kes kaua ootab, kauni saab. Seitse ei oota üht. </poem><noinclude><references/> {{keskel|49}}</noinclude> r5wrzlcxwwldl8alqihrv1gcekji5tz 102 24632 59755 58580 2026-07-08T06:22:42Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59755 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Kannatamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Kannatamine.}}}} Kannatajal ikka kaks otsa. Parem kurja kannatada kui kurja teha. Kannatus võidab kõik. {{{Ankur|Rahu.}}{keskel|{{Sõrendus|Rahu.}}}} Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab. Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks. Rahu võidab raha. Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda. Parem lahja rahu kui rasvane riid. Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga. Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta. Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu. {{Ankur|Tüli}}{{keskel|{{Sõrendus|Tüli.}}}} Tüli talu hävitab, vaen valla kaotab. Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt. Tülitsejal vesine leem. Tüli ei too tulu. Kui kassid kisklevad, peavad hiired pulmi. Kui kaks muna pärast tülis, pistab kolmas ta suhu. Tõuseb kana pärast tüli, ole tark, võta muna ja jäta riid. Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte inimesed. {{Ankur|Viha}}{{keskel|{{Sõrendus|Viha.}}}} Viha ei kõlba asjaajajaks. Viha laastab linnad ja põletab puud. Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest. Viha võtab vilja põllult, pahandus suust palukese. </poem><noinclude><references/> {{keskel|50}}</noinclude> cjgy898s6oz5he9tqqa4e9yvinu351x 102 24633 59756 58582 2026-07-08T06:24:47Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59756 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Kadedus}}{{keskel|{{Sõrendus|Kadedus.}}}} Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse. Kadedus katkub oma kana. Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu. Kade kaob, karvad jäävad suitsema. Kade langeb ikka iseenese mõõka. Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb. Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja. {{Ankur|Argus}}{{keskel|{{Sõrendus|Argus.}}}} Arg koer nahka ei müü. Arg koer hoiab nahka. Arg koer, terve nahk. {{Ankur|Julgus}}{{keskel|{{Sõrendus|Julgus.}}}} Julge koer müüb vahel naha. Julge pead toidab, arg suretab. Julgele hundile tuleb pea ots. Julgus ei aita Jumala vastu. Julgus ei varja sõjameest surma eest. Julgus on suurem kui vägi. Julgus tõstab, julgus tapab. Liigjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse. {{Ankur|Uhkus}}{{keskel|{{Sõrendus|Uhkus.}}}} Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile. Uhkus hukutab, kangus kaotab. Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi. Uhkus istub huule peal. Küllus ajab uhkeks. Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal. </poem><noinclude><references/> {{keskel|51}}</noinclude> f01bixftp24ue5t3hnlg1k2ytvgx9de 59757 59756 2026-07-08T06:25:00Z Ojassaar 4182 59757 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Kadedus}}{{keskel|{{Sõrendus|Kadedus.}}}} Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse. Kadedus katkub oma kana. Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu. Kade kaob, karvad jäävad suitsema. Kade langeb ikka iseenese mõõka. Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb. Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja. {{Ankur|Argus}}{{keskel|{{Sõrendus|Argus.}}}} Arg koer nahka ei müü. Arg koer hoiab nahka. Arg koer, terve nahk. {{Ankur|Julgus}}{{keskel|{{Sõrendus|Julgus.}}}} Julge koer müüb vahel naha. Julge pead toidab, arg suretab. Julgele hundile tuleb pea ots. Julgus ei aita Jumala vastu. Julgus ei varja sõjameest surma eest. Julgus on suurem kui vägi. Julgus tõstab, julgus tapab. Liigjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse. {{Ankur|Uhkus}}{{keskel|{{Sõrendus|Uhkus.}}}} Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile. Uhkus hukutab, kangus kaotab. Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi. Uhkus istub huule peal. Küllus ajab uhkeks. Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal. </poem><noinclude><references/> {{keskel|51}}</noinclude> p3g4l5s60fq1z77e37q0la5x8mmrdnj 102 24634 59758 58583 2026-07-08T06:27:19Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59758 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Käsi puusas, täi taskus. Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes. Ega Liisa Liisut tunne. Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta). Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa. Rukki pea kõrge, aga ise kerge. {{ankur|Ahnus}}{{keskel|{{Sõrendus|Ahnus.}}}} Ahnus ajab auku. Suur tükk ajab suu lõhki. Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi. Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana. Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta. Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis. Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli. {{Ankur|Õnn}}{{keskel|{{Sõrendus|Õnn.}}}} Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga istub. Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra. Õnne mööda mees elab. Õnnes vaata ette, õnnetuses looda. Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha. Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa. Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse. Õnn ja õnnetus käivad paaris. Õnn leidjal, kahju kaotajal. Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad). Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima. Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi. Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole. </poem><noinclude><references/> {{keskel|52}}</noinclude> 0bctzkpmon5ikulxf19pc6bus1qfdx3 102 24635 59759 58585 2026-07-08T06:43:09Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59759 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Elab õnne ulu all ja magab Maarja kaenlas (= käsi käib hästi). Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd. Kes vara üles tõuseb, leiab õnne. Kõikumata õnnel ei ole köit tarvis. Igaüks oma õnne sepp. Truu sulane, õnnelik peremees; truu ümmardaja, õnnelik perenaine. Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse. Ära põlga esimest õnne ära. Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi. Kui üks kord läheb õnneks, tahad üheksa korda veel. {{ankur|Õnnetus}}{{keskel|{{Sõrendus|Õnnetus.}}}} Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline. Õnnetuse eest ei saa ära joosta. Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi. Õnnetus õpetab. Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus. Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes. Kes kõverust külvab, viletsust lõikab. Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast sisse. Ühe õnnetus, teise õnn. {{Ankur|Unustamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Unustamine.}}}} Unustab hoidja, ei unusta püüdja. Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles. Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse. Unustamine parem kui kättemaksmine. Unustatud asi langeb lausa vette. Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku. </poem><noinclude><references/> {{keskel|53}}</noinclude> 9xbmftj0hvqv45djv8k5lkuh9l881ci 102 24636 59760 58590 2026-07-08T06:45:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59760 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab. Ära unusta turule minnes silmi koju. Head teod unuvad varsti. Läheb silmist, läheb meelest. Mis möödas, see meelest. {{ankur|Kavalus}}{{keskel|{{Sõrendus|Kavalus.}}}} Kavalale kannikas, narrile naeru. Kavalus ja himu on vennad. {{Ankur|Õigus}}{{keskel|{{Sõrendus|Õigus.}}}} Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga veri ei värise. Õigus ülem kui kohus. Õigus elab kõige vanemaks. Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel. Õigus nii kuidas mõistetakse. Õigus otsas, kohus kotis. Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal. Õigus peab ikka õiguseks jääma. Õiguse vastu ei saa ükski. Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta. Tee õigust, siis pole karta kedagi. Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja inimesed. Kui saapa õigus kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi. Saapa õigus suurem kui pastla õigus. Kes õigust laidab, teotab iseennast. Kirik keset küla. Käsk vanem kui käsutäitja. Parem pisut õigusega kui palju ülekohtuga. Patt lõikab õiguse kaela maha, viin murrab õiguse pea otsast. </poem><noinclude><references/> {{keskel|54}}</noinclude> nb6z7bturuvendwmmxmyu0ijmlw2g0z 102 24637 59761 58591 2026-07-08T06:47:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59761 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Kel suurem suu, sel suurem õigus. Metsas talupoja õigus. Kes kõneleb, sel õigus. Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna. Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus. Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus. {{ankur|Ülekohus}}{{keskel|{{Sõrendus|Ülekohus.}}}} Ülekohtul pole ilmaski hinda. Ülekohtuse kotil on auk põhjas. Ülekohus ei seisa kotis. Valu (on) valmis ülekohut mõistma. Kes kõverust külvab, viletsust lõikab. {{Ankur|Kohus}}{{keskel|{{Sõrendus|Kohus.}}}} Kelle katuse all, selle võimuse all. Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima. Kohtuskäik kurnab raha kukrust ja kustutab tule paja alt. Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit. Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla. Kohus kestab, ülekohus ka. Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehakse. Kohus on kolm päeva vanem kui maailm. Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut. Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad. {{Ankur|Joomine}}{{keskel|{{Sõrendus|Joomine, janu.}}}} Kel janu, sel jalad, kel nälg, sel näpud. Kes põhja joob, poja saab. </poem><noinclude><references/> {{keskel|55}}</noinclude> hugo33bdcpxj6tlamgd6iejizn2wkg5 102 24638 59762 58592 2026-07-08T06:49:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59762 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Suured söömad, suured joomad. Kurk kulutab enam kui käed teenivad. Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka. Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida. Mis saab, ikka kurgust alla. Igakord ei ole viga joogis, vald vahel (mõnikord) ka vasikas. Igal talul oma taar, igal perel oma viis. Taar söök, taar jook, taar töö ka. Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar. Kali, ära kääri üle jõu (ääre). {{ankur|Joodik}}{{keskel|{{Sõrendus|Joodik.}}}} Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud. Hullul peal (joodikul) on palju vaeva. Tuul toidab joodikut, vesi elatab. Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole. Joodikud kukuvad pehmesti. Joodikul joodiku õnn. Joobnut tuntakse jalust. Jooda meest, küll mees näitab oma taba. Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka. {{Ankur|Õlu}}{{keskel|{{Sõrendus|Õlu.}}}} Agan leiva jätk, humal õle jätk. Õlu tehtud meestel juua, kali naistel kallutada. Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta. Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad. Hea õlu näitab oma au välja. </poem><noinclude><references/> {{keskel|56}}</noinclude> t6eucrnl87dl3ohzk5ttdew9st9k2rm 102 24639 59763 58593 2026-07-08T06:51:52Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59763 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Viin}}{{keskel|{{Sõrendus|Viin.}}}} Viin on kuradi käsiraha. Viin toob viletsuse majasse. Viin võtab mehe meele. Viinapudel põrgu pass. Viin tapab joojat. Viina vits on valus. Viin metsavahi nõid. Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib. Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu. Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre. {{Ankur|Kõrts}}{{keskel|{{Sõrendus|Kõrts.}}}} Kõrts kuradi kabel. Kõrtsipink on tõrvane. Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele. Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale. Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik. Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki. Möldri matt ja kõrtsi võlg on maksta. Mida kõrtsis kõneled, seda külas kuuled. Mees kõrtsis, hobune põrgus. Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soos ja rabas. Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja. {{Ankur|Süü}}{{keskel|{{Sõrendus|Süü.}}}} Süüd katlal, süüd kaanel. Süüd rokal, süüd vasikal. Süü ühte, patt pooleks. Oma süüd ei tunne keegi. </poem><noinclude><references/> {{keskel|57}}</noinclude> bs9eyx6x456rto2qa5su7g4xky92urw 102 24640 59764 58595 2026-07-08T06:54:17Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59764 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Patt}}{{keskel|{{Sõrendus|Patt.}}}} Patt on hinge peremees. Üks patt otsib teist taga. Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele). Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll. {{Ankur|Varas}}{{keskel|{{Sõrendus|Varas, vargus.}}}} Vargal varga õnn. Kõver käsi teeb uksed lahti. Varas varastab varga takka. Varas kiidab seni õnne kui köis kaelas. Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse tõlda. Port ei usu puhast ega varas vaga. Taba keelab varast, taba varjab maja. Loetud raha ei keela varga käppa. Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed. Niine võtad, rihma maksad. Kodust varast ei saa valvata. Väike varas võlla, suur tõlda. Varga vargus kaob kui vesi sõelast. Kes varga eest võib seista. Ära võta võõra vara. Vargus tuleb omal ajal valgele. Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi. Varas otsib öö hõlmast varju. Varastatud karul ei kasva karvu. Varastatud king neelab õigusega saadud raudkanna ära. Varastatud leival veri sees. Varastatud vara sulab varem (ennem) kui lumi. Varas vannub vastu kuni võllani. Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole. </poem><noinclude><references/> {{keskel|58}}</noinclude> 6mdhod9ch1dze24jet3oxi92rq8sdvv 102 24641 59765 58596 2026-07-08T06:56:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59765 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis käsi hästi käib). Mõisas lase käsi käia. {{ankur|Kelm}}{{keskel|{{Sõrendus|Kelm, petis.}}}} Kelm tüssab kõiki, olgu sõber või naaber. Kelm petab kelmi. Petis peksab iseennast. Pettusel on lõhkine kuub. Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. {{Ankur|Mõtlemine}}{{keskel|{{Sõrendus|Mõtlemine.}}}} Kuidas mõtted, nõida teod. Enne mõtle, pärast ütle. Inimene mõtleb, Jumal juhib (aitab, teab). Inimene peab enam mõtlema kui rääkima. Igaühel (mehel) ise mõtted. Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. Päeviti ela, aasta mõtle ette. {{Ankur|Kiitmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Kiitmine.}}}} Kiida koerale lihasööki. Kiida õnne, kui kitsikusest pääsed. Kiida päeva, kui magama lähed. Igamees kiidab ennast, rebane oma saba. Igamees kiidab oma kapsaid. Igamees kiidab oma, vaene kotti. Kaua kits kiitusega elab. Kiitus on rumalate lõks. Kus kiitust, seal laitust. Parem targa kiitus kui lolli laitus. Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud. </poem><noinclude><references/> {{keskel|59}}</noinclude> equkbwve6bw8lmicu1ce4dk4g4hjc0s 102 24642 59766 58597 2026-07-08T06:58:32Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59766 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb. Oma kiit ikka kõige rutemini käes. Hõiska siis, kui mäele saad. Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost. Kelm kiidab ennast, õige mees teisi. Herits kiidab ennast, õige mees teist. Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu laidetakse. Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis. Tee enne, kiida pärast. Mune enne, kaaguta siis. Hoobelda kergem kui teha. {{ankur|Laitmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Laitmine.}}}} Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja laida siis. Kui viga näed laita, siis tule ja aita. Kergem laita kui paremini teha. Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad. Üks pada sõimab teist mustaks. Pada ei ole nii must kui sõimatakse. {{Ankur|Vanne}}{{keskel|{{Sõrendus|Vanne.}}}} Vanne on varga tänu. Vanne salvab oma sünnitajat. {{Ankur|Rääkimine}}{{keskel|{{Sõrendus|Rääkimine.}}}} Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps. Rääkimine kopik, vaitolemine kaks. Räägi hundist, hunt aia taga. Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime. Parem suu sisse rääkida kui selja taga. Hea räägib paremat taga. Tea palju, räägi vähe. Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab). Kõnele muudega vähe, enesega palju. </poem><noinclude><references/> {{keskel|60}}</noinclude> 0kyfsp79xqfbohgjflszebij9x7l7wd 102 24643 59767 58598 2026-07-08T07:00:30Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59767 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel). Kus kõnelejaid, seal kuulajaid. Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab. Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. Vaitolemine kõige parem vastus. Parem vaikida kui vaielda. Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima. Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända. Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest. Lobasuul koera suu, jänese süda. Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel). {{ankur|Keel}}{{keskel|{{Sõrendus|Keel.}}}} Valekeel ajab maailma põlema. Kaja oskab iga keelt. Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra. Paha keel tõstab tüli. Libe keel kaval petis. Libe keel, kibe meel. Kuri keel teravam kui nuga. Kurja keele eest ei pääse kuhugi. Lihane keel lõikab luise kaela maha. {{Ankur|Küsimine}}{{keskel|{{Sõrendus|Küsimine.}}}} Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. Küsija suu peale ei lüüa. Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni. </poem><noinclude><references/> {{keskel|61}}</noinclude> ezogkohrdmreyrx2x85i9ilem7yd0ie 102 24644 59768 58599 2026-07-08T07:03:56Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59768 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Sõna}}{{keskel|{{Sõrendus|Sõna.}}}} Hea sõna ei tee kahju. Hea sõna leiab hea paiga. Hea sõna parem kui 100 rubla. Hea sõna sööb (võidab) võõra väe. Hullul sõnad huulte peal, targal hammaste taga. Kelle sõna kuuled, selle sulane oled. Kibe sõna kihutab vihale. Nuiaga lüüakse haavu, sõnaga lüüakse luu katki. Parem paluke leiba kui paha sõna. Parem sõna hammaste taga kui keele peal. Pööra sõna suus enne kolm korda ümber kui välja ütled. Sõna vägi suurem kui sõjavägi. Kibemest tuli, sõnast tüli. Vanasõna — vanahõbe. Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta. Vanasõnal valged jalad. Vanasõnal kuldsisu. Säde teeb suure tule, sõna suure tüli. See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea. Sõnast meest, härga sarvest. Kes vanemate sõna ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma. Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba. Lausutud sõna lagub. Hea sõna mahub igale poole. See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada. Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda. Sõna magusam hammaste taga kui suust väljas. Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad. Sõnad ei tasu võlga. Sõna murrab meeste meele. Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt. </poem><noinclude><references/> {{keskel|62}}</noinclude> ovu8fvfeqldyc703tcg3mnui3851xs1 102 24645 59769 58601 2026-07-08T07:05:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59769 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Sõna päästab, sõna sõlmib. Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam kätte. Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk. Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi. {{ankur|Jutt}}{{keskel|{{Sõrendus|Jutt.}}}} Jutt suurem kui asi. Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna. Soe tuba, magus jutt. Salajutt läheb haisema. Iga juttu ei või uskuda. Ilma jutt kui merelaine. Kuri kõne (jutt) rikub head kombed. Sel jutul ei ole otsa ega aru. Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga — ükskõik. {{Ankur|Tõde}}{{keskel|{{Sõrendus|Tõde.}}}} Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub). Tõsi tõeks, vale valeks. Tõsi kui aamen kirikus. Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk. {{Ankur|Vale}}{{keskel|{{Sõrendus|Vale.}}}} Valetaja pea suitseb. Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga). Vale on jutu jätkuks. Vale kuradi peapadi. Kes palju lobiseb, palju valetab. Ega vale vaka alla jää. Kiri ei valeta, kirjategijad valetavad. Kuulmas tõsi, nägemas vale. Tõsi kuulaja, vale nägija. </poem><noinclude><references/> {{keskel|63}}</noinclude> srh9w8wp8y389d638nbv1fz9di0q9pr 102 24646 59770 58602 2026-07-08T07:08:17Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59770 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Näputäis tõtt parem kui sületäis valet. Kes valetab, see varastab. Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma vale eest saanud? Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse. Valel lühikesed jalad (jäljed). Valekeel ajab maailma põlema. Valelik teeb rohkem keelega kui meelega. {{ankur|Tõotamine}}{{keskel|{{Sõrendus|Tõotamine, lubamine.}}}} Tõotamisel ei ole hända taga. Tõotus ajab sandi ukse eest ära. Tõotus (lubamine) ka hea mees. Lubaja hea mees, pidaja veel parem. Kerge lubada, raske täita. Kerge lubada, aga mitte anda. {{Ankur|Hoidmine}}{{keskel|{{Sõrendus|Hoidmine.}}}} Hoia suu kinni, süda jahtub ära. Hoidjal osa, kaitsjal kasu. Kes hoiab, ei õhka. Parem haava hoida kui oiata. {{Ankur|Hoiatus}}{{keskel|{{Sõrendus|Hoiatus.}}}} Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on. Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud. Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis. Ära tantsi enne kui veel pulmas pole. Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa. Ära aja kõiki püksa korraga jalga, muidu lähevad kõik katki. Ära õmble jämedat kotti siidiga. Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut maani. Ära kõnele tuule poole. </poem><noinclude><references/> {{keskel|64}}</noinclude> 8ke41ij99mtu44gc20nvrsduuy3c4kd 102 24647 59771 58677 2026-07-08T07:10:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59771 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Ära mine üle vee vett otsima. Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma. Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad. Mine vihma käest ära, satud räästa alla. Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga. Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas). Ära müü enne karu nahka kui karu käes. Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma. Ära mehi loe, vaid kaalu. Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud. Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja. Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad. Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud. Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud. Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks. Ära kiida iseennast, lase teised kiita. Ära kiida vilja enne jaani. Ära kiida suve enne sügist. Ära laida leiba ega kiida kõhtu. Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata. Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad. Ära enne hurjuta kui hunti polegi. Ära katsu koera karvust, vaid hambust. Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks. Ära usu suure saksa suud. Ära sulgi enne nopi, kui lind käes. {{ankur|Töö}}{{keskel|{{Sõrendus|Töö.}}}} Iga töö ajab oma aega taga. Iga päev toob isetööd. Iga aeg küsib oma tööd taga. </poem><noinclude><references/> {{keskel|65}}</noinclude> 8g5lk4elxnk02s9jfzupe4uzhf1hxh0 59774 59771 2026-07-08T07:20:08Z Ojassaar 4182 59774 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Ära mine üle vee vett otsima. Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma. Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad. Mine vihma käest ära, satud räästa alla. Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga. Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas). Ära müü enne karu nahka kui karu käes. Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma. Ära mehi loe, vaid kaalu. Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud. Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja. Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad. Ära kiida päeva enne, kui ta juba looja läinud. Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud. Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks. Ära kiida iseennast, lase teised kiita. Ära kiida vilja enne jaani. Ära kiida suve enne sügist. Ära laida leiba ega kiida kõhtu. Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata. Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad. Ära enne hurjuta kui hunti polegi. Ära katsu koera karvust, vaid hambust. Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks. Ära usu suure saksa suud. Ära sulgi enne nopi, kui lind käes. {{ankur|Töö}}{{keskel|{{Suurem|'''Töö.'''}}}} Iga töö ajab oma aega taga. Iga päev toob isetööd. Iga aeg küsib oma tööd taga. </poem><noinclude><references/> {{keskel|65}}</noinclude> asw91p6a1vzr8ucvt6bqiuu4ndryqci 102 24648 59772 58605 2026-07-08T07:13:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59772 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga. Hulk teeb hulga töö. Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse; Heal tööl käib kasu kannul. Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab. Piskust tööst saab enam kui suurest seisust. Mida rohkem aega, seda parem töö. Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta. Tõmba hinge, tee tööd. Kui tööd teed, tee, et tänatakse. Kuidas töö, nõnda palk. Käed teevad tööd, pea toidab. Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale. Tuim tööle, kärme suule. Iga (kõik) katsetöö on raske. Kel pole tööd, otsib tööd. Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis. Töö tehtud, hea hingata. Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad. Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata). Parem oma riide soe, kui teise töö soe. Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones. Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees. Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost. Töö kiidab iseennast. Töö kiidab tegijat, loom loojat. Töö maksab kopika, amet kaks. Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta. Töö õpetab tegijat. Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks). Töötegijale teng, hoolekandjale kaks. Töö teisele, õpetus omale. </poem><noinclude><references/> {{keskel|66}}</noinclude> gh8hhrelslzgugul3urxg04bc8nfqdy 102 24649 59773 58606 2026-07-08T07:16:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59773 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kelle käsi liigub, selle suu maigub. Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd. Hakka peast kinni, saad sabasse. Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma. Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. Kuidas pakk, nõnda talb. Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. Esimene vasikas läheb ikka aia taha. Sirbi järele käib ader. Tööl viha juur, aga magus vili. Tööta ei saa ükski süüa. Töö töö ajal, jutt jutu ajal. Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad. Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kui tööd teed, tee, et tänatakse. Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole. Mis aitab istumine, kui ei aita astumine. Pikk vikat niidab laia kaare. Päiline vaatab, päeva peale, süda kütab külimitu peale. Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga. Kes tööd teeb, leiba leiab. Kes tööd teeb, mustaks saab. Kes tööd teeb, on rikas ja nõid. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga. {{Ankur|Tegemine}}{{keskel|{{Sõrendus|Tegemine.}}}} Tee tööd ja kinnita vööd. Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva. Tee tööd ja palu Jumalat. Tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal. </poem><noinclude><references/> {{keskel|67}}</noinclude> 8r8qeso42jr5unpyjyb4vd5r2wg1s1l 102 24650 59775 58608 2026-07-08T07:36:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59775 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga. Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei töö malkagi. Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi. Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi. Tegijal tööd, magajal und. Tegija saab ikka tehtust (tehist), magaja ei marjukest. Mõnda juhtub tegijal, magajal ei midagi. Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja. Kes palju teeb, see palju saab. Salaja tehakse, avalikult nähakse. Üks teeb kõikidele, kõik ühele. Kuidas käsi teeb, nõnda kael kannab. Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe). Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma. Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole. Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka. Tee head või kurja, leiad head või kurja eest. Tee ise, teeta teisi, käi ise ja käse muid. Kukk tegema, härg sööma. Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast. Tee tööd higiga, sööd leiba himuga. Kus tegijaid, seal nägijaid. Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi. Pudelid on — purjutada, Kurjad naised — hurjutada, Neiud noored — noppida, Koerad aga — kolkida. {{Ankur|Pesemine}}{{keskel|{{Sõrendus|Pesemine.}}}} Pese kasukat, aga ära tee märjaks. Pesule suvel suuri uhtumisi, talvel targu väänamista. </poem><noinclude><references/> {{keskel|68}}</noinclude> iotwkmexm5t2c0qdeubce6k0hmb2nvq 102 24651 59776 58609 2026-07-08T07:40:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59776 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem> {{ankur|Vaev}}{{keskel|{{Sõrendus|Vaev}}.}} Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas. Vaev on vanaks saada, vanana hea põli elada. Vaev teeb vanaks ja mure mustaks. Enam vaeva ähkijal kui väljapühkijal. Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe. {{Ankur|Amet}}{{keskel|{{Sõrendus|Amet}}.}} Amet ei küsi leiba. Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota. Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees. Amet kõik, mis leiba annab. Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas. Ametmees armas mees, kalamees kallis mees. Ametmees leiab leiba igal pool. Ametil kuldpõhi all. Kel amet, sel leiba. Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust. Kui ametmees magab, amet varnas, kui põllumees magab, kasvab vili põllul. Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees. Rublane nimi, kopikane amet. Üheksa ametit, kümnes nälg. Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja. Hulk kokki, lahja leem. {{Ankur|Põld}}{{keskel|{{Sõrendus|Põld}}.}} Kuidas põldu harid, nõnda põld sulle tasub. Kes põldu toidab, seda toidab põld jälle. Põld põline toitja. Anna põllule, põld annab sinule. Põld põllumehe piimalehm. </poem><noinclude><references/> {{keskel|69}}</noinclude> 77u7e7yyyd7ppvpqw40fglbpgvgf5ls 102 24652 59777 58610 2026-07-08T07:42:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59777 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><poem>Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba. Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud. Söötinud põld tahab teravat äket. Oma põld, oma põrsas. Enne talve küntud, pool rammutud. Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel. Heinamaa on põllu peremees (ema). Sõnnik põllumehe kuld. {{ankur|Oras}}{{keskel|{{Sõrendus|Oras}}.}} Oras ei ole veel salves. Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest. {{Ankur|Külv}}{{keskel|{{Sõrendus|Külv, lõikus}}.}} Kuidas küli, nõnda vili. Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad. Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi. Rohunina tärkab, künnimees ärkab. Lõikuse ajal on kannad kurdid. Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab. Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva. Iga vili saab omal ajal küpseks. {{Ankur|Pill}}{{keskel|{{Sõrendus|Pill}}.}} Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi. Pilliga viidi, pisarail toodi. Pill pika ilu järele (pikast ilust tõuseb pill), lall laia rõõmu peale. </poem><noinclude><references/> {{keskel|70}}</noinclude> 3plmlsh6qwdo9mmj1mnp1fkuoi2fof3 102 24673 59707 58646 2026-07-07T15:01:19Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59707 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude> {{keskel|J. Mällo trükk, Tartus.}}<noinclude><references/></noinclude> s1nbdest1e5d2hlr3ovy86z61b2e4rs 104 24940 59785 59437 2026-07-08T09:33:56Z Ojassaar 4182 59785 proofread-index text/x-wiki {{:MediaWiki:Proofreadpage_index_template |Autor=[[Autor:Oskar Luts|Oskar Luts]] |Pealkiri=[[Kevade]] |Aasta=1912 |Väljaandja=Postimees |Tõlkija= |Päritolu=djvu |Pilt=1 |Leheküljed=<pagelist 1=Cover 2=- 3=3 158=-/> |Märkused= |Sisu= }} ls26wt9p9j3sptfub9hhdgvw5759v13 59786 59785 2026-07-08T09:41:08Z Ojassaar 4182 59786 proofread-index text/x-wiki {{:MediaWiki:Proofreadpage_index_template |Autor=[[Autor:Oskar Luts|Oskar Luts]] |Pealkiri=[[Kevade I]] |Aasta=1912 |Väljaandja=Postimees |Tõlkija= |Päritolu=djvu |Pilt=1 |Leheküljed=<pagelist 1=Cover 2=- 3=3 158=-/> |Märkused= |Sisu= }} 5vim046zb4bgxmynisqd92j5g03l1ha 102 25052 59779 59701 2026-07-08T08:30:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59779 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|I.}} Kui Arno isaga koolimajasse jõudis, olid tunnid juba peale hakanud. Kooliõpetaja kutsus mõlemad oma tuppa, rääkis nendega natuke aega, käskis Arnot hoolas ja korralik olla, ja seadis tema siis pinki ühe pikkade juustega poisi kõrwale istuma. Siis andis kooliõpetaja talle raamatust midagi kirjutada ja Arnol ei olnud nüüd enam aega muu peale mõtelda. Ta wõttis tahwli ja hakkas kirjutama. Kui ta umbes paar rida oli kirjutanud, kumardas pikkade juustega poiss tema kõrwa juurde ja küsis sosinal: „Mis koolmeister ütles, kui teie tema tuas olite?“ Arno teadis, et tunni ajal kõnelda ei tohi, waatas esite aralt kooliõpetaja poole ja wastas siis: „Ah, ei kedagi...“ Aga teine ei jäänud sellega rahule. Küsija pani krihwli käest, nuuskas nina ja sosistas uueste: „Kas koolmeister ei ütelnud, et koolis indianlaste juttusid lugeda ei tohi?“ „Ei ütelnud.“ „Oi, minule ütles küll. Mul oli ka suur pakk neid ühes, praegugi teised kapis. Kas sa oled lugenud „Amerika metsadest“? Waata, kus oli ikka mees: kaheteistkümne punanaha wastu wõitles üksipäini. Jaah...“ „Kes see oli?“<noinclude><references/></noinclude> 9jrusuap2vw1ge2w1s4y7jbwe4zsi1x 102 25053 59778 59702 2026-07-08T08:19:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59778 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|O. LUTS}} {{keskel|{{xxx-suurem|KEWADE}}}} {{keskel|PILDIKESED KOOLIPÕLWEST}} {{keskel|{{suurem|I}}}} {{väiksem|EESTI KIRJASTUSE-ÜHISUSE „POSTIMEHE“ TRÜKK, TARTUS}}<noinclude><references/></noinclude> rjm9rgnvkxszs2mhake2aznyq66bvq3 102 25055 59780 2026-07-08T08:38:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59780 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Kentuki Lõwi.“ Arno pani krihwli käest ja waatas oma seltsilisele esimest korda otsa. Sellel oli rõugearmiline nägu ja nina paremale poole natuke wiltu. Walkjaskollakad juuksed olid hästi sasis. „Küll ta on nendega hädas, kui ta neid sugema hakkab,“ arwas Arno. Seltsimees ei annud aga palju aega ennast waadelda. Ta läks kord-korralt rahutumaks, pööras ennast igasse külge, nagu oherd, ja näitas, nagu oleks koolitöö temale hoopis kõrwaline asi, nagu ei oleks temal selleks praegu sugugi aega. „Toots, mis sa seal jälle rähkled?“ See tuli kooliõpetaja poolt. Arno ehmatas, kahmas krihwli kätte ja hakkas ruttu kirjutama. Toots, kes oma seljataguse naabriga parajaste ühte kaelamurdwat küsimust indianlaste üle arutas, tõusis pikse kiirusega püsti. „Ei midagi... Peterson küsis, kudas Wene keeli jätt kirjutatakse.“ „Soo, ja sina näitasid?“ „Mina näitasin jah. Tema, narr, oli hoopis waleste teinud.“ „Jajah, seda küll. Aga wahest on klassis weel mõni, kes jätti kirjutada ei mõista. Toots, sa tule õige ja kirjuta suure tahwli peale, siis näewad kõik.“ Tootsi näo üle lendas imelik wari. Tahwli juurde minek ei näidanud talle sugugi meeldiwat. „No tule, tule!“ kordas kooliõpetaja. Seal nägi õnnetu hing, et teda enam ükski maapealne wägi ei päästa. Oma wiimases hingeahastuses pööras ta enese Arno poole, kes kõike seda lugu salaja pealt kuulas, ja sosistas talle ruttu:<noinclude><references/></noinclude> i46aw396dj3mfxzfdvt9ekewci5cyfz 102 25056 59781 2026-07-08T08:43:01Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59781 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Näita, kudas on, näita, kudas on!“ Arno tegi oma tahwli peale määratu suure jätti. Kohe läks Toots, täis põrutawat iseteadwust, suure klassitahwli juurde ja maalis sinna, mis nõuti. Siis wiskas ta wäljakutsuwa pilgu üle terwe klassi, just kui oleks ta ütelda tahtnud: „Mis te's õige arwate: et ei tea wist, kudas jätt kirjutatakse?“ Ja kõikide pilgud wastasid: „Ja, ja, tead küll, Toots.“ Aga keegi oli siiski olemas, kes natuke teisiti arwas, kui kõik muud — kooliõpetaja. See tuli, nagu kurjast juhitud, otse Arno tahwli juurde, silmas seal ühte niisamasugust elukat, kui suure tahwli peal, ja kuri kahtlus ärkas temas. Ta pööras enese Tootsi poole. „Ütle, Toots, kas sul weel mõni wale tagawaraks on? Kui on, siis lase aga tulla kõik ühe korraga.“ „Mis wale?“ küsis Toots. Tema nägu oli nii süüta, et ta igale inimesele pisarad silmi oleks pidanud ajama, kellel wähegi ristiinimese werd südames. Aga et kooliõpetaja hoopis südameta inimene oli, siis ei tulnud temale ikka pisaraid silmi, ega teinud ta ka piinamisele lõppu. „Peterson, kas sa küsisid Tootsi käest, kudas jätt kirjutatakse?“ Toots andis Petersonile silmadega märku, et ta jaatawalt wastaks, aga kahjuks ei mõjunud see. „Nooja, seda ma arwasin kah. Mis ta's rääkis sulle?“ „Toots ütles, et tema ei saa aru, kudas indianlased nii ruttu skalperida wõiwad; et ühekorra, kui tema ühte lõpnud kassi tahtnud —“<noinclude><references/></noinclude> bqdcdtk2ynjpsm5li0d3ho0n7so2dk4 102 25057 59782 2026-07-08T09:10:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: 'Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks su... 59782 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude>Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ {{ankur|II}}{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele, (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. {{lt/a}} Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast<noinclude><references/></noinclude> ctws3tsohfx85kpxd526f8lz8rfrtrd 59784 59782 2026-07-08T09:31:16Z Ojassaar 4182 59784 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk1"/>Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{ankur|II}}{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele, (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. {{lt/a}} Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> f9fr6s56g9igp3x6dplxnv8eyvstktw 102 25058 59783 2026-07-08T09:15:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: 'mööda ja astus talle jala peale. Sööja ei pannud seda suuremat tähelegi, ümises aga korra: „Õige pimesikk!“ ja sõi edasi. {{lt/l}} Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üleüldist tähelpanemist enese peale tõmbawat. Ta käis uhkete sammudega ees, tema järel suur kari teisi, kes kõik nurusid: „Näita'nd, Kiir, näita!“ Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et ta...' 59783 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude>mööda ja astus talle jala peale. Sööja ei pannud seda suuremat tähelegi, ümises aga korra: „Õige pimesikk!“ ja sõi edasi. {{lt/l}} Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üleüldist tähelpanemist enese peale tõmbawat. Ta käis uhkete sammudega ees, tema järel suur kari teisi, kes kõik nurusid: „Näita'nd, Kiir, näita!“ Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati. Ahju lähedal oli kaunis hulgake poissa. Neile rääkis üks hirgi näoga, elawate silmadega seltsiline wäga saladuslise näoga järgmist: „Kasta ani sulg piima sisse, kirjuta puhta paberilehe peale oma nimi, lase kuuma triikrauaga üle, küll sa siis näed.“ Selle peale wastas keegi kuuljatest: „Uh! Käärik, sa ajad päris hirmu peale.“ Tüdrukute pool oli hoopis waiksem. Need ajasid pead kokku, sosistasid ja kõhistasid naerda. {{lt/a}} Edasi ei olnud Arnol aega waadelda, Keegi jooksis mürinal temast mööda, selle järele weel teine, ja algas metsik jaht: ees surmani ehmatanud Peterson, tema kannul werejanulise näoga Toots. Toots hoidis mõlemad käed rusikas, ähwardas põgenejale järele ja sõnas aina: „Küll ma sulle näitan, küll ma sulle näitan! Wõi tema läheb kaebama!“ Peterson jälle, ära nähes, et teda ainult kiired putked wõiwad päästa, pani neile täie auru peale. Ja edasi läks hirmus põgenemine ja tagaajamine üle pinkide, üle pingis istujate peade, üle kooliõpetaja kantsli, magamisetuppa, üle sängide, patjade, uueste klassituppa tagasi ja nii ikka edasi. Kuid<noinclude><references/></noinclude> 3h2b3vhqb5t1qpqyzws6p06livi896k 0 25059 59787 2026-07-08T09:46:10Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = Kevade I | autor = Oskar Luts | vikipeedia = Kevade}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' include = 2/> {{Täiendsisukord|1=<div class="center"> [[/I|&nbsp;I&nbsp;]] · [[/II|&nbsp;II&nbsp;]] · [[/III/]] · [[/IV/]] · [[/V/]] · [[/VI/]] · [[/VII/]] · [[/VIII/]] · [[/IX/]] · [[/X/]]<br />[[/XI/]] · [[/XII/]] · [[/XIII/]] · [[/XIV/]] · [[/XV/]] · [[/XVI/]] · [[/XVII/]] · [[/XVIII/]] · [[/XIX/]] · [[/XX/]]<br />[[/XXI/]] · [[/XXII/]]...' 59787 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = Kevade I | autor = Oskar Luts | vikipeedia = Kevade}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' include = 2/> {{Täiendsisukord|1=<div class="center"> [[/I|&nbsp;I&nbsp;]] · [[/II|&nbsp;II&nbsp;]] · [[/III/]] · [[/IV/]] · [[/V/]] · [[/VI/]] · [[/VII/]] · [[/VIII/]] · [[/IX/]] · [[/X/]]<br />[[/XI/]] · [[/XII/]] · [[/XIII/]] · [[/XIV/]] · [[/XV/]] · [[/XVI/]] · [[/XVII/]] · [[/XVIII/]] · [[/XIX/]] · [[/XX/]]<br />[[/XXI/]] · [[/XXII/]] · [[/XXIII/]] </div>}} c67j3tirm3rargkd1ngymal21hqq84m 0 25060 59788 2026-07-08T09:51:09Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]]| järgmine=[[../II|II]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=3 to=6 tosection=ptk1 />' 59788 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]]| järgmine=[[../II|II]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=3 to=6 tosection=ptk1 /> 6xb8c2l516xdex1z3cvtw3xex5tr0eb