Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 25052 59789 59779 2026-07-08T14:00:02Z Ojassaar 4182 59789 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{suurem|I.}}}} Kui Arno isaga koolimajasse jõudis, olid tunnid juba peale hakanud. Kooliõpetaja kutsus mõlemad oma tuppa, rääkis nendega natuke aega, käskis Arnot hoolas ja korralik olla, ja seadis tema siis pinki ühe pikkade juustega poisi kõrwale istuma. Siis andis kooliõpetaja talle raamatust midagi kirjutada ja Arnol ei olnud nüüd enam aega muu peale mõtelda. Ta wõttis tahwli ja hakkas kirjutama. Kui ta umbes paar rida oli kirjutanud, kumardas pikkade juustega poiss tema kõrwa juurde ja küsis sosinal: „Mis koolmeister ütles, kui teie tema tuas olite?“ Arno teadis, et tunni ajal kõnelda ei tohi, waatas esite aralt kooliõpetaja poole ja wastas siis: „Ah, ei kedagi...“ Aga teine ei jäänud sellega rahule. Küsija pani krihwli käest, nuuskas nina ja sosistas uueste: „Kas koolmeister ei ütelnud, et koolis indianlaste juttusid lugeda ei tohi?“ „Ei ütelnud.“ „Oi, minule ütles küll. Mul oli ka suur pakk neid ühes, praegugi teised kapis. Kas sa oled lugenud „Amerika metsadest“? Waata, kus oli ikka mees: kaheteistkümne punanaha wastu wõitles üksipäini. Jaah...“ „Kes see oli?“<noinclude><references/></noinclude> t8v32djkj3a2c6ydmvt51mht6qrsrs7 102 25055 59790 59780 2026-07-08T14:02:39Z Ojassaar 4182 59790 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kentuki Lõwi.“ Arno pani krihwli käest ja waatas oma seltsilisele esimest korda otsa. Sellel oli rõugearmiline nägu ja nina paremale poole natuke wiltu. Walkjaskollakad juuksed olid hästi sasis. „Küll ta on nendega hädas, kui ta neid sugema hakkab,“ arwas Arno. Seltsimees ei annud aga palju aega ennast waadelda. Ta läks kord-korralt rahutumaks, pööras ennast igasse külge, nagu oherd, ja näitas, nagu oleks koolitöö temale hoopis kõrwaline asi, nagu ei oleks temal selleks praegu sugugi aega. „Toots, mis sa seal jälle rähkled?“ See tuli kooliõpetaja poolt. Arno ehmatas, kahmas krihwli kätte ja hakkas ruttu kirjutama. Toots, kes oma seljataguse naabriga parajaste ühte kaelamurdwat küsimust indianlaste üle arutas, tõusis pikse kiirusega püsti. „Ei midagi... Peterson küsis, kudas Wene keeli jätt kirjutatakse.“ „Soo, ja sina näitasid?“ „Mina näitasin jah. Tema, narr, oli hoopis waleste teinud.“ „Jajah, seda küll. Aga wahest on klassis weel mõni, kes jätti kirjutada ei mõista. Toots, sa tule õige ja kirjuta suure tahwli peale, siis näewad kõik.“ Tootsi näo üle lendas imelik wari. Tahwli juurde minek ei näidanud talle sugugi meeldiwat. „No tule, tule!“ kordas kooliõpetaja. Seal nägi õnnetu hing, et teda enam ükski maapealne wägi ei päästa. Oma wiimases hingeahastuses pööras ta enese Arno poole, kes kõike seda lugu salaja pealt kuulas, ja sosistas talle ruttu:<noinclude><references/></noinclude> pcj2fnm933w5ovxf22hw8cs0nq4mz97 102 25056 59791 59781 2026-07-08T14:03:00Z Ojassaar 4182 59791 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Näita, kudas on, näita, kudas on!“ Arno tegi oma tahwli peale määratu suure jätti. Kohe läks Toots, täis põrutawat iseteadwust, suure klassitahwli juurde ja maalis sinna, mis nõuti. Siis wiskas ta wäljakutsuwa pilgu üle terwe klassi, just kui oleks ta ütelda tahtnud: „Mis te's õige arwate: et ei tea wist, kudas jätt kirjutatakse?“ Ja kõikide pilgud wastasid: „Ja, ja, tead küll, Toots.“ Aga keegi oli siiski olemas, kes natuke teisiti arwas, kui kõik muud — kooliõpetaja. See tuli, nagu kurjast juhitud, otse Arno tahwli juurde, silmas seal ühte niisamasugust elukat, kui suure tahwli peal, ja kuri kahtlus ärkas temas. Ta pööras enese Tootsi poole. „Ütle, Toots, kas sul weel mõni wale tagawaraks on? Kui on, siis lase aga tulla kõik ühe korraga.“ „Mis wale?“ küsis Toots. Tema nägu oli nii süüta, et ta igale inimesele pisarad silmi oleks pidanud ajama, kellel wähegi ristiinimese werd südames. Aga et kooliõpetaja hoopis südameta inimene oli, siis ei tulnud temale ikka pisaraid silmi, ega teinud ta ka piinamisele lõppu. „Peterson, kas sa küsisid Tootsi käest, kudas jätt kirjutatakse?“ Toots andis Petersonile silmadega märku, et ta jaatawalt wastaks, aga kahjuks ei mõjunud see. „Nooja, seda ma arwasin kah. Mis ta's rääkis sulle?“ „Toots ütles, et tema ei saa aru, kudas indianlased nii ruttu skalperida wõiwad; et ühekorra, kui tema ühte lõpnud kassi tahtnud —“<noinclude><references/></noinclude> jdp9tfwysqqd1k4cg1dpbzsda9wfaq7 102 25057 59792 59784 2026-07-08T14:03:47Z Ojassaar 4182 59792 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk1"/><nowiki/> Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{ankur|II}}{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele, (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> ao0pvmvpu7sxbg63j2u2f8i14k21v1g 59793 59792 2026-07-08T14:06:02Z Ojassaar 4182 59793 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk1"/>Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{ankur|II}}{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele, (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> o1fcgl6iabes50m5athzxec43ssx6i9 59794 59793 2026-07-08T14:12:58Z Ojassaar 4182 59794 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk1"/>Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{ankur|II}}{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele, (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> 4y80irnlzaadjtehiy3qpfkc0ooywfw 59795 59794 2026-07-08T14:18:47Z Ojassaar 4182 59795 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk1"/>Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele, (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> olq6qxkj1jfsg8bwe1ucpuytcsw2hj4 59796 59795 2026-07-08T14:21:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59796 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk1"/>Peterson edasi ei saa, sest kogu klass naerab laginal. Toots näitab äraandjale salaja rusikat ja wannub mõttes hirmust kättemaksmist. Ta pannakse waletamise eest teise tunni alguseni nurka seisma. Arnot pani kõige rohkem see asjalugu imestama, et Toots, kes ometi niipalju lugenud oli, ja kes Kentuki Lõwist kõnelda teadis, lihtsat Wene keeli jätti kirjutada ei mõistnud. Ja edasi arwas ta: „Ega ikka niiwiisi waletada ei wõi. See Toots wist ikka on üks suur wõrukael.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{keskel|{{suurem|II.}}}} Wahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis, nagu sipelga pesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleks nad kartnud kuhugile hiljaks jääda. Arno hoidis ennast kartlikult seina lähedale. Arno oli weel wõõras, ja see kirju, liikuw kogu pani tema pea ringi käima. Ainus tuttaw, keda ta silmas, oli Raja Teele. (Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahwas hüüdis teda ikka lühidalt Teeleks.) Sellesama punapõselise ja walkjajuukselise Teele wanemad, ja Arno wanemad olid peaaegu üleaedsed, sellepärast tundis Arno teda. Arno oleks hea meelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näidanud tema arust kõlbawat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte, nagu lambad, ja just nende hulka minna, ei olnud Arno arwates ilus. Ta toetas ennast seina najale ja waatas. Seal oli tugew, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühe jala pealt teise peale ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises — raswane lihakamakas. Keegi läks temast <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> kvkjdm39ud0dq7vl6ptsjj9g5gdslx4 102 25058 59797 59783 2026-07-08T14:23:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59797 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>mööda ja astus talle jala peale. Sööja ei pannud seda suuremat tähelegi, ümises aga korra: „Õige pimesikk!“ ja sõi edasi. Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üleüldist tähelpanemist enese peale tõmbawat. Ta käis uhkete sammudega ees, tema järel suur kari teisi, kes kõik nurusid: „Näita'nd, Kiir, näita!“ Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati. Ahju lähedal oli kaunis hulgake poissa. Neile rääkis üks nirgi näoga, elawate silmadega seltsiline wäga saladuslise näoga järgmist: „Kasta ani sulg piima sisse, kirjuta puhta paberilehe peale oma nimi, lase kuuma triikrauaga üle, küll sa siis näed.“ Selle peale wastas keegi kuuljatest: „Uh! Käärik, sa ajad päris hirmu peale.“ Tüdrukute pool oli hoopis waiksem. Need ajasid pead kokku, sosistasid ja kõhistasid naerda. Edasi ei olnud Arnol aega waadelda, Keegi jooksis mürinal temast mööda, selle järele weel teine, ja algas metsik jaht: ees surmani ehmatanud Peterson, tema kannul werejanulise näoga Toots. Toots hoidis mõlemad käed rusikas, ähwardas põgenejale järele ja sõnas aina: „Küll ma sulle näitan, küll ma sulle näitan! Wõi tema läheb kaebama!“ Peterson jälle, ära nähes, et teda ainult kiired putked wõiwad päästa, pani neile täie auru peale. Ja edasi läks hirmus põgenemine ja tagaajamine üle pinkide, üle pingis istujate peade, üle kooliõpetaja kantsli, magamisetuppa, üle sängide, patjade, uueste klassituppa tagasi ja nii ikka edasi. Kuid<noinclude><references/></noinclude> 96lqbqel7e72y5uy1xjzky9iq21fkso 102 25061 59798 2026-07-08T14:27:37Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59798 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kaua jõuad sa põgeneda, oh surelik, kui keegi sind taga kihutab, kes pealaest suure warbani kättemaksmise himust täidetud on. Sellesamast sai ka Peterson aru ja jäi lõõtsudes seisma. Tal näis üks teine pääsemise plaan peast läbi käiwat. „Toots, ma ostan su nua ära. Ära'nd mängi, näh! Kuuled, ma ostan su korgitseriga nua ära.“ Läks weel natuke aega mööda, Tootsi wiha jahtus, jahtus. Weel paar silmapilku — ja mõlemad wihamehed kauplesid elu ja surma peal korgitseriga nua pärast. Kell kõlises. Uus tund algas. See oli rehkenduse-tund. Enne kui Toots nurka läks, kus ta ju ikka weel seisma pidi, tähendas ta Arnole: „Ma saan küll kõik, aga ei rehkenduse sunnikut mu pea küll ei wõta.“ Tal oli õigus. Temal olid wäga laialised teadmised, tema tundis kokku- ja mahaarwamist, kaswatamist ja jagamist, aga kõige selle juures oli tal üks paha wiga: tema ei teadnud midagi õieti. Kui ta rehkendama hakkas, wõttis ta kõik need neli korraga käsile, ja need neli läksid tal pärast käes nii sassi, nagu Kört-Pärtli särk pühapäewa hommikul. Kooliõpetaja ütles niisuguse teguwiisi kohta: „Toots, sul on kõik nagu pudru ja kapsad segamine.“ Siis kutsuti Arno tahwli juurde. See oli jälle hoopis wastuoksa: see teadis kõik, mis tema käest küsiti. Kui ta oma koha peale tagasi läks, oli tal natuke piinlik, et ta nii hästi oli wastanud. Tal hakkas oma naabrist, Tootsist, kahju, kes kõige oma tarkuse peale waatamata, rehkendusest, mis ju tema meelest nii kaunis kerge näis olewat, aru ei saanud.<noinclude><references/></noinclude> kr22b22o8044fojcinwjig8uj2bw5cr 102 25062 59799 2026-07-08T14:33:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59799 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk2"/>Järgmised tunnid ja waheajad läksid ilma suuremate sündmusteta mööda. Mis wast nimetada wõiks, oleks see, et Toots ühe oma kooliõe kleidi katki rebis, rahakoti ära wahetas, aknaruudu katki lõi ja kolitoa taha tule tegi. Kui ta tule juures istus, ütles ta, et Kentuki Lõwi just niisama olla teinud, kui ta indianlaste eest põgenemisel oli. Siis weel see, et Arno mõne kooliwenna kohta teateid sai. Näituseks — paks poiss, kes liha sõi, ja kellele jala peale astuti, oli Tõnisson. Nutuse näoga ja punaste silmadega, see, kelle käest mõned naerdes küsisid: „Poiss, kus su isa on?“ ja mis peale teised kohe wastasid: „Isa metsas, saba seljas“, — see oli Wisak. Punaste juustega Kiirel, kellel uutmoodi sulepea oli, ja kes nööpsaabastega käis, üteldi kodus imelik mänguriist olewat: kääna aga üles ja kohe räägib nagu inimene ja laulab nagu lind. Mats Raud, pisike poisi-jõmps, tahtnud minewal aastal jala linna, tädile külasse minna; wõtnud leiwakoti selga ja ütelnud: „Nüüd lähen!“ Nende ja muude tähtsate uudistega sammus Arno peale tundide lõppu kodu poole. Tee peal sai ta Raja Teelele järele. Mõlemad läksid esite näost punaseks, sammusid tüki maad sõna lausumata edasi, aga wiimati siis ikka hakasid kõnelema. <section end="ptk2"/> <section begin="ptk3"/>{{keskel|{{suurem|III.}}}} „Mispärast sa nüüd alles kooli tulid? Meie tulime juba minewa nädal,“ algas Teele. „Haige olin, ei saanud ennem tulla.“ <section end="ptk3"/><noinclude><references/></noinclude> p5y6dwby2hg7az2by6dp27q80xro4e6 0 25063 59800 2026-07-08T14:39:17Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../I|I]] | järgmine=[[../III|III]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=6 fromsection=ptk2 to=9 tosection=ptk2 />' 59800 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../I|I]] | järgmine=[[../III|III]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=6 fromsection=ptk2 to=9 tosection=ptk2 /> ogbt790qkaj0py4es5rj70fs109qf0i 102 25064 59801 2026-07-08T14:43:29Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59801 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Siis oli jälle waikus, ja siis küsis Teele: „Mis haigus sul oli? Kas särlakid?“ „Ei olnud särlakid. Pea walutas ja palawik oli kah. Ema arwas esite küll, et on särlakid, aga ei olnud.“ „Aga särlakid on hirmus haigus: kes korra haigeks jääb, ega see enam terweks ei saagi.“ „Noh, saawad ikka kah. Meil oli sulane, sai terweks küll.“ „Ah, sulane oli haige? No, kas sa ei kartnud kah, et sinule külge hakkab?“ „Ei. Ema ütles, et kui hakkab, siis hakkab, et siis ei ole sinna midagi parata. Aga et ei maksa karta, siis ei ole wiga midagi, et kes nii wäga kardab, sellele just hakkabki külge.“ „Kõige parem on kadaka suitsu teha, siis ei hakka kunagi.“ „Jah, seda ütles minu ema kah.“ Teekäijad läksid jälle waikides edasi; mõlemil lõppes jutt otsa. Arnot piinas weel kartus, et ta wahest kogemata midagi ütleb, mis Teelele ei meeldi. Wiimati siis ei arwanud ta selles midagi paha olewat, kui ta küsis: „Noh, kudas koolis läheb kah?“ „Wäga hästi. Wene keel on aga raske.“ „Wene keel? Kas Wene keel siis raske on?“ „Minule on ta küll hirmus raske.“ Arno imestas teise otsekohesuse üle, Tema ei oleks Teelele miski hinna eest ütelda julenud, et temale miski raske on. Aga nüüd, kus teine oma otsekohesusega ees läks, oli see tema püha kohus, mõnda oma wigadest Teelele usaldada. Ta mõtles ja mõtles, missugust õpeasja ta oma arust raskeks peaks nimetama, ei jäänud aga ühegi peale peatama, waid kahmas umbes:<noinclude><references/></noinclude> jybbbw6bm021kkitvsjesqenc7df8oy 102 25065 59802 2026-07-08T14:52:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59802 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Minule on rehkendus raske.“ „Kudas? Sa mõistsid ju täna wäga hästi,“ „Ja, aga ...“ Arno sai aru, et rehkendust ei oleks maksnud ütetda, et rehkenduse asemel oleks ju kah Wene keelt wõinud nimetada, aga noh, nüüd oli see juba hilja. Ja tal oli täna juba teist korda piinlik, et ta rehkendust nii hästi mõistis: esiteks Tootsi kõrwal ja nüüd siin. Ta katsus oma wabanduseks midagi ütelda, aga ei leidnud muud, kui: „Ei olnud kedagi ...“ Aga Teele ei lasknud ennast sellest eksitada. See tüdruku-pagan läks aeg-ajalt julgemaks, ja kui ta jälle rääkima hakkas, siis kõlas tema hääl nii kindlalt, et Arno juba kartma hakkas, kas Teele tema peale mitte pahane ei ole. „Muidugi mõistsid hästi,“ ütles Teele. „Sa mõistad alati hästi, kõik ütlewad seda, et sa tark poiss oled.“ „Kesse ütleb ...“ wastas Arno niisuguse häälega, nagu tõrjuks ta mõnda laimujuttu tagasi. „Kõik ütlewad.“ „Oh ... Mis seal 'nd ...“ Peale lühikese waheaja küsis Teele jälle: „Kas see tõsi on, et isa sind linna kooli tabab panna?“ Arno teadis wäga hästi, et isal see nõu on, aga tema oli umbusklik poiss ja ei ütelnud naljalt wälja, mis ta mõtles. Esiteks kartis ta, et teised naerma hakkawad, teiseks ei tahtnud ta, et teised, kui nad just naerma ei hakka, siis ometi üht-teist nõuawad ja usutawad, ja kolmandaks ei olnud Arno ülepea kuigi suur jutumees. No, aga Teelele oli siiski waja wastata. Ja õigust oli waja rääkida, sest Teele oli ise otsekohene tüdruk ja<noinclude><references/></noinclude> so6yabzv848hr6emgqjil9klt8fmxav 102 25066 59803 2026-07-08T14:57:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59803 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> ütles, näed, temale kohe lausa wälja, et Wene keel on hirmus raske. Nii siis — waja oli ka otsekohene olla. Esimene ütelus läks ju nii kui nii luhta; Teele ei wõinud ju milgi kombel uskuma jääda, et Arnole rehkendus raske oli. Seda oli nüüd waja heaks teha. Ta wastas: „Ei tea ... Kui ma hästi õpin, wõib olla, ehk paneb mind siis linna kooli.“ „Paneb jah. Mis sellest weel rääkida,“ ütles Teele kindlalt, ja natukese aja pärast tuli ta uue küsimisega: „Aga ütle, kelleks sa tahad saada?“ „Oh, ei tea ...“ „Miks sa ei tea. Kui sa linna kooli lähed, siis pead sa ju teadma, kelleks sa tahad saada. Ütle, kelleks?“ „Ei tea ...“ „Waata, miks sa ei tea; sa ei taha aga ütelda. Ütle ometi, siis mina ütlen ka, kelleks mina tahan. Ütle!“ „Ei kellekski.“ „Waata nüüd! Mis sa sellest siis salgad, ma saan ju nii kui nii teada. Kui sa ei ütle, ma küsin sinu ema käest.“ See pisike tüdruku-jõmps ajas peale nagu uni. Kuid see ei oleks weel ikkagi Arno kangekaelust murda jõudnud, kui seda toredat lubamist poleks olnud: „Kui sa ütled, ma ütlen kah, kelleks mina tahan.“ Nii aitas pealeajamine ühelt poolt ja uudishimu teiselt poolt, ja wiimaks küsis Arno: „Aga kui mina ütlen, kas sina kah ütled siis?“ „Miks ma ei ütle.“ „No ma ütlen siis — kooliõpetajaks tahan.“<noinclude><references/></noinclude> b4azbss2cx7tpq0q1cfq6raxuahqf48 59805 59803 2026-07-08T15:04:15Z Ojassaar 4182 59805 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ütles, näed, temale kohe lausa wälja, et Wene keel on hirmus raske. Nii siis — waja oli ka otsekohene olla. Esimene ütelus läks ju nii kui nii luhta; Teele ei wõinud ju milgi kombel uskuma jääda, et Arnole rehkendus raske oli. Seda oli nüüd waja heaks teha. Ta wastas: „Ei tea ... Kui ma hästi õpin, wõib olla, ehk paneb mind siis linna kooli.“ „Paneb jah. Mis sellest weel rääkida,“ ütles Teele kindlalt, ja natukese aja pärast tuli ta uue küsimisega: „Aga ütle, kelleks sa tahad saada?“ „Oh, ei tea ...“ „Miks sa ei tea. Kui sa linna kooli lähed, siis pead sa ju teadma, kelleks sa tahad saada. Ütle, kelleks?“ „Ei tea ...“ „Waata, miks sa ei tea; sa ei taha aga ütelda. Ütle ometi, siis mina ütlen ka, kelleks mina tahan. Ütle!“ „Ei kellekski.“ „Waata nüüd! Mis sa sellest siis salgad, ma saan ju nii kui nii teada. Kui sa ei ütle, ma küsin sinu ema käest.“ See pisike tüdruku-jõmps ajas peale nagu uni. Kuid see ei oleks weel ikkagi Arno kangekaelust murda jõudnud, kui seda toredat lubamist poleks olnud: „Kui sa ütled, ma ütlen kah, kelleks mina tahan.“ Nii aitas pealeajamine ühelt poolt ja uudishimu teiselt poolt, ja wiimaks küsis Arno: „Aga kui mina ütlen, kas sina kah ütled siis?“ „Miks ma ei ütle.“ „No ma ütlen siis — kooliõpetajaks tahan.“<noinclude><references/></noinclude> 3uf4g16bmvxf1mk4rzkmr7ogh25kpcu 102 25067 59804 2026-07-08T15:00:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59804 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno andis oma suure saladuse wälja ja läks selle juures ise kõrwuni punaseks. Ta waatas wilksti Teele poole, kas see wast naerma ei hakka ja püüdis piinlikust seisukorrast sellega pääseda, et ta kohe küsis: „Aga ütle nüüd, kelleks sina tahad?“ „Ah mina?“ naeratas tüdruk kawalaste, kusjuures tema tihedad rotihambad nähtawale tulid, „mina jään talutüdrukuks!“ „Ai, waletad,“ hüüdis Arno ja sai jalamaid aru, et tüdruk teda nina pidi weab. „Sina lähed kah linna kooli. Mina tean. Aga ütle, kelleks sa tahad saada. Sa lubasid.“ „Ei lähe mina kuhugile. Mina jään talutüdrukuks. Päris õigus.“ „Waletad!“ „Ei waleta. Mis ma's waletan.“ Arno katsus küll ühtepidi ja teistpidi, aga tüdruk oli nagu raud ja ei annud oma saladust wälja. Ja Arno sai aru, et tüdrukud hirmus kawalad on teiste saladusi wälja norima, kuna nad aga enestest midagi ei räägi. Aga Teele käest lootis ta tulewikus siiski weel wälja nuruda, kelleks tema tahab saada. Räägiti weel ühest-teisest ja tehti maha, et kes neist hommikuti ennem maantee juurde saab, see teist ootama peab, et siis ühes kooli minna. See leping rõõmustas Arnot wäga, ja ta arwas sellega seda tagasi wõitnud olewat, mis ta oma saladuse awaldamisega kaotas. Ta oli terwe päewa heas tujus ja õhtul magama heites oli tal ikka weel meeles, et tal hommikul waja on maanteel Teelet oodata. Ja see ootamine näis temale õige lõbus olewat.<noinclude><references/></noinclude> f16u9pqxu2h9qzz6pnlh9ide8j5wq9h 0 25068 59806 2026-07-08T15:04:27Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../II|II]] | järgmine=[[../IV|IV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=9 fromsection=ptk3 to=13 />' 59806 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../II|II]] | järgmine=[[../IV|IV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=9 fromsection=ptk3 to=13 /> hwawhurifg3qmh0ldwdsreqkun5zego 102 25069 59807 2026-07-08T15:08:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59807 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{suurem|IV. }}}} Nädal läks mööda. Arno ja Teele tulid iga hommikul ühes kooli ja läksid niisamuti peale tundide lõppu koju. Üksinda ei käidud kooliteed kunagi. Seal aga sündis midagi. Ühel hommikul, kui Toots Arnot ja Teelet jälle ühes nägi kooli tulewat, hakkas ta, nagu surnuk kangas, tuliuue sõnumega ringi laskma. Ta rääkis, et eks see olla juba ammugi tuttaw asi, et Saare Arno Raja Teele korra ära wõtab; et mõlemad olewat ju rikkad, ja ega's rikas muud ei otsi, kui ikka jälle rikast. Teele läks seda kuuldes kõrwuni punaseks, jooksis teiste tüdrukute juurde ja püüdis teist juttu teha. Arno sai pahaseks ja lubas kooliõpetajale kaewata, aga oma sügawas südame põhjas tundis ta ometi head meelt niisuguse jutu üle. Teele oli, kõige tema kawaluse peale waatamata, tubli tüdruk, ja Arno ei wõinud salata, et tal eneselgi kord koju minnes niisugune mõte peast läbi oli sähwatanud, Teelet kord ära wõtta. Aga, taewake, kes tohtis siis teistele sellest märku anda! Üks neist wähestest, kes Tootsi uudise peale endist wiisi külmaks jäi, oli Tõnisson. Kui Toots järjega tema juurde sai, wastas tema lihtsalt: „Mis sa lällad.“ Palwe ajal, mis hommikul enne tundide algust peeti, hoidsid „onud“, nagu kooliõpetaja neid pärast nimetama hakkas, endid hoolega teiste selja taha. Nende ninamees oli muidugi jälle Toots. Sellesama päewa hommikul, mil ta ülewalnimetatud uudist laiali laotas, püüdis ta palwe ajal teistele selgeks teha, et see sugugi ilus ei olewat, kui kristlased paludes mõlema põlwe peale lasewad. Palju ilusam olewat nii teha, nagu Amerika asunikud<noinclude><references/></noinclude> 1xih5odwhtqbtms4w7877u6vjkef2y3 102 25070 59808 2026-07-08T15:12:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59808 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>tegewat: ainult pahema põlwe peale lasta, parem jalg ettepoole konksus. Siis wõiwat mõlema käega mõõgapidemest kinni hoida ja paluda, kas pagan wõtku. Kui teised selle peale ütlesid, et ega siis kõigil kristlastel mõõkasid ei ole, wastas Toots: „Mõõkasid wõib ju osta.“' Kõik oleks hästi läinud ja kõik oleks surmani uskuma jäänud, et õige palumisewiis ainult niisugune on, nagu Amerika asunikkudel, kui aga köstri tige silm palujatest läbi, Tootsi juurde, ei oleks puurinud. Laulu lõpp oli niisugune, et see, kes uue ja õige palumisekombe üles leidis, nurka paluma pandi. Ja seda tegi köster weel wäga pilkawal kombel. Ta ütles: „Kuule, Toots, wahest kõik weel ei näinud, kudas sina teisi paluma õpetasid, sa tule õige siia, nurka, ja näita kõigile. Mõõga asemel wõid ahju roobi wõtta.“ Ja seal ta seisis, toredas asuniku palweseisakus, hoidis roobiwarrest kinni ja palus. „See on siis nüüd see Kentuki Lõwi,“ käis Arno peast läbi. Ja tahtmata kordas ta oma mõtet poolwaljuste. „Kentuki Lõwi...“ Terwe klass hakkas laginal naerma ja Tootsile jäi see uus nimi külge nagu pigi. Nurgast ära tulles oli ta Arno peale küll natuke pahane, aga sai silmapilk jälle sõbraks, kui teine ütles, et tal kodus üks imelik wõru olla. Küsimise peale, mis wõru see nimelt oli, ei teadnud Arno õieti midagi wastata, sest et terwe wõru-lugu ainult wale oli. Arnol oli Petersoni noa ostmise lugu meeles, ta katsus nüüd oma korda wõru läbi nahka päästa. Teine ei olnud ka wäga uudishimulik, käskis wõru kooli ühes tuua, ja asi oli joones.<noinclude><references/></noinclude> oy2fbdj1ivad8pbsw33nr34oj0uk7zf 59809 59808 2026-07-08T15:13:06Z Ojassaar 4182 59809 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>tegewat: ainult pahema põlwe peale lasta, parem jalg ettepoole konksus. Siis wõiwat mõlema käega mõõgapidemest kinni hoida ja paluda, kas pagan wõtku. Kui teised selle peale ütlesid, et ega siis kõigil kristlastel mõõkasid ei ole, wastas Toots: „Mõõkasid wõib ju osta.“ Kõik oleks hästi läinud ja kõik oleks surmani uskuma jäänud, et õige palumisewiis ainult niisugune on, nagu Amerika asunikkudel, kui aga köstri tige silm palujatest läbi, Tootsi juurde, ei oleks puurinud. Laulu lõpp oli niisugune, et see, kes uue ja õige palumisekombe üles leidis, nurka paluma pandi. Ja seda tegi köster weel wäga pilkawal kombel. Ta ütles: „Kuule, Toots, wahest kõik weel ei näinud, kudas sina teisi paluma õpetasid, sa tule õige siia, nurka, ja näita kõigile. Mõõga asemel wõid ahju roobi wõtta.“ Ja seal ta seisis, toredas asuniku palweseisakus, hoidis roobiwarrest kinni ja palus. „See on siis nüüd see Kentuki Lõwi,“ käis Arno peast läbi. Ja tahtmata kordas ta oma mõtet poolwaljuste. „Kentuki Lõwi...“ Terwe klass hakkas laginal naerma ja Tootsile jäi see uus nimi külge nagu pigi. Nurgast ära tulles oli ta Arno peale küll natuke pahane, aga sai silmapilk jälle sõbraks, kui teine ütles, et tal kodus üks imelik wõru olla. Küsimise peale, mis wõru see nimelt oli, ei teadnud Arno õieti midagi wastata, sest et terwe wõru-lugu ainult wale oli. Arnol oli Petersoni noa ostmise lugu meeles, ta katsus nüüd oma korda wõru läbi nahka päästa. Teine ei olnud ka wäga uudishimulik, käskis wõru kooli ühes tuua, ja asi oli joones.<noinclude><references/></noinclude> b6mopv3pdb3h7h4q0fcy1lrm0yutr1o 102 25071 59810 2026-07-08T15:18:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59810 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno arwas, et asi sellega lõpeb, ja et teine wõru-loo ära unustab, aga ta eksis. Kojuminekul ütles Toots temale järgmised hirmsad sõnad: „Pea meeles, Tali, et sa wõru ühes tood ... Wõi muidu hakkan ma ise Teelega plaani tegema.“ Oleks wesi jões keema hakanud, Arno oleks wähem ehmatanud, kui nüüd, nende sõnade peale. Ta jäi esite paigale, nagu sammas, silmad läksid pärani lahti ja käed langesid nõrgalt alla. Siis walgusid silmad wett täis. Nagu maruhoog jooksis ta ütlejale järele ja hüüdis kähisewa häälega: „Ma toon wõru, ma toon wõru.“ „Nojah, aga waata, et sa tood,“ oli wastus. Arno tahtis weel midagi ütelda, aga juba oli teine suurel kaugel. Ta seisis tüki aega ja waatas mõttes äraminejale järele. Siis pööras ta ümber ja hakkas kurwalt kodu poole sammuma. Tal oli korraga nagu raske kiwi südame peale weerenud. Iga kord kojd minnes oli tal kange söögiisu, nagu hundil, aga täna ei tahtnud ta söögi peale mõteldagi. Õue wärawas pidas ta kinni ja mõtles Mis see Toots ütles? — Plaani tegema ... Teelega plaani tegema... Mis seetähendab — plaani tegema? Et see midagi hirmust oli, selles oli Arno kindel, aga mis see nimelt oli, seda Arno ei teadnud. Kas „plaani tegema“ wiimati sedasama ei tähendanud mis „skalperima“? Tema, Arno, kes sedagi hea meelega ei näinud, kui teised Teelega kõnelesid, pidi nüüd sündida laskma, et Teelet skalp — ei, et Teelega plaani tehti. See oli kole. Waene, wäike mehike seisis õue wärawas ja ootas Teelet, et tee peal temaga lähenewa hädaohu üle läbi rääkida.<noinclude><references/></noinclude> mo8jo4uqfhmdwu1x9bzxx0uaamfgcvt 102 25072 59811 2026-07-08T15:21:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59811 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Ta tahtis Teelet Tootsi, selle hirmsa Kentuki Lõwi eest hoiatada. „No kas koju minema ei hakka weel?“ küsis keegi selja taga. Arno pööras enese kähku küsija poole. See oli Tõnisson. Just niisama, nagu esimesel korralgi, kui Arno teda nägi, seisis Tõnisson nüüdki seal, leib ja lihatükk käes ja hammustas. Arno waatas talle kahtlaselt otsa ja wastas: „Lähen kah. Ootan weel ...“ „Keda sa ootad?“ Arno ei teadnud, mis wastata. Wiimati, mõteldes, et saagu, mis saab, ütles ta: „Raja Teelet.“ Ta oli peaaegu kindel, et Tõnisson nüüd kohe naerma hakkab. Seda oleks ju igaüks teine teinud. Aga ta eksis. Tõnisson ei hakanud naerma. Ta ümises aga korra „ahah“ ja seadis ennast minekule. Arno imestas. See Tõnisson oli isesugune poiss, kui kõik teised. Esiteks oli juba see, et ta alati sõi ja kunagi wallatust ei teinud, ja teiseks, näe, naerma ei hakanud ta nüüd kah. Ja seal ta läks juba oma pikkade, aeglaste, justament täismehe sammudega, kodu poole. Arnos ärkas imelik tundmus. Tema kurbtus oli liiga suur, et ta seda üksinda ära kanda wõis; waja oli kellegi käest nõu küsida, siis ehk jääks see hirmus pakitsemine südame peal wähemaks. Ta waatas weel korra Tõnissoni poole ja hõikas siis: „Tõnisson!“ Tõnisson waatas tagasi ja jäi seisma. Arno läks ruttu tema juurde, punastas ja algas paluwa häälega: „Kuule, Tõnisson, ega sa ei räägi kellelegi, kui ma sulle midagi ütlen?“<noinclude><references/></noinclude> 8ojp2psshz5r1kq4c5orqpt8b4h15gk 102 25073 59812 2026-07-08T15:23:43Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59812 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Ei räägi,“ wastas see söömist lõpetades ja oma raswast lõuga pühkides. „Kuule, see Toots ähwardas mind, et...“ „Mis ta ähwardas?“ „Et kui ma wõru ei too, et tema siis...“ Arno jäi kogelema. Ta ei leidnud kudagi edasirääkimiseks sõnu. Wesi tungis talle wägisi silmi. Siis sai ta enese üle ometi wõitu ja jatkas wärisewa häälega: „Ma lubasin Tootsile ühe wõru tuua...“ „Mis wõru?“ „Ma ei tea isegi, mis wõru. Ma waletasin talle, et mul kodus niisugune imelik wõru on.“ „Noh, mis siis? Mis sellest's on?“ „Ja, aga kui ma wõru ei too, siis... siis hakkab tema ise Teelega plaani pidama.“ Tõnisson ei wastanud kohe. Tõnisson oli mees, kes rasketes asjades enne järele mõtles, kui ta midagi ütles. Natukese aja pärast lausus ta: „Ah Toots wõi?“ „Nojah, Toots jah.“ „Ah, Tootsi plära nüüd! Sa ära kuula Tootsi.“ „Aga kui ta siiski hakkab?“ „Mis tal hakata on?“ „Noh, aga Teelega plaani pidama...“ „Ei hakka.“ „Arwad?“ „Jah.“ „Nojah, ma arwan ise kah, et ei hakka, aga ma tahtsin niisama küsida. Sa oled hea poiss. Aga ütle, mis see tähendab — plaani tegema?“ „Ah plaani tegema?.. Kas sa's seda ei tea! Plaani tegema — on naiseks wõtma.“<noinclude><references/></noinclude> c17xla0nvwuheedggvpftgm15tmop8b 102 25074 59813 2026-07-08T15:31:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59813 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arnost käis nagu noapiste läbi. Ta oli küll selle saladuslise sõna hirmust tähendust kartnud, aga nüüd, kus ta seda kuulda sai, oli see siiski hirmsam, kui ta arwata oli suutnud. Ta küsis: „Mis sa arwad, Tõnisson, kas Teele läheb Tootsile?“ „Ei lähe.“ „Mispärast sa arwad, et ei lähe?“ „Kos ta siis läheb, kui neil koht igawesti wõlgade sees on. Minu isa ütles eilagi, et need Ülesoo Tootsid ikka niikaua mängiwad, kui nende koht haamri alla läheb.“ „Mis see tähendab — haamri alla?“ „Mis ta muud tähendab, kui mehed pannakse wangi... senikaua, kui nad oma wõlad ära maksawad.“ „Aga kui nad ei maksa, kas siis jääwad wangi?“ „Nojah jääwad. Kes neid siis enne lahti laseb.“ „Aga kudas see on, kui isal wõlgasid on ja ära maksa ei jõua, kas siis poeg ka wangi pannakse?“ „Ei seda ma just ei tea... Aga kes poegagi wälja jätab.“ Arnost käis rõõmuwärin läbi. Lootus ärkas temas uue jõuga. Juba nägi ta oma waimusilma ees, kudas Tootsid wangi wiidi ja wangi jäetigi; ja edasi — kudas tema, Arno, siis Teele omale naiseks wõtab. Kui Tõnisson ja Arno lahkusid, siis oli nende sõprus kindel nagu odrakäkk. Arno pakkus suures rõõmutuhinas Tõnissonile isegi oma wana krihwlikasti, aga see ütles oma täismehe häälega: „Lase olla peale. Mul on juba.“ Arnol, kui ta kodu poole lippas, oleks nagu kaks paari jalgu all olnud; nii ruttu läks teekond. Kui ta kabeliaiast mööda sai, arwas ta teekäänaku taga wäikest tüdrukut nägewat, kes mööda teed kiireste edasi sammus.<noinclude><references/></noinclude> pft3692xotewe2oi4dmvpglgaq55pcw 102 25075 59814 2026-07-08T15:38:01Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59814 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk4"/>Arno wõttis wiimase jõu kokku ja jooksis talle järele. Sammude müdina peale waatas Teele tagasi ja jäi seisma. Jooksja aga hüüdis juba suurelt kaugelt: „Ülesoo Toots on igawesti wõlgade sees. Warsti läheb nende koht haamri alla ja kõik pannakse wangi.“ <section end="ptk4"/> <section begin="ptk5"/>{{keskel|{{suurem|V.}}}} Kui Arno õhtul magama heitis, oli tema wiimane mõte ... wõru. Uneski nägi ta wõru. Hommikul, ülesärgates — jällegi wõru. Arno plaan oli niisugune. Et Tootsid kõige oma kupatusega warsti kinni läksid, oli ju kindel. Aga enne, kui see sündis, wõis ju weel tükike aega mööda minna. Ja just selle aja jooksul, kui nad weel lahti olid, oli tarwis nendega hästi katsuda läbi saada. Waja oli noorele Tootsile lubatud wõru muretseda. Ja waata imet! Poisike tõuseb hommikul wara-wara üles, kolab mööda porist õuet ümber ja otsib wana toobri witsa taga, mis ta paari päewa eest aida kõrwal wedelemas näinud. Ta on palja jalu, ta astub terawa pudeli põhja otsa, mis sealsamas aida kõrwal hoolega paljaid jalgu ootab, kes talle peale astuks. Aga poiss ei küsi sellest: wõru on waja. Naljakas on waadata, kudas ta selsamal hommikul kooli läheb. Muidu ootab ta Teelet ikka seal, kus roobastee maantee peale wälja läheb, aga täna lippab ta ammugi enne minema. Ta ei julge Teele nähes wõru kanda. Ta saab kõige enne koolitoa juurde ja ootab põksuwa südamega Tootsi ilmumist. Alles siis, kui see wiimati tuleb, hingab ta juba kergemalt. Toots tuli, nagu ta tuli: palitu hõlmad eest lahti, müts kuklas, taskud kõiksugu prahti ja indianlaste {{psa|sõja|sõjariistu}} <section end="ptk5"/><noinclude><references/></noinclude> p0jlnxte4m24vejaocs9xa9i5qole7t 0 25076 59815 2026-07-08T15:40:36Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../III|III]] | järgmine=[[../V|V]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=14 to=20 tosection=ptk4 />' 59815 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../III|III]] | järgmine=[[../V|V]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=14 to=20 tosection=ptk4 /> go4vx8nlybzkngem7y72tbkp7vwmlpg 102 25077 59816 2026-07-08T15:46:45Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59816 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|riistu|sõjariistu}} täis. Arno ruttas talle wõruga wastu, Kui suur oli aga tema kohkumine, kui Toots, peale selle, kui ta asjatundja pilgu wõru peale oli wisanud, ütles: „Õige narr, see on ju toobri wits.“ „Ma ei tea. Ma arwasin, et sa seda tahadki,“ kostis Arno selle peale kartlikult. „Ära ole loll! Nagu mul toobri witsu omal wähe on. Ma arwasin, et sul mõni niisugune ... metallist wõru on, nagu indianlased oma wibupüsside juures kannawad.“ Arno seisis nagu kohtuniku ees. Sõna „metallist“, millest ta aru ei saanud, tegi asja weel keerulisemaks. Et oma kohmetust warjata, küsis ta: „Mis see tähendab, metallist?“ „Ah metallist? — Õige pasun, sa ei teagi, mis metallist tähendab! Kas sa „Punanahkade küüsis“ ei ole lugenud?“ „Ei“ „Metallist — see on must puu. Niisugune puu, mida nuaga lõigata ei saa. Kui indianlased sellest omale wibusid teewad, siis panewad nad metalli wormi sisse ja põletawad takud ümberringi ära. Saad aru — põletawad; nuaga lõigata ei saa.“ Et Arno kord juba waletama oli hakanud, siis püüdis ta ennast ka wale abil päästa. Ta tegi, nagu imestaks ta kangeste, ja ütles: „Ah tõesti? Waat', niisugune puutükk on meie tagakambris kapi otsas. Wanaema ütles, et see olewat kiwi, aga nüüd ma tean: see on metall.“ „Kentuki Lõwi“ silmad wenisid toobipõhja suuruseks. „Kas tõesti?“ Ta haaras teise kuuenööbist kinni ja wedas, nagu oleks see juba metall olnud.<noinclude><references/></noinclude> il5he3xt3j85vn08minmjwgftlg6tu4 102 25078 59817 2026-07-08T15:52:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59817 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Waata, kui sa mulle selle metallitüki tood, mis teil tagakambris kapi otsas on, siis annan ma sulle — waata siia!“ Arno nina alla ilmus kole indianlase pilt, kus punanahk parajaste ühte walget meest tappis. Arno ei oleks seda pilti muidu kah omale tahtnud, aga ta pidi ennast teise wastu wiisakalt üles pidama. Ta ütles: „Ah selle annad ära? Noh, külap ma siis juba toon. Aga ütle, kui ma toon, kas siis Teele...“ Põrgulik läige, nagu see ainult indianlastele omane on, käis üle „Kentuki Lõwi“ näo. Talle tuli äkitselt meelde, et teine tema käpa all on, etta teist põrmusse wõib tallata, kui ta aga tahab, ja saatanliku hirwitusega (ta proowis indianlastele järele teha) sõnas ta: „Ja muidugi, kui sa ei too, siis wõid Teelest moka puhtaks pühkida.“ „Aga kui ma toon?“ „Noh siis... siis näeme, kudas selle asjaga jääb.“ „Ei, ei, ütle, mis sa siis teed, kui ma toon?“ „No siis wõid oma Teelega põrgu sõita, walge koer.“ Kell kõlises, palwele kutsuti, Teele waatas Arnole otsa, nagu oleks ta küsida tahtnud: ,Mispärast sa mind täna hommikul ei oodanud?‘ Aga Arnol ei olnud nüüd selleks aega, et niisuguste asjade peale mõtelda. Tema meeles mõlkus nüüd ainult see hirmus metall. Ta läks isegi nii kaugele, et Teele temale wähem kallis näis olewat, kui tükikene musta puud, mis ometi ainult abinõuks oli Teelet omale saada. Tuli katekismuse-tund. Köster ise, kes seda õpetas, oli lühike, paks mees, nüride wurrudega ja kuri, kui peletis ise. Tema arust oli katekismus ja piiblilugu kõige tähtsamad kõigist teistest õpeasjadest. Ta laskis waeseid koolilapsi salmisid ja piibliloo<noinclude><references/></noinclude> er6tpdaeuwuc4x4lxfqgsdxghcmvm6t 102 25079 59818 2026-07-08T15:56:08Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59818 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>tükkisid puuda wiisi pähe tuupida ja eksis keegi, ehk ei osanud hästi, sündis süüdlasega seitse imet. Esiteks ei tohtinud seesinane terwel päewal teiste juurde mängima minna, teiseks pidi ta õppimata jäänud „wärsid“ õhtul wiiekümne protsendiga üles ütlema, kolmandaks jäeti see õnnetu hing weel laupäewal, peale teiste äraminekut, kinni. Nõnda siis, katekismuse-tund oli. Arno püüdis oma mõtteid koos hoida, et mitte eksida, sest tema kartis oma armast kooliõpetajat niisama kui teisedki. Kõik läks hästi, poleks aga köstril paar silmapilku enne tunni lõppu weel meelde tulnud temale ühte küsimist ette panna. See oli: „Nooja, nüüd Tali, ütle nüüd, kudas oli selle mehe nimi, kes kõige wanemaks elas, ja kui wanaks ta sai?“ „Metall,“ oli hele wastus. „Mis?“ „Met — Metuusala." „Nojaa — Metuusala! Aga mis sa seal enne pudrutasid?“ „Ma... ma...“ Arno läks kõrwuni punaseks. Ehk ta küll teadis, et sellest sõnast peale tema enese ja Tootsi keegi midagi ei teadnud, oli tal siiski lõppmata häbi. „Ma-ma,“ haugutas kuri mees kantslist. „Ega sa lammas ei ole, et sa määd, õpi paremine ja ära määta. Laisk sa oled nagu kapsauss. Tootsiga paras paar, nii et seo teid kokku ja pane wastu wett ujuma.“ See oli Arnole liig. Kõik oleks ta kannatada wõinud, aga niisugust haugutamist Teele kuuldes — ei, see oli liig. Ta langes nõrgalt pingi peale, nagu oleks ta hoobi pähe saanud. Ta ei olnud sugugi halb õppija, aga köster oli pahas tujus ja keegi pidi ometi olema, kelle peale ta siis oma wihakarika wälja walada wõis. Tund läks mööda,<noinclude><references/></noinclude> p72ci15vlihvjoo2mocze4p74ppbh1e 102 25080 59819 2026-07-08T16:00:28Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59819 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>uus tund tuli, lõppis jälle ja nii ta läks, kuni kojumineku aeg kätte jõudis. Kõige aja oli Arno oma koha peal istunud, nagu murtud lilleke, ilma et ta kellegagi sõnakest oleks rääkinud. Ja mis tarwis? Temale näitas nüüd kõik kadunud olewat. Mis hoolis nüüd weel Teele temast, sellest rumalast poisist, keda kogu klassi ees hurjutati? Peale tundide lõppu, kui kõik rõõmsaste kodu poole jooksid, jäi Arno üksipäini klassi istuma. Ta tahtis oodata, kuni Teele ära oli läinud, et siis üksipäini koju minna. Aga asjaolud kujunesid teisiti. Natukese aja pärast tuli Teele tasahiljukesi klassi, läks kikiwarbil Arno juurde ja ütles: „Kas sa ei tule?“ Arno kohmetas. Seda poleks ta kunagi loota julenud. „Ja, ma tulen ka,“ kogeles ta teise küsimise peale, tõusis siis kähku püsti, wõttis raamatupambukese kaenla alla ja mõlemad läksid minema. Õuest läbi minnes nägid nad, kudas Toots seda wõru, mis Arno hommikul kooli oli toonud, wägisi Wisakule ära tahtis müüa. Toots oli hinna wiimase wõimaluseni odawaks jätnud, nimelt ühe kopikani, aga selle peale waatamata tegi Wisak kangeste nutuse näo ja oli weel kahewahel. Wiimaks, siis kui Toots oma poolt weel ühe teemandikiwi, nagu ta seda ise nimetas, Wisakule wastu andis, olid kaubad koos. „Mis sa ütlesid köstrile Metuusala asemel, et ta pragama hakkas?“ küsis Teele koju minnes. „Ah köster“, wastas Arno, “köster on Julk-Jüri, kõik hüüawad teda Julk-Jüriks.“ „Mispärast nad siis niiwiisi..?“ „Ei tea. Wist sellepärast, et ta nii kui julk lühike on,“ „Aga mis sa ütlesid talle? — Met — met —“<noinclude><references/></noinclude> 70hgyqhygagwy94ts4atrwtmdtkka94 102 25081 59820 2026-07-08T16:04:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59820 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Metall.“ „Mis on metall?“ „Kas mina tean. Toots räägib, et olewat must puu, millest indianlased wibupüssa põletawat.“ „Oi, see Toots on küll üks hirmus inimese-loom. Muud tal ei ole kui indianlased.“ „Muidugi on hirmus inimese-loom. Ja siis ajab weel niisugust plära suust wälja...“ Arno arwas paraja aja tulnud olewat, kus ta oma seisukohta kindlamaks teha wõis. „Nojah, ajab niisugust plära wälja, mis mitte kuulatagi ei taha.“ „Mis ta ütles?“ „Mis ta ütles — ütles, et tema tahta sind naiseks wõtta.“ Teele läks kõrwuni punaseks. Esite ei saanud ta sõnagi suust, wiimati, siis kui esimene kohmetusehoog juba mööda oli, hakkas ta Arno suureks rõõmuks Tootsi siunama. „Waata, kus ometi sitawikat on oma jutuga, waata, ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab.“ „Ei kaebama just ei maksa minna, aga ...“ rahustas Arno. Ta kartis, et kui Teele kaebama läheb, siis Toots teda ka asjasse mässib. „Ei, kaebama just ei maksa minna, see ei ole ilus. Külap me temale juba isegi nahatäie anname.“ „Kes niisugusest metsalisest kah jagu saab,“ kahtles Teele. „Külap saab. Kui Tõnisson mulle appi tuleb, siis saame tast üle küll.“ „Nojaa, siis küll. Aga kui Toots kaebama läheb ja koolmeister küsib, mispärast te teda peksite, mis sa siis ütled?“<noinclude><references/></noinclude> ppurhj0g7lfmkog0z1k0suj7f2e3cm9 102 25082 59821 2026-07-08T16:08:22Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59821 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk5"/>„Siis ...“ Ja, seal ta oli ... Hakkasid sa asjal ükskõik kummast otsast kinni, ikka tuli üks ja seesama wälja. Arno nägi ära, et Tootsi peale ei tuli ega wesi ei hakka. Kui nad tükikese aega waikides edasi olid läinud, algas Arno uueste: "Kas sul oli täna hommiku igaw üksi tulla?“ "Oli jah. Mispärast sa mind ei oodanud?“ "Ma ... ma arwasin, et sa wast minuga enam ühes ei taha käia?“ "Miks ei taha.“ "Kas sa tahad, et ma homme hommiku ootan?“ "Tahan küll.“ "Aga kui Toots minu asemel käiks, kas sa temaga tahaks ühes käia?“ "Ei. Selle indianlasega ei läheks ma ühte sammugi ühes.“ Sellest oli küll. Arno oleks rõõmu pärast peaaegu hõisanud, aga jõudis ikka weel pidada. Ta saatis Teele otse Raja wärawani ja pööras sealt alles mööda põllupeenart kodu poole. Raja perenaine, kes parajaste õue peal oli ja seda rüütli-teenistust nägi, ütles kodurahwale: "Küll see Saare Arno on hea laps, ta saadab meie Teele kohe kodu wärawasse.“ <section end="ptk5"/> <section begin="ptk6"/>{{keskel|{{suurem|VI.}}}} P. kiriku kellamees oli imelik mees. Temal oli ilmast ilmani midagi müüa; kui tal just midagi müüa ei olnud, siis oli tal midagi loosida; ja kui loosida ka ei olnud, siis oli ta kõrtsis, jõi ja kakles. Üks silm oli tal juba kakeluse juures peast wälja löödud, teine <section end="ptk6"/><noinclude><references/></noinclude> 283t5kdd7ymsupse8r9wn2sbtc535pl 59823 59821 2026-07-08T16:19:09Z Ojassaar 4182 59823 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk5"/>„Siis ...“ Ja, seal ta oli ... Hakkasid sa asjal ükskõik kummast otsast kinni, ikka tuli üks ja seesama wälja. Arno nägi ära, et Tootsi peale ei tuli ega wesi ei hakka. Kui nad tükikese aega waikides edasi olid läinud, algas Arno uueste: „Kas sul oli täna hommiku igaw üksi tulla?“ „Oli jah. Mispärast sa mind ei oodanud?“ „Ma ... ma arwasin, et sa wast minuga enam ühes ei taha käia?“ „Miks ei taha.“ „Kas sa tahad, et ma homme hommiku ootan?“ „Tahan küll.“ „Aga kui Toots minu asemel käiks, kas sa temaga tahaks ühes käia?“ „Ei. Selle indianlasega ei läheks ma ühte sammugi ühes.“ Sellest oli küll. Arno oleks rõõmu pärast peaaegu hõisanud, aga jõudis ikka weel pidada. Ta saatis Teele otse Raja wärawani ja pööras sealt alles mööda põllupeenart kodu poole. Raja perenaine, kes parajaste õue peal oli ja seda rüütli-teenistust nägi, ütles kodurahwale: „Küll see Saare Arno on hea laps, ta saadab meie Teele kohe kodu wärawasse.“ <section end="ptk5"/> <section begin="ptk6"/>{{keskel|{{suurem|VI.}}}} P. kiriku kellamees oli imelik mees. Temal oli ilmast ilmani midagi müüa; kui tal just midagi müüa ei olnud, siis oli tal midagi loosida; ja kui loosida ka ei olnud, siis oli ta kõrtsis, jõi ja kakles. Üks silm oli tal juba kakeluse juures peast wälja löödud, teine <section end="ptk6"/><noinclude><references/></noinclude> mue140bw1lfzhdbuy9m7d8rmmxcn9si 0 25083 59822 2026-07-08T16:11:00Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IV|IV]] | järgmine=[[../VI|VI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=20 fromsection=ptk5 to=26 tosection=ptk5 />' 59822 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IV|IV]] | järgmine=[[../VI|VI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=20 fromsection=ptk5 to=26 tosection=ptk5 /> ssb6pqkkvgp4iohj9bux8lym120u92s 102 25084 59824 2026-07-08T16:22:32Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59824 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>pidas weel wastu, aga mõned ütlesid: „Kauaks Liblele sedagi saab, külap lendab seegi pealuust warsti wälja. Liblele anna sada silma, siis ka ei ole tal aasta pärast enam ühtegi.“ Lible ise ütles niisuguste noogutuste peale lihtsalt: „Olge aga wait, põle mina teie silmi omale palkamas käinud. Hoidke aga oma sihwerplaat terwe.“ Järgmisel pühapäewal, pärast seda, kui Arno Teelet kodu wärawasse saatis, oli just anda-wõtta sellesama Lible juures suurepärane loosimine. Loositawate asjade hulgas oli ka üks püstol. Nagu suured kaubitsejad kõiki niisuguseid teateid, mis müügisse ja ostesse puutuwad, ainult puhta Jumala tuule kaudu teada saawad, nii ka Toots. Ka tema ilmus loosimisele. Ta wõttis kõigist kaks loosi, maksis nendegi hinna pähklitega kinni, aga wõitis püstoli. Pärast Lible juures toimepandud loosimist räägiti, et Toots päris suure mehe wiisi olla teinud; wõtnud enese hästi winti, pannud sigari näkku, tantsinud ja karjunud „juhhei!“ Aga see kõik on wähem tähtis. Lähme koolimaja juurde. Esmapäewa hommikul käis sõnum, et Toots püstoli wõitnud, suust suhu ja lagunes laiali, nagu kulutuli. Kui Toots ise koolimajasse jõudis, pandi tema auks suurepärane meeleawaldus toime. Toots sai päewakangelaseks. Kuhu ta iial läks, oli tal suur parw teisi järel, kes kõik imulikku sõjariista näha tahtsid. Toots ise sai oma tähtsusest wäga hästi aru, pidas ennast ka selle järele üles ja kordas alatasa: „Ja, poisid! Warsti te mind enam ei näe. Külap ma nüüd weel siia istuma jään. Mis mul wiga minna ja punanahkasid maha plõksutada.“<noinclude><references/></noinclude> 8c9cmncbfeuatzr6pbusbwzxxyb0b60 102 25085 59825 2026-07-08T16:25:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59825 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ja muidugi, kudas see teisiti olla wõis, tõstis see aina teiste lugupidamist tema wastu. Et oma kangelase meelele krooni pähe panna, lubas Toots peale tundide lõppu oma „müristajast“ esimese paugu teha. Kes tahtis, wõis waatama jääda, kes ei, wõis rahuga koju minna. Tema ei sundinud kedagi jääma. Ta läks ettewaatuses isegi niikaugele, et ta arawerelisi hoiatas: tema „müristaja“ pauk olewat nõndasama kõwa, kui suurtüki pauk ja kostwat kahekümne wersta taha. Kellel nõrgad kõrwad, neil pidawat nad lukku jääma, kel weel nõrgemad, neil hakkawat nad mäda jooksma. Ja nõnda oodati siis piki silmi tundide lõppu. Kui see siis wiimaks kätte jõudis, ei mõtelnud keegi kojuminemise peale; mitte ühte arawerelist ei leidunud. Toots istus keset õue pingi peale, wõttis „müristaja“ põuetaskust wälja ja pani enese kõrwale. Ise käratas: „Aga waadake, et te saadanad ei puudu!“ Siis otsis ta rohusarwe üles (see oli tükk ajalehe paberit, natukese püssirohuga), ja pani selle sinna kõrwale. Teised waatasid kõik seda toimetust hinge kinni pidades pealt. Mõni arwa julges köhatada. Toots toimetas edasi. Ta tõmbas suure taskunoa, mida ta ise tomahawkiks nimetas, lahti ja pani omale risti suhu. Kui teised küsisid, mispärast ta seda teeb, seletas tema: „Piimamokad, kas te ka midagi teate! Selle aja sees, kui mina püssi laadin, wõib mulle selja tagast tuhat punanahka kallale tormata. Tomahawk peab ikke walmis olema“. Tõnisson pidi parajaste sööma hakkama, pani juba leiwatüki suu juurde, aga küsis enne: „Kumb sa siis oled, kas walge, wõi punanahk? Üks kord oled sa see, teine kord — teine.“<noinclude><references/></noinclude> gvgb3w7jfwqfb04ki6lmb2xfhu7zwlq 102 25086 59826 2026-07-08T16:33:17Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59826 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Toots ei wastanud midagi, wiskas aga põlgawa pilgu küsija poole. Tema asemel wastas argpüks Wisak: „Tema on ju Kentuki Lõwi.“ Selle peale naerdi, aga liiale ei mindud: koht ja silmapilk ei olnud selleks kohased. Toots käratas Wisakule: „Mis sa jahwatad, wa punnsilm! Mine otsi parem oma isa üles.“ Wisak hakkas nutma, teised naerma. Siis jõudis see hirmus silmapilk kätte, kus Toots, wiimase sõrmeküüneni surmapõlgtust täis, püstoli kätte wõttis ja toru otsast rohtu sisse raputama hakkas. Nõrgemad taganesid; kes rahulikult Tootsi juurde seisma jäid, nende julguse üle awaldati imestust. Kui rohi sisse sai, löödi paberist prunt ette. Siis tulid haawlid ja jälle paber. Jäi weel tong peale panna ja lahti kõmmutada. Kõik seisid nagu naelutatud paigal ja wahtisid üksi silmi Tootsi peale. Ükski tema liigutus ei läinud kaotsi. Kui kõige piinlikum silmapilk kätte jõudis, sündis midagi. Tõnisson astus teiste seast wälja, pani palitu hõlmad kinni ja seadis sammud kodu poole. Ise ütles ta Tootsile: „Mis sa sitaga jandad, lõhud silmad ära.“ „Mine ära, kui sa kardad,“ wastas see. „Mis mina tast kardan, kui sa ise ei karda, aga külap sa köstri käest hänna peale saad, kui sa siin lahti lased.“ „Häh, kus narr, kas ma köstrit kardan.“ „Küll sa kardad.“ „No las' ta tuleb, waata ma pööran otsa tema poole, küll sa siis näed, kudas ta siatraawi laseb.“ „Mis sa kiidad. Mine soo peale ja lase seal lahti.“ „Sa mine ise soo peale.“<noinclude><references/></noinclude> 3lh55a8j18cxeclvyjhnpan0nt9qu5s 102 25087 59827 2026-07-08T16:36:15Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59827 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Tõnisson ei lausunud sõnagi, tõmbas enese natuke küüru, nagu ta käies harilikult tegi, ja läks minema. „Nüüd,“ ütles Toots püsti tõustes. „Oi!“ hüüdsid mitmed kohkudes. Toots läks sammu kümme edasi, jäi siis seisma ja sirutas sõjariista ettepoole wälja. Silmapilgu aja pärast hüüdis ta hirmust nägu tehes: „Sure koer!“ Paljud panid käed kõrwade juurde. Iga silmapilk pidi mürakas tulema. Nii seisid nad seal, umbes 25 poisikest (tüdrukud olid kõik koju läinud) tihedalt kolitoa õue aia ääres; natuke kaugemal, kirikumõisa sauna pool, Toots hirmsa sõjariistaga ja weel hirmsama näoga. Pauku ei tulnud. Pauk pidi tulema, aga ei tulnud. „Kudas on? Kas ei lähe lahti?“ julges üks pealtwaataja küsida. „Ei, läheb lahti küll, miks ta ei lähe“, wastas Toots ennast teiste poole pöörates, „aga põrgu teda teab, sel püstolil ei ole Tamasseri rauad. Oleks tal Tamasseri rauad olewat, siis ma laseks küll, aga nüüd ma arwan, et ehk läheb lõhki.“ „Sa kardad.“ „Ei karda. Mis ma kardan.“ Ta leidis uue laskmisewiisi, niisama, nagu ta uue palumisewiisi oli leidnud. Ta sidus püstoli sauna akna alla kase külge kinni, pani pika nööri trikli külge, tuli ise teiste juurde ja tõmmas siis. Käis pauk. Sauna akan lendas klirisedes puruks. Ja warsti tuli läbi katkise aknaruudu määratu suur rusikas nähtawale, Üks hääl karjus saunast: „Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!“<noinclude><references/></noinclude> 2cq24xogfcovtmzqkrm497u7v3kpod8 102 25088 59828 2026-07-08T16:39:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59828 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Kohkunud mehikesed ei saanud weel aega ehmatadagi, kui juba rusika peremees ise ilmus, See oli kirikumõisa rentnik. Jumal teab, mis ta saunas oli toimetanud, aga parajaste ta seal oli, kui laeng läbi akna sisse prahwatas. Ta oli wiha pärast näost punane, nagu liiaste põletatud teliskiwi ja kaks sinist soont otsaees olid kaugele näha. Ta käratas: „No ütelge ometi, põrsakari, kas teil aru on kah pealuu sees? Kas te hullud olete? Mis te arwate, kui minule praegu külge oleks tulnud? Ütelge mulle jalamaid, kes see laskja oli.“ Kohkunud mehikesed waatasid Tootsi poole. See hoidis enese rentnikust aukartust äratawas kauguses. „Noojah, seda ma arwasin“, kärkis wihane mees edasi, „seda ma arwasin, et kes ta muud on, kui Toots. Kuule, sina, inimese-loom, oled ikka sündinud loll.“ Toots taganes weel kaugemale ja wastas: „Ma arwasin esite, et Tamasseri rauad on.“ „Ise oled sa Tamasser. Ma tahan selle Tamasseri sülle p.... lüüa.“ Parajaste, kui rentniku wiha lahkuma hakkas, tuli üks teine isik sündmusekohale ja wõttis asja, mis juba unustusehõlma langemas oli, uueste üles. See oli köster. Ta oli pauku kuulnud, ja kui ta peale selle õue peal häälesid kuulis, tuli ta waatama. „Mis siin on?“ oli esimene küsimine. Rentnik wastas: „Ah, mis siin siis ei ole. Poiss tegi jälle koerust. Ma tõrelesin teisega.“ „Missugune poiss? Mis ta tegi? Ega ometi neist siin keegi püssi ei lasknud?“ „Noh ... Toots olla lasknud. Ega nüüd muud küll ei olnud, kui sauna akan läks puruks.“<noinclude><references/></noinclude> 8acw725j3h2gnuhrmiupoflv9ak0gry 102 25089 59829 2026-07-08T16:43:42Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59829 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk6"/>Häwitaw pilk tabas waest „Kentuki Lõwi.“ Köster tegi nii, nagu oleks talle wiha pärast kärnkonn kurku läinud: esite ei saanud mees muud kui: ok — ok. Siis tuli terwe lause: „Ok sa kuri waim!“ Poisikesed läksid laiali. Kes koju läks, läks koju, kes ööseks koolimajasse jäi, läks klassi ja oli wait, nagu hiirepoeg. Wäljas möllas hirmus maru köstri näol ja Toots, saja-aastase tamme eest wäljas, kaotas sellel päewal palju lehti ja oksi, kui juukse salkasid tamme lehtedega ja okstega wõrrelda wõiks. Lõpuks kerkis köstri peaajus järgmine küsimusemürakas elule: Kas Tootsi ülepea weel kooli jättagi; et kas ei oleks parem teda koju saata ja kunagi enam koolitoa uksest sisse lasta. Kooliõpetaja eestkostmise peale jäi ta seekord siiski weel kooli edasi. Toots ise olla selle sündmuse kohta pärast teistele ütelnud: „Oh sa Juudas, oleks ma tiadnud, et köster jaole tuleb, ma oleks soo peale läinud, nagu Tõnisson käskis.“ <section end="ptk6"/> <section begin="ptk7"/>{{keskel|{{suurem|VII.}}} Arno, kes seda nalja kõige aja suure põnewusega pealt oli waadanud, lippas kohe kodu poole, nii pea kui wälk sisse lõi, see on, kui köster tuli. Esite, kui ta nägi, et Toots oma surmariista nii hullupööra ülistab, tegi see temale head meelt: Tootsil oli nüüd midagi suurt, midagi kaelamurdwat suurt, ja see pidi temal ometigi metallimõtted pealuust wälja ajama. Arno oli kindel, et Toots teda nüüd metalliga rahule jätab. Pärastpoole aga, kui Toots nagu sõjajumal õue peal istus ja püssi laadis, ja kõik teda imestasid, arwas <section end="ptk7"/><noinclude><references/></noinclude> jnuvfbavoi48v0obdmad9x71ota2yyz 59830 59829 2026-07-08T16:46:58Z Ojassaar 4182 59830 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk6"/>Häwitaw pilk tabas waest „Kentuki Lõwi.“ Köster tegi nii, nagu oleks talle wiha pärast kärnkonn kurku läinud: esite ei saanud mees muud kui: ok — ok. Siis tuli terwe lause: „Ok sa kuri waim!“ Poisikesed läksid laiali. Kes koju läks, läks koju, kes ööseks koolimajasse jäi, läks klassi ja oli wait, nagu hiirepoeg. Wäljas möllas hirmus maru köstri näol ja Toots, saja-aastase tamme eest wäljas, kaotas sellel päewal palju lehti ja oksi, kui juukse salkasid tamme lehtedega ja okstega wõrrelda wõiks. Lõpuks kerkis köstri peaajus järgmine küsimusemürakas elule: Kas Tootsi ülepea weel kooli jättagi; et kas ei oleks parem teda koju saata ja kunagi enam koolitoa uksest sisse lasta. Kooliõpetaja eestkostmise peale jäi ta seekord siiski weel kooli edasi. Toots ise olla selle sündmuse kohta pärast teistele ütelnud: „Oh sa Juudas, oleks ma tiadnud, et köster jaole tuleb, ma oleks soo peale läinud, nagu Tõnisson käskis.“ <section end="ptk6"/> <section begin="ptk7"/>{{keskel|{{suurem|VII.}}}} Arno, kes seda nalja kõige aja suure põnewusega pealt oli waadanud, lippas kohe kodu poole, nii pea kui wälk sisse lõi, see on, kui köster tuli. Esite, kui ta nägi, et Toots oma surmariista nii hullupööra ülistab, tegi see temale head meelt: Tootsil oli nüüd midagi suurt, midagi kaelamurdwat suurt, ja see pidi temal ometigi metallimõtted pealuust wälja ajama. Arno oli kindel, et Toots teda nüüd metalliga rahule jätab. Pärastpoole aga, kui Toots nagu sõjajumal õue peal istus ja püssi laadis, ja kõik teda imestasid, arwas <section end="ptk7"/><noinclude><references/></noinclude> maoc71q12knmjuvlkrtiz4fp33we64j 0 25090 59831 2026-07-08T16:47:28Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../V|V]] | järgmine=[[../VII|VII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=26 fromsection=ptk6 to=32 tosection=ptk6 />' 59831 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../V|V]] | järgmine=[[../VII|VII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=26 fromsection=ptk6 to=32 tosection=ptk6 /> 3ivmp116xv7vlh4idpdb0t2e2klgjlp 102 25091 59832 2026-07-08T16:56:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59832 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Arno siiski, et parem oleks olnud, kui Tootsil seda imeasja ei oleks olnud, sest äratas ta sellega terwe kooli täie poiste hulgas üleüldist imestust ja aukartust enese wastu, äratas ta sedasama ju ka tüdrukute hulgas; ja äratas ta tüdrukute hulgas imestust — eks olnud Teele ka tüdruk! — kui kergeste ei wõiks Teele nüüd Tootsi poole pöörda, kus wiimane ausse ja lugupidamisesse tõusis. Igatahes rahustas wastase kurb saatus, mis selle hiilguse kannul käis, Arnot suureste. Aga päris rahule ei jäänud ta ometigi. Koju minnes haudus ta kurbi mõtteid. Ilma et ta isegi aru oleks saanud mispärast, tulid mehikesele pisarad silmi. Esimest korda elus tundis ta niisugust kurbtust. Muidu, ennemalt, kui teda mingi asi piinas, läks ta ema juurde ja rääkis sellele südame pealt ära, leidis siis kohe troosti ja tal oli kergem. Aga mis pidi ta nüüd emale kõnelema? Ei wõinud ta ju ometi kohe niisama heast-peast ema juurde minna ja oma häda kaewata, nagu see tõesti oli. Waletama pidi ta. Ja troostiwad sõnad, mis ema selle wale peale oleks ütelnud, ei wõinud ju aidata. Kes troosti tahab saada, peab kurbtuse õige põhjuse teisele usaldama. Teisiti ei saa. Arno jäi tummaks ja kannatas üksi oma hingepiina. Ta pööras teelt kõrwale ja läks kaasikusse, mis roobastee lähedalt peale hakkas ja peaaegu Raja talu õueni ulatas. Sinna istus ta kase kännu peale maha ja wajus mõtetesse. Aga kus häda kõige suurem, seal troost kõige lähem. Maanteed mööda tuli Kristjan Lible, P. kiriku kellamees, lähemale. Ise täis kui pomm — nagu ta ise ütelda armastas — sõdis ta, oma nõrkade warte peal edasi õõtsudes, {{psa|ala|alatasa}}<noinclude><references/></noinclude> 2nxlhd0a45hrretx7f45horx8oflvwe 102 25092 59833 2026-07-08T17:00:51Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59833 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|tasa|alatasa}} nägemata waenlastega. Iga puu, iga põõsas paistis temale mõrtsukas olewat. Ühtelugu sõnas ta: „Oota, sa põrguingel, ma löön su nina kukla peale wälja!“ Ehk jälle: „Küll ma sulle näitan. Ma lõikan su kopsu wälja ja panen omale lipsiks ette!“ Kui ta Arno kohale jõudis, ja teda kännu otsas nägi istuwat, jooksis ta kohe sinna poole ja karjus: „Ah, siin sa nüüd oled, sa wõllaroog! Nüüd on su päewad loetud!“ Arno jäi rahulikult istuma. Ta oli Liblega juba tuttaw ja teadis, et ta kuigi kardetaw ei ole. Lible sai ka aru, et see wõllaroog ei ole, keda ta otsis, et see Arno on, ja hakkas hõõkides kõnelema. „Hõk — ja, ah so, see see Saare noor-peremees ongi. Nojaa, waatab ka järele, kas mets ka kõik korras on wõi nii, hõk...“ „Ei, ma tulin koolist,“ wastas Arno. „Ah koolist? No kas Julk-Jüri täna mõirgas kah, hõk...?“ „Eks ta ikka möiran'd kah.“ „Noh, kus see jääb. Ära kostis juba kõrtsi juurde, kui paukus teine, hõk ... Eks wa' Karpa Jaan ütelnud mulle siis kohe wõi nii, et mine pane sunnikule witsad peale, muidu läheb risukael wiha pärast weel lõhki, hõk, hõk, hõõk...“ Arnole tegi teise jutt nalja. Ta wastas: „Ei läinud lõhki küll.“ Kristjan Lible, 36-aastane mees, rahwuse poolest pool eestlane pool lätlane, jatkas alaliste röhituste ja „hõkkide“ saadetusel edasi: „Nojaa, hõk, ega'nd ikka palju ei puudun'd ikka kah, et olekski lõhki läinud.“<noinclude><references/></noinclude> 93th6ybzkvpkgleixc21cz9pk1hffq5 102 25093 59834 2026-07-08T17:04:39Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59834 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Oi, ei see lõhki lähe,“ wastas Arno. „See on jah, ega ta, hõk, nii naljalt lõhki ei lähe, tal on paks nahk, sunnikul. Waata, minu õnnis ema ütles ikka, et waata, kui selle nahast ühekorra kaelkoogu nöörid saaks, ei need rebeneks enne wiimsepäewa laubat, hõk,.,.“ Arno paha tuju hakkas kaduma. Ta naeris juba teise jutu üle, et lõgises. Lible oli ka mees, kes kõige oma proositamise ja hirmsa kaubitsemisehimu peale waatamata, suur naljahammas oli. Liblega pidi mõistma ümber käia. Kes teda ei ärritanud, ja temaga ilusti püüdis läbi ajada, see wõis naerda, nii et wats sädemeid pillus. Wiina ei nurunud Lible palju kunagi, seda ostis ta enamaste ise. Kui raha ei olnud, wõeti wõlga, kui wõlga enam ei antud, pandi riided kõrtsimehe kätte panti ja oldi walmis kas wõi ihualasti koju minema. Mõlemad istujad jorasid weel tüki aega „kuiwalt“, nagu see jälle Lible enese sõna oli, siis wõttis wiimane taskust wiinapudeli wälja, rüüpas ja ütles: „Peab wahel määrima, muidu läheb põlema. Mis See inimese suu muudki on kui üks masin.“ Ta pakkus pudelit Arnole ja käskis kah rüübata. Arno ei wõtnud esite, aga kui teine peale käis, nagu uni, siis arwas mehike ka wiimati: no ma katsun õige. Ta maitses. Wiin oli hirmus wiha. Kui ta kurgust alla läks, oli joojal, waesekesel, tundmus, nagu oleks ta tuld neelanud. Siiski, et oma nõrkust mitte näidata, kannatas ta selle halwa tunde wälja ja ei sülitanudki. Kellamehele meeldis niisugune mehisus wäga. Ta ei wäsinud ära teise tublidust kiitmast. Kui ta enesele plotski näkku „wisanud“, tehti teine niisamasugune Arno jaoks. See tõrkus jälle wastu, aga wõttis ometigi. Ja seal nad siis istusid Raja kaasikus kahekesi: üks<noinclude><references/></noinclude> jt6z9x6iykwtlng5rf3v6pd0hyncov8 102 25094 59835 2026-07-08T17:08:56Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59835 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk 7"/>noor, teine wana, jõid wiina ja suitsetasid. Arno jõi esimese napsi peale weel paar kärakat. Ja kui esimene plotski otsa sai, tehti uus, ja asi läks päris suuremehe moodi. Poole tunni pärast jäid mõlemad magama. Kaasik kohises ja laulis neile unelaulu ... <section end="ptk 7"/> <section begin="ptk8"/>{{keskel|{{suurem|VIII.}}}} Kui Rajal nähti, et pojuke ei tule, ega tule, läks perenaine, Arno ema, rahutuks. „Kus, tan'd, risu ometi peaks olema?“ ütles ta oma mehele, Arno isale. „Ah, kus ta siis on, jäi wast ööseks koolitua juurde,“ wastas see. „Mis ta imet sinna jäi, endal ei ole teisel ju toidukraamigi ühes. Wast sai koju tulles wiga.“ „Mis wiga... Küll ta tuleb." Aga kui Arno ikka weel ei tulnud, läks ema Rajale küsima, kas nende Teele juba kodus on. Teele oli kodus. Küsimise peale, kas ta Arnost midagi ei tea, wastas Teele, et ta teda äratulles näinud oli, kui ta teiste poiste hulgas õue peal seisis. Rohkem ta ei teadnud. Edasi ütles ta, et tema arwates poistel täna midagi iseäralikku olnud, sest nad olnud õue peal kõik nina pidi koos ja wahtinud midagi suure hoolega. Tema tulnud küll üsna ligidalt mööda, aga mitte pole näinud, mis nad seal sepitsenud. Arno ema läks koju ja ootas weel tüki aega. Aga kas see ema süda õige rahule jääb, kui ta oma lapse pärast kord kartma hakkab! Ei leidnud Saare perenaine enne rahu, kui läks koolitoa juurde küsima. Koolitoa juures ütlesid poisid, kes ööseks sinna olid jäänud, et Arno juba ammugi ära olla läinud; muud <section end="ptk8"/><noinclude><references/></noinclude> f3729hido9mpphrcu1a4ksbhc5swls6 59836 59835 2026-07-08T17:11:51Z Ojassaar 4182 59836 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk7"/>noor, teine wana, jõid wiina ja suitsetasid. Arno jõi esimese napsi peale weel paar kärakat. Ja kui esimene plotski otsa sai, tehti uus, ja asi läks päris suuremehe moodi. Poole tunni pärast jäid mõlemad magama. Kaasik kohises ja laulis neile unelaulu ... <section end="ptk7"/> <section begin="ptk8"/>{{keskel|{{suurem|VIII.}}}} Kui Rajal nähti, et pojuke ei tule, ega tule, läks perenaine, Arno ema, rahutuks. „Kus, tan'd, risu ometi peaks olema?“ ütles ta oma mehele, Arno isale. „Ah, kus ta siis on, jäi wast ööseks koolitua juurde,“ wastas see. „Mis ta imet sinna jäi, endal ei ole teisel ju toidukraamigi ühes. Wast sai koju tulles wiga.“ „Mis wiga... Küll ta tuleb." Aga kui Arno ikka weel ei tulnud, läks ema Rajale küsima, kas nende Teele juba kodus on. Teele oli kodus. Küsimise peale, kas ta Arnost midagi ei tea, wastas Teele, et ta teda äratulles näinud oli, kui ta teiste poiste hulgas õue peal seisis. Rohkem ta ei teadnud. Edasi ütles ta, et tema arwates poistel täna midagi iseäralikku olnud, sest nad olnud õue peal kõik nina pidi koos ja wahtinud midagi suure hoolega. Tema tulnud küll üsna ligidalt mööda, aga mitte pole näinud, mis nad seal sepitsenud. Arno ema läks koju ja ootas weel tüki aega. Aga kas see ema süda õige rahule jääb, kui ta oma lapse pärast kord kartma hakkab! Ei leidnud Saare perenaine enne rahu, kui läks koolitoa juurde küsima. Koolitoa juures ütlesid poisid, kes ööseks sinna olid jäänud, et Arno juba ammugi ära olla läinud; muud <section end="ptk8"/><noinclude><references/></noinclude> qlh5ijt3zb6j5w07uga0vhbqwwwjelw 0 25095 59837 2026-07-08T17:12:01Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VI|VI]] | järgmine=[[../VIII|VIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=32 fromsection=ptk7 to=36 tosection=ptk7 />' 59837 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VI|VI]] | järgmine=[[../VIII|VIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=32 fromsection=ptk7 to=36 tosection=ptk7 /> mod557mhnucm5544hzk0es0dg3gxlus 102 25096 59838 2026-07-08T17:15:31Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59838 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>lähemat ei teadnud keegi. Wisak arwas, pärast ehk Arno sattus wiimaks Lolli-Mardi küüsi. Lolli-Marti olla wiimasel ajal õige tihti ümber kolama nähtud, See andis Saare perenaisele uueks hirmuks põhjust. Loll-Mart oli suur, tugew mees nagu palk, rääkis alati kõiksugu masinatest ja kruwidest ja kord olewat ta ikka päris tõesti ühte kojuminewat koolitüdrukut taga ajama hakanud. See saanud ta eest küll ära põgeneda, aga jäänud hirmust haigeks. Sellepärast kartsid teda lapsed koju minnes, ja kui tee peal mõni pikk mees wastu tuli, waadati suurelt kaugelt, kas see mitte Loll-Mart ei ole. Arno ema läks ruttu koju. Tee peal kordas ta mitu korda iseeneses: „Kuhu ta'nd ometi jäi, rumal laps? Kuhu ta'nd ometi jäi, rumal laps?“ Kodus arwas ka sulane, et seal ikka midagi pidi olema, ja lisas weel lõpuks juurde: „Aga mine tea, wast wa Lolli-Mardi tõbras ehk hakkaski poisikest hirmutama ja kes teab, kuhu see hirmuga jooksis. Wõib olla, et jooksis Papi rappa ja eksis ära.“ Sulane oli Arnole suur sõber. Ta teadis tuhat lugu tontidest ja kodukäijatest, ja kui nad Arnoga kahekesi õitsis olid, siis ei olnud nende jutul otsa ega äärt. Alles siis, kui juba walgeks läks, jäid nad kustuwa tuleaseme juures magama. Arnol oli siis ikka isa suur kasukas ühes, ja kui tal külm hakkas, mässis sulane ta selle sisse, nii et paljas nina ots wälja jäi. Magama heites tõmmati kasuka hõlmad waheliti külje alla, ja siis oli Arnol hülgega palju sarnadust. Sellest see tuli, et nad magama minnes ise ütlesid: „Nüüd hakkame hülget mängima.“ Sulane ei olnud oma noore sõbra kadumise pärast mitte wähem mures kui selle wanemad. Ta läks<noinclude><references/></noinclude> 7veryrf3jbn7u8xvf62uojw6in9zuwo 102 25097 59839 2026-07-08T17:19:07Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59839 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ka rahutuks, kiskus oma lühikese warrega piipu, nii et see käes krigises ja ei läbenud kuigi kaua ühe koha peal paigal seista. Ta andis nõu Arnot kohe otsima hakata. Hakati otsima. Esite toa lähemalt, siis ringiga ikka kaugemale minnes. Huigati, hüüti, kaasik kajas, aga wastust ei tulnud ... Pimedaks läks juba, peenikest uduwihma hakkas sadama. Otsimine pidi, tahes ehk tahtmata, pooleli jääma. Arno ema hakkas nutma. Kui sulane teiste järele parajaste kodu poole minema hakkas, arwas ta lähenewat mehe kogu silmawat. See oli Loll-Mart. Sulane kargas talle kohe turja ja kärkis: „Ütle nüüd, saadana ihu ja hing, kuhu sa selle poisikese ajasid?“ „Misukese poisikese? Ei tea mina ühtegi poisikest.“ „Waletad!“ „Ei waleta.“ Asi läks niikaugele, et sulane Marti lõi. Mart, kõige oma Koljati kogu ja suure jõu peale waatamata, ei hakanud naljalt kellelegi wastu. Niisama tänagi: ta häigas korra üle haige koha, pühkis silmi ja ütles, et kõige parem paistetuse-rohi olewat keedetud hapu piim. Perenaine püüdis Marti meelitada. Ta lubas Mardile peremehe wana pinsaku ja püksid, kui see aga õigust kõneleks. Aga kõik ei aidanud; Mart ei teadnud ja ei teadnud. „Kurat sinust aru saab“, käratas sulane wiimati, „Wõib olla, et ei tea kah, aga tule siis ja aita otsida. Lähme weel kord siit kaasiku nurgast läbi. Sa mine sealt, Raja poolt, ma lähen soo poolt. Ja huika, kui sa lähed.“ „Mina ei tule,“ sõnas Mart. „Ohoh! Sina ei tule?“ „Ei.“<noinclude><references/></noinclude> b8p874cwnq83u0ay9ygno91frpf3eaq 102 25098 59840 2026-07-08T17:21:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59840 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Mispärast sa ei tule?“ „Ma ei tule.“ „Tule peale, Mart, ma ise lähen maantee poolt, siis teeme ringi,“ aitas peremees oma poolt. Mart jäi kangekaelseks. „Minge, otsige ise, mina ei tule.“ Sulane kaotas kannatuseja karjus: „Sa lased omale weel anda, Mart. Sinu südametunnistus ei ole puhas, külap sa muidu tuleks. Ütle, kuhu sa poisikese ajasid?“ „Kuhugi ei ajanud.“ „Aga sa nägid teda täna?“ „Ei.“ „Wale!“ „Ei ole wale. Kui te muidu ei usu, wõtke kaks kasteheina kõrt, tehke hallika wees märjaks, põletage ära ja wiige tuhk maantee kraawi. Kui siis uss tuleb, siis ta sureb jalamaid ära. Päris õige jah. Uued künnimasinad on kah nii —“ „Jäta oma lori!“ „Ei tule, metsas on mõrtsukad.“ „Ära aja lori.“ „Jumala õige, et on. Ma tulin kaasikust läbi ja nägin. Kolm wõi neli meest magasid, nagu norises. Ühel oli suur nuga wööl ja —“ „Mis juttu sa ajad.“ „Minge, waadake.“ Perenaine kohkus. „Kuula lori,“ ütles peremees. „Tule näita, kus olid mõrtsukad.“ „Ärge minge palja kätega,“ hoiatas Mart.<noinclude><references/></noinclude> 9gkhgff3ge7m7yz9x74ldiw7dur2su4 102 25099 59841 2026-07-08T17:26:09Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59841 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kui teil niisugune masin oleks, mis wändast ümber ajades aina kuulisid wälja pillub, siis wõiks minna. Wõtke see masin ja minge siis. Minge rohkem soo serwa poole ja hoidke hästi maantee lähedale, küll te siis näete.“ Sulane läks aeg-ajalt kärsitumaks ja sõnas wiimaks: „Ei mina su lora küll enam kauem kuulama ei hakka. Küll sa homme näed, Mart, kui me sind pogrisse laseme panna. Lähme, peremees!“ Perenaine läks põllenurgaga silmi pühkides ühes ja kaugel nende järel hiilis Mart. Ta sõnas ühte-wiisi: „Ja, kui niisugune masin oleks, mille wunkratas kaheksakümmend jalga läbi mõõta on, siis ...“ Tema oli wahete-wahel päris selge, ei olnud tast suuremat midagi aru saada, aga kui ta siis jälle läks, siis läks oma masinate rehkendustega õige jutu pealt sohu ja rappa. {{keskel|{{suurem|* * *}}}} „Woheh, wõi sina, pojuke, oled jooma hakanud,“ ütles ema Arnole koju minnes. „Ja sina, Kristjan, pea kah ikka rehknungi, kellele sa wiina annad ja kellele mitte,“ sõnas peremees Liblele. „Wõh, wõh, kas sellest siis midagi on? Pikutasime natuke ja asi ants,“ vastas Lible, kes ikka weel purjus oli. Nad läksid naljakas rongis kodu poole: Arno, kõikudes ja alatasa kaebades, et oksele ajab, ees; tema kõrwal, kätt poja ümber hoides, ema; siis peremees ja sulane, mõlemil laternad käes; ja nende järel Lible, kiwide ja kändudega elu ja surma peale wõideldes. Kõige wiimasena, sammu kakskümmend teiste järel, lonkis Mart. Kui nad koju jõudsid, leidsid nad külalised<noinclude><references/></noinclude> jry5inttoe566i358njxpzgrq5yrnfn 102 25100 59842 2026-07-08T17:28:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59842 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>eest. Hädasõnum, et Arno kadunud, oli waheajal juba Rajale jõudnud, ja perenaine oli Teelega waatama tulnud, kudas selle asjaga õieti on. Kui Arno ema saatel uksest sisse astus, hüüdis Teele kohkunult: „Waata, kui walge ta näost on!“ Ja Teele ema karjatas: „Oh, sa Jumal, mis tal on?“ „Oh, mis tal siis on, ei ole midagi,“ wastas Arno ema; aga wanamees, kes juba ukse peal oli, ja seda küsimist ja kostmist kuulis, ütles: „Mis tal muud on, kui purjus on. Poiss on purjus. Olid teised metsas kahekesi Liblega wiina joonud ja magama jäänud.“ Lible, kes Mardiga peaaegu ühel ajal uksest sisse komberdas, ei olnud selie wastusega rahul. Ta pajatas oma korda: „Oh, sa ime, nüüd teete selle asja nii suureks, nagu Jumal teab, mis oleks olnud; nagu oleks nüüd päike wastupidi käima hakanud. Hurjuh!“ „Ära sa hurjuta kedagi, Kristjan, sina, wäänkael, tahaks kõige pealt sugeda,“ ütles sulane oma poolt, laternaid warna otsa riputades. Arno wiidi kohe woodisse. Kui ta juba waiba all oli, tulid Raja omad kah tagakambrisse. Teele läks woodi juurde ja küsis sosinal: „Arno, mis sul wiga on?“ Küsitaw tahtis udusule kombel üles tõusta, aga nõrgad liikmekesed ei jõudnud enam ühtegi liigutust teha. Walged huuled sosistasid: „Haige olen.“ Woodist natuke kaugemal, laua juures, istusid Saare ja Raja perenaine ja ajasid juttu. Arno kuulis<noinclude><references/></noinclude> ps99x5hoiwl7unh9vgxmdpvi4mtli87 102 25101 59843 2026-07-08T17:31:45Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59843 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>nagu läbi une, kudas tema ema Raja perenaisele laulwa häälega õnnetuselugu jutustas: „Oh, sa heldene aeg, jah, olid ometi kahekesi kaasiku nurgas ja ...“ Eeskambris söödi õhtust. Lible istus wist kah söögilauas, sest kuulda oli, kudas ta pungili suuga alatasa kõneles ja teistele aega ei annud sõnakestki wahele ütelda. „Mis see weel, aga waata, kui mina noormees olin, siis oli nii ütlemata pime, et sõrme kah ei näinud silma pista ...“ Selle peale kuulis Arno, kudas Mart suuga matsutas ja kah midagi ütles. Mis nimelt, sellest ei saanud ta aru, aga ta arwas sõnu kuulwat nagu: aur, wänt, hammasratas ja nõnda edasi. „Kas sa wiina jõid?“ küsis Teele. „Jah ... natukene.“ „Kas wiha ei olnud?“ „Oli küll.“ „Mispärast sa's jõid?“ „Lible pakkus.“ „Sa ära joo, las' ta pakub.“ „Ega ma enam ei joo. Aga ära sa koolis kellelegi ütle, et ma jõin. Nad hakkawad naerma.“ „Ah, ei ütle, mis mina sellest ütlema hakkan. Kas sa homme kooli tuled?“ „Tulen küll ... kui ma terweks saan.“ Arno sai ise aru küll, et see „terweks saan“ wist kohane ei ole, et terwekssaamisest ainult see wõib kõnelda, kes tõesti haige on, aga teisiti ei julenud ta ka miski hinna eest ütelda. Tal oli südamepöörituse ja peawalu peale waatamata Teele ees häbi.<noinclude><references/></noinclude> flb689kvs2m0s8ph23rc2b6rbo5n5l1 102 25102 59844 2026-07-08T17:34:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk8"/>„Ega sa minu peale pahane ei ole, et ma wiina jõin?“ „Mispärast ma pahane olen?“ „Noh, ma arwasin nii ... et sa wahest oled pahane minu peale.“ „Ei ole.“ Siis waikisid mõlemad. Kui Raja rahwas ära minema hakkas, sirutas Arno käeteki alt wälja ja jättis jumalaga. „Saa sa siis jälle terweks ja ole hea laps,“ ütles Raja perenaine temale ära minnes. Arnol käis see ütelus nagu noatera läbi. „Ole hea laps!“ Selles...' 59844 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk8"/>„Ega sa minu peale pahane ei ole, et ma wiina jõin?“ „Mispärast ma pahane olen?“ „Noh, ma arwasin nii ... et sa wahest oled pahane minu peale.“ „Ei ole.“ Siis waikisid mõlemad. Kui Raja rahwas ära minema hakkas, sirutas Arno käeteki alt wälja ja jättis jumalaga. „Saa sa siis jälle terweks ja ole hea laps,“ ütles Raja perenaine temale ära minnes. Arnol käis see ütelus nagu noatera läbi. „Ole hea laps!“ Sellest sõnast järeldas poisikese teraw nina üsna õieti: saa siis terweks, ja ära sa enam joo. Aga see ei jäänud weel wiimaseks etteheiteks ... <section end="ptk8"/> <section begin="ptk9"/>IX. Joosep Tootsiga, sündinud aastal 1883, jäi asi nii- wiisi, et ta kooli ikka edasi jäi, aga selle tingimisega, et ta kõik koerused, nii hirmus palju, kui tal neid ka iganes oli, maha jätaks ja inimese-looma wiisi elama hakkas. Toots lubas kõik teha, mis tema wõimuses sei- sab. Kui ta teisel päewal kooli tuli, ei saanud ta hästi istuda. Ta käänles ja wäänles, nagu ussike õnge otsas ta ütles teistele, kes selle asja kohta midagi lähemat nõudma kippusid, et temale suur päise kannika otsa olla ajanud. Aga leidus neid, kellel nii kuri keel oli, ja kes walmis olid kas wõi oma wibupüssi juures wanduma, et Tootsi paise muud ei olla, kui et wanamees, Tootsi isa, poja tagumiku wiili-kirja löönud. Oli, kudas ta oli, tõsi oli see, et Toots, wõib ju olla, ihuliselt natuke wigane, hingeliselt aga hoopis paranenud oli. Ta istus tunni ajal wagusi, nagu nui, ja teadis ülesandeid paremini, kui <section end="ptk9"/><noinclude><references/></noinclude> lzbd012x48pza0s4cwf60kcwu6fyy8k 59846 59844 2026-07-09T05:27:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59846 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk8"/>„Ega sa minu peale pahane ei ole, et ma wiina jõin?“ „Mispärast ma pahane olen?“ „Noh, ma arwasin nii ... et sa wahest oled pahane minu peale.“ „Ei ole.“ Siis waikisid mõlemad. Kui Raja rahwas ära minema hakkas, sirutas Arno käeteki alt wälja ja jättis jumalaga. „Saa sa siis jälle terweks ja ole hea laps,“ ütles Raja perenaine temale ära minnes. Arnol käis see ütelus nagu noatera läbi. „Ole hea laps!“ Sellest sõnast järeldas poisikese teraw nina üsna õieti: saa siis terweks, ja ära sa enam joo. Aga see ei jäänud weel wiimaseks etteheiteks ... <section end="ptk8"/> <section begin="ptk9"/>{{keskel|{{suurem|IX.}}}} Joosep Tootsiga, sündinud aastal 1883, jäi asi niiwiisi, et ta kooli ikka edasi jäi, aga selle tingimisega, et ta kõik koerused, nii hirmus palju, kui tal neid ka iganes oli, maha jätaks ja inimese-looma wiisi elama hakkas. Toots lubas kõik teha, mis tema wõimuses seisab. Kui ta teisel päewal kooli tuli, ei saanud ta hästi istuda. Ta käänles ja wäänles, nagu ussike õnge otsas ta ütles teistele, kes selle asja kohta midagi lähemat nõudma kippusid, et temale suur paise kannika otsa olla ajanud. Aga leidus neid, kellel nii kuri keel oli, ja kes walmis olid kas wõi oma wibupüssi juures wanduma, et Tootsi paise muud ei olla, kui et wanamees, Tootsi isa, poja tagumiku wiili-kirja löönud. Oli, kudas ta oli, tõsi oli see, et Toots, wõib ju olla, ihuliselt natuke wigane, hingeliselt aga hoopis paranenud oli. Ta istus tunni ajal wagusi, nagu nui, ja teadis ülesandeid paremini, kui <section end="ptk9"/><noinclude><references/></noinclude> p5hc4clky6jkf03mzzlk25lyv40xihj 0 25103 59845 2026-07-08T17:39:22Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VII|VII]] | järgmine=[[../IX|IX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=36 fromsection=ptk8 to=43 tosection=ptk8 />' 59845 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VII|VII]] | järgmine=[[../IX|IX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=36 fromsection=ptk8 to=43 tosection=ptk8 /> 4qq10exbaonf2otdgnvoeclk52jrcfr 102 25104 59847 2026-07-09T05:31:24Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59847 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>enne. See äratas suurt imestust. Tootsi hea ülespidamine kestis juba teist päewa ja oleks, wõib olla, tema surmani kestnud, kui saatus ennast wahele ei oleks seganud. Aga ta segas, ja segas Tootsi kahjuks. Ühel hommikul, kui koolilapsed, kes öösel koolimajas olid maganud, üles tõusid, nende hulgas ka punajuukseline Kiir, leidis wiimane, et tema uhked nööpsaapad endid ööl märksa muutnud olid. Saabastel ei olnud mitte ühte nööpi küljes. Mis teha? Toots, kes esimesena õnnetusepaigale ilmus, andis nõu saapaid nööriga kinni köita ja ikka kudagi wiisi katsuda läbi ajada; igatahes mitte nutma hakata ja kaebama minna. Wisak kobas taskutes ringi, leidis paar tinast aluspüksi nööpi ja käskis neid, senikauaks, kui teisi saab, ette õmmelda. Limask, linakaupmehe poeg, wõttis päitsist nutsaku linu wälja ja oli walmis nööri punuma, kui Kiir seda tarwiliseks arwab. Punapea kaalus kõik kolm ettepanekut hoolega läbi ja tuli otsusele, et neist ükski ei kõlba. Ja kui inimene lootuse kaotab, ütelgu, kui keegi teab, mis siis weel aitaks? Kiir püüdis pisarate läbi oma südat kergitada. Küll püüdsid teised troostida, iseäranis oli Toots sellel põllul wäga tegew, aga kõik jäi tagajärjetaks. Oleks kahjusaaja pisarate asemel nööpisid nutnud, oleks tal neid muidugi juba kümne paari saabaste jaoks olnud, aga see'p see paha asi oligi, et ta ainult pisaraid nuttis. Kõik kogusid endid Kiire ümber. See istus magamisetoas oma sängi peal, hoidis saapaid näpu wahel ja ootas köstrit, kes warsti palwetundi pidi ilmuma.<noinclude><references/></noinclude> ouyn4skviv3f5fpuwqzj0dua6xlxelr 102 25105 59848 2026-07-09T05:34:35Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59848 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Köster tuli. Nüüd sammus punapeaga mehike paljais sukis klassituppa, jäi wesiste silmadega köstri otsa wahtima ja sõnas läbi nutu: „Nööbid on ära.“ „Mis nööbid?“ „Saapa nööbid. Õhta olid peal, Wisak nägi kah, aga täna hommiku tahan jalga tõmmata, ja mitte ühte ei ole enam.“ „No, mis see tähendab?“ „Hirmus pilk, nagu Jumala wälk taewast, käis üle poistekarja. Surma waikus oli. Wiimati, kui juba - piinlikuks hakkas minema, ütles Toots: „Wahest wiisid rotid ära. Rotid armastawad läikiwaid asju. Meil wiisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles.“ Köstri pilk jäi kõneleja peale peatama. „No kui te ei leidnud, kust te siis teate, et just rotid kapsaraua ära wiisid?“ „Noh, kes see muu wiija oli.“ „Kapsaraua“ „Ja-jah, kapsaraua." „Kuule, rotid ei jõua kapsarauda liigutadagi, weel wähem ära wiia. Mis sa waletad?“ „Neid oli wahest mitu.“ „Mine metsa oma jutuga. See oli kahejalgne rott, kes kapsaraua ära wiis, just niisamasugune, nagu see, kes Kiire nööbid nahka pani.“ „Ei tea,“ kehitas Toots õlasid. „Mina tean“, wastas köster, „Kiir too oma saapad siia.“ Kiir tõi. Kõster silmitses neid asjatundja näoga.<noinclude><references/></noinclude> 9vzdfi9qvknjo5bjyog7m91z3p2hs5c 102 25106 59849 2026-07-09T05:38:45Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59849 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kus need saapad olid sul?“ „Sängi serwa all.“ „Soo. Kas nad hommiku, kui sa neid jalga hakkasid panema, sealsamas olid? Mõtle hästi järel.“ „Ja... jajah... Aga natukene päitsi pool ja sängi serwa alt rohkem wäljas,“ „Ahah, kes magab sinu päitsi pool?“ „Wisak magab,“ wastas Toots. Köster waatas uuriwalt ütleja peale. Wiimase nägu ja wiis ei äratanud aga miski kahtlust. „Wisak ... Kes weel?“ „Wisak, siis on Kärd ja siis on Toots.“ „Ja, ja, siis olen mina,“ lausus Toots köhatades. „Soo. Kas sina siis ei kuulnud, et öösi keegi sinu sängi ees käis?“ „Ei.” „Kas keegi ei küsinud su käest midagi, kui sa hommiku üles tõusid?“ „Ei.“ „Kes küsis su käest kõige enne, nii mis sul wiga on, wõi nii?“ „Keegi ei küsinud.“ „Kes tuli kõige enne sinu juurde, kui sa ütlesid, et nööbid ära on?“ „Toots.“ „Soo. Mis ta ütles sulle?“ „Ütles, et katsu läbi aada kudagi wiisi, et ära sa sellepärast nutma hakka ega kaebama mine.“ „Toots, kas sa ütlesid niiwiisi?“ „Ütlesin küll. Ma ütlesin jah, et misse maksab iga tühja asja pärast nutma hakata.“<noinclude><references/></noinclude> qhvvyjv9551o6p2nvbztpvgm7acj3vq 102 25107 59850 2026-07-09T05:41:44Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59850 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kas sa seda ei ütelnud, et Kiirel kaebama ei maksa minna.“ „Jaja, seda ma ütlesin ka.“ „Mispärast Sa seda ütlesid?“ „Niisama ... ma arwasin, et see ei ole ilus, kui kaebama minnakse.“ „Soo, soo. Wõi sina arwasid siis, et see ei ole ilus, kui kaebama minnakse.“ Köster oli hirmus äkiline, kui asi selge ja süüdlane teada oli. Aga siin oli niisugune segane asi, mida külmawereliselt arutama pidi, ja sellepärast oli ta esite wäga tagasihoidlik. Ta pani palweraamatud käest ära, pühkis prillid puhtaks ja ütles poistele: „Tulge magamisetuppa.“ Poisid läksid. Üks esimestest, eht Napoleoni sammudega, oli Toots, ehk Kentuki Lõwi, nagu teda hüüti. Köster küsis: „Ütle, Toots, mis ajast saadik sa siin magad ja enam kodu ei käi?“ „Ah mina ... ma olin esimest ööd siin. Eila toodi säng.“ „Ahaa. Mispärast sa siin hakkad magama?“ „Ei taha kodu käia. Kauge ...“ „Jah, jäi siia, pildus kõige õhta riietega, ei lasnud meid magada,“ kaebas Wisak. „Kuuled sa, mis Wisak ütleb? Terwe õhta oled riietega pildunud ja ei ole teisi magada lasnud. Koerust jäid tegema siia?“ Hirmus waade tabas Tootsi. „Wisak waletab. Wisak ise lõikas nööbid ära ja nüüd waletab minu peale. Wisaku säng on Kiirele kõige lähemal.“<noinclude><references/></noinclude> dn8r5tuwfl5ll6lf2fs89oaz337ysg8 102 25108 59851 2026-07-09T05:45:50Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59851 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> See oli Wisakule liig. Ta hakkas jalamaid nutma ja lubas koju minna, emale ütlema, et Toots teda wargaks teeb. Köster haaras tal hõlmast kinni ja käskis paigale jääda. „Kudas sa julged ütelda, Toots, et Wisak wõttis? Kudas sa tohid teist wargaks teha?“ „Kes see's muud wõttis? Tema wõttis. Millest ta emagi muust elab kui —“ „Suu kinni! Wait ole! Mine sinna ahju kõrwale ja seisa seal. Hoia, kui sa weel sõna ütled, enne kui su käest küsitakse. Häbemata, niisugune! Kes sulle niisugust lori ajas?“ „Noh, seda räägiwad kõik.“ „Pea suu!“ Kõstri kahtlus langes küll ühe isiku peale, aga et ta paljast kahtlust tabada ja koolist wälja wisata ei saanud, siis jatkas ta uurimist edasi. „Kes teist oli eila õhta kõige wiimane ülewal?“ „Mina magasin juba, kui Toots mulle saapaga selga wiskas. Walu peale ärkasin ma üles,“ wastas Wisak. „Wale!“ kostis ahju juurest. „Toots, ole wait, wõi muidu ma ajan su jalamaid koju. Hea küll, sina siis magasid juba, kui ta wiskas. Kas sa peale selle warsti magama jäid?“ „Jah.“ „Nutsid enne ja jäid siis magama?“ „Jah.“ „Mina magasin ka juba, kui Toots karjus, et wäljas tulekahju on,“ ütles Kärd. „Mina läksin weel akna juurde waatama, aga ei olnud midagi. Toots naeris siis sängis ja peeretas, nii et ära tahtis lämmatada.“<noinclude><references/></noinclude> p1yl4ekv0q8kmq2sofawon3rd1wl1v0 102 25109 59852 2026-07-09T05:48:44Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59852 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kärd waletab. Mina magasin juba, nagu norises, kui tema weel wilistas,“ kostis uueste ahju juurest. „Wait! Ehk olgu peale, nüüd sa sidusid ennast ise: kui sina magasid, nagu norises, kudas sa siis kuulsid, et teine wilistab?“ „Läbi une.“ „Ahaa, wõi läbi une.“ „Näe, nööp!“ kilkas just selsamal silmapilgul keegi poistest. Kõik waatasid sinna poole, isegi Toots tuli ahju juurest ära. Tõesti, seina ligidal, akna all oli wäike, must, ümargune nööp. Kiir tunnistas selle omaks. Hakati mööda sängialuseid otsima. Akna lähedalt leiti weel üks nööp, ja kui keegi poistest kogemata nurgas ärapehkinud põrandalaua peale astus, wajus see kõrwale ja terwe hulk nööpa tuli nähtawale. Wargus ise oli käes, aga waras jäi kättesaamatuks. Igatahes jäi Tootsi peale werine kahtlus lasuma. Oleks köstrile wähemgi asi näppu hakanud, et ta oma arwamist tõeks oleks wõinud teha, Toots oleks koolist seitset keerdu lennanud, aga et seda ei olnud, jäi Toots kooli edasi. Ta ise ütles: „Eks ma ütlenud, et rotid. Kessind inimene seda nööbi-sitta wõtma läheb.“ Kui talle selle peale tähendati, kudas rott nööpi saapa küljest ära saab, siis seletas tema seda asja nii, et rotid saapa jala alla panewat ja nööbid küljest ära kiskuwat. Ta wõis kõnelda, niipalju kui tahtis, aga igaüks waatas talle ikka niisuguse pilguga otsa, nagu oleks ütelda tahtnud: sa ikka ise wõtsid. Toots sai sellest wäga hästi aru, ja tal oli ikka natuke piinlik kah.<noinclude><references/></noinclude> gvy4s02mx0n3aef99fyjddsqpm5ede8 102 25110 59853 2026-07-09T05:51:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59853 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Nii oli siis see lugu lõpetatud ja asi niikaugele joones, et köster nööbid oma toas Kiire saabastele ette laskis õmmelda, ja wiimane nad, sõnadega: „Just kui uued kohe“, jalga tõmbas. Aga see päew oli õnnetuse-päew, ja peale tundisid sündis weel midagi. Tõnisson oli wanade eestlaste wõitluste ja neile järgnewa orjapõlwe üle ühe ainsa raamatu läbi lugenud, aga seegi oli tema peale nii suurt mõju awaldanud, et ta leppimata sakslaste waenlaseks sai. Kirikumõisas oli ka üks kool. Õpetaja oma ja ümberkaudsete mõisnikkude pojad said seal ühe wäljamaalase juhatuse all õpetust. Kui kihelkonnakooli õpilased parajaste õue peale tulid, et koju minna, ilmusid sinna korraga kirikumõisa noorherrad. Kõigil olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Jumal ise teab, mis asi neid sinna tõi, aga sinna nad tulid. Tõnisson arwas pärast, et nad parwega jõe peale sõitma tahtnud minna. Kui nad kihelkonna poiste juurde said, ütles üks: „Näe, kus matsid hakkawad koju minema.“ See oli Tõnissonile, kellel nende, kui sakslaste wastu juba isegi wiha oli, liig. Ta haaras kiwi maast ja enne, kui keegi seda mõtelda oleks jõudnud, wirutas ta selle ütleja poole. Kostis tubli klõpsakas, lendas piibutuhk ja sädemed, piip ise kukkus tükk maad eemale maha. Kahjusaaja tõstis ratsapiitsa kõrgele ja tormas wiskaja kallale. Kuid see ei liigutanud ennast paigastki, wõttis uue kiwi ja hüüdis: „Tule!“ Kallaletungija jäi peatama. Wastase silmist paistis niisugune kindlus, mis tahtmata kohkuma pani ja<noinclude><references/></noinclude> gdd6lgli1ybgry3a5gpa0qhxbe9a3u0 102 25111 59854 2026-07-09T05:54:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59854 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>karta oli, et ta teine kord mitte enam piibu kohta ei sihiks, waid lihtsalt pähe. „Ma annan sulle peksa, nagu koerale,“ sõnas Saksa poiss. „Tule, tule!“ wastas Tõnisson. Mõlemad wastased seisid tükike aega wastamisi ja wahtisid üksteisele näkku. Kui Saksamaa wiimati ära nägi, et Eestimaa kõige peale walmis on, jättis ta asja pooleli ja läks oma meeste juurde tagasi. Plaanitseti üleüldist tormijooksu ratsapiitsadega. Enamaste olid kõik selle poolt, ainult mõned, paar õpetaja poega, olid wastu. Wiimati jõuti niikaugele, et ka need suuremale hulgale järele andsid. Piibud, kui asjata segajad, wõeti suust ära, koputati saapakonsa wastu tühjaks ja pandi tasku. Ratsapiitsadega wiibutati, just nagu oleks nende sitkust proowida tahetud. Aga aeg oli ka eestlaste leeris ettewalmistusi teha. Seda tuletas kõige enne Toots meelde ja kahetses selle juures ise, et tema müristaja koju oli jäänud, et muidu oleks teised wiimase kui meheni maha wõinud tappa. Et asja parandada, läks ta ruttu klassituppa ja lubas ahjuroobi ja tuletangid kuumaks ajada, et siis pealetungijaid kõrwetada. Julgemad, nagu Kärd, Tuulik, Kesamaa, kõik tüsedad poisid, kogusid endid Tõnissoni ümber kokku ja waatasid käsku oodates temale otsa. See seisis nagu kiwist kuju ja wahtis waenlaste poole. Kuna teised kõik enamwähem kartsid ja mõttes juba plaani tegid, kuhu häda korral pakku wõiks jooksta, oli temast iga niisugune mõte kaugel. Tema meeles oli ainult ja üksi: Las' nad tulewad, küll ma neile näitan. Ja nad tulid. Tulid enne, kui Toots kuumaksaetud roobi ja tangidega tagasi jõudis ja enese wõitlejate<noinclude><references/></noinclude> h3navs6z9lepre5f139m838syk5vcav 102 25112 59855 2026-07-09T05:56:35Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59855 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ridadesse seadis; tulid enne, kui enam jagu endid hästi ette walmistada olid jõudnud, see tähendab, enam jagu neist wähestest, kes ülepea wõitlusest osa arwasid wõtta. Paljud läksid waheajal koju. Esimene hoop ratsapiitsaga tabas Tõnissoni kätt. See oli hirmus walus ja jättis suure sinise worbi järele. Aga tema ei lasknud ennast sellest weel hirmutada. Ta andis palja käega, nagu ta oli, lööjale hoobi tagasi ja nii osawaste, et see otse wastase nina pihta käis. Peaaegu selsamal ajal said ka teised hoopisid. Nad andsid hoopisid küll ka tagasi, aga kaua sa palja käega ratsapiitsa wastu jõuad sõdida. Kärd sai tugewa hoobi üle näo, peaaegu oleks piitsa ots silma puutunud. Järweots, tuline kõwa poiss, nagu Koljat, aga hirmus pikaldane, sai käewarre pihta nii walusaste, et ta ai, ai! karjus. Õnnelikum oli juba Kesamaa, kes wastasel sõjariista käest ära kiskus ja nüüd selle selga tema oma ratsapiitsaga tutwustas. Kõige rohkem kannatas Tõnisson. Kesk lahinguwälja, kuhu ta kõige aja jäi, kõige suuremaid poissa oma hooleks wõttes, oli temal muidugi kõige kibedam. Esimesele löögile järgnes palju teisi, ja oleks keegi teisel päewal tema turja, käewarsi, reisi näinud, see oleks ära ehmatanud, nii sinised olid need. Aga imelik, et mitte ühte ai'd, ega kaebehäält tema suust ei tulnud. Ta wõitles ja kannatas waikides, nohisedes, nagu tõsine kangelane kunagi kannatab. Arno ei wõtnud wõitlusest osa. Ta seisis koolitoa ukse kõrwal ja waatas kahwatanud näo ja kohkunud silmadega pealt. Kui ta nägi, et Tõnisson mitmest waenlasest ümber piirati ja üks talle parajaste tugewat hoopi pähe tahtis lüüa, wõttis ta, ilma et isegi oleks<noinclude><references/></noinclude> h3ybpzxno78iqk98gy8nh9nt8wjv3te 102 25113 59856 2026-07-09T05:58:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59856 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>teadnud, mis ta teeb, aia äärest suure kaika ja lõi Tõnissoni tigedamale wastasele pähe, kusjuures ta ise silmad kinni pigistas. Wõit kaldus sakslaste poole. Juba oli Tõnisson ja tema kaaslased ümberpiiratud. Juba ei püüdnud Tõnisson enam peale tungida, ta pani ainult käed silmade ette ja tõmmas enese wastaste löökide all küüru. Aeg-ajalt aga, kui ta wähegi sai, andis ta jalaga hoopisid. Kui eestlaste wiletsus kõige suurem oli, tuli neile koolitoast abi. Toots tuli wälja, kuumaksaetud ahjuroop ja tuletangid käes ja karjus hirmsa häälega: „Edasi, Kentuki poisid! Walu punanahkadele!“ Selle hirmsa nähtuse juures kohkusid wõidumehed ja taganesid. Kui Toots weel lähemale tuli, ja mõnele, kes õigel ajal ei taganenud, kuumaksaetud suurtüki kuulid, nagu ta oma sõjariistu nimetas, nina alla torkas, panid sakslased lausa põgenema. Nende kannul jooksis Toots ja karjus ikka weel: „Andke punastele koertele!“ Lahing oli mööda; Toots oli wõitnud. Ja oli niiwiisi wõitnud, et ta ise mitte ühte lööki ei saanud. Tõnisson pühkis taskurätikuga silmi; teised kohendasid riideid ja katsusid haigeid ihuliikmeid: kes õõrus kukalt, kes katsus pihtu, kes läks teise juurde ja nurus, et järele waadataks, mis temal seal näo peal õige on, et kipitab, mis hirmus. Natukese aja pärast tuli abiõpetaja kirikumõisa koolipoistega lahinguplatsile tagasi. Ta oli lahingu lõppu näinud ja seadis just sammud koolitoa poole, kui poisid põgenedes teda peaaegu pikali oleks wiinud. Ta oli heasüdamline mees ja tahtis poisikesi ära lepitada, ilma et õpetaja ja köster lahingust teada oleksid<noinclude><references/></noinclude> 1felcegksicwt4025n5jcioakpsqay9 102 25114 59857 2026-07-09T06:01:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59857 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>saanud. Ta teadis, et kui need kaks sündmusest teada saawad, siis niihästi neid, kui teisi waljuste trahwitakse. Kui wälja tuli, et Tõnisson tüli algas, sundis ta wiimast oma poiste käest andeks paluma. Tõnisson waikis. Noor õpetaja kõneles rahulikult, isalikult, püüdis selgeks teha, et andekspalumine häbiasi ei ole, aga kõik jäi tagajärjetuks. Mitte ühte sõna ei saanud ta Tõnissonilt wälja pigistada. Noormees wihastas. Niisugune kangekaelus ja tuimus olid juba pagan teab mis. Asi wenis pikale, köster tuli. Ilma et temagi enesele asjast õiget pilti oleks katsunud saada, hakkas ta abiõpetajaga ühes selle pääle käima, et Tõnisson andeks paluks. Kõik teised poisid nagu ei oleks midagi teinud, ja ainus süüdlane oli nende mõlemi arust ainult Tõnisson. Paluks see andeks, oleks kõik korras. Köster häbenes noort õpetajat ja ei julenud kärkida, nagu ta harilikult tegi, waid pidas selle asemel Tõnissonile kümneküünralise manitsusekõne. Selle lõpul arwas ta kindlaste, et ta kangekaelist poissi kõnelema sundida oli jõudnud. Kuid ta eksis. Poiss wahtis maha, wajus ikka rohkem ja rohkem kössi ja, mis noomijaid kõige rohkem wihastas, ei hakanud nutmagi. „Sa oled kõige tuimem inimese-loom maailmas,“ ütles köster, ära nähes, et tema nõu enam ei aita. „Ja, mina ei ole ka oma terwel eluajal niisugust näinud,“ arwas noor õpetaja. „Muidu nad hakkawad rääkimagi, ajawad süüd teiste peale, waletawad, aga see on tumm, nagu kala." Asi lõppes sellega, et poissa, nii hästi neid, kui teisi, koju kästi minna. Tõnisson üksi jäi sinna. Tema<noinclude><references/></noinclude> tau99te13k6ovch4yp3g0424iz3gb9f 102 25115 59858 2026-07-09T06:02:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk9"/>trahw oli: nädal aega ühtejärge peale tundide lõppu üheks tunniks kooli istuma jääda ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppida. Laulud lubas köster ise wälja walida. Seegi ei mõjunud, Tõnisson jäi selleks, mis ta oli. <section end="ptk9"/> <section begin="ptk10"/>X. Kui Arno nägi, missugune raske hoop sõpra tabas, wõttis ta nõuks temale abiks olla. Ta jäi ka peale tundisid kooli ja aitas teist laulusalmisid pähe õppid...' 59858 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk9"/>trahw oli: nädal aega ühtejärge peale tundide lõppu üheks tunniks kooli istuma jääda ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppida. Laulud lubas köster ise wälja walida. Seegi ei mõjunud, Tõnisson jäi selleks, mis ta oli. <section end="ptk9"/> <section begin="ptk10"/>X. Kui Arno nägi, missugune raske hoop sõpra tabas, wõttis ta nõuks temale abiks olla. Ta jäi ka peale tundisid kooli ja aitas teist laulusalmisid pähe õppida. Tõnisson, kes kaunis kõwa peaga oli, ja kes õpeasjadest kaunis wisalt aru sai, õppis sõbra juuresolekul märksa rutemine, kui üksinda. Kui ta laulud juba kaunis selgeks oli saanud, kuulas Arno teda üle ja kui ta leidis, et kõlbas, läks teine üles ütlema. Laupäewa õhtupoolikul, kui nad kahekesi klassi- toas olid ja õppisid, leidis Arno, et sõber hoopis teist- sugune oli, kui harilikult. Täna ei jäänud talle midagi pähe. Ta wõis õppida, niipalju kui tahtis, aga hakkas ta üles ütlema, siis ei saanud ta kudagi üle esimese rea. Arno käskis teda hoolega püüda ja wõttis wahepeal ise oma esmaspäevased ülesanded käsile. Kui ta siis salaja Sõpra tähele pani, nägi ta, et see pärani silmadega raamatusse wahtis, aga mõtetega, Jumal teab, kus oli, Wahete-wahel nokutas ta saladuslikult peaga, waatas akna poole ja näris pliiatsit. Wiimati, kui tund juba mööda oli, tegi Arno wiimase meeleheitliku katse. Ta wõttis lauluraamatu oma kätte, ütles ees ja käskis teist järele ütelda. »Katsu nende sõnade peale ise mõtelda, mis sa wälja ütled.“ <section end="ptk10"/><noinclude><references/></noinclude> l15lz7qcbnulq573wfyvhkhujvsee83 59860 59858 2026-07-09T06:07:42Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59860 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk9"/>trahw oli: nädal aega ühtejärge peale tundide lõppu üheks tunniks kooli istuma jääda ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppida. Laulud lubas köster ise wälja walida. Seegi ei mõjunud, Tõnisson jäi selleks, mis ta oli. <section end="ptk9"/> <section begin="ptk10"/>{{keskel|{{suurem|X.}}}} Kui Arno nägi, missugune raske hoop sõpra tabas, wõttis ta nõuks temale abiks olla. Ta jäi ka peale tundisid kooli ja aitas teist laulusalmisid pähe õppida. Tõnisson, kes kaunis kõwa peaga oli, ja kes õpeasjadest kaunis wisalt aru sai, õppis sõbra juuresolekul märksa rutemine, kui üksinda. Kui ta laulud juba kaunis selgeks oli saanud, kuulas Arno teda üle ja kui ta leidis, et kõlbas, läks teine üles ütlema. Laupäewa õhtupoolikul, kui nad kahekesi klassitoas olid ja õppisid, leidis Arno, et sõber hoopis teistsugune oli, kui harilikult. Täna ei jäänud talle midagi pähe. Ta wõis õppida, niipalju kui tahtis, aga hakkas ta üles ütlema, siis ei saanud ta kudagi üle esimese rea. Arno käskis teda hoolega püüda ja wõttis wahepeal ise oma esmaspäevased ülesanded käsile. Kui ta siis salaja sõpra tähele pani, nägi ta, et see pärani silmadega raamatusse wahtis, aga mõtetega, Jumal teab, kus oli. Wahete-wahel nokutas ta saladuslikult peaga, waatas akna poole ja näris pliiatsit. Wiimati, kui tund juba mööda oli, tegi Arno wiimase meeleheitliku katse. Ta wõttis lauluraamatu oma kätte, ütles ees ja käskis teist järele ütelda. „Katsu nende sõnade peale ise mõtelda, mis sa wälja ütled.“ <section end="ptk10"/><noinclude><references/></noinclude> jdbgfu62jhxj3k8r4jykqvx4jsb7qp4 0 25116 59859 2026-07-09T06:05:17Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VIII|VIII]] | järgmine=[[../X|X]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=43 fromsection=ptk9 to=55 tosection=ptk9 />' 59859 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VIII|VIII]] | järgmine=[[../X|X]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=43 fromsection=ptk9 to=55 tosection=ptk9 /> p1qt1k3wn7a9ad8qo5l0yzu1k3cffwu 102 25117 59861 2026-07-09T06:10:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59861 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Tõnisson läks üles ütlema, aga nagu Arno kartis, ei saanud ta sellega kaugeltki toime. Köster käskis uueste õppida. Arno tahtis jälle aitama hakata, kuid teine ei olnud sellega nõus. „Olgu peale, ma katsun ise. Mine ära koju, külap ma nad ükskord ikka selgeks saan.“ „Sa ei saa. Mis sul täna wiga on?“ „Küll ma saan, mul pole midagi wiga.“ Arno jättis sõbraga südamlikult jumalaga ja läks. Ta sai küll aru, et teise peas midagi muud oli, kui salmideõppimine, aga ta ei tahtnud teda usutama hakata. Ja Tõnissoni peas walmis tõesti suur, suur plaan. Esmaspäewa hommikul, parajaste Wene keele tunni ajal, tuli õpetaja koolituppa. Ta kutsus kooliõpetaja kõrwale ja kõneles sellega natuke aega. Kooliõpetaja käskis Tõnissoni köstri tuppa minna, kuhu õpetaja juba eel oli läinud. Tõnisson läks. Mis seal sündis, sellest ei saanud keegi koolilastest teada, aga kui Tõnisson koolituppa tagasi tuli, teadis Wisak kõnelda, et Tõnisson kirikumõisa poiste parwe jõe põhja olla lasknud. Kust ta selle teate sai, ei teadnud keegi. Arno kohkus. Tal hakkas sõbra pärast hirm. Kui wahetund tuli, läks ta kohe Tõnissoni juurde ja küsis: „Mis nad tahtsid sinust?“ Küsitaw puikles esite wastu, aga pärast ütles siiski, õpetaja ajada tema süüks, et parw jõe põhjas on. „Parw jõe põhjas? Kas siis ikka tõsi on, et parw jõe põhjas on?“ „Nad ütlewad ... ega mina ei tea.“<noinclude><references/></noinclude> l3iapyyrcxvcxok467745mk9jrhsyyw 102 25118 59862 2026-07-09T06:14:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59862 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno waatas Tõnissonile otsa. Selle näost ei paistnud midagi iseäralikku, ainult punasem oli ta, kui harilikult ja kõrwalehed õhetasid. „Nojaa, aga kudas nad siis sinu peale kohe tulid?“ „Kas mina tean. Köögitüdruk olla ütelnud, et mina jõe ääres olla olnud.“ „Kuula juttu. See on suur, raske parw, kes seda saab põhja lasta. Mis sa arwad?“ „Ei tea.“ „Need on ju suured palgid nagu mürakad, neid ei jõua üksi liigutadagi. Ma ühekorra katsusin natuke lükata, aga mitte ei liikunudki.“ Tõnisson ei wastanud. Ta jäi mõtetesse. Wiimati, kui Arno tema juurest ära minema hakkas, hoidis ta teda tagasi ja ütles: „Kui nad sinu käest küsiwad, siis ütle, et me ühes koju läksime.“ „Kas sa warsti pärast mind läksid?“ „Warsti jah.“ „Hea küll, küll ma ütlen. Mispärast sa niiwiisi tahad?“ „Muidu ... niisama. Muidu ehk hakkawad lorima, et mina parwe põhja olla lasnud. Ütle, et meie jõe ääres ei käinud, ja et me mõlemad ühel ajal koolitua juurest ära läksime.“ See wahetund kestis kauem kui harilikult. Muidu tuli kooliõpetaja ikka wiie kuni kümne minuti pärast, nüüd oli juba weerand tundi mööda, aga ta ei tulnud ikka weel. Wiimati, kui ta tuli, olid nad kolmekesi: tema, köster ja õpetaja. Köstril oli just niisugune nägu, nagu oleks ta praegu saunast tulnud. Õpetaja oli wäga pahane, kooliõpetaja aga nagu harilikult.<noinclude><references/></noinclude> 8iv7gptwbjd53cee2gbbaiyhncj171l 102 25119 59863 2026-07-09T06:24:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59863 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Tõnisson, tule siia,“ ütles köster. Tõnisson tuli pingist wälja ja läks kantsli juurde. „Ütle, Tõnisson, kas sina lasksid õpetaja noorherrade parwe jõe põhja? Ütle õigust.“ „Ei lasknud.“ „Kas sa olid laupäewa õhtupoole üksi siin, wõi oli teisi ka?“ „Tali oli ka.“ „Ah Tali oli ka? Tali, mis sina siin tegid?“ „Mina ... mina aitasin Tõnissoni salmisid pähe õppida, ma kuulasin üle.“ Õpetaja imestas. Ta küsis köstri käest järele, mis salmid need olid, ja läks siis Arno juurde. „Armas laps“, ütles ta, „kust sa selle peale tulid, Tõnissoni aidata?“ „Ma ... Ta ise ei saa nii ruttu. Kui mina üle kuulan, siis saab ta rutem selgeks.“ „So-soo. Kas sa oled Tõnissoni sõber?“ „Jah.“ „Aga, no ütle, kui sa teda õppida aitasid, siis pidid wärsid sulle ka enesele pähe jääma. Kas sul on neist weel mõni meeles? Kas sa ei mäleta seda laulusalmi, mis sa Tõnissoni laupäewal õppida aitasid?“ „Mäletan küll." „Ütle õige.“ Arno luges: <poem> „Mis waewab sinu südant, mis iial nõuad sa. Sel, kes on meie Issand — kõik hooleks anna sa ...“ </poem> Ta luges kõik neli salmi sorawalt ette. Õpetaja oli wäga rahul ja silitas tema pead.<noinclude><references/></noinclude> ehredy518yawdvxek53wovdski77ec5 102 25120 59864 2026-07-09T06:27:30Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59864 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Sa oled küll üks tubli pois, Tali. Ütle kas Tõnisson ei käinud, kui teie laupäewal siin istusite, jõe ääres kõndimas?“ „Ei käinud. Meie olime kõige aja koolituas.“ „Kas teie ühes koju läksite, wõi jäi Tõnisson peale sind weel siia?“ Arno oli senini kaunis kindlalt ja ilma kohmetuseta wastanud, mis õpetaja nõudis. Nüüd aga, kus ta waletama pidi ja waletada tahtis, läks ta näost punaseks. „Ei jäänud siia. Meie läksime ühes ära.“ „So-soo. Istu, mu laps.“ Köster asus uueste Tõnissoni kallale. Ta nõudis ja usutas poisikest igapidi ja pani talle ühe keerdküsimise teise järele ette. Kooliõpetaja, kes kõige aja waikides ühte raamatut soris, ütles wiimati oma poolt niipalju, et see ikka ei wõi olla, et üks wäike ja nõrk poiss niisuguse suure tööga walmis saab. Sedasama arwasid köster ja õpetaja ka. Aga üks inimene oli, kes hirmsaste Tõnissoni wastu tunnistas — õpetaja köögitüdruk. Ei aidanud wiimati muu nõu, kui kutsuti köögitüdruk koolitoa juurde ja pandi Tõnissoniga silm silma wastu seisma. „Ütle, Liisa, on see seesama poiss, keda sa laupäewa õhtupoole jõe ääres nägid?“ küsis õpetaja Tõnissoni peale tähendates. „Seesama jah.“ „Aga tema ütleb, et ta ei ole olnud. Tali ütleb sedasama. Nad on kahekesi ühes koju läinud.“ „Mina ei tea, aga tema ta oli. Kui te mind ei usu, siis küsige Lible käest. Ma arwan Lible nägi teda ka.“ „Lible? Kus see Lible oli?“<noinclude><references/></noinclude> 9upe3czf3onqpvje1w456wxwxi7uerh 102 25121 59865 2026-07-09T06:38:09Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk10"/>„Lible tuli kah pärast jõe äärde.“ „Kas oli parw siis, kui sa Tõnissoni jõe ääres nägid, weel alles, wõi oli juba ära?“ „Mina seda ei tea. Mina nende parwe tean wahtida, kord on ta neil siin, kord seal, kord otsaga Weskijärwes. Mina parwe ei mäleta.“ „Kus kohal sa Tõnissoni nägid?“ „Purde lähedal, Weskijärwe pool.“ "Hm. Parw pidi teisel pool purret olema... Mis see Lible seal tegi?“ „Lible lubas jõe wee...' 59865 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk10"/>„Lible tuli kah pärast jõe äärde.“ „Kas oli parw siis, kui sa Tõnissoni jõe ääres nägid, weel alles, wõi oli juba ära?“ „Mina seda ei tea. Mina nende parwe tean wahtida, kord on ta neil siin, kord seal, kord otsaga Weskijärwes. Mina parwe ei mäleta.“ „Kus kohal sa Tõnissoni nägid?“ „Purde lähedal, Weskijärwe pool.“ "Hm. Parw pidi teisel pool purret olema... Mis see Lible seal tegi?“ „Lible lubas jõe wee wastupidi jooksma panna, et siis temal tore waadata oleks, kui willawabrik seisma jääks.“ „Ah, see Lible on üks wäga halb inimene. Kas ta sinust sinna jäi?“ „Jah.“ Tüdruk saadeti minema. Köster tuli Lible nime kuuldes uue mõtte peale. Esite ei julenud ta seda wälja ülelda, aga õpetaja tusast, nõuta nägu nähes tiris ta selle päewawalgele. Nad kõnelesid õpetajaga tüki aega Saksa keeli. Kooliõpetaja soris ikka weel raamatut. Ta oli pahane, et ajaloo-tund niisuguste usutamistega mööda läks. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>XI. Saare peremees oli ühel päewal köstriga juttu aja- des osatanud, et tema poeg kah jooma olla hakanud. Ja sellele järgnes siis terwe lugu, kudas Arno metsas Liblega purjutanud, ja kudas nemad metsas otsimas käi- nud. Köster naeris, nii et ümargune kõht wabises, aga wiskas teisel päewal Arnole ette, et see olla purjutanud. <section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> aueexxnqfnmwsx26casr9lbfm8x8od8 59867 59865 2026-07-09T06:45:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59867 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk10"/>„Lible tuli kah pärast jõe äärde.“ „Kas oli parw siis, kui sa Tõnissoni jõe ääres nägid, weel alles, wõi oli juba ära?“ „Mina seda ei tea. Mina nende parwe tean wahtida, kord on ta neil siin, kord seal, kord otsaga Weskijärwes. Mina parwe ei mäleta.“ „Kus kohal sa Tõnissoni nägid?“ „Purde lähedal, Weskijärwe pool.“ "Hm. Parw pidi teisel pool purret olema... Mis see Lible seal tegi?“ „Lible lubas jõe wee wastupidi jooksma panna, et siis temal tore waadata oleks, kui willawabrik seisma jääks.“ „Ah, see Lible on üks wäga halb inimene. Kas ta sinust sinna jäi?“ „Jah.“ Tüdruk saadeti minema. Köster tuli Lible nime kuuldes uue mõtte peale. Esite ei julenud ta seda wälja ülelda, aga õpetaja tusast, nõuta nägu nähes tiris ta selle päewawalgele. Nad kõnelesid õpetajaga tüki aega Saksa keeli. Kooliõpetaja soris ikka weel raamatut. Ta oli pahane, et ajaloo-tund niisuguste usutamistega mööda läks. <section end="ptk10"/> <section begin="ptk11"/>{{keskel|{{suurem|XI.}}}} Saare peremees oli ühel päewal köstriga juttu ajades osatanud, et tema poeg kah jooma olla hakanud. Ja sellele järgnes siis terwe lugu, kudas Arno metsas Liblega purjutanud, ja kudas nemad metsas otsimas käinud. Köster naeris, nii et ümargune kõht wabises, aga wiskas teisel päewal Arnole ette, et see olla purjutanud. <section end="ptk11"/><noinclude><references/></noinclude> 54tb4q6fporn95lz20x4yges5l0m9b9 0 25122 59866 2026-07-09T06:40:53Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IX|IX]] | järgmine=[[../XI|XI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=55 fromsection=ptk10 to=60 tosection=ptk10 />' 59866 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IX|IX]] | järgmine=[[../XI|XI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=55 fromsection=ptk10 to=60 tosection=ptk10 /> 7u5ggu2ryop3redj6i0thh0nastvzya 102 25123 59868 2026-07-09T06:47:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59868 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Sellest ei olnud weel midagi, see oli ikka weel nali, aga kui köster paar wõi kolm päewa hiljem Saare peremehe juurde raha laenama läks, ja see ei annud, sai poeg seda kohe tunda. Köster hakkas Arnot päris kiusama. Peaaegu iga päew küsis ta Arno käest: „Noh, Tali, kas täna ka napsi tegid?“ ehk: „Tali, kas kilk on peas?“ teine kord jälle: „No milla te Liblega proositama lähete?“ Ja seda tegi ta harilikult teiste juuresolekul, ehk kui Arno teiste hulgas mängis. Wõib arwata, et kui köster juba ise niiwiisi lõõpis, et siis poisid sedasama järele tegema hakkasid. Et Arno hea poiss oli ja kellelegi kunagi paha ei teinud, siis sai ta igatahes wähem pilget kannatada, kui mõni teine tema asemel oleks pidanud kannatama, aga selle eest mõjus see tema peale palju rohkem, kui see mõne teise peale oleks mõjunud. Mõned tegid nii: kallasid klaasi ehk tassi wett täis ja ütlesid Arnole: „Proosit, Tali!“ Iga niisugune ütelus oli Arnole wäga walus kuulda. Kindel oli, et kui nad aimata oleks wõinud, kui palju nad teisele sellega meelehärma sünnitasid, paljud seda ütlemata oleks jätnud, sest seda poissi ei olnud, kes Arnost lugu ei oleks pidanud. Arno oli õrnatundeline poiss. Ta ei wõinud seda kannatada, kui temale midagi ette heideti. Ta tundis enese nagu wangis olewat selle teadmise all, et teised tema kohta midagi halba wõisid kõnelda. Nähes, et köster päew-päewalt ikka õelamaks muutub, jäi tema kurwemaks. Teiste hulka mängima läks ta palju harwemine, kui enne. Ta ei olnud kaugeltki<noinclude><references/></noinclude> hm4nsgsxpq88cdmk62n5qlmyzedz3vi 102 25124 59869 2026-07-09T06:50:54Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59869 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>see, mis waremalt. Arno wanemad ei laenanud köstrile raha, Aga wanemate patud nuheldakse laste kätte. Kui kodus nähti, et poisiga asi enam korras ei ole, küsis ema, mis tal wiga olla. Arno seletas oma kurbtuse põhjuse ära ja hakkas lõpuks nutma. Ema ajas isa köstrile ütlema, et sedawiisi ometi teha ei tohi, kuid wanamees sõnas Arnole: „Ooh, mis see mehele teeb. Las ta haugutab, küll ta ühekorra wait jäeb.“ Nõnda ei leidnud waene poiss kaitset ka kodust. Ainuke, kellega ta weel usaldawalt rääkida julges, oli Tõnisson. Tõnisson andis nõu, köstri sõnadest mitte wäljagi teha, niikaua kui ta ei löö. Aga kui ta lööma peaks, siis soowitas ta koolist ära minna, isale kaebama. Arno jäi kurwaks. Alati ei olnud tal küll köstri sõnu meeles, kuid arusaamatu kurbtus rõhus tema hinge. Ta hakkas üksilust armastama. Ta käis wahetundide ajal üksinda jõe ääres kõndimas, ja waatas mõtetes laineid. Kord, kui rändaja leierkasti-juut koolitoa juurde tuli, kuulas Arno mängu ja hakkas nutma. Unistaw-kurb tükk awaldas tema peale nii suurt mõju, et ta pisaraid ei jõudnud tagasi hoida. Isegi mõte Teele peale ei parandanud tema kurba meelt. Kui ta Teele peale mõtles, tulid talle imelikud segased tundmused, millest ta aru ei saanud. Teele näitas temale nüüd wõõraks jäänud olewat. Ennemalt oli ta salajas südame põhjas mõtelnud, et Teele kord tema naiseks saab, etta alati tema juures olla wõib. Nüüd... nüüd naeratas ta ainult kurwalt selle mõtte juures. Kui nad kahekesi koju läksid, waikisid nad enamaste. Teele püüdis küll rääkida, aga kui ta nägi, et Arno midagi ei wastanud, ehk ainult wähe wastas, jäi temagi wait.<noinclude><references/></noinclude> dtnlubibigxgia12i1xmz1754gm1h2x 102 25125 59870 2026-07-09T06:53:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59870 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ühel päewal, warsti pärast parwe-tüli, läks Arno enne kojuminekut jõe äärde. Jõe ääres istumine sai tema armsamaks ajawiiteks. Ta wõis kaua istuda ja waadata, kudas wesi woolas ja kudas pisikesed lained wastu kallast pladistasid. Ta oli kunagi ühte laulu lugenud, kudas keegi jõele oma häda kaebama läks, kudas jõgi tema kaebtust kuulatas ja tasase wulinaga tema kurba meelt trööstis. Temale näis ka, et jões, peale woolawa wee, ikka weel midagi muud pidi olema. Seal all oli ju põhjatu sügawus, ja miks ei wõinud seal need elada, kellest wanaema temale nii palju oli rääkinud, need pool kala, pool inimest. Üks pika, sorgus habemega ja weekaswudega läbipõimitud juustega wanamees olla nende kuningas. Suweöödel, kui ämarus walitses ja kui udu jõe kohal hõljus, tulid nad weest wälja ja mängisid kaldal ringmängusi. Kui ämaraks muutus ja wee wulin saladusliselt Arno kõrwu kostis, wõis ta kaugemal imelikka asju näha. Waja oli mõtetele ainult waba woli anda ja silmi pilgutamata ühe koha peale hoida, siis wajus ta imelikusse pool unesarnasesse olekusse, ja nägi kõiki neid waimusid, kellest wanaema oli kõnelenud. Wahel, kui Arno jõe kaldal seisis, nii ligidal, et wesi tema jalgu uhtus, wõttis imelik rammetus tema üle wõimust. Wähe puudus, siis oleks ta enese wäsinult woogudesse heitnud, nagu ta õhtul woodisse heitis. Saladusline jõud tõmbas teda wee poole. Kui ta kord jõe ääres istus ja mõtetes wette waatas, kuulis ta oma selja taga sammusid. Ta pööras ümber ja nägi kooliõpetajat enese poole tulewat. „No mis sa siin istud, Tali? Kas sa koju ei lähe?“ küsis tulija lähemale jõudes.<noinclude><references/></noinclude> fb0lfdhcoofgbtwiec4k2spneyxrrlt 102 25126 59871 2026-07-09T06:56:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59871 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Lähen ka. Ma tulin enne natukeseks jõe äärde.“ „So, soo. Kas siis jõgi sulle nii armas on, et sa enne kojuminekut siia istuma tuled?“ Arno ei teadnud, mis wastata. Ta waatas argliku, peaaegu paluwa pilguga kooliõpetajale otsa, Talle tuli ette, nagu ei tahetaks sedagi, et ta jõe ääres käib. Umbusklikkus teiste wastu, mis temas ikka suuremaks kaswas, tuli ka siin ilmsiks: ta nägi ka kooliõpetajas ühte oma waenlast. Kooliõpetaja sai poisikese kurwast waatest liigutatud. Ta istus tema kõrwale kiwi peale ja hakkas rääkima. „Mispärast sa nii kurb oled, Arno?“ „Ega ma ei ole kurb,“ wastas küsitaw waewaga pisaraid tagasi hoides. „Miks sa's ei ole, Ei sa käi enam teiste hulgas mängimas, istud alati üksinda, ehk oled jõe ääres. Ütle, mis sul wiga on? Kas keegi sulle liiga tegi?“ „Ei teinud.“ „Aga mis siis on? Ütle minule, siis peame kahekesi nõu, kudas selle asjaga saab. Räägi kõik, mis sul südame peal on, ära salga midagi ja ära karda, et ma kurjaks saan.“ „Mul ei ole midagi wiga.“ „No waata, mispärast sa salgad. Külap sul midagi on, aga sa ei taha ütelda." „Ei ole midagi, ei ole midagi,“ lausus poisike. Pisarad, mis ta senini mehiselt tagasi hoidnud, tikkusid nüüd wägisi silma. Paar silmapilku hiljem puhkes ta suure häälega nutma, kargas kiwi pealt üles ja pistis kodu poole jooksma. „Arno, kuhu sa, rumal poiss, jooksed, pea kinni!“ hüüdis kooliõpetaja talle järele ja tõusis kah püsti.<noinclude><references/></noinclude> d0ouasupk4ys4lvo4qwju66fx69hufa 102 25127 59872 2026-07-09T06:59:35Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk11"/>„Tule tagasi ja ütle mulle. Ära karda!“ Kuid Arno ei kuulnud teda enam, waid jooksis täie ajuga edasi. Kooliõpetaja jäi talle järele wahtima. <section end="ptk11"/> <section begin="ptk12"/>XII. Kui Arno kodu poole lippas, sai ta tee peal ime- likka asju kuulda. Kabeliaia kohal jõudis ta Liblele järele ja see oli tema suureks imestuseks täna kaine. Ta hakkas kohe Arnoga rääkima: „Ja jah, Saare peremees, ei mina si... 59872 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk11"/>„Tule tagasi ja ütle mulle. Ära karda!“ Kuid Arno ei kuulnud teda enam, waid jooksis täie ajuga edasi. Kooliõpetaja jäi talle järele wahtima. <section end="ptk11"/> <section begin="ptk12"/>XII. Kui Arno kodu poole lippas, sai ta tee peal ime- likka asju kuulda. Kabeliaia kohal jõudis ta Liblele järele ja see oli tema suureks imestuseks täna kaine. Ta hakkas kohe Arnoga rääkima: „Ja jah, Saare peremees, ei mina siin enam kaua kella löö. Piate juba ilma minuta läbi saama. Ära sööwad mind kellamehe-ametist wälja.“ „Misse on siis?“ küsis Arno ja warjas hoolega oma nutust nägu. „Ja ja, misse on... Eks ole kuriwaim päise päewa ajal kuud tõrwamas, mina olla õpetaja kalkunite- tolkade parwe jõe põhja lasnud. No kas on inimestel aru tossugi pealuu üdis: mina olewat nende parwe jõe põhja lasnud! Ennem oleks ma wana Köögi-Liisa jõe põhja lasnud, kui nende parwe.“ „Kudas! Kas nad siis sinu peale ajawad ? Õpetaja oli ju koolis ja siis arwasid tema ja köster, et Tõnisson on lasnud.“ „No jah, koolis nad on käinud küll, aga seal olla jälle Tõnisson selgeks teinud, et tema ei ole. Wa' Köögi- Liisa olla jälle mind kah laupäewa õhtupoole jõe ääres näinud ja nüüd aetakse terwe see kupatus kõik minu kaela-warre otsa." „Kas nad ei usu, et sina ei teinud?“ <section end="ptk12"/><noinclude><references/></noinclude> 98inbcaqarmh2iajnpow38941fxjvye 59874 59872 2026-07-09T07:04:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59874 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk11"/>„Tule tagasi ja ütle mulle. Ära karda!“ Kuid Arno ei kuulnud teda enam, waid jooksis täie ajuga edasi. Kooliõpetaja jäi talle järele wahtima. <section end="ptk11"/> <section begin="ptk12"/>{{keskel|{{suurem|XII.}}}} Kui Arno kodu poole lippas, sai ta tee peal imelikka asju kuulda. Kabeliaia kohal jõudis ta Liblele järele ja see oli tema suureks imestuseks täna kaine. Ta hakkas kohe Arnoga rääkima: „Ja jah, Saare peremees, ei mina siin enam kaua kella löö. Piate juba ilma minuta läbi saama. Ära sööwad mind kellamehe-ametist wälja.“ „Misse on siis?“ küsis Arno ja warjas hoolega oma nutust nägu. „Ja ja, misse on... Eks ole kuriwaim päise päewa ajal kuud tõrwamas, mina olla õpetaja kalkunitetolkade parwe jõe põhja lasnud. No kas on inimestel aru tossugi pealuu üdis: mina olewat nende parwe jõe põhja lasnud! Ennem oleks ma wana Köögi-Liisa jõe põhja lasnud, kui nende parwe.“ „Kudas! Kas nad siis sinu peale ajawad ? Õpetaja oli ju koolis ja siis arwasid tema ja köster, et Tõnisson on lasnud.“ „No jah, koolis nad on käinud küll, aga seal olla jälle Tõnisson selgeks teinud, et tema ei ole. Wa' Köögi-Liisa olla jälle mind kah laupäewa õhtupoole jõe ääres näinud ja nüüd aetakse terwe see kupatus kõik minu kaela-warre otsa." „Kas nad ei usu, et sina ei teinud?“ <section end="ptk12"/><noinclude><references/></noinclude> 2g270mc02j2eztk7wwqhp298j9lzi10 0 25128 59873 2026-07-09T07:00:47Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../X|X]] | järgmine=[[../XII|XII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=60 fromsection=ptk11 to=65 tosection=ptk11 />' 59873 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../X|X]] | järgmine=[[../XII|XII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=60 fromsection=ptk11 to=65 tosection=ptk11 /> 51nrsxb35yctw5uzqplwhsyneqrxy0b 102 25129 59875 2026-07-09T07:08:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59875 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Õpetaja ehk weel usuks, aga Julk-Jüri kargab ühe jala pealt teise peale ja laulab nagu lõoke: „Lible tegi, Lible tegi, kesse muud!...“ „Mispärast siis tema nii ütleb?“ „A wõta kinni, mispärast ta nii ütleb. Lahti tahab saada minust.“ „Mispärast ta sinust lahti tahab saada?“ „Noh, selleks oled sa weel liiga noor, et sulle seda seletama hakata. Kaswa weel, kui elan, küll siis ütlen. Waata, kui Wisakule üteldakse: poiss, otsi oma isa üles, siis peab ta seda isa köstri lähedalt otsima. Saad aru? Eks mina ütelnud jälle ühekorra köstrist, et see asi selle Wisakuga on nii ja naa, ja eks jutt läinud jälle wälja, et mina olla köstri peale tühja juttu ajanud ... ja seal ta's oligi. No nüüd köster ei salli mind enam silma otsas. Ei kannata siin ilmas ükski sunnik wälja, kui talle pisut õigust üteldakse. Aga waleta, waleta, waata, siis oled sa mees! No nüüd, näed, selle parwega jälle: ega's ma mõni poisike ei ole, et ma kaksiti parwe selga ronin. Minu pärast kullaku nad oma parw üle, siis mina kah sinna ligidale oma sääreluid ei wii ... Waja ütelda õige: lasin jah põhja, nääd! Ega nad ju ei usu, mis ma räägin, jään siis weel õigeks meheks pealegi.“ „Mispärast sa ütlesid, et sa enam kella ei löö?“ „Ah mispärast? No ikka sellesama parwe pärast. Eks nad arwan'd kõik, las mina ütelda, mis tahes, et mina tegin ja nüüd weel salgan pealegi. Noh, ega mind siis siin enam peeta. Eks praosk tee minule nüüd wäiksed walged tiiwad külge, nagu tuikesele, et ma ära wõiks lennata, kohe kiriku tornist alla ja kõrtsi kartsumdi, wõi kuhu nüüd aga saab. Eks ma ütlenud küll, et töstame parwe jõe põhjast ülesse, üks sitt kõik,<noinclude><references/></noinclude> 7rn5an8l5rlgw0wpe1rzevvhtdnm4kw 102 25130 59876 2026-07-09T07:11:22Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59876 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kudas ta sinna sai, ja paneme poisid peale sõitma. Edespidi wõib ju teisele waht matraga juure seada, kes siis iga ligitulija ära nokitseb, aga tema ikka: „Seesinane kuri lugu peab päikesewalgele tulema, seesinane kuri lugu peab päikesewalgele tulema.“ Eks mina selle peale küll jälle et: „Tõstame parwe jõepõhjast ülesse, eks siis ole see kuri lugu päikesewalgel.“ Aga kus tema? „Peab wälja tulema, kes seda tegi!“ Nagu nüüd, Jumal teab, mis weel oleks olnud. Oleks weel olnud, et oli mõni hea patsam raha, siis oleks ka maksnud rääkida, aga paar ärapehkin'd palginotti jões, ja tema karjub, just kui oleks weeuputus käes ja temal laew tegemata.“ Arnol hakkas Liblest kahju. Ehk ta küll teadis, et Lible joodik ja hangeldaja on, oli ta temaga siiski, niipalju kui ta temaga ülepea kokku puutus, ilusti läbi saanud. Lible oli tema wastu, kõigi oma wintskete kõnekäänude peale waatamata, palju sõbralikum kui mõne teise poisi wastu. Ja nüüd pidi ta kellamehe-ametist lahti saama; pidi ära minema, Jumal teab kui kaugele, nii et teda wast enam kunagi näha ei saa. Ära minema mispärast? Parwe pärast! Imelik oli selle parwega: kes laskis selle põhja? Tõnisson ju mitte. Lible kah mitte, sest esimesest ei wõinud seda kudagi uskuda, see oli ju tema sõber ja temale wähemalt oleks ta seda ütelnud, teine jälle, kui ta seda oleks teinud, poleks mitte salgama hakanud; oleks warsti ütelnud: „No lasin jah, mis need poisid siis kakerdawad seal alati peale, kukuwad weel wiimati sisse ja upuwad ära.“ Niiwiisi, suure kära ja praginaga ütles ta alati ära, mis tal südame peal oli.<noinclude><references/></noinclude> o0p9sgbezjxwmutc8xplnlvccpwc5e4 102 25131 59877 2026-07-09T07:14:19Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59877 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno oli isegi kord oma isa kuulnud ütlewat: „On see Lible nüüd muidu, mis ta on, aga ega ta, sunnik, ei waleta küll.“ Kui ta midagi müüs, ei luisanud ta kunagi ette, et ta asja eest ise nii ja niipalju maksnud. Kui teised tema käest küsisid, mis ta ise maksnud, ja siis ette wiskasid, et ta hirmus palju kasu tahab saada, siis ütles tema: „Mis te's tahate, et ma juurde pean maksma wõi? Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh!“ Ja nüüd taheti teda lahti lasta, muidugi rohkem salgamise, kui kuriteo enese pärast, sest Kristjan Lible oli Paunwere kirikumõisas juba mõnegi karutüki ära teinud, aga ikka terwe nahaga pääsenud, üteldes, et muidugi just tema seda teinud on, ja teinud sellepärast, et ta nii parema arwanud olewat. Arno arwas, Lible ei wõinud see küll olla, oli see, mõni muu, kes ta oli. See pidi üks hirmus, kuri inimene olema. Ja kui nüüd teine sellepärast kellamehe-ametist lahti saab, siis oli just see, see kuri inimene, selles süüdi. Ta hakkas kõnelema: „See köster on küll halb inimene, kudas ta nii sinu peale kohe hakkab ajama. Mind haugutab ta kah iga päew.“ „No mis tal sinuga asja on?“ küsis Lible. „Haugutab, et mina wiina olen joonud, sinuga metsas purjutanud. Iga päew küsib, et millal ma Liblega jälle jooma lähen. Poisid ka naerawad minu üle ...“ Lible wihastas. Ta hakkas päris wihase häälega naerma:<noinclude><references/></noinclude> 06um2upwmw61gmxwg4ag7s1jijgjtlx 102 25132 59878 2026-07-09T07:18:30Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59878 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „No, eks ma ütle, mis Julk-Jüri, see Julk-Jüri; nüüd, nääd, lapsi ei jäta kah enam rahu, mis siis weel wanadest inimestest kõnelda. Waata, hullu, ometi, wõi temal juba selle kohta ka midagi ütelda, kui sina paar tilka wiina wõtsid; nagu oleks jälle mõni mõrtsukatöö, wõi majapõletamine, wõi parwelaskmine olnud! Aga waata, kudas ta ise teeb: Metsanurga ristjatsil wõttis omal ise loti nii täis, et kui hakkas last ristima ja wett otsaette panema, siis ajas taldriku kõige weega säuhti ümber. Nooh, kussa sellega, aga kudas ta teiste järele piilub, wa niskoi. Sina, Saare peremees, küsi ta käest õige, kui ta sinuga jälle lorima hakkab, et kuule, Julk-Jüri, milla me sinuga Metsanurga ristjatsile jälle lähme? Siis joome seal kolmekesi: Lible tuleb kah. Mes, kas küsid?“ „Ei.“ „Noojaa, muidugi ära küsi, see olgu aga nii lorida muidu. Ega ikka sul ei maksa talle midagi niisuguseid asju ütelda, aga ära sa ennast sarwe kah lase ajada. Kui sa nääd, et sul õigus on, anna wasta. Mis sul's õiguse juures ikke karta pruugib. On ikke õigus, nagu Wiljandimaa mees ütleb: õigus on — õigus, õigust ei wäära kennegi. Ja muidugi, jah... Nääd, mina niisamati selle parwe jandiga: raiu wõi tükkideks, aga ei ole lasnud, ei ole lasnud, mis sa mulle ikke ära teed? Kui sa tükkideks raiud, siis karjub sõrme küüs kah: ei ole, nääd, lasnud su parwe jõe põhja, aga kui ta nüüd weel wäljas oleks, siis laseks küll. Ja, niiwiisi on asjad, Saare peremees. Kui kaswad, külap siis nääd, et kõik, mis hiilgab, weel kuld ei ole. Õpetaja ja köstri pealagesid on Jumal silitanud, nii et pealuud hiilgawad, aga ära arwa, et see weel kuld on.“<noinclude><references/></noinclude> 7j8esn322zrtc3fcycygv7fyco16wku 102 25133 59879 2026-07-09T07:23:22Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59879 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Nad jõudsid Saarele. Pererahwas tuli parajaste lauda juurest loomi talitamast, ja kui Lible oma õnnetuseloo neile lühidalt ära oli rääkinud, oleks Mari, kes Saarel tüdrukuks oli, ärewuse pärast peaaegu seasöögi pange astunud. Lible oli teda kord jommis peaga oma prouaks lubanud wõtta, ja see oli tüdrukule nii pealuu sisse jäänud, et ta Lible peale tõesti natuke lootma hakkas. Lible lähenewat elukorra muutusest kuuldes ehmatas ta. Lible, kes seda märkas, kahmas kohe: Noh, seal ta nüüd on. Ise teine kohmetu, nagu seitsmesopiline kamajahu kott, aga nää, kellamehe prouaks tahab saada.“ Mari läks näost punaseks, häigas sõnnikuse käega korra üle roosilise palge ja kostis: „Wõeh, Jumaluke, oleks weel olema, et oleks kellamees, ise saad warsti aplaagrisse, ime siis käppa, nagu karu talwel. Waata, et warsti ei ole endal iwa ega marja hamba alla pista, ei tea, millega sa weel naist tahad toita.“ „Tohoo, imet, säh,“ sõnas Lible. ,Mis sa's arwad, et ma omale naise koju nuuma peale wiin wõi? Naine peab mind toitma. Kui sa mul tööd ei taha teha, poe ahju prao wahele ja söö sawi, nagu prussakas.“ „No ega kedagi, Kristjan“, aitas sulane oma poolt, „ära siis oled warsti ahjust ilma, kui sa juba Marit paned sawi sööma.“ „Pähäh! Nagu sawist ja telliskiwist ahjusid üksi maailma-kera peal on, nagu mina raudahju ei mõista osta,“ hirwitas Kristjan. „See Mari sööb sul rauda kah,“ wastas sulane. Mari, kellele Kristjani „kui sa mul tööd ei tee“ nagu magus muusika kõrwus helises, ütles:<noinclude><references/></noinclude> chw5fbl3awdmzr6uvj59qm6hn9z50km 102 25134 59880 2026-07-09T07:26:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59880 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Ja jah, ära sa arwa ühti, et aga mina sul üksi tööl hakkan käima, las siis sina jood ja kakled.“ Tema heaks meeleks wastas Lible: „Küll mina sul rõnga ninasõõrmest läbi panen. Ma panen sind kella lööma kah weel.“ Perenaine pani käed põlle alla ja ütles kahjatsewal toonil, nagu see temal niisugustel kordadel wiisiks oli: „Wõi siis ikka nii on asjad. No kes meil siis kella hakkab lööma?“ „Eks Köögi-Liisa hakka“, wastas Lible, „eks ta wõta oma prae, wõi mis tal seal on, torni ühes, tee tule üles, ja eks ta siis praadi ja löö kella ühe korraga.“ „Ära siis praeb ühes kanaga inimesed kah kirikusse,“ arwas sulane. Mindi kambrisse. Lible oli Saarel alati oma-inimene, ta istus pliidi ette ja hakkas hagu tulde ajama. Aeti juttu ja tehti nalja, aga harilikult oli ikka Liblel ja Maril üksteisele midagi kihwtist ütelda. Kui Arno õhtul magama heitis, mõtles ta sängis weel korra terwe parwe-loo läbi. Ta ei saanud rahule jääda. Ikka ja jälle tuli ta sellesama juurde tagasi. Tema enese kurbtus oli juba ununenud, ehk ilmus tema mõttelennus juba kergemal kujul, et selle uue, suurema sündmuse jaoks seda rohkem ruumi jätta. Kui ta parajaste magama jäämas oli ja wäsinud silmalaud kinni wajuma hakkasid, käis tal korraga üks mõte, nagu wälk, läbi pea. See tuli nii järsku ja niisuguse hooga, et poisike woodis. istukile tõusis. Mispärast oli Tõnisson teda waletada käskinud, et mad laupäewal ühes koju läksid? Mispärast oli ta selle juures ise ütelnud, et muidu ehk hakkawad parwe põhjalaskmist tema süüks ajama? Mispärast oli Tõnisson<noinclude><references/></noinclude> fvd9acroxd8yiqsazfrt0i248ig08dt 102 25135 59881 2026-07-09T07:28:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk12"/>wiimastel päewadel tema wastu nii iseäralik? Mispärast ta nüüd teistega weel wähem, kui enne, kõneles? Kas ei olnudki parwe põhjalaskja tema, Tõnisson? Aga kas ta jõudis seda teha? ... Tal oli küll hirmus kõwa jõud ja tema wõis kõik, mis ta tahtis... Kaua weel mõtles Arno. Wiimati, alles kesköö paiku, wajus wäsinud pea padja peale tagasi ja lutikad wõisid magajat rahulikult sööma hakata. <section end="ptk12"/> <section begin=...' 59881 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk12"/>wiimastel päewadel tema wastu nii iseäralik? Mispärast ta nüüd teistega weel wähem, kui enne, kõneles? Kas ei olnudki parwe põhjalaskja tema, Tõnisson? Aga kas ta jõudis seda teha? ... Tal oli küll hirmus kõwa jõud ja tema wõis kõik, mis ta tahtis... Kaua weel mõtles Arno. Wiimati, alles kesköö paiku, wajus wäsinud pea padja peale tagasi ja lutikad wõisid magajat rahulikult sööma hakata. <section end="ptk12"/> <section begin="ptk 13"/>XIII. Ainult Toots ise ja Jumala head inglid teadsid, mis- suguste salawõimude ja kompwekkide abil ta tüdrukud nii- kaugele sai, et need jõe peale tulid, noort jääd waatama. Külap ta neile kõige muu hea asjade kõrwal, mis süüa kõlbasid, ka ette waletas, et jää tänawu helewalge on, ja nii sitke, nagu saapatald. Nagu temal ülepea kõik asjad sirged olid, nagu oina sarwed, nii wõis temal ka päike rukkilillesiniselt looja minna ja willawabriku kraa- sijale worst nina otsa kaswada, mis siis weel see, et jää walge ja ime sitke oli. Tüdrukud tulid jõe peale. Poisid olid seal juba ees, lõid suurt lärmi ja tegid tanderanti, nagu nad ise ütlesid. Oleks seda kisa ja kilatsemist kinni saanud püüda, oleks see willawabriku wesiratta isegi käima pan- nud, ja kui Lible jõe tõesti wastupidi jooksma oleks pannud, siis oleks ta oma kurwastuseks ometigi pidanud nägema, et wabrik käis. Tootsil oli selle lõuna ajal tuhat tegemist. Tuhat esimene oli see, et ta teist reit pidi jääst läbi sulpsa- tas, ja märg nagu rääbis ,wigwami“ lippas, rikkiläinud <section end="ptk 13"/><noinclude><references/></noinclude> tnuo3n9z17er5h8caebifbdbrv93ua3 59883 59881 2026-07-09T09:46:15Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59883 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk12"/>wiimastel päewadel tema wastu nii iseäralik? Mispärast ta nüüd teistega weel wähem, kui enne, kõneles? Kas ei olnudki parwe põhjalaskja tema, Tõnisson? Aga kas ta jõudis seda teha? ... Tal oli küll hirmus kõwa jõud ja tema wõis kõik, mis ta tahtis... Kaua weel mõtles Arno. Wiimati, alles kesköö paiku, wajus wäsinud pea padja peale tagasi ja lutikad wõisid magajat rahulikult sööma hakata. <section end="ptk12"/> <section begin="ptk 13"/>{{keskel|{{suurem|XIII.}}}} Ainult Toots ise ja Jumala head inglid teadsid, missuguste salawõimude ja kompwekkide abil ta tüdrukud niikaugele sai, et need jõe peale tulid, noort jääd waatama. Külap ta neile kõige muu hea asjade kõrwal, mis süüa kõlbasid, ka ette waletas, et jää tänawu helewalge on, ja nii sitke, nagu saapatald. Nagu temal ülepea kõik asjad sirged olid, nagu oina sarwed, nii wõis temal ka päike rukkilillesiniselt looja minna ja willawabriku kraasijale worst nina otsa kaswada, mis siis weel see, et jää walge ja ime sitke oli. Tüdrukud tulid jõe peale. Poisid olid seal juba ees, lõid suurt lärmi ja tegid tanderanti, nagu nad ise ütlesid. Oleks seda kisa ja kilatsemist kinni saanud püüda, oleks see willawabriku wesiratta isegi käima pannud, ja kui Lible jõe tõesti wastupidi jooksma oleks pannud, siis oleks ta oma kurwastuseks ometigi pidanud nägema, et wabrik käis. Tootsil oli selle lõuna ajal tuhat tegemist. Tuhat esimene oli see, et ta teist reit pidi jääst läbi sulpsatas, ja märg nagu rääbis „wigwami“ lippas, rikkiläinud <section end="ptk 13"/><noinclude><references/></noinclude> dh1vwxbo07tla9u2dsdo91px75mc3c3 59897 59883 2026-07-09T10:25:24Z Ojassaar 4182 59897 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk12"/>wiimastel päewadel tema wastu nii iseäralik? Mispärast ta nüüd teistega weel wähem, kui enne, kõneles? Kas ei olnudki parwe põhjalaskja tema, Tõnisson? Aga kas ta jõudis seda teha? ... Tal oli küll hirmus kõwa jõud ja tema wõis kõik, mis ta tahtis... Kaua weel mõtles Arno. Wiimati, alles kesköö paiku, wajus wäsinud pea padja peale tagasi ja lutikad wõisid magajat rahulikult sööma hakata. <section end="ptk12"/> <section begin="ptk13"/>{{keskel|{{suurem|XIII.}}}} Ainult Toots ise ja Jumala head inglid teadsid, missuguste salawõimude ja kompwekkide abil ta tüdrukud niikaugele sai, et need jõe peale tulid, noort jääd waatama. Külap ta neile kõige muu hea asjade kõrwal, mis süüa kõlbasid, ka ette waletas, et jää tänawu helewalge on, ja nii sitke, nagu saapatald. Nagu temal ülepea kõik asjad sirged olid, nagu oina sarwed, nii wõis temal ka päike rukkilillesiniselt looja minna ja willawabriku kraasijale worst nina otsa kaswada, mis siis weel see, et jää walge ja ime sitke oli. Tüdrukud tulid jõe peale. Poisid olid seal juba ees, lõid suurt lärmi ja tegid tanderanti, nagu nad ise ütlesid. Oleks seda kisa ja kilatsemist kinni saanud püüda, oleks see willawabriku wesiratta isegi käima pannud, ja kui Lible jõe tõesti wastupidi jooksma oleks pannud, siis oleks ta oma kurwastuseks ometigi pidanud nägema, et wabrik käis. Tootsil oli selle lõuna ajal tuhat tegemist. Tuhat esimene oli see, et ta teist reit pidi jääst läbi sulpsatas, ja märg nagu rääbis „wigwami“ lippas, rikkiläinud <section end="ptk13"/><noinclude><references/></noinclude> h1ljr4vfe48t8fv7h3e8k1kz5vwemzx 0 25136 59882 2026-07-09T07:33:31Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XI|XI]] | järgmine=[[../XIII|XIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=65 fromsection=ptk12 to=72 tosection=ptk12 />' 59882 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XI|XI]] | järgmine=[[../XIII|XIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=65 fromsection=ptk12 to=72 tosection=ptk12 /> gn1h7x4xu41vovicippk8z5611ns562 102 25137 59884 2026-07-09T09:50:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59884 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„sõjariistu“ uute wastu ümber wahetama. Kui ta kuiwad „sõjariistad“, mis Müta omad olid, kes kaugelt kihelkonna serwast pärit, ja kellel koolis alati kahed riided ühes olid, jalga oli tõmmanud, läks ta jälle teiste hulka. „Näe, Toots on kesta ajanud“, ütles üks naljahammas, „teised ajawad ikke kewadel, aga Toots ajab sügisel.“ „Ega riie meest ei riku,“ wastas Toots, parajaste Sõmerale jalge ette pannes, nii et see wundi ninali käis. Kukkuja käest küsis ta: „Sõmer, mis sa leidsid?“ Pidutuju tõusis siis weel kõige kõrgema tipuni, kui punase peaga Kiir „tritsud“ alla kruwis ja peenikeste, kepisarnaste jalgade peal uisutama hakkas. Toots oleks oma teise kõrwa ära lõigata lasknud, kui Kiir temale natukeseks ajaks uiskusid oleks laenanud. Ta käis teise järel, nagu wari, ja pakkus talle lossitaotud püssiraua otsa, mida ta ise „Pantikristuks“ nimetas, ja ühte lauanuga, „tomahawki“ nimelist riistapuud, kui see aga natukene, natukene oma uiskusid annaks. Kiir ütles, et natuke uiskusid ei saa anda, et kui anda, siis peab juba terwed andma ja laskis ise edasi, nagu waim teiste keskel. Tüdrukud seisid kaugemal, jooksid ka wäikestes keerudes ja sädistasid oma soodu. Sellel, kes neid õieti siia oli kutsunud, polnud omal aega nendega jannata, nad pidid juba katsuma ilma temata läbi saada. Ja seesinane oli neid selle tarwis jõe peale toonud, et oleks teisi lasknud minna pilliroo wahele, sinna, kus jää weel mustas, et siis oleks tore waadata olnud, kui mõni neist sisse kukub. Wiimati tuligi ikka nii wälja, et Kiir {{psa|Toot|Tootsile}}<noinclude><references/></noinclude> 8pms240ac9t4x5xmazh8xbxrk6i96go 102 25138 59885 2026-07-09T09:53:28Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59885 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|sile|Tootsile]] uiskusid ei annud, ja õnnetu mees oma esialgse plaani juurde tagasi pidi pöörama. Ta läks tüdrukute juurde ja algas nende hulgas kohe oma misjonitööd. „Waata, mis te, narrid, siin oma saabastest kratsite“, ütles ta, „minge sinna, pilliroo juurde, seal on jäätus nagu klaas.“ „Miks sa ise ei lähe?“ küsiti tema käest. „Ah mina? Mina lähen kah, ma tahtsin aga teile enne ütelda, et te teaks.“ „Küll me sind tunneme, küll sa tahad jälle mõnda wigurit teha. Ise ütlesid, et jäätus tänawu walge on nagu suhkur, noh, kus ta's nüüd walge on? Sa waletad ju nii, et suu suitseb.“ „Kas siis jäätus ei ole walge?“ „No eks sa waata, kus ta's walge on?“ „No siis ta ei ole walge. Minge pilliroo juurde.“ „Ei lähe, wõid ise minna.“ „Muidugi lähen. Käisingi juba, seal on tore waadata, kui wähid parwe ümber roniwad. Üks hull oli ometi nii suur, nagu kinnas ja õigis aga teisi nahka. Siis tuli üks suur kala, wist säga, niisuguste suurte, punnis silmadega ja sõi jälle wähi ära. Ei, seal on niisuguseid loomi näha, et kananaha ajawad ihu peale.“ „Kas siis parw seal pilliroo juures põhjas on?“ „Muidugi seal.“ „Ja kõiksugu hirmsad loomad roniwad ümber?“ „Miks nad ei roni siis.“ „Uh! Päris hirm tuleb peale. Aga kui sa waletad?“ „Õige narrid, mis häda mul waletada on. Kas te siis ei tea, et jõe põhjas kõiksugu hirmsad loomad on? Minewa aasta, kui meil sulane jõe ääres kalu õngitses,<noinclude><references/></noinclude> km7ld4pu4rveisx11ceqpv9s9dbl9rd 59886 59885 2026-07-09T09:53:43Z Ojassaar 4182 59886 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|sile|Tootsile}} uiskusid ei annud, ja õnnetu mees oma esialgse plaani juurde tagasi pidi pöörama. Ta läks tüdrukute juurde ja algas nende hulgas kohe oma misjonitööd. „Waata, mis te, narrid, siin oma saabastest kratsite“, ütles ta, „minge sinna, pilliroo juurde, seal on jäätus nagu klaas.“ „Miks sa ise ei lähe?“ küsiti tema käest. „Ah mina? Mina lähen kah, ma tahtsin aga teile enne ütelda, et te teaks.“ „Küll me sind tunneme, küll sa tahad jälle mõnda wigurit teha. Ise ütlesid, et jäätus tänawu walge on nagu suhkur, noh, kus ta's nüüd walge on? Sa waletad ju nii, et suu suitseb.“ „Kas siis jäätus ei ole walge?“ „No eks sa waata, kus ta's walge on?“ „No siis ta ei ole walge. Minge pilliroo juurde.“ „Ei lähe, wõid ise minna.“ „Muidugi lähen. Käisingi juba, seal on tore waadata, kui wähid parwe ümber roniwad. Üks hull oli ometi nii suur, nagu kinnas ja õigis aga teisi nahka. Siis tuli üks suur kala, wist säga, niisuguste suurte, punnis silmadega ja sõi jälle wähi ära. Ei, seal on niisuguseid loomi näha, et kananaha ajawad ihu peale.“ „Kas siis parw seal pilliroo juures põhjas on?“ „Muidugi seal.“ „Ja kõiksugu hirmsad loomad roniwad ümber?“ „Miks nad ei roni siis.“ „Uh! Päris hirm tuleb peale. Aga kui sa waletad?“ „Õige narrid, mis häda mul waletada on. Kas te siis ei tea, et jõe põhjas kõiksugu hirmsad loomad on? Minewa aasta, kui meil sulane jõe ääres kalu õngitses,<noinclude><references/></noinclude> 7ogiusfk2e19k88plmjrrbkc87m5odf 102 25139 59887 2026-07-09T09:57:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59887 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>näeb teine korraga, et kork läheb lupsti wee alla. Tema sikutab, sikutab, tõmmab wiimati wälja ja... madu-uss! Aga niisugune hirmus must ise kui süsi, ja walged rõngad kaela ümber.“ „Oh, sa Jumal!“ kostis kuulajate hulgast. „Aga mis te arwate“, jatkas Toots edasi, „tõmmab selle hirmsa ussi wälja, uss plaksti temale ümber kaela.“ „Oi, oi, oi! Mis siis sai?“ „Noh, mis siis sai. Eks sulane mõistnud jälle ussisõnu, ema oli õpetanud, ütleb korra et: <poem> „Ussikene, ussikene, mine kaela ümbert ära, mine metsa, mine metsa, ehk mine jõkke tagasi.“ </poem> Ja uss löönud korra õhus ringi ja olnud kohe kadun'd ...“ „Kuhu ta's jäi?“ „Jumal teab, kus ta jäi, aga ära kadunud kohe. Löönd omale wembu sisse ja olnud kadunud.“ Tüdrukute seas tõusis liikumine. Igaüks teadis ussidest mõndagi hirmust lugu jutustada ja igaüks tahtis, et teised kuulaks, kui tema räägib. „Kudas need ussi-sõnad olid, Toots? Ütle weel üks kord.“ Ja Toots deklameris wäga saladuslise näoga: <poem> „Ussikene, ussikene, lase kaela ümbert lahti; mine metsa lepa otsa, ehk mine, kus sa tahad, aga mine ära!“ </poem> Ja jalamaid hakkas küsija ja weel paar teist ussisõnu pähe õppima. Nad pigistasid silmad kinni ja<noinclude><references/></noinclude> 5xs4i6l0gei4g9p28w73l0761av5nbm 102 25140 59888 2026-07-09T10:00:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59888 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>pomisesid: „Ussikene, ussikene, lase kaela ümbert lahti ...“ „Noh, aga pilliroo juurde parwe waatama ei usu keegi minna?“ küsis Toots peale lühikese waheaja. „Ei. Kui seal nii hirmsad loomad parwe ümber roniwad, siis küll ei lähe.“ „Narrike, ega's nad sulle läbi jäätuse kallale ei sa tulla. Sina oled ju jäätuse peal ja nemad seal, all, põhjas.“ „Aga kui see säga wiimati ... See hirmus suur.“ „Ooh, ega ta's nii, Jumal teab, kui suur ei olnudki. Oli nii ... nii heringast natuke suurem.“ „Mina lähen waatan,“ ütles wiimati keegi tüdrukute hulgast. Kõik waatasid ümber, et näha, kes see nii südikas oli. Kõikide imestus oli suur, kui Saare Teele teiste hulgast wälja astus ja pilliroo poole sammus. „Ära mine!“ hoiatasid tüdrukud. Teele pööras enese ümber ja waatas: „Tulge ühes. Lähme waatama. "Aga seda ma ütlen sulle, Toots, kui sa nüüd jälle waletasid, siis sa kolkida saad. Tule parem ise ühes ja näita, kus parw on.“ „Mine, mine, küll ma tulen kah,“ ütles Toots ja nihkus tüdrukutest kaugemale, sinnapoole, kus poisid jää peal üksteisest kinni hoidsid, ja nagu suur, elaw pundar kisades ja käratsedes edasi liikusid. Siis jäi ta seisatama ja wahtis oma ümarguste, öökulli silmadega Teele poole. Ta wõitles iseenesega. Et Teele sisse kukub, oli kindel, sest pilliroo ümber oli jää weel päris nõrk. Kui ta seda aga ära hoida tahtis, pidi ta teda kohe, nüüd kohe tagasi hõikama. Teele wõis iga silmapilk sisse kukkuda. Aga tal oli piirita uudishimu näha saada, kudas teine jõkke kukub ja kudas ta wälja saab. Peaaegu<noinclude><references/></noinclude> 8b190u5c02ymsu1flqshlah20cvn0t7 102 25141 59889 2026-07-09T10:02:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59889 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>oleks ta juba hõiganud, aga seal käis tal mõte läbi pea, et see juba hiljaks on jäänud ja nüüd enam midagi teha ei saa. Ta wahtis suure erutusega, nii et ta silmad märjaks läksid ja süda kloppima hakkas, Teele lähenes pilliroole, kus rohukontsude ümber wäikesed, mustad augukesed olid, milles wesi weel näis wirwendawat. {{keskel|{{suurem|* * *}}}} Mitte kõik koolilapsed ei olnud jõe peal. Oli ka neid, umbes neli, wiis tüdrukut ja niisama palju poissa, kes klassitoas olid ja õppides ehk kõneldes aega mööda saatsid. Wiimaste hulgas olid ka Tali ja Tõnisson. Nad seisid mõlemad akna juures, kõnelesid ja wahtisid aeg-ajalt wälja jõe peale, kust, kui kära iseäranis hoogu wõttis, hääled klassituppa kostsid. „Kas sa tead kah, et Lible lahti lastakse,“ ütles Tali. „Kes lastakse lahti?“ küsis Tõnisson. „Lible. Õpetaja ja köster arwawad, et tema on parwe põhja lasnud.“ Kerge puna käis üle Tõnissoni näo. Kui ta jälle kõnelema hakkas, ei waadanud ta Arnole enam otsa. „Kust sa seda tead?“ „Lible ise rääkis. Aga mina arwan, et Lible küll ei lasnud. Kui ta oleks lasnud, ega ta ei salgaks. See oli keegi teine, kes seda tegi.“ Tõnisson ei wastanud, ta wahtis hoolega aknast wälja, nagu näeks ta seal midagi, mis kõike tema tähelpanemist oma peale tõmbab. Arno waatas sõbra poole ja wõttis nõuks temale otsekohest, selget küsimist ette panna. Ta imestas, kudas see üleeila-õhtune arwamine, et Tõnisson süüdlane on, temas nüüd järsku nõrgemaks jäi. Siis oli ta selles<noinclude><references/></noinclude> ofnha1iwza25179x4jxgurqsdudje0a 102 25142 59890 2026-07-09T10:06:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59890 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kindel, nüüd oli tal piinlik selle kohta seletust küsida. Niiwõrt mõjus tema peale Tõnissoni juuresolek. Peale pikema waikimise wõttis ta siiski nõuks küsida. Ta läks teisele hoopis lähedale, wõttis tema käisest kinni ja ütles kartliku, peaaegu paluwa häälega: „Tõnisson!“ Hüütaw pööras enese sõnalausumata tema poole. „Ütle, Tõnisson, ega sina ometi parwe põhja ei lasknud? Ütle, ära karda, et ma kellelegi edasi räägin.“ „Kudas mina teda lasin.“ „Ei, noh... ma arwasin, et sa ehk lasid. Nagu sa käskisid mind ütelda, et me ühes koju läksime... ja ... Ma arwasin, et sa ehk siis lasid põhja, kui mina ära läksin.“ „Kudas mina teda lasin.“ Tõnisson pööras enese uueste akna poole ja oleks Arno nüüd tema nägu näinud, siis oleks see temale küll silma puutunud, et teine kõrwuni punane oli. „Sa siis ei lasnud, Tõnisson?“ „Ei lasnud.“ „Mispärast sa mind ütelda käskisid, et me ühes koju läksime? Mispärast sa ei ütelnud, et sa minust weel siia jäid?“ „Noh, muidu oleks nad minu peale ajanud.“ „Ja, ja, oleks küll. Aga sa ikka jõe ääres käisid? Ega köögitüdrik sind muidu ei oleks näinud.“ „Käisin küll ... Tahwli raamisid pesemas.“ “Sinu tahwli raamid on aga niisama mustad, nagu ennegi ...“ „Mul ei olnud seepi. Palja külma weega ei lähe.“ „Kas parw siis weel alles oli, kui sina jõe ääres käisid?“<noinclude><references/></noinclude> mr3a1ryvetvsmuy11835min7pkcmfki 102 25143 59891 2026-07-09T10:09:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59891 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Alles oli. Mis sa tühja usutad.“ See oli juba midagi. Arnos tõusis kahtlus uue hooga. Nüüd oli ta jälle niisama kindel, nagu üleeila öösel woodis olles, et ainult Tõnisson parwe põhjalaskja oli, Ta oleks teisele weel tingimata peale käima hakanud, aga tema julgus oli otsas. Temale näis nii olewat, et Tõnisson iga uue küsimise üle pahasemaks sai. Ta läks akna juurest eemale, ukse poole. „Kus sa lähed?“ küsis Tõnisson ja pööras ka akna juurest ära. „Waja jõe piale minna. Ma wõtan magamisetuast mütsi ja lähen waatan, mis nad seal teewad.“ „Ära mine. Mis sa tühja lähed sinna.“ „Ma lähen waatan ...“ „Ära mine.“ „Mispärast?“ „Tule siia!“ Arno läks akna juurde tagasi. Tõnisson oli korraga niisugune imelik tema arust, just kui siis, kui tema käest wahel kooliasju küsiti ja tema ei teadnud. Niisugune kohmetu, nõuta nägu oli tal. „Kas tead, Tali“, hakkas ta pool kogeledes kõnelema, „see parw ... selle lasin ikka mina põhja küll. Aga hoia, et sa kellelegi ei räägi. Mis nad siis käisid meie õue peal kaklemas, need Saksa närud. Piitsad enestel ühes ja peksawad aga. Las nad nüüd olla ilma parweta, kui nad tahawad.“ „Ah ikka sina lasid?!“ imestas Arno. Ta imestas wähem selle uudise üle, kui selle üle, et Tõnisson seda temale ise ütles. „Kas tõesti sina lasid? Kudas sa said, ta on ju hirmus raske?“<noinclude><references/></noinclude> n54xmz4raibqzifrugmba6i6rj86h42 102 25144 59892 2026-07-09T10:12:28Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59892 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Räägi tasemine, teised kuulewad. Ma lükkasin parwe kesk jõge, panin paar latti, ühte otsa pidi kaldasse, teist otsa pidi parwe peale ja kandsin niipalju kiwa parwele, et ta põhja läks. Kui ta juba wajuma hakkas, tulin ise lattisid mööda ruttu kaldasse ja wisasin latid kaugemale.“ „Oi!” „Ole wait, nää, Toomingas wahib siia poole, nagu wana jõll. Ja ära sa kellelegi hinga, et mina tegin.“ „Ei, mis mina ...“ Alles tüki aja pärast, kui nad akna juures waikides seisid, torkas Arnole uueste midagi pähe. „Aga kui Lible lahti lastakse, mis siis?“ „Lible wõib ju ütelda, et tema ei ole teinud,“ arwas Tõnisson. „Nojaa, ta ütleb ka, aga kui nad ei usu. Kui ta lahti lastakse, siis ... siis on sinu süü.“ „Ei lasta lahti.“ „Aga kui lastakse?“ Tõnisson ei wastanud. Arno waatas mõtetes aknast wälja. Korraga kahwatas ta ära, ja enne, kui Tõnisson midagi mõtelda, weel wähem ütelda sai, tormas ta koolitoast wälja: „Ta kukub sisse!“ Arno oli waremalt jõe ääres käies tähele pannud, et jõgi pilliroo juurest, sealt, kus wesi käredamalt jooksis, weel pooliti lahti oli, ja nägi nüüd, et Teele just sellesama koha poole sammus. Ta jooksis kõigest jõust jõe poole juba kaugelt hüüdes: „Ära mine, Teele, sealt on jõgi lahti! Ära mine, Teele!“ Kui ta parajaste poole maa peale, koolitoa ja jõe wahele jõudis, murdus jää ja Teele kukkus wette.<noinclude><references/></noinclude> en64f7ulkm5aj1ilitup1tefs2h17ck 102 25145 59893 2026-07-09T10:14:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59893 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Tüdrukud hakkasid hirmsaste karjuma. Ka poisid jooksid ehmatanult lähemale. Arno jõudis jõe äärde. Ta oli hirmus kahwatanud ja lõõtsus kangeste. Nagu unenäos nägi ta teisi edasi tagasi jookswat ja kätega wehklewat. Kisa, mis ometi tema kõrwal, näis kusagilt kaugelt tulewat, nagu karjalaste huikamine suwel. Siis nägi ta, kudas Teele weest pooliti wälja ronis, nagu kobades jää serwa peale toetas, kudas jää serw katki murdus ja ta wette tagasi langes. Edasi kuulis ta, kudas Teele wees puristades appi karjus. Arno seisis silmapilgu aega, nagu kiwist sammas liikumata ühe koha peal, siis aga jooksis ta otsekohe Teele poole, laskis jää serwa peale kükakile ja ulatas Teelele käe. „Nüüd kukuwad, nüüd kukuwad!“ karjusid teised läbisegamine. Ja nad kukkusid. Parajaste, kui Teele Arno käest kinni haaras, ja see teda wälja tõmbama hakkas, murdus jää uueste ja siis suplesid juba kaks last külmas talwises wees. Kisa algas uue hooga. See pidi wist küll wäga wali olema, sest isegi kooliõpetaja ja köster kuulsid oma tuppa ära, et wäljas enam õige asi ei ole, ja tulid waatama. Õnnetust silmates haaras Laur koolitoa seina äärest pika saelaua kätte ja jooksis ilma mütsita, riidest toakingades jõe poole. Tema järele sibas köster manades ja kätega weheldes. Just selsamal ajal jooksis ka teiselt poolt jõge, Kooli-talu juurest, üks mees jõe poole. Ta tuli otse üle künni, komistas alatasa, tõusis aga kohe ülesse ja jõudis just ühel ajal Lauriga pärale. See oli Lible. Käes oli tal nööripundar. Ta oli parajaste üle wälja metsa poole läinud, et luuahagu tuua, oli kisa kuulnud ja aru saanud, et mõni koolilastest jõkke on kukkunud.<noinclude><references/></noinclude> lg7y8tseeoqtgzujo5izajmbqegz3kl 102 25146 59894 2026-07-09T10:17:13Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59894 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ruttu harutas ta nööripuntra lahti, tuli niikaugele pilliroo lähedale, kui ta arwas, et jää teda kannab, ja wiskas nööriotsa uppujate juurde. Arno hakkas sellest kinni. Toots püüdis parajaste teistele selgeks teha, et Arnot ja Teelet päästa wäikene asi on. Kui aga niisugune sild oleks, mis kaldast otse nende juurde ulataks. Nähes, et Lible päästmisetöö hästi edenes, otsustas ta jalamaid sellele abiks olla. Ta läks pilliroo tagast ringi teisele poole kaldale, wõttis ka nöörist kinni ja hakkas hirmsa kisa ja hüüete saatel kiskuma. Kui Arno wiimati kaldale sai ja temaga ühes ka Teele, kes kõige aja teise ümbert kramplikult kinni hoidis, siis ... siis oli Toots üks nende päästjatest! Isegi köster, kes tema peale muidu just wäga roosiliste prillide läbi ei waadanud, näis nüüd tema wapruse ja enesesalgawa teo läbi liigutatud olewat. Ta tegi niisuguse tähenduse, et Toots, ehk ta küll wahel wäga üleannetu, siiski ka tubli poiss on. Liblele ei ütelnud ta mitte ühte sõnagi. Arno talutati kohe ruttu magamisetuppa, seal wõeti tal märjad riided seljast ära ja anti köstri kuiwad riided selga. Sedasama tehti Teelega. See wiidi kösri tuppa, kus ta emanda kuiwa kesta sisse puges. See oli esiteks. Pärastpoole, kui nad endid juba ahju suu ees soojendanud olid, arwas kõster küllalt aega olewat neid nurka seisma panna, selle eest, et nad nii ettewaatmatud olid ja kaela pidi jõkke kukkusid. Kui kooliõpetaja tähendas, et wast päris niisama, trahwimata jätta wõiks, siis ütles köster, et seda milgi tingimisel ei wõi jätta trahwimata. „Lähewad teine kord jälle, ja katsu siis, kudas sa neid sealt jälle wälja saad.“<noinclude><references/></noinclude> awiwt8wo4qmgu71qnpfuqf0wv5nyin1 102 25147 59895 2026-07-09T10:20:32Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59895 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ja tõesti, ilma et ta järelegi oleks küsinud, kudas ja mil kombel kumbki jõkke sattus, pani ta mõlemad lapsed nurka. Kogu klass naeris. Ja oligi, mis naerda. Köstri määratud laiad püksid ja weel laiem kuub, ulatasid Arnol maani ja andsid talle täieliku ernehirmutise kuju. Käistest ei ulatanud käed pooleltki wälja. Näitas, nagu oleks nurgasseisja ilma käteta. Kuuekaelus, mille köster, et oma waljuse juures ka naljakas olla, üles oli tõmmanud, kattis ta näo pooleni kinni; märjad, sasis juuksed langesid silmade peale ja aitasid ka oma poolt nägu warjata. Ja see oli hea: muidu oleks kõik näinud, kudas nurgasseisja silmist pisar pisara järele alla wajus ja määratu kuue põe kukkus. Arno nuttis. Ta oleks häbi pärast maa alla wajunud, Tema, tema pidi niisuguses ernehirmutise ülikonnas teiste naeru ja põlgtuse all nurgas seisma ja kõike seda Teele nähes. Tema näole ilmus palawikusarnane puna ja waewaga jõudis ta ennast hoida, et mitte maha kukkuda. Teele ei olnud sugugi parema saatuse osaline. Tema seisis tüdrukute pool nurgas ja pidi sellega rahul olema, kui teised naerda kihistasid ja teda lume-memmeks nimetasid. Kes teab, kaua see nii oleks kestnud, kui mitte kooliõpetaja, kes wahepeal Tõnissoni ja mõne teise poisiga õnnetuse üle rääkinud oli, laste juurde ei oleks läinud ja neid oma kohtade peale wiinud. Kui köster seda nägi, läks ta tuliwihaseks. Siis nüüd nii ta oli: üks pani nurka, teine läks ja tõi ära. Wahepeal aga tuli Saare sulane hobusega koolitoa juurde, wõttis nii hästi Saare perepoja kui Raja peretütre<noinclude><references/></noinclude> 6170ha54fhhgpvoea5myu56uchouj2k 102 25148 59896 2026-07-09T10:21:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk13"/>peale, mähkis mõlemad waipade sisse ja sõitis minema. Laste märjad riided anti talle ühes. Sest Lible oli juba Saarel jõudnud käia ja sõna wiia, et nad lastele järele saadaks. <section end="ptk13"/> <section begin="ptk14"/>XIV. Arno on haige, Saare-talu tagakammer on pime. Aknad on kinnikaetud, et walgus sisse ei paistaks. Uks ees-ja tagakambri wahel on kinni. Iga kord, kui seda awatakse, sünnib see tasa, tasa. Käidakse kiki... 59896 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk13"/>peale, mähkis mõlemad waipade sisse ja sõitis minema. Laste märjad riided anti talle ühes. Sest Lible oli juba Saarel jõudnud käia ja sõna wiia, et nad lastele järele saadaks. <section end="ptk13"/> <section begin="ptk14"/>XIV. Arno on haige, Saare-talu tagakammer on pime. Aknad on kinnikaetud, et walgus sisse ei paistaks. Uks ees-ja tagakambri wahel on kinni. Iga kord, kui seda awatakse, sünnib see tasa, tasa. Käidakse kikiwarbil. Perenaine on kurb, teiste näod tõsised. Öö on... Tagatoas põleb wäike öölamp ja saadab oma nõrka walgust woodi poole, milles haige rahutut und magab. Sängi ees istub wanaema. Ta walwab oma lapselapse haigewoodi juures. Kui ema ise juba puruwäsinud on ja enam ei jõua, siis tuleb tema ja kohendab waipa, mida haige laps enese pealt ära lükanud. Külma wee rätik, mis haige pea ümber on, tahab ka iga natukese aja tagast, kui see jälle kuumaks läheb, wahetamist. Arno on wäga haige. Juba sellesama päewa õhtul, kui ta jõkke kukkus, hakkasid ta paled õhetama, pea walutama ja öösel tuli palawik. Nüüd on juba kolmas päew, aga haigus ei tagane, kõwemaks näitab weel palawik minewat. Tohtrit lubatakse kutsuda. Wanaema jääb tukkuma ja lööb pea wastu sängi sammast ära. Ta ärkab üles, õõrub uniseid silmi, kõneleb natuke iseenesega ja jääb uueste tukkuma. Jälle tonksti ja pea langeb alla. Wanadus, wanadus . . . Jumaluke, kaheksakümmend aastat on juba tema elupäiwi, ja see ei ole nalja asi. <section end="ptk14"/><noinclude><references/></noinclude> 1iirkmkmoy0rkf17qy8eaey9y9vzsxc 59899 59896 2026-07-09T10:55:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59899 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk13"/>peale, mähkis mõlemad waipade sisse ja sõitis minema. Laste märjad riided anti talle ühes. Sest Lible oli juba Saarel jõudnud käia ja sõna wiia, et nad lastele järele saadaks. <section end="ptk13"/> <section begin="ptk14"/>{{keskel|{{suurem|XIV.}}}} Arno on haige, Saare-talu tagakammer on pime. Aknad on kinnikaetud, et walgus sisse ei paistaks. Uks ees- ja tagakambri wahel on kinni. Iga kord, kui seda awatakse, sünnib see tasa, tasa. Käidakse kikiwarbil. Perenaine on kurb, teiste näod tõsised. Öö on ... Tagatoas põleb wäike öölamp ja saadab oma nõrka walgust woodi poole, milles haige rahutut und magab. Sängi ees istub wanaema. Ta walwab oma lapselapse haigewoodi juures. Kui ema ise juba puruwäsinud on ja enam ei jõua, siis tuleb tema ja kohendab waipa, mida haige laps enese pealt ära lükanud. Külma wee rätik, mis haige pea ümber on, tahab ka iga natukese aja tagast, kui see jälle kuumaks läheb, wahetamist. Arno on wäga haige. Juba sellesama päewa õhtul, kui ta jõkke kukkus, hakkasid ta paled õhetama, pea walutama ja öösel tuli palawik. Nüüd on juba kolmas päew, aga haigus ei tagane, kõwemaks näitab weel palawik minewat. Tohtrit lubatakse kutsuda. Wanaema jääb tukkuma ja lööb pea wastu sängi sammast ära. Ta ärkab üles, õõrub uniseid silmi, kõneleb natuke iseenesega ja jääb uueste tukkuma. Jälle tonksti ja pea langeb alla. Wanadus, wanadus ... Jumaluke, kaheksakümmend aastat on juba tema elupäiwi, ja see ei ole nalja asi. <section end="ptk14"/><noinclude><references/></noinclude> fqvino8f0bq0ykr8gbil2sel7s0pdja 0 25149 59898 2026-07-09T10:27:18Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XII|XII]] | järgmine=[[../XIV|XIV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=72 fromsection=ptk13 to=84 tosection=ptk13 />' 59898 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XII|XII]] | järgmine=[[../XIV|XIV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=72 fromsection=ptk13 to=84 tosection=ptk13 /> 1ted6lg4wxz79g9nfd7lf3mzfrp3a39 102 25150 59900 2026-07-09T10:58:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59900 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Keegi tuleb tasa sängi juurde, paneb käe wanakese õla peale ja ütleb sosinal: „Mine magama, ema, külap ma nüüd jõuan jälle isegi.“ See on Arno ema, kes waewalt paari tunni osa maganud on, aga siiski juba küllalt eneses jõudu tunneb olewat walwata. Wanakene ei lähe. „Mine'nd, mine maga ikka, rumal laps, külap ma istun weel. Ega mulle ei tükigi uni wäga peale. Mine, mine!“ Arno ema kuulab sõna, waatab enne natuke aega oma haige lapse peale ja heidab siis uueste magama. Tonksti, tonksti ... wanaema tukub, näeb iga kord, kui ta wähegi suigatab, juba unegi ära, aga ta püüab enese hoolega ärkwil hoida ja mõtleb läinud aegade peale. Seal ta oli: tema oli weel noor perenaine; olid aga Mardiga hiljuti Saare-talu oma kätte wõtnud. Jumaluke, terwe see seemnetagawara oli ju ainult külimitu täis odre ja teine ube. Külwa! Kadunud Mart aga ütleb: ‚Oh, eks magasist too, pole wiga.‘ Ja tõigi magasist. Aastad läksid ... ja näe, magasiwõlg sai makstud ja ülegi jäi, omale tagawaraks. Laudas oli kari ... Kari? Kaks lüpsilehma ja üks mullikas. Kui ta ise nelikümmend aastat wanaks sai, oli laudas juba kümme lehma. Edenes ... Neil edenes. Wiletsad olid nende algamise-aastad, aga kõrs kanti kõrre peale, wäsimata töö tegi kõrtest pesa. Mis ütles wana Mart enne surma: ‚Eks mind ole Jumal aidanud. Eks ta hoidnud mind rohu kõrguse, aga ta aitas.‘ Rohu kõrguse ... Ja, ja, rohu kõrguse, aga just nende rohukõrguste, nende tööga kõwerasse wajunud<noinclude><references/></noinclude> b0joavdutsefkfo9z59sv3humm3jurv 102 25151 59901 2026-07-09T11:03:11Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59901 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>selgade peale ehitatakse edasi. Suured tammed on ka kord rohukõrgused olnud ... Tonksti ... Wanaema tukub. Haige woodis läheb rahutuks. Ta lükkab waiba kõrwale, kooditab jalgega, pöörab ennast nagu ussike. „Juua!“ Wanaema annab talle tassiga wett. Haige joob. Suust käib tal palaw, haige lehk wälja. Ta käewarred on peenikeseks jäänud. Oleks ta sööks midagi ... aga ta ei söö. Ainus asi, mis ta wõtab, on paar lonksu külma wett. „Palaw ...“ „Jää rahule, Arnokene, warsti on hommik, siis on parem.“ „Kus ema on?“ „Ema magab, jää sina kah nüüd natukeseks.“ „Ah, kui palaw, palaw ...“ Juba ärkab ema, tõuseb üles ja tuleb sängi juurde. Nüüd algab tema wahikord. Tuhat korda ennem oleks ta ise haige, kui aga tema laps terwe oleks. „Ema, ära nuta,“ ütleb haige. „Ei nuta, ei nuta,“ wastab ema, aga enesel jooksewad pisarad silmist. „Taewaisa, mispärast just tema“, mõtleb ta, „mispärast just tema?!“ Mõtted lendawad tulewikku, ja ema näeb waimus oma last puusärgis. Oh... Mispärast just tema? Kas ta ei wõinud elada, tema ainuke laps? Mispärast nii noorelt? ... Laul ... Õpetaja sõnad ... Muld krabiseb wastu puusärki ... „Rahu sinu põrmule ...“ Temal on nüüd rahu. Aga kui ta nüüd weel korra<noinclude><references/></noinclude> kz0qczn8qvbbh3ki3yvuwtg3hx4er2r 102 25152 59902 2026-07-09T11:05:15Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk14"/>paluks, südamest ... ärdalt ... Kas siis Taewaisa tõesti nii wali on, et Ta ei halasta?.. Ja ema kumardab oma lapse üle, palub ... Palub kaua. Kui ta lõpetab, on ta süda kergem, ta loodab jälle, et Arno terweks saab. Ei, nii halastamata ei wõi Tema ometi olla, et Ta ka nüüd weel tema lapse ära kutsuks. Hommik läheneb. Eeskambris hakkab sulane köhima ja ennast sügama. Tuli wõetakse üles. Uus päew algab. Arno magab natuke rahuliku... 59902 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk14"/>paluks, südamest ... ärdalt ... Kas siis Taewaisa tõesti nii wali on, et Ta ei halasta?.. Ja ema kumardab oma lapse üle, palub ... Palub kaua. Kui ta lõpetab, on ta süda kergem, ta loodab jälle, et Arno terweks saab. Ei, nii halastamata ei wõi Tema ometi olla, et Ta ka nüüd weel tema lapse ära kutsuks. Hommik läheneb. Eeskambris hakkab sulane köhima ja ennast sügama. Tuli wõetakse üles. Uus päew algab. Arno magab natuke rahulikumalt, kui öösel. <section end="ptk14"/> <section begin="ptk15"/>XV. Neljandal päewal toodi tohter. See laskis kõige pealt riided akande eest ära wõtta, et walgus sisse pais- taks. Sumbunud õhku katsus ta sellega wärskendada, et eeskambri uks lahti jäeti ja pärast puhast õhku ees- kambrist tagakambri lasti. Nii käskis ta iga päew teha. Siis kirjutas ta palawikku wähendawat rohtu, käskis seda kolm korda päewas sisse anda ja arwas, et kui Arnole mõnda muud tõbe, nagu kopsupõletikku, ei tule, et ta siis warsti terweks saab ja mingi suuremat hädaohtu karta ei ole. Tehti, nagu tohter käskinud oli, aga haigus. ei taganenud. Wiiendal päewal tuli koolitoa juurest üks poiss Saarele. Ta seisis esite tüki aega sõnalausumata ees- kambris ja küsis siis Arno terwise järele, Kui üteldi, et paranemist weel märgata ei ole, wahtis wõõras kartlikult tagakambri poole. Peremehe küsimise peale, kes ta ise on, wastas küsitaw: »Koolitoa juurest,“ Ema wiis ta haige juurde. Arno magas parajaste, ja et keegi teda äratada ei tahtnud, seisis: wõõras tüki <section end="ptk15"/><noinclude><references/></noinclude> 21yjt5xybc9ayxm0bswcvip9ny5yjwr 59904 59902 2026-07-09T11:09:07Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59904 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk14"/>paluks, südamest ... ärdalt ... Kas siis Taewaisa tõesti nii wali on, et Ta ei halasta?.. Ja ema kumardab oma lapse üle, palub ... Palub kaua. Kui ta lõpetab, on ta süda kergem, ta loodab jälle, et Arno terweks saab. Ei, nii halastamata ei wõi Tema ometi olla, et Ta ka nüüd weel tema lapse ära kutsuks. Hommik läheneb. Eeskambris hakkab sulane köhima ja ennast sügama. Tuli wõetakse üles. Uus päew algab. Arno magab natuke rahulikumalt, kui öösel. <section end="ptk14"/> <section begin="ptk15"/>{{keskel|{{suurem|XV.}}}} Neljandal päewal toodi tohter. See laskis kõige pealt riided akande eest ära wõtta, et walgus sisse paistaks. Sumbunud õhku katsus ta sellega wärskendada, et eeskambri uks lahti jäeti ja pärast puhast õhku eeskambrist tagakambri lasti. Nii käskis ta iga päew teha. Siis kirjutas ta palawikku wähendawat rohtu, käskis seda kolm korda päewas sisse anda ja arwas, et kui Arnole mõnda muud tõbe, nagu kopsupõletikku, ei tule, et ta siis warsti terweks saab ja mingi suuremat hädaohtu karta ei ole. Tehti, nagu tohter käskinud oli, aga haigus ei taganenud. Wiiendal päewal tuli koolitoa juurest üks poiss Saarele. Ta seisis esite tüki aega sõnalausumata eeskambris ja küsis siis Arno terwise järele. Kui üteldi, et paranemist weel märgata ei ole, wahtis wõõras kartlikult tagakambri poole. Peremehe küsimise peale, kes ta ise on, wastas küsitaw: „Koolitoa juurest.“ Ema wiis ta haige juurde. Arno magas parajaste, ja et keegi teda äratada ei tahtnud, seisis wõõras tüki <section end="ptk15"/><noinclude><references/></noinclude> tvgxiasg3sxeywzfqqyts7cmfb3r6zz 0 25153 59903 2026-07-09T11:06:50Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XIII|XIII]] | järgmine=[[../XV|XV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=84 fromsection=ptk14 to=87 tosection=ptk14 />' 59903 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XIII|XIII]] | järgmine=[[../XV|XV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=84 fromsection=ptk14 to=87 tosection=ptk14 /> c9u8r5lisc2zpnknveogk9qubbo1w2c 102 25154 59905 2026-07-09T11:11:35Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59905 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>aega waikselt woodi kõrwal ja wahtis üksisilmi haige peale. Paar korda, kui haige waiba pealt ära lükkas, kohendas wõõras seda. Kui ta ära minema hakkas ja head päewa ütles, küsis ema, kudas tema nimi on. „Tõnisson,“ oli wastus. Kes aga iga päew, mõni päew isegi kaks korda, Arnot waatamas käis, oli Raja Teele. Koolist tulles ei läinud ta nüüd kunagi otse koju; enne tuli ta Saarele, jäi ukse kõrwale seisma ja waatas küsides Arno emale otsa. Ta wõis juba selle näost lugeda, kudas haigega lugu oli. Harilikult ütles Arno ema: „Ei kedagi, Teelekene. Ei meie Arno saa weel paremaks ühtigi.“ Ja Teele läks siis kurwalt koju. Ta oli nüüd ülepea tasasem kui enne. Ka koolis märgati seda ja mõned tüdrukud tegid tähendusi: „Eks Raja Teele peigmees ole haige, eks ta sellepärast ole nüüd kurb.“ Tõnisson ja Teele olid ainsad, kes Arnot waatamas käisid. Köster oli kõigile ära keelanud Saarele minemast: Talil wõis, Jumal teab, missugune külgehakkaw haigus olla. Kuid selle peale waatamata käis Teele seal iga päew ja Tõnisson paar korda. Kuuendal päewal hakkas Arno kõhima. Kõha ei olnud esite wali, aga selle eest piinas ta Arnot ükslugu. Paled lõid suurenewa palawiku läbi punaseks ja õhetasid. Tohter tuli uueste ja seletas, et kopsupõletikku karta olewat. Ta kirjutas uut rohtu, kange kampweri lõhnaga pulbrisi, ja õpetas, kudas haiget edespidi hoida tuleb. Arno emal algasid rasked päewad, rasked ööd. Pojakene waakus elu ja surma wahel. Juba sonis ta<noinclude><references/></noinclude> cjqhzp6qs8s5ke0w5zzoxnmsnbk0i19 102 25155 59906 2026-07-09T11:14:50Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59906 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>öösiti, hüüdis Tõnissoni, Teelet, Liblet ja kõneles parwest, mida jõe põhja olla lastud ... Arno ema istub poja woodi ääres. Ta on mõtetes, tema waade eksib kauguses. Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema waimusilma ette. Aga kõik, kõik on nad tema pojaga kudagi ühenduses. Esite tema sündimine. Tume sügisene päew. Wihma udutab. Tema on woodis, sooja waiba all, aga siiski on külm. Külmawärinad käiwad ... Ema tuleb ... Nagu halb unenägu tuleb siis ja kui ta ärkab, on keegi tema kõrwal, tema laps ... Siis selle esimesed elupäewad... Ristsed... Wanad naised olid weel ütelnud: „Keda, sellest poisist saab asi, see, näe, häälitseb, et lase aga olla.“ Esimesed sammud ... Esimesed püksikesed ... Oma põlleriidest oli ta need õmmelnud ... paha laps tegi aga teised iga päew märjaks, rohkem olid nad aiateibas kuiwamas, kui jalas. Jumalukene, nelja aastaselt käis ta juba wanaema järele, nagu uni ja mangus, et see temale wanapõlwe juttusid kõneleks. Wiie aastaselt hakkas ta tähti õppima ja warsti selle järele lugema. Kirjutamise õppis ta nii ruttu selgeks, et mitte uskudagi ei wõinud ... See oli kord wäljal. Tema wiib Arnole wõileiba järele, annab kätte ja ütleb: säh, söö, sul on kõht juba tühi! Mis teeb Arno? Ei hakka risu enne söömagi, küsib: kas Matule kah tõid? Matu oli seakarjus, Arno käis aga teisega alati ühes. Ja mis ta siis teeb? Paneb wõileiwa Matule suu juurde ja ütleb: hammusta. Matu hammustab, siis hammustab tema ise. Hammustawad üks ja teine ja sööwadki sedawiisi terwe wõileiwa ära.<noinclude><references/></noinclude> gf7gm9asm2g6l7c9q7fdzegq5rxqzey 102 25156 59907 2026-07-09T11:27:38Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59907 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Eks ma ole nad sulle juba kõik ära rääkinud,“ ütleb ta. „Mis siis, räägi weel üks kord,“ wastatakse sängist. „Oh, sa, paha laps!“ „Räägi, räägi!“ Ei aita wanaemal muud, wõta aga kätte ja räägi. Ta hakkas: „Eks neid olnud seal oma wiis, kuus mudilast üheskoos. Mis see kõige wanem wõis olla, noh, nii kümne, üheteistkümne aastane. Altwälja saunas nad seal elasid, isa muud ei teinud kui jõi aga iga päew kõrtsis. Kui koju tuli, siis oli teine hirmus kuri kõigi wasta. Eks nad muidu oleks ikke kõik nälga jäänudki, agu no ema jäile käinud siin ja seal tööl ja nii ikke said teised süüa, nii heast-kurjast kui nad nüüd said. Noh, eks ühel päewal lähe kalakaupmees Altwäljalt mööda. Ema wõtab siis kah kätte ja ostab teise käest paar kala, küpsetab ära ja mudilased nüüd kõik seal ümber; kala ei lase teised õieti äragi küpsetada, muudku anna aga kätte. Hakkawad sööma. Isa tuleb parajaste kõrtsist, purjus teine ikke, nagu alati, nääb kalakaussi laual ja mauhti — lööb kalakausi nurka. Ise wannub tulist kurja ja ütleb: ,Sedawiisi te siin teete. Kui mind kodu ei ole, külap teil siis siin kalapraad laua peai on ja kõik, aga küsin mina süüa, siis kohe: ma wõtan.‘ Ähwardab teine weel laste ema ja läheb aga tagasi kõrtsi. Lapsed tulewad nurgast wälja, otsiwad kalapojakesed üles ja sööwad teisi nii, et liiw hammaste all krõgiseb. Aga kõige wanem, Willem, ei söö. Seisab teine aga ahjunurgas, nutab, pigistab käed rusikasse, aga ei söö...“ „Mispärast ta ei söönud?“ küsib Arno.<noinclude><references/></noinclude> hq3wshtlwk8rx7beu8ejvndw0oeflq1 102 25157 59908 2026-07-09T11:34:54Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59908 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Eks tal wist olnud isa peale meel paha, et see kalakausi nurka lõi. Tema ise oli kah oma korjatud rahakopikad kaladeostmise jaoks annud. Uhke oli. Eks ta mõtelnud: Parem olen ilma, aga nurgast korjama ei lähe ... Noojah, seisab aga teine seal ahju kõrwal ja nutab. Aga sööma ei lähe. Willem oli ikka tubli poiss. Neljateistkümne aastaselt läks teine juba sepaks õppima. Sepp ütlenud: ,Ei mul niisugust terast poissi põle weel olnud kui see on. See on poiss nagu tulesäde.‘ Aga wat, mis sai. Juba kahekümne aastaselt temal oma sepapada, ja teeb ise tööd. Wana sepp annud sepapaja ja tööriistad kõik Willemi kätte, ise ütelnud: ‚Eks sina tee tööd, ei mina enam suurt jõua, juba wanadus tuleb kätte. Eks ma wahel tule aita sind.‘ Seal ta siis oli, wõttis ikke teised wennad ja õed oma juurde ja laskis teisi koolis käia. Ema ja isa kah tema juures. — Ei tea kudas ta'nd seal oli, aga korra ütleb Willem seal teistele, et tema saab nüüd kakskümmend kaks aastat wanaks, et tarwis õige sünni-päewa pidada. Teistel küll natuke imelik, et sünni-päewa põle neil enne kunagi peetud ja nüüd korraga sünni-päew. Aga no ei aita kedagi, eks Willem ise peremees, eks ta tee, mis ta tahab. Istuwad teised siis kõik see terwe pere sünni-päewal seal, laua ümber, ja sööwad. Willem ise aga nii tõsine, et mitte sõnagi ei kõnele. Isa ees on üks kausike küpsetatud kalu. Kesk söögi aeg — Willemi isa tahab just parajaste kausist kala wõtta — seal tõuseb Willem püsti; ise kahwatu nagu surnu, kahmab nurgast suure sepahaamri. Noh, nääwad just kõik, et see hoop nüüd kalakausi pihta läheb, juba haamer päris langeb sinnapoole —<noinclude><references/></noinclude> nj5621vi1mhfjw6wqbl2cvh1xs6nlis 102 25158 59909 2026-07-09T11:39:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59909 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>aga ei! alla wajub. Ei löö. Wiskab aga siis Willem haamri kolksti nurka ja jookseb laua juurest ära teise kambri. Ennää — aru sai. Siis öösi läheb isa Willemi sängi juure ja ütleb: ,Willem, anna andeks, ma tean küll, mis see kalakauss tähendas." — Ära leppisid. Kohe nagu teine elu hakkas Sepa omadel. Willem oli enne alati tusane ja pahur, aga siis, peale selle, kui ta isaga ära leppis, siis läks ta kohe rõõmsamaks. Isa olla joomise maha jätnud ja elanud teised päris ilusti. Willemi ema aga ütelnud: ,Eks ta oln'd wilets see meie elu, aga nüüd on, Jumal tänatud, hea. Nüüd nagu oleks terwe eluaja hästi elanud...“ Wanaema lõpetas. Eeskambris seletab Mari parajaste laia häälega, et üks mees suure tee pealt nende poole pööranud. Et küll tema wahtinud ja wahtinud, aga mitte pole aru saanud, kes see on. „Aga seda lugu põle sa mulle weel enne jutustanud, wanaema,“ ütleb Arno mõteldes. „Ega ma wist ole,“ wastab wanaema. „Eks ta tuln'd mulle nüüd meelde, eks ta ole ikke päris sündinud lugu kohe.“ “Ah siis oli ikke niisugune sepp?“ „Jah, seal, meie pool. Seal, kus mina ja wanaisa enne elasime.“ „Ma arwan ka, ega see wanapõlwe jutt küll ei ole. Ütle, mispärast ta kalakausi isa eest puruks tahtis lüüa?“ „Kes teab. Eks ta tahtnud nagu isale meelde tuletada, et wat, sina lõid siis meie kalakausi nurka, katsu nüüd, kas on hea, kui mina sinu eest löön.“ „Aga ei löönud?“ „Ei löönud. Andeks andis. Ei tahtnud enam isa niipalju kurwastada.“<noinclude><references/></noinclude> prlaaih24xqtytcw37nbmuq19o8rfkv 102 25159 59910 2026-07-09T11:41:45Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59910 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Aga mis sa arwad, wanaema, kui ta oleks löönud, mis siis oleks saanud?!“ „Mine tea. Ei tea kedagi, kas siis isa olekski joomise maha jätnud. Eks isa näin'd kah ära, et poeg nii halb ei olnud, kui tema seekord oli, ja tahtis ka nagu pojale head meelt teha, jättis joomise maha.“ „Imelik, mispärast ta just sepahaamriga tahtis lüüa, eks ta käega wõinud lüüa. Ja kui kaua ta meeles pidas. Mõni teine oleks juba ammugi ära unustanud selle kalakausi. Kudas see tuleb, wanaema, et mõni niikaua wihane wõib olla?“ „Kudas keegi on. Mõni unustab, mõni ei unusta. Ega ta hea ole, wiha kanda teise peale, Aga no, siin on jälle teine asi: ega Willem ei tasunud kätte, Willem tahtis küll ka tasuda, aga nägi kohe ära, et ega see ikke õigus ei ole.“ „Mõni on jah, kohe tahab tasuda. Meil koolis...“ Ta jääb järsku wait ja kahwatanud palgedele ilmub nõrk puna. „Mis teil seal koolis on?“ küsib wanaema. „Meil on seal kah mõni poiss, kes kohe kätte tasub,“ wastab Arno kogeledes. Eeskambri uks käib, keegi astub sisse. Arno tunneb tuleja häälest ära: see on Lible. Ta näib täna jälle kaunis kaine olewat, sõnad tulewad selgemine suust wälja kui muidu. Kes teab, kas ta juba lahti on lastud, mõtleb Arno ja jääb siis kuulatama, kui tuleja rääkima hakkab. Wanaema läheb eeskambri. „Noh, kudas teil siin nüüd kah on,“ algab Lible. „Kas Arno on parem?“ Ema wastab: „Jumal tänatud, juba ikke on parem.“<noinclude><references/></noinclude> bef0wh9s5i92arfeysr0m96lujbuwew 102 25160 59911 2026-07-09T11:45:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59911 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Keda siis, kui juba parem on. Ära ühewahe ajas juba hirmu peale. Jah, mõtle ometi, teine jääb nii raskeste kohe haigeks, kas anna wõi minna; nääd, seal jälle tüdruku-jässakas supleb oma tüki aega jões ära ja ei häda midagi. Käib koolis nagu mees, tänagi tulime ühes koolitua juurest.“ Arnole ei meeldi, et Lible Teelet tüdruku-jässakaks nimetab, ta oleks ju lihtsalt wõinud ütelda — Raja Teele. Siis kuulatab ta jälle edasi. Mari tuleb weepangiga wäljast ja ütleb Liblet nähes: „No jõudu kah, kellamees!“ „Jõudu tarwis, maadam,“ wastab Lible. „Ütlen küll weel wana usu peale kellamees“, wadrab Mari edasi, „aga kes teab, kas enam kellamees oledki, Minewa pühaba olla kutsar kella löönud. Mine tea, wast üteldigi sulle juba, et padi prots, Lible. Lõika nüüd nööriga leiba kui tahad.“ Lible wastab: „Ära sa karda ühti, külap ma juba lõikan, kudas ma tahan, kas nööriga wõi saega, waata aga ise ette, et sa nina pidi solgi tünni ei kuku... Pühi tilk nina otsast ära.“ Teised naerawad, siis küsib sulane oma korda: „Ei, jah, kudas on, kas oled ikke lahti wõi? Räägiti küll, et kutsar olla juba korra kella löönud.“ „Kui lahti, siis lahti. Ega's kellamehe-amet ainuke amet maailmas ei ole. Külap tööd jätkub, kui aga ise tööd teha tahad,“ wastab Lible. „No siis oled ikke lahti?“ „Seda küll.“ Arno jahmatab. Palgedele ilmub uueste puna ja rahutult pöörab ta enese waiba all ringi. Siis oli<noinclude><references/></noinclude> 3l6n4knbovga655vm56y0as03ya8uhj 102 25161 59912 2026-07-09T11:47:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59912 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ikka nii, nagu tema ette arwanud. Lible lasti parwe pärast lahti, kuna ta ometi süüdlane ei olnud. Süüdlane oli Tõnisson. Ei, sedawiisi ei wõinud see asi jääda, Ja kui halb oli see Tõnisson: näed, mitte ei ütelnud, et tema tegi ... Arno süda hakkab kiiremalt tuksuma, paled õhetama ja waip, mis tal peal on, näib teda rõhuwat, nagu oleks see Jumal teab kui raske. See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal wähematki süüd oleks. Ja süüdlane, taewake, ega siis Tõnisson üksi süüdlane ei ole, tema, Arno, on ka süüdlane. Ta läheb kord-korralt ikka enam rahutuks Kui ema tagakambri tuleb, ja tema otsaesist katsub, on tal juba jälle wäike palawik. „Kuule, sinu pea on jälle kuum,“ lausub ema ja läheb eeskambri tagasi. „Arnol on jälle palawik“. kuuleb Arno ema eeskambris kõnelewat. „Kui sa tahad, Lible, tule waatama.“ Lible tuleb. Ta räägib Arnoga õige südamlikult. Arnot ajab see päris imestama, kudas see Lible, see joodik ja hambahirw, niiwiisi rääkida mõistab. Kui ta ära minema hakkab, ütleb Arno talle järele: „Lible, Lible, ega sina ei ole süüdlane. Mina tean, kes parwe põhja laskis.“ Lible waatab küsides poisikese otsa, aga kui ta ära näeb, et see ometi midagi lähemat ütelda ei taha, lööb ta käega ja lausub: „Hea küll. Lase olla peale, Arno. Üks ta kõik, kes laskis, ega mina ikke enam neile kella lööma ei hakka.“ „Mispärast sa ei hakka, kui wälja tuleb, et sina süüdlane ei ole?“<noinclude><references/></noinclude> ltkiy648q97mhm9l1oapqmlii9roj7u 102 25162 59913 2026-07-09T11:50:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk16"/>„Lase olla. Mis süüd siin siis kellelgi on. Siin ei ole muud kui köstri ja praoski jonn. Lase olla.“ Lible läheb eeskambri. Arno kuuleb weel, kudas isa talle ütleb: „No kui sul kuhugi minna ei peaks olema, tule seie. Külap meie sulle ametit leiame.“ Sulane aitab ka oma poolt: „Tule seie jah. Praegu ongi waja kaskesid maha wõtta. Lähme metsa ja laseme, nii et saag wingub. Sa kah niisugune tüse poiss. Sa justku loodud... 59913 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk16"/>„Lase olla. Mis süüd siin siis kellelgi on. Siin ei ole muud kui köstri ja praoski jonn. Lase olla.“ Lible läheb eeskambri. Arno kuuleb weel, kudas isa talle ütleb: „No kui sul kuhugi minna ei peaks olema, tule seie. Külap meie sulle ametit leiame.“ Sulane aitab ka oma poolt: „Tule seie jah. Praegu ongi waja kaskesid maha wõtta. Lähme metsa ja laseme, nii et saag wingub. Sa kah niisugune tüse poiss. Sa justku loodud metsameheks. Mis sa, sitta, kellaga jändad.“ Arno ei saa rahu. Ta tahaks ruttu terweks saada, et kooli wõiks minna. Tal on tingimata waja Tõnissoniga kõnelda. <section end="ptk16"/> <section begin="ptk17"/>XVII. „Toots, mis sa seal teed?“ rEi midagi.“ „Kui inimene midagi ei tee, siis istub ta wagusi oma koha peal. Mis sul seal, põues, on?“ „Ei midagi.“ „Kui inimesel midagi põues ei ole, siis on põue tühi. Sinul on ta punnis, Pea, pea, sul liigub midagi põues.“ Tootsi põuest kostab nõrk, niuksuw hääl. „Ai, Saatan, ära kriimusta,“ = sosistab Toots ja litsub pahema käe kõwaste wastu rindu. Kooliõpetaja märkab, et asi “Tootsi põuega korras ei ole, ja tuleb lähemale. „Näita siia, mis sul põues on?“ <section end="ptk17"/><noinclude><references/></noinclude> hd6wemmhbxr26ux5p88lxvecf32xf7a 0 25163 59914 2026-07-09T11:57:46Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XIV|XIV]] | järgmine=[[../XVI|XVI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=87 fromsection=ptk15 to=89 />' 59914 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XIV|XIV]] | järgmine=[[../XVI|XVI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=87 fromsection=ptk15 to=89 /> 8w8bcwbsjwlo8deaiv3ar8wier9wons