Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 25162 59916 59913 2026-07-10T04:59:13Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59916 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk16"/>„Lase olla. Mis süüd siin siis kellelgi on. Siin ei ole muud kui köstri ja praoski jonn. Lase olla.“ Lible läheb eeskambri. Arno kuuleb weel, kudas isa talle ütleb: „No kui sul kuhugi minna ei peaks olema, tule seie. Külap meie sulle ametit leiame.“ Sulane aitab ka oma poolt: „Tule seie jah. Praegu ongi waja kaskesid maha wõtta. Lähme metsa ja laseme, nii et saag wingub. Sa kah niisugune tüse poiss. Sa justku loodud metsameheks. Mis sa, sitta, kellaga jändad.“ Arno ei saa rahu. Ta tahaks ruttu terweks saada, et kooli wõiks minna. Tal on tingimata waja Tõnissoniga kõnelda. <section end="ptk16"/> <section begin="ptk17"/>{{keskel|{{suurem|XVII.}}}} „Toots, mis sa seal teed?“ „Ei midagi.“ „Kui inimene midagi ei tee, siis istub ta wagusi oma koha peal. Mis sul seal, põues, on?“ „Ei midagi.“ „Kui inimesel midagi põues ei ole, siis on põue tühi. Sinul on ta punnis, Pea, pea, sul liigub midagi põues.“ Tootsi põuest kostab nõrk, niuksuw hääl. „Ai, Saatan, ära kriimusta,“ sosistab Toots ja litsub pahema käe kõwaste wastu rindu. Kooliõpetaja märkab, et asi Tootsi põuega korras ei ole, ja tuleb lähemale. „Näita siia, mis sul põues on?“ <section end="ptk17"/><noinclude><references/></noinclude> m5h4f6n0okqxrfj844ncngok7b2luaj 59917 59916 2026-07-10T04:59:55Z Ojassaar 4182 59917 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk16"/>„Lase olla. Mis süüd siin siis kellelgi on. Siin ei ole muud kui köstri ja praoski jonn. Lase olla.“ Lible läheb eeskambri. Arno kuuleb weel, kudas isa talle ütleb: „No kui sul kuhugi minna ei peaks olema, tule seie. Külap meie sulle ametit leiame.“ Sulane aitab ka oma poolt: „Tule seie jah. Praegu ongi waja kaskesid maha wõtta. Lähme metsa ja laseme, nii et saag wingub. Sa kah niisugune tüse poiss. Sa justku loodud metsameheks. Mis sa, sitta, kellaga jändad.“ Arno ei saa rahu. Ta tahaks ruttu terweks saada, et kooli wõiks minna. Tal on tingimata waja Tõnissoniga kõnelda. <section end="ptk16"/> <section begin="ptk17"/>{{keskel|{{suurem|XVII.}}}} „Toots, mis sa seal teed?“ „Ei midagi.“ „Kui inimene midagi ei tee, siis istub ta wagusi oma koha peal. Mis sul seal, põues, on?“ „Ei midagi.“ „Kui inimesel midagi põues ei ole, siis on põue tühi. Sinul on ta punnis. Pea, pea, sul liigub midagi põues.“ Tootsi põuest kostab nõrk, niuksuw hääl. „Ai, saatan, ära kriimusta,“ sosistab Toots ja litsub pahema käe kõwaste wastu rindu. Kooliõpetaja märkab, et asi Tootsi põuega korras ei ole, ja tuleb lähemale. „Näita siia, mis sul põues on?“ <section end="ptk17"/><noinclude><references/></noinclude> 1bdojqyn5mhdynnwds6ghsgf1b1vdd5 0 25164 59915 2026-07-09T12:02:08Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XV|XV]] | järgmine=[[../XVII|XVII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=90 to=96 tosection=ptk16 />' 59915 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XV|XV]] | järgmine=[[../XVII|XVII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=90 to=96 tosection=ptk16 /> 8yo4rti6errbjl7nz49kbynbuiuapw2 102 25165 59918 2026-07-10T05:03:19Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59918 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Ei midagi.“ Toots läheb näost punaseks ja jääb istuma. Ta tahaks heameelega püsti tõusta, aga see „ei midagi“ hoiab teda tagasi. Ta näost paistab piin. „No see on ometi naljakas,“ ütleb kooliõpetaja. „Temal ei ole midagi põues ja ometi niuksub ja liigutab see „ei midagi“. Näita!“ Toots näeb, et pääsemist ei ole ja hakkab pinsaku nööpa lahti tegema. Põu läheb korraga rahutuks: seal ähib, puhib midagi ja otsib teed wäljapoole. Siis ilmub sealt wäikene kutsika pea nähtawale. „Noh, waata, see puudus weel!“ ütleb kooliõpetaja. „Homme topid wahest mõne põrsa omale põue. Ütle, mis sa sest kutkikast kooli wedasid?“ „Kiir tahtis ära osta.“ „Pole õigus. Toots waletab. Ta ise eila ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. Mina ei ütlen'd tale selle peale midagi.“ „Miks sa ei ütlen'd; ära tahtsid osta. Käskisid täna kooli tuua,“ wastab kutsikaomanik järsul toonil. Kooliõpetaja ütleb: „Nüüd jääge kõige pealt wait ja kuulake, mis mina ütlen.“ „Toots ... kuule, Toots!“ „Jajah.“ „Mis sa arwad, mis ma nüüd sinuga teen?“ Toots naeratab kurwalt ja waatab nurga poole. „Wale kõik. Nurka ma sind täna ei pane. Sa jääd täna hoopis ilma trahwita. Luba mulle, et sa täna enam ühtegi koerustükki ei tee, ja sinuga ei sünni midagi. Kas lubad?“ „Jah.“<noinclude><references/></noinclude> 4ybdco7i5pj7csbhx7igq50z8thwfjr 102 25166 59919 2026-07-10T05:05:51Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59919 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Wäga hea. Siiski, et need asjakesed, mis sul taskus on, sind kurja tee peale ei awateleks, tule lao nad siia, minu laua peale wälja. Tule, tule!“ „Ma ei taha, teised näewad.“ „Ah soo. Noh, siis jäägu see ainult meie kahe teada, mis sinu taskutes peitub. Mine, lao asjad minu tuppa laua peale. Wii koer ka senikauaks minu tuppa, kui sa koju minema hakkad; siis wõta ühes.“ Toots läheb. Kui ta tagasi tuleb, ripuwad tema taskud, mis harilikult pungile täis on, tühjalt kahel pool. „Kas kõik panid ära?“ küsib kooliõpetaja. „Kõik.“ „Tubli. Istu nüüd ja püüa õige tähelpanelik olla. Kui sa homme kooli tuled, ära wõta midagi ülearust ühes. Kas sa kuuled? Kui ma märkan, et sul seal midagi on, lähed jälle ja laod wälja. Katsu ometi kord mõistlik olla, waata kodus oma asju ja warandust, kooli ära too ühes, mis sa siin ei tarwita. Kas jah?“ „Jajah.“ Ja imelik nähtus oli. Joosep Toots pidas enese tundide lõpuni tõesti eeskujulikult üles. Wäikest pahandust tema ja Wisaku wahel sünnitas ainult see asjalugu, et Wisak läbi wõtmeaugu kooliõpetaja tuppa wahtima tikkus, missugused asjad nimelt Toots kooli ühes oli toonud. Kes teab, kas ta seal midagi nägi, wõi ei näinud, aga oma südamesõpradele, Toomingale ja Sõmerale, olla ta pärast rääkinud, et küll olnud kooliõpetaja laua peal palju kraami. Et olnud seal kaks wõi kolm indianlase raamatut, mitu kiwi, paar wiili, rauatükka, kaks wõi kolm nuga, üks raudora, kera niiti, üks kiri nõelu, üks puust uisk pika nööriga ja ikka palju muud weel.<noinclude><references/></noinclude> r211rfcxwmaq1gwl3ubd6h625f9ho0m 102 25167 59920 2026-07-10T05:08:09Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59920 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Teise tunni waheajal tuli kahwatu, aukuwajunud silmadega poisike klassituppa. Mitmed ei tunnud teda esite äragi, alles natukese aja pärast kostsid hüüded: „Ah, Tali! Näe, Tali!“ Ja, see oli Arno Tali küll, kes seal teiste keskel seisis, ja keda teised imestades wahtisid, Aga see ei olnud enam see endine, priske, terane poisike; see oli nüüd kõhn, wäsinud waatega. Näis, nagu ei paneks ta teisi suuremat tähelegi, tema pilk otsis ainult kahte, Teelet ja Tõnissoni. Ega muidu ei oleks teda weel nii wara kooli tulla lastudki, aga ta ise kippus kangeste ja siis oli isa ka wiimati ütelnud, et las läheb pealegi, kui ta tahab. Eks ta siis koolis käies kosu weel. Ja nii ta siis tuli. Sulane oli ta hobusega koolitoa juurde toonud ja pärast jälle järele lubanud tulla. Täna oli esmaspäew; olid teised hommikul kodus arwanud, et ega Arno täna weel ei lähe, ja Arno oli esite sellega kah nõus olnud, aga pärast ei ole teine jälle enne rahu saanud: muudkui tema läheb aga kooli. Kooliõpetaja tuli ja teretas Arnot. Küsis siis, kudas terwis olla ja arwas ka poisikese kõhna palesid silitades, et ta oleks ikka wõinud weel mõneks päewaks koju jääda ja ennast kosutada. Iseeneses oli ta jälle rõõmus, et tema armsam õpilane koolis oli. See wahetund läks mööda, ilma et Arno nii hästi Teele kui Tõnissoniga kõnelda oleks saanud. Järgmise wahetunni ajal otsis ta juba aegsaste Tõnissoni üles ja jäi terwe aja selle lähedale. Teele, kes neid silmas pidas, oli Arno peale pahane, et see mitte tema juurde ei tulnud, waid Tõnissoni juurde läks.<noinclude><references/></noinclude> amhhii9yn4fm7e97j0u3mpret7fxing 102 25168 59921 2026-07-10T05:12:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59921 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Keegi teine tüdruk ajas parajaste tindipoti ümber ja määris tema geografia-õperaamatu ära. Teele hakkas nutma. Kõik imestasid, et ta sellesama tühja asja pärast nutma hakkas, aga keegi ei aimanud, et teine sugugi raamatu pärast ei nutnud, waid Arno pärast. „Kas nüüd oled terwe?“ küsis Tõnisson sõpra silmitsedes. „Jah, olen ikke. Pea on wahest natuke palaw, muud pole midagi,“ wastas Arno. „Noh, nüüd sa jäid õppimisega maha natuke.“ „Noh, jäin küll, aga ... ma õpin järele.“ „Nojah, mis see nüüd küll sinule on. Sull on hea pea. Sa õpid warsti järele.“ Jutule tuli waheaeg. Jutt ei tahtnud hästi edeneda. Isegi natuke piinlik oli poistel. Tõnisson waatas kõrwale. Arno näole ilmus kartlik-kohmetu jume. Wiimati algas ta: „Waata, Lible on ometi lahti lastud ...“ „Jah ...“ „Aga mis nüüd saab? Ega niiwiisi ikke ...“ Tõnisson pööras pea küsija poole, aga otsa ta sellele ei waadanud. „Ma arwasin, et sa juba ära oled unustanud ...“ „Ei, no kudas, ega sedawiisi ikke wõi ... kuhu ta läheb? Meie oleme süüdi ja tema lastase lahti.“ Nüüd waatas Tõnisson Arnole otsa. See „meie oleme süüdi“ pani teda imestama. Kudas see siis tuli — meie —, kuna ometi tema üksi süüdlane oli. Mispärast ütles teine niiwiisi? „Jah, ega Lible süüdi küll ei ole, aga no ...“ „Ma ka ei tea. Köstrile peab ütlema ...“ „Ei.“ Tõnisson raputas pead ja wahtis uueste maha. Arno waatas talle nõuta otsa. Tema arust näis<noinclude><references/></noinclude> 3t0eoigdvlw8v1mu1nw0x4iqbxccnxj 102 25169 59922 2026-07-10T05:14:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59922 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kõige õigem tee olewat üles tunnistada, saagu mis saab muud kui nii ei tohtinud see jääda. Wiimati küsis ta: „Aga mis me siis peame tegema?“ „Ega's sul midagi ei ole, mind aetakse koolist minema,“ wastas Tõnisson. „No aga mind ka ikke.“ „Mispärast sind?“ „Mina ju waletasin, et me ühes koolist koju läksime, see laupäew ... Kas mäletad?“ „Nooh, sellepärast ei aeta. Mind aetakse küll.“ Siis jäid mõlemad wait. Kumbki ei teadnud, mis ütelda. Arnol hakkas Tõnissonist kahju. Heameelega oleks ta kõik teinud, et aga seda hoopis kõrwale pöörta; juba arwaski ta, et kas ei wõiks ometi kõik nii jätta nagu ta oli, aga seal ... üle kogu tema keha käis soe hoog ja ta tundis, kudas tal suu ära kuiwas kui ta ruttu, nagu palawikus, teisele sosistas: „Ei, ei, mina räägin ära.“ Tõnisson läks näost tumepunaseks, raputas korra pead, tema huuled liikusid natukene, aga ühtegi sõna ei tulnud kuuldawale. Siis pööras ta näo akna poole ja wahtis wälja. Kell helises, wahetund oli mööda. Hea oli, et Arno käest midagi ei küsitud, muidu oleks ta küll wõõriti wastused annud. Tema peas oli ainus mõte ja see waewas teda nii, et ta ühegi muu asja peale tähelpanemist ei jõudnud hoida. Tundide lõpuni ei olnud ta weel otsusele jõudnud. Midagi oli tarwis teha, aga mida nimelt, selle kohta ei suutnud ta kudagi selgusele saada. Kui wäga oleks temale nüüd ühte head nõuandjat waja olnud. Kuid kellele kõnelda, kellele saladust usaldada? Emale? Mis ema<noinclude><references/></noinclude> i06t8218wkt6j2cfyh0keajhbabp4jv 102 25170 59923 2026-07-10T05:17:30Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59923 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>sel puhul teinud oleks, seda aimas Arno juba ette ära: ema oleks asja muidugi saladusesse jätnud, niipea, kui ta kuulda oleks saanud, et tema pojake ka üks kaassüüdlastest on. Isale? Ei, isale ei wõinud ütelda. Isa ei oleks seda kunagi sallinud, et tema poeg waletab. Isa oli selles asjas wäga wali. Mis jäi siis weel üle? Ikka muud midagi, kui koiu minna ja emale südame pealt ära rääkida; wahest leidis tema ometigi nõu, nende asja niiwiisi selgeks teha, et Tõnissoni ja teda koolist ära ei saadetaks. Aga siis jäi seletamine päewa kahe-kolme osa hiljemaks, aga kudas oli Arno seda päewa oodanud, kuna ta jälle kooli wõiks minna, et siis kohe, niipea kui ta kooli jõuab, oma ja teise süütegu üles tunnistada. Peale tundide lõppu läks Arno jälle Tõnissoni juurde, kes parajaste raamatuid rätiku sisse köitis. Ta waatas natuke aega teise toimetust pealt, ilma et sõnagi oleks lausunud. Siis kohmas ta järsku ja kindlaste: „Ma lähen nüüd ja ütlen köstrile.“ „Mine!“ wastas Tõnisson tasa, peale lühikese waikuse. See tuli Arnole ootamata. Jälle hakkas tal Tõnissonist kahju. Peaaegu oleks ta temale seletama hakanud, et kuigi neid koolist ära aetakse, et ega sellest weel nii suurt häda ei ole; et wõiks ju teise kihelkonnakooli minna, aga jättis seda sellepärast tegemata, et teine talle kaunis wihaselt otsa waatas. Ta arwas, et kui ta weel kõnelema hakkab, siis teine ütleb: Mis sa weel räägid, ega see asja enam heaks ei tee. Mine! Ja Arno läks. Tuksuwa südamega ja kikiwarbil jõudis ta wahetoast läbi, mis klassi- ja köstri kirjutustoa wahel oli, ja jäi ukse taha kuulatama. Köster istus kirjutuslaua taga. Arno kuulis, kudas sulg paberi peal krabises, ja kudas siis {{psa|raa|raamatu}}<noinclude><references/></noinclude> 6e1gaavmrjpx5k6hizcocxdozzssaed 102 25171 59924 2026-07-10T05:20:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59924 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|matu|raamatu}} lehti pöörati. Arno kaalus mõttes läbi, kudas kõnelema hakata. See näis talle hirmus raske olewat, raskem kui ülestunnistamine ise. Kui ta juba kord kõnelema oleks saanud, ega siis enam nii halb ei oleks olnudki, aga just see pealehakkamine see ... Ta püüdis mõttes algust kokku seada: „Ma tulin ütlema, et ega Lible süüdi ei ole. Parwe laskis Tõnisson põhja. Ma waletasin seekord, et me üheskoos koju läksime.“ Keegi tuli teisest uksest kirjutustuppa ja Arnole näis, et sammud just sellele uksele lähenesid, mille taga tema seisis. Nüüd pidi ta kohe midagi tegema, kas sisse astuma, wõi ära jooksma. Sisse astuda ei olnud julgust. Ta oli arwanud, et ta ennast weel natuke ette wõib walmistada; liig järsku tuli see, kus ta köstri ette pidi minema. Nagu ussist nõelatud jooksis Arno ukse juurest eemale, klassitoa poole. Selsamal simapilgul aga awati klassitoa uks ja Arno jooksis suure kiirusega kellelegi otse sülle. „No noh, mis nüüd?“ küsis wastutulija. Arno waatas üles ja läks häbi pärast näost punaseks. See, kellega ta kokku põrkas, oli kooliõpetaja. Ta ei mõistnud küsimise peale midagi wastata ja jäi kohmetult ukse kõrwale seisma. Kui kooliõpetaja talle imestades ja küsides otsa waatas, ei jõudnud ta seda waadet kuigi kaua wälja kannatada, hoidis küll esite natuke wastu, aga puhkes siis suure häälega nutma. Laur ei teadnud, mis ta sellest poisist arwama pidi. Juba teine kord oli, kus Arno nutma puhkes, niipea kui ta temaga kõnelema hakkas. Aga seekord ei tahtnud ta poissi nii kergeste minema lasta, kui esimesel korral jõe ääres. Ta talutas poisikese teise ukse kaudu, ilma et nad<noinclude><references/></noinclude> fzqyofzjq6pssnl623a0171hczzvxiz 102 25172 59925 2026-07-10T05:23:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59925 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>klassitoast läbi oleksid läinud, oma tuppa ja pani ta tooli peale istuma. Ise istus ta tema lähedale ja pani käe talle õla peale. „Mis sinuga õieti on, Arno. Sinul on tõesti midagi südame peal. Mispärast sa ei räägi minule?“ Arno ei saanud weel midagi wastata kui keegi klassitoast sisse astus. See oli Toots, kes oma asjade ja „lõukoera“ järele tuli. Ta ehmatas natuke ja jäi seisatama, kui ta Arnot ka seal nägi. „No kas nüüd hakkad koju minema, Toots?“ küsis kooliõpetaja. „Jah.“ „No noh, mine peale. Wõta siis oma asjad ja, ole hea poiss, kui sa homme tuled, ära wõta neid ühes. Ma waatasin nad siin ennist läbi, aga no kas sa usud, mitte ühte ainust asja ei leidnud ma siit hulgast, mis sul koolis tarwis läheks. Kõik, wõiwad ju olla, on wäga head ja tarwilikud asjad, aga kodus, kodus, mitte siin. Kudas jääb siis, kas lubad nii teha, nagu ma ütlesin?“ „Jah." „Kas tõesti, Toots? Waata mulle otse silma sisse. Kui sa arwad, et sa sellega wahest toime ei saa... nii järsku, siis ütle mulle. Aga peaasi räägi õigust.“ „Saan küll õigeks.“ „Tubli. Ma usun. Aga ole täismees ja pea oma sõna. Ja siis weel midagi: katsu paremine õppida. Kui sa just niipalju ei saa, kui üles on antud, pole wiga. Ega ma sind selle eest ei karista, peaasi: kui sa õpid, niipalju kui seda ka on, püüa hästi õppida.“ „Ma õpin homseks poole Wene keeli tükist.“ „Tubli, õpi pool. Aga tead hästi.“ „Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?“<noinclude><references/></noinclude> akrn5fzgdrany6une0vorgrykj6bc4n 102 25173 59926 2026-07-10T05:26:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59926 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Kah wõid. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt niipalju, kui sa jõuad. Aga teiste käest ära kirjutada ja siis minule ette waletada, et sa ise tegid; seda ära tee kunagi. Jääb siis nii?“ „Jah.“ Toots pani oma kraami taskutesse ja märgata oli, et ta tõesti natuke tõsisema näoga oli kui muidu. Wist ei olnud kooliõpetaja lahked aga südamlikud sõnad ilma mõjuta jäänud. Nähtawaste oli ka tema paksust nahast mõni sõna läbi läinud. Kui ta ära hakkas minema ja endisega wõrreldes kaunis wiisakalt jumalaga jättis, hüüdis kooliõpetaja teda tagasi. „No aga konukas, konukas, kuhu sa selle jätad?“ „Ah jah,“ kahmas Toots ja hakkas koera otsima. Koer oli nagu tina tuhka kadunud. Ei olnd hullu mitte kusagilt leida. Kooliõpetaja ise ja Arno ka, kelle nutuhoog wahepeal juba mööda oli läinud, aitasid otsida. Toots puges poolest kehast saadik kooliõpetaja sängi alla ja kutsus: „Pitsu, pitsu, pitsu! Pitsuu! Pitsuu!“ Aga Pitsud ei olnud. Pärast siis leiti teine kooliõpetaja woodist padja alt, kus ta kõigest maailma kärast warjul rahulikku und magas. Peale Tootsi äraminekut pööras Laur uueste Arno poole. „Noh, kudas on, Arno, sa lubasid ju mulle rääkida, mis sul wiga on. Kas tead, sa ära karda midagi, kui see ka ei tea mis oleks. Arwa nii, et mina sinu hea sõber olen, kellele sa kõik südame pealt ära wõid rääkida. Seda, et ma sind karistan, wõi sinuga taplen, ära wõta mõttessegi. Ole tubli poiss, räägi.“<noinclude><references/></noinclude> k1kcxjfmfegar63o42xmxg2vhz5c3pa 102 25174 59927 2026-07-10T05:30:52Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59927 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno wiiwitas weel, aga kaua ei kestnud see enam kui ta kõnelema hakkas, sest hea sõna wõidab wõõra wäe. Mispärast ei pidanud ta kooliõpetajale rääkima? See oli ju alati tema wasta lahke ja sõbralik olnud. Talle tuli pärast isegi imelik ette, kudas ta kohe selle peale ei tulnud kooliõpetaja juurde minna. Köstri juurde ei oleks ta nüüd enam miski hinna eest läinud. „Ma tahtsin parwe 'pärast ... Sellesama parwe pärast, mis jõe põhja lasti ... ma ... ega Lible ei lasnud.“ Kogeledes nad tulid, need esimesed sõnad, aga järk-järgult tuli julgus ja siis läks selgemine. „Mis on parwega? Kust sa tead, et Lible ei lasknud?“ küsis Laur. „Ma taan ... Ma tulin ütlema et ... et ... ma waletasin seekord, et me Tõnissoniga ühes koju läksime ... See laupäew, kui me kahekesi siin olime. Parwe laskis ...“ Seal jäi Arno peatama. Tal oli hirmus raske teiste peale kaewata. „Kudas, kudas, ma ei saa aru, mis sa tahad ütelda, Arno. Missa waletasid ja kes laskis parwe põhja? Räägi selgeste, ära karda midagi,“ aitas kooliõpetaja, kui nägi, et teine kangeste kogeles. „Ma waletasin, et me ühes koju läksime. Tõnisson jäi pärast mind siia.“ „No hea küll, sa waletasid, aga mis sellest siis nii suurt wiga on. Ah so, — ega sa ometi ei taha ütelda, et ... et Tõnisson parwe põhja laskis? Wõi laskis Tõnisson?“ „Tõnisson jah.“ Arno pea wajus rinnale. Tal oli niisugune nägu, nagu oleks ta oma enese süüd üles {{psa|tun|tunnistanud}}<noinclude><references/></noinclude> 0ev8joso1yl3z8yrwncy6r9gnjjnqp4 59928 59927 2026-07-10T05:31:13Z Ojassaar 4182 59928 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno wiiwitas weel, aga kaua ei kestnud see enam kui ta kõnelema hakkas, sest hea sõna wõidab wõõra wäe. Mispärast ei pidanud ta kooliõpetajale rääkima? See oli ju alati tema wasta lahke ja sõbralik olnud. Talle tuli pärast isegi imelik ette, kudas ta kohe selle peale ei tulnud kooliõpetaja juurde minna. Köstri juurde ei oleks ta nüüd enam miski hinna eest läinud. „Ma tahtsin parwe pärast ... Sellesama parwe pärast, mis jõe põhja lasti ... ma ... ega Lible ei lasnud.“ Kogeledes nad tulid, need esimesed sõnad, aga järk-järgult tuli julgus ja siis läks selgemine. „Mis on parwega? Kust sa tead, et Lible ei lasknud?“ küsis Laur. „Ma taan ... Ma tulin ütlema et ... et ... ma waletasin seekord, et me Tõnissoniga ühes koju läksime ... See laupäew, kui me kahekesi siin olime. Parwe laskis ...“ Seal jäi Arno peatama. Tal oli hirmus raske teiste peale kaewata. „Kudas, kudas, ma ei saa aru, mis sa tahad ütelda, Arno. Missa waletasid ja kes laskis parwe põhja? Räägi selgeste, ära karda midagi,“ aitas kooliõpetaja, kui nägi, et teine kangeste kogeles. „Ma waletasin, et me ühes koju läksime. Tõnisson jäi pärast mind siia.“ „No hea küll, sa waletasid, aga mis sellest siis nii suurt wiga on. Ah so, — ega sa ometi ei taha ütelda, et ... et Tõnisson parwe põhja laskis? Wõi laskis Tõnisson?“ „Tõnisson jah.“ Arno pea wajus rinnale. Tal oli niisugune nägu, nagu oleks ta oma enese süüd üles {{psa|tun|tunnistanud}}<noinclude><references/></noinclude> 4xz1111frbp5nso6idezrvxsfp0jcyq 102 25175 59929 2026-07-10T05:35:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59929 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|nistanud|tunnistanud}}. Silmad läksid uueste wett täis, nutt ei olnud kaugel. Kooliõpetaja waatas silmapilgu aega imestades oma koolilapse peale, siis algas ta jälle endist wiisi sõbralikult: „Kust sa seda tead, Arno?“ „Tõnisson ütles mulle.“ „So. Kas ta seda ka ütles, mispärast ta seda tegi? Ehk pea, kas Tõnisson ise on ära läinud?“ „Ei ole. Tõnisson on klassitoas. Ta jäi wist mind ootama.“ „Kudas, sina pidid köstrile ütlema minema? Kas ütlesid?“ „Ei.“ „Mispärast sa ei ütelnud?“ „Ma ei julenud. Ma hakkasin kartma.“ „Ahaa, nüüd ma saan aru: sa, kui sa mulle wastu tulid, tulid köstri kirjutustoa poolt. Sa sees ei käinud?“ „Ei.“ „Hea süll. Kõige pealt jää rahulikuks, Arno. Ära hakka nutma, nutt ei aita midagi, Räägi minule parem kõik ära, mis sa tead, külap me siis näeme, ehk leiame weel mõne tee, et asja heaks teha.“ „Nüüd wisatakse meid Tõnissoniga koolist wälja.“ „Ah, mine ikka, rumal poiss. Kes seda ütles, et teid wälja wisatakse? Kudas sa niisuguse mõtte peale tulid?“ „Ma arwasin.“ Kooliõpetaja pidas silmapilgu aega nõu, läks siis ja awas klassitoa ukse. Ta jäi ukse peale seisma ja küsis: „Kas Tõnisson on weel siin?“ - Selsamal silmapilgul silmas ta juba Tõnissoni ja ütles:<noinclude><references/></noinclude> 4j0gc4n1rjwyl3p1pvkqowp4n1akp6e 59937 59929 2026-07-10T05:57:29Z Ojassaar 4182 59937 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|nistanud|tunnistanud}}. Silmad läksid uueste wett täis, nutt ei olnud kaugel. Kooliõpetaja waatas silmapilgu aega imestades oma koolilapse peale, siis algas ta jälle endist wiisi sõbralikult: „Kust sa seda tead, Arno?“ „Tõnisson ütles mulle.“ „So. Kas ta seda ka ütles, mispärast ta seda tegi? Ehk pea, kas Tõnisson ise on ära läinud?“ „Ei ole. Tõnisson on klassitoas. Ta jäi wist mind ootama.“ „Kudas, sina pidid köstrile ütlema minema? Kas ütlesid?“ „Ei.“ „Mispärast sa ei ütelnud?“ „Ma ei julenud. Ma hakkasin kartma.“ „Ahaa, nüüd ma saan aru: sa, kui sa mulle wastu tulid, tulid köstri kirjutustoa poolt. Sa sees ei käinud?“ „Ei.“ „Hea süll. Kõige pealt jää rahulikuks, Arno. Ära hakka nutma, nutt ei aita midagi. Räägi minule parem kõik ära, mis sa tead, külap me siis näeme, ehk leiame weel mõne tee, et asja heaks teha.“ „Nüüd wisatakse meid Tõnissoniga koolist wälja.“ „Ah, mine ikka, rumal poiss. Kes seda ütles, et teid wälja wisatakse? Kudas sa niisuguse mõtte peale tulid?“ „Ma arwasin.“ Kooliõpetaja pidas silmapilgu aega nõu, läks siis ja awas klassitoa ukse. Ta jäi ukse peale seisma ja küsis: „Kas Tõnisson on weel siin?“ - Selsamal silmapilgul silmas ta juba Tõnissoni ja ütles:<noinclude><references/></noinclude> omza0iy4opnwhjanniyi734c06p43yj 102 25176 59930 2026-07-10T05:37:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59930 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> “Ahah ... tule siia, Tõnisson!“ Tõnisson tuli ja jäi ukse lähedale seisma. Kooliõpetaja waatas talle natuke aega terawaste otsa ja hakkas siis kõnelema: „Kuule, Tõnisson, kas sa tahad mulle täielikku tõtt rääkida, kui ma sinu käest midagi küsin?“ „Jah,“ oli tume, aga kindel wastus. „Hea siis. Tule siia, meile lähemale, istu siia, selle tooli peale ja siis hakkame rääkima. Nii. Sina lasksid kirikumõisa poiste parwe jõe põhja?“ „Jah.“ Tõnisson läks näost weel punasemaks kui ta juba oli ja waatas maha. Istumine ei näidanud talle sugugi meeldiwat, ta nihutas ennast edasi-tagasi ja jäi siis tooli serwa peale toetama. „Mispärast sa seda tegid?“ Waikus. Wastust ei tulnud. Kooliõpetaja wõttis laua pealt paberilõikamise noa ja hakkas seda sõrmede wahel paenutama, nagu oleks ta selle kõwadust proowida tahtnud, Aga tema waade wiibis kõige aja Tõnissoni peal. „Miks sa ei wasta? Sa lubasid ju mulle minu küsimiste peale wastata, õigeste wastata. Ütle, mispärast sa seda tegid?“ „Mis nad siis tulewad siia, meie õue peale kaklema,“ kostis küsitaw wiimaks, kusjuures ta hoolega kuue nööpi näpitses. „Ah so, see tähendab siis, sa tahtsid neile kätte maksta. Halb asi, see kättemaksmine, aga olgu see esiteks pealegi. Ütle, Tõnisson, mispärast sa salgasid, kui su käest küsiti, kas sina tegid?“ Laur mõtles silmapilgu ja küsis siis uueste:<noinclude><references/></noinclude> 3ii4x3pv6b9kwgchus1jpwv2yxij7l0 102 25177 59931 2026-07-10T05:41:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59931 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Aga mispärast sa ei tulnud ja ütelnud, et sina süüdlane oled, kui sa kuulsid, et kellamees lahti lastakse? Kas see siis sinu südant sugugi ei waewanud, et teine sinu pärast kohast lahti sai?“ „Waewas küll.“ „Aga sa ei ütelnud midagi. Kas sa oleks tulnud rääkima, kui Tali ei oleks tulnud?“ „Ei tea.“ „Ütle õigust, Tõnisson. Külap sa tead, mis sa oleks teinud. Mina arwan, et sa ei oleks tulnud. Ütle nüüd ise otsekoheselt, nagu sa lubasid: kas oleks tulnud ütlema?“ „Ei.“ „Noh, waat' nii. See on nüüd wähemast õigest üteldud. Aga kudas, kas sa waidlesid wastu, kui Tali ütles, et tema tuleb ja ära räägib?“ „Jah.“ „Ah, ei!“ sõnas Arno erutatult wahele, „ta esite aga ütles, et ei maksa ütlema minna, aga pärast ütles — mine!“ „No waata, seda parem,“ rääkis kooliõpetaja, terawaste Tõnissonile otsa waadates. „Sa said siis ikka aru ja nägid ära, et see asi kudagi niiwiisi jääda ei wõi, Kas?“ „Jah.“ „Hea küll, ma ei hakka enam rohkem usutamagi. Sa ometi kahjatsed, et sa seda tegid?“ „Jah.“ „Seda ma arwan ka, et sa kahjatsed ja see on nii õige. Wäga hea. Sellest on mulle küllalt, Tõnisson. Mine koju, õpi oma ülesandeid ja ära lase pead longu. Külap ma juba Lible pärast asjad korda sean, sul ei pruugi ühtegi trahwi karta. Ma ei trahwi sind, ma tean,<noinclude><references/></noinclude> 9qmmpvg3kua1qz89n2l2ialwkugwm2s 102 25178 59932 2026-07-10T05:44:00Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59932 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>et sa teine kord nii kui nii enam seda ei tee. Ja sina, mispärast siis sina nüüd nii muretsed?“ Laur pööras ennast Arno poole. „Aa, ma tean küll, sind waewab see, et sa sõbra peale kaebama pidid tulema. Arno, Arno, mina oleks niisama teinud. Tõnisson usaldas sinule oma saladuse ja sina hoidsid ka seda saladust. Ma olen kindel, et sa seda weel kellelegi rääkinud ei ole, peale minu. Eks?“ „Ei ole.“ „Ma tean, et sa ei ole. Et sa nüüd tulid, siis oli see wäga õige. Mõtle ometi, sa tegid teiselegi selgeks, et see asi niiwiisi jääda ei wõi, nii et Tõnisson ise ka sellega nõus oli, et sa tulid ja ära rääkisid. Ei, ei, sina ei tohi kurb olla, sa tegid just nii, nagu sa tegema pidid. Kas sa arwad, et Tõnisson sellepärast sinu peale pahane on? Tõnisson, ega sa ometi Tali peale pahane ei ole?“ „Ei ole. Mispärast ma pahane olen?“ Tõnissoni nägu läks aeg-ajalt rõõmsamaks. Tusane, isegi natukene tige wari, mis seal enne oli, kadus; selle asemel waatas ta nüüd kaunis julgeste ja awalikult kordamisi kooliõpetajale ja Arnole otsa. Arno istus longus peaga ja wahtis põrandale. Ta meel oli kurb, ilma et ta isegi oleks teadnud mispärast. Enne oli ta arwanud, et küll oleks siis hea elada, kui see parwe-lugu kaelast ära oleks ja see enam südant ei piinaks, aga nüüd, kus ta juba nii kaugel oligi, nüüd oli ta meel ikkagi raske. „Kuuled sa, Arno“, rääkis Laur tema käewarrest kinni wõttes ja tasa raputades, nagu oleks ta teda unest äratada tahtnud, „Tõnisson ei ole ju sugugi sinu peale pahane. Ta on nagu ennegi sinu hea sõber. Ära ole norus. Wõi on sul weel midagi südame peal? Oh<noinclude><references/></noinclude> ncyxkjf27e5wdf8pxryzjaq27pr9vfh 102 25179 59933 2026-07-10T05:47:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59933 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ja — sina kaebasid ju kõige enne iseenese peale. Aga ütle korraks, kas sa siis juba Tõnissoni saladust teadsid, kui sa ütlesid, et te ühes koju läksite?“ „Ega Tali siis weel ei teadnud, ma alles pärast ütlesin talle seda.“ See tuli Tõnissoni poolt, kes seda uueste natuke punastades ütles. „No waata“, sõnas kooliõpetaja, „sa ju ei teadnudki, mistarwis sa waletasid?“ „Mina käsksin,“ wastas Tõnisson Arno eest. „See oli ju siis nii ilmsüüta wale, et teist sellesarnast otsima peab. Ei, sellepärast küll kurb ei maksa olla,“ ütles kooliõpetaja. Siis saatis ta poisikesed minema. Ukse peal ütles ta weel: „Lible pärast ärge muretsege. Lible lööb tulewal pühapäewal tornis kella, mis paugub. Ja ärge kartke, et keegi sellest loost teada saab. Keegi ei saa teada, kui te ise ei räägi.“ Poisikesed tulid kooliõpetaja toast wälja. Klassitoas wiibiwad koolilapsed waatasid neile imestades otsa ja külap mõnigi nõudma oleks tulnud, et mis seal oli, kui aga Arno ja Tõnisson neile selleks aega oleks annud. Nad läksid kiireste klassitoast läbi... Wärawa juures oli hobune, saani peal istus Teele, nagu kühmus, suure kasuka sisse mässitud, ja hobuse kõrwal seisis sulane, suits suus. Arno pööras ümber, et Tõnissoniga jumalaga jätta, aga see oli juba oma teed läinud. Koolitoa nurga tagast oli weel näha, kudas ta suurte sammudega kodu poole rühkis. Arno läks wärawa juurde, kus teised teda ootasid ja juba asus uus mure tema südamesse: mure, kas Tõnisson tema peale pahaseks ei jäänud?<noinclude><references/></noinclude> f9wbyd6sy89pruivizc8sf9s4uawdwm 102 25180 59934 2026-07-10T05:50:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59934 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Nad ei sõitnud otse kodu poole. Sulane ütles enesel poodi asja olewat ja sellepärast mindi enne sinna. Sulane läks poodi, Arno ja Teele jäid hobuse peale ootama, Mõlemad olid wait, kumbki ootas, millal teine rääkima hakkab. Kõrtsist, mis poest natuke maad eemal oli, tuli üks mees waarudes ja kurjaste wandudes wälja, seisatas enne keset teed ja hakkas siis, ühest kraawi äärest teise õõtsudes, poe poole tulema, Poe poolt läksid talle paar talumeest wastu. Umbes poole maa peal, aga rohkem poe kui kõrtsi pool, said nad kokku, ja siis tuli mõlemate poolte wahel järgmine sõnawahetus: „Waata, kellamees wõtnud omal täna jälle loti täis, nii et wägisi kraawi poole weab,“ ütles üks talumees. „Nooh, kuis tema nüüd muidu,“ wastas teine. Siis ütles esimene talumees: „Tere kah, herra Lible!“ „Tere, tere, tere, terr ...“ wastas Lible. „Kuhu sa's nüüd ise lähed kah?“ „Põrgu lähen.“ „Waata, hullu, wõi tema läheb põrgu. No mis sa sinna lähed, kas maa peal enam ruumi ei ole?“ „Põle teie asi, hõk. Igaüks wõib minna, kuhu ta tahab. Kas mea siu käest küsisin, kuhu sia lähed, hõk.“ Lible jäi seisma ja wahtis wäljakutsuwalt meestele näkku. „Wo, wo, kui uhke ta ise on,“ lausus teine mees. „Uhke, nagu Jumal teab mis mees oleks.“ „Ise teeb aga wahel niisuguseid lapse tempa, laseb poisikeste parwe jõe põhja,“ tähendas esimene. „Ei mina endale küll terwe kihelkonna ees niisugust häbi ei oleks teinud.“<noinclude><references/></noinclude> bjxue0dry374g3k3xpxpgnes8lto8af 102 25181 59935 2026-07-10T05:53:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59935 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Woeh, woeh, näe, temal kah juba sellega asja. Mis sa minust tahad õige?“ Lible astus meestele lähemale ja oli walmis lööma. „No ära tüki tülli, Ega me sinuga kaklema ei taha hakata, lase aga jalga. Mine katsu, ehk saad weel midagi jõe põhja lasta,“ ütlesid mehed ja hakkasid kiireste kõrtsi poole minema. Seda kuuldes wõttis Lible wihatuju õieti hoogu. Ta ähwardas äraminejatele rusikaga järele ja tänitas: „Ahaa, waat', kus mul nina peale wiskajad on wälja tulnud. Waata, waata ... Jajah ... keda siis ... Nooh ... Aga waata, et ma sinu enese jõe põhja ei lase, jaah; jõeaugust sisse ja walmis! See kunst on mul ju nüüd selge küll, hõk.“ „Küll on see Lible üks hirmus inimene,“ sosistas Teele ennast niiwõrt Arno poole pöörates, kui tema kasuka sisse mässitud keha ja kael seda lubasid. „Kudas ta hirmus on?“ wastas Arno. „Miks ta hirmus ei ole. Mis ta joob ja kaaberdab ümber. Õpetaja olewat teise juba ära ajanud.“ „Küll ta wõtab tagasi jälle.“ „Ei wõta enam.“ „Wõtab.“ Sulane tuli wälja ja pani tubakapakid saani peale Arno ja Teele jalgade juurde, kohendas rangisid, tõmbas laka rangide alt wälja, et hobusel wedades walus ei oleks, ja siis algas sõit kodu poole. Lible, kes wahepeal juba poe juurde oli jõudnud, hõikas neile lärele: „Ohoi, külamees! Pea kinni, wõta peale! Ohoi-oi-oi!“ Sulane tegi, nagu oleks ta sündinud kurt ja tumm.<noinclude><references/></noinclude> th2kjw952j8s97eabvps8z4bri4814z 0 25182 59936 2026-07-10T05:56:30Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XVI|XVI]] | järgmine=[[../XVIII|XVIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=96 fromsection=ptk17 to=113 />' 59936 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XVI|XVI]] | järgmine=[[../XVIII|XVIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=96 fromsection=ptk17 to=113 /> k3ojsxd1r1wkn17pnfn9yngiwhnohe6 102 25183 59938 2026-07-10T09:53:52Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59938 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{suurem|XVIII.}}}} Aga ikka nõrk oli weel Arno. Haigusest kurnatud keha ei olnud weel küllalt kosunud. Ühel päewal, kui nad Teelega kodu poole läksid ja kangeste tuiskas, wäsis Arno juba poole tee peal ära, ja nähes, et enam edasi ei jõua, istus ta lumehange maha ja ütles kurwalt naeratades: „Ei jõua enam.“ Teele jäi tema kõrwale seisma. Ta ei suutnud sellest kudagi aru saada, et teine nii ruttu ära wäsib. Tuul hulus ja wilistas kõnetraatide ja postide küljes, siia ja sinna tee peale tekkisid suured hanged. „Puhka natuke, wast siis jõuad,“ ütles Teele peale lühikese waikuse. „Ehk jõuan,“ wastas Arno sellesama wäsinud, kurwa naeratusega. Tal oli lumehanges wäga hea istuda, ta laskis enese natukene seljakile ja tähendas siis Teelele: „Istu kah.“ Teele ei istunud kohe. Ta tammus ühe jala pealt teise peale ja kohendas pea ümber rätikut. Siis arwas ta: „Ega me siin kaua olla wõigi, warsti läheb pimedaks.“ „Mis sellest,“ wastas Arno. „Noh, ei julge enam koju minna.“ „Miks ei julge. Keda sa kardad?“ „Ei just ei karda, aga ikka nii nagu natuke kena on. Katsu, ehk nüüd jõuad tulla.“ Arno ei teinud katsetki üles tõusta. Temal oli lume sees nii hea olla, et ta sinna heameelega magama oleks jäänud. Teise kutsumine isegi tülitas teda natuke. Ta tundis eneses jälle sedasama rammetust, nagu siis, kui ta sügisel jõe kaldal, üsna serwa peal oli seisnud. Ja<noinclude><references/></noinclude> 62quuqatjdrmdynxqht5mfm889tgz2w 102 25184 59939 2026-07-10T09:56:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59939 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>tuule wingumine, see oli nagu unelaul. Wägisi tikkusid silmad kinni wajuma. „Miks sa ei istu?“ küsis ta Teele käest. „Ei taha istuda,“ wastas see, aga istus ometi. „Waata, kui nüüd keegi tuleb ja näeb, et me siin istume...“ „Mis siis on?“ „Eks ta siis ehmata,“ wastas Teele natuke segaselt. „Sa tule siia, minu warju, siis ei käi tuul peale,“ õpetas Arno, ilma et teise üteluse peale, nagu ehmataks möödaminejad neid nähes, midagi oleks lausunud. Kust need möödaminejad wõisid tulla, kedagi ei olnud näha, nii kaugel kui silm ulatas. „Oh, ega ma tuult ei karda.“ „No mis siis, sul on palitu seljas, minul on kasukas. Minul ei ole mitte põrmugi külm. Kas sul on külm?“ „Ei ole.“ Peale lühikese waikimise kutsus Arno Teelet uueste lähemale, Teele tuli. Siis istusid nad külg külje wastu. „Kaua me siin siis istume?“ küsis Teele wiimaks. „Niikaua, kui me tahame. Ütle, kui sul külm hakkab.“ „Ooh, ega minul külm ei hakka, kui sul aga enesel ei hakka. Sa oled ju weel haiglane, sul hakkab ennem. Sa wist ikka ei ole päris terwe, ega sa muidu nii ruttu ära ei wäsiks.“ „Olen terwe küll. Aga ütle, kas sul oleks kahju olnud, kui ma ära oleks surnud?“ Kui Teele kohe ei wastanud, küsis Arno uueste: „Ütle, kas sul oleks kahju olnud?“ „Eks ikka oleks olnud.“ „Kas sa nutnud oleks?“<noinclude><references/></noinclude> 7wezgpp4gvxrxnj3bqsivlltkbl1gew 102 25185 59940 2026-07-10T09:59:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59940 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Ah, mine“, tõrjus Teele naeratades, „kust ma sulle's seda nüüd tean ütelda, mis ma oleks teinud.“ „Miks sa ei tea. Mina tean kohe, et kui sina ära sureks, et siis mina küll...“ „Sina nutaks?“ „Jah.“ Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. Widewik jõudis kätte. „Kuule, just nagu oleks keegi kabelis,“ ütles Teele kohkunult. „Kabelis ei ole kedagi,“ wastas Arno üksluiselt. „See tuleb Udult, Udu-talu on just kabeliaia kohal. Kes seal kabelis siis nüüd selle ilmaga peaks olema.“ „Ma ehmatasin juba, arwasin, et ei tea, kes seal on.“ „Kedagi ei ole seal. Mis sa arwad, et kodukäijad on wõi?“ „Ei, kodukäijat ma küll ei kartnud, aga ikka nii kena on ... kabeliaed ... ja pimedaks läheb ka." „Mis sellest; kabeliaias ei ole midagi karta. Suwel, kui ma üksipäini wanaisa haua juures käisin, olin sinna pingi peale magama jäänud. Kui ma üles ärkasin, oli juba pime. Ja siis just kuulatasin, et kas on kedagi, aga nii wagune oli, et ...“ „Ja sa ei kartnud?“ „Ei. Esite oli natuke nagu hirm, aga pärast ei olnud enam midagi. Kui ma nüüd weel mõni teine kord peaks minema, siis ma küll ei kardaks mitte põrmugi enam. Ehk mis seal karta on. Ei ole midagi.“ „Aga räägiwad ikka, et olla nähtud ...“ „Oh, ei tea.“ „Aga meie saunanaine olla ühekorra ometi näinud, kui üks musta kuuega mees olnud ühe haua kohal<noinclude><references/></noinclude> 0uzo5liy7eu8tfe82zg2fcx5kyr2f3f 102 25186 59941 2026-07-10T10:02:09Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59941 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kumarkili ja lehwitanud kuuehõlmasid. Saunanaine pistnud hirmuga jooksma ja siis rääkis pärast: „Põleks ma nüüd sealt ruttu ära saanud, kes teab, mis ta minuga oleks teinud,“ Mis sa arwad, Arno, kust see siis tuli?“ „Noh, wahest oli kah mõni mees haua juures. Tuul lehwitas hõlmasid ja see oligi... Ega ta sellepärast weel kodukäija olnud. Ja wahest lööb ju kah silme ette — waata wahest, kui nii pimedik on, kaua ühe asja peale, waata, kohe on nagu inimese nägu, wõi mõni loom, wõi ... Kui sa waatad, siis ära mõtle ise mitte midagi, muud kui waata aga ja ära pilguta silmi. Siis lähewad silmad nii raskeks wõi imelikuks, siis tulebki nii, nagu ei tea mis oleks. Ah jah, kas sa oled wahel pilwi waadanud? Wahel on just kui inimene seal ülewal, wahel jälle mõni loom, ja hobune, ja wanker ... kõik on seal. Kas sa oled näinud?“ „Ise ei ole just wahtinud, aga teised on wahel näidanud.“ „Kas sa siis ise millalgi pilwi ei wahi?“ „Ei wahi. Mis ma neist wahin, ja milla mul aega on neid wahtida.“ „Mis sa's teed, et sul aega ei ole?“ „Kas sa's ei tea, mis ma teen — talitada aitan emal." Teele tegi selle „talitada aitan“ juures kangeste tähtsa näo ja waatas Arnole niisuguse pilguga otsa, millest selgeste wälja paistis: Ja muidugi aitan talitada, kes mind niiwiisi ilma tööta ümber lonkida laseb nagu sind. „No ega sa ometi alati talita?“ küsis Arno niisuguse tooniga nagu oleks tal kahju, et teisele alatise tööga liiga tehakse. „Kui ei talita, siis õpin,“ oli rutuline wastus.<noinclude><references/></noinclude> 35tfgw8c5gu6dwfvpcez5ac0xksmdx3 102 25187 59942 2026-07-10T10:04:13Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59942 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Aga nii, muidu, ei ole sa kunagi?“ „Kudas muidu?“ „Noh nii ... istud ja mõtled.“ „Mis mul ikka mõtelda on.“ „No aga nii, kui lamp toas põleb, kas sa siis ei ole wahel näinud, missugused imelikud warjud seina peale jääwad. Üleeila õhtu, wõi milla ta oli, kui waatan — just ema nägu tagakambri ukse peal. Suurrätik tegi just niisuguse warju, et ema nägu oli.“ „Mis sina ka kõik ära ei nää!“ „Miks ma's seda ei pea nägema. Aga kudas see tuleb, et sina midagi ei nää?“ Siis tuli waikus. Arno, keda lumi juba pooleni hange sisse oli matnud, liigutas ennast natukene ja pühkis lume rinnaesise ja käise pealt maha. Teele pööras enese kärsitult pea sinna, pea teisale ja waatas aegajalt Arno otsa. Wiimati tõusis ta järsku üles, raputas enese lumest puhtaks ja ütles: „Ei, nüüd hakkame küll minema. Ei enam ei wõi istuda, muidu läheb pimedaks nagu kott, eksime weel tee peal ära. Tule!“ „Lähme kabeliaida, ma näitan sulle oma wanaisa hauda,“ wastas Arno ennast ülesse upitades. Teele waatas ütlejale wõõrastades otsa. Seal ta oli nüüd, see Arno: wäsinud, nii et kodugi ei jõudnud minna, aga, näed, tahab weel wanaisa haua juurde minna. Siis wastas ta: „Ei, mina ei tule.“ „Miks sa ei tule?“ „Ei, mina ei tule.“ „Kas sa kardad?“ „Ükskõik, aga ma ei tule.“<noinclude><references/></noinclude> r16m3baqubhsq3egie5cyizmd82vdll 102 25188 59943 2026-07-10T10:06:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59943 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „No kui sa ei tule, ei tule; ega ma sind nii wäga ei kutsugi. Aga ütle, Teele, kas sul oleks kahju olnud kui ma ära oleks surnud?“ „Küll sina oled täna imelik, Arno; miks mul ei oleks olnud, muidugi oleks kahju olnud. Aga tõuse nüüd üles ja lähme minema.“ „Ma ei jõua,“ ütles Arno naeratades. „Anna käsi, ma aitan.“ Teele ulatas Arnole käe ja aitas teda üles tõusta. Siis lõi ta teise selja lumest puhtaks ja mõlemad hakkasid minema. „Waata, kui pime on juba,“ ütles Teele. Kui nad tee otsa juurde jõudsid, kust Teele Rajale ära pöörama pidi, tahtis Arno teda wägisi wärawani saata nagu sügisel. „Mine'nd ikke, sul endalgi weel tükk maad minna, milla sa siis koju saad, kui mind saatma tuled,“ tõrjus Teele wastu. „Ma lähen teilt otse üle wälja koju.“ „Ära. ole rumal! Ega sa sügise ei arwa olewat, kus sa mööda peenart wõid minna. Praegu on wäljal nii sügaw lumi, et sa sinna sisse ära kaod. Ole hea poiss, mine otsekohe koju.“ „No kui sa just tahad, eks ma siis lähe.“ „Jah, mine.“ „Ma ootan sind hommiku siin.“ „Nojah, aga ära sa wäga wara tule, muidu hakkab sul külm.“ Nad läksid minema, kumbki oma teed. Arno waatas mitu korda Raja poole, kuni must tombukene, mis mööda teed edasi koperdas, pimedusesse hoopis ära kadus. Ta meel läks jälle kurwaks. Niikaua, kui Teele tema juures<noinclude><references/></noinclude> ks7o2yumxxkxesra0gcravb2eu3rqad 102 25189 59944 2026-07-10T10:06:59Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk18"/>oli, nagu praegu, kus nad tee peal istusid, siis oli tal hea olla, siis ei olnud ta kurb, aga niipea, kui teine ära läks ... Ta ei saanud isegi aru, mis see oli. Talle näis, et ta siis kõige õnnelikum oli, kui ta Teele lähedal wõis olla. Kõnelda ta ei tahtnudki temaga, juba tema ligiolekust oli küllalt. <section end="ptk18"/> <section begin="ptk19"/>XIX. Laur pidas Arnot hästi silmas ja pani muidugi ka tähele, kudas see tiheda... 59944 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk18"/>oli, nagu praegu, kus nad tee peal istusid, siis oli tal hea olla, siis ei olnud ta kurb, aga niipea, kui teine ära läks ... Ta ei saanud isegi aru, mis see oli. Talle näis, et ta siis kõige õnnelikum oli, kui ta Teele lähedal wõis olla. Kõnelda ta ei tahtnudki temaga, juba tema ligiolekust oli küllalt. <section end="ptk18"/> <section begin="ptk19"/>XIX. Laur pidas Arnot hästi silmas ja pani muidugi ka tähele, kudas see tihedamine norutama hakkas. Seal ta nüüd oli: mis aitas see, et ta hästi õppis ja igapidi korralik oli, see oli siiski kindel, et üks Toots, kellel, peale oma hea tuju, peaaegu mingit head omadust ei olnud, elus kergemine läbi sai kui tema. Kui asi niiwiisi edasi läheb, saab Arnost kurwameelne norutaja, keda elu nagu tüürita paati sinna ja tänna wirutab, Teine jälle, pea laiali, nina püsti, läks elu raskematestki juhtumistest läbi, nagu oleks ta korra suplemas käinud. Aga mis pidi nüüd tema, kui kooliõpetaja, tegema, et seda imelikku poissi wähegi õige tee peale saata? Kõige pealt muidugi, et ta poisikese kurwameelsusele kudagi uut toitu ei tohti- nud anda, nagu köster oma igapäewaste näägutuste ja trahwidega. Ja siis tema mõtteid mõne muu, lõbusama peale pöörata. ö kd * Ühel päewal, pisut enne jõuluid, Wene keele tunnis, wahtis Toots kibedaste aknast wälja. Kui kooliõpetaja tema tähelepanemist juba mitu korda selle asjaolu peale oli juhtinud ja tähendanud, et see nii nagu ikka ei läheks <section end="ptk19"/><noinclude><references/></noinclude> dyh6lrfd7lp5nkarzc69gyfir6f7coq 59946 59944 2026-07-10T10:11:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59946 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk18"/>oli, nagu praegu, kus nad tee peal istusid, siis oli tal hea olla, siis ei olnud ta kurb, aga niipea, kui teine ära läks ... Ta ei saanud isegi aru, mis see oli. Talle näis, et ta siis kõige õnnelikum oli, kui ta Teele lähedal wõis olla. Kõnelda ta ei tahtnudki temaga, juba tema ligiolekust oli küllalt. <section end="ptk18"/> <section begin="ptk19"/>{{keskel|{{suurem|XIX.}}}} Laur pidas Arnot hästi silmas ja pani muidugi ka tähele, kudas see tihedamine norutama hakkas. Seal ta nüüd oli: mis aitas see, et ta hästi õppis ja igapidi korralik oli, see oli siiski kindel, et üks Toots, kellel, peale oma hea tuju, peaaegu mingit head omadust ei olnud, elus kergemine läbi sai kui tema. Kui asi niiwiisi edasi läheb, saab Arnost kurwameelne norutaja, keda elu nagu tüürita paati sinna ja tänna wirutab, Teine jälle, pea laiali, nina püsti, läks elu raskematestki juhtumistest läbi, nagu oleks ta korra suplemas käinud. Aga mis pidi nüüd tema, kui kooliõpetaja, tegema, et seda imelikku poissi wähegi õige tee peale saata? Kõige pealt muidugi, et ta poisikese kurwameelsusele kudagi uut toitu ei tohtinud anda, nagu köster oma igapäewaste näägutuste ja trahwidega. Ja siis tema mõtteid mõne muu, lõbusama peale pöörata. {{keskel|{{suurem|* * *}}}} Ühel päewal, pisut enne jõuluid, Wene keele tunnis, wahtis Toots kibedaste aknast wälja. Kui kooliõpetaja tema tähelepanemist juba mitu korda selle asjaolu peale oli juhtinud ja tähendanud, et see nii nagu ikka ei läheks <section end="ptk19"/><noinclude><references/></noinclude> pphr51nv39tmakfpis9jcvtrfde21b7 0 25190 59945 2026-07-10T10:09:14Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XVII|XVII]] | järgmine=[[../XIX|XIX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=114 to=120 tosection=ptk18 />' 59945 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XVII|XVII]] | järgmine=[[../XIX|XIX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=114 to=120 tosection=ptk18 /> icqcbc82z9bo8gnux08dr51yfhubj4o 102 25191 59947 2026-07-10T10:14:36Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59947 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>wõi, et ta wälise ilmaga niipalju tegemist teeb, aga nähes, et üteldud sõnadel ikka weel oodatawat tagajärge ei tulnud, küsis ta: „Mis seal wäljas õieti on, et sa sinna nii hoolega wahid, Toots?“ „Eijee ... ei midagi ei ole,“ wastas küsitaw. „Jäe rahule, midagi seal ikka on, ega sa muidu ei wahiks. Ütle aga, muidu läheme sinuga jälle tülli.“ „Kangeste sula ilm.“ „Aa. Noh, aga kudas see siis sinu peale nii kangeste mõjub?“ „Ega ta ei mõju kedagi, aga ma niisama...“ „Mõjub, mõjub; sa arwad, et küll oleks tore lumesõda teha, kas? No-no-no, ära puikle?“ „Jah.“ „No waata, kui hästi meie üksteise mõtteid mõistame. Aga ole hea mees, istu nüüd wagusi ja pane aga nii hästi tähele, kui sa wähegi wõid. Lumesõda ei ole jänes, et ta ära jookseb. Kui sa tubli poiss oled, teeme lõuna waheajal lumesõja. Kas oled nõus?“ „Olen.“ Toots istus lõunani wagusi, nagu nui, aga kui sõda tuli, siis wõitles ta ka nagu lõwi. Wõitlejad jagunesid kahte waenulikku laagrisse. Need, kes Plewnasse ehk mäerinnaku peale jäid, walisid oma eestwedajaks kooliõpetaja enese. Teine pool, mäerinnaku all, wenelased muidugi mõista, tõstsid Tõnissoni oma kindraliks. Laur tahtis, et Tali wõimalikult tema lähedale jääks, et tal teda parem tähele panna oleks, aga see oli juba tema wastaste hulka läinud ja seisis Tõnissoni kõrwal.<noinclude><references/></noinclude> bh2jn2jz6zb6pjymv2vn9vfc4q05mq2 102 25192 59948 2026-07-10T10:22:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59948 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Teda rõõmustas seegi, et Tali päris ilma kutsumata teiste hulka oli tulnud. Tõnisson ei tahtnud esite „komandot“ wastu wõtta, üteldes, et mis mina nüüd... Walige Toots, tema mõistab paremine, aga kui teised peale käisid, oli ta wiimati ikka nõus. Kõik oli walmis, äge lahing pidi iga silmapilk algama, aga üks oli weel olemas, kes selle üle kahewahel oli, kelle poole nimelt minna. See oli Toots. Ta seisis kahe waenuliku wäe wahel ja waatas nõutult kord ühele, kord teisele poole. „Noh, tule siia, Toots, mis sa seal weel wahid, kael õieli,“ hõigati alt. „Kes teie seal olete?“ küsis Toots karmilt. „Noh, wenelased ikka. Tule aga, tule siia!“ „Wenelaste hulka ma küll ei lähe. Ja kes need on, kes ülewal on?“ „Türklased, türklased... Kudas sa nii rumal oled, see on ju Plewna.“ Toots tõmbas nina kirssu, kumbki pool ei meeldinud temale. Oleks nüüd olnud nii, et indianlased ja Kentuki mehed, siis oleks muidugi teine asi olnud, punanahkadel oleks kohe üks hirmus waenlane rohkem olnud, aga no nüüd — wenelane ja türk?.. „Toots tahab punanahk olla,“ hõigati alt. „Mine ikke, kus ta punanahk tahab olla,“ wastati teiselt poolt. „Tema on ju Kentuki Lõwi, tema otsib oma Kentuki mehi taga. Hoia alt, Kentuki Lõwi!“ Selsamal silmapilgul lendas türklaste laagrist lumepall Tootsile otse suhu. Toots tahtis parajaste midagi ütelda, wist teiste noogutuste peale wastata, aga kuri lumetükk, weel kurjema käe läbi wisatud, sulgus tal suu. Ta ei saanud<noinclude><references/></noinclude> 0dm91uewktal66gehhd2e17533avrj6 102 25193 59949 2026-07-10T10:24:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59949 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>muud kui paar korda õk-õk teha ja siis läkastama hakata. Sellega oli aga tema otsus kindel, kuhu poole minna: pall tuli türklaste poolt, tähendab türklased ise otsisid temaga tüli. Nad pidid tema raudset rusikat tunda saama! Lahing algas. Esimesed lumepallid lendasid wihisedes edasi ja tagasi. Weel olid waenlased üksteisest kaugel, nii et suurem jagu kuulidest tuulde läks, aga mida lähemale wenelased kindlusele tikkusid, seda kibedamaks läks wõitlus ja seda rohkem trehwasid lumepallid märki. Tõnisson oli täies wõitlusetuhinas, ehk ta esite küll kaunis wisa peale hakkama oli. Ta tungis nagu pöörane edasi, ikka ülesse mäe poole ja ei näinud seda nagu tähelegi panewat, et teda ülewalt lumega päris üle külwati. Laur otsis pealetungijate hulgast Talit. See oli ikka weel kaunis Tõnissoni lähedal ja ka, nagu näha oli, kaunikeses wõitlusetuhinas. Aga niisugune ei olnud ta kaugeltki kui Tõnisson. Wiimane wõitles, nagu oleks ta elu kaalu peal, kuna Arno iga kord, kui tale mütsakas külge tuli, oma ette tasa naeratas. Kui pealetungijad mäerinnaku peale jõudsid, juhtus Laur Arnoga otse wastamisi. „Anna alla, Tali!“ hüüdis Laur. „Ei anna, ei anna!“ hüüdis Arno rõõmsalt naerdes wastu. Nad wiskasid oma pallid korraga üksteise peale. Arno pall tabas Lauri just otsa ette, kuna Lauri pall Arnost mööda wihises. Arno heameel tõusis selle läbi weel suuremaks, ja kui ta nägi, kudas teine puristades ja puhkides oma habet ja silmi puhastas, tõmbas ta enese naeru pärast päris kõwerasse. Selsamal silmapilgul tormas teine pealetungijate salk Joosep Tootsi juhatusel kindlusekaitsjatele seljatagast<noinclude><references/></noinclude> lv3yzwgyrb1ww3974eagd893467ezdz 102 25194 59950 2026-07-10T10:26:47Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59950 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>peale. Kostis wali hurra ja pallid sadasid kahelt poolt õnnetutele kaitsjatele selga, pähe, kaeluse wahele, igale poole, kuhu aga juhtus. Toots oli lõwi ise ja kehastatud wahwus üheskoos. Tema kõrwal traawis Kiir, nagu kannupoiss, kartulikorw walmistehtud lumepallidega käes, nii et teisel muud ei olnud kui ainult pilluda. Türklased olid ümberpiiratud ja lagunesid laiali, ühed põgenesid, teised andsid alla. Wõit oli wenelaste oma. „No kes see nupumees oli, kes meid sisse piiras?“ küsis Laur naerdes, kui nägi, et iga wastupanek wõimata oli. „Toots, Toots,“ wastati läbisegamine. Ja see, nagu kangelane kunagi, ajas enesele rinna ette, käis uhkel sammul teiste hulgas edasi-tagasi, weel mõnda käsku andes ja juhatades. „Waata, kus mul ometi Skobelew,“ naeris kooliõpetaja. „Meie oleks tormijooksu ilusti tagasi löönud, aga tema juba kuklas. Noh, oota, Skobelew, teeme weel ühe lahingu.“ See ütelus wõeti suure hõiskamisega wastu. Jalamaid asusid wirgad käed tööle, uusi lumekuulisid walmistama. Kummalgi pool oli oma kuulimeistrid, kelle ülesandeks just see oligi, et nad wiskemoona muretsesid. Skobelewi meestel oli peale selle weel rohkem jaoskondi. Ühed, kõige osawamad muidugi, kes ainult wiskasid; teised, kes sõjamoona muretsesid; kolmandad, salakuulajad, ehk need, kes järele waatasid, kas ka paras aeg on kallale tungida; ja siis weel suurtükimehed. Suurtükimehed weeretasid määratu suure palli, tõstsid selle käte peal üles ja tungisid „wiskajate“ kaitsel kõige tihedama waenlaste hulga sekka, kuhu nad siis oma palli käest ära wirutasid. Sellel manöwril pidi see hea omadus olema,<noinclude><references/></noinclude> tuxng7oljbolsig5qopqnb1onxd8z6w 102 25195 59951 2026-07-10T10:29:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59951 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>et kui ikka niisugune lumemürakas minema wisati, siis ikka mitmetele jätkus. Järgmine suurepärane lahing pidi Tootsi ja weel mõne teise tungiwa soowi peale, keda muidugi ainult esimene niikaugele meelitada oli suutnud, punanahkade ja asunikkude wahel ära peetama. Kust see Kentuki Lõwi niipalju punast ja sinist paberit wälja tõi, Jumal seda teab, aga niipalju teda jatkus, et iga sõjaline enesele kas punase ehk sinise paberitüki rinda sai; punanahad said punase, asunikud — sinise märgi. Ja see ei oleks ka kedagi suuremat huwitanudki, kust see paber saadi, selleks ei olnud ju nüüd kellelgi aega; aga eks Wisak, terawnina, leidnud oma paberitüki pealt sõnad: „Geografia-käsiraamat — August Wisak“ ja eks sellest olnud jälle temale hirmsaks kahtlustamiseks küllalt. Ta tahtis kohe klassituppa minna asjalugu järele uurima, ja olekski läinud, kui teised teda tagasi ei oleks hoidnud. Pärast, no siis kuuldi mitmeidki kaebama, et wat' tema niisuguse ja niisuguse raamatu ümbert olla paber ära kadunud, nagu tina tuhka. Punanahad ei saanud weel õieti ninagi pühkida, kui Kentuki poisid, nende uhke peamees eesotsas, kallale tungisid. Lahing algas, mäerinnaku all orus, kus mõned puud ja paar mustasõstra põõsast kaswasid; niisugune ümbrus oli indianlaste wõitlustega ometi rohkem kokkukõlas, kui lage mäerinnak. Juhatajad olid uued; Kentuki omadel muidugi see, kes seal olema pidi, punanahkadel — Tõnisson. Wiimane oli kohe peale seda, kui Toots enese tema meeste hulgas pealikuks tegi, wastaste poole läinud, ja kooliõpetaja oli siis juhatuse tema kätte annud. Tõnissoniga ühes tuli ka Tali punanahkade poole. Nende kahe asemele läksid Lauri poolt kaks meest Tootsi poole, nii et kummalgi pool ikka ühewõrra mehi oli.<noinclude><references/></noinclude> i1qyjt2sqs25d87nqy6x7gx76g1fb1f 102 25196 59952 2026-07-10T10:31:40Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59952 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Hirmsaste möllas wõitlus. Kuulid lendasid nii tihedalt, et mõnikord kaks tükki wastastikku trehwasid ja plaksti puruks läksid. Mõlemad pooled wõitlesid enesesalgawalt, mõlemil pool tehti otse imetegusid wahwuse ja osawuse poolest. Keset kõige palawamat wõitlust, Jumal teab, kudas see tuli, näitas Kentuki meeste juhile, et tema mehi hirmus palju oli, kuna wastaseid käputäieke järele jäi. Mis aga imelik oli, oli see, et tema oma mehed, sinine märk rinnas, temale ja tema meestele pihta hakkasid andma. Ja kõige hullem, needsamad sinise märgiga mehed tikkusid igale poole: kõrwale, selja taha, kuklasse. Lihtsalt, see oli üks möll, millest ükski enam aru ei saanud. Silmapilguks jäi kohkunud Kentuki Lõwi seisma ja käratas: „Seiske, põrgulised! Mis see on, et oma mehed meid pilluwad? Seiske, seiske!“ Ta sai aru küll, mis see tähendas, aga siis oli juba hilja. Mis seni sinine oli, läks korraga punaseks ja terwe tema meeste kari oli punaste märkidega meestest tihedaste ümberpiiratud. Punanahad seisid ringisarnaselt kentuklaste ümber, igaühel lumepall ähwardawalt ülestõstetud käes ja kõik naersid, mis hirmus. Tõnisson, punanahkade suur peamees, oli oma kawala nõuandja, kooliõpetaja, plaani järele wale märkide abil kentuklased ümber piiranud. „Ja, aga niiwiisi ei tohi!“ hüüdis Toots häbi pärast näost punaseks minnes. „Miks ei“, wastas Laur, „sõjas ei ole ükski kawalus keelatud, weel wähem sõjas, mida punanahkadega peetakse.“ Wõitlus oli otsas. Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. Laur jäi weel natukeseks wälja seisatama ja waatas, kudas tüdrukud eneste keskel niisamati<noinclude><references/></noinclude> 3lungfivg9aj2xejqkg7b0ceqfci0ok 102 25197 59953 2026-07-10T10:33:55Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk19"/>lahingut lõid. Siis nägi ta, kudas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. Laur läks läwe poole, et temaga rääkida ja küsida, kudas lumesõda tema arust olnud, aga selsamal silmapilgul hakkas kirikukell lööma. Kooliõpetaja jäi seisatama ja kuulatas silmapilgu aega, kudas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja wärisedes kaugusesse kadusid. Siis waatas ta naeratades Arno otsa ja ütles: „Kuula, Arno, kuda... 59953 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk19"/>lahingut lõid. Siis nägi ta, kudas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. Laur läks läwe poole, et temaga rääkida ja küsida, kudas lumesõda tema arust olnud, aga selsamal silmapilgul hakkas kirikukell lööma. Kooliõpetaja jäi seisatama ja kuulatas silmapilgu aega, kudas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja wärisedes kaugusesse kadusid. Siis waatas ta naeratades Arno otsa ja ütles: „Kuula, Arno, kudas Lible kella paugutab.“ Arno waatas ütleja poole ja küsis aralt: „Ei tea, kas Lible lööb kella?“ „Lible jah. Ooh, Lible lööb juba pühapäewast saadik kella; mis sa's arwasid?“ Arno jäi imestades seisma ja kuulatas, just nagu oleks ta otsusele tahtnud jõuda, kas ka tõesti Lible tornis on. Ta ärkas alles siis mõtetest, kui Tõnisson temale tasa külge müksas ja küsis, mis kooliõpetaja temaga läwe peal rääkinud oli. „Ütles, et Lible nüüd jälle kella lööb,“ wastas Arno. „Ah kas lööb?“ küsis Tõnisson kähku. „Jah... matuse kella... keegi on ära surnud,“ täiendas Arno oma ütelust. Tõnissonile oli see ükspuhas, mis kell see oli, peaasi oli, et Lible lõi. Arno sai sellest wäga hästi aru ja pahandas teise tuimuse üle. Wähemalt küsida oleks ta wõinud, kellele kella löödi. <section end="ptk19"/> <section begin="ptk20"/>XX. Jõulu-laupäew oli käes. Pealelõunal kogusid kooli- lapsed koolitoa juurde kokku, et õpitud laulusid weel 9 <section end="ptk20"/><noinclude><references/></noinclude> khq677mnpn4q9z6an9b1dov1ckhloqx 59955 59953 2026-07-10T10:37:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59955 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk19"/>lahingut lõid. Siis nägi ta, kudas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. Laur läks läwe poole, et temaga rääkida ja küsida, kudas lumesõda tema arust olnud, aga selsamal silmapilgul hakkas kirikukell lööma. Kooliõpetaja jäi seisatama ja kuulatas silmapilgu aega, kudas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja wärisedes kaugusesse kadusid. Siis waatas ta naeratades Arno otsa ja ütles: „Kuula, Arno, kudas Lible kella paugutab.“ Arno waatas ütleja poole ja küsis aralt: „Ei tea, kas Lible lööb kella?“ „Lible jah. Ooh, Lible lööb juba pühapäewast saadik kella; mis sa's arwasid?“ Arno jäi imestades seisma ja kuulatas, just nagu oleks ta otsusele tahtnud jõuda, kas ka tõesti Lible tornis on. Ta ärkas alles siis mõtetest, kui Tõnisson temale tasa külge müksas ja küsis, mis kooliõpetaja temaga läwe peal rääkinud oli. „Ütles, et Lible nüüd jälle kella lööb,“ wastas Arno. „Ah kas lööb?“ küsis Tõnisson kähku. „Jah... matuse kella... keegi on ära surnud,“ täiendas Arno oma ütelust. Tõnissonile oli see ükspuhas, mis kell see oli, peaasi oli, et Lible lõi. Arno sai sellest wäga hästi aru ja pahandas teise tuimuse üle. Wähemalt küsida oleks ta wõinud, kellele kella löödi. <section end="ptk19"/> <section begin="ptk20"/>{{keskel|{{suurem|XX.}}}} Jõulu-laupäew oli käes. Pealelõunal kogusid koolilapsed koolitoa juurde kokku, et õpitud laulusid weel <section end="ptk20"/><noinclude><references/></noinclude> 1t0kcc0umpm9mq4ulvhb1kn1s5e5bqf 0 25198 59954 2026-07-10T10:35:31Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XVIII|XVIII]] | järgmine=[[../XX|XX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=120 fromsection=ptk19 to=127 tosection=ptk19 />' 59954 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XVIII|XVIII]] | järgmine=[[../XX|XX]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=120 fromsection=ptk19 to=127 tosection=ptk19 /> dxcz7ihulqwmquk5bx35rcnmecdhi8x 102 25199 59956 2026-07-10T10:39:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59956 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>korrata. Peaproow läks hästi. Köstril oli hea meel, ta käis läikiwa näoga laste hulgas ringi, ja üks neist arukordadest oli, et ta nendega rahul oli ja ei siunanud. Arnol oli sel päewal imelik tundmus; talle näis, nagu oleks midagi suurt, õige tähtsat tulemas ja nagu wõiks seda juba iga silmapilk oodata. Ta ei olnud kurb, ta oli rõõmsas ärewuses. See jõulu-laupäew oli tema meelest nagu unenäos; just kui unes liikusid teised koolilapsed tema ümber. Teele, kui ta teiste tüdrukute hulgas seisis ja laulis, paistis tema meelest määrata kaugel ja nagu pilwest ümberpiiratud olewat. Tõnisson oli enesele musta siidirätiku kaela pannud, juuksed ära õlitanud, uued riided selga tõmmanud, ja paistis nüüd ka hoopis teine olewat kui muidu; kui ta naeratas, siis oli selles midagi lootusrikast. Kiirel oli uutmoodi pinsak seljas, eest kaelani kinni, kaeluse ja kaela wahel läikis helewalge krae. Tootsil oli peale uute riiete ja saabaste weel kulduur kuldketiga, proow nummer wiiskümmend kuus, nagu ta ise teistele seletas. See pidi tema kingitus olema; isa ei olla küll enne õhtut kätte tahtnud anda, aga tema ajanud wanamehele niikaua peale, kuni wanamees ütelnud: „Noh, wõta's, ega sa mu hinge enne rahule ei jäta.“ Ja siis tema wõtnud ka kohe. Kui lauluproow möödas oli, hakkas ta oma uuriga kohe ühe juurest teise juurde käima, ise alalõpmata ühte ja sedasama korrates: „Osta ära, Toomingas. Osta ära, Sõmer. Osta ära, Wisak. Puhas kuld, näed, läigib, nagu Juudas. Proow kah peal, kas näed, wiiskümmend kuus.“ „Palju tahad?“ kuuldi mõnda küsiwat. Sellepeale wastas uuriperemees kohe uhkelt:<noinclude><references/></noinclude> c5ri7xlnu3seeaggyhucyzhy2l4qq4o 102 25200 59957 2026-07-10T10:42:00Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59957 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>„Ega alla sadalist ma küll ära ei anna.“ Wisak waatas hulk aega seda läikiwat metallist asjakest ja leidis, et see kassikuld olla. See wihastas teist nii, et ta kõige oma pühadetuju peale waatamata, kurjaste manama hakkas. „Ise oled sa kassikuld, wana Wisak. Waata, missugused püksid sul jalas on, need on ju köstri wanadest pükstest tehtud. Näe, auk siin weel sees.“ Ta kiusas Wisakut niikaua, kuni teine ära wäsis pükste seest auku otsimast ja nutma hakkas. Kui ta ise auku siiski ei leidnud, läks ta teiste juurde, ajas enese upakile ja palus pisarsilmil, et need järele waataks, kas temal tõeste auk pükstes on. Selajal käis aga Toots uhke sammudega teiste hulgas ringi ja ei säranud ise sugugi wähem, kui tema kullast uur ja kett. Teistel koolilastel oli ka juba mõni wäike pühadeasjakene ühes wõetud: Toomingal klaaspulk, mis wikerkaari wärwisid näitas; Liblikul paar plaksuga kompwekki, niisugused, et niipea, kui paberit kompweki ümbert ära hakkad wõtma, kohe hirmus plaksakas käis; Järweotsal plekist sitikas traatjalgadega, wedru tagaotsas — kääna üles ja sitikas sibab jooksta, nagu oleks tal kuri kannul; Tiidul pundar hõbe- ja kuldniidikesi, mida ta jõulupuu peale laiali lubas pilluda, ja mis seal sätendama pidid, nagu oleks terwe puu üle kullatud ja hõbetatud. Paljud muidugi ei kõnelenud ega näidanud, mis neil oli, aga igaühe näost paistis selgeste, et ta midagi ikka oli, mille üle ta südame salajas sopis rõõmu tundis. Arno läks Tõnissoni juurde, kui see parajaste palitu taskust tüki saia ja liha wälja wõttis, pingi peale istus ja ennast sööma asutas.<noinclude><references/></noinclude> ss0zqpyfm24rt3ytuihjtib5ym6yjgg 102 25201 59958 2026-07-10T10:44:40Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59958 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Noh, mis sina kah jõulupuu otsa paned?“ küsis ta teise käest. „Mis ma sinna panen... Mina ei pane midagi, meil ei tehtagi jõulupuud,“ vastas Tõnisson suure isuga sööma hakates. „Kas tõesti?“ „Mis tast ikke teha. Hulka küünlaid läheb ära ja mis sest saab. Parem too õled tuppa, siis on hea tiritamme kaswatada ja üksteist õlest nuutidega peksa.“ Waata, kus ometi — mõtles Arno — temale on see jõulupuu nagu mõni tühi asi. Aga mis jõulud need ülepea on, kui jõulupuudki ei tehta. Siis pidas ta natukese aega aru ja kutsus Tõnissoni esimese püha õhtuks enese juurde jõulupuule; siis tulla Teele ka neile, ja siis... Nojah, tule aga, küllap siis juba... Tõnisson mõtles järele, misjuures ta närimise kiirust märksa wähendas ja ütles wiimaks: „Wõib ju tulla kah.“ „Tule, tule!“ kordas Arno. Kui kära koolitoas suureks läks, ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge lage pealt ära tõstke.“ Lähemalolijad teretasid teda, ja Toots, kes ka üks nendest oli, tõmbas pinsakuhõlmad hästi laiali, et tema „kuldne“ kooliõpetaja silmis wast kudagi warjule ei jääks. Kooliõpetaja nägi ka küll seda toredust, aga rääkima ta selle üle ei hakanud. Ta tuli klassituppa ja küsis poiste käest, kudas pühad minewat. „Hästi, hästi,“ wastati talle kooris. „No see on ju hea,“ ütles Laur oma poolt ja laskis silmad üle koolilaste rõõmsate nägude käia: kõik<noinclude><references/></noinclude> 19b047ojwwb4ddhgp6xacjon5n1hlnx 102 25202 59959 2026-07-10T10:47:34Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59959 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>olid seal, mitte ükski ei puudunud. Kõigi silmist wõis ühte ja sedasama lugeda: Jõulud! Mis nüüd wiga! „Ja laulud lähewad teil ka hästi,“ ütles ta. „Ma olin oma toas ja kuulasin — päris ilus oli. Aga no üle kõige käib ikka — ta pööras enese Tootsi poole — sinu pass. See tuleb nagu tõrre põhjast. Aga ära sa peale teiste enam häält tee, lõpeta ikka ühes teistega ära kah: see ei ole ilus, kui nii ühe hääl teiste hulgast wäga wälja kostab ja siis weel edasi kestab, kui teised juba waikiwad. Mis sa arwad?“ Toots arwas, et kooliõpetaja tema uurist räägib, ta wõttis ketist kinni ja kõlistas tasa, Kui ta kuulis, et siiski uurist juttu ei olnud, waid tema ilusast passihäälest, pigistas ta korra oma kõrisõlme, just nagu oleks ta kooliõpetaja üteluse peale wastata tahtnud: Ja, siin kõris ikka midagi on. Laur läks pikkamesi akna poole, kus ta Talit ja Tõnissoni nägi seiswat. Ta oli poistest tihedaste ümberpiiratud, kes temaga juttu ajades ühes liikusid, nii et ta, kui ta akna juurde pääseda tahtis, enesele tasahiljukesi teed pidi tegema. Küsimise peale, mis ka keegi nüüd, jõulu-waheajal kodus teinud oli, wastati: kes aitanud heinu wedada, kes saunaahju kütta, kes lasknud kelguga liugu jne. Ainult paar wõi kolm ütlesid, et nad muu seas ka õppinud olla. „No ja, ja...“ wastas Laur selle peale, „waheaeg on muidugi selle tarwis, et õppimisest puhata, ja just sellepärast ma teile ka midagi üles ei annud, aga wahel, noh, nii weerand wõi pool tundi päevas, wõiks ikka igaüks raamatusse waadata, muidu unustate ära, mis te olete õppinud, sest pidage meeles, wana tahab ikka korrata.“<noinclude><references/></noinclude> gtklj5ups6doas6pid9drsx1tcv0plo 102 25203 59960 2026-07-10T10:50:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59960 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Kiir oma punase pea ja walge kraega arwas, et weerand ehk pool tundi wähe olla, tund wõi paar päewa kohta olla paras. Selle peale tähendas kooliõpetaja, et kes tahab, wõib kas wõi terwe päewa õppida, keeldu selles asjas ei arwanud ta olewat; tema olla aga nii palju tähendada tahtnud, et juba natuke aega wäga palju kasu toob. „No aga teie, Tali ja Tõnisson, kudas teie elate?“ „Hästi küll,“ wastas Tõnisson. „Ja Sina, Tali?“ „Kah hästi.“ „Kas tõesti kohe?“ „Jah.“ „No waata, siis ei lähe ju kellelgi halwaste; see on ju wäga tubli. Mis sa seal kodus tegid kah?“ „Lugesin?“ „Mis sa lugesid?“ „Wanapagana juttusid,“ wastas Arno punastades. Poiste hulgast kostis tasane naerukihin, siis sai Tootsi hääl kuuldawaks. Ta sõnas: „Ah, need wanapagana jutud on kõik tühi lori, aga sa, Tali, loe kord ...“ „Punanahkasid, punanahkasid!“ hüüdsid pilkawad hääled ümberringi. „Tasa, tasa, poisid,“ manitses Laur. „Mis seal siis nii naerda on. Aga tule, Tali, ma annan sulle ühe parema raamatu lugeda kui wanapagana jutud. Kes tahab weel raamatuid?“ Ta läks oma toa poole, tema järele kari poissa, kes kõik raamatuid tahtsid. Kooliõpetaja oli hädas. Raamatuid tal ju oli, aga enamaste kõik wõõrakeelsed ja niisugustele, nagu need siin, rasked aru saada. Ta tegi<noinclude><references/></noinclude> b5wsomem95n8d59rdtzwz7hgr394qf8 102 25204 59961 2026-07-10T10:53:13Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59961 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>mis wõis: wanemad said wenekeelseid, nooremad eestikeelseid. Said nüüd, mis nad said, aga igaüks midagi ikka sai. Köster tuli ja kupatas lapsed kirikusse, kus ta nad koori peale, oreli lähedale, häälte järele seisma seadis. Niiwiisi käskis ta neid kuni lauluni jääda. Weel oli wara ja kirik ainult pooliti rahwast täis. Hakati küünlaid süütama. Jõulupuu, altari ees, oli alles pime. Arno ei jõudnud kiusatusele wastu panna, ta kadus teiste hulgast ära ja läks torni, kus Lible, nagu wähk urkast, luugist kirikuliste peale alla wahtis. „Tere ja jõudu!“ ütles Arno pärale jõudes. „Jumalime, jõudu tarwis!“ wastas Lible kentsaka tõsidusega, kusjuures ta enese tulija poole pööras. „Noh, kas hakkad warsti põmmutama?“ „Warsti, warsti jah. Aga kudas sa siis nüüd siia ülesse pääsesid? Kas köster ei näinud, et ära tulid?“ „Ei wist, ei näinud. Ma arwan, et sul siin ülewal üksi igaw on... Tulin waatama, mis sa siin teed.“ „Sooh. Mis igaw ta ikke on. Löön ära ja tulen alla, hakkan orelit tallama. No kudas koolis läheb kah? Kudas tunnistus oli? Ehk mis nüüd sinul-poisil — sina oled ikke esimene poiss seal, oma klassis. Eks ole?“ „Jah, tunnistus oli hea küll. Aga kudas sina? Sina lööd nüüd jälle kella?“ „Kus ma pääsen, kus ma pääsen, Saare peremees. Praoski-herra ei annud ju enam rahu põrmugi, muudkui üks käskjalg tuli, teine läks. Ma arwasin esite küll, et ega ikke nii naljalt ei tule neile siia enam tagasi, et las' praoski-herra annab mulle prossenje sisse, aga noh, pärast löin käega: hakka nüüd nendega puid-maid jagama.“<noinclude><references/></noinclude> cw2857l1ao9jc053bpkf8cf81ltj03a 102 25205 59962 2026-07-10T10:56:44Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59962 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „No see on küll jah,“ arwas Arno tõsise näoga „Aga waata, kudas see on: nüüd teised, nää, kirikus ... laulawad, kuulawad kui meie laulame ... ja sina pead tööd tegema. Esite lööd kella ja siis tuled oreli juurde ...“ „Ja jah, nii see on küll,“ wastas Lible naeratades. „Nii see on küll: kui teistel kõige suurem püha — minul kõige suurem töö. Aga mis seal teha, igaühel oma töö ja oma püha. Kas sul külm ei ole siin, luukidest tõmmab läbi?“ „Ei ole.“ „No siis on hea. Wahel, nagu surnumatmise aeg wõi nii, no siis tõmma ühelt poolt luugid kinni, siis ei ole midagi, aga täna nagu au pärast, jõululauba õhta, olgu siis peale, las' nad olla kõik lahti.“ Peale lühikese waikuse küsis Arno: „Aga ütle, Lible, keda siin ükspää maeti? Nii nädal aega umbes tagasi ... meie olime parajaste lõunal, kui sina kella lööma hakkasid. Kes see oli?“ „Ah, see? See oli üks laps ... Rudina wallast, wõi kust ta oli. Mis siis?“ „Ei midagi. Ma niisamati küsin aga. Ma arwasin, et mõni laste ema ära suri, et lapsed jäid maha.“ „Ei, see oli üks laps.“ „Aga eks ole imelik, Lible, et kõik surewad, olgu noor ehk wana. Wahel kohe arwatagi ei tea, aga ära sureb. Kudas see on?“ Lible waatas korra alla, sügas kukalt ja toetas enese luugi najale. „Ja, eks ta nii ole küll; eks ta ole nii ikke olnud ja jää edespidigi. Ega me keegi wõi kindel olla, et juba homme päew koiwi sirgu ei tõmma. Ehk mis seal weel homsest rääkida — kohe warsti, mõne silmapilgu aja<noinclude><references/></noinclude> qfupx394fuz7iwsmzala4btvdjovo34 102 25206 59963 2026-07-10T10:59:35Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59963 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>sehes wõib toss wälja minna. Mõni, nää, terwe mees nagu pull, aga ära ... midagi ei aita. Teine jälle krõbiseb, nagu wähikott, aga elab.“ „Kudas see peaks tulema?“ „Jah noh, teisel ei ole jälle surma-haigus. See, kes terwe näitab olewat, mine aga tea, mis haigus tal seal juba sehes on. On küll just kui terwe, aga ei ole ise sugugi terwe.“ „Aga eks Jumal wõi ...“ „Mis wõib Jumal?“ „Eks Jumal wõiks neid terweks teha ja mitte lasta ära surra, kellel nagu lapsed maha jääwad wõi nii —“ „Nooh, keda siis. Aga eks jälle kõigil ole waja elada, waata, küsi kelle käest sa tahad, kõik ütlewad, ega mina ei tohiks kudagi ära surra, mul see ja see asi weel pooleli; mul jääwad need ja need maha, kes siis nende eest hoolitseb. Aga kui ikke surma-haigus tuleb, ei kedagi ... anna muudku minna.“ „Aga, Lible, siis nagu Jumal laseks just nii minna, nagu ta aga läheb ... siis nagu tema ei ...“ „Pagan teab, nii ta näitab olewat ... Mine wõta kinni, see õige ots. Sul aga ka alati niisugused suured asjad ees, sa nagu mõni mõttetark kohe. Aga mis mina jälle niisugustest asjadest tian. Ühekorra hakkasin ma ikke siiski praoskiga rääkima ja küsima, et messe uskuda ja mis mitte...“ „Nooja, mis ta ütles?“ „Jaah, mis ta ära ei ütelnud, ütles: „Sina, Lible, oled üks kuri inimene, sa kiusad Jumalat.“ Ma ütlesin küll, kudas ma teda kiusan, aga kos tema: „Nooh, sul alati niisugused jumalawallatud kõned suus ...“ Ja<noinclude><references/></noinclude> hbrq2o3v5ycfd1816ztmc0nn3e7qaq3 102 25207 59964 2026-07-10T11:01:58Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59964 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>nii ta's jäi, ei mina uskund ka enam lorima hakata selle peale midagi.“ Arno jäi mõtetesse. Pimedaks läks. Liblet ei wõinud enam näo järele äragi tunda, ehk küll tema ja Arno wahet rohkem ei olnud, kui kolm, neli sammu. Alt kostis tume müdin, mille sekka wahel mõni üksik, waljem hääl wälja kostis. Kaugemalt kuuldus kuljuste kõlin ja hobuste hirnumine. Kui Arno luugist wälja waatas, näis nagu oleks ta pilwede peal ja lendaks määrata kiirusega edasi, kuna all mustendaw meri mühises. Lible tahtis parajaste paberossi põlema panna, kui Arno järsku tema poole pööras ja küsis: „Mispärast sa jood, Lible?“ „Kudas, mis sa ütlesid?“ küsis teine oma kord tikutoosi pahemas ja tikku paremas käes hoides. „Mispärast sa jood? - Wiin on ju hirmus wiha, kas ta sinule tõesti hea on?“ „Ah wiin — mista, tühi, hea on, aga noh ...“ „Mispärast sa siis jood?“ „On juba külge harjunud, ei saa enam maha jätta; kohe peab wahel wõtma.“ „Kas ta siis ka wiha on, wõi on magus?“ „Kas ta magus ... Eks ta minule ole kah niisama wiha nagu kõigile, ja kui teaks, et ta purju ei teeks, siis küll tilkagi wist alla ei saaks.“ „Kas sa siis sellepärast jood, et aga purju jääda?“ „Kudas ma'nd pean ütlema: just sellepärast ka ei joo, aga nii ... peab kohe wõtma ... sisemine wärk nõuab. Kui ära oled wõtnud, on kohe parem tundmus.“ „Kas sa maha ei saaks jätta?“ „Ei tea, ei ole just nii wäga proowinud, aga miks ei saaks, kui nüüd just nii ise korra peale hakaks.“<noinclude><references/></noinclude> fbq2awu22tzzo2dgty7xvgs9qml5ehi 102 25208 59965 2026-07-10T11:04:49Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59965 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Jäta maha.“ „Mispärast?“ „Noh, ei ole ju ... ei ole ju hea ...“ „Muidugi mõista, ega's ta hea ei ole — nää, wahel tee purjus peaga niisugune loll tükk ära, et teine päew, kui mõtled, paneb juuksed püsti seisma. Ega ta just kiita ei ole, aga noh ...“ „Jäta maha.“ „Ja, ja, sul on kerge ütelda küll. Kuule, sa oled üks imelik poiss, küll sina tahad arutada ja pead murda! Sul peaks kohe üks niisugune tark ja koolitatud mees olema, kes sinuga räägib. See siis mõistaks sulle wastata ja seletusi anda. Mis nüüd mina siin praegu ... Kui me weel natuke aega räägime, siis jääme mõlemad nii uimaseks, et tornist alla kukume. Ja jah ... kas sa alla ei lähe?“ „Jah, ma pean minema küll. Kas sa hakkad kella lööma?“ „Seda küll jah, aeg on kääs.“ Lible wõttis kellanöörist kinni, wiskas ärapõlenud paberossiotsa maha, astus sellele jalaga peale, sülgas ja seadis enese kellalöömiseks walmis. „Oota, las' mina löön,“ ütles Arno ja wõttis kellanöörist kinni. „Sa ei jõua.“ „Jõuan.“ Ta jõudis küll, aga ta oli harjumata. Esimene löök läks nurja. Selle asemel, et korraga kella käima tõmmata, nii et selge löök käiks, kostis ülewalt wõõras, weider heli kil-kil-koll. Lible hakkas suure häälega naerma, kuna aga inimesed all ütlesid: „Kas kuuled, Lible kolistab ülewal wana pada.“<noinclude><references/></noinclude> c2mqxrrlur0ikdjxfe85a79xevinpfv 102 25209 59966 2026-07-10T11:06:49Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk20"/>Üks teine jälle wastas: „Külap on oma nospli jälle täis wõtnud, külap tuleb warsti kõige kellaga ülewalt alla.“ Ja suitsetajate ja kõnelejate noortemeeste salk kirikuesisel platsil wahtis ammuli suuga ülesse, nagu oleks nad tõesti oodanud, et Lible kellaga ülewalt tulema hakkab, Jäid aga warsti rahule, kui selged, korralikud piu-paud kostma hakkasid ja inimesi palwele, Õnnistegija sünnipäewa pidule kutsusid. Arno sai...' 59966 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk20"/>Üks teine jälle wastas: „Külap on oma nospli jälle täis wõtnud, külap tuleb warsti kõige kellaga ülewalt alla.“ Ja suitsetajate ja kõnelejate noortemeeste salk kirikuesisel platsil wahtis ammuli suuga ülesse, nagu oleks nad tõesti oodanud, et Lible kellaga ülewalt tulema hakkab, Jäid aga warsti rahule, kui selged, korralikud piu-paud kostma hakkasid ja inimesi palwele, Õnnistegija sünnipäewa pidule kutsusid. Arno sai kellast korra jagu ja nüüd toimetas ta selle kallal, nagu oleks ta eluaeg kellamees olnud. <section end="ptk20"/> <section begin="ptk21"/>XXI. AIL säras ja hiilgas kirik, küünlad olid juba kõik põlema süüdatud, jõulupuu altari ees tuletas iga kiriku- lisele meelde, missugune tähtis tund kätte oli jõudnud ja kelle auks ja kiituseks siia kokku oli tuldud, Kirikumõisa kutsar, kes küünlade süütaja oli, toi- metas weel siin ja seal, seadis mõne küllakilewajunud küünla sirgu, ja mõne katkimurdunud asemele uue. Tema oli täna kah kiriku teenistuses, sest Lible oli jõulu-reedel õpetajale ütelnud, et temal see omadus, ühel ja sel- samal ajal mitmes kohas ametis olla, täieste puududa. Õpetaja oli siis ka sellest aru saanud ja kutsarit käski- nud temale abiks minna. Arno puges teiste koolilaste wahelt läbi ja jäi oma koha peale seisma. »Kus sa olid?“ küsis Tõnisson, kes teise äraolekut wäga hästi oli märganud. »Tornis,“ wastas Arno. <section end="ptk21"/><noinclude><references/></noinclude> p1ig0sx0l6qqzq7hejvqpk8s8i84on5 0 25210 59967 2026-07-10T11:10:33Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XIX|XIX]] | järgmine=[[../XXI|XXI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=127 fromsection=ptk20 to=138 tosection=ptk20 />' 59967 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XIX|XIX]] | järgmine=[[../XXI|XXI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=127 fromsection=ptk20 to=138 tosection=ptk20 /> cchtekpwjql8j2ynjq3ki5c564wf99r