Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 24875 59995 59358 2026-07-12T09:43:33Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 59995 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{xx-suurem|ÜLEMISTE VANAKE}}}}<noinclude><references/></noinclude> izixs1qonpngrgkjp0dsy8aagkeyqck 102 24883 59994 59366 2026-07-12T09:43:13Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 59994 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{x-suurem|O. LUTS}}}} {{keskel|{{xxx-suurem|ÜLEMISTE VANAKE}}}} {{keskel|MUINASJUTT 1 VAATUSES}} {{keskel|NOOR-EESTI KIRJASTUS.}}<noinclude><references/></noinclude> rk2kr2b8sai32bzpj3pvcrwfceff0ea 102 24884 59996 59367 2026-07-12T09:44:42Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 59996 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Samalt autorilt senni ilmunud näitemängud:}} * Laul õnnest. Draama 3 vaatuses. * Paunvere. Lustmäng 3 vaatuses. * Kapsapää. Nali 1 vaatuses. * Pärijad. Nali 1 vaatuses. * Ärimehed. Pilkenali 1 vaatuses. * Mahajäetud maja. Dramaatiline kavand 1 vaatuses. * Kalevi kojutulek. Näitemäng 1 vaatuses. * Soo-tuluke. Muinasjutt 3 pildis. * Viimne pidu. Näidend 1 vaatuses. * Onu paremad päevad. Nali 1 vaatuses. {{keskel|Ilmumas:}} * Sinihallik. Muinasjutt 1 vaatuses. * Arusaamatu lugu. Nali 1 vaatuses. {{keskel|Ettekande luba annab O. Luts.}} {{keskel|Tartus, Riia uul. nr. 57, krt. 8}} {{keskel|Loata mängijad võetakse kohtulikule vastutusele.}}<noinclude><references/></noinclude> p3vokkreewic4kit2oawdyb93eon0eh 102 24885 59997 59368 2026-07-12T09:44:57Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 59997 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{x-suurem|O. LUTS}}}} {{keskel|{{xxx-suurem|ÜLEMISTE VANAKE}}}} {{keskel|MUINASJUTT ÜHES VAATUSES}} {{keskel|NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS 1919}}<noinclude><references/></noinclude> 9ufqjr55ih2piisltfslisvn5qybxz1 102 24886 59998 59369 2026-07-12T09:45:19Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 59998 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|J. Mällo trükk, Tartus.}}<noinclude><references/></noinclude> togjf6lfzy1x0c7bod6ev3421efapu7 102 24887 59999 59396 2026-07-12T09:47:31Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 59999 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{x-suurem|Tegelased:}}}} * Ülemiste Vanake. * Väravavaht. * Juku, väravavahi väike poeg. * Näkineitsid. {{nop}}<noinclude><references/></noinclude> 41cvd0kcjxon3q4lnca9yf3jlkfcvo8 102 24888 60000 59371 2026-07-12T09:49:25Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 60000 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>Linnavärav. Väravavaht käib, oda-kirves õlal, põlev latern käes, võtmekimp ja pasun vööl, edasi-tagasi. All uinuv linn. {{keskel|Väravavaht}} (kuulatab). Kes sääl käib? {{keskel|(Vaikus.)}} Just nagu sammud olid. Aga kedagi pole näha. {{keskel|(Tornikell lööb.)}} Hm. Kesköö on lähedal. (Istub värava kõrvale, kivipingile. Tukub. Linnast kostab aeg-ajalt mõni tume hääl. Tasa, nagu vaim, tuleb-linna poolt üks poisike — Juku. Väravavaht tõstab pää, kuulatab.) Kes sääl käib? {{keskel|Juku}} (tuleb värava juure). Mina. Juku. {{keskel|Väravavaht.}} Juku! Mis sa tahad? Kas ema saatis? {{keskel|Juku.}} Ei, ema ei saatnud. Ise tulin. Uni ei tulnud, siis jooksin vaatama, mis sa siin teed, isa. {{nop}}<noinclude>{{keskel|7}} <references/></noinclude> p4wntwa995mqvf74mpso1o4moydwvd3 102 24889 60001 59372 2026-07-12T09:57:25Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 60001 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Väravavaht.}} Mine, mine koju, Juku. Teised lapsed magavad ammugi. Kesköö on käes. {{keskel|Juku.}} Tean küll, et on kesköö ja teised magavad, aga minule ei tule uni. {{keskel|Väravavaht.}} Mis jutt see on. Mine, heida voodisse, küll uni tuleb. {{keskel|Juku.}} Luba, isa, lase mind siin natukene istuda. Natukene. Ma ei ole kaua. (Istub isa kõrvale. Vaikus.) Isa! {{keskel|Väravavaht.}} Jah? {{keskel|Juku.}} Kas tead, mispärast mulle täna uni ei tulnud? Mõtlesin kõik aeg Vanakese pääle. {{keskel|Väravavaht.}} Missuguse Vanakese pääle sa mõtlesid? {{keskel|Juku.}} Selle pääle, kes siin iga aasta käib küsimas, kas Linn juba valmis. {{keskel|Väravavaht.}} Hm. {{keskel|Juku.}} Jah, et kes ta niisugune on? Ja mis on tal asja meie Linnaga? Kas talle ükskõik ei ole, kas Linn on valmis või mitte? {{nop}}<noinclude>{{keskel|8}} <references/></noinclude> 93ihkyduoh281palfm1ogk6gy7bubvv 102 24890 60002 59373 2026-07-12T09:58:39Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 60002 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Väravavaht.}} Hm. {{keskel|Juku.}} Ütle, isa. {{keskel|Väravavaht.}} Küllap tal siis ikka asja on, kui ta küsimas käib. {{keskel|Juku.}} (mõttes). Küsimas käib… Kes ta siis on? {{keskel|Väravavaht.}} Ülemiste Vanake. {{keskel|Juku.}} Oled sa teda näinud, isa? {{keskel|Väravavaht.}} Jumal tänatud! Kakskümmend viis aastat saab tänavu, kui igal ööl siin värava juures seisan. Ja igal aastal käib ta korra. Miks ei peaks ma teda näinud olema. {{keskel|Juku.}} Iga aasta korra… On ta vana? {{keskel|Väravavaht.}} Hall vanake, pika habemega ja vesihallide silmadega. {{keskel|Juku.}} Ja küsib iga kord — {{keskel|Väravavaht.}} Küsib: Kas Linn juba valmis? {{nop}}<noinclude>{{keskel|9}} <references/></noinclude> tosetkl0qidmdn83crchj67kj3kr7cs 102 24891 60003 59374 2026-07-12T09:59:37Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 60003 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Juku.}} Ja sina? {{keskel|Väravavaht.}} Mina pean vastama: Linn ei ole veel valmis. {{keskel|Juku.}} Siis? {{keskel|Väravavaht}} Siis raputab Vanake kurvalt pääd ja läheb ära. {{keskel|Juku.}} Kuhu? Kuhu ta läheb? {{keskel|Väravavaht.}} Sinna, kust tuli. {{keskel|Juku.}} Aga kust ta tuli? {{keskel|Väravavaht.}} Ülemiste järvest. {{keskel|Juku.}} Ülemiste järvest… Aga… Isa, kuule, isa! {{keskel|Väravavaht.}} Ja? {{keskel|Juku.}} Aga kui… kui ütleks talle korra, et jah, Linn on juba valmis? Mis siis? {{keskel|Väravavaht}} (kohkunult). Siis! Siis saadaks ta Ülemiste veed, purustaks Linna ja uputaks meid ära. {{nop}}<noinclude>{{keskel|10}} <references/></noinclude> mtyy5lvc1cip1x6wk9ltz87ojebzlkl 102 24892 60004 59375 2026-07-12T10:02:58Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 60004 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Juku.}} Mispärast? On ta Linna pääle pahane? On linnarahvas talle kurja teinud? {{keskel|Väravavaht.}} Seda ei tea mina. Seda ei tea keegi. Ära nõua nii palju. Mine koju. Nüüd magavad vanadki. Sina oled laps. {{keskel|Juku.}} Lähen kohe. Natukene istun veel. (Vaikus. Väravavaht suigub.) Isa! {{keskel|Väravavaht.}} Jah? {{keskel|Juku}} (tähendab Järve poole). Udu tõuseb Järve poolt. {{keskel|Väravavaht.}} See on vee-aur. {{keskel|Juku.}} Ja säält tuleb alati Vanake? {{keskel|Väravavaht.}} Jah. (Suigub. Kustunud piip langeb ta käest.) {{keskel|Juku.}} Isa! Isa, kas magad? {{keskel|Väravavaht.}} Suigatasin. Silmad langesid kinni. Undki nägin. {{nop}}<noinclude>{{keskel|11}} <references/></noinclude> hlq4j7gampz2y4gzspdjz8xa6i598a5 102 24893 60005 59377 2026-07-12T10:04:11Z Ojassaar 4182 /* Heakskiidetud */ 60005 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="4" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Juku.}} Mis sa nägid, isa? {{keskel|Väravavaht.}} Vanake oli värava taga. {{keskel|Juku.}} Vanake? Mis ta ütles? {{keskel|Väravavaht.}} Küsis, kas Linn — (Suigub.) noojah, kas Linn juba valmis. {{keskel|Juku.}} Ja sina? Mis sa vastasid talle, isa? {{keskel|Väravavaht}} (läbi une). Mh? {{keskel|Juku.}} Mis sa vastasid talle? {{keskel|Väravavaht.}} Kellele? Ah Vanakesele. Vastasin… Mis ma vastasingi? Noojah, et valmis… valmis… (Magab.) {{keskel|Juku.}} Valmis! Ütlesid, et valmis? (Raputab mõttes olles pääd.) Ei, siis on linnarahvas teda kuidagi pahandanud. Mispärast on ta muidu pahane? Mispärast mina muidu pahane ei ole? Aga kui mind keegi petab, ehk lööb, ehk — siis olen mina<noinclude>{{keskel|12}} <references/></noinclude> tqytarfr1z0d3gir1me5h5rx7f9osi6 104 24941 60006 59438 2026-07-12T10:20:22Z Ojassaar 4182 60006 proofread-index text/x-wiki {{:MediaWiki:Proofreadpage_index_template |Autor=[[Autor:Oskar Luts|Oskar Luts]] |Pealkiri=[[Kevade II]] |Aasta=1913 |Väljaandja=Noor-Eesti Kirjastus |Tõlkija= |Päritolu=djvu |Pilt=1 |Leheküljed=<pagelist 1=Cover 2to4=- 5=1 215to217=-/> |Märkused= |Sisu= }} e09pruki2tu5o4acqvomrso4jcioktp 0 25059 60014 59787 2026-07-12T10:39:20Z Ojassaar 4182 60014 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = Kevade I | autor = Oskar Luts | vikipeedia = Kevade | järgmine = [[Kevade II]]}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' include = 2/> {{Täiendsisukord|1=<div class="center"> [[/I|&nbsp;I&nbsp;]] · [[/II|&nbsp;II&nbsp;]] · [[/III/]] · [[/IV/]] · [[/V/]] · [[/VI/]] · [[/VII/]] · [[/VIII/]] · [[/IX/]] · [[/X/]]<br />[[/XI/]] · [[/XII/]] · [[/XIII/]] · [[/XIV/]] · [[/XV/]] · [[/XVI/]] · [[/XVII/]] · [[/XVIII/]] · [[/XIX/]] · [[/XX/]]<br />[[/XXI/]] · [[/XXII/]] · [[/XXIII/]] </div>}} oa1vwg5zhkles00f5qs2t76y78fviaq 102 25209 59968 59966 2026-07-11T16:37:47Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59968 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk20"/>Üks teine jälle wastas: „Külap on oma nospli jälle täis wõtnud, külap tuleb warsti kõige kellaga ülewalt alla.“ Ja suitsetajate ja kõnelejate noortemeeste salk kirikuesisel platsil wahtis ammuli suuga ülesse, nagu oleks nad tõesti oodanud, et Lible kellaga ülewalt tulema hakkab, Jäid aga warsti rahule, kui selged, korralikud piu-paud kostma hakkasid ja inimesi palwele, Õnnistegija sünnipäewa pidule kutsusid. Arno sai kellast korra jagu ja nüüd toimetas ta selle kallal, nagu oleks ta eluaeg kellamees olnud. <section end="ptk20"/> <section begin="ptk21"/>{{keskel|{{suurem|XXI.}}}} All säras ja hiilgas kirik, küünlad olid juba kõik põlema süüdatud, jõulupuu altari ees tuletas iga kirikulisele meelde, missugune tähtis tund kätte oli jõudnud ja kelle auks ja kiituseks siia kokku oli tuldud. Kirikumõisa kutsar, kes küünlade süütaja oli, toimetas weel siin ja seal, seadis mõne küllakilewajunud küünla sirgu, ja mõne katkimurdunud asemele uue. Tema oli täna kah kiriku teenistuses, sest Lible oli jõulu-reedel õpetajale ütelnud, et temal see omadus, ühel ja selsamal ajal mitmes kohas ametis olla, täieste puududa. Õpetaja oli siis ka sellest aru saanud ja kutsarit käskinud temale abiks minna. Arno puges teiste koolilaste wahelt läbi ja jäi oma koha peale seisma. „Kus sa olid?“ küsis Tõnisson, kes teise äraolekut wäga hästi oli märganud. „Tornis,“ wastas Arno. <section end="ptk21"/><noinclude><references/></noinclude> m7puclybsp9r5su2znxommgdgq6rfud 102 25211 59969 2026-07-11T16:40:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59969 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Sind saab ka igale poole,“ lausus selle peale küsija ja mõõtis teist uuriwa pilguga. Jumalateenistus algas. „Teile on täna Õnnistegija sündinud,“ kuulutas õpetaja walju häälega ja Arnol oli korraga tundmus, nagu oleks see, mis õpetaja ütles, täna, weel selsamal silmapilgul, sündinud. Tema hingesse asus rääkimata õnnetundmus, talle näis, nagu oleks midagi suurt, ootamatut sündinud, mis temale ja kõigile teistele palju rõõmu pidi walmistama. Ainus asi, mis ta sel silmapilgul soowis, oli, et kõik nii õnnelikud oleks nagu tema. Kui laulud kõlasid ja orel mürisewalt kaasa mängis, wajus tema silmis kõik ühte: inimesed, lühtrid, küünlad ja jõulupuu altari ees; kõik ühines üheks suureks, Jumalat kiitwaks ja austawaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head. Tema ise kadus ära lõpmatusesse ja laulis kaasa inglite kooris Betlehema wäljal, kuna tema ümber imelik walgus paistis ... Teda kanti nägemata kätest ülespoole. Kõrgel oma pea kohal nägi ta Teda istuwat oma Isa paremal käel, Teda, kelle sünnipäewa täna peeti. Ja ikka kostis laul. Näitas, nagu lauletaks igal pool, nagu käiks lauluhääl üle terwe maailma ja kuulutaks jõulurõõmu. Kui õpetaja „palugem“ ütles, laskis ta põlwili ja palus südamest. Üles tõustes nägi ta, kudas inimeste suust hingeõhk walge auru näol wälja käis ja korraga tuli temale ette, nagu olekski see see palwe, mis igaüks Jumala ette saatis. Niiwiisi ühinesid kõigi kirikuliste palwed üheks suureks palweks ja tõusid Jumala trooni ette, nagu pühaskirjas seisab ...<noinclude><references/></noinclude> ervbdgy48add5c7oltqu7229qsu044s 102 25212 59970 2026-07-11T16:42:50Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59970 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Temale oli andeks antud, Taewaisa ei olnud tema peale enam pahane; nii halastamata ei wõinud Ta kunagi olla, et Ta tema palwet kuulda ei oleks wõtnud... Ja mitte tema üksi, kõik inimesed, kes kirikus olid, kõik koolilapsed olid Jumalaga lepitatud, sest ometi olid ju kõik palunud. Kõik olid paremaks saanud ja sest silmapilgust peale uut elu alganud ... Kui jumalateenistus lõppes, tuli Arno ühes teistega wälja ja jäi kirikuesisele platsile seisatama. Temast mööda ruttasid koolilapsed. Need läksid oma asju, riideid ja kooliõpetaja poolt antud raamatuid ära tooma, et siis omaste juurde minna, kes neid kiriku õues hobuste juures oodata olid lubanud. Arno kuulis, kui kaks poissi temast mööda minnes järgmises sõnawahetuses olid: „Sa oled küll üks eht tainapia. Sa seisid kõige selle aja minu warwaste peal,“ ütles esimene. „Narr, eks sa wõtnud oma jalg ära,“ wastas teine. „Kust ma's sain wõtta, kui mulle teised selja tagast nagu luupainajad selga tõukasid.“ „Ah, ära hakka jõrisema siin nüüd. Sul alati waja haukuda. Pea wahel wahet.“ „Tainapia! Minu uue uuri litsusid kah lössi ... just kui siad.“ Arno tundis kõnelejad häälest ära: Tõnisson ja Toots kahekesi. Aga kudas nad praegusel silmapilgul nii rumalaste wõisid kõnelda, iseäranis Toots, sellest ei saanud ta kudagi aru. Ta seisatas weel pisut ja waatas, kudas inimesed kirikust wälja tulid. Kui palju neid ikka sinna mahtus, see oli päris imelik! Siis wõttis keegi tasahiljukesi tema käisest kinni ja küsis: „Arno, jah?“<noinclude><references/></noinclude> nl6ci30iawqft94uyzxtdml3pwhy344 102 25213 59971 2026-07-11T16:45:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59971 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arno waatas ümber, tema kõrwal seisis kooliõpetaja. „Tule!“ ütles ta Arnot enesega edasi tõmmates. „Mul on sinuga natukene waja rääkida.“ Nad läksid eesukse kaudu, ilma et nad koolitoast läbi oleks tarwitsenud minna, kooliõpetaja tuppa. Laur astus oma laua juurde, wõttis sealt ühe paberi sisse mähitud asja ja tuli sellega Arno juurde. „Waata“, ütles ta, „ma kingin sulle wiiuli, õpi mängima, küll sa siis näed, kudas kurwad mõtted peast wälja lähewad, nii pea kui sa wiiuli kätte wõtad. Kui sa pärast jõuluid kooli tuled, wõta ühes, ma õpetan sind.“ Arno oli nii imestanud, et ta pakutud asja wastugi ei julenud wõtta, kui kooliõpetaja seda tema poole ulatas. Ta seisis liikumata paigal ja waatas kooliõpetajale märgade silmadega otsa. „Wõta siis, see on nüüd sinu oma,“ ütles Laur uueste. Siis alles wõttis Arno wiiuli oma kätte. Ta ei ütelnud ühtegi tänu-sõna, aga tema pilgust, sellest luges kooliõpetaja kõige suuremat tänu, ja sellest oli temale küllalt. „So“, ütles Laur, „nüüd on sul wiiul, nüüd ole aga mees ja õpi mängima; lusti sul selleks on, seda ma tean ... ja külap ta sinu käes juba läheb. Kas teised ootawad sind?“ Arno ütles, et isa, ema ja Mart olla kiriku õues hobuste juures. „Lippa siis... ja häid jõuluid sulle!“ Ja Arno lippas. Ta ei hoidnud oma kandamit mitte nii käes, nagu kord ja kohus, selleks ei olnud tal wähematki aega ja teiseks ei pannud ta seda tähelegi, et wiiulikastil kandmise jaoks wasest sang küljes oli, mida kooliõpetaja targu paberi seest wälja oli jätnud.<noinclude><references/></noinclude> 9o6mzqyyaj7qxkax6azbsb77z053amn 102 25214 59972 2026-07-11T16:47:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59972 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arnol oli wiiulikast risti süles, nii nagu emad lapsi kannawad. „Noh, mis sa seal kannad?“ küsis sulane, kes tulijat kõige enne märkas. „Wiiul, wiiul!“ hõiskas Arno temale wastu. „Kust sa selle said?“ küsis ema lähemale tulles ja imelikku riista poja süles kohkunult waadates. „No ütle, kust sa selle said?“ „Kooliõpetaja kinkis.“ Arno ei pannud kallist asja käest enam äragi. „Näita seie, kas on kah raske,“ küsis isa. Ja Arno tegi wäga umbuskliku näo, enne kui ta wiiuli isa kätte andis. Kõik imestasid. Wiimaks ütles ema: „Aga kas sa kah tänasid ilusti, Arno?“ Asi lõppis sellega, et warsti peale selle üks poisike tulist-tuhat koolitoa poole jooksis kooliõpetajat wiiuli eest tänama. Alles siis, kui ema rääkima hakkas, tuli Arnole meelde, et ta tõesti mitte aitähgi ei olnud ütelnud. Ja raamatu, mis kooliõpetaja temale lugeda annud, oli ta ka maha unustanud. „Oh, sa wäike narr!“ ütles kooliõpetaja, kui Arno, lõõtsudes ja näost punane, tagasi tuli. „Siis sellepärast hakkasid sa weel tagasi tulema. Juba sa tänasid, ilma et sa seda ise märkasid. Mine aga rahuga koju, peale jõuluid, siis hakkame kohe mängimisega peale.“ Kui Arno koolitoast raamatu ära oli wõtnud ja Tõnissonile, kes ka parajaste minekut asutas, weel korra kinnitanud oli, et ta homme õhtul neile tuleks, läks ta teiste juurde tagasi. Kojusõit oli ütlemata tore. Pikas reas sõitsid kirikulised, kuljused kõlisesid, kostis jutukõmin. Ilm oli pilwes<noinclude><references/></noinclude> 8arr4uum2b1yxcqfs0m736z3cgp7a70 102 25215 59973 2026-07-11T16:48:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk21"/>ja soe. Peenikesed lumekibemed liuglesid alla ja katsid õhukese sametist korrana kirikuliste riideid. Ja ligidal ja kaugel paistsid heledastewalgustatud aknad ... Oli ju jõuluõhtu. <section end="ptk21"/> <section begin="ptk22"/>XXII. Kodus, jõulupuu juures sai Arno weel teisi kingitusi, mille üle tal muidugi, ka wäga hea meel oli, aga salata ta ei saanud — wiiul kaalus kõik need teised üles. Nii, näituseks, walmistas talle is... 59973 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk21"/>ja soe. Peenikesed lumekibemed liuglesid alla ja katsid õhukese sametist korrana kirikuliste riideid. Ja ligidal ja kaugel paistsid heledastewalgustatud aknad ... Oli ju jõuluõhtu. <section end="ptk21"/> <section begin="ptk22"/>XXII. Kodus, jõulupuu juures sai Arno weel teisi kingitusi, mille üle tal muidugi, ka wäga hea meel oli, aga salata ta ei saanud — wiiul kaalus kõik need teised üles. Nii, näituseks, walmistas talle isa kingitud talwemüts palju rõõmu, ema koetud kampson ja siidist kaelarätik nii- sam, wanaema uus testament ka, aga niipea, kui ta wiiuli kätte wõttis, lõid ta silmad särama ja kõik muu näis meelest läinud oiewat. Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid wiiulit suure uudishimuga. Tüdruk Mari ei jõudnud hüüdu tagasi hoida: »Oh sa, mu päewad, nüüd on ometi mille järele tantsida!“ Kui Arno oma suurepärast mänguriista kõigile näidanud ja kõik seda küllalt waadanud olid, hakkas ta hilja õhtul, kui teised juba magama olid läinud, seda õige ise waatama. Et teisi asjatundjaid käepärast ei olnud, tuli Mart lähemale. Tagakambri uks tõmmati kinni, nii et magajad eksitatud ei saaks, ja siis ta algas õieti see järelwaatamine, ja häälteproowimine, ja mängukatse. Mart ütles enese küll ühekorra mänginud olewat, aga see olnud juba ammu, tema noorepõlwes ja nüüd ei teadwat ta isegi õieti, kas ta mõistab wõi ei. »Katsu, wahest läheb,“ ütles Arno. »No katsuda ikka wõib,“ wastas Mart ja pühkis käed ninarätiku külge puhtaks. Arno pani tema liigutusi 10 <section end="ptk22"/><noinclude><references/></noinclude> hojhpzqiq63wq82a1re5tahzvld5s52 59975 59973 2026-07-11T16:52:30Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59975 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk21"/>ja soe. Peenikesed lumekibemed liuglesid alla ja katsid õhukese sametist korrana kirikuliste riideid. Ja ligidal ja kaugel paistsid heledastewalgustatud aknad ... Oli ju jõuluõhtu. <section end="ptk21"/> <section begin="ptk22"/>{{keskel|{{suurem|XXII.}}}} Kodus, jõulupuu juures sai Arno weel teisi kingitusi, mille üle tal muidugi, ka wäga hea meel oli, aga salata ta ei saanud — wiiul kaalus kõik need teised üles. Nii, näituseks, walmistas talle isa kingitud talwemüts palju rõõmu, ema koetud kampson ja siidist kaelarätik niisam, wanaema uus testament ka, aga niipea, kui ta wiiuli kätte wõttis, lõid ta silmad särama ja kõik muu näis meelest läinud oiewat. Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid wiiulit suure uudishimuga. Tüdruk Mari ei jõudnud hüüdu tagasi hoida: „Oh sa, mu päewad, nüüd on ometi mille järele tantsida!“ Kui Arno oma suurepärast mänguriista kõigile näidanud ja kõik seda küllalt waadanud olid, hakkas ta hilja õhtul, kui teised juba magama olid läinud, seda õige ise waatama. Et teisi asjatundjaid käepärast ei olnud, tuli Mart lähemale. Tagakambri uks tõmmati kinni, nii et magajad eksitatud ei saaks, ja siis ta algas õieti see järelwaatamine, ja häälteproowimine, ja mängukatse. Mart ütles enese küll ühekorra mänginud olewat, aga see olnud juba ammu, tema noorepõlwes ja nüüd ei teadwat ta isegi õieti, kas ta mõistab wõi ei. „Katsu, wahest läheb,“ ütles Arno. „No katsuda ikka wõib,“ wastas Mart ja pühkis käed ninarätiku külge puhtaks. Arno pani tema liigutusi <section end="ptk22"/><noinclude><references/></noinclude> 3d53ure2yxw2qasqjss7wx9d3i4tuu7 0 25216 59974 2026-07-11T16:49:24Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XX|XX]] | järgmine=[[../XXII|XXII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=138 fromsection=ptk21 to=143 tosection=ptk21 />' 59974 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XX|XX]] | järgmine=[[../XXII|XXII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=138 fromsection=ptk21 to=143 tosection=ptk21 /> eex8ijsfg3ru4y6nnkon31379mnmrr2 102 25217 59976 2026-07-11T16:56:43Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59976 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>hinge kinni pidades tähele ja ootas, mis sealt pidi tulema. Mart pani wiiuli lõua alla, wõttis poogna kätte ja algas. Tulid weidrad hääled kuuldawale, mis umbes nii kõlasid: kiik-kääk, kiik-kääk. Aga see oli {{par|aglus|algus}}, ja iga algus on ju raske. Wiimaks oli see tõesti midagi lauluwiisi sarnast, mis mängija wälja saagis. „Waata, mis on“, ütles Mart tõsise näoga, „ei ole timmis.“ „Kudas? Mis ta ei ole?“ küsis Arno kohkudes. Talle tuli ette, nagu tahaks Mart tähendada, et wiiulil midagi puudus, wõi et see kudagi rikkes oli. „Ei ole timmis, ei ole timmis ...“ wastas Mart uueste ja tegi peaga niisuguse liigutuse, nagu oleks temal nüüd korraga see konks käes, mispärast mäng hästi ei lähe. „No mis siis saab?“ küsis Arno. „Oota, ma waatan,“ oli wastus. Mart hakkas ühte winti natuke pöörama, kusjuures ta oma näo kangeste krimpsu kiskus, nagu kannataks ta hirmust walu. Naksti tegi wint. Selle hääle üle ehmatasid mehikesed mõlemad nii ära, et Mart timmimise jalamaid järele jättis ja Arno kohkunult hüüdis. „Oi, mis sa nüüd tegid!“ „Oh, ei midagi, see wint...“ wastas Mart. „Ära kruwi, katsu niisamati.“ „Ei jah, ei maksa, pärast läheb mõni keel katki, ei ole selle asjaga nagu harjunud ka, ei usu ikka õieti. Aga timmis ta ei ole.“ „Mis see on — timmis?“ „Ah see, no see on, et ei anna oma häält wälja.“<noinclude><references/></noinclude> g7klkqj0oalbs4r50oa8688u3cw3gq2 102 25218 59977 2026-07-11T16:59:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59977 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Las' ta olla peale, et ei anna, katsu midagi mängida.“ Mart pani wiiuli jälle palge, wiibutas poognaga õhus, nagu tõrjuks ta nägemata eksitajaid eemale, ja siis tuli wiis: „Kes Jumalat nii laseb teha“, kaeblikult ja hädaldades kuuldawale ja ei käinud uue, läikiwa mänguriistaga sugugi kokku. Niisugune hääl wõis ainult wanal, kulunud wiiulikrapil olla, sellel siin pidid ometi hoopis teised, ilusamad helid sees peituma. Nad peitusd muidugi, aga ei olnud meest, kes neid sealt wälja oleks osanud meelitada. „No, läheb ka“, arwas Mart wiisi lõpetades, „aga harjutama peab, nii nüüd, et wõta aga kätte ja lase käia, nii ta muidugi Jumal teab kui hästi ei wõi minna. Sinna on ju — ah pagan! — kui palju aega tagasi, kui mina wiimast korda mängisin. Noh, aga katsu ise ka.“ Arno wõittis wiiuli ettewaatlikult kätte, ilma et ta ise arugi sai, ilmus naeratus ta näole ja käed hakkasid tasa wärisema. Mart õpetas, kudas wiiulit hoida ja kudas sõrmi keelte peale suruda. Kui sellega walmis saadi, käskis ta mängida. Arno äigas korra poognaga üle keelte, Seesama kaeblik-kägisew hääl, mis Mardilgi esite, tuli kuuldawale, ja Arno ei saanud aru, kudas üks wiiul, mis ometi nii ilusaid hääli wälja andis, ka nii inetu häält teha wõis. „Ei saa,“ ütles ta ja pani wiiuli naeratades käest ära. „Ega esite ei saa jah,“ wastas Mart. „Eks mina olnud t'aga alustuses niisama hädas, aga no pärast, siis hakkas minema. Too, anna ta weel ükskord siia, ma katsun weel.“ Nüüd mängis Mart Labajala-waltsi, nagu ta seda tükki ise nimetas. Ta tõusis püsti ja lõi jalaga takti.<noinclude><references/></noinclude> pg6xfecuooayy9cmb57mtpnzfh7ux3d 102 25219 59978 2026-07-11T17:01:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59978 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Kus hääl wälja ei annud, aitas takt, ja nii ta ikka läks, see terwe tükk patuga pooleks; kuid mängitud ta sai. Nad oleks kahekesi ikka weelgi proowinud, aga keegi tegi tagakambri ukse lahti ja üks hääl ütles: „Jätke peale, mis te t'ast kräätsutate, ei saa kudagi magama jääda. Küllap hoome wõite terwe päewa mängida. Minge nüüd ära magama.“ Arno ja Mart waatasid üksteisele otsa ja Mart pani wiiuli lauale. Siis lasksid nad teine teisele poole laua serwa peale rinnuli ja wahtisid waikides enese ees puhkawat mänguriista. Wiimati ütles Arno, sõrmega üle läikiwa puu tõmmates: „Küll on aga libe.“ „Noh, miks ta ei ole“, tähendas teine asjatundja häälega, „nad ju poleritakse mitmele korrale üle. Aga ega need hästi poleritud alati need kõige paremad ei olegi, wahest on mõni, päris wana nui kohe, aga wõta kätte, s'ma ütlen'ts mängib nagu lust pealt kuulata.“ „No aga see mängib ka, kui aga oskad.“ „Ei noh, miks ta ei mängi, mängib küll: ma aga ütlesin, et mõni wana kah weel wäga hästi mängib. Waata, las' tuleb hoome, las' man'd ikke natuke harjutan kah weel, küll sa siis näed, missugused polkad mina temast wälja teen.“ „Aga, Mart, ega polkad need kõige ilusamad tükid ei olegi.“ „Oi, on küll ja mõned marssid ka weel — ei, sa pagan!“ „Mina kuulsin jälle, kui kooliõpetaja ühekorra oma toas mängis, wahel oli õige tasa, siis läks jälle kõwemine... küll oli ilus! Mina tahaks jälle niisugust tükki<noinclude><references/></noinclude> r6h5hz061ivpg6w761u7ah4za42c7tn 102 25220 59979 2026-07-11T17:03:37Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59979 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>mängima õppida. Las' olla peale, et kurb tükk oli, aga ilus oli.“ „Nojaa, eks neid tükkisid „ole mitmesuguseid. Minu wana, kadunud lell — see, ma mäletan weel, kui ma weel alles poisikene olin,— see mängis ometi seda tükki weel, kui prantsus Musku läks. Aga kas tead, Arno, kus oli tükk: kõik kui Wene naised nutawad, ja prantslased hõiskawad ja hurra karjuwad. Oi, sa pagana pihta, kui me siis läksime jälle, poisikestekari, siis olime tal kukil: muud kui mängi. Ei kedagi, wanamees wõttis aga wiiuli ja mängis. Meie siis kuulasime, nii et kõrwad liikusid. Tore tükk, tore tükk oli!“ „Kas nüüd seda enam keegi ei mängi?“ „Ei, noh, kesse siis nüüd enam neid wanu tükka mängib. Ega nüüd uuemal ajal neid enam keegi ei mõista. Ja ei pea tohtima mängidagi enam seda tükki — kui prantsus Musku läks. Ära olla keelatud. Ma ei tea, kus laadal, wõi kus see olnud, üks poiss hakanud seal kah mängima, aga kohe urädnik juurde — ei tohi!“ „Kust see urädnik siis kohe tiadis, et see see tükk on?“ „Nooh, küll nad ära tiawad.“ „Aga mis sa arwad, Mart, eks oleks tore, kui mina ka ühekorra mängima saan, selle tüki selgeks õpiks? Mis sa arwad?“ „Oijah, oleks küll tore.“ „Kas piaks weel mõni olema, kes seda mõistab?“ „Mine tia. Wast mõni ikke weel on.“ „Aga enne õpin ma selle kurwa tüki ära, mis kooliõpetaja seekord mängis. Waat, see oli kah ilus. Kas sa mäletad weel, kudas see wiis oli, see: kui prantsus Musku läks?“<noinclude><references/></noinclude> 1aasz115r1bglwy70l4i1iiuu1it4s9 102 25221 59980 2026-07-11T17:11:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59980 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Jaah, kus ma enam... Mõni ainumas koht on weel nagu läbi udu.. oota, kudas see üks koht nüüd oligi?“ Mart pigistas silmad kinni, koputas enesele sõrmega paar korda meelekohta ja hakkas siis tasa ühte wiisi ümisema. Aeg-ajalt pidas ta kinni ja tuletas meelde. „Trararara—riirii, trararara—rii—rii, tirirararaaa... Pia, pia, kudas tan'd edasi oli? Ah jah: triirara, triira-rara, triirara—trirara—trih—trah—traa. Jajah, nii ta oli. Edasi läks siis jälle ruttu: trairitt, trairitt, trairitt, trairitt—ta—tat—ta—taaa ... Ei noh, meelde tuleb küll, aga peab meelde tuletama. Olgu peale, ma katsun hoome wiiuliga, eks näe, wahest läheb ometi kudagi.“ Kui mõlemad muusikamehed wiimati magama läksid, oli kesköö ammugi mööda. Mõnes harwas kohas, kus weel ümberkaudu tuli põles, mujal oli igalpool pime. Ilm oli seesama, wagune ja soe, mis õhtulgi; akna all mängisid lumekibemed. Kusagil kaugel haukus koer, mõni tume hääl oli kuulda, siis jäi kõik jälle waikseks. Toas oli seesama waikus. Tagakambrist kostis seinakella tiksumine ja magajate ühetasane hingamine. Wahel harwa kostis mõni wõõras hääl sinna hulka, mida aga magajatele nende ilmsüütuses mitte pahaks ei wõinud panna. „Kuule, tagakambri omad lasewad suurtükki,“ ütles Mart ja siis naersid mõlemad; aga tasa, et teised selle peale mitte üles ei ärkaks. Arno pani wiiuli ettewaatlikult kasti ja wiis oma sängi kõrwale tooli peale. Enne kui ta magama jäi, waatas ta weel mitu korda waiba alt wälja, et näha, kas ta seal ka alles oli, wõi ehk olid juba mõned nägemata waimud tulnud ja kalli kingituse ära wiinud. {{psa|Wii|Wiimaks}}<noinclude><references/></noinclude> tm96nmakk8wssfmbb7cotbafq2u8y7e 102 25222 59981 2026-07-11T17:14:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59981 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|maks|Wiimaks}} tuli uni ja wõttis Arno oma hõlma. Kui unenäod tulid, siis keerlesid need kõik wiiuli ümber ja olid armsa mänguriistaga ikka kudagi ühenduses. Kord oli Arno kirikutornis, Lible seisis tema lähedal ja mängis wiiulit, kusjuures ta ise naljakaid liigutusi tegi: kord keksis ta mööda torni ümber, kord laskis ta kükakile ja kopsis saapa kandagega wastu torni põrandat, nii et torn wärises ja kell, mis ülewal kahe jämeda palgi külles rippus, tasa helisema hakkas. Siis nagu oleks Lible ära kadunud. Ta seisis esite luugi serwa peal püsti, ise ikka edasi mängides, aga kadus korraga ära, just kui oleks ta luugist alla hüpanud. Kas ta loll on, et ta alla hüppas, mõtles Arno hirmuga. Ta kukkus kõige wiiuliga puruks. Aga wist ei olnud niihästi temal kui wiiulil midagi wiga, sest selsamal silmapilgul kostis alt jälle mäng; ja just seesama wiis „Kui Prantsus Moskwa läks.“ Ja tõesti, kui ta alla waatas, nägi ta, kudas Lible mööda kiriku õue edasi keksis ja Köögi-Liisale, kes parajaste mööda läks, sõnas: „Tule nüüd, wana mait, ma mängin sulle surmalugu. Ega nüüd enam kellelegi kella ei löödagi kui ta ära sureb, nüüd tehakse kõik wiiuliga.“ Liisa aga tõrjus kohkunult wastu, karjus niisuguse häälega, nagu kassid öösel kräunuwad: „Mine ära, mine ära, ega sa inimene ei ole, sa oled kuriwaim!“ Lible ei kuulanud, ta ähwardas Liisat wiiuliga lüüa. „Ära löö, wiiul läheb katki,“ hüüdis tema, Arno, ülewalt, aga juba oli hilja; käis kõwa plaksakas ja wiiul jäi Liisa pähe kinni, nagu nokaga müts. Siis läks kõik ümberringi segaseks ja see pilt kadus ära. Selle asemel oli Arno korraga järwe peal. See oli imelik, terawa otsaga paat, millega ta sõitis. Kui<noinclude><references/></noinclude> 6df4nh14lg0094bjbszcm53wzmjsodg 102 25223 59982 2026-07-11T17:16:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59982 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ta hoolsamine järele waatas, ei olnudki see muud, kui tema wiiul. Sellele olid jämedad keeled peale tõmmatud, mis nagu punutud nöörid näisid olewat, ja kui tuul iseäranis hoogu wõttis, andsid nad tasast, kaeblikku häält. Laened tõusid ja wajusid, walge waht pritsis temale wastu nägu, tegi jalad ja riided märjaks. Ta ei saanud aru, kaua ta niiwiisi lainetel edasi-tagasi õõtsus, aga kui ta wiimati jälle märkama hakkas, oli ta kaldal. Lootsik oli nagu lootsik kunagi, wiiulist ei olnud jälgegi näha. Selle asemel hakkasid kusagilt kaugelt muusikahelid tema kõrwu kostma. Esite tasa, siis ikka kõwemine, kõwemine ja pärast näitas, nagu sünniks see kõik kirikus ja nagu mängiks köster orelit. Mänguga ühinesid paljud inimeste hääled, kaswasid, kaswasid, nagu lained järwe peal, ja altari poolt, seal kus jõulupuu oli, paistis imelik, rohekas walgus. Mispärast nad seda kurba wiisi ei laula, mis kooliõpetaja oma toas wahest mängib — mõtles Arno — aga juba jorutas keegi tema selja taga kärisewa häälega: Trai-ritt-traitit-trairitt. Ta pööras enese ümber ja nägi, et tema selja taga Mart seisis ja, wiiul käes, köstri poole näitas. „Mis see, see põle midagi,“ ütles ta, „waata, las' mina hoome wiiuliga hakkan, siis on hoopis teine asi.“ Selle juures wäänas ta winta nii kõwaste, et need naksusid ja keeled puruks rebenedes endid keerdu kiskusid, nagu juuksekarwad, kui neid põlewa lambi kohal hoitakse. „Mart, mis sa teed!“ karjatas Arno läbi une ja ärkas ise oma hääle peale üles. Ta oli ütlemata rõõmus, et see ainult unenägu oli, ja et wiiul weel terwe ja ikka tema sängi kõrwal tooli peal seisis, Arno kuulatas, kõik oli waikne. Katusel nagu oleks keegi krabistanud, aga ka see jäi wait. Kass läheb lakka magama, mõtles Arno<noinclude><references/></noinclude> dh3zwxxuwmz4a1uwh262yafbixf8wle 102 25224 59983 2026-07-11T17:20:07Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk22"/>poolunesse wajudes. Siis kuulis ta, kudas kell lõi, kudas keegi köhatas, kudas kukk rehetoas laulis ja kanad kõõrutama hakkasid. Jõulupuust käis kuuselõhn wälja. Oli nii, nagu oleks selle oksi tules põletatud ja nagu hõljuks toas nõrk, waewaltmärgataw suitsupilw. See, suitsusegane kuuse lõhn, ei olnud iseenesest sugugi halb. Arno hingas seda heameelega sisse ja temale näis, nagu peaks jõulu ajal just niisugune lõhn kambris olema... 59983 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk22"/>poolunesse wajudes. Siis kuulis ta, kudas kell lõi, kudas keegi köhatas, kudas kukk rehetoas laulis ja kanad kõõrutama hakkasid. Jõulupuust käis kuuselõhn wälja. Oli nii, nagu oleks selle oksi tules põletatud ja nagu hõljuks toas nõrk, waewaltmärgataw suitsupilw. See, suitsusegane kuuse lõhn, ei olnud iseenesest sugugi halb. Arno hingas seda heameelega sisse ja temale näis, nagu peaks jõulu ajal just niisugune lõhn kambris olema: see oligi päris jõulu-lõhn ja oli iga aasta, kui jõulupuud tehti, ikka kambris. Tekkis ta selleläbi, et küünlad, kui nad lühikeseks põlesid, tule kuuse okste külge lasksid minna ja need kärisedes ja suitsedes põlema hakkasid. Edasi kuulis ta, kudas isa sängist üles tõusis, tiku põlema süütas ja kella waatas; kudas ta oma wanu tuhwlisi otsis, pinsaku wõi mõne muu suurema riide selga tõmbas, laterna põlema pani ja hobusid waatama läks. Sellepeale kõhatas ka juba eeskambris keegi, tegi: ho-ho-hoijaa ja sügas ennast. Tuli wõeti üles. Ja just siis jäi Arno rahulikult magama ja ei ärganud enne, kui söök laua peal auras ja Mari kõwa häälega seletas: „Päris jõulu ilm kohe wäljas, nüüd inimestel hea kiriku minna.“ <section end="ptk22"/> <section begin="ptk23"/>XXII. Kirikus oli Saare peremees Liblele nii palju saanud ütelda, et ta peale kirikut nende poole tuleks, mille peale siis Lible kah wastanud : »Eks ma tule siis.“ <section end="ptk23"/><noinclude><references/></noinclude> hhiridn2ijtdf3k7cb5ge5l15j6lr7i 59985 59983 2026-07-11T17:22:43Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59985 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk22"/>poolunesse wajudes. Siis kuulis ta, kudas kell lõi, kudas keegi köhatas, kudas kukk rehetoas laulis ja kanad kõõrutama hakkasid. Jõulupuust käis kuuselõhn wälja. Oli nii, nagu oleks selle oksi tules põletatud ja nagu hõljuks toas nõrk, waewaltmärgataw suitsupilw. See, suitsusegane kuuse lõhn, ei olnud iseenesest sugugi halb. Arno hingas seda heameelega sisse ja temale näis, nagu peaks jõulu ajal just niisugune lõhn kambris olema: see oligi päris jõulu-lõhn ja oli iga aasta, kui jõulupuud tehti, ikka kambris. Tekkis ta selleläbi, et küünlad, kui nad lühikeseks põlesid, tule kuuse okste külge lasksid minna ja need kärisedes ja suitsedes põlema hakkasid. Edasi kuulis ta, kudas isa sängist üles tõusis, tiku põlema süütas ja kella waatas; kudas ta oma wanu tuhwlisi otsis, pinsaku wõi mõne muu suurema riide selga tõmbas, laterna põlema pani ja hobusid waatama läks. Sellepeale kõhatas ka juba eeskambris keegi, tegi: ho-ho-hoijaa ja sügas ennast. Tuli wõeti üles. Ja just siis jäi Arno rahulikult magama ja ei ärganud enne, kui söök laua peal auras ja Mari kõwa häälega seletas: „Päris jõulu ilm kohe wäljas, nüüd inimestel hea kiriku minna.“ <section end="ptk22"/> <section begin="ptk23"/>{{keskel|{{suurem|XXIII.}}}} Kirikus oli Saare peremees Liblele nii palju saanud ütelda, et ta peale kirikut nende poole tuleks, mille peale siis Lible kah wastanud: „Eks ma tule siis.“ <section end="ptk23"/><noinclude><references/></noinclude> afw53pgiceen78pr4guzjfqjr7opjrg 0 25225 59984 2026-07-11T17:21:15Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XXI|XXI]] | järgmine=[[../XXIII|XXIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=143 fromsection=ptk22 to=151 tosection=ptk22 />' 59984 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XXI|XXI]] | järgmine=[[../XXIII|XXIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=143 fromsection=ptk22 to=151 tosection=ptk22 /> ldc4iwoy1bd8cceeu6ftpc42ewli1sh 102 25226 59986 2026-07-11T17:24:47Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59986 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Ja õhtupoole siis ta juba tuligi. Ta tõi enesega pudelitäie wiina ja oma hea tuju kaasa. Ei saanud teine weel õieti uksest sissegi, kui juba suur nägelemine hakkas. Maril oli parajaste kõhuwalu, ta istus laua otsas kössis, hoidis keskpaika kinni, ägas ja kaebas kurjaste: „Oh sa pime küll, just kui närib sehes, päris ära tahab lõpetada.“ Lible, kes seda kuulis, kurja keelega nagu ta oli, salwas: „Ja jah, käsib sind nii palju worsta ja liha sisse ajada, ega see kõht siis mõni tünn ei ole, et ta niisuguse moonawirna peale walutama ei hakka, jajah, paras ... põle pikk ega lühike, üsna paras!“ „Woeh, woeh, waata, kust tuli“, wastas Mari, „kas sina minu suutäisi lugemas käisid. Kas sina tead, palju ma omale sisse ajasin. Eila hommiku sai lehmade sõimi tõsta, seal wist wenitasin ennast ja näe, sellepärast walutab; söömisest põle migagi.“ „Katsu nalja, katsu nalja,“ hirwitas Lible, kalli jõulupüha peale waatamata. „Kudas sas' tahad, tahad wist sõime auruga käima panna, et ise muud kui wajuta aga wedru peale ja sõim siis läheb, kuhu sina aga tahad. No, wennike, waja ikke käed külge panna kah, waja wahel laisku konta liigutada, muidu jääwad teised wäga kangeks.“ See oli Marile liig. Ta hakkas wastu: „Waata, ise oled sa laisk. Ei tia, mis sul seal teha ei ole, wahid peale luugist alla nagu wana päewa-koer ja lööd wilet. Mina laisk!“ Lible wastas: „See on wale. Kesk talwe aeg ei ole ühtegi päewakoera ja wilet ei löö nad kunagi.“<noinclude><references/></noinclude> q8vlydvxq64ieufuyz0s9sebnwoa0dc 59993 59986 2026-07-11T17:39:55Z Ojassaar 4182 59993 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ja õhtupoole siis ta juba tuligi. Ta tõi enesega pudelitäie wiina ja oma hea tuju kaasa. Ei saanud teine weel õieti uksest sissegi, kui juba suur nägelemine hakkas. Maril oli parajaste kõhuwalu, ta istus laua otsas kössis, hoidis keskpaika kinni, ägas ja kaebas kurjaste: „Oh sa pime küll, just kui närib sehes, päris ära tahab lõpetada.“ Lible, kes seda kuulis, kurja keelega nagu ta oli, salwas: „Ja jah, käsib sind nii palju worsta ja liha sisse ajada, ega see kõht siis mõni tünn ei ole, et ta niisuguse moonawirna peale walutama ei hakka, jajah, paras ... põle pikk ega lühike, üsna paras!“ „Woeh, woeh, waata, kust tuli“, wastas Mari, „kas sina minu suutäisi lugemas käisid. Kas sina tead, palju ma omale sisse ajasin. Eila hommiku sai lehmade sõimi tõsta, seal wist wenitasin ennast ja näe, sellepärast walutab; söömisest põle migagi.“ „Katsu nalja, katsu nalja,“ hirwitas Lible, kalli jõulupüha peale waatamata. „Kudas sas' tahad, tahad wist sõime auruga käima panna, et ise muud kui wajuta aga wedru peale ja sõim siis läheb, kuhu sina aga tahad. No, wennike, waja ikke käed külge panna kah, waja wahel laisku konta liigutada, muidu jääwad teised wäga kangeks.“ See oli Marile liig. Ta hakkas wastu: „Waata, ise oled sa laisk. Ei tia, mis sul seal teha ei ole, wahid peale luugist alla nagu wana päewa-koer ja lööd wilet. Mina laisk!“ Lible wastas: „See on wale. Kesk talwe aeg ei ole ühtegi päewakoera ja wilet ei löö nad kunagi.“<noinclude><references/></noinclude> 8zqndsek0m02ychia554mbl2k7fmbgi 102 25227 59987 2026-07-11T17:26:50Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59987 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Sina oled ja lööd wilet.“ „Jätke, jätke, tohoo, paganad! Ega nemad kahekesi läbi ei saa, nagu kass ja koer teised,“ tuli peremees wahele. Siis läks jutt muude asjade peale ja Mari kõht wõis rahuga walutada. Lible wõttis wiinapudeli wälja ja jagas Saare rahwale pühade liiku. Joodi. Mart jõi oma klaasi tühjaks ja koputas kõhu pihta, kuna ta ütles: „Oh, sa pime, küll ta on hea, kui arwast saab, kudas ta praegu ümber naba keerutab!“ Perenaine ja wanaema jõid klaasitäie kahe peale, aga waene Mari pidi oma klaasi üksinda tühjaks jooma. „No, ära sa mõnita“, kurjustas Lible, kui Mari poole järele tahtis jätta, „omal tal kõht haige, wõi soolikad sõlmes, mis tal seal on, aga näe, tema ei joo. Tee, et sa ära jood!“ Ja Mari jõi, pühkis suu puhtaks ja kuulutas awalikult wälja, et tema nüüd purjus on. Wanaema arwas: „Ega ta palju wõtta sugugi hea ei ole, ta paneb jah kohe purju. Wahel rohuks, siis on küll kaunikene asi, aga no siis teda ei ole jälle. Ega teda siis ole, kui waja on.“ „Kes teab, kas ta on kah rohuks, wõi on aga niisamuti muidu arwamine, et aitab,“ ütles perenaine. „On ta mis ta on, aga ilma wiinata saab ka wäga hästi läbi; ei teda tühja ole õieti millagi waja. Wõib ju'nd wõtta küll, mina ise wõtan ka ikke ära kuin'd just nii on, aga just, et ma ilma temata läbi ei saaks, seda nüüd küll ei ole.“ Seda ütles peremees, istus laua juurde pingi peale ja hakas piipu toppima. „Aga näed, Mari ei saa jälle ilma,“ ütles Lible.<noinclude><references/></noinclude> pfhcdsdr8r2i14wqjd4dh2qn1uigz6h 102 25228 59988 2026-07-11T17:29:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59988 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Wa' walelik. Waata, sa ise ei saa ilma wiinata läbi, alati oled sa täis. Katsu kord ise wähem juua, ei sul minu ette küll maksa hirmu tunda.“ „Pia nüüd, pia,“ arwas Lible, „las' man'd ikke wõtan su ühekorra ära, waata, kui me siis kahekesi lähme, siis joome kõrtsi kuiwaks. Waata, siis ei waluta sul kõht kunagi.“ „O, wa' loba, kas sa arwad, et ma sinule õige tulen.“ „Oi, paraku, küll sa tuleks. Aga ma nagu ikke ei tahaks sind hästi ... Kui sa'nd kohendad ennast ikke pika peale ja katsud seda wa' laiskust endast wälja ajada, wahest siis ehk ikke wõtaks wõi nii, aga niiwiisi, nagu sa praegu oled ... niiwiisi wõid sa sada aastat wanaks saada, ei ma sind ei wõta.“ „Wa' plada!“ „Küll nemad wõiwad ometigi“, arwas Mart, „nemad pane kahekeisi nääklema, siis nemad nääklewad nädala päewad järgi mööda; neile anna ju leiwakott juurde, muidu jääwad tülitsedes nälga.“ Kui lible Arnole wiina pakkus, raputas see pead ja naeratas. Lible naeris ka, ta teadis wäga hästi, mis teine mõtles. „No hakake, hakake jälle kahekesi, nagu seal sügise,“ ütles perenaine tõsiselt, aga mitte kurjalt; „siis otsi teid jälle mööda metsi taga, nii et peksa pea wastu puid ära.“ „Oli küll hull jah“, tõendas sulane oma poolt, „kohe otsi ja otsi aga ei ole. Päris hirmu ajas peale. Põleks see Mardi pagan rääkima hakanud, näe, ega ei oleks ikke enne leidnud, kui oleks ise teised hommikul wälja ilmunud. Ei tea, kus sa pimedas otsid.“<noinclude><references/></noinclude> 3k5gtncgvtxiog0a0zh9sfsp338fc65 102 25229 59989 2026-07-11T17:32:31Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59989 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Mis te sellest wanast asjast enam mäletate,“ hakkas wanaema oma kukulast kaitsma; „see nüüd juba ammugi mööda, ja mis mööda, see meelest. Ärge kohe seda enam meelde tuletagegi.“ „Ei noh, kes nüüd sellepärast ... aga see olgu kah niisama ütelda aga,“ sõnas Mart. Siis ütles Lible pühaliku häälega: „Ärge te selle poisi ette kartke ei see poiss jää hädasse. Jooma ei hakka tema kunagi, selle eest, kui tahate, annan mina oma pia täna päew pandiks.“ „Anna siia oma pia,“ lausus Mari kihwtiselt wahele. „No sinu kätte ma'nd küll ei anna,“ andis Lible ruttu wastu, kusjuures ta üle õla ütleja otsa waatas. „Sinu kätte ma'nd küll ei anna, sa ei wiitsi omagi pead sugeda, waata, missugune sa praegu oled!“ Ja endise jutustaja tooniga jatkas ta edasi: „Selle poisi pias on rohkem, kui teie arwate. Kui sa temaga kord rääkima hakkad, siis kuula aina. Mille üle tema kõik järele mõtleb ja arutab, see on juba, nagu mõni suurgi mees ei tee. Ei noh, kus sa sellega! Kas, näe, mõni suur mees oleks nüüd nii rääkinud, nagu tema eila minuga tornis. Olgu nüüd peale, oli see, mis see oli, mis me rääkisime, aga nagu ma temale juba eila sealsamas ülewal ütlesin, et selle poisile oleks ühte targemat meest waja, kes temaga räägiks ja kes temale nende küsimiste peale wastaks, mis ta, nii noh... nagu ta minulegi wahel ette paneb. Ei, ei, sellest poisist tuleb suurem mees, kui teie arwate. Ja kas tead, Arno — ta pööras ennast Arno poole — kui ikke wõtame ühekorra kätte ja wiskame wiina hoopis prots, nagu sa seal eila rääkisid — mis siis ikke on; ega nüüd seda ikke<noinclude><references/></noinclude> rcj4k8jhyudafew31ufe4lhx42bs4qi 102 25230 59990 2026-07-11T17:34:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59990 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ei ole, et ma sellepärast ära kõngeks: ja kui ka kõngen, mis sellestki nii wäga on?“ „Sure sa'nd muidu, kudas sa sured, aga sellepärast sa küll ei sure, kui sa wiina maha jätad,“ ütles peremees. „Kas sa jätad wiinajoomise maha, Lible?“ küsis perenaine. Oli näha, kudas ta juba selle Lible jutu peale rõõmsaks muutus. Ta waatas Liblele natuke aega mõtetes otsa, tema pilgust wõis lugeda: oleks sa'nd jätaks, küll see oleks siis mõistlik tegu. „Ei, las'nd olla esiteks peale, ei ma ei ütle nüüd weel midagi, aga eks edespidi nää,“ wastas Lible puigeldes. Tema ei armastanud enesest kunagi palju rääkida ja tõotusi ei annud ta ka. Et ta wiina kohta niiwiisi ütles, seda kuulsid teised igatahes esimest korda. Tema ei olnud mitte niisugune, nagu mõned teised joodikud, kes peale iga purjutuse wiina põrgu põhja wandusid, aga juba warsti, esimesel wõimalusel, jälle jõid. Tema harilik sõna, kui teised wast hurjutama hakkasid, oli: „Joon jah, joon jah; see mu oma raha, mis ma joon. Joon seni, kui ma suren.“ Arno tuli tagakambrist wälja, waatas korra Liblele otsa ja küsis: „Lible, kas sa wiiulit oskad mängida?“ „Ah wiiulit — natuke oskan. Mis siis?“ „Mul on wiiul.“ „Woheh?“ „Ja-ah, kooliõpetaja kinkis.“ Arno tõi tagakambrist wiiuli wälja ja pani ta ettewaatlikult Lible ette lauale. Kõik, peale wanaema, kogusid sinna ümber.<noinclude><references/></noinclude> mjyhu8kumv88t22qszb9ew6bery3npi 102 25231 59991 2026-07-11T17:36:23Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 59991 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „No eks ma ütle,“ sõnas Lible. „Mari, jäta kõhuwalu kus see ja teine, lähme tantsima. Noh, tantsawait!“ Ta rebis Mari tantsima ja wiimane oleks ikka näguripäiwi näinud, aga seal hakkasid koerad õues haukuma, wäljast kostis sammude müdin, eeskojas kobistati. Uks läks lahti, sisse astusid Raja omad ja weel keegi paksu, punase näoga poiss. See oli Tõnisson. Arnost käis rõõmus tuksatus läbi. Mured ununesid korraga ja poisikesel oli tundmus, nagu poleks tal neid kunagi olnud; nagu oleks sügisest jõuluni rõõmurikas püha olnud ... Nii waatame kõik läbielatud murede peale tagasi, ja üksainsam rõõmus silmapilk lepitab meid kannatusrikka minewikuga ... {{keskel|{{suurem|* * *}}}} Kui Jumal elu ja terwit annab, nagu üteldakse, siis ehk saame oma noortest sõpradest weel mõndagi kuulda.<noinclude><references/></noinclude> 61tini9nfdzuzluim0gm6984ppdcn66 0 25232 59992 2026-07-11T17:39:23Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XXII|XXII]] | autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=151 fromsection=ptk23 to=157 />' 59992 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../XXII|XXII]] | autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_1_Luts_1912.djvu' from=151 fromsection=ptk23 to=157 /> qwr7g9o7qqlbi9kfnblot9muvxbu3s5 102 25233 60007 2026-07-12T10:21:12Z Ojassaar 4182 /* Ilma tekstita */ 60007 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="0" user="Ojassaar" /></noinclude><noinclude><references/></noinclude> r1mr035avanaxvswmgtf9j2d50mtxly 102 25234 60008 2026-07-12T10:22:14Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60008 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{x-suurem|KEWADE II.}}}}<noinclude><references/></noinclude> onwyjm96qlpmgruuhfqwh8i9z99hvym 102 25235 60009 2026-07-12T10:23:16Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60009 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|Eesti Kirjanikkude Seltsi „Noor-Eesti“ toimetus nr. 23.}} {{keskel|Osaühisus „Noor-Eesti Kirjastus“, Tartus 1913.}}<noinclude><references/></noinclude> 8nezgjvxdn3r45fcq34uh7niq6lp43w 102 25236 60010 2026-07-12T10:28:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60010 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|O. LUTS}} {{keskel|{{xxx-suurem|KEWADE}}}} {{keskel|PILDIKESED KOOLIPÕLWEST}} {{keskel|{{suurem|II}}}} {{keskel|{{väiksem|J. MÄLLO TRÜKK TARTUS, RÜÜTLI UUL. NR. 4.}}}}<noinclude><references/></noinclude> of7ssw6rvfr7vcrlg37hut19yp4we8h 102 25237 60011 2026-07-12T10:28:34Z Ojassaar 4182 /* Ilma tekstita */ 60011 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="0" user="Ojassaar" /></noinclude><noinclude><references/></noinclude> r1mr035avanaxvswmgtf9j2d50mtxly 102 25238 60012 2026-07-12T10:31:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60012 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{suurem|I.}}}} Ühel külmal jaanuari kuu päewal, warsti pärast jõulusid, tulid kaks uut koolipoissi juurde. Nähtawasti olid nad ühenurga poisid, sest neid toodi ühes kooli ja, nagu pärast selgus, oli neil kahe peale ka ainult üks kapp raamatute ja muude asjade tarwis, kuna teistel harilikult igal ühel oma oli. Nad jõudsid alles kolmanda tunni ajal koolimaja juurde ja ootasid eeskojas waheaega, et kraami sisse kanda. Tulejate tuiskanud selgadest ja külmast punetawatest nägudest wõis näha, et nad kaugemalt pärit olid. Kõik kolm seisid esiti waikides; mõlemad koolipoisid kompsisid jalgadega wastu põrandat, et sooja saada, kuna küüdimees, õreda habeme, kongis nina ja aukuwajunud silmadega wanamees, piipu suitsetas. Siis hakkas pikem, walgete juuste ja siniste silmadega poiss, kõnelema. „Kes teab, mis tund see neil nüüd ka peaks olema praegu,“ ütles ta ja waatas seltsimehele küsiwalt naeratades otsa. „See on neil ikka juba teine wõi kolmas tund, ega see enam esimine ei ole. Kes teab, mis kell peaks olema?“ „Wene keele tund on,“ wastas teine, lühem, terawa näo ja mustade silmadega kõhn poisike, kusjuures ta oma nina imelikult kärsutas, nagu poleks ta millegagi rahul.<noinclude><references/></noinclude> 09czxw8lhhzicj5dkrt3qftasmac7zi 0 25239 60013 2026-07-12T10:38:12Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = Kevade II | autor = Oskar Luts | vikipeedia = Kevade | eelmine = [[Kevade I]]}} <pages index='Kevade 2 Luts 1913.djvu' include = 5/> {{Täiendsisukord|1=<div class="center"> [[/I|&nbsp;I&nbsp;]] · [[/II|&nbsp;II&nbsp;]] · [[/III/]] · [[/IV/]] · [[/V/]] · [[/VI/]] · [[/VII/]] · [[/VIII/]] · [[/IX/]] · [[/X/]] · [[/XI/]]<br />[[/XII/]] · [[/XIII/]] · [[/XIV/]] · [[/XV/]] · [[/XVI/]] · [[/XVII/]] · [[/XVIII/]] · [[/XIX/]] · [[/XX/]]<br...' 60013 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = Kevade II | autor = Oskar Luts | vikipeedia = Kevade | eelmine = [[Kevade I]]}} <pages index='Kevade 2 Luts 1913.djvu' include = 5/> {{Täiendsisukord|1=<div class="center"> [[/I|&nbsp;I&nbsp;]] · [[/II|&nbsp;II&nbsp;]] · [[/III/]] · [[/IV/]] · [[/V/]] · [[/VI/]] · [[/VII/]] · [[/VIII/]] · [[/IX/]] · [[/X/]] · [[/XI/]]<br />[[/XII/]] · [[/XIII/]] · [[/XIV/]] · [[/XV/]] · [[/XVI/]] · [[/XVII/]] · [[/XVIII/]] · [[/XIX/]] · [[/XX/]]<br />[[/XXI/]] · [[/XXII/]] · [[/XXIII/]] · [[/XXIV/]] · [[/XXV/]] · [[/XXVI/]] · [[/XXVII/]] </div>}} p9s7nhppwqqjfij780e2ke4ypssbqv6 102 25240 60015 2026-07-12T10:43:07Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60015 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kust sa tead?“ küsis esimene. „Ma kuulen,“ kostis küsitaw iseenese ette, kärsutas jälle nina, pööris teisele järsku selja ja astus eeskoja ukse peale. „Nüüd wõime sängid ja kapi senikaua ree pealt maha wõtta, siis põle pärast enam arutamist,“ ütles ta. „Tule, isa, wõtame maha.“ Seejuures sammus ta ise ree juurde ja hakkas köieotsa lahti harutama. Kitsas, põlwede kohalt liiga lai, ärakulunud hall kasukas, mis teda wäga pintsli sarnaseks tegi, suured naesterahwa gummi-saapad ja laiad käpik-kindad, millede pöialte sisse juba kogu tema käsi lahedasti mahtus, lasksid mõista, et ükski neist äsjust tema jaoks ei olnud tehtud. Kohe oli märgata, et ta waeste wanemate laps oli. „No tule siis,“ hüüdis ta peaaegu wihaselt, kui kutsutaw talle kohe appi et tulnud. Isa ja poeg tõstsid sängid, kapi ja leiwakotid ree pealt maha, kuna teine, siniste silmadega poiss, ainult sellega leppis, et ta ühe, riide sisse mässitud asja ettewaatlikult kaenla alla wõttis ja teiste toimetust pealt waatas. Tund lõppes ja suure käraga jooksid poisid klassitoast õue. Wõõraid silmates kogusid kõik nende ümber kokku ja wahtisid küsiwalt kord poiste, kord küüdimehe otsa. „Kas kooli tulite, jah?“ küsisid mõned ja olid kohe walmis sängisid ja kappi sisse kandma. „Magamise toas küll enam palju ruumi ei ole, aga need kaks sängi ehk mahuwad akna kõrwale ikke weel ära,“ seletas keegi krõbisewa häälega ja köhis ise nii, et talle pisarad silmi tulid. „Kaugelt olete kah?“ päris keegi ja ütles enesel seal nurgas sugulasi olewat, kui kuulis, et wõõrad Tõukrest on. Sel silmapilgul jõudis ka Toots, kes millegi pärast natuke hiljemaks oli jäänud, kui harilikult,<noinclude><references/></noinclude> imrzaesfaui72nazk9wt6cg5q69dxrk 102 25241 60016 2026-07-12T10:46:16Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60016 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>tulejate juurde. Asjatundja pilguga hindas ta jalamaid teiste ajaliku waranduse ära, küsis, kas kapi wõti kaasas, kas tulejad tema käest sulepead ja uisku ei taha osta, ja lubas ostukorral oma sängi kõrwal platsi pealekauba anda. Ainult üks asi ei annud talle rahu, nimelt kompsu sisu, mis sinisilmaline wõõras õrnalt kaenla all hoidis. See pidi õige haruldane asi olema, mida nii ettewaatlikult hoiti? Ta katsus korra käega saladuslist asja. Imelik hääl tuli kompsu seest kuuldawale ja Tootsi uudishimu lõi lausa lõkkele. „Mis see siis on?“ küsis ta ja pistis kärsituse pärast sõrme suhu. Ta ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal teine, pealtnäha kaunis pikalise oleku ja jutuga poiss, wastab. „Kannel,“ wastas küsitaw heasüdamliselt naeratades ja wõttis kandami weel hoolsamini kaenlasse. „Kas mängid?“ „Mängin küll, miks mitte,“ wastas Toots ja ajas jalad arki. „Mina olen teda tühja küllalt mänginud, minul oli neid ühekorra kolm tükki, aga Palu poiss ajas peale, müüsin teised ära. Ma kannelt ei tahagi nüüd enam, nüüd tahan omale kramofonni osta.“ Ja teisega kohe sõbraks saades, lisas ta juurde: „Tule lähme sisse. Kuda su nimi on?“ „Jaan Imelik,“ oli wastus. „Misuke imelik nimi!“ „Ta ikke on nisuke,“ wastas Imelik ja astus Tootsi saatel naeratades koolituppa, nagu poleks sängid, kapp ja leiwakotid tema asigi. Teda näis ainult kannel huwitawat ja seda ei pannud ta ka siis käest, kui teised ähkides ja puhkides tema sängi ja magadiskoti sisse tõid. Weel ei olnud teadagi, kuhu kraam mahutatakse, waewalt saadi säng üle magadistoa läwe, kui mõlemad köksti sinna peale istusid ja kannelt riide seest wälja harutama hakkasid.<noinclude><references/></noinclude> 3g2p7aqbwv1upbasklam6261bm5t3x8 102 25242 60017 2026-07-12T10:48:46Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60017 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Ohoo, see on õige tubli tükk!“ imestas Toots, kui mänguriist nähtawale tuli. „Mängi!“ Jaan Imelik, nagu näha, kõigega nõus, tõmbas paar korda üle keelte, kuulatas, kas hääled õiged, ja mängis. Aegapidi kogusid kõik poisid nende ümber, mõni ainus aitas teisel juurdetulejal ja küüdimehel sängide jaoks ruumi teha, ja Tootsi nägu hiilgas ja säras, nagu oleks tema ka selleks kaasa aitanud, et teine nii ilusasti mängis. Tema näost wõis lausa lugeda, et: „waata, mis me wõime“. Ja kõige selle aja, kui mustasilmaline poiss nina kärsutades ja nägu krimpsutades teist sängi ja kappi paigale seadis, kõlas magadistoas waikne, mahe kandlehääl. Arno ja Tõnisson seisid teiste seljataga ja kuulasid waikselt pealt. „Kes ta nisuke on?“ küsis Arno, Tõnissonile küünarnukiga külge tõugates. „Ei tia ... kooli ta ikke tuli... Toots wist tunneb teist... Istub teise kõrwal.“ Toots läks rahutuks. See tükk hakkas teda juba ära tüütama, kuna ju tema waga soow alati oli, et kraamigu teine kõik oma südame pealt wälja, mis seal iganes oli. „Waata,“ ütles ta mängijale, kusjuures ta käe kandle peale pani ja seega iga edasimängimise wõimatuks tegi. „Sa mängi mulle nüüd — “ Tema sõna jäi pooleli, sest mustasilmaline poiss tuli ruttu nende sängi juurde ja hakkas seda, ilma et ta sõnagi oleks ütelnud, küüdimehe abiga nurga poole wedama. Toots tõusis imestanult püsti ja waatas töökale mehele otsa. Ta oli teda enne hoopis lihtsaks poisiks pidanud, wähemalt ei olnud tal midagi iseäralikku kaasas, aga nüüd, kus teine suure rüsinaga talitas, näis temale siiski wäga huwitaw olewat wõõraga paar sõna juttu ajada. Ta astus Imeliku juurde, kes rahuliku naeratusega omale sängile järele sammus, wõttis tema nööbist kinni ja küsis sosinal:<noinclude><references/></noinclude> tm9xxggspfi3qn86of7kk6ciurl94hu 102 25243 60018 2026-07-12T10:51:46Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60018 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kuda selle nimi on?“ „Jüri Kuslap,“ wastas Imelik; „tema on nisuke imelik poiss. Isa on meie saunamees. See on tema isa, kes ta'ga ühes on.“ Ta pööris pool Tootsi, pool teiste poiste poole ja naeratas, nagu oleks tal Kuslapi kohta weel paljugi ütelda, aga et mis tarwis, et küll pärast näewad isegi, missugune ta on. „Jüri Kuslap,“ kordasid teised tasa ja waatasid nurga poole, kus kõne all olew poisike sängi paigale seadis. Tõepoolest paistis tema näost midagi iseäralikku. Mis kohe silma puutus, oli imelik näokrimpsutamine, nagu pahandaks ta iga silmapilk millegi üle, wõi nagu kannataks ta walu. Wahetund oli möödas ja kooliõpetaja tuli klassituppa. Et poisid oma kohtadel ei olnud ja tüdrukud äraandlikult magadistoa poole wahtisid, sai ta kohe aru, et midagi iseäralikku oli sündinud, ja, „no poisid, poisid!“ hüüdes, sammus ta magadistuppa. Kõik tähendasid pilkudega uute koolipoiste peale ja andsid seega mõista, et neil nagu õigus oli siin, ja mitte klassitoas olla. Kuslapi isa tegi kooliõpetajat silmates kohmetu kumarduse ja köhatas aupaklikult, mida Toots pärast, Kiire rõõmuks kaua aega järele tegi. Räägiti isegi, et Toots, kui tal enesel järelahwimisest juba willand saanud, Kiire käest iga Kuslapi isa kumarduse ja köhatuse eest ühe wana sule saanud, mis seadmise järele peenemalt ja jämedamalt kirjutab. Aga mine tea, kurjad keeled räägiwad ju nii paljugi. Noor Kuslap ise kärsutas nina, krimpsutas nägu ja kohmetas ära, nagu oleks teda mingi kuriteo pealt kätte saadud. Aga rahulikult, nagu mõni jumal, muidugi siis juba Wanemuine, seisis Jaan Imelik, kannel käes, kooliõpetaja palge ees ja naeratas. Temal oli üks kõik, kui aga tema kannel alles oli.<noinclude><references/></noinclude> 4d6by9l0wuq6qquttb7rbrzqwi7fth1 102 25244 60019 2026-07-12T10:54:32Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60019 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Aa, need on ju Kuslap ja Imelik! Kus te's nii kaua olite? Miks te ennem kooli ei tulnud?“ Küsis kooliõpetaja ja silmitses oma uusi õpilasi. „Minul ei olnud kasukat,“ wastas Jüri Kuslap järsku ja rabedal toonil, nagu oleks ta oma wastusega kartnud hiljaks jääda. Poistekarjast kostis paar naeruturtsakut, aga kooliõpetaja pilgu peale jäi kõik jälle waikseks ja Toots hakkas hoolega oma nina rookima, peale selle, kui ta oma määrdinud taskurätiku kärisedes lahti oli harutanud. Kiir tõmbas enese teiste seljataha küüru, pani käe suu ette ja tegi, nagu tükiks talle naer koledasti peale, ehk ta ise küll sugugi naerda ei tahtnud. Arno näole ilmus kahjatsew naeratus, ja Tõnisson näis mõttes aru pidawat, palju nisukesele tiuksule, nagu see Kuslap oli, palju selle kasuka jaoks lambanahku tarwis lähebki; wõta üks... poolteist... kõigerohkem — kaks — ongi käes. Paar arsinat riiet ja mis seal's enam ... „Ei saand ennem jah, kooliõpetaja härra,“ kostis wana Kuslap omalt poolt ja köhatas jälle. „Ei oleks nüüdki saand, ei tea kust mina niipalju raha wõtan, nagu see kooliraha on, aga noh, sai kord nagu hakatud...“ „Ega sellest ka kes teab mis ei ole,“ ütles kooliõpetaja. „Küll õpiwad järele, nad on ju wiksid poisid mõlemad, kui ma ei eksi. Eks ju?“ pööris ta küsimisega uute koolipoiste poole. Imelik kehitas naeratades õlgu, aga akna poolt kostis järsk ja rabe wastus: „Jah!“ Mindi klassituppa ja rehkenduse tund algas. Wana Kuslap kobistas weel natukene aega magadis-toas ja läks siis kikiwarbil läbi klassitoa eeskotta. (Ukse kõrwal jäi ta seisatama, köhatas ja tegi endise kohmetu kumarduse kooliõpetaja poole.<noinclude><references/></noinclude> 9ynn47bxw9pujuhohljxow9o98lhlol 102 25245 60020 2026-07-12T10:59:23Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60020 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Kooliõpetaja proowis uusi poissa. Imelik oli eelmisel aastal ministeriumi koolis käinud, sealt aga mõnesuguste! põhjustel ära tulnud, kogu eeljõuluse aja kodus olnud ja mitte midagi teinud, nagu ta kooliõpetaja küsimise peale ise ütles. Ta oli neid asju, mis ta käest küsiti, küll juba kord õppinud, aga nüüd ära unustanud, nii et ta nende peale niisuguse pilguga waatas, nagu inimeste peale waadatakse, keda küll kuskil nähtud arwatakse olewat, aga siiski ei teata, kes nad on. Seejuures ei kaotanud ta aga põrmugi omast suurepärasest rahust. Kuslap näis paljugi teadwat, aga wilets Wene keel ei lasknud tal kuidagi oma teadmisi näidata; muu seas puudus tal tähtede „ц“, „ч“ ja „ш“, „щ“ wäljaütlemises igasugune wahe. Et ta rehkendust mõistis, näitas see, et ta klassitahwli juures oma ülesande ruttu walmis tegi. „See läheb küll,“ arwas kooliõpetaja, ja Toots imestas koledasti, et niisugune pisike hall poiss, nagu rõskuse putukas, hästi rehkendada mõistis. Ta wõitis kindlasti nõuks tema jutule minna. Omas südame salajamas sopis aga mõtles ta: „Kui ta nii hästi rehkendab, rehkendagu peale. Nisuksele anna paar wana sulge, siis on alati hea teise pealt ära kirjutada.“ Kooliõpetajale antud tõotus, kõik ülesanded ise walmis teha, oli tema peast juba ammu ununenud ja selle aset täitsid, nagu ennegi, indianlased, Kentuki poisid, wibupüssid, puust uisud süllapikuste nööridega ja nii edasi; igatahes kõik imelikud, mitte harilikud asjad. Iseäranis imekspanemise wäärt suur oli tema juures puu-uiskude sigiwus, mis igatahes osalt hooaja arwesse tuli panna. Ta müüs neid igapäew ühe ja paari kaupa, aga teine päew oli tal neid jälle kaks-kolm tükki kaasas. Kuulujutt käis ringi, et Toots raudu, mis uiskudel all olid, wikatitest tegewat; kuid uutest ja mitte wanadest, ärakulunud wikatitest. Keegi oli kunagi<noinclude><references/></noinclude> edd4brtra8qp6k66e1a7ty5suduwhfy 102 25246 60021 2026-07-12T11:01:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk1"/>kuulnud, kui Toots Wisakule kõrwa sisse järgmist oli sosistanud: „Wikatid on kambri lakas. Sealt ma teisi toon ikke ... igapäew ühe.“ Ja edasi oli ta sõrme suhu pistnud, kurwalt pead raputanud ja tähendanud: „Kui nüüd wanamees suwel heinamaale tahab minna ja wikatid maha toob, siis põle enam mitte ühte wikatit otsas. Kõik paljad warred, seo wõi wana saapa laba otsa ja-niida.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>Ühel ho...' 60021 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk1"/>kuulnud, kui Toots Wisakule kõrwa sisse järgmist oli sosistanud: „Wikatid on kambri lakas. Sealt ma teisi toon ikke ... igapäew ühe.“ Ja edasi oli ta sõrme suhu pistnud, kurwalt pead raputanud ja tähendanud: „Kui nüüd wanamees suwel heinamaale tahab minna ja wikatid maha toob, siis põle enam mitte ühte wikatit otsas. Kõik paljad warred, seo wõi wana saapa laba otsa ja-niida.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>Ühel hommikul — ilm oli pilwes ja mitte külm — kui Arno maanteest weel waewalt weerand wersta kaugel oli, nägi ta, kuidas Teele tee otsast kähku mööda sammus, ilma et ta Saare poole kor- dagi oleks waatanud. Wõimata oli, et Teele teda ei näinud. Ta läks tingimata meelega mööda, sest et ta teda, Arnot, millegi pärast oodata ei tahtnud. Arno jäi imestuse pärast seisma ja arwas, et Teele wigurit teeb, aga kui teine ikka ühel sammul edasi läks, sai ta aru, et see tõsi oli. Ta — wõttis nõuks Teelega selle üle kõnelda. Minnes kaalus ta kõik wõimalused hoolega läbi, aga ei leidnud Teele teole ometigi wabandust. Ja see tegi tema südame kurwaks. Oli niisugune imelik päew, kus Arnol ühegi wahetunni ajal mahti ei olnud Teelega kõnelda. Kord oli Teele teiste tüdrukute keskel ja padistas nendega juttu, kord kadusid kõik tüdrukud kogu wahetunniks kusagile ära ja kolmanda, wõi neljanda wahetunni ajal oli ülepea wõimata midagi ette wõtta, sest imelik juhtumine wangistas kõikide, niihästi poiste kui tüdrukute tähelepanekut. Tõnisson oli Kuslapi kohta kord ütelnud, et see just kui ,,tiuks“ <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> azccnnqnyepfljxh57f1k89gsubzfr8 60022 60021 2026-07-12T11:03:53Z Ojassaar 4182 60022 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk1"/>kuulnud, kui Toots Wisakule kõrwa sisse järgmist oli sosistanud: „Wikatid on kambri lakas. Sealt ma teisi toon ikke ... igapäew ühe.“ Ja edasi oli ta sõrme suhu pistnud, kurwalt pead raputanud ja tähendanud: „Kui nüüd wanamees suwel heinamaale tahab minna ja wikatid maha toob, siis põle enam mitte ühte wikatit otsas. Kõik paljad warred, seo wõi wana saapa laba otsa ja niida.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>Ühel hommikul — ilm oli pilwes ja mitte külm — kui Arno maanteest weel waewalt weerand wersta kaugel oli, nägi ta, kuidas Teele tee otsast kähku mööda sammus, ilma et ta Saare poole kor- dagi oleks waatanud. Wõimata oli, et Teele teda ei näinud. Ta läks tingimata meelega mööda, sest et ta teda, Arnot, millegi pärast oodata ei tahtnud. Arno jäi imestuse pärast seisma ja arwas, et Teele wigurit teeb, aga kui teine ikka ühel sammul edasi läks, sai ta aru, et see tõsi oli. Ta — wõttis nõuks Teelega selle üle kõnelda. Minnes kaalus ta kõik wõimalused hoolega läbi, aga ei leidnud Teele teole ometigi wabandust. Ja see tegi tema südame kurwaks. Oli niisugune imelik päew, kus Arnol ühegi wahetunni ajal mahti ei olnud Teelega kõnelda. Kord oli Teele teiste tüdrukute keskel ja padistas nendega juttu, kord kadusid kõik tüdrukud kogu wahetunniks kusagile ära ja kolmanda, wõi neljanda wahetunni ajal oli ülepea wõimata midagi ette wõtta, sest imelik juhtumine wangistas kõikide, niihästi poiste kui tüdrukute tähelepanekut. Tõnisson oli Kuslapi kohta kord ütelnud, et see just kui ,,tiuks“ <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> 3nuvyf88vuarl3zzajrdol6tkhseto4 0 25247 60023 2026-07-12T11:04:11Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]]| järgmine=[[../II|II]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=7 to=14 tosection=ptk1 />' 60023 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]]| järgmine=[[../II|II]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=7 to=14 tosection=ptk1 /> p79jcc547i1mvtqflf1nnf3xwvgrpv7