Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 25246 60024 60022 2026-07-13T06:48:41Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60024 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk1"/>kuulnud, kui Toots Wisakule kõrwa sisse järgmist oli sosistanud: „Wikatid on kambri lakas. Sealt ma teisi toon ikke ... igapäew ühe.“ Ja edasi oli ta sõrme suhu pistnud, kurwalt pead raputanud ja tähendanud: „Kui nüüd wanamees suwel heinamaale tahab minna ja wikatid maha toob, siis põle enam mitte ühte wikatit otsas. Kõik paljad warred, seo wõi wana saapa laba otsa ja niida.“ <section end="ptk1"/> <section begin="ptk2"/>{{keskel|{{suurem|II.}}}} Ühel hommikul — ilm oli pilwes ja mitte külm — kui Arno maanteest weel waewalt weerand wersta kaugel oli, nägi ta, kuidas Teele tee otsast kähku mööda sammus, ilma et ta Saare poole kordagi oleks waatanud. Wõimata oli, et Teele teda ei näinud. Ta läks tingimata meelega mööda, sest et ta teda, Arnot, millegi pärast oodata ei tahtnud. Arno jäi imestuse pärast seisma ja arwas, et Teele wigurit teeb, aga kui teine ikka ühel sammul edasi läks, sai ta aru, et see tõsi oli. Ta wõttis nõuks Teelega selle üle kõnelda. Minnes kaalus ta kõik wõimalused hoolega läbi, aga ei leidnud Teele teole ometigi wabandust. Ja see tegi tema südame kurwaks. Oli niisugune imelik päew, kus Arnol ühegi wahetunni ajal mahti ei olnud Teelega kõnelda. Kord oli Teele teiste tüdrukute keskel ja padistas nendega juttu, kord kadusid kõik tüdrukud kogu wahetunniks kusagile ära ja kolmanda, wõi neljanda wahetunni ajal oli ülepea wõimata midagi ette wõtta, sest imelik juhtumine wangistas kõikide, niihästi poiste kui tüdrukute tähelepanekut. Tõnisson oli Kuslapi kohta kord ütelnud, et see just kui „tiuks“ <section end="ptk2"/><noinclude><references/></noinclude> a14plh7dcqoanqij39xm5mcgqnzndnd 102 25248 60025 2026-07-13T06:51:11Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60025 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>olla. Toots oli seda kuulnud ja keksis nüüd Kuslapi nina all ja ajas üksi sõnu: „Tiuks, tiuks, tule aeda! Tiuks, tiuks, tule aeda!“ Kuslap kuulas esiti waikselt pealt, krimpsutas nägu, kärsutas nina ja katsus tüütawast seltsilisest seega lahti - saada, et ta tema eest magadistuppa põgenes, aga Tootsil ei olnud sel silmapilgul wist muud paremat teha, kui teist wihastada, ja käis tal Kiire saatel igal pool järel. Tiuksule tuli warsti wana Kuslapi kõhatus ja kumardus juurde ja waene noor Kustap ei teadnud, kuidas kiusajast lahti saada. Seal aga lõiwad tema mustad silmad korraga nagu palawikus põlema, teraw, kahwatu nägu kiskus inetult krimpsu ja enne kui Kentuki Lõwi paha aimas, hammustas ta selle sõrme weriseks. Toots kohkus haruldase wõitlusewiisi ees koledasti ära ja hakkas, kätt werise sõrmega ettepoole wälja sirutades, karjuma. „Nää, nää, mis ta ull tegi!“ töinas ta ja waatas teistele abiotsiwalt otsa, kuna ta muidu enese eest alati mees oli, kui wõitlus harilikku roopa jäi, see on, kui lihtsa rusikawõitluse ja karwakakkumisega lepiti. „Kass, kass! See on kass!“ kilkas Kiir, „see küünistab ja hammustab nagu kass! Hoidke kaugemale! Kas näete, kuda ta wahib! Ja nää, mis ta silmad teewad! Kass! See on kass! Ta kargab teile kohe külge, pange tähele!“ Kohkunud poisid taganesid tõesti kaugemale ja wahtisid imestades nurgas seiswa Kuslapi poole, kelle silmad pimedas kassi silmade sarnaselt rohekalt hiilgasid. Tema nägu oli endiselt krimpsus, mokad kõwasti kokku pigistatud, kuna ta käed seljataga hoidis, nagu warjaks ta mõnda kaitseriista. Kiir lõpetas parajasti õuna söömise ja wiskas teda õunasüdamega. Hoop läks mööda, aga {{psa|nur|nurgas}}<noinclude><references/></noinclude> mgaph7r1c3c187jqduhyjcualvb6mky 102 25249 60026 2026-07-13T06:53:37Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60026 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psa|gas|nurgas}} seisja raputas pead, nagu oleks talle külge tulnud. Nähes, et Kiirel õunu on, hakkas Toots jalamaid ühte õuna enesele painama, et siis temal kah õunasüdamega hea wisata oleks. Seal juures unustas ta oma sõrme ära ja määris Kiire kuue eest weriseks, mispeale wiimane wäga pahaseks sai ja kaebama lubas minna. Selle peale waatamata andis ta Tootsile wäikse kärbatanud õunapabula, kui see paar korda Kuslapi isa moodi köhatas ja kumardas. Kuid õunasüdamega wiskajat Tootsist siiski ei saanud, sest enne kui ta isegi aru sai, oli õun kõige südamega läinud. Selle asemel wõttis ta taskust tikutoosi wälja ja hakkas põlewaid tikka Kuslapi poole pilduma. Kuslap raputas iga tiku juures pead ja taganes weel rohkem nurga sisse. Toots oleks wist kõik oma tikud suurtüki tuleks, nagu ta oma toimetust nimetas, ära tarwitanud, kui mitte kaks suuremat poissi, Järweots ja Kesamaa, nõuks poleks wõtnud, Kuslapit nurgast wälja rebida, et waadata, mis loom ta õieti on. Toots ja Kiir olid sellega wäga nõus ja sammusid Järweotsa ja Kesamaa seljataga, nagu tagawara wägi, Kuslapi poole. Kuid enne kui kallaletungijad tema juurde said, kükitas ta järsku maha ja puges sisaliku osawusega sängi alla. „Wõtke wasta, wõtke wasta!“ karjusid tagaajajad, ja nagu komando peale algas jaht sängide all käperdawa poisikese peale. Isegi tüdrukud, kes uudishimulikult magadistoa ukse peale olid kogunud, ei jõudnud rahulisteks waatajateks jääda, waewalt ilmus Kuslapi pea kuskilt sängiserwa alt nähtawale, kui nad kohe kätega wehklema ja karjuma hakkasid. „Nää kus, nää kus! Kõsst, kussa tuled! Andke talle wasta nina, mis ta närib teisi hammastega!“ Teiste tüdrukute hulgas oli ka Teele, ja kui Arno tema poole waatas, nägi ta omaks pahameeleks, et ta niisamuti naeris kui teised, magusalt ja süütult, nagu waataks ta kassipoegade mängu pealt.<noinclude><references/></noinclude> syb8shx0yrtglrk8w6kr5fxcskmxszi 60027 60026 2026-07-13T06:53:48Z Ojassaar 4182 60027 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|gas|nurgas}} seisja raputas pead, nagu oleks talle külge tulnud. Nähes, et Kiirel õunu on, hakkas Toots jalamaid ühte õuna enesele painama, et siis temal kah õunasüdamega hea wisata oleks. Seal juures unustas ta oma sõrme ära ja määris Kiire kuue eest weriseks, mispeale wiimane wäga pahaseks sai ja kaebama lubas minna. Selle peale waatamata andis ta Tootsile wäikse kärbatanud õunapabula, kui see paar korda Kuslapi isa moodi köhatas ja kumardas. Kuid õunasüdamega wiskajat Tootsist siiski ei saanud, sest enne kui ta isegi aru sai, oli õun kõige südamega läinud. Selle asemel wõttis ta taskust tikutoosi wälja ja hakkas põlewaid tikka Kuslapi poole pilduma. Kuslap raputas iga tiku juures pead ja taganes weel rohkem nurga sisse. Toots oleks wist kõik oma tikud suurtüki tuleks, nagu ta oma toimetust nimetas, ära tarwitanud, kui mitte kaks suuremat poissi, Järweots ja Kesamaa, nõuks poleks wõtnud, Kuslapit nurgast wälja rebida, et waadata, mis loom ta õieti on. Toots ja Kiir olid sellega wäga nõus ja sammusid Järweotsa ja Kesamaa seljataga, nagu tagawara wägi, Kuslapi poole. Kuid enne kui kallaletungijad tema juurde said, kükitas ta järsku maha ja puges sisaliku osawusega sängi alla. „Wõtke wasta, wõtke wasta!“ karjusid tagaajajad, ja nagu komando peale algas jaht sängide all käperdawa poisikese peale. Isegi tüdrukud, kes uudishimulikult magadistoa ukse peale olid kogunud, ei jõudnud rahulisteks waatajateks jääda, waewalt ilmus Kuslapi pea kuskilt sängiserwa alt nähtawale, kui nad kohe kätega wehklema ja karjuma hakkasid. „Nää kus, nää kus! Kõsst, kussa tuled! Andke talle wasta nina, mis ta närib teisi hammastega!“ Teiste tüdrukute hulgas oli ka Teele, ja kui Arno tema poole waatas, nägi ta omaks pahameeleks, et ta niisamuti naeris kui teised, magusalt ja süütult, nagu waataks ta kassipoegade mängu pealt.<noinclude><references/></noinclude> i8srnh06mx919z2zmn0r3grc0bjffj6 102 25250 60028 2026-07-13T06:55:45Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60028 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Arnole ei meeldinud niisugune küttimine, kus tagaaetaw tolmuste sängide all ümber aeles ja pead wastu sängisambaid peksis, sugugi. Seejuures oli see poisike ju nii pisike ja mõnnetu, nii wiletsalt riides, et tal terwet kaelarättigi ei olnud. Arno astus Tõnissoni juurde, kes parajasti klassituppa tahtis minna, ja ütles talle tasa: „Lähme ütleme, mis nad tast kiusawad.“ Aga Tõnisson kehitas õlgu ja wastas kuiwal toonil: „Tulgu's wälja, mis ta seal sängi all wedeleb. Ega teda ära ei sööda.“ Selle wahe sees sai juba Kesamaa Kuslapi peast kinni haarata ja rebis teda teiste abiga sängi alt wälja. Kuslap siples kui meeletu wastu, just nagu oleks ta kartnud, et teda päewawalgel surm ootab. Ta hammustas, kriimustas, lõi jalaga ja andis isegi peaga Toomingale niisuguse wopsu wastu nina, et sellel tuli silmist wälja käis. Siis aga tõsteti ta tugewatest kätest õhku ja toodi lagedale, kus ta, kõikidest ümberpiiratud, käsist ja jalust kinni hoitud, ütlema pidi, „mispärast ta niiwiisi tegi.“ Wastuse asemel püüdis Kuslap kinnihoidjaid hammustada, kusjuures tema terawad ja lumiwalged ham- bad kahwatanud huulte wahelt nähtawale tulid. Et wang sõnagi ei wastanud ja tagaajajad ja kinnihoidjad ära tüdinesid, lepiti seega, et maaslamajale paar müsakut anti ja lahti lasti. Aga enne kui see sündis, jõudis Kiir teda ikkagi juustest natuke tutistada, kusjuures ta ise, täis põlgtust: „oh sa!“ ütles ja siis kohe teiste seljataha ära kadus. Kuslap tõusis üles, wahtis nagu wõõrastades enese ümber ja hammustas äkitselt Kesamaa kätt; jooksis siis poiste wahelt läbi eeskotta, komistas ukse lähedal wedelewa puuhalu peale, kukkus ja jäigi lamama. Wõib olla, oleks poisid teda uuesti pinnima hakanud, aga kooliõpetaja tuli juba klassi ja uus tund algas. Ainult Arno läks eeskotta, et näha, kuhu tagaaetu<noinclude><references/></noinclude> 20of0aettlfh2foyfpblkhet2wytegy 102 25251 60029 2026-07-13T06:58:29Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60029 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>hirmuga jooksis. Teda pikali maas nähes, kohkus ta ära ja kumardas ta üle. Ta kuulis küll, kuidas keegi koolitoa ukse tasa lahti tegi, tema seljataha seisma jäi ja sosistas: „Ära mine tema ligi, tule kaugemale!“ aga ta ei pannud seda tähelegi. Hirmuga nägi ta, kuidas Kuslap puuhalu küljest hammastega tohikut kiskus, kuna tema pisike keha kas külma wõi wiha pärast wärises. Arno püüdis teda üles aidata ja küsis parajasti, kas ta kõwasti haiget saanud, kui ta oma parema pöidla kui kruupingi wahel tundis olewat. Ta karjatas hirmuja walu pärast ja lõi, ilma et ta isegi oleks teadnud, mis ta tegi, maaslamajale pahema käega näkku. Seega peastis ta oma sõrme wabaks, aga nägi ka ühtlasi, kuidas Kuslapi ninast tume werejuga puuhalu peale nirises. Nagu haawatud metsloom oli see wäike poisike maasja wahtis tigedate silmade ja kahwatanud näoga Arnole otsa, nagu oleks see tema suur waenlane. Ta oli tolmune, werine, kakenud riides, pisike nagu ussike põrmus, ja Arnol käis külm wärin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellegi pärast oli. Ometi unustas ta oma pöidla jalamaid ära, wiha ja wastik tundmus selle räpase mardika wastu kadus ja andis kaastundmusele maad. Siis kumardas keegi tema kõrwa juurde ja sosistas jälle: „Mine ära klassi, küll ma ta sisse toon.“ See oli Jaan Imelik. Naeratades, nagu ikka, seisis ta seal, ja tema pilk andis Arnole mõista, et selle juuresolek seal midagi ei aitanud, et kui juba keegi Kuslapist jagu saab, siis tema, Imelik, see on. Arno läks klassi ja warjas hoolega oma pöialt. Jaan Imelik aga wõttis nurdast puuhalu, pani püsti, istus sinna peale ja hakkas Kuslapiga tasa, pool lauldes rääkima, kusjuures ta oma pea käte wahele wõttis ja küünarnukid põlwede peale toetas. „Ma ei tea, kas ma seda juttu sulle olen rääkinud, wõi ei ole,“ algas ta, „see on küll peris<noinclude><references/></noinclude> t1g8l36yjvnao73i8b17szm2jmzhrgu 102 25252 60030 2026-07-13T07:00:56Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60030 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kena, kuda mõni poiss nii terase wastusega on; kohe, kui mõtlema hakka, siis mitte ei tia, kust nad niisukesed wastused wälja wõtawad. Mina selle poisi asemel põleks mitte kedagi wastata tiadnud, aga nää, teine ütleb nii toredasti, et kõik naerma hakkawad, et isegi kooliõpetaja naerma hakkab ja... Ja no mis poisil siis enam wiga, kui kooliõpetaja juba naerab. Siis on ikke, nagu öeldakse, saun mööda. Mina ei tia, kas ma sulle s' seda juttu põle rääkind?“ „Misukest?“ kostis põrandalt, waewalt kuuldawalt. „Misukest, noh...“ wastas Imelik. „Kuda ma sulle seda s” nüüd rääkima hakkan, kui sa pikali maas oled. Suwel heinamaal ollakse pikalija kõhuldatakse päewa paistel, aga siin külmas ja porises eeskojas seistakse püsti, ehk istutakse wähemalt, nagu mina. Waata, kui sa pärast järele mõtled, sa saad siis isegi aru, et see ilus ei ole, kui nii pikali ollakse, justku joodik kõrtsi trepi peal. Eks ole?“ Kuslap tõstis pea natuke ülespoole, tegi nagu kuulataks ta midagi õige teraselt, wahtis silmi pilgutamata ühte kohta ja waikis. „Kas sul taskurätti on?“ küsis Imelik iwakese aja pärast. Kuslap tõmbas taskust suure, punaste lilledega rätiku wälja, pühkis enne silmi, siis nina, ja hakkas peenikeste, kahwatanud, peaaegu läbipaistwate sõrmedega rätti kramplikult nutsakusse mässima. Näitas, nagu oleks ta uimastusest üles ärkanud ja aimaks alles nüüd, mis tema ümber sünnib. Seltsiline waatas talle küsiwalt naeratades otsa ja jatkas laisalt ja pool lauldes oma endist juttu. „Aga mine tia,“ ütles ta, „kas oligi niisukest koolipoissi ülepea olemas, kes nii teraselt wastas, wõib olla, mõtles aga keegi selle wastuse wälja ja s' nüüd, kus ta inimeste kätte laiali läks, et nüüd s' on poiss niiwiisi ütelnud. On ju niisukesi {{psa|nupu|nupumehi}}<noinclude><references/></noinclude> qlklkrq2hi4d6g6bv0co94s6ebczc5y 102 25253 60031 2026-07-13T07:03:28Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60031 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|mehi|nupumehi}} küll, kes muud ei teegi, kui mõtlewad aga kõiksugu naljakaid küsimisi ja kostmisi wälja. Mitte ei mäleta, kas ma olen sulle seda lugu juba rääkinud wõi ei.“ „Misuke see ons'?“ küsis Kuslap, tõusis järsku istukile ja jäi Imelikule kärsitult otsa wahtima. Aga nähtawasti ei olnud küsitawal wastusega kiiret, ta silmitses nüüd oma korda teise nägu ja wastas manitsewal toonil: „Sa tee õige see rätik omal kaewu juures märjaks ja pühi siis, muidu ei lähe nägu werest puhtaks.“ Nad läksid mõlemad kaewule. Imelik tegi seal punaselillelise räti märjaks ja pühkis Kuslapi nägu. Kuslap seisis tema ees, nagu lapsed ema ees seisawad, kui see nende ninasid harib. Alles siis, kui nad kaewu juurest tagasi tulid, pani Imelik Kuslapile käe õla peale, wõttis korraga määratu pikad sammud, kuna ta iga sammu juures peaga sügawalt noogutas, nagu oleks ta neid lugenud, ja jutustas: „Waata, ükskord jäänd poiss kooli hiljaks. Koolmeister kohe, et: kus sa olid? Poiss, et: kaugelt on tulla ja libe tee on, nii et astu ikke üks samm edasi, kaks tagasi. Koolmeister selle peale, et: kuda sa siis ülepea siia said, kui sa ühe sammu edasi said ja kaks tagasi läksid? Eks ma pöörand otsa ümber, akand kodupoole minema, wastand poiss.“ „Seda ma arwasin,“ wastas Kuslap. „Mis sa arwasid?“ „Noh, et ta tagasi pidi minema. Kui ta ühe sammu edasi sai, kaks tagasi läks, siis ta pidi ju —“ Kuslap wahtis maha, pilgutas ruttu silmi ja näis mõttes rehkendawat. „Ja ja, aga tema tegi ju nalja, et oma nahka päästa. Ega, kessi siis nii läheb, olgu tee misuke tahes, kas wõi klaasist.“<noinclude><references/></noinclude> h8o2yciw2k6s5cv9ybvfwjqagdwe0n6 102 25254 60032 2026-07-13T07:12:06Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60032 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Ka lõunaaeg, mille peale Arno niipalju lootust oli pannud, läks mööda, ilma et ta Teelega kõnelda oleks saanud. Kohe pärast lõunasööki tõi Imelik Tootsi tungiwal soowil oma kandle wälja ja hakkas mängima. Toots oli waheajal oma saatusega juba ära leppinud ja näis oma kinniseotud pöidlaga rohkem uhkustawat, kui walu käes kannatawat; ainult siis, kui temale seda meelde tuletati, wiibutas ta kätt õhus ja puhkus õrnalt haige koha peale, kusjuures ta kannataja näoga kaaslaste poole waatas. Poisid kogusid tiheda ringina muusikamehe ümber kokku ja ootasid põnewusega mängu algust, läbisegamini neid mängutükka nimetades, mis kellegile kõige rohkem meeldis. Natuke eemal seisid tüdrukud, sosistasid üksteisele kõrwa sisse ja käsksid „reilendrit“ mängida. Kuslap istus wagusi oma koha peal ja seadis raamatute kaantele hoolega paberit ümber, aeg-ajalt wihaseid pilkusi teiste poole heites. Arno seisis akna juures ja waatas kärsitult kord mängija, kord Teele poole, kes täna palju elawam oli, kui harilikult, aga temast nähtawasti wäljagi ei teinud. Imelik seadis kandle joonde, waatas korra ümberseisjatele otsa, nagu küsides, mis ta siis õige pidi mängima, köhatas ja hakkas, kes teab kas n'd tõesti kellegi soowil, wõi omast peast, „reilendrit“ mängima. Sumin koolitoas waikis ja kõik kuulasid huwitusega, ainult mõni harw lõi jalaga takti ja püüdis kaasa wilistada. Arno imestas, kuidas muidu niisugune wedel poiss, nagu see Imelik oli, nii toredasti mängida wõis ja kuidas tema suured, laisad sõrmed nüüd nii wirgalt ja osawalt üle keelte libisesid, et lust oli waadata. Mida rohkem ta kuulas, seda enam meeldis talle teise mäng, ja warsti unustas ta selle juures Teelegi ära. Ta mõtles, kui ilus oleks, kui tema juba nii hästi mõistaks wiiulit mängida, kui teine kannelt; aga wiiuliga ei olnud asi sugugi nii lihtne, kui ta ennemalt oli arwanud.<noinclude><references/></noinclude> ej0wao5h9zoz3aah67ccg6y3qgdek2t 102 25255 60033 2026-07-13T07:13:53Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60033 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Kannel pidi wist küll palju kergem ära õppida olema, ei wõinud ju olla, et Imelik oma kandle kallal kunagi niipalju waewa oleks näinud, kui tema wiiulit harjutades. Poiss, kes õieti käiagi ei wiitsinud, kes oma pikki jalgu nagu koote järel wedas, ei wõinud ometi niisuguse tööga toime saanud olla, nagu tema, Arno, end teadis jõuludest saadik teinud olewat. Segane tundmus sai Arno üle wõimust, midagi kadeduse sarnast Imeliku wastu tärkas temas elule ja üks sisemine hääl ütles, et see poiss, kõige oma laiskuse ja hooletuse peale waatamata, temale kuskil ja kunagi tülinaks saab. Aga see kõik ei aitanud — kannelt mängis ta suurepäraselt. Isegi Toots kuulas esiti rahulikult, ja kui ta tõesti kurjast waimust waewatud oli, nagu köster wahel ütelda armastas, siis oli küll ainult mäng, mis tema sees pesitawat Beltsebubi iwakeseks ajaks rahustas, nagu kord Taaweti kandle heli Sauli kurjawaimu aeg-ajalt mõtlema pani. Aga, nagu näha, ei armasta Beltsebubid pikka waikust. Meie teame piibliloost, et kuningas Saul keset mängu Taawetit piigi otsa tahtis torgata. Aga mine tea, nemad põrgulised, need Beltsebubid ikka, on ühed sugulased kõik ja meil ei ole mingit punkti, mis tõendaks, et Sauli kuriwaim üks Tootsi kurjawaimu esiisadest ei olnud; suguluse poolt aga räägiwad nende ühesugused teod. Toots ei tahtnud küll järsku kedagi pussitama hakata, aga kõik rahutuse tundemärgid, nagu küünte närimine ja istekoha sagedane wahetus, lasksid märgata, et uss tema sees mitte surnud ei olnud, waid uhkelt pead tõstis. Tema rõugearmilisele näole tekkisid punased plekid, nagu oleks ta korraga leetrid saanud, silmad läksid suureks, nina sõõrmed laiali, kuna suu ümber pool naeru, pool ehmatuse ja hirmu wõru ilmus. Järsku kahmas ta pisikese Lesta ümbert kinni ja kutsus teda tantsima, kusjuures ta teist wäewõimuga pingist wälja rebis. Lesta tõrkus kõigest omast wäiksest jõust wastu ja karjus nutuse häälega:<noinclude><references/></noinclude> mjdqdvjlkspxj2gpk0jqczhz27hnqse 102 25256 60034 2026-07-13T07:16:22Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60034 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Mina ei tule, mina ei tule!“ Tema õnneks astus Toots rabelemisega Kiirele konnasilma peale, millele kohe hele kisa ja siunamine järgnesid, nii et Tootsi tähelepanek osalt muu asja peale pöördus, sest, oli Kiir muidu mis ta oli, aga tema kisa ja tänitamist pidi igatahes arwesse wõtma; kõige hullem oli alati see, et ta kaebama tikkus. Ja seda põlgas Toots wäga, iseäranis siis, kui tema üks kaebealustest oli. Tal jäi ainult üks käsi Lesta kinnihoidmiseks üle, kuna ta teisega Kiire trööstimisel kohaseid liigutusi tegi. Tema trööstimise töö algas peaaegu alati ühe ja sama sõnaga peale, ja nimelt: „Narr, ega mina süüdi ei ole...“ millele pikk seletus järgnes, kus ära näidati, et kõik maailm süüdi oli, ainult tema mitte. Kiirele õpetas ta peale selle weel konnasilma rohtu: wõtku pärast piksewihma auklise kiwi peale kogunud wett, määrigu jalgu, küll siis konnasilmad kaduda jalamaid, nagu poleks neid kunagi olnud. Kui Kiir küsis, et kust ta talwel piksewihma pidi wõtma, siis arwas Toots, et kaugel see suwigi enam ära ei ole, et jõulust kuus nädalat Küünlapäewa, Küünlast kolm Wastlapäewa, Wastlast nädal Palwepäewa, Palwest kolm Maarjapäewa, Maarjast neli Jüripäewa, aga peale Jüripäewa wõida iga päew pikne tulla nii mis särtsub. Päewade ja nädalate wäljarehkendamisega unustas aga waene mehike oma ohwri ära ja laskis käe, millega ta Lestat kinni hoidis, natuke lõdwemale. Ja sellest oli küll. Nagu linnuke lahti unustatud puurist wälja lendab, nii lipsatas wäike Lesta oma tantsuhimulise piinaja käest minema. Toots oli weel parajasti täies seletamise hoos konnasilmade üle, ja nähtawasti ei teinud talle põgeneja tagaajamine kuigi suurt lõbu, mille pärast ta siis ainult seega leppis, et ta korra jooksiku järele kahmas, kohe aga Kiire poole tagasi pööris ja edasi patras. Näitas, nagu ei oleks sel päewal tantsust suuremat midagi wälja tulla<noinclude><references/></noinclude> 9mtbxnyn089ppmlfrj39l7azi9nnjx9 102 25257 60035 2026-07-13T07:18:31Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60035 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>tahtnud, aga, nagu öeldud, oli Tootsil kiusaja omast käest ja see juba jonni enne ei jäta, kui ta midagi ära on teinud, mis tegemata peaks jääma. Nagu arwata wõis, tüütas ka jutt konnasilmadest Kentuki Lõwi warsti ära ja pea nägid kõik koosolejad omaks imestuseks, kuidas Toots salaliku muigamisega tüdrukute poole sammus, Teele ees kentsaka kumarduse tegi ja teda tantsima „palus.“ Siis waatas ta poiste poole tagasi ja hõikas Imelikule walju häälega: „Lase nüüd ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima!“ Kõik hakkasid suure häälega naerma. Teele oli, oma kõwa pea peale waatamata, üks targematest tüdrukutest, mida ta ka aeg-ajalt mõista andis, mis aga teistele sugugi ei meeldinud, nii et nüüd kõikidel wäga hea meel oli, et Toots temale kõikide silma all niisuguse pussi mängis. Tüdruk läks häbi pärast tulipunaseks, pomises Tootsile paar ähwarduse sõna ja püüdis teiste seljataha warju pugeda, aga enne kui see sündida jõudis, tabas Toots tema käest kinni ja kiskus teda üleüldise naerulagina all pingist wälja kooliõpetaja kantsli poole, mis talle ka seda kergemini korda läks, et keegi tüdrukutest Teelele appi ei tulnud, ennem teda weel tagant tõukas. Arno kahwatas wiha pärast ära ja oleks kohe Tootsi kallale tormanud, aga ta sai aru, et see asja weel piinlikumaks muudaks, seda enam, et Toots temast jõu poolest palju tugewam oli. Juba keerles Toots Teelega metsikus ringis, kusjuures ta Teelet rohkem järele lohistas, kui see ise tantsis. Imelik sattus korraga ütlemata heasse tujusse, tema lai, heasüdameline nägu wenis weel laiemaks ja näis pisut hiilgawat, kuna sõrmed kahekordse osawusega keelte peal liikusid, ehk küll mängija wähem mänguriista, kui tantsijaid wahtis: üks pilk iga tuuri algusel keelte peale, järsk nõksak peaga, sellest oli küllalt, et seda kiirema ja suurema hooga edasi mängida.<noinclude><references/></noinclude> 7p7ztg1rorwou4kqrow9r4bm71hkrtd 102 25258 60036 2026-07-13T07:21:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60036 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Hoogu oli ka tarwis, kogu klassi naerust ja kilkamisest üle mängida ei olnud kerge asi. Tantsijad lähenesid ringiga waheuksele, mis klassi ja köstri kirjutustuba ühendas. Arno tuli paar sammu akna juurest eemale, kindla nõuga Teelele siiski appi minna, sest lootust, et Toots ise pöörasele tantsule lõpu teeks, ei näitanud olewat; nägi ta ju, et tema mehisust ja naljaandi imestati, mispärast ei pidanud see teda iga minutiga rohkem sütitama. Selsamal silmapilgul awanes wahetoa uks. Toots komistas millegi wastu, kukkus, Teelet enesega ühes tõmmates, wahetuppa, ja põrkas täie hooga mingi raske asja wastu, mis, müdina järele otsustades, tasakaalu kaotas ja ühes tantsijatega pikali kukkus. Need, kes selle sündmuse ajal uksele lähemal olid, kõnelesid pärast, nad ei olla esiti peale kukkumist waheukse all muud midagi näinud, kui lõpmata hulka siplewaid jalgu. Kära ja kandlemäng jäid korraga wait, sest igaüks teadis, et nüüd midagi sündis, mis sündima ei oleks pidanud; et õhk paks oli ja et äike lähenes. See oli waikus enne tormi. Siis hakkas kõrwal toas midagi, wist seesama asi, mis Toots kukkudes ümber tõukas, ähkima, puhkima ja sõnu ütlema, mis poistele kananaha ihu peale ajasid. Kõik said aru, et ümbertõugatud raske asi, muu ei olnud, kui köster ise. Tõusis wäike segadus, sest igaüks tahtis terwe nahaga oma kohale peaseda. Kiir unustas jalamaid oma konnasilma, mis alles paar minutit tagasi just kui tuld wälja ajas, nagu ta teistele kaebas, ja jooksis, kohkumisega ära unustades kus ta koht oli, Kesamaale miürtsti wastu rindu. Imelik kadus kandlega üle pinkide hüpates magadistuppa nii ruttu ära, nagu seda temalt waewalt uskuda oleks wõinud, ja tüdrukute pool kärises midagi, mis küll sellest wõis tulla, et keegi neist suure rüsinaga oma seeliku lõhki rebestas. Ja siis, kui kõik juba enam-wähem korras oli, sai klass järgmist pilti näha:<noinclude><references/></noinclude> gjvch5hv1pw3ywlwk3pjr8io9qibfeu 102 25259 60037 2026-07-13T07:24:22Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60037 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Toots, koledasti kohkunud näoga, juuksed sarwis, silmad imelikult aukuwajunud, suur punane muhk kulmu peal, jooksis wahetoast wälja ja jäi kooliõpetaja kantsli juurde silmapilguks seisatama. Ta tuletas tagaaetawat metslooma meelde, kes, metsast wälja lagedale jookstes, silmapilguks seisatab, et waadata, kuhu poole parem põgeneda oleks. Aga, nagu öeldud, kestis kahklemine ainult ühe silmapilgu, järgmisel lendas Toots juba, lõõtsutades ja käsa rinna peal hoides, eeskotta, ust enese järel nii kõwasti kinni wirutades, et koolitoa seinad wärisesid. Ja oli ka aeg: wahetoa ukse peale ilmus järsku pambuse pilliroost kepp ja selle järele köster, taskurätikuga nägu pühkides, manades ja sajatades. Tema järel, salk sasis juukseid silmade peal, tuli Teele. Ehk wiimane küll waljusti nuuksus ja ainult omast hädast ja häbist näis läbitungitud olewat, ei unustanud ta siiski rabelemisega lahti arenenud jakiesist hoolega warjamast. Köster pööris tema poole ja käratas: „Mispärast see Toots sind rebis?“ „Tantsima kutsus.“ „Ahah!“ Ja uuesti klassi poole pöördes ja kepiga waljusti wastu põrandat kompsides küsis ta: „Kuhu läks Toots?“ Kiir tähendas eeskoja poole. Köster käskis Teelel pinki istuda ja astus järsul sammul eeskotta. Klassis oli haua waikus, ainult Teele nuuksumine ja tema kooliõdede kahjurõõmus kihistamine segas rahu. Wäljast kuuldusid mitmesugused hääled, mis, kord kaugemale minnes, kord lähemale tulles, aeg-ajalt hoopis ära kadusid. Kusagil kaugel taoti rauda, kõlks, kõlks, kõlks ... Imelik ilmus naeratades magadistoa uksele ja puges, peale selle kui ta küsimise peale „kas ära läks?“ jaatawa wastuse oli saanud, tasahiljukesi oma kohale. Kõikide meeleolu oli rõhutud, tüdrukud jäid {{psa|aega|aegapidi}}<noinclude><references/></noinclude> hjm0i298croftl4ydcxf7g019ncf3ky 102 25260 60038 2026-07-13T07:27:36Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk2"/>{{psl|pidi|aegapidi}} wait, ja kui mõni kõwemini kõnelema hakkas, siis tehti kohe ‚tsst‘ ja kuulatati teraselt. Hirm rõhus kõikide rinda ja ei lasknud wabalt hingata. Arnole näitas, nagu oleks see kõik unes sündinud. Seal, keset waikust, kostis eeskojast tasane kõbin ja ukse wahele ilmus üks walkjas-kollakate juustega pea. See pea waatas koolitoas enne hoolega ringi, ilmus siis kehaga ühendatult klassituppa ja hakkas, ehk küll wee... 60038 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk2"/>{{psl|pidi|aegapidi}} wait, ja kui mõni kõwemini kõnelema hakkas, siis tehti kohe ‚tsst‘ ja kuulatati teraselt. Hirm rõhus kõikide rinda ja ei lasknud wabalt hingata. Arnole näitas, nagu oleks see kõik unes sündinud. Seal, keset waikust, kostis eeskojast tasane kõbin ja ukse wahele ilmus üks walkjas-kollakate juustega pea. See pea waatas koolitoas enne hoolega ringi, ilmus siis kehaga ühendatult klassituppa ja hakkas, ehk küll weel hirmu jäljed selgesti näol, seletama: „Sa tuline kuramus, kui ma läksin kõmmdi wastu köstert, köstril pealmine mokk lõhki nagu jänesel, minul muhk peas, justku sarw kuriwaim, ja s' oh sa Jumal, kui ta läks eeskojast läbi, mind taga ajama, nagu pisuhänd, ise ikke: seisskärr ja seisskärr — Mis see tähendab, seisskärr? Mina olin sahwris ja wahtisin ukse wahelt. Sa Jumal, küll ta läks! Ta arwas, et ma kodupoole jooksin, aga wõta näpust, ega ma loll ei ole! Ma redutan siin niisama, seni kui Laur tuleb, ega see mul hinge ikke ei lase wälja wõtta. Ja asjalugu on ka nii, et mine kodu, wiimati Julk-Jüri ei lasegi enam tagasi tulla.“ Eeskojast kostsid rasked sammud, Toots jäi järsku wait ja, abiotsiwat pilku enese ümber wisates, puges ta ruttu pingi alla, kuna ta Toomingale, kes selle koha peal istus, sosistas: „Lase ma lähen, lase ma lähen!“ Waewalt oli Toots enese ära peita suutnud, kui köster sisse astus. Mis siis sündis, seda saame järgmises pildikeses näha. <section end="ptk2"/> <section begin="ptk3"/>IL. Heakene küll, nõnda siis, kui köster sisse astus, oli Toots juba pingi all. Aga oh häda, oleks ta sealgi, nii wiletsas seisukorras kui ta ka oli, rahule jäänud! <section end="ptk3"/><noinclude><references/></noinclude> iw8q4ijtlptlb1v0x16i0dtbmym659d 60040 60038 2026-07-13T07:36:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60040 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk2"/>{{psl|pidi|aegapidi}} wait, ja kui mõni kõwemini kõnelema hakkas, siis tehti kohe ‚tsst‘ ja kuulatati teraselt. Hirm rõhus kõikide rinda ja ei lasknud wabalt hingata. Arnole näitas, nagu oleks see kõik unes sündinud. Seal, keset waikust, kostis eeskojast tasane kõbin ja ukse wahele ilmus üks walkjas-kollakate juustega pea. See pea waatas koolitoas enne hoolega ringi, ilmus siis kehaga ühendatult klassituppa ja hakkas, ehk küll weel hirmu jäljed selgesti näol, seletama: „Sa tuline kuramus, kui ma läksin kõmmdi wastu köstert, köstril pealmine mokk lõhki nagu jänesel, minul muhk peas, justku sarw kuriwaim, ja s' oh sa Jumal, kui ta läks eeskojast läbi, mind taga ajama, nagu pisuhänd, ise ikke: seisskärr ja seisskärr — Mis see tähendab, seisskärr? Mina olin sahwris ja wahtisin ukse wahelt. Sa Jumal, küll ta läks! Ta arwas, et ma kodupoole jooksin, aga wõta näpust, ega ma loll ei ole! Ma redutan siin niisama, seni kui Laur tuleb, ega see mul hinge ikke ei lase wälja wõtta. Ja asjalugu on ka nii, et mine kodu, wiimati Julk-Jüri ei lasegi enam tagasi tulla.“ Eeskojast kostsid rasked sammud, Toots jäi järsku wait ja, abiotsiwat pilku enese ümber wisates, puges ta ruttu pingi alla, kuna ta Toomingale, kes selle koha peal istus, sosistas: „Lase ma lähen, lase ma lähen!“ Waewalt oli Toots enese ära peita suutnud, kui köster sisse astus. Mis siis sündis, seda saame järgmises pildikeses näha. <section end="ptk2"/> <section begin="ptk3"/>{{keskel|{{suurem|III.}}}} Heakene küll, nõnda siis, kui köster sisse astus, oli Toots juba pingi all. Aga oh häda, oleks ta sealgi, nii wiletsas seisukorras kui ta ka oli, rahule jäänud! <section end="ptk3"/><noinclude><references/></noinclude> dsd5izkkjjxhjtjos2dgu6idwz5ozq2 0 25261 60039 2026-07-13T07:29:13Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../I|I]] | järgmine=[[../III|III]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=14 fromsection=ptk2 to=27 tosection=ptk2 />' 60039 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../I|I]] | järgmine=[[../III|III]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=14 fromsection=ptk2 to=27 tosection=ptk2 /> 9wj821qhbf7yazivja95bhpny6g7scq 102 25262 60041 2026-07-13T07:40:10Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60041 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> „Kas teda s' siin ei ole?“ küsis köster. Kõik waikisid. Aga silmapilk oli Tootsile siiski kole hädaohtlik. Kui kergesti wõis keegi — nojah, seal ta oligi, Kiir köhatas juba ... Tootsil käis palaw hoog üle keha, kõik näis kadunud olewat, aga siiski sai ta aega enesele mõttes küsimist ette panna, missugusel kombel ta õige selle Kiire pidi ära tapma. See põrguline oli otse wäljakannatamata, oma alaliste kaebamistega! Aga õigel ajal ja õigele kohale antud tubli mütsak Tõnissoni poolt awaldas Kiire peale niipalju mõju, etta teist wälja anda ei julgenud. Selle asemel kiskus ta suu inetult pänni ja oleks wist suure häälega töinama hakanud, nii et risti ja põiki küsimiste peale põgeneja ikkagi kätte oleks saadud, kui Tõnisson müksakule weel ähwardust juurde poleks lisanud. „Me wiime su jõkke, Kiir, kui sa häält teed!“ ütles ta tasa, aga siiski nii kindlalt, et teine kartma hakkas, et ütleja oma lubamise tõesti täide saadab. See Tõnisson ei mõistnud ülepea palju nalja ja peale selle tuli Kiirel weel millegi pärast järsku meelde, missuguse wahwusega ähwardaja sügisel kirikumõisa poiste wastu oli wõidelnud. Ta neelas, neelas, pilgutas silmi ja sai nutust wõitu. „No mis on siis,“ käratas köster uuesti, „kas ma saan wastust, wõi ei? Ma kõnelen teiega, ega ma ahjuga ei räägi!“ Waikus. Külap oleks mõnigi hirmuga Tootsi peidukoha üles annud, külap sügeles mõnelgi keel, kas wõi juba sellepärast, et end köstri silmis heaks teha, aga kardeti mõnda suuremat poissi, kes niisuguseid asju hästi ei sallinud ja pärast wäga kergesti naha peale wõisid käia. Tüdrukute hulgast oli Teele muidugi kõige kardetawam, juba kättemaksmise himus wõis ta Tootsi peale kaebada, ja kesteab, kas ta olekski seda tege- mata jätnud, kui teised tüdrukud, kes käesolewal silmapilgul lausa Tootsi poole hoidsid, teda {{psa|keela|keelanud}}<noinclude><references/></noinclude> 4u4xicl53pmzwztzi241hyknhgc563k 102 25263 60042 2026-07-13T07:45:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60042 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|nud|keelanud}} ei oleks. Toots ise, wäga haledas seisukorras, Toominga jalgade juures pingi all maas, mõtles nii: „Kui Kiir wastu peab, siis on kõik hästi, ega teised juba naljalt ütlema ei hakka. Wast Tiuks... see Kuslap... Sellel wõib minu peale ka süda täis olla, et ma teda tuletikkudega loopisin. Siis wõibju ka linalakk (ta arwas Teelet) plärama hakata, aga mine tea...“ Ja sõrme nukiga nina sügades, arutas ta edasi: „Ei ole ikke hea, kuramus, kui mõnele nii liiga pinna peale käi, näe, nagu nüüd praegu, wõib niisugune wihamees kogu asja nurja ajada. Ja kui nüüd köha wõi aewastus tuleb, mis siis?“ Nüüd aga katkes järsku seegi lühike mõttelõng ja uus kuum hoog käis üle tema keha, ta kuulatas nii teraselt, nagu oleks tema asemel ainult suur kõrw pingi all olnud. Köster kaotas kannatuse, mis juba isegi lõpukorral oli, hoopis ära ja otsustas kõige õigemat teed käia, mis niisugusel korral pea alati sihile wiib. Ta wõttis wäikese Lesta õlast kinni, raputas teda ja küsis. „Ütle, kus on Toots?“ „No nüüd on kõik otsas, see on kah minu peale wihane!“ arwas Toots ja pistis erutuse pärast sõrme suhu. Aga seal hakkas Lesta kogelema, kogelema ja rääkis siis ootamatult naljaka, wanamehe häälega, et tema ei tia-ee, et tema olnd magamise toas-ee ja ikka nii edasi, nagu putru ja kapsaid segamini, mida isegi, nagu öeldakse, köster ei seletanud. „Küll waletab juudas,“ rõõmustas Toots ja tõmbas hinge tagasi. „Mis nüüd wiga, nüüd ole siin nagu wana Jumala seljataga, ja kui Laur tuleb, siis kaswa nagu kuusk maa seest üles, ega siis asi enam nii hull ei ole, wähemalt külge ei julge wa” Julk-Jüri siis ikke tulla, marastab, mis ta marastab.“ See mõte rahustas teda wäga, ja jalamaid hädaohtu unustades, mis weel praegugi tema pea kohal hõljus, {{psa|wõt|wõttis}}<noinclude><references/></noinclude> 3zlp09nmii9ej0etdea7x3ibjisw9r8 102 25264 60043 2026-07-13T07:48:19Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60043 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|tis|võttis}} ta taskust noa ja hakkas Toominga saapa taldu lõikuma. „Mis sa teed!“ sosistas Toomingas ja tõmbas jala kohkunult ära. „Toomingat koorin!“ wastati pingi alt, ja ühtlasi kostis sealtsamast hääl, nagu oleks seal mõni wäike mootor käima hakanud. Pup-pup-pup, naeris Toots. Aga see oli tema wiimane naer sel lõuna ajal. Köstri silmist ei läinud Toominga saladusline jutuajamine pingialusega mitte mööda, ja küürutades ja kükitades, et pinkide alla parem näha oleks, puutus tema pilk korraga Tootsi omaga kokku. „Ahhaa, seal sa mul oled!“ Üks suur ja üks wäike, see on Toomingas ja Lesta, aeti nurka, kogu klass pandi püsti seisma ja Tootsil kästi pingi alt jalamaid wälja tulla, ehk... Edasi ei öeldud, aga et see midagi õige hirmsat oli, selle juures ei kahelnud keegi. Tootsil oli wäga hästi meeles, kuidas Kuslap, minewal wahetunnil, umbes samas seisukorras, end hulga tagaajajate eest kaua aega warjata jõudis; ta otsustas nüüd sama metodi järele talitada, igatahes wäljatulekuga mitte rutata. Aga pambuse pilliroost kepile ei meeldinud niisugune wiiwitus sugugi, ta tonksis kärsitult wastu põrandat, wehkles õhus ja kolistas pinkide all ümber, nagu otsiks ta midagi. Seejuures ei suutnud seegi tema ettewõtlikkust takistada, et ta mitu tindipotti ümber ajas, köstri käed tindiga määris ja ettewaatamata liigutusega akna ruutu puruks lõi. Kuid merede põhja wajunud laewad ja warandused tuuakse päewawalgele, miks ei olnud siis wõimalik Tootsi kätte saada, kes ju mitte laew ega warandus ei olnud ja ka meresügawuses ei wiibinud: ühel õnnetul silmapilgul, mil Toots oma jala wähe pikemale wälja sirutas, kui õigus, rabas köster sellest kinni ja rebis ta pingi alt wälja. Umbes kümme minutit hiljem näeme klassitoas uut pilti. Toots seisab ahju kõrwal, kehitab ühtelugu<noinclude><references/></noinclude> 3i0mamutox6bq7s6gtffh6qst5cwevh 102 25265 60044 2026-07-13T07:51:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk3"/>õlgu, kusjuures ta pea ettepoole wälja sirutab ja aeg-ajalt wastu ahjunurka selga sügab. Kõigist tema liigutustest on näha, et asi tema seljaga kõigiti korras ei ole. Poisid ja tüdrukud istuwad endist wiisi pinkides, aga juba rõõmsamate nägudega, ja endise piinliku waikuse asemel walitseb klassis elaw sumin. „Kes põrgu sind käskis sahwrist ära tulla?“ küsib Järweots. „Kui sa kord seal olid, siis jäänd ka sinna, kuni köster är...' 60044 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk3"/>õlgu, kusjuures ta pea ettepoole wälja sirutab ja aeg-ajalt wastu ahjunurka selga sügab. Kõigist tema liigutustest on näha, et asi tema seljaga kõigiti korras ei ole. Poisid ja tüdrukud istuwad endist wiisi pinkides, aga juba rõõmsamate nägudega, ja endise piinliku waikuse asemel walitseb klassis elaw sumin. „Kes põrgu sind käskis sahwrist ära tulla?“ küsib Järweots. „Kui sa kord seal olid, siis jäänd ka sinna, kuni köster ära läheb.“ „Jah, igaw hakkas, mis ma seal pidin tegema,“ wastab Toots. „No, siis olnd ometi laua allgi wait. Kuriwaim, hakkab noaga minu saabast lõikuma,“ pahandab Toomingas. „Nüüd weel mina süüdi, et sind oma pingi all warjasin.“ „Ei noh,“ kaitseb Toots end, „ega ma s' pealisnahka ei lõikunud, ma talla serwast natuke kraapisin.“ Ja siis seletab keegi naljahammas kaunis kõwasti, et kõik kuulewad: „Noh, seal on nüüd, Kiir ütleb, et talwel pikset ei ole. Oli ju pikne, ja oleks nüüd niipalju wihmatilku sadanud, kui wälkusid Tootsi selga, siis oleks mitte ainult Kiir, waid terwe klass oma konnasilmi arstida wõinud.“ „No mina juba nutma ei hakka,“ wastab Toots ahju juurest, kes teise mõistukõnest wäga hästi aru saab. „Aga tont seda teab,“ seletab ta edasi, „täna on niisugune ull päew, ühtelugu weab wiltu: nüüd on mul peial katki, wõmm otsa ees ja — ja —“ Ta waikib järsku, kehitab õlgu ja sügab ahjunurgaga wastu selga. Aga wahel on waikimine ka rääkimine. <section end="ptk3"/> <section begin="ptk4"/>IV. Niisugustel oludel ja niisuguste suurte sündmuste ajajärgul oli Arnol muidugi wõimata Teelega kõnelda. <section end="ptk4"/><noinclude><references/></noinclude> 9crc22b0tn3hp5rgl5cxuz1cxm52eba 60046 60044 2026-07-13T07:53:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60046 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk3"/>õlgu, kusjuures ta pea ettepoole wälja sirutab ja aeg-ajalt wastu ahjunurka selga sügab. Kõigist tema liigutustest on näha, et asi tema seljaga kõigiti korras ei ole. Poisid ja tüdrukud istuwad endist wiisi pinkides, aga juba rõõmsamate nägudega, ja endise piinliku waikuse asemel walitseb klassis elaw sumin. „Kes põrgu sind käskis sahwrist ära tulla?“ küsib Järweots. „Kui sa kord seal olid, siis jäänd ka sinna, kuni köster ära läheb.“ „Jah, igaw hakkas, mis ma seal pidin tegema,“ wastab Toots. „No, siis olnd ometi laua allgi wait. Kuriwaim, hakkab noaga minu saabast lõikuma,“ pahandab Toomingas. „Nüüd weel mina süüdi, et sind oma pingi all warjasin.“ „Ei noh,“ kaitseb Toots end, „ega ma s' pealisnahka ei lõikunud, ma talla serwast natuke kraapisin.“ Ja siis seletab keegi naljahammas kaunis kõwasti, et kõik kuulewad: „Noh, seal on nüüd, Kiir ütleb, et talwel pikset ei ole. Oli ju pikne, ja oleks nüüd niipalju wihmatilku sadanud, kui wälkusid Tootsi selga, siis oleks mitte ainult Kiir, waid terwe klass oma konnasilmi arstida wõinud.“ „No mina juba nutma ei hakka,“ wastab Toots ahju juurest, kes teise mõistukõnest wäga hästi aru saab. „Aga tont seda teab,“ seletab ta edasi, „täna on niisugune ull päew, ühtelugu weab wiltu: nüüd on mul peial katki, wõmm otsa ees ja — ja —“ Ta waikib järsku, kehitab õlgu ja sügab ahjunurgaga wastu selga. Aga wahel on waikimine ka rääkimine. <section end="ptk3"/> <section begin="ptk4"/>{{keskel|{{suurem|IV.}}}} Niisugustel oludel ja niisuguste suurte sündmuste ajajärgul oli Arnol muidugi wõimata Teelega kõnelda. <section end="ptk4"/><noinclude><references/></noinclude> g7vfduxpees6s6kk6c1i8kc0ozmrw6e 0 25266 60045 2026-07-13T07:52:17Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../II|II]] | järgmine=[[../IV|IV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=27 fromsection=ptk3 to=31 tosection=ptk3 />' 60045 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../II|II]] | järgmine=[[../IV|IV]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=27 fromsection=ptk3 to=31 tosection=ptk3 /> 9wa24tc0lkq6h88ck0sny5p3jz1k2s4 102 25267 60047 2026-07-13T07:55:25Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60047 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Siiski tahtis ta, maksku mis maksab, weel samal päewal selgusele jõuda, mis pärast Teele wiimasel ajal tema wastu enam endiselt sõbralik ei olnud ja hommikul, roobastee otsal, teda ei ootanud, just kui meelega näidata tahtes, kui wähe ta temast lugu pidas. Ainuke wõimalus, mis arupärimiseks weel üle jäi, oli Teelega ühes koju minna, kuid sellelgi oli takistus ees. Ja see oli wiiulitund, mille kooliõpetaja täna, just kui kiuste, teiste tundide lõpuks jättis, kuna ta selle muidu enamasti lõuna waheajal ära andis. Sellest pidi kuidagi mööda saama. Ja sündis, mida nii hästi Arno ise, kui ka teised, kes teda lähemalt tundsid, kunagi ei oleks uskunud. Arno läks wiimase tunni lõpul kooliõpetaja juurde, waletas üsna ilma kogelemata, et tema pea walutab, ja palus tundi mõne teise päewa peale edasi lükata. Siis sidus ta oma raamatud ruttu kompsu ja warsti pärast seda nähti teda, aeg-ajalt koolitoa poole tagasi waadates, aeglaselt wärawa poole sammuwat. Teele tuli. Ta oli ikka weel näost punane ja wäga pahane. Arno kiitis end wäga, et ta läbirääkimise just tänase päewa peale oli määranud. Peale tänase suure pahanduse oli Teele muidugi kurb ja troosti ning poolehoidmist temale kõige rohkem waja. Nagu arwata wõis, oli ta nüüd ka teiste murede wastu tundlikum, ja Arnole näis lõpmata hea olewat enesegi südant Teele ette wälja puistata. „Teele!“ hüüdis ta tasa, kui tuleja tema kohta oli jõudnud. „Mis sa tahad?“ küsis Teele järsku ja mossis näoga, ilma et ta Arno poole oleks pöörnud. „Sa ära wõta nii wäga südamesse seda tänast lugu. Ma oleks sulle ju appigi tulnud, aga —“ „Kasi minema!“ susistas tüdruk ja waatas alt kulmude kõneleja poole. Arno põrkas tagasi, nagu oleks ta lüia saanud. Nii kargab koer tagasi, kes peremehega kaasa tükib ja keda piitsaga tagasi hirmutatakse. Lumi, kiriku<noinclude><references/></noinclude> c3jkzr1rivw1bte23y0r4mfdeffq3jr 102 25268 60048 2026-07-13T07:59:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60048 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>walge sein, majad, kõik ühendasid end poisikese silmade ees suüreks mustaks tombuks, ja peas oli tundmus, nagu ajaks ta pinda wälja, nii nagu jalad wahel, kui nad ära surewad. Musta tombu küljes tekkis roheline plekk, wabastas end sealtlahti, kaswas suureks ja tuli ruttu lähemale, nagu pilw. Weel paar silmapilku, siis on ta tema juures, tõstab teda üles, nagu tuulispask puu lehekese, ja wiib kuhugile kaugele ära; kuhu nimelt, kes seda teab. „No tule siis, mis sa wahid seal!“ kuulis ta kedagi ütlewat. Aga see kostis nagu määratu maa tagant ja see hääl oli temale wõõras. Kui ta jälle toibus, nägi ta Teelet enese poole tulewat. Millegi pärast taganes Arno weel mõne sammu koolitoa poole tagasi. Nii hoiab koer ähwardajast eemale ja ei tule enam ligi, isegi meelituste peale mitte, waid hiilib kaugelt järele. „No kui sa ei tule — ei tule,“ ütles Teele, pööris järsku ümber ja hakkas ruttu koju poole minema. Arno waatas talle wõõrastades järele ja mõtles, mis ta nüüd õige tegema pidi. Koju minna? — Mistarwis! Koolitoa juurde tagasi? — Mis sinnagi! Jõe äärde? — Mis sealgi teha! Seal oli samasugune lumi nagu siingi, tänawal. Lumi, lumi igal pool. Oleks ometi juba kewade! Arno nägi nagu läbi udu, kuidas poisid kisades õue peale tulid ja, üksteisele matsusid selga ladudes, „Kull! Kull!“ karjusid ning laiali jooksid. Paar tükki tormasid temast niisuguse hooga mööda, et lumi jalge all tuiskas, ja karjusid, kätega koju poole tähendades: „Podjomm, Tali!“ Kuid Arno jäi seisma. Teiselt poolt koolituba wenis aeglaselt üks trossi koorem wälja ja jäi ukse ette peatama. Kaks meest, üks poisikese ohtu, aga siiski juba täismehe pikune, teine wanem, habemik, ronisid ree pealt maha ja pidasid tasa millegi üle aru, kusjuures nad kätega eeskoja peale tähendasid. Selle wahe sees tuli Kiir, raamatupamp kaenlas, klassitoast wälja ja wanem<noinclude><references/></noinclude> t0gp8odzz506b9n5n7y0e73o0r6lsev 102 25269 60049 2026-07-13T08:02:04Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60049 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>mees küsis, kust uksest kõige parem koolihärra tuppa oli minna. Kiir waatas küsijale terawasti otsa, ajas pea wiltu, kehitas ühte õlanukki ja näis järel mõtlewat, nagu ei teaks ta seda õieti isegi, naeratas siis kawalasti ja näitas köstri köögi poole. Waewalt olid wõõrad tähendatud ukse taha kadunud, kui Kiir, nagu meeletu, ühe jala pealt teise peale keksima hakkas ja naerda kihistas. Hii-hii-hii! Arnot tänawal silmates, jooksis ta kohe tema juurde ja paristas ruttu, nagu oleks tal suu kuuma putru täis olnud: „Hihii, see on wist üks uus koolipoiss oma isaga. Nad tahtsid koolihärra tuppa minna, küsisid, et kust sinna saab — mina juhatasin kööki. Hihii, las' otsiwad! Küll köögitüdruk nad wälja ajab ja ütleb, et: „kas siin teie koolihärra tuba on!“ Hihii! Eks ole tore nali? Kui Toots sellest hommen kuulda saab, ta naerab enese lõhki!“ Kiir keksis ühtelugu edasi ja tõmbas wahel enese kööku, nagu oleks tal naeru krambid kõhus; seejuures lotendasid tema laiad püksid tuule käes, nagu oleks säärtes inimese jalgade asemel kepid olnud. Ta arwas kindlasti, et teine ka naerma pahwatab, ehk wähemalt tema meeleterawust imestab, aga Arno waatas suurte, mõttes silmadega kuhugile mujale ja näis teda waewalt tähele panewat. Iwakese aja pärast pööris ta kõneleja poolt hoopis kõrwale ja hakkas tasahiljukesi koju poole sammuma. Kiir aga läks selles uhkes teadmises minema, et ta praegu lõpmata suure karutüki korda oli saatnud, mis isegi Tootsi teod warju jättis. Oma pisitillukesed koerused ja waled pani Kiir alati ainult seks toime, et nendega pärast teiste ees kiidelda, kuna aga Toots, koerust tehes, kunagi seda ei mõtelnud, et ta koerust teeb; tema rahutu ja wäsimata waim otsis endale ainult tegewust.<noinclude><references/></noinclude> 3iacr44e5wljxtfmd541ir3b0vkgsri 0 25270 60050 2026-07-13T08:03:24Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../III|III]] | järgmine=[[../V|V]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=31 fromsection=ptk4 to=34 />' 60050 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../III|III]] | järgmine=[[../V|V]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=31 fromsection=ptk4 to=34 /> t27xhimmpq0bpah8wwyvb3ybyj8qffq 102 25271 60051 2026-07-13T08:07:46Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60051 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{keskel|{{suurem|V.}}}} „Lähen koju, heidan sängi, tõmman teki üle pea ja ütlen, et ma haige olen,“ mõtles Arno minnes. Kui ta kooli tänawalt maanteele jõudis, läks parajasti üks palgiwoor mööda ja pööris kabeli teed üles. Esimesed woorilised olid temale tundmata, aga umbes woori keskel arwas ta oma talu hobust, Keiut, ära tundwat; wist oli neilt ka keegi wooris. Ta jäi tänawa otsa juurde seisma ja ootas. Keiu tuli lähemale ja Arno nägi palgikoorma otsas halli pihtkasukaga ja pruuni läki-läkiga meest istuwat, kes, jalgu kooditades ja ristikheina kõrt närides, laulu jorutas: „Oks ime—lii—ii—ne a—si ...“ Arno arwas laulu kusagil kuulnud olewat ja tundis siis ka woorilise enese ära — Lible. „Straiju selaaju!“ hõikas ta Arno kohta jõudes ja pakkus, käega karsi peale patsutades, enda kõrwale platsi. Arno istus koorma peale ja küsis, kuhu palgiwoor läheb. Lible imestas wäga, et teine seda ei teadnud, ja seletas siis: „Rajale ikka, kuhu ta mujale läheb. Raja peremees tahab omale kewadel suurt ilusat härberi ehitada; ostis teine Mõrkna metsast mitu sada palki ja nüüd on weo talgused. Sinu isa ja sulane Mart on ka talgusel, aga wist on nad teistest natuke maha jäänud, et neid näha ei ole. Meid on kolmekümne hobusega, aga siin ei ole praegu rohkem kui — Oota: üks, kaks, kolm, neli — kaksteistkümme. Noojah, siis tulewad ju rohkem kui pooled weel järele ja nende hulgas on siis muidugi ka Saare omad. Mind wõeti kah pool wägisi woori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. Ja eks ta ole kah paras aeg Raja omal maja ehitada,“ lisas ta juurde, läki-läki kõrwu üles pöörates, „nää, tütar saab juba suureks, kosilased hakkawad käima, eks siis ole hea, kui kõik joones on ja hooned korralikud ja nii edasi, nagu ikke kord ja kohus. Waata, kui sõidad weel<noinclude><references/></noinclude> 45p165qrm5sv4tvir4fg0nx07nvckso 102 25272 60052 2026-07-13T08:11:21Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60052 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ise ükskord, Saare peremees, lakeeritud saaniga Raja härberi ette, täkul kuljused kaelas ja — Mine tea, mis weel kõik tulla wõib ja kuda asi läheb, ega siin ilmas ei nää kaugemale kui jala ette.“ Nähes, et Arno kärsitu liigutuse tegi ja wastu rääkida tahtis, jäi Lible waitja hakkas mütsi küljest heina puru noppima. „On see küll üks mehine peakate, peab ütlema, algas ta teist juttu. „Sellele, kes niisuguse wälja mõtles, peaks tõesti kuld midal antama. Ükskõik, kas tuisaku wõi tormaku ilm wõi tehku mis tahes, aga kui sa niisukese karwuska pähe paned, siis oled justku kodus, ahju taga.“ Nende sõnadega pani ta läki-läki pähe ja näris siis waikides ristikheina kõrsi, mis ta aegajalt karsist wälja tõmbas ja suhu pistis. „Mis see tuleb siis, mõni kahekordne maja wõi?“ küsis Arno iwakese aja pärast. „Jah, wõi minagi tean, misuke ta tuleb, kahewõi kolmekordne,“ wastas Lible, „aga üks mehine lobudik teda ikke saab. Kus nende palkide ots! Teisi otsa tahetakse piimawurr sisse seada, wõi meier, nagu nad teda ütlewad. Siis see käiab seal piima, ja suurem osa on ikke pererahwa käes. Ega minagi kindlasti ei tea, aga nii oli kuulda. Eks nad wõi teha, kuda nad tahawad, raha kääs on, ehita wõi mis tahes. Ja kui ikke ühekorra (ta kopsis piitsawarrega wastu oma saapa nina) niiwiisi on, et tüdruk ise ka meeldib — siis ära! Muud midagi! Ja miks ta ei meeldi: ilusad punased paled, walged juuksed nagu lina, terane kah kõikipidi — mis seal s' on! See on nüüd muidugi küll, et igaühe tahtmine on tema taewariik, ja, nagu on, et sind wahest nii kõrgesti koolitatakse, et maatüdruk siiski nagu natuke alla jääb, siis noh, siis on teine asi.“ „Ah jäta!“ ütles Arno ja ohkas. Mispärast kõneles Lible just täna niisuguseid asju, kus tema iga lootuse Teele peale oli kaotanud!<noinclude><references/></noinclude> cc31m1vz87zyfy7o0jm5pxymj1x6lu1 102 25273 60053 2026-07-13T08:13:29Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60053 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Lumi ree jalaste all krudises tasa ja kelk, palgiotsade juures, nagises, nagu oleks ta oma üleliigse koorma all kaebanud. Ilm läks aegapidi selgemaks ja näis, nagu tungiksid päikese kiired juba uduloorist läbi, mis, alatasa sõrenedes, metsa taha pikkamisi ära kadus. Oli nii waikne, et suits korstnatest sambana taewa poole tõusis, nagu ohwri suits. Surnuaia kohalt waadates oli küla all orus ja paistis nii pisike ja mõnnetu, et teda wõimalik näis olewat sülle wõtta. Isegi kirik kadus kuhugile ära, kuna torn, mis, juurest waadates, pea pööritama ajas, oma suurepärasuse kaotas ja majade ja raagus puude wahelt abitult wälja wahtis. Tee läks mäkke, hobused puristasid, mehed ronisid koormatelt maha ja tegid, kahe-kolme kaupa ühes sammudes ja juttu ajades, suitsu. „No aga kudas on, kas sa ikke weel jood?“ küsis Arno, kui nad roobastee otsa juurde olid jõudnud. „Jah, ikke,“ wastas Lible. „On ikke saand teist pidada kah wahel, aga kui siis jälle läheb, siis ei ole aru ega otsa kuskil.“ „Sina —“ tahtis Arno midagi ütelda, aga jättis pooleli, hüppas koorma pealt maha, soowis Liblele head päewa ja läks roobasteele. Woor läks mööda, aga isa ja Marti ei olnud näha. Nähtawasti ei olnud nad teistele weel järele jõudnud. Arno jäi mõttes seisma. Kui palju armsaid mälestusi oli tal selle kohaga ühenduses! Mitu korda oli ta kooli minnes siin Teelet ootanud! Millest kõik ei olnud ta oodates unistanud. Ja kui Teele tuli — missuguse rõõmsa ärewusega ruttas ta talle iga kord wastu! Just kui ei oleks ta teda aastate kaupa näinud. Kui armsad olid needki silmapilgud, kus nad, kodust tulles, teelahkmel üksteist jumalaga jätsid! Kui hea oli wana paju najale nõjatada, minejale järele wahtida, kuni ta silmist hoopis kadus, ja siis tasa, jalgu järel wedades, selle teadmisega koju minna: ta tuleb homme jälle; ta tuleb ikka jälle ja on ikka tema sõber!<noinclude><references/></noinclude> mosdff81iciwi8e4w8cy0m8qk0btkdg 60055 60053 2026-07-13T08:20:17Z Ojassaar 4182 60055 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Lumi ree jalaste all krudises tasa ja kelk, palgiotsade juures, nagises, nagu oleks ta oma üleliigse koorma all kaebanud. Ilm läks aegapidi selgemaks ja näis, nagu tungiksid päikese kiired juba uduloorist läbi, mis, alatasa sõrenedes, metsa taha pikkamisi ära kadus. Oli nii waikne, et suits korstnatest sambana taewa poole tõusis, nagu ohwri suits. Surnuaia kohalt waadates oli küla all orus ja paistis nii pisike ja mõnnetu, et teda wõimalik näis olewat sülle wõtta. Isegi kirik kadus kuhugile ära, kuna torn, mis, juurest waadates, pea pööritama ajas, oma suurepärasuse kaotas ja majade ja raagus puude wahelt abitult wälja wahtis. Tee läks mäkke, hobused puristasid, mehed ronisid koormatelt maha ja tegid, kahe-kolme kaupa ühes sammudes ja juttu ajades, suitsu. „No aga kudas on, kas sa ikke weel jood?“ küsis Arno, kui nad roobastee otsa juurde olid jõudnud. „Jah, ikke,“ wastas Lible. „On ikke saand teist pidada kah wahel, aga kui siis jälle läheb, siis ei ole aru ega otsa kuskil.“ „Sina —“ tahtis Arno midagi ütelda, aga jättis pooleli, hüppas koorma pealt maha, soowis Liblele head päewa ja läks roobasteele. Woor läks mööda, aga isa ja Marti ei olnud näha. Nähtawasti ei olnud nad teistele weel järele jõudnud. Arno jäi mõttes seisma. Kui palju armsaid mälestusi oli tal selle kohaga ühenduses! Mitu korda oli ta kooli minnes siin Teelet ootanud! Millest kõik ei olnud ta oodates unistanud. Ja kui Teele tuli — missuguse rõõmsa ärewusega ruttas ta talle iga kord wastu! Just kui ei oleks ta teda aastate kaupa näinud. Kui armsad olid needki silmapilgud, kus nad, {{par|kodust|koolist}} tulles, teelahkmel üksteist jumalaga jätsid! Kui hea oli wana paju najale nõjatada, minejale järele wahtida, kuni ta silmist hoopis kadus, ja siis tasa, jalgu järel wedades, selle teadmisega koju minna: ta tuleb homme jälle; ta tuleb ikka jälle ja on ikka tema sõber!<noinclude><references/></noinclude> 0mvs4hhesv6z9zb4nkli1ta7qfpn2pt 102 25274 60054 2026-07-13T08:15:49Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60054 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Aga nüüd? Arno tunneb, kuidas mingi asi talle rinna peale rõhub ja hingamist takistab, kuidas suhu wiha maik tekkib ja jõud põlwist kadumas on; ühtlasi sellega tantsiwad silmade ees rohelised ringid ja kõrwus kumiseb Lible laulujoru: Üks ime—lii—ii—ne a—si. Ta nõjatab, nagu endistel aegadel, wana paju najale ja kõiksugu mõtted lendawad tal peas ringi. Aga ilma mingi korrata, nagu metsikus rüsinas üksteist taga ajades, tulewad ja lähewad nad. Ja missuguseid tühje, halpe ei ole nende seas; mõned, mis Arnole midagi korda ei lähe, nii näituseks: Kui kiriku torn ümber kukuks, kas ulataks siis ots koolitoani? Kas saawad Toomingas ja Kesamaa Tõnissonist üle, kui nad talle kahekesi kallale lähewad? Ehk: Kui naljakas oleks, kui kõik koolilapsed üheskoos reisima läheksid! Ja siis korraga imestab Arno selle üle, mille peale ta elus tuhat korda nagu hariliku nähtuse peale on waatanud: Wähjal kaswab uus sõrg, kui wana ära murdub! Siis tuleb mõni lause, wõi koguni üksik sõna ja piriseb ja piriseb kõrwa ääres, nagu sääsk, ja ei lähe ära, kas sa tee mis sa tahad ... Suwiste pühade laupäew jõudis kätte... Sellest näeme meie, kui kasulik loom hobune meie majapidamises on... Paakspuu, paakspuu, paakspuu... Tuttawad hääled hakkawad kõrwa ääres millegi üle waidlema. Waidlewad ja waidlewad. Iga üksik hääl on selgesti kuulda, aga kes nad on, ja mille üle nad waidlewad, sellest ei saa aru. Aga ilma, et selle kohta ühtegi sõna ehk lauset tekkiks, tunneb iga kiud Arnos, et midagi õige kallist, õige armast temale kaduma on läinud. Arno liigutab end ja waatab paju latwa, katsub siis käega krobelist tüwe ja leiab, et paju tema sõber on. Paju nägi teda siin seiswat, kui ta rõõmus oli, paju näeb teda nüüd ka, kus ta kurb on — paju on tema sõber.<noinclude><references/></noinclude> fsf4sdbg3b1juyfeeh17t3gtqglqqlz 102 25275 60056 2026-07-13T08:22:40Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60056 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Nii saawad meile paljud asjad, mis me enne tähelegi ei pannud, armsaks, niipea kui nad meid armsate mälestustega ühendawad. Arno komberdas pikkamisi koju ja astus kambrisse kindla nõuga, kohe, ilma söömata, woodisse heita ja end waiba sisse mässida, nii et ta midagi ei kuulnud ega näinud. See ei läinud talle aga nii kergesti korda, nagu ta arwas. Wanaema talitas parajasti pliidi juures ja pööris kohe tuleja poole. „No lasti sind kah ükskord õhtale,“ ütles ta, „ei tea, mis seal niipalju õppida peaks olema, et teid hommikust õhtani kinni peetasse.“ Arno ei wastanud sõnagi, ta läks otsekohe tahakambri, wiskas raamatukompsu laua peale, wõttis palitu seljast ja istus woodi serwale. „Tule nüüd ruttu sööma,“ hõikas wanaema eestkambrist, „muidu läheb külmaks. Soendan teist isegi juba lõunest saadik ja walwan teise juures. Tule ruttu!“ „Ei taha süia,“ wastas Arno ja laskis end woodisse wäsinult pikali. Kõige õigem oli muidugi kohe riidest lahti wõtta ja mitte weeldama jääda, aga niisugune wäsimus wõi rammetus oli kehas, et end õieti liigutadagi ei tahtnud. „Tohoh, wõi tema ei taha süia. Mis sul siis wiga on?“ Wanaema käib pliidi ja söögilaua wahet, kolistab sööginõudega ja ilmub siis tagakambri ukse peale. Ta on täna heas tujus ja wäga jutukas. On ka põhjust: wanaema on lambalaudas käies kaks uut musta tallekest leidnud ja on nüüd naljakate, suurte jalgadega loomakeste üle ütlemata rõõmus. Wanaema on wäga wana ja elab weel ainult oma wäikesele tegewuse ringile; kõik muu ei lähe temale enam midagi korda. Kaks uut tallekest teewad temale rohkem headmeelt kui kogu kari. Oli kord aeg, jah, kus päewast päewa lootuse ja kartuse wahel elati, aga nüüd on kõik need mured juba nooremate<noinclude><references/></noinclude> 1jnoqb3gtiw4akj7sszpk5tjvvj595d 102 25276 60057 2026-07-13T08:26:17Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60057 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>kanda ja wanaemale on palju tähtsam Arnole lõunasööki soojendada, kui järele pärida, palju tänawu wiinawabrikusse kartulid wiidi. „Mis sul s' wiga on?“ küsib wanaema uuesti, „kas sa haige oled jälle?“ „Ei ... ole ...“ wastab Arno wenitades ja pahuralt. „Pea walutab natuke.“ Wanaema paneb käe Arno otsaesise peale ja leiab, et see ikka natuke kuumem on küll kui muidu, aga et seepärast süüa ikka wõib. Tulgu aga kohe, ärgu wiitku aega. Argu arwaku, et täna mõni lihtne söök laua peal on: pakse kapsid lihaga ja küpsetatud kartulitega on Arno ennemalt alati heameelega söönud. Ja, tõsi, Arno tunneb tõesti paksu-kapsa lõhna, aga täna ei ole see sugugi nii isuärataw nagu harilikult; isegi natuke wänge ja wastumeelt on see lõhn ja wõib pikapeale südame pööritama ajada. Siiski tõuseb ta pikkamisi üles, läheb ettekambri, istub laua juurde ja wõtab mõne suutäie. Esimesel suutäiel ei ole mingit maitset, suu on hell ja kapsad nagu puu puru, aga teine ja kolmas on juba paremad. Arno harjub söögi lõhnaga ära ja isu näib tulewat. Aga seal tuleb talle korraga raske tusk südamesse, järgmine suutäis käib suus ringi ja ainult suure waewaga saab ta selle alla kuugistada. Ta tõuseb järsku üles ja ütleb: „Ei taha.“ Kõik wanaema nurumine ei aita: mis ei lähe, see ei lähe. Isegi see ei mõju, kui wanaema kapsaste seest kõik lihatükid wälja urgitseb, ritta seab ja naeratades Arno otsa waatab, justkui tahaks ta ütelda: „Waata n'd ometi, kui ilusad nad on, kas sa s' need tõesti söömata jätad!“ Ei taha, ei taha! Kui weel nii wäga sundima hakatakse, siis läheb meelgi pahaks ja niisugune kapsastes maoldaw lihatükike wõib päris {{psa|wasti|wastikuks}}<noinclude><references/></noinclude> mp92dgrutv5d94esz46bvxbdf414l0f 102 25277 60058 2026-07-13T08:29:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<section begin="ptk5"/>{{psl|kuks|wastikuks}} minna! Öeldagu ka, wõi kümme korda, et waat, et laudas on kaks noort utte, et kõik mustad teised ja ilusad, ega seegi asja ei muuda: on ju lausa aru saada, et seeläbi ainult tuju püütakse paremaks teha, mis enesega siis muidugi parema isu kaasa tooks. Ei, need wanaema konksud on juba kõik teada. Kui weel nii oleks, et ei tunneks teisi, siis jäeks kuulamagi, mis ta räägib, aga ... Ja utt, utt — Mis on siis õie... 60058 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk5"/>{{psl|kuks|wastikuks}} minna! Öeldagu ka, wõi kümme korda, et waat, et laudas on kaks noort utte, et kõik mustad teised ja ilusad, ega seegi asja ei muuda: on ju lausa aru saada, et seeläbi ainult tuju püütakse paremaks teha, mis enesega siis muidugi parema isu kaasa tooks. Ei, need wanaema konksud on juba kõik teada. Kui weel nii oleks, et ei tunneks teisi, siis jäeks kuulamagi, mis ta räägib, aga ... Ja utt, utt — Mis on siis õieti utt? Oleks warss, siis maksaks waatamagi minna. Arnol tuleb korraga tung kuhugile minna ja midagi teha; kuhu nimelt ja mis tarwis, seda ei tea ta isegi. Ainult ära siit. See wingusegane suits ja kapsa lõhn matab hinge kinni. Warsti pärast seda näeme Arnot tänawal põllupeenra kohal seiswat ja mõttes rohu kõrrekesi waatlewat, mis endid siin ja seal lumest kurwalt wälja upitawad. Iseäranis tugewad on puju ja raudrohi kõdunemisele wastu pidama, kaua hoiawad nad endid püsti, nagu oodates, et nende kolletanud ja eluta kehadesse elujõud weel kord tagasi tuleb. Peenra kõrwalt lähewad ree jäljed üle wälja. Siit on wist isa, Mart ja Lible hommikul Rajale, palgiwoori sõitnud. Arno paneb jala ettewaatlikult ree jälje sisse — näis, nagu läheks suwel keegi suplema ja proowiks kaldalt warba otsaga jõe wett —, astub siis paar sammu jälge mööda edasi, seisatab, lihwib saapa tallaga krobelist lumekoort, astub jälle, ja on, kui ta tagasi waatab, juba tüki maad kodust eemale läinud. Ta sammub ükskõikselt edasi. <section end="ptk5"/> <section begin="ptk6"/>VI. Juba siis, kui Arno kaela kandma ja wähe mär- kama hakkas, oli ta Raja Teelest kõneldawat kuulnud; Kord oli Teelel kõhthaige, kord oli tal peawalu, siis oli ta noaga sõrme lõikanud, siis allikasse kukkunud, <section end="ptk6"/><noinclude><references/></noinclude> p82w6e89qyaz1jzoydvztf7jrdxndjo 0 25278 60059 2026-07-13T08:32:53Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IV|IV]] | järgmine=[[../VI|VI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=35 to=41 tosection=ptk5 />' 60059 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../IV|IV]] | järgmine=[[../VI|VI]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=35 to=41 tosection=ptk5 /> fdswwkuaxdp07684j0m3lgd0khx6sgr