Vikitekstid etwikisource https://et.wikisource.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitekstid Vikitekstide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Lehekülg Lehekülje arutelu Register Registri arutelu Autor Autori arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 102 25277 60060 60058 2026-07-14T15:01:12Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60060 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><section begin="ptk5"/>{{psl|kuks|wastikuks}} minna! Öeldagu ka, wõi kümme korda, et waat, et laudas on kaks noort utte, et kõik mustad teised ja ilusad, ega seegi asja ei muuda: on ju lausa aru saada, et seeläbi ainult tuju püütakse paremaks teha, mis enesega siis muidugi parema isu kaasa tooks. Ei, need wanaema konksud on juba kõik teada. Kui weel nii oleks, et ei tunneks teisi, siis jäeks kuulamagi, mis ta räägib, aga ... Ja utt, utt — Mis on siis õieti utt? Oleks warss, siis maksaks waatamagi minna. Arnol tuleb korraga tung kuhugile minna ja midagi teha; kuhu nimelt ja mis tarwis, seda ei tea ta isegi. Ainult ära siit. See wingusegane suits ja kapsa lõhn matab hinge kinni. Warsti pärast seda näeme Arnot tänawal põllupeenra kohal seiswat ja mõttes rohu kõrrekesi waatlewat, mis endid siin ja seal lumest kurwalt wälja upitawad. Iseäranis tugewad on puju ja raudrohi kõdunemisele wastu pidama, kaua hoiawad nad endid püsti, nagu oodates, et nende kolletanud ja eluta kehadesse elujõud weel kord tagasi tuleb. Peenra kõrwalt lähewad ree jäljed üle wälja. Siit on wist isa, Mart ja Lible hommikul Rajale, palgiwoori sõitnud. Arno paneb jala ettewaatlikult ree jälje sisse — näis, nagu läheks suwel keegi suplema ja proowiks kaldalt warba otsaga jõe wett —, astub siis paar sammu jälge mööda edasi, seisatab, lihwib saapa tallaga krobelist lumekoort, astub jälle, ja on, kui ta tagasi waatab, juba tüki maad kodust eemale läinud. Ta sammub ükskõikselt edasi. <section end="ptk5"/> <section begin="ptk6"/>{{keskel|{{suurem|VI.}}}} Juba siis, kui Arno kaela kandma ja wähe märkama hakkas, oli ta Raja Teelest kõneldawat kuulnud; Kord oli Teelel kõhthaige, kord oli tal peawalu, siis oli ta noaga sõrme lõikanud, siis allikasse kukkunud, <section end="ptk6"/><noinclude><references/></noinclude> hgob0w6a4qeghb3u2pksqsmzpvz50ni 102 25279 60061 2026-07-14T15:12:23Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60061 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>enese ära külmetanud ja köha saanud — kõik oli neil, Saarel, teada ja kõik seletati pikalt ja laialt läbi, kuna ja kelle süü läbi see wõi teine õnnetus Teelet oli tabanud. Siis oli aga tema, Arno, weel õige noor ja kõik need jutud pisikesest, rumalast tüdruku-tingust, kes kusagil kaugel talus oma sõrmi katki lõikus, ei läinud temale midagi korda. Wanemaks saades nägi ta, et see talu nii wäga kaugel ei olnudki, ja tihtipeale oli ta seakarjusega, Matuga, Raja piiril käinud, kust wahel üsna selgesti näha oli, kuidas üks wäike, walkja peaga ja punase põllega tüdruk Raja õues ümber hilpas. Ta teadis küll, kes see oli, aga mis oli temal wõõraste tüdrukukestega asja, olgugi et neil walged pead ja punased põlled olid. Siis tuleb Arnole weel üks pilt waimusilma ette, kus ta Teelet kaunis tillukesena oli näinud, mis ajal tema ise, muidugi, palju suurem ei wõinud olla. Sügisepoolne päiksepaistene eellõuna... Tema, Arno, on juba tükk aega tähele pannud, kuidas suur, tugewate tiibadega lind nende kaerawälja kohal õhus keerleb. Et ta niisugust lindu enne kunagi näinud ei ole, kutsub ta ema wälja waatama. „See on kull, see waritseb wist kanu,“ ütleb ema, mispeale tema haowirnast suure hao selga wõtab ja kulli ära ajama läheb. Kui rumal ta siis oli! Aga kull ei tee temast wäljagi. Keda peaks ta seal waritsema. Tema läheb otse kulli kohta kaerapõllu äärde, käib, hagu seljas, edasi-tagasi ja wahib hoolega, kas kaeras mõnda äraeksinud kanapoega näha ei ole. Kaeras on kõik rahulik, ainult tuul kõhistab tasa wiljapäid. Seal aga liigutab end korraga üks wäike, hall loomake kiwi kõrwal. Tema läheb kikiwarbil lähemale — jänese poeg. ,Ohhoo!‘ mõtleb ta, ‚seda sa siin piirad, kullikene, aga ilma sa tast ometi {{par|jäed|jääd}}. Mis wiga omal jänesepoega kinni püüda ja suureks kaswatada.‘ Arno astub lähemale, kaera kõrsi kätega kahele poole lükates. Aga loomake, ehk küll wäike, on siiski erk küllalt<noinclude><references/></noinclude> qupsepgjcaweotplic3bzdbw7gshjxb 102 25280 60062 2026-07-14T15:14:40Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60062 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>ja jookseb, enne kui ta temale ligi saab, naljakate hüpetega mööda kaera edasi. Tema, Arno, tõttab talle suure rüsinaga järele, nii et wilja sisse kaunike teerada tekkib, mida hagu omalt poolt weel suurendada aitab. Jänes jäeb aeg-ajalt seisatama, kuulatab, keksib siis jälle, ja nõnda läheb see isewärki jaht piku kaerapõldu edasi. Ülewal keerleb kiskja lind endist wiisi, ja näib, nagu teeks ta ikka ühel ja samal kohal oma ringisid, kuid ometi on ta ühtelugu otse Arno pea kohal. Jänesepoeg ei aimagi, et ülewalt palju suurem hädaoht waritseb, kui poisikese poolt, kes omale kord narri mõtte pähe on wõtnud teda elusalt kinni püüda, ja lõõtsutades ja haoga weheldes teda taga ajab. Korraga arwab Arno hääli kuulwat. Ta tuleb kaerast wälja ja näeb imestades, et ta suure õhinaga Raja piirini on jõudnud ja et Raja omad teiselpool põllupeenart parajasti otra niidawad. Tal hakkab häbi, ta wiskab hao maha ja tahab koju lipata, aga juba on teda nähtud, teda hõigatakse. Ei aita midagi, ta läheb niitjate juurde ja kõneleb järelpärimiste peale loo ära, endal salajane lootus südames, et Raja omad jänese kinni aitawad wõtta. Sulane ja tüdruk jooksewad ka tõesti Saare kaerapõllule, ei näe seal aga enam midagi, tulewad tagasi ja ütlewad, nagu troostiks, kulli peale tähendades: ,Küll see ta kinni wõtab!‘ Siis küsib Raja peremees, kuidas Arno käsi käib ja kas lugemine ja kirjutamine juba selge; nende Teele õppiwat juba pealugemisi ja kirjutawat Wene keele tähti. Tema wastab küsimiste peale ja näeb ühtlasi oma terawate silmadega, kuidas Raja õuewäraw lahti tehakse ja miski asi, pisike nagu peahari, mööda põllupeenart ruttu niitjate poole weereb. Siis silmawad weerewat asja ka teised, ja peremees ütleb: ,Ahah, lõunale tullakse kutsuma.‘Lõunale kutsuja jäeb takjate ja pujude keskele seisma, nagu suur karuohaka nupp, ja hõikab heleda häälega:<noinclude><references/></noinclude> gznurjv12gbm7lds4vfiewwfpj6e67n 102 25281 60063 2026-07-14T15:17:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60063 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> ‚Tulge seema!‘ Tuleb siis lähemale, hõikab uuesti, aga ei ole ikka weel kindel, kas teda tõesti kuuldi. ‚Tulge seema! Tulge seema!‘ Niitjad naerawad. Nad teawad wäga hästi, et hõigatagu neid nii kaugelt kui tahes, hõikaja wiimaks ometi päris ligituleb. Nii see ka sünnib. „Seema“-kutsuja jookseb niiduliste juurde, seisab seal tükikese aega, silmab aga siis wõõrast poisikestja poeb häbenedes isa selja taha warju. Ja kui teised teda julgustama hakkawad, waatab ta weel korra umbuskliku pilguga wõõra poole ja pistab siis täie hooga koju poole jooksma, nii et tema walged juuksed tuule käes sassi lähewad. Ja see oli Teele. Ja see oli ammu. Ja siis oli temale, arusaamata kombel, täiesti ükskõik, mis Teele tegi, kust ta tuli ja kuhu ta läks, ehk kas teda ülepea ilmas oligi. Aga siis, järsku, möödaläinud sügisel, kui nad üheskoos koolist tulid ... siis oli Teele korraga nii suur, nii ilus, nii tark, nii kenasti riides... ja temale ütlemata kallis. Kuidas see kõik tuli?.. Nii laseb wahel saatus mõnda inimest, kelle peale me ennemalt waewalt mõtelnud oleme, meie elus nii suurt osa mängida, et meil selle peale kogu eluaeg tagasi saab mõtelda. Arno seisatab ja waatab enese ümber. Tema seljataga on lage, lumine wäli, kuna eespool, mõne saja sammu kaugusel, puude salk ja Raja talu nagu oaas lumekõrbe keskelt wastu mustab. Ja kõige selle üle hakkab widewiku hämarus oma tiibu wälja laotama ... Wõib olla, on ta praegu just sellesama koha peal, kus ta seekord Teelet nägi, kui ta jänesepoega taga ajas. Wõib olla, on tema jalad praegu Teele jalgade ase- metes. Aga kui troostita on põld talwel, just kui surnud on kõik ümberringi. Kõige ilusam on põld siis, kui rukis õitseb.<noinclude><references/></noinclude> q0zmwnuttfcilirzpmptnr8nqatt4bh 102 25282 60064 2026-07-14T15:24:48Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60064 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Kindlasti naeraksid teda isa ja Mart wälja, kui ta neile kõneleks, mis ta üle wälja tulles kõik oli mõtelnud. Kas Lible ka naeraks? Lible wahest ei naeraks, aga ta teeks kentsakas-tõsise näo, pigistaks ühe silma kinni ja ütleks: „Noh, mis seal s' on? Kui tüdruk ise kah meeldib — siis muudku ära!“ Arno jõuab Rajale. Õu on palgiwedajate hobusid täis, pisut eemal, wälja otsa peal, mustab palgiwirn. Kuuse lõhna on õhus tunda. Lauda juures talitab keegi ja tõreleb pahase häälega: „Seisa n'd, Maasik, näh!“ Kambris põleb tuli, kostab jutukõmin ja akende wahelt tungiwad walged aurupilwekesed wälja, sealsamas ära angudes ja raamisid ja akna alust seina jääkorraga kattes. Räästas prõgiseb midagi, mõni sätendaw jääpurikas kukub maha, läheb praksti katki ja tükid weerewad kõrisedes laiali. Ülewal aga, sammeldanud katuseharjal, saadab kohmakas, laia simsiga korsten rõõmsaid suitsupilwi wälja ja näib nagu ütelda tahtwat: Siin majas on elu, siin majas on sooja, siin majas on wäga hea elada, kui aga kõht täis ja süda rahul on. Eeskojas tuleb Arnole lina, suitsu, raswa ja kapsaste segane hapukas lõhn wastu, see meie wanade talutarede alaline saatja — uute wooderdatud elumajadeni, mis siin ja seal uhkelt üles kerkiwad ja uuest ajajärgust kõnelewad. „Aga mis nüid teha, kas minna sisse wõi mitte?“ küsib Arno eneselt mõttes. „Igatahes,“ arutab ta edasi, „iseäralikku seal juures midagi ei ole.“ Isa ja Mart on ju siin, ja tema on ainult selle mõttega tulnud, et koju minnes hobusega sõita saaks. Teised ei wõinud ka midagi muud arwatagi, kui aga Teele — Õues käib keegi ja tuleb wilistades kambri poole — nüüd ei ole muud parata, kui peab sisse minema. Eeskambris, kahe pika laua ümber, mis otsakuti on pandud ja milledest üks hästi kõrgem on kui teine,<noinclude><references/></noinclude> 6lm5ujeqyfu9e1wi8p6cznxke1ntuet 102 25283 60065 2026-07-14T15:27:18Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60065 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>istuwad talgulised ja sööwad. Nende näod on punased ja õhetawad, nagu inimestel kunagi, kes kaua aega külma käes on olnud ja nüüd sooja kambri tulid; mõne kõrwalehed punawad suurele kaugele, nagu weri, kuna nina ja põsenukid külma tuule mõjul kestendama on löönud. Enamal jaol on kasukad seljas, wööd wööl, ainult mütsid ja kindad on kõigil ära pandud. (Ei maksa end riidest lahti koorida, warsti algab kojusõit.) Laual on neli kõhukat kaussi kapsasupiga, millel nii paks raswakord peal on, et sealt aurgi läbi ei pääse. Selle tõttu on supp kuum nagu põrgu tuli, ja ei jahtu naljalt; mõnigi wooriline, kes nii ettewaatamata oli ja esimese lusikatäie ilma peale puhkumata suhu ahmas, puristab keelegaja wahib lakke, nagu näeks ta seal mõnda ilmutust. Supikausside wahel reas on pisemad kausid ja taldrekud lihaga, justkui marjapõõsad õunapuude keskel. Söögiriistadest on puudus: mitmed mehed sööwad kahekesi ühest taldrekustja tarwitawad lauanugadeja kahwlite asemel taskunuge, mis, raswast nõretades, palju uuemad näiwad, kui nad tõesti on. Käed aga pühitakse saapasäärte, pükste wõi kasuka hõlmade külge „puhtaks“, kuna üle läikiwa lõua käiksega tõmmatakse. Aeg-ajalt ajawad niisugused kaks ühest taldrekust sööjat pead kokku, sosistawad natuke üksteisele kõrwa sisse, siis wõtab teine wäikse muigamisega laualt ühe plekist plasku, paneb selle suu juurde, ajab pea selga, nagu wahiks ta pikasilmaga taewa tähti, wõi mängiks pasunat, jäeb niisugusesse seisukorda iwakese aega ja annab siis imelise riistapuu selle saladuslise sisuga oma naabri kätte, kes esimese toimetust kordab. Seejuures teeb plasku põhi, mis natuke luppis on, igakord naljakat häält: põnn-põnn. Siis wõtawad naabrid ähkides ruttu leiba ja liha suud täis, waatawad üksteisele otsa, kehitawad õlgu ja wäristawad päid, nagu käiks neil külma wärin üle keha. Mispärast nad nii teewad, seda ei tea õieti, aga wist on plaskus midagi, mis neid {{psa|wä|wägewa}}<noinclude><references/></noinclude> cl3hanjapqavh8km4oyfrdav8zmmt4d 102 25284 60066 2026-07-14T15:30:33Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60066 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|gewa|wägewa}} jõuga oma poole kisub, aga ühtlasi ka, iga lähema kokkupuutumise järele, wärisema paneb. Arno terwitust panewad ainult kaks ukse pool istujat habemikku tähele, aga needki ei wõta waewaks wastu teretada, waid lepiwad seega, et nad, lusikad suu ääres, tulejale korra küsiwalt otsa waatawad. Arno läheb pliidi juurde, kus perenaene parajasti pada tulelt ära tõstab. Näljane tulekeel nälpsab paja põhjale järele, nagu oleks tal kahju omast ohwrist lahkuda, ja ei jäe enne rahule, kui pliidiauk uue paja wõi poti põhjaga kinni sulutakse. Raja perenaene on praegusel silmapilgul, kus hulk mehi laua ümber ja tema üksi talitab, justkui nõid, kes oma rööwlitest poegile süüa keedab. „Tere õhtust, tere õhtust!“ ütleb ta Arnole. „Eks sa lähe tahakambri. Teele on seal ja üks teine koolipoiss tuli kah.“ „Teine koolipoiss kah?“ imestab Arno. „Kes see wõib olla?“ Ta teeb tagakambri ukse lahti ja ei usu oma silmi. Akna all, laua peal, põleb lamp, ja selle walgusel lehitsewad Teele ja imelik, lõbusalt naerdes, ühte raamatut, kusjuures nad üksteisele nii lähedal seisawad, et nende pead kokku näiwad puutuwat. Teiselpool lauda istub Teele wäike õde ja kriipseldab tahwli peale. Kõik kolm waatawad tuleja poole ja Teele palgetesse ilmub tihe puna. „Tere õhtust!“ ütleb Arno tasa ja {{par|jäeb|jääb}} ukse kõrwale seisma. Ta kardab, et ta siin üleliigne on, ja kahjatseb kibedasti oma tulekut. „Tere, tere!“ wastab Imelik. „No kuda sa siia said?“ „Ma... ma tulin isale ja Mardile järele, need on siin palgiwooris... Siis lähme ühes koju,“ kogeleb Arno. Talle näitab, et see põhjus siiski küllalt tähtis ei ole, ja kui mitte teistes, siis Teeles kindlasti kahtlust äratab. Juba märkabki ta Teele näol midagi naerusarnast, mis sealt küll kohe jälle kaob, aga mis<noinclude><references/></noinclude> gmsqyan99uypvobll8doyu347ge2zu8 102 25285 60067 2026-07-14T15:33:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60067 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>seal siiski oli. Arnol on piinlik waadata, kuidas Teele järsku tigedaks läheb: ilma mingi põhjuseta kahmab ta tahwli õe käest ära ja karwustab teda juuksist, mispeale wiimane suure kisaga sängi ronib; kuidas ta siis laua pealt mõne täiskirjutatud paberilehe wõtab, need wihaga puruks rebib, tükid laua alla wiskab ja paar altkulmu pilku Arno poole heidab. Aga see hoog näib mööda minewat; warsti wõtab ta tooli, tõstab selle lauast natuke eemale ja ütleb, ukse kõrwal seisja poole pöördes: „Eks sa istu!“ Imelik, oma headsoowiwa naeratusega, näib sedasama ütlewat, nagu oleks tema siin rohkem oma inimene kui Arno. Mõtle, ta hull inimene on siiagi oma kandle ühes wõtnud (Arno märkab seda alles nüüd), ta mõtleb wist siin kah mängima hakata. Aga Arno ei istu. Esiteks ei ole tal istumiseks ülepea lusti ja teiseks on pakutaw tool wäga halwal kohal, Teele ja Imeliku wahel, ja liiga walges. Ei, ukse juures, truubi kõrwal on palju parem olla, sinna ei näe nad wähemalt tema nägu, kuna tema kõiki teiste liigutusi tähele wõib panna. „Mis sul täna wiga oli, et sa ühes kodu ei tulnud?“ küsib Teele järsku. See on nagu pikne selgest taewast. Kuidas? Seda küsib tema weel, peale selle kui ta ise hommikul roobastee juures mõnda minutit oodata ei läbenud ja ennist, koolitänawas, temale, nagu öeldakse, lausa ninasse kargas? Mis see tähendas? See oli ju pilge kõige tigedamal kujul! Arno waatab wõõrastades Teele pooleja leiab, et see tüdruk sugugi nii ilus ei ole, nagu ta teda endale üle wälja tulles ette oli kujutanud. Koolis oli teisi niisuguseid nösuninasid küllalt ja need olid kõik, niipalju kui ta tähele oli pannud, alati walmis iga wähemagi naljaka üteluse üle naerma. Teelest ei wõinud seda just ütelda, ja tal olid pealegi hele-sinised silmad, mis, ehk küll natuke wäiksed, wahel wäga {{psa|ime|imelikult}}<noinclude><references/></noinclude> gqjpkijlpuxvfg64yq7rupe4mb0j6vn 102 25286 60068 2026-07-14T15:36:20Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60068 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|likult|imelikult}} waatasid, justkui oleksid neist kiired wälja läinud, aga siiski ... Midagi iseäralikku ei olnud selles tüdrukus. Arno ei wasta. Ja mis peaks ta niisuguse küsimise peale wastama? „Kas sa pahane oled?“ küsib Teele uuesti ja wahetab Imelikuga paljutähendawa pilgu, millest järeldada wõib, et wiimasele tänane juhtumine saladus ei ole. „Ei,“ wastab Arno ja tunneb, kuidas rinnus midagi walusasti torkab. „Mis sa siis nii norus oled?“ „Ma ei ole norus.“ „Miks sa ei ole. Tule siia, Imelik mängib sulle kannelt, siis läheb sul meel lahkemaks.“ Ja, nagu teist lähemale meelitades, wõtab Imelik tõesti kandle ja mängib täie hooga seda polkat, mille saatel Toots ja Teele lõunaajal oma õnnetut tantsu tantsisid. Mängu ajal paneb Arno tähele, et Teele üksi-silmi Imeliku peale wahib ja aeg-ajalt heakskiitwalt naeratab. Ta nihutab end weel rohkem ukse poole, laseb oma pilgu, nagu jumalaga jätmiseks, toas ringi käia ja astub siis sõnalausumata ettekambri. Seal tuleb talle Raja perenaene wastu ja seletab midagi, millest ta nii palju aru saab, et Jaan Imelik, läbi onude ja tädide rägastiku, neile, Raja omadele, sugulane on; ja et tema sugulast näha tahtnud, käskinud ta Teelet teda Rajale kutsuda. See kõik wõib olla, aga see on lõpmata igaw kuulata. Õnneks on isa ja Mart söömise juba lõpetanud ja sõit koju poole wõib algada. „Millal peaks niisugune poiss õppima, nagu see Imelik?“ mõtleb Arno tee peal. „Näituseks on homsekski kaks tuli-rasket rehkendust ülewal, ja Imelik ei tee neid walmis, kas mingu ta nende kallal wõi halliks.“ Seal tuleb talle pisike, hall poisike meelde.<noinclude><references/></noinclude> 4g94jq5s0wnjp400qqymw9ldwky418w 102 25287 60069 2026-07-14T15:37:16Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk6"/>„Küll Kuslap, see Tiuks, juba rehkenduste ja muude asjade eest hoolitseb!“ ütleb ta poolwaljult enese ette. <section end="ptk6"/> <section begin="ptk7"/>VII. Rättseppmeister Kiir Paunweres on kuulus-oma hea töö ja korralikkuse poolest. Kui tema juba üt- leb, et ta riided selleks ja selleks päewaks walmis teeb, siis wõib julge oila, et see ka tõesti sünnib. Harilik tõendus, nagu oleksid kõik rättsepad walelikud, ei... 60069 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk6"/>„Küll Kuslap, see Tiuks, juba rehkenduste ja muude asjade eest hoolitseb!“ ütleb ta poolwaljult enese ette. <section end="ptk6"/> <section begin="ptk7"/>VII. Rättseppmeister Kiir Paunweres on kuulus-oma hea töö ja korralikkuse poolest. Kui tema juba üt- leb, et ta riided selleks ja selleks päewaks walmis teeb, siis wõib julge oila, et see ka tõesti sünnib. Harilik tõendus, nagu oleksid kõik rättsepad walelikud, ei ole siin, nagu näete, omal kohal. Tähelepanemise wäärt on tema mõõduwõtmise wiis: peale senti- meetri tarwitab ta weel ühte suurt puust winklit, mille all ta mõõduandjat kõik aeg laseb seista, kuni ta märkused selle pikkuse ja laiuse kohta sinise kaan- tega mõõduraamatusse üles on tähendanud. Sel te- guwiisil olla see siht, et mõõduandja end siis ikka ühes ja samas seisakus pidawat hoidma, millel, ehk seda küll paljud teised rättsepad uskuda ei taha, mõõduwõtmise juures määratu suur tähtsus olewat. Juhtub mõnikord, et ülikond siiski kuskilt , kisub“, siis arwab meister peasüü alati selles - seiswat, et tellija end mõõduwõtmise ajal on liigutanud. Härra Heinrich Kiir on rohkem pika, kui kesk- mise - kaswuga, kõhnapoole, punaka mokahabe- mega ja elawate, hallide silmadega mees. Ta nae- ratab alati, tema samm on kerge ja kärme, jutt so- raw ja ladus, nii et sõna ,igatahes“, millega ta 'igat ütelust algab, kunagi tähelepanekut ei ärata ja oma kohale nagu loodud kuulukse olewat. Oma lühel- dase, paksuwõitu abikaasaga, kellel Katarina Rosalie nimeks, elab ta õnnelikku abielu. Seda abielu oli Jumal seni kahe pojaga õnnis- tanud, kelledest wanem, Heinrich Georg Adniel, juba kihelkonna koolis käib, ja noorem, Friedrich Wiktor Ottomar, hoolega tähti õpib. <section end="ptk7"/><noinclude><references/></noinclude> doul6jia4j3twx6gdr0a6vb0sqi3p1l 60071 60069 2026-07-14T15:42:03Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60071 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk6"/>„Küll Kuslap, see Tiuks, juba rehkenduste ja muude asjade eest hoolitseb!“ ütleb ta poolwaljult enese ette. <section end="ptk6"/> <section begin="ptk7"/>{{keskel|{{suurem|VII.}}}} Rättseppmeister Kiir Paunweres on kuulus oma hea töö ja korralikkuse poolest. Kui tema juba ütleb, et ta riided selleks ja selleks päewaks walmis teeb, siis wõib julge olla, et see ka tõesti sünnib. Harilik tõendus, nagu oleksid kõik rättsepad walelikud, ei ole siin, nagu näete, omal kohal. Tähelepanemise wäärt on tema mõõduwõtmise wiis: peale sentimeetri tarwitab ta weel ühte suurt puust winklit, mille all ta mõõduandjat kõik aeg laseb seista, kuni ta märkused selle pikkuse ja laiuse kohta sinise kaantega mõõduraamatusse üles on tähendanud. Sel teguwiisil olla see siht, et mõõduandja end siis ikka ühes ja samas seisakus pidawat hoidma, millel, ehk seda küll paljud teised rättsepad uskuda ei taha, mõõduwõtmise juures määratu suur tähtsus olewat. Juhtub mõnikord, et ülikond siiski kuskilt „kisub“, siis arwab meister peasüü alati selles seiswat, et tellija end mõõduwõtmise ajal on liigutanud. Härra Heinrich Kiir on rohkem pika, kui keskmise kaswuga, kõhnapoole, punaka mokahabemega ja elawate, hallide silmadega mees. Ta naeratab alati, tema samm on kerge ja kärme, jutt soraw ja ladus, nii et sõna „igatahes“, millega ta igat ütelust algab, kunagi tähelepanekut ei ärata ja oma kohale nagu loodud kuulukse olewat. Oma lüheldase, paksuwõitu abikaasaga, kellel Katarina Rosalie nimeks, elab ta õnnelikku abielu. Seda abielu oli Jumal seni kahe pojaga õnnistanud, kelledest wanem, Heinrich Georg Adniel, juba kihelkonna koolis käib, ja noorem, Friedrich Wiktor Ottomar, hoolega tähti õpib. <section end="ptk7"/><noinclude><references/></noinclude> sgkxkvvbbgnsiv2tjz8g6p3li2pvrj8 0 25288 60070 2026-07-14T15:38:52Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../V|V]] | järgmine=[[../VII|VII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=41 fromsection=ptk6 to=50 tosection=ptk6 />' 60070 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../V|V]] | järgmine=[[../VII|VII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=41 fromsection=ptk6 to=50 tosection=ptk6 /> e7383stghtgtwifjmb307221c8jmpno 102 25289 60072 2026-07-14T15:45:27Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60072 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> Nüüd on aga toonekurg Kiirtel uuesti wõõrsil käinud ja weel ühe ilusa poisi juurde toonud, mille üle wanemate ja wendade rõõm muidugi otsata on. Muret teeb ainult nime otsimine uuele elanikule. Harilikku, lihtsat nime, ehk jälle niisugust, mis Paunweres juba kunagi ette tulnud, ei pane Kiired oma lihasele lapsele iialgi; ennem jätawad nad ta hoopis ilma nimeta, wõi ütlewad: See on Jumala and nr. 3. Aga nime peab siiski saama, neid on ju ilmas nii lõpmata palju, waja ainult otsida ja järele kaaluda. Ja kogu Kiire perekond kaalub järele. Papa Kiir on kolm uut kalendrit ostnud, mida tema teinepool, Katarina Rosalie, kes weel woodis puhkab, hoolega sorib. Tema ise käib juba kolmandat päewa ümber ja arutab enese ette alatasa kõiksugu nimesid, nagu Adalbert, Albreht, Arwed, Bruno, Benno, Bernhard, Elmar, Hugo, Kaspar, Ludwig... Aga ükski neist ei ole ikka see, mis ta peaks olema, ikka on seda wõi teist nime kuskil ja kunagi kuuldud; ja kui siiski mõni tema enese arust ehk nagu läheks, siis tõrjub abikaasa selle juba suurelt kaugelt tagasi ja hüüab põlgtusega: „Päh, Heinrich, see mõni nimi!“ Wahel läheb niisugune nimede arutamine mõttes pagan teab kui kaugele: Martin, Matteus, Naatan, Oskar, Oswald... ja siis korraga — Ponsa, Tommi Sammi, Pitsu! Pagan teab, mis see on! Heinrich Kiir ei otsi ometi mõnda koera nime, Jumal olgu tema tunnismees! Aga ronib niisugune sodi pähe, tee mis sa tahad; pea hakkab otsas kumisema kõiksugu nimedest, isegi unes helisewad nimed kõrwus, milledest mõned, muu seas, wäga kenad on, mis aga üles ärgates harilikult meelest ära on läinud. Oh oleks see nimeotsimise aeg ometi kord juba mööda! Nagu öeldud, wõtab kogu perekond nimeotsimisest osa. Nii ei leia ka punase peaga Heinrich<noinclude><references/></noinclude> rspyvk65gorsagrya8jjqun0hs1xjds 102 25290 60073 2026-07-14T15:48:05Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60073 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>Georg Adniel, kes kihelkonna koolis käib, omale kuskil rahu; ta käib ringi nagu põlenud jalgadega kana ja pobiseb ühtelugu enese ette arusaamata sõnu. Aeg-ajalt jäeb ta mõne kooliwenna ette seisma, waatab sellele paljutähendawalt näkku ja küsib: „Ütle mulle üks ilus poisslapse nimi.“ Ja kui küsitaw selle peale siis oma arust kõige ilusama nime ütleb, siis raputab Adniel kurwalt pead ja läheb pobisedes mõne teise poisi juurde, kust ta warsti uue pettumusega lahkuma on sunnitud. Nii onpeaaegu kõik poisid juba läbi küsitud, mõni harw, nende hulgas ka Joosep Toots, on weel küsimata; neist ei ole küll kellegist suuremat nahka loota, aga sattub ju wahel wiljatera pimeda kana noka ette ja jookseb hiir magaja kassi suhu, nõnda et parem siis juba nende käest kah küsida, et süda rahule jäeks. Ühel heal päewal, kui Toots uue koolipoisiga, kelle nimi Ants Wipper on ja kelle Kiir ise kooliõpetaja toa asemel Köstri kööki juhatas, parajasti juttu ajab ja, liigutuste järele otsustades, ühest suurest ümargusest asjast kõneleb, läheneb punapea neile nukra näoga ja paneb oma hariliku küsimise nimede asjus mõlemile ette. „Ütelge mulle üks ilus poisslapse nimi!“ Ants Wipper, kes igat asja wäga tõsiselt wõtab ja kõiki walmis on aitama, siiski aga, kus wähegi wõimalik, oma maitset läbi tahab wiia, waatab korra mõttes küsija poole ja wastab: „Ilus poisslapse nimi ... Kui juba, siis ikke Eesti nimi. Weel ilusam on mõni wana Eesti nimi, nagu Lembit, Kaupo, Wambola. Ta jäeb imestades wait, sest Heinrich Georg Adniel wehkleb kätega ja taganeb seina poole nagu paharett risti eest. „Misukest sa siis tahad?“ „Mitte neid, need mis nad on, need Eesti nimed wõi!“ wastab Kiir. Tal on wäga hästi meeles, kuidas mamma, tema wenna Friedrich Wiktor {{psa|Otto|Ottomarile}}<noinclude><references/></noinclude> bd0w7r8d7i6rtb7ny8xv4bhz6sulqz8 102 25291 60074 2026-07-14T15:51:26Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60074 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|marile|Ottomarile}} nime otsides, papale lausa ära oli ütelnud, et: ‚Kõik muud, aga mitte Eesti nime!‘ „No, siis wõta mõni teine, kui need ei kõlba,“ wastab Wipper, kuna ta, end haawatuna tundes, mokad pisut prunti tõmbab ja pool põlgliku pilgu Kiire poole saadab. „Wõta siis mõni Wene wõi Saksa nimi — kes keelab! Ühele meeldib see, teisele teine. Wõta piiblist, kui tahad; seal on ka hulk nimesid .. . Taawet, Koljat, Aabram, lisak, Jakup, Joosep, Taaniel, Saamuel, Saalomon, Paulus —“ Aga need loeb Kiir enese kohta juba otse haawawaks ja ei räägigi Ants Wipperiga enam; üsna hea, et ta niisuguse pilkaja kööki juhatas! Ta läheb nüüd otsekohe Tootsi juurde, kes Joosepi nime kuuldes kõrwad kikki on ajanud, ja seletab sellele asjaloo ära, et kas wahest tema ei tea mõnda niisugust... Toots paneb enne mõne küsimise ette, et asjade seisukorrast õiget pilti saada, ja wastab siis, temale omase saladuslikkusega: „Ja, mul on küll üks nimi, aga seda ei ütle ma sulle.“ „Mispärast sa ei ütle?“ pärib Kiir. Mispärast, noh... Waata, narr, kust ma s' wõin ütelda, kui mul teda omale tarwis läheb.“ „Omale tarwis läheb? Hii-hii-hii! Mis sa ta'ga teed, sul on ju nimi. Ütle!“ „Ei, ma ei wõi ütelda.“ „Mispärast sa s' ei wõi?“ „Sellepärast, et ma ei wõi, noh! See on niisuke nimi, mis — Seda ei tea nüid praegu keegi enam, ja kui lapsele see nimi pane, siis — oi, oi! — Siis mõtlewad küll kõik, et sellest poisist ikke midagi tuleb. Omale ma teda küll enam wõtta ei saa, see on õigus, aga kui saaks, siis wõtaks kohe, sest ega see Joosepi-nimi minule sugugi ei meeldi. See on niisuke... pagan teab, justku juut ole. Aga see — oo!“ Siin tõstab ta sõrme püsti ja waatab Kiirele särawil silmil otsa, nagu oleks see wõti, mis {{psa|inimes|inimestele}}<noinclude><references/></noinclude> slg20hyr9chyi5z030cyj3drno5sat0 102 25292 60075 2026-07-14T16:05:57Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60075 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>{{psl|tele|inimestele}} kõik õnneteed awab, tema taskus. See kruwib nimeotsija uudishimu muidugi kõrgele; kui sõnakuulelik ja terane laps, tahaks ta algupärase nimega oma wanematele rõõmu walmistada. „Siis ütle ometi, mis nimi see niisuke on?“ „Jah, ütle-ütle, aga kui ma ei wõi!“ „Mispärast sa ei wõi siis?“ „Ma ütlesin, et mul teda omale tarwis läheb. Tuleb ükskord näituseks, et — Waata, Kiir, mis ma sulle ütlen: selle nime tahan ma oma esimese pojale panna.“ „Sina oma pojale? Hihii, milla see weel tuleb!“ „Ükskõik milla, aga ükskord ta ikke tuleb. Kui ma nüid sinule selle nime ära annan, ütle, kust ma siis jälle uue saan. Niisukesed nimed ei kaswa puu otsas, nagu õunad, et mine aga ja raputa, et siis tuleb teisi alla, nagu kolks ja kolks. Mul andis enne kolm aastat mõtelda, kui ma ta kätte sain. Aga on selle eest tubli tükk kah!“ „Toots, ma toon sulle kaks õuna, kui sa ütled.“ „Kaks õuna..!“ „Kolm, noh! Siis on iga aasta eest üks õun.“ „Oh sa narr, mina annan selle nime sulle kolme kärbatanud õuna eest ära! Ega ma arust lage ei ole! Waata, kui sa just tahad, siis mine kohe kodu ja too mulle kuus õuna; aga kõik olgu suured ja ilusad. Siis ma waatan...“ „Mis sa waatad siis?“ „No siis ma waatan õunte pealt, kas maksab ütelda wõi ei.“ „Ei, sa pead siis ütlema.“ „Mine, mine kodu, too õunad ära!“ Häda ajab härja kaewu, Kiir aga ei ole härg ja kaewu ei ole tal ka waja minna: tüki aja pärast ilmub ta kuue õunaga uuesti Joosep Tootsi palge ette. Toots hindab õunu niisuguse pilguga, nagu oleks ta elu aja õunakaupleja olnud, ja leiab, et pooled kuhugile ei kõlba. See ei eksita teda aga<noinclude><references/></noinclude> hz68n2n2x05k5mp4rstm5x9l7i7mof2 102 25293 60076 2026-07-14T16:09:43Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60076 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>sugugi just neid kõlbmatuid kõigepealt ära õgimast, ja Kiir näeb ahastusega, kuidas õun õuna järele Tootsi wägewate hammaste taha ära kaob, ilma et lubatud nimi kuuldawale tuleks. „Ütle nüid nimi, sa lubasid ütelda,“ mangub ta ja wõtab isuka mehe käest kinni, kes juba wiiendale õunale hambaid külge tahab ajada. „Wõib olla, et oleks ütelnud kah, kui sa paremad õunad oleks toond, aga sa tood pisikesi justku silma mune, ei tea kes neid sööb!“ wastab Toots nina sügades ja kulme kortsutades ja paneb, nagu muu seas, õuna suhu. „Ma wõtsin kõige paremad, mis ma leidsin. Ja kui see nimi tõesti nii ilus on, nagu sa kiidad, siis kutsume sind pidusse kah.“ „Ah soo. Einoh, pidusse ma tulen küll, aga ütle, mis seal süia antasse? Kas sülti kah tehasse?“ „Jah, jah. Sülti tehasse ja... worsti ja... praadi ja...“ „Kas rosinatega saia kah tehasse?“ „Tehasse küll.“ „No waata,“ Toots wõtab Kiire pinsaku nööbist kinni, „siis ütle neile, et nad õige palju rosinid panewad, nii palju, et rosin rosina küljes kinni on. Muidu otsi teisi mööda saia taga ja urgitse nuaotsaga nagu narr, ennegu mõne kätte saad. Minu ema pragab iga pühade aeg, et justku koid on saiad ära ajanud, aga kas see minu süid on: pangu rohkem rosinid sisse, küll siis saiad terwed seisawad.“ „Ma lasen rosinid panna nii et mustab, ütle aga nimi ära.“ „Hea küll, aga pea sa oma sõna. Waata, Kiir, mul on neid koguni kaks... neid nimesid. Esimene, see on ikke see peris nimi, see õige tore nimi, aga teine on kah wäga kena, ja kui weel need mõlemad panna, siis ei ole Suuremaa mõisa härra poegadel ka niisukesi nimesid, siis — siis — Tule akna<noinclude><references/></noinclude> ldmfdm3gw1doztz2cv4mkl8j6wc2uo0 102 25294 60077 2026-07-14T16:14:00Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendatud */ 60077 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="3" user="Ojassaar" /></noinclude>juurde, teistest kaugemale, wahest kuuleb mõni ja ajab jutu wälja. Waata, pane nüid tähele!“ Kuna kõneleja öökulli silmad rahutult ümber eksiwad, muutub tema jutt tasaseks sosinaks; näib, nagu awaldaks keegi maailma saladust ja nagu kubiseks ümbrus äraandjatest. „See esimene, see õige tore nimi on: Kolumbus.“ „Kolumbus!“ „Jah. Ja teine on: Krisostomus.“ „Krisostomus!“ „Jah.“ Esimest nime on Kiir muidugi kuulnud, ja teab wäga hästi, kes niisuguse nimeline mees oli ja mis ta tegi, aga teisega on täbar lugu. Tunni ajal püüab ta seda kramplikult meeles pidada, aga nimi tükib wägisi, justkui kiuste, käest sassi minema. Krisostomus, Krisostomus... Kripostosus... Kripposossus... Krippooppossum... Krii — Krii... Hii — Hii — Hipopotamus! Siis tuleb terwe rida hirmsaid elukaid, millede sugugi maa pealt ära kadunud, ja Georg Adniel mõtleb hirmuga, et Toots mõne niisuguse on nimetanud. Pterotaktiilus... Plesiosaurus... Ihtiosaurus... Saurus... Saurus... Ta istub nagu kuumade süte peal, sest arusaamata hirm, nagu wõiks tema wennakene end nimede kohaselt muutma hakata, tikub temast wõitu saama; tunni lõpul läheb ta kohe Tootsi juurde ja palub nime kordamist. Seal aga tuleb uus õnnetus lisaks ja nimelt see, et Toots nime ise kah ära on unustanud ja nüüd, silmad widukile, sõrm suus, kõiksugu loba ajab, nagu: Kristohwus, Krimpstohwus, Klimpstohwus, Kriukstohwus, Niuks-Piuks-Tiuks-prohwus ... „Prohwus?!“ hüüab Kiir ja taganeb ütlejast paar sammu eemale. „Ei, ei! Ma ütlesin prohwus, et ta meelde ei tule, see nimi.“<noinclude><references/></noinclude> e96kyp0s3r1am2je6hy0fbjoo9cjecw 102 25295 60078 2026-07-14T16:16:02Z Ojassaar 4182 /* Õigsus tõendamata */ Uus lehekülg: '<nowiki/> <section begin="ptk7"/>Wiimaks saadakse nimi siiski kätte ja kirjutatakse üles, et uut segadust ei tekkiks. Kiire taskuraamatus on nüüd „tähtsamate asjade“ all kaks punase pliiatsiga kirjutatud keeruliste ja weeruliste tähtedega sõna: Kolumbus Krisostomus. Ja sellest päewast peale algab Tootsi ja Kiire wahel liigutaw sõprus, mis teistele palju peamurdmise-tööd annab ja mis seda arusaamatum on, et kumbki mitte poole sõnagagi märku ei anna, mis... 60078 proofread-page text/x-wiki <noinclude><pagequality level="1" user="Ojassaar" /></noinclude><nowiki/> <section begin="ptk7"/>Wiimaks saadakse nimi siiski kätte ja kirjutatakse üles, et uut segadust ei tekkiks. Kiire taskuraamatus on nüüd „tähtsamate asjade“ all kaks punase pliiatsiga kirjutatud keeruliste ja weeruliste tähtedega sõna: Kolumbus Krisostomus. Ja sellest päewast peale algab Tootsi ja Kiire wahel liigutaw sõprus, mis teistele palju peamurdmise-tööd annab ja mis seda arusaamatum on, et kumbki mitte poole sõnagagi märku ei anna, mis nimelt käimas on. Nad on alati ühes ja jutt käib ringi (millele wist Wisak aluse pannud), et Toots tihti Kiirte pool söömas ja joomas käiwat, nagu omas kodus. See wõib ju wõimalik olla, sest Georg Adniel toob kooligi palju maiusasju kaasa, mis Tootsiga ühe suu tasa ära süüakse, kusjuures nii sõbralikult juttu puhutakse, et otse rõõm ja lust on waadata; wõib koguni seegi wõimalik olla, et Tootsi ülesleitud nimed Kiire abielupaari poolt heakskiitmist on leidnud, missugusel korral niisugust kostitamist sugugi paljuks ei tule panna. Aga aeg ja juhused toowad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuse katte all on puhkanud, ja harutawad wahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse waata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järele lahti näpitsedes, kuna juhused kärsitud on ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiduda armastawad. <section end="ptk7"/> <section begin="ptk8"/>VIIL. Tulgu lugeja meiega waimus Kiusna küla poole kaasa, seal, poole tee peal, Kiusna ja Paunwere wa- hel, Supsi talu maa peal, sammu paarsada maan- teest, on wäike, puudest ja põõsastest ümbritsetud majakene. Selles majakeses elab rättseppmeister Kiir oma perekonnaga ja ristib täna oma kolmandat poega. Juba kaugelt on märgata, et elu seal täna harilikku <section end="ptk8"/><noinclude><references/></noinclude> 8k90mzcoyph413wpnv7u3ck304sg1vm 0 25296 60079 2026-07-14T16:17:42Z Ojassaar 4182 Uus lehekülg: '{{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VI|VI]] | järgmine=[[../VIII|VIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=50 fromsection=ptk7 to=57 tosection=ptk7 />' 60079 wikitext text/x-wiki {{päis | pealkiri = [[../]] | eelmine=[[../VI|VI]] | järgmine=[[../VIII|VIII]]| autor = Oskar Luts}} <pages index='Kevade_2_Luts_1913.djvu' from=50 fromsection=ptk7 to=57 tosection=ptk7 /> hmrq7o94441b9vjc22vwmrczugafx52