Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 12132 184993 148504 2026-05-08T01:36:48Z Kruusamägi 2630 184993 wikitext text/x-wiki {{VõromaaKülä | nimi = Koigõra | elänikke = | lat_deg = 57 | lat_min = 55 | lat_sec = 57 | lon_deg = 26 | lon_min = 44 | lon_sec = 52 }} '''Koigõra''' om [[külä]] [[Kanepi vald|Kanepi vallan]] [[Kanepi kihlkund|Kanepi kihlkunnan]]. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Kanepi kihlkunna küläq]] [[Katõgooria:Kanepi vald]] lr4lxcnov37m0hc57dqt9igrmwxe3ic 0 13068 184995 180151 2026-05-08T01:39:45Z Kruusamägi 2630 184995 wikitext text/x-wiki {{liin | nimi = Taškent | umakeeline_nimi_1 = usbeki | Toshkent | | pilt = [[Pilt:Tashkent_skyline_2019.jpg|250px]] | pildiallkiri = | riik = Usbekistan | suurus = | elänikke = 2 371 300 (2015) | lat_deg = | lat_min = | lat_ik = | lon_deg = | lon_min = | lon_ik = | kaardi_pilt = | kaardiallkiri = }} '''Taškent''' ([[usbeki kiil|usbeki keelen]] Toshkent) om [[Usbekistan]]i pääliin (aastagast [[1930]]). {{koord}} [[Katõgooria:Usbekistan]] [[Katõgooria:Pääliinaq]] [[Katõgooria:Aasia riike pääliinaq]] 8dxu7g1gcohfiksm74kho0x6dbrevfw 0 17510 184998 184906 2026-05-08T09:03:33Z Võrok 7 Toimõndus 184998 wikitext text/x-wiki [[Pilt:S cerevisiae under DIC microscopy.jpg|pisi|Pekripärm]] '''Pekripärm''' vai '''leevä‑pärmkottsiin''' (''Saccharomyces cerevisiae'') om [[kottsiin]] ja kõgõ tunnõtumb [[pärmsiin|pärmseeni]] liik, midä pruugitas kääritämise, küdsämise ni veinitüüstüse man. Pekripärmi rakuq omma tsõõriguq, läbimõõdugaq 5–10 mikromiitret. Pärmiq sigineseq pungumisõgaq. ''Saccharomyces'' tähendäs kreekä keelen tsukrõsiint (saccharo „ tsukõr“ ja myces „siin“). ''Cerevisiae'' tähendäs ladina keelen „ollõst peri“. Pärmi päämine ülesannõq tahtan om kääritäq jauhõn löüdüvät tsukrõt alkoholis ja hüdsihappagaasis (CO₂), miä andvaq tahtalõ kohilusõ. == Elotsõõr == Pekripärmiq võivaq elläq ja kassuq katõn vormin: haploidnõ ja diploidnõ. Haploidsõq rakuq tegeväq läbi lihtsämbä elotsõõri, mink osaq ommaq mituus ja kasuminõ. Diploidsõq rakuq (pärmseene eenüsvorm) tege läbi ka lihtsämbä elotsõõri, a vaivanolõkin võivaq tetäq spuurõ ja tetäq läbi meioosi. Kõrraligu süütmisega kasus pekripärmi kultuur 100 minotiga katõkõrdsõs. Pekripärmi keskmäne eloigä om umbõs 26 jagonõmist. [[Katõgooria:Seeneq]] pcod0j6bqtv9tsiaie9yfs5nyryt8em 0 17514 184997 184899 2026-05-08T06:36:22Z Võrok 7 Toimõndus 184997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Radaja Seto Festival (2016) - 115.jpg|pisi]]'''Seto rahvarõivaq''' ommaq [[Setoq|setodõ]] kultuuriperändüse tähtsä osa. Näile om umanõ eräline värm' ja kujondus. Naasõ rahvarõivin om harilik verrev, must ja valgõ värm' üten. Mehil ommaq lihtsämbäq rõivaq iks valgõ hammõq ja villadsõq kängäq. Rahvarõivit kannõtas [[Setomaa]]l päämidselt pidopäivil ja tähtsämbäil sündmüisil. Näide kandminõ om kombidõ avvustaminõ ja seto kultuuri alalõhoitminõ. Hõpõehteq ommaq seto naisilõ tähtsäq. Nuuq tegeväq liigutõn esiqmuudu hellü ja ommaq üts' seto rahvarõividõ tunnus. Naasõ olõkit näütäs suur' [[sõlg]]´ miä om ütekõrragaq nii eheq ku ka märk'. Rahvarõivaq ommaq tettüq käsitüügaq, tuuperäst ommaq naaq hinnalisõq.<ref>https://visitsetomaa.ee/et/seto-kasitoo-rahvariided-ja-ehted</ref> == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Setomaa]] pts1j5kgj0anff0c01r4h7wkkmneomw 0 17515 184996 184920 2026-05-08T06:32:46Z Võrok 7 Toimõndus 184996 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Museum in Võru, Estonia VANA-VÕROMAA MUSEUM 02.jpg|pisi|Võromaa Muusõum 2019.]] '''Võromaa Muusõum''' om [[Võro]] liinan [[Katariina allee]] 11 asuv maakunnamuusõum, miä luudi 1966. aastal. Muusõum tetti vallalõ 10. radokuu 1983. Muusõumi edimäne direktri oll' Aleksander Krull<ref name=":0">https://vanavorumaamuuseumid.ee/vo/vorumuuseum/muuseumist/</ref>, kiä om ka Võro liina avvukodanik.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=vorumaateataja20230620.2.5.1</ref> Läbi ao om muusõum kandnuq esiqsugutsit nimmi. '''Võro Kodoluumuusõumist''' sai 1994 Võromaa Muusõum. 2013–2025 kand' muusõum '''Vana-Võromaa Kultuurikua''' nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimi.<ref name=":0" /> 1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa [[Võro Instituut|Võro Instituudi]] muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst.<ref>https://wi.ee/wp-content/uploads/2025/01/2-Voru-Instituudi-struktuur_alates_06_01_2025.pdf</ref> [[Pilt:Võrumaa muuseum 2023 02.jpg|vasakul|pisi|Võromaa Muuõum 2023.]] Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõivaq“ (kokkosäädjä [[Eesti Rahva Muusõum]]). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähüstedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuu 1985 ja tuud om ildampa viil tävvendet.<ref name=":0" /> Muusõumin om olnuq näütüsi ka teemadõ pääle "Võromaa II ilmasõta aol", "Mõtsaveleq Võromaal", "Võro keele aolugu" ja "Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivaq".<ref>https://web.archive.org/web/20090105175218/http://my.tele2.ee/vorumaamuuseum/ajalugu.php</ref> Võromaa Muusõumi gallõriin näüdätäs kõrrast vahtsit kunstinäütüisi. == Lätteq == <references /> [[Katõgooria:Võro]] [[Katõgooria:Muusõumiq]] a35f9qapzo6r13fx6a0rejtjeusuohk 0 17523 184985 184972 2026-05-07T13:34:57Z Võrok 7 184985 wikitext text/x-wiki Kurdiq om maailma kõgõ suurõmb riigilda rahvas. Kurdõ om kolmkümmend kooniq nelikümmend mill'onni. Kurdiq eläseq Iin-Aasian, päämidselt Kurdistanin, miä om jaet Iraagi, Iraani, Süüriä ja Türgü vaihõl. Veidükese eläs kurdõ ka Taga-Kaukaasian ja Liibanonin. Seo ilma aigo om pall'o kurdõ ka Õdagu-Euruupan ja Ameeriga Ütisriigen. Kurdiq kõnõlõsõq kurdi kiilt, miä kuulus vahtsõiraani kiili hulka. Kurdi keelil om mitmit murdit. Mõnõq noist ommaq nii esiqsugumadsõq, et näid peetäs umaette keelis. Samas keeles üteldäs näid õnnõ selle, et näil om ütine peritolo ja selle et rasõhust pandaq kurdi rahva rahvuslidsõlõ üttekuulumisõlõ. Kõgõ tähtsäbmaq kurdi murdõq ommaq Kurmandsi, Sorani, Mukri ja Gurani murrõq. Ütist kurdi kiräkiilt olõ-õi. Inämbüs kurdõ ommaq moslõmiq, a om ka juudi- ja ristiusko kurdõ.<ref>https://diplomaatia.ee/kurdistani-tee-riikluse-suunas/ </ref> [[katõgooria:rahvaq]] [[katõgooria:Kurdistan]] mh6a1pdd76pc8ix8mck0popviah4jha 184987 184985 2026-05-07T13:37:45Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Kurdid]] päälkirä [[Kurdiq]] ala: Kirjaviga pealkirjas 184985 wikitext text/x-wiki Kurdiq om maailma kõgõ suurõmb riigilda rahvas. Kurdõ om kolmkümmend kooniq nelikümmend mill'onni. Kurdiq eläseq Iin-Aasian, päämidselt Kurdistanin, miä om jaet Iraagi, Iraani, Süüriä ja Türgü vaihõl. Veidükese eläs kurdõ ka Taga-Kaukaasian ja Liibanonin. Seo ilma aigo om pall'o kurdõ ka Õdagu-Euruupan ja Ameeriga Ütisriigen. Kurdiq kõnõlõsõq kurdi kiilt, miä kuulus vahtsõiraani kiili hulka. Kurdi keelil om mitmit murdit. Mõnõq noist ommaq nii esiqsugumadsõq, et näid peetäs umaette keelis. Samas keeles üteldäs näid õnnõ selle, et näil om ütine peritolo ja selle et rasõhust pandaq kurdi rahva rahvuslidsõlõ üttekuulumisõlõ. Kõgõ tähtsäbmaq kurdi murdõq ommaq Kurmandsi, Sorani, Mukri ja Gurani murrõq. Ütist kurdi kiräkiilt olõ-õi. Inämbüs kurdõ ommaq moslõmiq, a om ka juudi- ja ristiusko kurdõ.<ref>https://diplomaatia.ee/kurdistani-tee-riikluse-suunas/ </ref> [[katõgooria:rahvaq]] [[katõgooria:Kurdistan]] mh6a1pdd76pc8ix8mck0popviah4jha 184989 184987 2026-05-07T13:42:35Z Võrok 7 toim, tävvendüs 184989 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Diyarbekir shepherd, Mardin Kurd, Aljazeera Kurd, 1873.jpg|thumb|Kurdi meheq (1873)]] [[Pilt:Kurdish-inhabited area by CIA (1992).jpg|thumb|Kurdõ elomaaq]] '''Kurdiq''' ommaq maailma kõgõ suurõmb riigilda rahvas. Kurdõ om kolmkümmend kooniq nelikümmend mill'onni. Nä eläseq Iin-[[Aasia]]n, päämidselt Kurdistanin, miä om jaet [[Iraak|Iraagi]], [[Iraan]]i, [[Süüriä]] ja [[Türgü]] vaihõl. Veidükese eläs kurdõ ka Taga-Kaukaasian ja [[Liibanon]]in. Seo ilma aigo om pall'o kurdõ ka Õdagu-[[Euruupa]]n ja [[Ameeriga Ütisriigiq|Ameeriga Ütisriigen]]. Kurdiq kõnõlõsõq [[kurdi kiil]]t, miä kuulus vahtsõiraani kiili hulka. Kurdi keelel om mitmit murdit. Mõnõq noist ommaq nii esiqsugumadsõq, et näid peetäs umaette keelis. Samas keeles üteldäs näid õnnõ selle, et näil om ütine peritolo ja selle et rasõhust pandaq kurdi rahva rahvuslidsõlõ üttekuulumisõlõ. Kõgõ tähtsäbmaq kurdi murdõq ommaq Kurmandsi, Sorani, Mukri ja Gurani murrõq. Ütist kurdi kiräkiilt olõ-õi. Inämbüs kurdõ ommaq moslõmiq, a om ka juudi- ja ristiusko kurdõ.<ref>https://diplomaatia.ee/kurdistani-tee-riikluse-suunas/ </ref> [[katõgooria:rahvaq]] [[katõgooria:Kurdistan]] sl1rhg4j4ffkejnpdd897e6ovc37utw 184994 184989 2026-05-08T01:37:17Z Kruusamägi 2630 184994 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Diyarbekir shepherd, Mardin Kurd, Aljazeera Kurd, 1873.jpg|thumb|Kurdi meheq (1873)]] [[Pilt:Kurdish-inhabited area by CIA (1992).jpg|thumb|Kurdõ elomaaq]] '''Kurdiq''' ommaq maailma kõgõ suurõmb riigilda rahvas. Kurdõ om kolmkümmend kooniq nelikümmend mill'onni. Nä eläseq Iin-[[Aasia]]n, päämidselt Kurdistanin, miä om jaet [[Iraak|Iraagi]], [[Iraan]]i, [[Süüriä]] ja [[Türgü]] vaihõl. Veidükese eläs kurdõ ka Taga-Kaukaasian ja [[Liibanon]]in. Seo ilma aigo om pall'o kurdõ ka Õdagu-[[Euruupa]]n ja [[Ameeriga Ütisriigiq|Ameeriga Ütisriigen]]. Kurdiq kõnõlõsõq [[kurdi kiil]]t, miä kuulus vahtsõiraani kiili hulka. Kurdi keelel om mitmit murdit. Mõnõq noist ommaq nii esiqsugumadsõq, et näid peetäs umaette keelis. Samas keeles üteldäs näid õnnõ selle, et näil om ütine peritolo ja selle et rasõhust pandaq kurdi rahva rahvuslidsõlõ üttekuulumisõlõ. Kõgõ tähtsäbmaq kurdi murdõq ommaq Kurmandsi, Sorani, Mukri ja Gurani murrõq. Ütist kurdi kiräkiilt olõ-õi. Inämbüs kurdõ ommaq moslõmiq, a om ka juudi- ja ristiusko kurdõ.<ref>https://diplomaatia.ee/kurdistani-tee-riikluse-suunas/ </ref> == Lätteq == <references /> [[katõgooria:rahvaq]] [[katõgooria:Kurdistan]] ke1dq7el95aalgekpficiso7rz3c2gj 0 17524 184982 184976 2026-05-07T13:10:48Z Võrok 7 Toimõndus 184982 wikitext text/x-wiki '''Lee''' om tandsoandsambli, miä toimõndas Talliinan. Andsambli asotamisaastak om 1981. Luuja om Maido Saar, kink tettüq ommaq ka suurõmb jago andsambli tandsõst. Aastagast 2017 om Lee kunstilinõ juht Maria Uppin-Sarv. Andsamblin om kuus rühmä: Lee tsillokõsõq, põhikoolirühm, C-segärühm (nuurirühm), noorõmb segärühm, vanõmb segärühm, valitrühm. Andsamblit om pall'o kitet nii Eestin ku välämaal. [https://et.wikipedia.org/wiki/Lee_(tantsuansambel)] Lee tandsoq ommaq päämidselt Saarõ Maido ja Uppin-Sarvõ Maria luuduq, a tandsjaq saavaq kah ossa tandsõ luumisõst. Lee tandsotrenniq ommavaq kats kõrda nädalin Tandsoagõntuurin. <ref>https://lee.ee/</ref> Andsambli juhtmõtõq om Ellen Niidü värsiq: ''Veel olen laps, kel, nähes lepalindu,'' ''kõik meelest kaob,'' ''pihk haarab õhku, silmad täis on indu'' ''ja süda taob.'' <ref>https://lee.ee/</ref> === Lee sündmüseq === * Lee 40 ,,Ainukõnõ aig" * Külävahju folk * Keväjädseq tandsosammuq * Saarõ Maido route 66 * Pomerantsi Helele pühändet soovikontsõrt * Rahvatandsokontsõrt ,,90 tsõõri" ===Lätteq=== [[https://et.wikipedia.org/wiki/Lee_(tantsuansambel)]] [https://lee.ee/] ivq8blmm42gbvzcho2bf80uwgg3yu6w 184983 184982 2026-05-07T13:15:34Z Võrok 7 184983 wikitext text/x-wiki [[Pilt:National dance of Estonia.IMG 3309.JPG|pisi|Lee tandsman aastagal 2010]] '''Lee''' om tandsoandsambli, miä toimõndas Talliinan. Andsambli asotamisaastak om 1981. Luuja om Maido Saar, kink tettüq ommaq ka suurõmb jago andsambli tandsõst. Aastagast 2017 om Lee kunstilinõ juht Maria Uppin-Sarv. Andsamblin om kuus rühmä: Lee tsillokõsõq, põhikoolirühm, C-segärühm (nuurirühm), noorõmb segärühm, vanõmb segärühm, valitrühm. Andsamblit om pall'o kitet nii Eestin ku välämaal. [https://et.wikipedia.org/wiki/Lee_(tantsuansambel)] Lee tandsoq ommaq päämidselt Saarõ Maido ja Uppin-Sarvõ Maria luuduq, a tandsjaq saavaq kah ossa tandsõ luumisõst. Lee tandsotrenniq ommavaq kats kõrda nädalin Tandsoagõntuurin. <ref>https://lee.ee/</ref> Andsambli juhtmõtõq om Ellen Niidü värsiq: ''Veel olen laps, kel, nähes lepalindu,'' ''kõik meelest kaob,'' ''pihk haarab õhku, silmad täis on indu'' ''ja süda taob.'' <ref>https://lee.ee/</ref> === Lee sündmüseq === * Lee 40 ,,Ainukõnõ aig" * Külävahju folk * Keväjädseq tandsosammuq * Saarõ Maido route 66 * Pomerantsi Helele pühändet soovikontsõrt * Rahvatandsokontsõrt ,,90 tsõõri" ===Lätteq=== [[https://et.wikipedia.org/wiki/Lee_(tantsuansambel)]] [https://lee.ee/] [[katõgooria:Eesti rahvatands]] 3zo05hj9ez3k2zh15h6ui07821ufbos 184984 184983 2026-05-07T13:16:28Z Võrok 7 184984 wikitext text/x-wiki [[Pilt:National dance of Estonia.IMG 3309.JPG|pisi|Lee tandsman aastagal 2010]] '''Lee''' om tandsoandsambli, miä toimõndas Talliinan. Andsambli asotamisaastak om 1981. Luuja om Maido Saar, kink tettüq ommaq ka suurõmb jago andsambli tandsõst. Aastagast 2017 om Lee kunstilinõ juht Maria Uppin-Sarv. Andsamblin om kuus rühmä: Lee tsillokõsõq, põhikoolirühm, C-segärühm (nuurirühm), noorõmb segärühm, vanõmb segärühm, valitrühm. Andsamblit om pall'o kitet nii Eestin ku välämaal. [https://et.wikipedia.org/wiki/Lee_(tantsuansambel)] Lee tandsoq ommaq päämidselt Saarõ Maido ja Uppin-Sarvõ Maria luuduq, a tandsjaq saavaq kah ossa tandsõ luumisõst. Lee tandsotrenniq ommavaq kats kõrda nädalin Tandsoagõntuurin. <ref>https://lee.ee/</ref> Andsambli juhtmõtõq om Ellen Niidü värsiq: ''Veel olen laps, kel, nähes lepalindu,'' ''kõik meelest kaob,'' ''pihk haarab õhku, silmad täis on indu'' ''ja süda taob.'' <ref>https://lee.ee/</ref> === Lee sündmüseq === * Lee 40 ,,Ainukõnõ aig" * Külävahju folk * Keväjädseq tandsosammuq * Saarõ Maido route 66 * Pomerantsi Helele pühändet soovikontsõrt * Rahvatandsokontsõrt ,,90 tsõõri" ===Lätteq=== [[https://et.wikipedia.org/wiki/Lee_(tantsuansambel)]] [https://lee.ee/] [[katõgooria:tands]] behrk2fpgzu6f8dxbbbk6jym1jhzx31 0 17525 184980 184979 2026-05-07T12:50:39Z Võrok 7 toim, tävvendüs 184980 wikitext text/x-wiki Volga (Vinne keeli: Волга) om Euruupa kõgõ pikemb ja kõgõ suurõmba vesikunnaga jõgi. <ref name=":0">https://et.wikipedia.org/wiki/Volga</ref> Jõgi om Vinnemaal<ref>[[Vinnemaa]]</ref>. Tuu algnõs Valdai korgõmaalt ja juusk säält läbi Vinnemaa keskpaiga lõunõhe, Kaspia merde. Jõõ pikkus om 3532 km ja tuu valgala om 1 360 000 km². Volga vesikunnan ommaq viis Vinnemaa kümnest kõgõ suurõmbast liinast, säälhulgan ka Vinnemaa pääliin Moskva<ref>[[Moskva]]</ref>. Jõõ pääl om ka hulga viijovvujaamo ja suuri viihoituisi. Kuna Volga juusk Kaspia merde, miä om juuskjärv, sis olõ-iq taa luuduslidsõlt köüdet mitte ütegi ilmamerega. Kanaliid piten päses siski Volgast Aasovi, Valgõhe ja Õdagumerde.<ref name=":0" /> [[Pilt:Volga rivermap-ce.svg|pisi|Volga jõõ vesikund]] Volga jõõl om Vinne kultuurin suur tähendüs – Vinne kirändüsen ja rahvaluulõn nimmas taad sakõstõ nimega Волга-матушка (imä Volga).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Volga</ref> a4id0x8kulncy7n9yqmm5un6mtug567 184981 184980 2026-05-07T12:53:38Z Võrok 7 184981 wikitext text/x-wiki Volga (Vinne keeli: Волга) om Euruupa kõgõ pikemb ja kõgõ suurõmba vesikunnaga jõgi. <ref name=":0">https://et.wikipedia.org/wiki/Volga</ref> Jõgi om Vinnemaal<ref>[[Vinnemaa]]</ref>. Tuu algnõs Valdai korgõmaalt ja juusk säält läbi Vinnemaa keskpaiga lõunõhe, Kaspia merde. Jõõ pikkus om 3532 km ja tuu valgala om 1 360 000 km². Volga vesikunnan ommaq viis Vinnemaa kümnest kõgõ suurõmbast liinast, säälhulgan ka Vinnemaa pääliin Moskva<ref>[[Moskva]]</ref>. Jõõ pääl om ka hulga viijovvujaamo ja suuri viihoituisi. Kuna Volga juusk Kaspia merde, miä om juuskjärv, sis olõ-iq taa luuduslidsõlt köüdet mitte ütegi ilmamerega. Kanaliid piten päses siski Volgast Aasovi, Valgõhe ja Õdagumerde.<ref name=":0" /> [[Pilt:Volga rivermap-ce.svg|pisi|Volga jõõ vesikund]] Volga jõõl om Vinne kultuurin suur tähendüs – Vinne kirändüsen ja rahvaluulõn nimmas taad sakõstõ nimega Волга-матушка (imä Volga).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Volga</ref> [[katõgooria:Vinnemaa jõõq]] p392oijvtghdhca22myp91pf0wqjtsx 184992 184981 2026-05-08T01:34:34Z Kruusamägi 2630 184992 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Volga rivermap-ce.svg|pisi|Volga jõõ vesikund]] '''Volga''' (Vinne keeli: Волга) om [[Euruupa]] kõgõ pikemb ja kõgõ suurõmba vesikunnaga [[jõgi]]. Jõgi om [[Vinnemaa]]l. Tuu algnõs Valdai korgõmaalt ja juusk säält läbi Vinnemaa keskpaiga lõunõhe, [[Kaspia meri|Kaspia merde]]. Jõõ pikkus om 3532 km ja tuu valgala om 1 360 000 km². Volga vesikunnan ommaq viis Vinnemaa kümnest kõgõ suurõmbast liinast, säälhulgan ka Vinnemaa pääliin [[Moskva]]. Jõõ pääl om ka hulga viijovvujaamo ja suuri viihoituisi. Kuna Volga juusk Kaspia merde, miä om juuskjärv, sis olõ-iq taa luuduslidsõlt köüdet mitte ütegi ilmamerega. Kanaliid piten päses siski Volgast [[Aasovi meri|Aasovi]], Valgõhe ja [[Õdagumeri|Õdagumerde]]. Volga jõõl om Vinne kultuurin suur tähendüs – Vinne kirändüsen ja rahvaluulõn nimmas taad sakõstõ nimega Волга-матушка (imä Volga). [[katõgooria:Vinnemaa jõõq]] qansxtonqyrwzgdj9ejiowfa12g02qz 14 17526 184986 2026-05-07T13:35:25Z Võrok 7 Vahtsõnõ leht: [[katõgooria:Aasia maaq]] 184986 wikitext text/x-wiki [[katõgooria:Aasia maaq]] esygyunfcbvni7y2tt3t3qv43fz9wof 0 17527 184988 2026-05-07T13:37:45Z Võrok 7 Võrok pand' lehe [[Kurdid]] päälkirä [[Kurdiq]] ala: Kirjaviga pealkirjas 184988 wikitext text/x-wiki #saadaq [[Kurdiq]] fsey3ie7oebyu4ijug2l9thr8puks5k 1 17528 184990 2026-05-07T18:41:41Z ~2026-27721-14 16603 Vahtsõnõ leht: hea artikkel👍 ~~~~ 184990 wikitext text/x-wiki hea artikkel👍 [[Tallituslehekülg:Kaastöö/&#126;2026-27721-14|&#126;2026-27721-14]] ([[Pruukja arotus:&#126;2026-27721-14|arutelu]]) 7. lehekuu 2026, kell 18:41 (UTC) qvlzz7o6ftfqpgurqz9ndrek5eammsi 184991 184990 2026-05-07T18:43:32Z ~2026-27721-14 16603 /* */ Vastus 184991 wikitext text/x-wiki hea artikkel👍 [[Tallituslehekülg:Kaastöö/&#126;2026-27721-14|&#126;2026-27721-14]] ([[Pruukja arotus:&#126;2026-27721-14|arutelu]]) 7. lehekuu 2026, kell 18:41 (UTC) :ja!👍 [[Tallituslehekülg:Kaastöö/&#126;2026-27721-14|&#126;2026-27721-14]] ([[Pruukja arotus:&#126;2026-27721-14|arutelu]]) 7. lehekuu 2026, kell 18:43 (UTC) khbzorhvb8k2rvlpjgg7up756yvmdso