Wikipedia fiu_vrowiki https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meediä Tallituslehekülg Arotus Pruukja Pruukja arotus Wikipedia Wikipedia arotus Pilt Pildi arotus MediaWiki MediaWiki arotus Näüdüs Näüdüse arotus Oppus Oppusõ arotus Katõgooria Katõgooria arotus TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 17564 185254 185251 2026-07-09T13:22:39Z Komalane 13049 185254 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]]. Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64. 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb. 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast. Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vineläisi]]). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli. Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägäq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kogot 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kir'ändüsmuusõum]]in om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n. [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] gbnxa7kpuxxdz3y9213hqi388m8zsnr 185255 185254 2026-07-09T13:28:27Z Komalane 13049 185255 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]].<ref name="9oyDs" /> Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.<ref name="aezy5" /> 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.<ref name="Piirsalu" /> 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.<ref name="RL0428" /> Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vineläisi]]). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.<ref name="usdAy" /> Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägäq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kogot 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kir'ändüsmuusõum]]in om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n.<ref name="so0ul" /> [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] 3ulqvjd4kkcu2chs8nn0fl6txs9qmuo 185256 185255 2026-07-09T13:34:10Z Komalane 13049 185256 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]].<ref name="9oyDs" /> Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.<ref name="aezy5" /> 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.<ref name="Piirsalu" /> 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.<ref name="RL0428" /> Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vineläisi]]). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.<ref name="usdAy" /> Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägäq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kogot 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kir'ändüsmuusõum]]in om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n.<ref name="so0ul" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Piirsalu">Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/595468#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] [[Eesti Päevaleht]], 1. aprill 2011</ref> <ref name="9oyDs">[[Piret Lotman]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LotmanPiret_Ingerimaa_vene_TUNA2010_3.pdf Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2003 nr 3</ref> <ref name="aezy5">{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-29 |arhiivimisaeg=2016-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="usdAy">Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10</ref> <ref name="so0ul">Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800</ref> <ref name="RL0428">[https://web.archive.org/web/20180107061049/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0428 RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018]. [[Statistikaamet]].</ref> }} [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] a58zkns11c8yiqcgyadwndwks3gx8ui 185257 185256 2026-07-09T13:37:56Z Komalane 13049 185257 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]].<ref name="9oyDs" /> Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.<ref name="aezy5" /> 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.<ref name="Piirsalu" /> 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.<ref name="RL0428" /> Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vineläisi]]). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.<ref name="usdAy" /> Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägäq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kogot 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kir'ändüsmuusõum]]in om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n.<ref name="so0ul" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Piirsalu">Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/595468#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] [[Eesti Päevaleht]], 1. aprill 2011</ref> <ref name="9oyDs">[[Piret Lotman]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LotmanPiret_Ingerimaa_vene_TUNA2010_3.pdf Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2003 nr 3</ref> <ref name="aezy5">{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-29 |arhiivimisaeg=2016-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="usdAy">Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10</ref> <ref name="so0ul">Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800</ref> <ref name="RL0428">[https://web.archive.org/web/20180107061049/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0428 RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018]. [[Statistikaamet]].</ref> }} [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] rymdv2a4gq06xbbpa7jwj3r9z4r1wis 185258 185257 2026-07-09T13:39:10Z Komalane 13049 /* Viited */ 185258 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]].<ref name="9oyDs" /> Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.<ref name="aezy5" /> 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.<ref name="Piirsalu" /> 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.<ref name="RL0428" /> Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vineläisi]]). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.<ref name="usdAy" /> Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägäq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kogot 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kir'ändüsmuusõum]]in om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n.<ref name="so0ul" /> ==Lätteq== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Piirsalu">Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/595468#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] [[Eesti Päevaleht]], 1. aprill 2011</ref> <ref name="9oyDs">[[Piret Lotman]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LotmanPiret_Ingerimaa_vene_TUNA2010_3.pdf Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna, 2003 nr 3</ref> <ref name="aezy5">{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-29 |arhiivimisaeg=2016-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="usdAy">Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10</ref> <ref name="so0ul">Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800</ref> <ref name="RL0428">[https://web.archive.org/web/20180107061049/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0428 RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018]. [[Statistikaamet]].</ref> }} [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] 8o663qpogj8z5xq180fg3lb8hpu8j2b 185259 185258 2026-07-09T23:43:21Z Kruusamägi 2630 viited korda 185259 wikitext text/x-wiki [[File:Votic Flag.svg|pisi|Vadjalaste lipp]] [[Pilt:VoticCoatOfArms.jpg|pisi|Vadjalaste vapp]] '''Vad'alasõq''' (hindä nimeq ''vadjalain'', ''vad́d́alaizõd'', ''vadjakko'', ''vađđalaizet'', ''maaväci)'' ommaq õdagumeresoomõ rahvas, kiä kõnõlõsõq [[Uurali keeleq|Uurali kiilkunna]] [[Soomõ-ugri keeleq|soomõ-ugri]] haro [[Õdagumeresoomõ keeleq|õdagumeresoomõ]] [[Õdagumeresoomõ kiili lõunõrühm|lõunõrühmä]] ala käüvät [[Vad'a kiil|vad'a kiilt]].<ref name="9oyDs">[[Piret Lotman]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LotmanPiret_Ingerimaa_vene_TUNA2010_3.pdf Ingerimaa vene õigeusklike identiteet 17. sajandi esimesel poolel luterlikust vaatepunktist], Tuna, 2003 nr 3</ref> Aoluulinõ vad'alaisi elomaa [[Vad'amaa]] om olnuq [[Ingerimaa|Ingerimaal]] [[Lauga jõgi|Lauga jõõ]] ümbre peris Eesti hummogupiiri lähkün. 2002. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Vinnemaal 73 vad'alast ja 2010. aastaga rahvalugõmisõ perrä 64.<ref name="aezy5">[https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm Информационные материалы об окончательных итогах Всероссийской переписи населения 2010 года] (veebiarhiivis)</ref> 2011. aastagal mõist' vad'a kiilt häste kõnõldaq 8 vad'alast, arvosaajit oll' kuikivõrd inämb.<ref name="Piirsalu">Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/595468#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] [[Eesti Päevaleht]], 1. aprill 2011</ref> 2011. aastagal elli Eestin 4 vad'alast.<ref name="RL0428">[https://web.archive.org/web/20180107061049/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0428 RL0428: Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2018]. [[Statistikaamet]].</ref> Vad'alaisi aoluulinõ elomaa oll' parhilladsõst pall'o laemb. Sõskiq tuu es olõq ütine, küläq saisiq harvakult ni naidõ vaihõl elli tõisi rahvit ([[Ingerläseq|ingerläisi]], [[Ingerikar'alasõq|ingerikar'alaisi]] ja [[Vindläseq|vineläisi]]). Elondusõ võisõ jaotaq kolmõs rühmäs: [[Kesk-Ingeri korgõmaa]] rühmä kesküses oll' [[Kattila]] külä (vinne keelen Kotlõ), tõine rühm sais' [[Süväjärvi|Süväjärvest]] (vinne keelen Glubokoje), [[Jarvikoisjärvi|Jarvikoisjärvest]], [[Haapalajärvi|Haapalajärvest]] ja [[Babinajärvi|Babinajärvest]] kuustuvast järvistüst hummogu puul ni kolmandan rühmän olliq kuun kolm külä [[Lauga jõgi|Lauga]] jõõsuust hummogu puul. [[Kukkuzi]] ja [[Itšäpäivä]] küläq jäiq näist piirkunnõst välläpoolõ. Vad'alasõq tarvitiq korgõmaa rühmä kotsilõ nimme Ülägö, järvistü rühmä kotsilõ Orko ja Lauga jõõsuu rühmä kotsilõ Vaipooli.<ref name="usdAy">Ilmar Talve: Vatjalaista kansankulttuuria, s.9–10</ref> Vad'alaisist hummogu puul oll' ingerikar'alaisi elomaa. == Uur'minõ== [[Pilt:Votic_language_map.png|pisi|Vad'alaisi elomaa [[Ingerimaa]]l, märgit verevägäq]] Edimäne vad'alaisi "löüdjä" oll' Narva [[keriguopõtaja]] Friedrich Ludolph Treffurt [[1783]]. aastagal. 1856. aastagal ilmut' [[August Ahlqvist]] 90-lehekülelise vad'a keele keeleoppusõ "Wotisk grammatik". [[Paul Ariste]] ilmut' uma "Vadja keele grammatika" 1948. aastagal. Vad'a keele sõnaraamatit om ilmutet kats'. [[Lauri Posti]] ilmut' 1980 [[Kukkuzi]] vad'a sõnastu, miä kuustus ütelt vad'a perrelt 1931–1932 kogot sõnnost. 1986. aastagal ilmutõdi [[Lauri Kettunen|Lauri Kettuse]] kogot 180-leheküleline [[Mahu murrõ|Mahu murdõ]] sõnaraamat. [[Johanna Laakso]] ilmut' 1989 vad'a ümbrepandmissõnastu "Vatjan käänteissanasto", minkalõ oll' pantuq lisas kats' iinpuul nimmat sõnastut ni muid sõnavaranimistüid. Sõnastu om vad'a-eesti-vinne kolmõkeeline. Teosõ matõrjaali kogominõ alost' joba 1930. aastagil. [[Eesti Kir'ändüsmuusõum]]in om 13,5 tunni vad'alaisi ülesvõttit (lindistusi). [[Eesti Rahva Muusõum]]i kuun om 206 vad'alaisi asja. Asju om ka rahvatiidüse muusõumõn [[Peterburg]]in, [[Kurõssaarõ]]n, [[Helsingi]]n ja [[Riia]]n.<ref name="so0ul">Mauno Jokipii: Itämerensuomalaiset – Heimokansojen historiaa ja kohtaloita. Jyväskylä 1995. ISBN 9519362800</ref> ==Lätteq== {{viited}} [[Katõgooria:Õdagumeresuumlasõq]] bvitp3at6p2hq381zrjz32nnv8h20lx