Wikipeetia gucwiki https://guc.wikipedia.org/wiki/Ee%27iyalaaya_a%27la%C3%BClaas%C3%BC MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Ayaakuwapülee Analayaapülee kasa Yootirawaa Ka'yataayakalü Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü Wikipeetia Yootirawaa süchiki Wikipeetia Anaajaalaa Yootirawaa süchiki anaajaalaa MediaWiki Yootirawaa süchiki MediaWiki Anouktia sukua'ipa Yootirawaa süchiki anouktia akua'ipa Akaaliijiaa Yootirawaa süchiki akaaliijiaa Akotchajülee sünülia Yootirawaa süchiki akotchajülee anülia TimedText TimedText talk Módulo Módulo discusión Evento Evento discusión 0 265 18370 18299 2026-05-07T01:34:24Z Leonfd1992 13 18370 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Mariposa-libando.jpg|alt=Mariposa-libando|thumb]][[Anaajaalaa:Mariposa_ojos_verdes.jpg|alt=Mariposa_ojos_verdes|thumb]] '''Jülirü''' ([[Alijunaiki|alijünaiki]]: ''mariposa'') Tü Julirü shia wane uchii ayü'laasü sünainje jokoma, wüchi kantülesü süpüla juya, saashin wayuu laülaayu. Antüsü sünain ana'alawaa süpülee juya; eesü sünain miyo'uin, sünain ja'apüin, müsia sünain jo'uuchein.<ref name=juli>[https://concepto.de/mariposas/ Mariposas]</ref> Mainma natapa'a naa jülitkana eeshi sünain ishoin, sünain wuitüin, sünain mütsia, sünain kasuutalüin, sünain malo'ukatalin naya. Wuchii anamia, kashaitajaaleshi süchikije wane juya eekai miyo'üin otta süpülapünaa. Natuma naa wayuu ku'yamakana ashatünüsü nayakuwa sünain kanasü, müsia sünain achepaa, oyunnusü nüyaküa chi jülitkai ma'aka sa'in jülittünaya achepaa süpüla ayonnajaa.<ref name=juli/> Tü ''lespodopteros'' (sünülia sutuma alijuna) jia tü ennaajünaka süka julirü jee wanee shupeirua mülo'uirua pachiiruasuirua, mmayaasü wataa ka'i, ayuuirasü müsü, achajaanüsü süka tü juliitka shia tü jülirü sümaka alijuna ennaajunushii naya maka sa'in miyo'uin naya, shiasa'a watta'a ka'i ayuuishi amujaashii malaa mushii, mainma nakua'ipa kashujushii, sulu'u niuleeset. Tü juulitka, jülirü münaka mainma tü nakua'ipaka ennaajuunushii süka tü naanairuaka.<ref name=juli/> Tü naanaka sünainsü natünaka ''ala'' sümaka alijuna, jiasa'a nawatapa sirumaka, mainma ayawatüin eetaasü. Piama shikii pienchimüin tü nakua'ipaka, mainma aipiruashii nasa'airua sünai nakatajiraain sünain piama nusa'airua kale'eshi nayairua tü shimataka, müsü sa'in wanee Ekiipüka ataatchii wanee shirasü sule'erü jusiika wunu'uirua mainma kasa nayuluin shile'erüt tü wunu'uliaka süka tü nayeeka sünain koyooin shia, ekushii suinyaa tü wunu'uliaka ennajünaka süka espiritropaaka.<ref name=juli/> == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] 43fg3kwcjiq4cfhz31clj3h62cnuvq2 0 271 18371 18303 2026-05-07T01:35:12Z Leonfd1992 13 /* Kaa'ulachen katunkaraliika */ 18371 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Goat 2007-1.jpg|thumb|Ka'ula.]] '''Ka'ula''' ([[alijunaiki]]: ''Cabra'') tü  ka'ulaka pienchi su'ui, kachesü, kousu, keichisü, keimatüsü, kaleesü, kouwasü, kasisü, koisü süta eesü sulu'u ishotot, palitat, aloukatat, mutsia jee kasutot ekajasü sa'aka mojui otta sawanapaa, pala'achon main antasü ka'ula chaya wajiraje onosü wayuu sümaa kanchoulee aa'in süpüla miyaasüü eküsü yosu, parulua otta kayusi. Kanchoulesü main süpüla jamü joutaleu atijüsü ekajawa, Kakulaatsesü wunu ashowajirushi. Kachonsu piantua süpüla juyakat mioupa süchon aliichajünüsü süchira ayajaanüsü nüsüin wayuu arülejüi, akumajünasu keesü süka, tü ka'ulakat alatitsü kasa nulia chi wayuu kamanakai [[Anaajaalaa:Kaaula toumainpaa 1.jpg|thumb|ka'ula sulu'u kulaat ]] Apünüsü süpaünain jieyu, otta anaterii sukuaipa kasachiki. O'utunain shiküin wayuu ekat jutkatüin sünain alapaja jee mira'a ekünüsü nirukü asijushin, jurichin jee kerasüin, otta tü shiyülainka ekünüsü, tü sütaka ka'ula akumajüna shiipoloin kasha, touretain, waimale main kasa anaka nütüma chira mürüt anashijee wayuu ekai kamana. == Kaa'ulachen katunkaraliika == Eeshi wane jintüin arüleejüshi ja'raishii kaa'ulachen. Weinshi wattachon maalü, nüjünaain nürüle'ejüin, soo'püna uuchi müsia motsopa ka'ika nüle'ejirüin miichipa'amüin, shiasa'a wane aliika a'alijiraashi na kaa'ulachenkana,nike'eraayain jintüinkai mache'esalii noojoliishi akutulain sünainjee ekajawaa mojuka'ka naa'in jintüikai nüitkalaka so'u wane ipa sünain Ayala'aja motshi neema nüshi,koulainree taya jashicheechi tashi tamüin,tayeechi o'unitka pümüin nümaka atpanaa nümüin,nnojoliika ja'amüin nümüin atpanaa nümaka'aka a'yalajataachipaja taya mmaa nüitkalaka na'atou jintüikai sünain Ayala'aja. :: ''Eesü süpüla paashaje'erai: [[Arüleeja]]'' [[Akotchajülee sünülia:Wuchiirua otta mürülü]] gb4d9d1car6zyjjzc2nv5vsqpljy3sr 0 356 18374 18322 2026-05-07T01:48:03Z Leonfd1992 13 18374 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Lania sumüin Wayuu.jpg|thumb|Lania]] '''Lania''' ([[alijunaiki]]: ''amuleto, contra wayuu'') Tü Lania sümakat wayuu, sulu'ujejatü tü pütchi alaata (Aliijunaiki palmear) shia tü koroloo sumaiwatka sutuma woushunuu. Lania wanee koroloo kapülainsü sümüin wayuu. Tü Lania münaka sukoroloo wayuu Laülayuu. Lania kekiisü, kasa'asü, kaa'insü, kajapüsü, kasheinsü, kachepasü, keküinsü, kajutsu, kanüiküsü, tütüsü, kapayalainsü. Tü Lania münaka Saa'in Wayuu Sumaiwajattü, shia kapülainka shia suluujee wakua'ipa wayuu. ¿ Kasapüla Lania sashein wayuu ? Lania saashin wayuu süpüla mainma kasa sümüin wayuu sütuma laülayuu sümaiwattü. == Lania süpüla: == Shimechiria sain wayuu. Kejiapia, kejiapülee. Kekiriapia. washirapia. Kamaneewapia. == Jaralüü kajapülüka Lania? == Lania sajapülüsü wanee wayuu muloin ,eeshi tolooin jee jierüin , laülain aa'in , kajutüin amüin tü wakua'ipaka . Apüralasü , nnojosu sikiimain , nnojotshii ainkain , nnojotshii eeküin ekülü asijuchiin , nnotsü sajapümain mainma wayuu , waneesia nee tü awaraiterüin shia , == Sujutu Lania == Lania shekusü kajutüin sutuma supushualee tü wayuukalürüa , cheküsü kapülain watuma supula kapayalain shia . Lania kajutsü , eesü suchuntuin eekawaa , yonna , mürülü , tü Lania wamaka achuntüsü waraitaa , awawajetnaa , jee ajaliijaa eekai suchuntüin suluu lapü. Lania kasheinsü kululu iishosü jee mainma kattouchen süta suluu wanee susu ,kaa mainmain tü süpayalainkaa. '''Lania''' ([[alijunaiki]]: '''''amuleto ,contra wayuu''''') Es un elemento mágico de máximo protección espiritual utilizados por los wayuu, según la cosmovisión cultural posee alto significado en el ámbito de la tradición, la cual esta asociado con la protección de la integridad física y espiritual de los linajes cuando se requiera su utilidad. Es un amuleto sagrado que se utiliza como protección espiritual cuando surja evidencias conflictivas dentro de la familia clanil tales como: En el momento de utilizar este amuleto wayuu se requiere cumplir con unas rituales que consta en los cuidados de la persona quien utilice dicho amuleto. amenazas de extinción iniciativa de guerras interclaniles manifestación de sueños entre otros. Cabe mencionar, en el presente concepto es pertinente categorizar los diferentes tipos de lania concernientes según su utilidad. Entre los cuales figuran: lania washiraapi: contra para atraer riqueza. lania samasamaapi: contra para alejar anergias maliciosas. lania jashieepi. contra para despertar/ reforzar el espíritu de la valentía lania sainpi jiyeyu: contra para atraer mujeres. lania kamanewaapi: contra para atraer amistades lania: Tünapi: Contra para templanza en los brazos para poseer mejores punterias. lania supula olojoo ( contra para poseer espíritu de ser cazador) [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] 2ezevgpa7jqml8gbm6ddjwdvm0i9wsj 14 755 18376 17946 2026-05-07T02:11:23Z Leonfd1992 13 18376 wikitext text/x-wiki Yaainjatü ja'yain sünülia suumain wayuu: #[[Puschachi]] #[[Jashü'üma'ana]] #[[Wotoin]] #[[Wuliyuunakalü]] #[[Malakalii]] #[[Kanniama'ana]] #[[Wuraichirapa'a]] #[[Kasuutalein]] #[[Walirükalee]] #[[Kulaalaichirü]] #[[Pashat]] #[[Jeyuusirain]] #[[Katchirapo'o]] #[[Etsira]] #[[Potki]] #[[Nnaünashita]] #[[Müshichi]] #[[Lompichima'ana]] #[[Kasaikalü]] #[[Warüttain]] #[[Jeyuupülee]] #[[Anneetkima'ana]] #[[Walitpana]] #[[Sa'awa]] #[[Ale'epeta]] #[[Maina]] #[[Rawita]] #[[Mokoomatira]] 6j3ui4gp0ll0tj0jlfq979rcxlm1a9f 14 758 18378 17948 2026-05-07T02:19:11Z Leonfd1992 13 18378 wikitext text/x-wiki Yaainjatü e'itaanüin sünülia tü wunu'uliakalüirua:: #[[Shankü]] #[[Shuulapürü]] #[[Sücha'asa]] #[[Pasa'ira]] #[[Jale'etu]] #[[Süpato'u muusa]] #[[Mojoki]] #[[Kuchira'ana]] #[[Ruituin]] #[[Kateesua]] #[[Jalirü]] #[[Ja'lechipii]] #[[Watsaamina]] #[[Kareipii]] #[[Atürüi]] #[[Isho'ulu]] #[[Sukumusha]] #[[Washawasha]] #[[Maluuya]] #[[Jourai]] #[[Shaashai]] #[[Yaalunai]] #[[Ko'ulit]] #[[Shuko jawaapia]] #[[Waliruwain]] #[[Shi'rapu'ulia]] fblrejrwfn44k91gmscblc3ww7pfgkl 0 927 18365 18353 2026-05-06T22:34:39Z Walechon24 1746 18365 wikitext text/x-wiki '''Achuntaa jieyuu''' ([[alijunaiki]]: ''arreglo matrimonial'') E'nnüsü wayuu jierü nütüma wayuu toolo eepünaale shia süma shii otta süshi sünain alapajaa, sünai o'onowaa, otta sünain yonna, niirakaa amüinrü shia müliataashi shi'ire sünain anain ma'i tü sukaippakat ni'rüin eeka'aka na'in wayuu toolo shi'iree otta e'nnüsü joo shia sütüma nüpüshi chi toolokai sütijaanaka'aka a'ou eein paala wane jierü.<ref>[https://www.radionica.rocks/analisis/la-dote-wayuu-de-la-estigmatizacion-la-comprension-de-las-tradiciones/ La dote wayúu: de la estigmatización a la comprensión de las tradiciones]</ref> Müliashisa taya shi'ire jietkat tia, nüma kalaka sümüin nii otta nüshi, puchunta müsüje shia anasü'üsa anashii naa wayuu kachooinkana eesüja süpüla tia nümünaka jintüikai; aapünüsü kakuuna nümüin nuchuntijatkat sümüin shii otta nümüin süshi katkousü shiale müleka nojolüi tü kakuunakat. Müsü sukuiappa tü achuntaakat jeyuu.<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-5560361/ Ekirajawaa]</ref> Tüü achuntaaka jieyuu, shiya wanee akuai'paa anasü, wanee akuai'paa pansaasü, wanee yootirawaa wulesü, wanee kojutujirawaa, wanee erajirawaa, wanee papüshaawaa, ka jamüin kettaapa tüü a'pajalaaka (Paü'naakalü), nüpüshi chii toolokai müsia süpüshi tüü jietkalü; rulatjiraashii, chii toolokai tashimia müshi nümüin chii süshikai tüü jietkalü, oulakaa namüin naa nuwalayuukanü, jee namüin naa süwaluyuukana shii tüü jietkalü, naa sülau'layuukana. Chii toolokai, kerauchi na'aka süpüshi jietkalü, taane müshi namüin naa süwalayuukana (naa tooloyuukana), talüinyuu nümaka namüin süwalayuu jietkalü (naa jieyuukana), temeshi nümakaa sümüin wayuu shii, jee namüin naa süi'rümuyuukana (süwaluyuukana shiikaa). Chii süchikai jee naa nuwayuukana, tashimia müshii nümüin chii keratkai, chii suwala jietkalü Tainchi müshi nümüin. Tüü shiikaa, naa süi'rumuyuukana jee sou'chi; tau'shi müsü nümüin chii keraüka... == Süpa'aünaa == Tü süpa'aünaka wanee wayuu jierü. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] cr4yuaikqkm70nmv2lh2orjcrag69s8 18366 18365 2026-05-06T22:37:16Z Walechon24 1746 18366 wikitext text/x-wiki '''Achuntaa jieyuu''' ([[alijunaiki]]: ''arreglo matrimonial'') E'nnüsü wayuu jierü nütüma wayuu toolo eepünaale shia süma shii otta süshi sünain alapajaa, sünai o'onowaa, otta sünain yonna, niirakaa amüinrü shia müliataashi shi'ire sünain anain ma'i tü sukaippakat ni'rüin eeka'aka na'in wayuu toolo shi'iree otta e'nnüsü joo shia sütüma nüpüshi chi toolokai sütijaanaka'aka a'ou eein paala wane jierü.<ref>[https://www.radionica.rocks/analisis/la-dote-wayuu-de-la-estigmatizacion-la-comprension-de-las-tradiciones/ La dote wayúu: de la estigmatización a la comprensión de las tradiciones]</ref> Müliashisa taya shi'ire jietkat tia, nüma kalaka sümüin nii otta nüshi, puchunta müsüje shia anasü'üsa anashii naa wayuu kachooinkana eesüja süpüla tia nümünaka jintüikai; aapünüsü kakuuna nümüin nuchuntijatkat sümüin shii otta nümüin süshi katkousü shiale müleka nojolüi tü kakuunakat. Müsü sukuiappa tü achuntaakat jeyuu.<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-5560361/ Ekirajawaa]</ref> Tüü achuntaaka jieyuu, shiya wanee akuai'paa anasü, wanee akuai'paa pansaasü, wanee yootirawaa wulesü, wanee kojutujirawaa, wanee erajirawaa, wanee papüshaawaa, wanee Akuai'paa wattawalü, ka jamüin kettaapa tüü a'pajalaaka (Paü'naakalü), nüpüshi chii toolokai müsia süpüshi tüü jietkalü; rulatjiraashii, chii toolokai tashimia müshi nümüin chii süshikai tüü jietkalü, oulakaa namüin naa nuwalayuukanü, jee namüin naa süwaluyuukana shii tüü jietkalü, naa sülau'layuukana. Chii toolokai, kerauchi na'aka süpüshi jietkalü, taane müshi namüin naa süwalayuukana (naa tooloyuukana), talüinyuu nümaka namüin süwalayuu jietkalü (naa jieyuukana), temeshi nümakaa sümüin wayuu shii, jee namüin naa süi'rümuyuukana (süwaluyuukana shiikaa). Chii süchikai jee naa nuwayuukana, tashimia müshii nümüin chii keratkai, chii suwala jietkalü Tainchi müshi nümüin. Tüü shiikaa, naa süi'rumuyuukana jee sou'chi; tau'shi müsü nümüin chii keraükai... == Süpa'aünaa == Tü süpa'aünaka wanee wayuu jierü. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] 3r41j3bi0kdq3j86qw7c3r0gzajfv0h 18367 18366 2026-05-06T23:15:02Z Walechon24 1746 18367 wikitext text/x-wiki '''Achuntaa jieyuu''' ([[alijunaiki]]: ''arreglo matrimonial'') E'nnüsü wayuu jierü nütüma wayuu toolo eepünaale shia süma shii otta süshi sünain alapajaa, sünai o'onowaa, otta sünain yonna, niirakaa amüinrü shia müliataashi shi'ire sünain anain ma'i tü sukaippakat ni'rüin eeka'aka na'in wayuu toolo shi'iree otta e'nnüsü joo shia sütüma nüpüshi chi toolokai sütijaanaka'aka a'ou eein paala wane jierü.<ref>[https://www.radionica.rocks/analisis/la-dote-wayuu-de-la-estigmatizacion-la-comprension-de-las-tradiciones/ La dote wayúu: de la estigmatización a la comprensión de las tradiciones]</ref> Müliashisa taya shi'ire jietkat tia, nüma kalaka sümüin nii otta nüshi, puchunta müsüje shia anasü'üsa anashii naa wayuu kachooinkana eesüja süpüla tia nümünaka jintüikai; aapünüsü kakuuna nümüin nuchuntijatkat sümüin shii otta nümüin süshi katkousü shiale müleka nojolüi tü kakuunakat. Müsü sukuiappa tü achuntaakat jeyuu.<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-5560361/ Ekirajawaa]</ref> Tüü achuntaaka jieyuu, shiya wanee akuai'paa anasü, wanee akuai'paa pansaasü, wanee yootirawaa wulesü, wanee kojutujirawaa, wanee erajirawaa, wanee papüshaawaa, wanee akuai'paa wattawalü, ka jamüin kettaapa tüü a'pajalaaka (Paü'naakalü), nüpüshi chii toolokai müsia süpüshi tüü jietkalü; rulatjiraashii, chii toolokai tashimia müshi nümüin chii süshikai tüü jietkalü, oulakaa namüin naa nuwalayuukanü, jee namüin naa süwaluyuukana shii tüü jietkalü, naa sülau'layuukana. Chii toolokai, kerauchi na'aka süpüshi jietkalü, taane müshi namüin naa süwalayuukana (naa tooloyuukana), talüinyuu nümaka namüin süwalayuu jietkalü (naa jieyuukana), temeshi nümakaa sümüin wayuu shii, jee namüin naa süi'rümuyuukana (süwaluyuukana shiikaa). Chii süchikai jee naa nuwayuukana, tashimia müshii nümüin chii keratkai, chii suwala jietkalü Tainchi müshi nümüin. Tüü shiikaa, naa süi'rumuyuukana jee sou'chi; tau'shi müsü nümüin chii keraükai... == Süpa'aünaa == Tü süpa'aünaka wanee wayuu jierü. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] fuuh2uozji6bpqgxxh73846z9a2mbfj 18368 18367 2026-05-07T00:01:37Z Walechon24 1746 18368 wikitext text/x-wiki '''Achuntaa jieyuu''' ([[alijunaiki]]: ''arreglo matrimonial'') E'nnüsü wayuu jierü nütüma wayuu toolo eepünaale shia süma shii otta süshi sünain alapajaa, sünai o'onowaa, otta sünain yonna, niirakaa amüinrü shia müliataashi shi'ire sünain anain ma'i tü sukaippakat ni'rüin eeka'aka na'in wayuu toolo shi'iree otta e'nnüsü joo shia sütüma nüpüshi chi toolokai sütijaanaka'aka a'ou eein paala wane jierü.<ref>[https://www.radionica.rocks/analisis/la-dote-wayuu-de-la-estigmatizacion-la-comprension-de-las-tradiciones/ La dote wayúu: de la estigmatización a la comprensión de las tradiciones]</ref> Müliashisa taya shi'ire jietkat tia, nüma kalaka sümüin nii otta nüshi, puchunta müsüje shia anasü'üsa anashii naa wayuu kachooinkana eesüja süpüla tia nümünaka jintüikai; aapünüsü kakuuna nümüin nuchuntijatkat sümüin shii otta nümüin süshi katkousü shiale müleka nojolüi tü kakuunakat. Müsü sukuiappa tü achuntaakat jeyuu.<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-5560361/ Ekirajawaa]</ref> Tüü achuntaaka jieyuu, shiya wanee akuai'paa anasü, wanee akuai'paa pansaasü, wanee yootirawaa wulesü, wanee kojutujirawaa, wanee eraajirawaa, wanee papüshaawaa, wanee akuai'paa wattawalü, ka jamüin kettaapa tüü a'pajalaakalü (Paü'naakalü), nüpüshi chii toolokai müsia süpüshi tüü jietkalü; rulatjiraashii, chii toolokai tashimia müshi nümüin chii süshikai tüü jietkalü, oulakaa namüin naa nuwalayuukanü, jee namüin naa süwaluyuukana shii tüü jietkalü, naa sülau'layuukana. Chii toolokai, keraüchi na'aka süpüshi jietkalü, taane müshi namüin naa süwalayuukana (naa tooloyuukana), talüinyuu nümaka namüin süwalayuu jietkalü (naa jieyuukana), temeshi nümakaa sümüin wayuu shii, jee namüin naa süi'rümuyuukana (süwaluyuukana shiikaa). Chii süchikai jee naa nuwayuukana, tashimia müshii nümüin chii keraükai, chii suwala jietkalü Tainchi müshi nümüin. Tüü shiikaa, naa süi'rumuyuukana jee sou'chi; tau'shi müsü nümüin chii keraükai... == Süpa'aünaa == Tü süpa'aünaka wanee wayuu jierü. == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukuwa'itpa wayuu]] o0za11hvoojzptc2s7esst6s028yfgh 0 1112 18369 18355 2026-05-07T01:32:44Z Leonfd1992 13 18369 wikitext text/x-wiki [[File:Jutkataa.jpg|thumb|shiakua jutkataa]] '''Jutkataa''' ([[alijunaiki]]: ''reunidos'') Akotchojirawaa sünain anaataa wakuwa'ipa. Tü jutkataaka shia eree kottirain wayuu, süpüla sa'ashajanuin wane kasa, süpüla sünatütünün sükuwaipaa. Waima süküwaipa tü jutkataa: ● Jutkataa süpüla mi'ira ● Jutkataa süpüla Yootirawaa == Kasa jutkataaka anain na wayuukana == #Sünain asaa kepein #Sünain alapajaa #Sünain aapajawaa #Sünain ayanamajaa jhrq9mb7yiny7ytj3zlg6232oj7vy0s 0 1116 18373 18316 2026-05-07T01:46:46Z Leonfd1992 13 18373 wikitext text/x-wiki '''Apatawaa outusu''' ([[alijunaiki]]: ''levantamiento de cadaver'') Tü apatawaakat ottusü nojotsü na'inrüin wayuu eekai eein ne'e, shia aainraka wayuu eekai ashiin, eeka asiipüüin, eekai achonlüin, süka kasalajaneerüin shia natuma müleka wayale ne'e anaatain sünain apatawaa chi ottushikai; otta müsia wayuu eekai asiruuin nojoishi napataain wayuu tooloyuu, süpataain wayuu jieyuu, süma ishoinjatüin mashein naa apataashiikana süka alejatüin tia sütüma wayuu sümaiwajatü. [[Akotchajülee sünülia:Sünoula wayuu]] gmnk9orr4p1o8o08m36bpow3ed0xma2 8 1550 18379 18095 2026-05-07T03:41:14Z Leonfd1992 13 18379 wikitext text/x-wiki {| style="width:100%; background:#ffffff; border:1px solid #c8ccd1; border-radius:2px; padding:1px; margin: 1px 0;" | style="width:100px; text-align:center;" | [[File:PurplePillar.svg|70px|link=https://commons.wikimedia.org/wiki/Campaign:Wiki-Woumain]] | style="padding-left:15px; text-align:center;" | <span style="font-size:1.2em; color:#202122;">'''Shiyaawase Wikipeetia'''</span><br><span style="color:#444;">Paasheje'era pütchi saa'u jalejeejatü o'ttuin tü wa'yataainka</span><br><span class="plainlinks">[[Wikipeetia:Ekirajaaya namüin na wayuukana | Püjüttaa yaa'ya]]</span> |} pwiszd269f756h4cirvlfa1ft3k4t4n 0 1570 18372 18313 2026-05-07T01:40:27Z Leonfd1992 13 18372 wikitext text/x-wiki [[File:Süsii wunu'ulia iiwou.jpg|thumb|Süsii ji'i iiwou]] '''Süsii Mokochira''' Süsii ji'i, süsii mokochira münüsü shiaya'a, maloukatalü sümaa koin shia pasanain sünain. jemetüsü sheejuu wattajee, shiküinsü ka'ula sümaa irama. Kasiisü ji'i iiwoulu, waima süsii nou kashikai apüriirü. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] kqc2ltaqc76w3pgm7pz5gyvhj8w2ppb 0 1571 18375 18348 2026-05-07T02:10:49Z Leonfd1992 13 18375 wikitext text/x-wiki '''Paralu''' ([[alijunaiki]]: ''?'') tü mma pararúka anülia yalasü naatoüje'esü chi jasaikai ayajuy wattasaliia moujuin suulu [[Akotchajülee sünülia:Woumainkalü]] b1ll6wrysex4tuhghp29e226f0xh7bf 0 1572 18377 18358 2026-05-07T02:18:55Z Leonfd1992 13 18377 wikitext text/x-wiki tü Jipüpalaka Shia wanee sutta'a wünu'ut, süsu'in Wayuu anaajasü jiipü supulaa nnojolüijatüin tü ayulee sünaiin süchikajee shiiyülüin jiipü, apülaarasü sumaa susajüinjatü waneepia sunaimüin wanee kashii, maka nnojo'ole supüra'alaain sumaa ayüijeerü sutuma, esü süpulaa mayeenshanna sutuma tü jiipüka. Ootaa Shia wanee wünu'ut süsu'in teepichii maka supulaairee nayaa Wayuu anaajasü jiipü, che'esü susirüichin ni'a otta so'ojirüichin ni'a supüla naawalaajachiin. Aanasü maain tü wünu'utka supüla tü Jipüpalaka. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] pfg03ggdsr160th64n9bpq38dliffes