Wikipeetia gucwiki https://guc.wikipedia.org/wiki/Ee%27iyalaaya_a%27la%C3%BClaas%C3%BC MediaWiki 1.47.0-wmf.8 first-letter Ayaakuwapülee Analayaapülee kasa Yootirawaa Ka'yataayakalü Yootirawaa nümaa ka'yataayakalü Wikipeetia Yootirawaa süchiki Wikipeetia Anaajaalaa Yootirawaa süchiki anaajaalaa MediaWiki Yootirawaa süchiki MediaWiki Anouktia sukua'ipa Yootirawaa süchiki anouktia akua'ipa Akaaliijiaa Yootirawaa süchiki akaaliijiaa Akotchajülee sünülia Yootirawaa süchiki akotchajülee anülia TimedText TimedText talk Módulo Módulo discusión Evento Evento discusión 0 165 18551 15993 2026-06-30T15:52:30Z Rufo1994 1883 /* */ 18551 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Sunuse wayuu.jpg|thumb|Wayuu sünain ee'iyataa wunu'u]] [[Anaajaalaa:Waneirua epise supula apuwaa.jpg|thumb|Shipi wanülüü]] '''Sunu'use Wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''Medicina tradicional Wayuu'') shia tü shipikalü ayuulii sutuma wayuu, tü epi sünainmüinsü chi piachikai aka jamüin nia atijaaka saa'u sukuwai'pa süpana wüittüshii anakalü süpüla wanülüü, tü piachikalü sütüjaa aa'ulu süpüshuwa'ale kapülakalü süpana mojuui, shia tü a'yatawaa sümaa lania, shia süsheyuu süka jamüin shiain atüjaain saa'u anaatiraa suwanülüüshe wayuu.<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-16405104/ La medicina ancestral de los wayuu]</ref><ref>[https://repository.ucc.edu.co/server/api/core/bitstreams/49f11797-18bb-4efa-b12b-911c688cf799/content/ Plantas medicinales wayuu como estrategia pedagógica para el fortalecimiento de la educación propia en la escuela Indígena Rural Maluaizao en los grados sexto y séptimo]</ref> [[File:Jieyuu (43791).jpg|thumb|médica wayuu]] Tü piachiikalü joüsu sümaa maakalü, tü soushikalü shikirajüin sünain maakalü, tü piachiikalü eesü süpüla tooloin otta jierein, nnojotsü kasain süchiki. Tü süseyuukolü antüsü shimiiwa saa'u jintulü'iwa müsü sukuwa'ipa: Wane ka'i tü jintutkalü aapuusü, akutkajaasü aipa'awai, sünainjee türa alapüjaasü wane soushi piachi; sünainjee maka, antitnüsu jintutkalü akumüjünüsu saa'u jamüinjatü sukuwa'ipa joolu, asürütnüsü sutuma laa'ülaa atüjaka süpüleerua, ekirajaanüsü saa'u piachiwaakalü.<ref name=wunu'u>[https://saludconlupa.com/noticias/el-valor-de-las-plantas-y-rituales-del-pueblo-wayuu-durante-la-pandemia/ El valor de las plantas y rituales del pueblo Wayuu durante la pandemia]</ref> ==Sunu'use Wayuu== [[Anaajaalaa:Alouka.jpg|thumb|Süta alouka]] * '''Shira Wüi''' ([[alijunaiki]]: ''Ron de culebra ciega'') Süsüin wayuu eekai yülüin shiipüse, tü maka, asünüsü wanee asüshi so'ü ka'i, jimatashaanuinjatü sünain tü maaka; tü wüika (maka akuwa'ipa) ekerotitnüsü sulu'u wanee maraaja (pateeya) kalu'usu chirinche, yalejee apütünüsü mainma ka'i. Kettaapa jia, aikünüsü sümüin wayuu eekai cho'ujaain amüin. * '''Pali'ise''': Shia tü süma'anaka tü piachikai otta tü alüüika, süpülasü o'oojitna [[majayülü]] otta müsia süpülasü ayuule müinka sa'in tü samutnapa (''Epilepsia''), tü wunu'ukai chii antünüsü anain cha'aya uuchii Makuira cha'aya [[Wajiira]]. * '''Je'yutse ''': Supülasü ayuulee so'u sütaa wayuu otta müsia jootüsü. * '''Eechuwaa - Yaichua''': Supülasü aiwaa ale'e. * '''Poolot''': Supülasü ayuulee ataa, shitaa. * '''Maluwa''': Shia wanee wunu'u mülo'u ka'apuyuu, antüsü sünainmüin 3 (apünuin) waraa iipunaamüin, eesü cha'aya [[Wajiira]] otta eere anain mmakalü süpüla süsotüin, tü wunu'ukai chii supülasü shunui (''Gripe'') otta müsia süpüla kasa so'u asuushi. *'''Jawaapia''': wunu'u süpüla kashajaa otta aiwa ale'e, tü maka alakajünüsü, kettaapa asünüsü sutuma wayuu; wunu'ukai chii nnojotsü maimain, jouutsü cha'aya [[Wajiira]]. * '''Alouka''': Süpülasü aiwa ale'e, shunui o'ulaka müsia süpüla ayuulee so'u wasoso. * '''Samuttapai''': Süpülasü shunui o'ulaka müsia süpüla oushuwaa. * '''Waraaralü''': Süpülasü sükashi jieyuu (''Menstruación'') otta müsia süpüla juyantaa ale'e jo süpüle eekai oorolüin süle'e (''Gases''). * '''Wainpiraicha'a''': Süpülasü asütaa ata (''Picazón de Piel'') jee shitaa (''Hongos de Piel''). * '''Suurala aipia''': Süpülasü ayuulee makatka tüttaa aipa'a (''Sudoración Nocturna''). == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] 36ig7plw51toc4sy3uoshan1m6tzbkm 18552 18551 2026-06-30T16:01:25Z Rufo1994 1883 /* */ 18552 wikitext text/x-wiki [[File:Epinase.jpg|thumb|medicina tradicional]] [[Anaajaalaa:Sunuse wayuu.jpg|thumb|Wayuu sünain ee'iyataa wunu'u]] [[Anaajaalaa:Waneirua epise supula apuwaa.jpg|thumb|Shipi wanülüü]] '''Sunu'use Wayuu''' ([[alijunaiki]]: ''Medicina tradicional Wayuu'') shia tü shipikalü ayuulii sutuma wayuu, tü epi sünainmüinsü chi piachikai aka jamüin nia atijaaka saa'u sukuwai'pa süpana wüittüshii anakalü süpüla wanülüü, tü piachikalü sütüjaa aa'ulu süpüshuwa'ale kapülakalü süpana mojuui, shia tü a'yatawaa sümaa lania, shia süsheyuu süka jamüin shiain atüjaain saa'u anaatiraa suwanülüüshe wayuu.<ref>[https://www.eltiempo.com/archivo/documento/CMS-16405104/ La medicina ancestral de los wayuu]</ref><ref>[https://repository.ucc.edu.co/server/api/core/bitstreams/49f11797-18bb-4efa-b12b-911c688cf799/content/ Plantas medicinales wayuu como estrategia pedagógica para el fortalecimiento de la educación propia en la escuela Indígena Rural Maluaizao en los grados sexto y séptimo]</ref> [[File:Jieyuu (43791).jpg|thumb|médica wayuu]] Tü piachiikalü joüsu sümaa maakalü, tü soushikalü shikirajüin sünain maakalü, tü piachiikalü eesü süpüla tooloin otta jierein, nnojotsü kasain süchiki. Tü süseyuukolü antüsü shimiiwa saa'u jintulü'iwa müsü sukuwa'ipa: Wane ka'i tü jintutkalü aapuusü, akutkajaasü aipa'awai, sünainjee türa alapüjaasü wane soushi piachi; sünainjee maka, antitnüsu jintutkalü akumüjünüsu saa'u jamüinjatü sukuwa'ipa joolu, asürütnüsü sutuma laa'ülaa atüjaka süpüleerua, ekirajaanüsü saa'u piachiwaakalü.<ref name=wunu'u>[https://saludconlupa.com/noticias/el-valor-de-las-plantas-y-rituales-del-pueblo-wayuu-durante-la-pandemia/ El valor de las plantas y rituales del pueblo Wayuu durante la pandemia]</ref> ==Sunu'use Wayuu== [[Anaajaalaa:Alouka.jpg|thumb|Süta alouka]] * '''Shira Wüi''' ([[alijunaiki]]: ''Ron de culebra ciega'') Süsüin wayuu eekai yülüin shiipüse, tü maka, asünüsü wanee asüshi so'ü ka'i, jimatashaanuinjatü sünain tü maaka; tü wüika (maka akuwa'ipa) ekerotitnüsü sulu'u wanee maraaja (pateeya) kalu'usu chirinche, yalejee apütünüsü mainma ka'i. Kettaapa jia, aikünüsü sümüin wayuu eekai cho'ujaain amüin. * '''Pali'ise''': Shia tü süma'anaka tü piachikai otta tü alüüika, süpülasü o'oojitna [[majayülü]] otta müsia süpülasü ayuule müinka sa'in tü samutnapa (''Epilepsia''), tü wunu'ukai chii antünüsü anain cha'aya uuchii Makuira cha'aya [[Wajiira]]. * '''Je'yutse ''': Supülasü ayuulee so'u sütaa wayuu otta müsia jootüsü. * '''Eechuwaa - Yaichua''': Supülasü aiwaa ale'e. * '''Poolot''': Supülasü ayuulee ataa, shitaa. * '''Maluwa''': Shia wanee wunu'u mülo'u ka'apuyuu, antüsü sünainmüin 3 (apünuin) waraa iipunaamüin, eesü cha'aya [[Wajiira]] otta eere anain mmakalü süpüla süsotüin, tü wunu'ukai chii supülasü shunui (''Gripe'') otta müsia süpüla kasa so'u asuushi. *'''Jawaapia''': wunu'u süpüla kashajaa otta aiwa ale'e, tü maka alakajünüsü, kettaapa asünüsü sutuma wayuu; wunu'ukai chii nnojotsü maimain, jouutsü cha'aya [[Wajiira]]. * '''Alouka''': Süpülasü aiwa ale'e, shunui o'ulaka müsia süpüla ayuulee so'u wasoso. * '''Samuttapai''': Süpülasü shunui o'ulaka müsia süpüla oushuwaa. * '''Waraaralü''': Süpülasü sükashi jieyuu (''Menstruación'') otta müsia süpüla juyantaa ale'e jo süpüle eekai oorolüin süle'e (''Gases''). * '''Wainpiraicha'a''': Süpülasü asütaa ata (''Picazón de Piel'') jee shitaa (''Hongos de Piel''). * '''Suurala aipia''': Süpülasü ayuulee makatka tüttaa aipa'a (''Sudoración Nocturna''). == Shi'ipajee sukuwa'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Epinasee]] fyhh21sz3kct6s5crxw7wvftnoym1na 0 192 18553 17329 2026-06-30T16:20:37Z Rufo1994 1883 /* */ 18553 wikitext text/x-wiki [[File:Iitta.jpg|thumb|utensilios wayuu]] [[Anaajaalaa:Iitachan.jpg|thumb|Iita.]] '''Iita''' ([[alijunaiki]]: ''Totuma, taza'') shia sükorolo wayuu süpüla asaa wuin, kepein, uujolu, wunu'u, otta waneeirua. Ainjünüsü süka aliita, otta müsia pootchi a'lakajuushi. Eesia wanee süka kachueera sütüma alijuna, jaarü sünülia.<ref name=iita>[https://www.scielo.cl/scielo.php?pid=S0718-07642018000600013&script=sci_arttext_plus&tlng=es/ El Recurso Agua en las Comunidades Indígenas Wayuu de La Guajira Colombiana. Parte 1: Una Mirada desde los Saberes y Prácticas Ancestrales]</ref> Tü iitakat cho'ujaashü ma'in sulu'u külikiru'u jo kusinapialu'u süpüla eekawaa otta müsia wasirüinjatüin wei'yo'u süntapa'a miichipa'amüin. Eesü miyo'ule shia, je ja'apütchon otta motsochon. Eesü süpüla asatia jo asesajia youla süpüla uujolu. Eesü wanee iita miyo'u süpüla shira otta süpüla eküülü. O'yotünalu'u jawaapia ma'aka eere ayuulee, otta müsia süpüla sunu'use majayüt. Eesüja'a süma'ana jieyuu süpüla anaajawa korolo jee shipi su'upunaa je paipai; wushu'u sünülia natuma. Siawashe tu iitakarui natuma na wayuukana atijakajana sho'u sukua'ipa tu shiawashe tü iitakarü mai'mai Anasü natija malekana wayuu süpüla sho'upana tu iitakarui. ==Sulu'uku wane iita== [[Anaajaalaa:Shiyaakuwa_iita.jpg|thumb|Usadas para diferentes actividades.]] '''IIta süpüla asaa kepein:''' Shia wanee iita jo'uuchon. Katatawaisü müsü nei'tain waneeshiwai wayuu süpüla asaa kepein. '''Iita süpüla asaa uujolu:''' Tüü shia wanee iita mülo'u süpüla asünaa uujolu, müsüka sa'in shiitain wayuu süpüla kepein katatawaisü waneeshiwai wayuu. '''Iita süpüla asaa wuin:''' Tüü shia wanee iita ja'apüchon süpüla asaa wuin, eesü e'itaanüin sa'ato'u japüin otta jo sulu'ujatü piyutchonka. '''Iita süpüla asaa jawaapia:''' Shia wanee iita jo'uuchon, o'yotunalu'ulu jawaapia, anaajünüsü sulu'u katto'ui. '''Iita süpüla shira:''' Tüü shia wanee iita ja'apütchon eere o'yotünüin shira annerü, otta müsia shira shi'iruku pa'a, kepeshuuna, shaapülaana, po'oi. '''Shiitain majayülü:''' Shia wanee iita aneekünüsü süpüla tü majayütchonkalü sünain süttüin shia. Akümajünüsü sümüin. Shiitainjatü süpüla sunu'use otta süpüla süsüin wuin, ookotuushi, otta uujolu ma'akasat. '''Iita süpüla o'oojia:''' Tüü shia wanee iita ja'apütchon süpüla o'oojia, nnojotsü asünüin süka, yalasü waneepia sulu'u tü o'oojiapülee, otta müsia miirukumüin, alü'üjünüsü laairukümüin süpüla o'oojitnaa tepichi, jieyuu otta laülayuu. '''Iita shiirapüle:''' Shia wanee iita mülo'u süpüla shiira, e'itaanüsü pa'ülü'ü, shiirapüleesü wayuu laülayuu otta wayuu ayuuisü, majayüt sünain sütta, shiitapanalu'u, ayutnusu anoo'ipa'amüin, maalii sütijiraapa wayuu. '''Suwaapala:''' Shia wanee iita mootsopüt, kalu'usü mma, süpüla suwaa wayuu ayuuisu, laü'layuu, jiet ipootnüsü. E'itaanüsü paülü'ü napüla.<ref name=iita/> == Iita sukurolo wayuu == [[Anaajaalaa:Japüinchon.jpg|thumb|left|upright=1.25|Formas y tamaños de iita]] Shia tü shiitainkalü wayuu eetüjütkalia sulu'u nakua'ipa, nnojolüinwa'aya tü shiitaikalü alijuna. Tü iitaka eesü süpüla kasakalü süpüshüa'aya jee sulu'u saja'apuinkalü süpüshua'aya. Na'aya iita ja'uchenkana süpüla tü kasa ee yootchon jee palitchon, Müsüja'a tü mülo'uyuukalü süpüla kasa ee türa mülo'uin jee mainman.<ref name=iita/> Müsüja'aya süka tü sukua'ipapakalü, akumajünüsü süpülajana kasairua makalaka tü wuin, jee tü soukalüinrua pünaja, otta waüyee, eekaja'a sukua'ipa sukumajia tü iitakaluirua süpüla tü eeinjatüin shia, palajana awajünüsü süka shi'ipa chajaruuta jee türa anain awalia, müsüja'a tü ootojünakalu sükasü o'jie, o'lojünaa münüsia shia, eesü tü a'lakajünakalü jee tü a'ajünakalü sa'aka pali'i. Mayasüja'a wulein shia awayajünüsü so'u wanee wuleshi. == Saja'apüin tü iitakalü == [[Anaajaalaa:Iitachon.jpg|thumb|upright=1.5|Variedades de iita]] Eekaja'a tü iitakalü mainma sukua'ipapalü jee sulu'u saja'apuin, eesü sulu'u lakayaain süma jo'uuchon aja'apüin, jee miyo'uin shia. Eesü sulu'u wayalaain shia. <ref name=iita/> Eesü sulu'u yuttüin otta püchiratüin shia, ma'ayaka tüyaasa eesü sulu'u jo'uuchon aja'apüin jee miyo'uin shia. Eekaja'a naa iita jo'uuchenkana naa lakayaakana naya naa jikala amünakana naya naa süpülajakana asajie tü a'alaajuushikala napüla naa jo'uuyuukana. Otta shiyoolojia yootshi jee asajie koje'e. Aniitaka'a tü iita ja'apüyuukalü, shia süpülajana tü eküülü jee asuushi anama'amüin makalaka wuin, ookotuushi, a'yajaawushi, o'oojia otta suttapala. Eekaja'a tü iita miyo'uyuukalü eesü lakayaain shia, eesü sulu'u wayalaain shia, shia joolu'u tü kanüliakalü kawatshüsüin, shia tü apayeekalü jee anaajaleekalü kasairua miyo'uyuujain jee mainmain, shia tü sükotchajiakalü süchon a'attiyee jee tü wuinchi a'alaajuushikalü, müsüja'a türa ekayaakalü türa, irot, makalakalü po'oi, shaapülaana, atulujuushi jee manainsü shiayaasa. Ani'isa joolu'u tü iita püchiramukalü süma jo'uuchen, ja'apüyuin jee miyo'u'yuin shia tü akumajünakalü aka alepü, japüin, sho'olo, tü alepükalü eesü sulu'u jo'uuchon, ja'apüin jee miyo'uin. Sulu'u ja'apüin eesü süma wuinpalain, kojosüpalain, ouujotpalain jee waüyeepalain. Sho'olo shia tü aja'itieekalü wuin, oyonoyeesü shiaayaasa. Tü süpülajana kasairua miyo'u'yuin jee mainmain. == Shi'ipajee sukua'ipa == <references/> [[Akotchajülee sünülia:Sukumajaala wayuu]] l9hz9l0xwwlc40av4av80jyqj3iyc7u 0 1102 18554 17928 2026-06-30T16:36:28Z Rufo1994 1883 /* */ 18554 wikitext text/x-wiki [[Anaajaalaa:Pitchuusi.jpg|miniaturadeimagen|Pitchuusi]] [[Anaajaalaa:Pitchuusi,_Kepeshuna_Iirolü_Jaayunküsu.jpg|miniaturadeimagen|Pitchuusi, Kepeshuna Iirolü Jaayunküsu]]'''Pitchuushi''' ([[alijunaiki]]: ''frijol'') pitchuushi sünülia wane süchon wunu'u ekünajuuin kepeshuuna suwala'ata sünülia sutuma wayuu. Jemetsü ma'i anasü süpüla shiküin tepichi otta wayuu laülaayuu. Anasü main tu pitchuushikat supünajüin wayuu alaulayu sutpuna juya'a awaya'ajunusu palaajana süpula Kai süpulaa supünajünüin, ottaja wattasali suchon tu pitchushikat anasumain tu pitchuushikat ekunusu suma sinaa,otta ro'o,. Jemetsü Main tü pitchuushikaa maka sulaakajunüin sünain po'i [[File:Pitshushi.jpg|thumb|frijol]] kera'achonsü sumaa wirüü,seepü otta aíma'ain shi'a eekunamüsia shi'a sünain jaichonshia. [[Akotchajülee sünülia:Wunu'ulia]] mbusu2dm4rlev7hngp3fdywoovjeiwd