Wikipiidiya gurwiki https://gur.wikipedia.org/wiki/P%C9%9Bgezure MediaWiki 1.47.0-wmf.9 first-letter Miidiya Zure Tɔgum Tuntuna Tuntuna tɔgum Wikipiidiya Wikipiidiya tɔgum Faali Faali tɔgum MiidiyaWiki MiidiyaWiki tɔgum Tɛmpileti Tɛmpileti tɔgum Suŋerɛ Suŋerɛ tɔgum Buuri buuri Buuri buuri tɔgum TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Kente Festival 0 3487 23603 23467 2026-07-04T08:43:33Z Amoramah 26 Clean up 23603 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Kente de'eŋo''' la de la yuunɛ woo dia dikirɛ de'eŋo ti Bonwire naduma la nɛreba la dɛ'ɛna bɔna Ejisu-Juaben tinbila e boi [[Ashanti region|Ashanti Region]] [[Gaana]] tiŋa puan.<ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-02|website=ghanaemberlin.de|language=en-US|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813074601/https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813074601/https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813074601/https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|url-status=dead}}</ref>Ba de'eni de'eŋɔ wa la Ko'oro ŋwariga puan<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. Basɛba mi pa'alɛ ti ba de'eni e la Naakɛ'ɛsega bii Salurego<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. == Kente De'eŋo == Ba de'eni e ti ba tɛra la kente yizuo la mia saŋa n boi Bonwire tiŋa gee mi kelum basɛ ti kente yɛla tole niŋa.<ref>https://www.yearofreturn.com/events/bonwire-kente-festival/</ref><ref>https://visitghana.com/blog/2018/12/14/colourful-2018-bonwire-kente-festival-held/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref> De'eŋo mia kelum bɔta ku basɛ ti nɛreba yɛɛra kente futo [[Gaana]] wa<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kente_Festival#cite_note-:1-6</ref>. Naduma la Bonwire nɛreba yɛɛri kente futo buuri buuri ti ba pɛ. [[File:A Kente Festival.jpg|thumb|A Kente Festival]] == Tuulum Yɛla == Ba de'eni de'eŋo la ti ba tɛra la kente pi'ileŋɔ Bonwire tiŋa puan ti ba daa biŋɛ yuuma 300 n tole. == Viisegɔ lɔgerɛ == ewvrn5vq2472y52tzqqn21enzn3r11z 23604 23603 2026-07-04T08:46:21Z Amoramah 26 23604 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Kente de'eŋo''' la de la yuunɛ woo dia dikirɛ de'eŋo ti Bonwire naduma la nɛreba la dɛ'ɛna bɔna Ejisu-Juaben tinbila e boi [[Ashanti region|Ashanti Region]] [[Gaana]] tiŋa puan.<ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-02|website=ghanaemberlin.de|language=en-US|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813074601/https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813074601/https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|title=Festival {{!}} The Embassy of the Republic of Ghana, Berlin, Germany|url=https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|access-date=2026-06-06|website=ghanaemberlin.de|language=en-US|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813074601/https://ghanaemberlin.de/travel-tourism/festival/|url-status=dead}}</ref>Ba de'eni de'eŋɔ wa la Ko'oro ŋwariga puan<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. Basɛba mi pa'alɛ ti ba de'eni e la Naakɛ'ɛsega bii Salurego<ref>{{Citation|title=Kente Festival|date=2026-04-04|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Kente_Festival&oldid=1347023158|work=Wikipedia|language=en|access-date=2026-06-06}}</ref>. == Kente De'eŋo == Ba de'eni e ti ba tɛra la kente yizuo la mia saŋa n boi Bonwire tiŋa gee mi kelum basɛ ti kente yɛla tole niŋa.<ref>https://www.yearofreturn.com/events/bonwire-kente-festival/</ref><ref>https://visitghana.com/blog/2018/12/14/colourful-2018-bonwire-kente-festival-held/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref><ref>https://www.businessghana.com/</ref> De'eŋo mia kelum bɔta ku basɛ ti nɛreba yɛɛra kente futo [[Gaana]] wa<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kente_Festival#cite_note-:1-6</ref>. Naduma la Bonwire nɛreba yɛɛri kente futo buuri buuri ti ba pɛ. [[File:A Kente Festival.jpg|thumb|Ba boi dita Kente kibesi]] == Tuulum Yɛla == Ba de'eni de'eŋo la ti ba tɛra la kente pi'ileŋɔ Bonwire tiŋa puan ti ba daa biŋɛ yuuma 300 n tole. == Viisegɔ lɔgerɛ == lbe7955vdlfavnvz4qcxvwz4eiyqt3w Damba festival 0 3500 23610 23582 2026-07-04T09:27:09Z Amoramah 26 Pa'asɛ la databox , pa'asɛ la fɔlra 23610 wikitext text/x-wiki {{Short description|Annual festival in Ghana}} {{Infobox recurring event | name = Damba festival<!--Uses page name if omitted--> | native_name = Festival de Damba<br>Damba chuɣu | native_name_lang = | logo = | logo_alt = | logo_caption = | logo_size = | image = File:World Damba Festival 2023 - Cologne, Germany 69.jpg | image_size = | alt = | caption = Diasporan Chiefs seated during World Damba Festival, in Germany.<!--Display of cultural dance during 2016 Damba festival in Tamale.--> | status = <!-- e.g. defunct, active, inactive ... --> | genre = festivals <!-- e.g. natural phenomena, fairs, festivals, conferences, exhibitions ... --> | date = <!-- {{start date|YYYY|mm|dd}} "dates=" also works, but do not use both --> | begins = <!-- {{start date|YYYY|mm|dd}} --> | ends = <!-- {{end date|YYYY|mm|dd}} --> | frequency = Annually<!-- Weekly, Monthly, Quarterly, Semi-annually, Annually, Bi-annually, 2nd Tuesday of November, etc. --> | venue = Ghana | location = | coordinates = <!-- {{coord|LAT|LON|type:event|display=inline,title}} --> | country = Ghana | years_active = <!-- {{age|YYYY|mm|dd}} Date of the first occurrence --> | first = <!-- {{start date|YYYY|mm|dd}} "founded=" and "established=" also work --> | founder_name = <!-- or | founders = --> | last = <!-- Date of most recent event; if the event will not be held again, use {{End date|YYYY|MM|DD|df=y}} --> | prev = | next = | participants = 1,000,000 | capacity = | area = | budget = | activity = Song Rehearsals (Yila Bohambu)<br />Smock Show (Binchera Damba)<br /> Shinkaafa Gahimbu<br />Somo Damba<br />Naa Damba<br />Farewell Procession (Belkulsi) | leader_name = [[Yaa Naa]] | patron = | organised = <!-- "organized=" also works --> | filing = | people = | member = | sponsor = <!-- | or sponsors = --> | website = <!-- {{URL|example.com}} --> | footnotes = }} [[File:Damba Festival 16.jpg|thumb|Damba in Tamale]] Damba kibesi wa po pa'asɛ la Ghana kibesi sɛba n garege bɔna [[Ghana wa]]. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref name=":0" />La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.<ref name=":0">https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref> sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n  boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.Dagomba, Dagaatis, Gonjas, Frafras (Bongo) la Burkina Faso tinsi wa n diti kibesi wa. '''Binchera Damba''' Sankana de la banaasi yia saŋa n bala ti nɛreba ni yɛ banaasi la ɛɛra gee wa'ara la pupeelum. La ni bɔna zi'an woo gee kɔma n ni zo'e sankana puan. '''Somo Damba''' Sankana de la pu'usegɔ  la wa'a saŋa n bala. '''Shinkaafa Gahimbu''' Sankana ti nɛreba ni digesa mui. Kootum tuntuneba n di n ni zo'e kalam gee Yidan Moli la n ze'ele Gbewaa Palace la nyaa ni bɔna niŋa. '''Nahu Glibu''' Sankana n bala ti ba nyaa ni lagesɛ nii. Naduma n iti bala. '''Naa Damba''' Damba naba saŋa n ni bala. Sankana ni dɛna la wa'a gee ti hali ba lagum tara wiiri wa'ara pa'asa. '''Belkulsi (Ba'asegɔ)''' Kalam de la sansɛka ti nɛra woo nyaa ni lagesɛ gee yɛ lɔgepaala ti la makera kibesi la ba'asegɔ. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == Fu san bisera 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == eo7rps3g0ytbbg8ezj4p3ysxnfihud9 23611 23610 2026-07-04T09:28:38Z Amoramah 26 23611 wikitext text/x-wiki {{Short description|Annual festival in Ghana}} | name = Damba festival<!--Uses page name if omitted--> | native_name = Festival de Damba<br>Damba chuɣu | native_name_lang = | logo = | logo_alt = | logo_caption = | logo_size = | image = File:World Damba Festival 2023 - Cologne, Germany 69.jpg | image_size = | alt = | caption = Diasporan Chiefs seated during World Damba Festival, in Germany.<!--Display of cultural dance during 2016 Damba festival in Tamale.--> | status = <!-- e.g. defunct, active, inactive ... --> | genre = festivals <!-- e.g. natural phenomena, fairs, festivals, conferences, exhibitions ... --> | date = <!-- {{start date|YYYY|mm|dd}} "dates=" also works, but do not use both --> | begins = <!-- {{start date|YYYY|mm|dd}} --> | ends = <!-- {{end date|YYYY|mm|dd}} --> | frequency = Annually<!-- Weekly, Monthly, Quarterly, Semi-annually, Annually, Bi-annually, 2nd Tuesday of November, etc. --> | venue = Ghana | location = | coordinates = <!-- {{coord|LAT|LON|type:event|display=inline,title}} --> | country = Ghana | years_active = <!-- {{age|YYYY|mm|dd}} Date of the first occurrence --> | first = <!-- {{start date|YYYY|mm|dd}} "founded=" and "established=" also work --> | founder_name = <!-- or | founders = --> | last = <!-- Date of most recent event; if the event will not be held again, use {{End date|YYYY|MM|DD|df=y}} --> | prev = | next = | participants = 1,000,000 | capacity = | area = | budget = | activity = Song Rehearsals (Yila Bohambu)<br />Smock Show (Binchera Damba)<br /> Shinkaafa Gahimbu<br />Somo Damba<br />Naa Damba<br />Farewell Procession (Belkulsi) | leader_name = [[Yaa Naa]] | patron = | organised = <!-- "organized=" also works --> | filing = | people = | member = | sponsor = <!-- | or sponsors = --> | website = <!-- {{URL|example.com}} --> | footnotes = }} [[File:Damba Festival 16.jpg|thumb|Damba in Tamale]] Damba kibesi wa po pa'asɛ la Ghana kibesi sɛba n garege bɔna [[Ghana wa]]. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref name=":0" />La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.<ref name=":0">https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref> sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n  boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.Dagomba, Dagaatis, Gonjas, Frafras (Bongo) la Burkina Faso tinsi wa n diti kibesi wa. '''Binchera Damba''' Sankana de la banaasi yia saŋa n bala ti nɛreba ni yɛ banaasi la ɛɛra gee wa'ara la pupeelum. La ni bɔna zi'an woo gee kɔma n ni zo'e sankana puan. '''Somo Damba''' Sankana de la pu'usegɔ  la wa'a saŋa n bala. '''Shinkaafa Gahimbu''' Sankana ti nɛreba ni digesa mui. Kootum tuntuneba n di n ni zo'e kalam gee Yidan Moli la n ze'ele Gbewaa Palace la nyaa ni bɔna niŋa. '''Nahu Glibu''' Sankana n bala ti ba nyaa ni lagesɛ nii. Naduma n iti bala. '''Naa Damba''' Damba naba saŋa n ni bala. Sankana ni dɛna la wa'a gee ti hali ba lagum tara wiiri wa'ara pa'asa. '''Belkulsi (Ba'asegɔ)''' Kalam de la sansɛka ti nɛra woo nyaa ni lagesɛ gee yɛ lɔgepaala ti la makera kibesi la ba'asegɔ. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == Fu san bisera 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == c51jpunefqcbjr4tqdimbvl4ed3gxyg 23612 23611 2026-07-04T09:29:48Z Amoramah 26 23612 wikitext text/x-wiki {{Short description|Annual festival in Ghana}} [[File:Damba Festival 16.jpg|thumb|Damba in Tamale]] Damba kibesi wa po pa'asɛ la Ghana kibesi sɛba n garege bɔna [[Ghana wa]]. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref name=":0" />La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.<ref name=":0">https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref> sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n  boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.Dagomba, Dagaatis, Gonjas, Frafras (Bongo) la Burkina Faso tinsi wa n diti kibesi wa. '''Binchera Damba''' Sankana de la banaasi yia saŋa n bala ti nɛreba ni yɛ banaasi la ɛɛra gee wa'ara la pupeelum. La ni bɔna zi'an woo gee kɔma n ni zo'e sankana puan. '''Somo Damba''' Sankana de la pu'usegɔ  la wa'a saŋa n bala. '''Shinkaafa Gahimbu''' Sankana ti nɛreba ni digesa mui. Kootum tuntuneba n di n ni zo'e kalam gee Yidan Moli la n ze'ele Gbewaa Palace la nyaa ni bɔna niŋa. '''Nahu Glibu''' Sankana n bala ti ba nyaa ni lagesɛ nii. Naduma n iti bala. '''Naa Damba''' Damba naba saŋa n ni bala. Sankana ni dɛna la wa'a gee ti hali ba lagum tara wiiri wa'ara pa'asa. '''Belkulsi (Ba'asegɔ)''' Kalam de la sansɛka ti nɛra woo nyaa ni lagesɛ gee yɛ lɔgepaala ti la makera kibesi la ba'asegɔ. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == Fu san bisera 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == 7f3u3m187xrxthl1zsb6ib7hwn784f3 23613 23612 2026-07-04T09:31:18Z Amoramah 26 23613 wikitext text/x-wiki {{Short description|Annual festival in Ghana}} [[File:Damba Festival 16.jpg|thumb|Damba in Tamale]] Damba kibesi wa po pa'asɛ la Ghana kibesi sɛba n garege bɔna [[Ghana]] wa. Sɛba n diti kibesi wa de la Northern, Savanna, North East, Upper East la Upper West duma n boi Ghana.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Nananawa, Damba kibesi de la sɛla ti ba dita la bɔna hali solemitiŋa so'olum za'a waabi. Yuunɛ woo, ba diti kibesi wa mɛ bɔna Germany, USA, la UK.<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref>Damba de la Dagbani yelebire. Amaa, basɛba yi'ira ka la Damma bɔna Mampruli puan la  Jingbenti bɔna Waali puan. Ba diti kibesi wa la Damba ŋmarega la puan, n de Dagomba ŋmaresi sita puan. Kibesi wa dia kankaŋi de la ba dɔla bini na'asa buuri la malema, tuusum yɛla, naduma sɛba n tole la yɛla la Dagbon na'am dia yɛla basɛba. and related kingdoms. Dagbon de la na'am la pɔsega zi'an bala tari ta paɛ Burkina Faso tinsi puan.Kibesi la dia saŋa mi ni ta makɛ la Rabia al-Awwal n de yimpu'useba kibesi la. Damba de la kibesi sɛka ti ba yuum pɔsɛ di ka ti ba tɛra  Muhammad dɔgum daarɛ, gee nananawa, ba diti kibesi la ti ba tara tɛra ba naduma la yɛla. == De'eno (Activity) == Ba ni pɔsɛ kibesi wa dia pɔsera muulegɔ ti Yidan Moli wan yele Yaa Naa.Dapia la diyima daarɛ ŋmarega la puan ti ba pɔsera “Somo” Damba kibesi la, ba san ba'asɛ bilam ti ‘Naa’ (Kings) Damba kibesi dita. Ba nyaa ni ba'asɛ mɛ la  “bielkulsi”,<ref>https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref><ref name=":0" />La ni dɛna la dapia la anii daarɛ n de Damba kibesi wa.<ref name=":0">https://diamondfmonline.com/u-s-dagbon-diaspora-celebrate-damba-festival/</ref> sankana puan ti nɛreba ni pu'usa susera Yinɛ ti a suŋɛ ba duma gee ti sɛba mi ni pu'usa dɔla ba yaabeduma puan paara Yinɛ.Saŋa la ni dɛna la de'eŋo, yuuma la wa'a ma'a. Ba ni kelum tara sɛla n de Binchera Damba, ti kɔma ni yɛ banaasi gee da'ara mui ti ba yi'ira ti Shinkaafa Gahimbu. Yila Bɔhimbu de la yuunyuuneba n ni maasum yu'uŋɔ woo zamesera Damba yuuma la a malema. Dapia puan n bala to ba ni dikɛ maasum. Pugeto la budibeto za'a ni bɔna bini mɛ. Damba kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka..Tamale n  boi "Northern Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Salurego nambua la puan ti ba ni dita kibesi wa.Dagomba, Dagaatis, Gonjas, Frafras (Bongo) la Burkina Faso tinsi wa n diti kibesi wa. '''Binchera Damba''' Sankana de la banaasi yia saŋa n bala ti nɛreba ni yɛ banaasi la ɛɛra gee wa'ara la pupeelum. La ni bɔna zi'an woo gee kɔma n ni zo'e sankana puan. '''Somo Damba''' Sankana de la pu'usegɔ  la wa'a saŋa n bala. '''Shinkaafa Gahimbu''' Sankana ti nɛreba ni digesa mui. Kootum tuntuneba n di n ni zo'e kalam gee Yidan Moli la n ze'ele Gbewaa Palace la nyaa ni bɔna niŋa. '''Nahu Glibu''' Sankana n bala ti ba nyaa ni lagesɛ nii. Naduma n iti bala. '''Naa Damba''' Damba naba saŋa n ni bala. Sankana ni dɛna la wa'a gee ti hali ba lagum tara wiiri wa'ara pa'asa. '''Belkulsi (Ba'asegɔ)''' Kalam de la sansɛka ti nɛra woo nyaa ni lagesɛ gee yɛ lɔgepaala ti la makera kibesi la ba'asegɔ. == Damba 2023 yuunɛ de'eŋo == Fu san bisera 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. 2023 yuunɛ la puan, ba yuum di kibesi wa se'em la, di taaba ka tabelɛ iŋa. Ba di kibesi wa la Sapɔɔlegɔ la Salurego tiŋa suka puan.Kibesi wa ba'asegɔ daarɛ la n de sɛla ti ba yi'ira ti  (Bielkulsi) yuum di la October 4, 2023 yuunɛ la puan. Tinsi basɛba yuum di kibesi la la bala bɔna saa puan.Amaa, Gbewaa Palace, duma yuum tɛɛ ba kibesi wa diq daarɛ la mɛ kiŋɛ Thursday, October 5, 2023. Saama la nɛreba zo'e zo'e yuum boi tiŋa la puan mɛ dita kibesi miŋa.Nɛrekareba bii nɛrezuto n yuum ze'ele Togo yuum wa'am Gbewaa Palace ti ba lagum po di kibesi wa.De'eno sɛba n yuum kelum iŋɛ bɔna 2023 yuunɛ la puan la de la baoole ti Kumbungu la Savelugu nɛreba yuum ŋmɛ.Nɛreba kalɛ yuum paɛ wuu  20,000 bɔna Aliu Mahama Sports Stadium la puan mɛ.[8] Kumbungu la Savelugu nɛreba saari mɛ la taaba ti ba yi'ira la ti Dachahali bɔna Dagbani puan.Hali Tolon, Savelugu la Kumbungu naduma yuum lagum kiŋɛ ta bisɛ boole wa mɛ. == Lagum bisɛ kalam (See also) == Bugum Chugu Dagbon music and dance World Damba Festival == Viisegɔ Lɔgerɔ == p4pchisqqmffyf58ebwgsq06uni9vh3 Chale Wote Street Art Festival 0 3505 23605 23429 2026-07-04T08:51:23Z Amoramah 26 Pa'asɛ la interlink 23605 wikitext text/x-wiki Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. [[Accra]] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] == Kibesi la tuusum == Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] == Nananawa teere == CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12]. == De'eŋo duma sɛba n yuum iŋɛ bini de la: == Photo Exhibitions Street Painting Graffiti Murals Interactive Installations Street Boxing Movie Screening Procession of Cultures Design Labs Movie Screenings == Viisegɔ Lɔgerɔ == 6sin0xkiqo51qgxl5f13g4n0cn2g4m5 23606 23605 2026-07-04T09:00:30Z Amoramah 26 Added databox, pa'asɛ fɔɔra, 23606 wikitext text/x-wiki {{databox}} Chale Wote Street Art kibesi wa de la yuunɛ woo kibesi ti tiŋa la naduma la nɛreba dita ka. [[Accra]] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa.  of local and international artists and patrons.[4] "Chale Wote" vuurɛ Ga tɔgum la puan de la n sɔ, tu kiŋɛ "friend, let's go". La de la tagera ti ba pita yɛa puan.[5] == Kibesi la tuusum == Ze'ele 2011 yuunɛ la puan wa paɛ zina. CHALE WOTE Kibesi la dia puan, saama ni bɔna bini mɛ gee ti ba bo'ora ba dia. Ba ni yɛ la ba buuri lɔgerɔ gee ti naduma ni lagesɛ. Ba ni kelum wa'ara mɛ gee yuuna. La ni kelum dɛna la saŋa ti ba mɛta bii ita yelepaala. La de la saŋa ti ba tara pa'ala ba malema la suŋa yɛla.Sapɔɔlegɔ, Salurego la Tigerɛ ŋmaresi la puan ti ba dita kibesi wa.[7] n boi "Greater Accra Region" Ghana wa n diti kibesi wa. Accra, Ga duma n boi Greater Accra Region. Sɛba duma n ni naɛ la Ga nɛreba sits kibesi wa la de la Movenpick Ambassador Hotel Accra, Nima, Osu, Accra, Attukwei Art Foundation, Foundation for Contemporary Art Ghana, Dr. Monk, Redd Kat Pictures,[1] Ministry of Tourism, Arts and Culture, Ghana Tourism Authority, Ghana Museum and Monuments Board and Korley Klottey Municipal Assembly la sɛba ti ba yi'ira ti "Institute français and Lododo Arts" n boi Ghana.[2] == Nananawa teere == CHALE WOTE kibesi wa nyaa tee mɛ dita Sapɔɔlegɔ 21 n de Laserɛ daarɛ yuunɛ woo puan. Sapɔɔlegɔ 2023 yuunɛ la puan, Greater Accra Region, yeleyele wuu Osu n boi Ghana wa n yuum di kibesi la kankaŋi.[12]. == De'eŋo duma sɛba n yuum iŋɛ bini de la: == Photo Exhibitions Street Painting Graffiti Murals Interactive Installations Street Boxing Movie Screening Procession of Cultures Design Labs Movie Screenings ==Fɔɔra== <gallery> File:Chale Wote 19.jpg|alt=|Chale Wote Street Art Festival Celebration File:Chale Wote 103.jpg|alt=|Chale Wote Street Arts File:Chale Wote 506.jpg|alt=|Chale Wote Street Arts festival File:Chale Wote 523.jpg|alt=|Chale Wote Street Arts festival File:Chale Wote 3.jpg|alt=|Celebrating culture and arts through chale wote street arts festival File:Chale Wote 15.jpg|alt= File:Chale Wote 133.jpg|alt= File:Ghanaian lady at Chale Wote Festival 2.jpg|alt=|Young Ghanaian ladies having fun at Chale Wote Street Art Festival File:Ghanaian lady at Chale Wote Festival.jpg|alt=|Young Ghanaian ladies having fun at Chale Wote Street Art Festival File:Chale Wote Street Art Festival 10.jpg|alt=|Chale Wote Street Art Festival </gallery> {| class="wikitable" !Year !Theme !Date !Reference |- |2011 |Promote the appreciation of diverse forms of art in Ghana |16 July |<ref name="CW2011">{{cite news|title=Chale Wote brings street art to James Town|newspaper=Modern Ghana |url=http://www.modernghana.com/music/15595/3/chale-wote-brings-street-art-to-james-town.html|publisher=modernghana.com|access-date=8 September 2013}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|date=2021-08-21|title=Two 'Chale Wote' festival organisers; one artist arrested at Jamestown|url=https://citinewsroom.com/2021/08/two-chale-wote-festival-organisers-one-artist-arrested-at-jamestown/|access-date=2021-08-22|website=Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana|language=en-US}}</ref> |- |2012 |"Outer-space” exploration |14 April |<ref name="CW2012">{{cite web|title=In other worlds with Chale Wote Street Art festival|url=http://entertainment.myjoyonline.com/pages/news/201204/84223.php|publisher=myjoyonline.com|access-date=8 September 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20120618083701/http://entertainment.myjoyonline.com/pages/news/201204/84223.php|archive-date=18 June 2012|url-status=dead}}</ref> |- |2013 |Re-imagining African folklore by creating exciting and futuristic versions |7–8 September |<ref name="CW2013">{{Cite news|title=Chale Wote Street Festival 2013 is here|url=http://graphic.com.gh/Entertainment-News/chale-wote-street-festival-2013-is-here.html|location=Accra, Ghana|access-date=8 September 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130908174820/http://graphic.com.gh/Entertainment-News/chale-wote-street-festival-2013-is-here.html#|archive-date=2013-09-08|url-status=dead|newspaper=[[Daily Graphic (Ghana)|Daily Graphic]]}}</ref> |- |2014 |Death: An Eternal Dream Into Limitless Rebirth |23–24 August |<ref name="CW2014">{{cite web | url=http://www.okayafrica.com/news/chale-wote-street-art-festival-call-for-artists/ | title=Accra's Chale Wote Street Art Festival Call For Artists | publisher=okayafrica | access-date=22 August 2014 | author=Sefa-Boakye, Jennifer| date=29 April 2014 }}</ref> |- |2015 |African Electronics |22–23 August |<ref name="CW2015">{{cite web | url=http://accradotaltradio.com/2015/04/chale-wote-2015-call-for-artists/ | title=Accra's Chale Wote Street Art Festival Call For Artists | publisher=accradotaltradio | access-date=24 June 2015 | author=Accra[Dot]Alt | date=8 April 2015 | archive-date=26 June 2015 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150626111621/http://accradotaltradio.com/2015/04/chale-wote-2015-call-for-artists/ | url-status=dead }}</ref> |- |2016 |Spirit Robot |18–21 August |<ref>{{cite web|url=http://accradotaltradio.com/2016/03/chale-wote-2016-call-for-artists/|title=CHALE WOTE 2016: Call for Artists|date=10 March 2016|publisher=|access-date=11 August 2016|archive-date=29 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210829173237/http://accradotaltradio.com/2016/03/chale-wote-2016-call-for-artists/|url-status=dead}}</ref> |- |2017 |Wata Mata |14–20 August |<ref>{{Cite web|url=https://theculturetrip.com/africa/ghana/articles/sights-and-sounds-of-chale-wote-festival-accra/|title=Sights and Sounds of Chale Wote Festival, Accra|last=Adom|first=Nii Noi|website=Culture Trip|date=25 October 2018 |access-date=2019-10-19}}</ref> |- |2018 |Para Other |20–26 August |<ref>{{Cite web|url=https://www.vogue.co.uk/gallery/accra-ghana-chale-wote-festival-street-style-2018|title=The Chale Wote Festival In Accra, Ghana, Is A Street Style Paradise|last=Frank|first=Alex|website=www.vogue.co.uk|date=30 August 2018|access-date=2018-09-01}}</ref> |- |2021 |10 years of existence since its launch (Virtual event) |13–22 August |<ref name=":0" /> |- |2023 |Magneto Motherland |27–29 August |<ref>{{Cite web |date=2023-08-28 |title=See pictures, videos from the 2023 Chale Wote Festival |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/See-pictures-videos-from-the-2023-Chale-Wote-Festival-1833116 |access-date=2023-08-29 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref> |- |2024 |And Now An End To The Empire Of Horrors |19 - 25 August |<ref>{{Cite web |date=2024-03-29 |title=Chale Wote Street Art Festival: A call for artists ahead of 2024 edition - MyJoyOnline |url=https://www.myjoyonline.com/chale-wote-street-art-festival-a-call-for-artists-ahead-of-2024-edition/ |access-date=2024-10-29 |website=www.myjoyonline.com |language=en-US}}</ref> |} == Viisegɔ Lɔgerɔ == t1krsn3uxq4xq3em1kmgngdo02hlw6o Hogbetsotso festival 0 3511 23607 23584 2026-07-04T09:17:10Z Amoramah 26 23607 wikitext text/x-wiki Hogbetsotso de'eŋo (gee ti ba kelum yi'ira Hogbechocho)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-bradt-1</ref> de la Anlo nabeduma la Anlo nɛreba de'eŋo ti ba de'ena Volta Region n boi [[Gaana]] so'olom wa.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-Bak-2</ref> Anlo tinkãra lagum dɛna la Anloga (capital), Keta, Kedzi, Vodza, Whuti, Srogboe, Woe,Tegbi, Dzita, Abor, Anlo Afiadenyigba, Anyako, Konu, Alakple, Atsito, Atiavi, Deʋegodo, Atorkor, Tsiame la tinpígesi basɛba zo'e zo'e. De'eŋo wa de'ene la yuuni yuuni Tigere ŋmarega yia assibedaaare Anloga tiŋa puan, de'eŋo la buuri malema ni iŋɛ la Anlo tiŋa puan.<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-bookc-3</ref> De'eŋo wa yu'urɛ la ze'ele la Ewe tɔgum puan ti ba lerege ti la dɛna "exodus" de'eŋo.<ref name=":3">http://www.travel-to-discover-ghana.com/hogbetsotso-festival.html</ref> bii "zi'ita bii ze'ele la Hogbe (Notsie)".<ref name=":1">https://archive.org/details/culturesensesemb0000geur</ref> De'eŋo ti ba pɔsɛ de'ena la paɛ yuum tusa anaasi n tole.<ref name=":1" /> == Tɔɔsum (History) == Anlo de la nɛreba tigesi taaba naɛ nuure ze'ele Gaana wa dapɔbusa wa wa'ana. Nyaa wa ki'ira bee bɔna ba zina beere nɔŋa zi'an wa, ba ki'iri la Notsie puan, tinsɛka ti ba mina zina ti ka dɛna Togo la.<ref name=":2">http://www.ghanaexpeditions.com/regions/highlight_detail.asp?id=&rdid=112</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-book_a-7</ref> Nɛreba sakiya ti ba ze'ele la southern Sudan doose Oyo, tiŋa n boi Nigeria puan, Ketou n boi Benin puan la Adja Tado n boi Togo puan wa'ana ki'ira bii bɔna Notsie tiŋa puan.<ref name=":2" /> Ba buuri la puan ba yuum boi la pute-nana nu'usum "wicked king", Togbe Agorkoli (Agor Akorli).<ref>{{Cite web |url=http://news.peacefmonline.com/features/201110/76586.php |title=Archive copy |access-date=2026-06-21 |archive-date=2012-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120102015429/http://news.peacefmonline.com/features/201110/76586.php |url-status=dead }}</ref> Gee ti ba ta'am pìiɛ bii yese pute-nana wa nu'usum ba yuum vuge la viiriga dapuurebuba namgoone la puan n lebese ba tiŋa la bɔba la. Ti ba ta'am nyɛ bii iŋɛ ŋwana wa ba yuum yele la ba pɔgeba ti ba ka'asa ba kɔbe'ero la woo basa bɔbeyine namgoone la puan.<ref name=":3" /> La ta yuɛ la ti ze'ele nyaa ma'ɛ lebege yɔgerɔ ka kpe'em, ta'asɛ ti nɛreba nya ŋmɛ ŋwurike doose belam yese. Buuri la puan la mɛ tari la tii, ba ta'am tee ba kpe'emduma la puti'irɛ, lɔgerɔ da'a saŋa pìɛ bii yese, ba ni kuna la apuvura gee ti nɛŋa tɔ da'a gee ti ba kina ye'esa ti la amaa wuu ba kine nyea la da'a la puan.<ref name=":3" /> == Viisegɔ Lɔgerɔ == odrw1c6xvfwh7frzbo0wxnz3846uug0 23608 23607 2026-07-04T09:20:01Z Amoramah 26 23608 wikitext text/x-wiki {{Short description|Festival in Ghana by the Anlos}} [[File:Hogb1.jpg|thumb|Hogbetsotso kibesi]] Hogbetsotso de'eŋo (gee ti ba kelum yi'ira Hogbechocho)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-bradt-1</ref> de la Anlo nabeduma la Anlo nɛreba de'eŋo ti ba de'ena Volta Region n boi [[Gaana]] so'olom wa.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-Bak-2</ref> Anlo tinkãra lagum dɛna la Anloga (capital), Keta, Kedzi, Vodza, Whuti, Srogboe, Woe,Tegbi, Dzita, Abor, Anlo Afiadenyigba, Anyako, Konu, Alakple, Atsito, Atiavi, Deʋegodo, Atorkor, Tsiame la tinpígesi basɛba zo'e zo'e. De'eŋo wa de'ene la yuuni yuuni Tigere ŋmarega yia assibedaaare Anloga tiŋa puan, de'eŋo la buuri malema ni iŋɛ la Anlo tiŋa puan.<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-bookc-3</ref> De'eŋo wa yu'urɛ la ze'ele la Ewe tɔgum puan ti ba lerege ti la dɛna "exodus" de'eŋo.<ref name=":3">http://www.travel-to-discover-ghana.com/hogbetsotso-festival.html</ref> bii "zi'ita bii ze'ele la Hogbe (Notsie)".<ref name=":1">https://archive.org/details/culturesensesemb0000geur</ref> De'eŋo ti ba pɔsɛ de'ena la paɛ yuum tusa anaasi n tole.<ref name=":1" /> == Tɔɔsum (History) == Anlo de la nɛreba tigesi taaba naɛ nuure ze'ele Gaana wa dapɔbusa wa wa'ana. Nyaa wa ki'ira bee bɔna ba zina beere nɔŋa zi'an wa, ba ki'iri la Notsie puan, tinsɛka ti ba mina zina ti ka dɛna Togo la.<ref name=":2">http://www.ghanaexpeditions.com/regions/highlight_detail.asp?id=&rdid=112</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-book_a-7</ref> Nɛreba sakiya ti ba ze'ele la southern Sudan doose Oyo, tiŋa n boi Nigeria puan, Ketou n boi Benin puan la Adja Tado n boi Togo puan wa'ana ki'ira bii bɔna Notsie tiŋa puan.<ref name=":2" /> Ba buuri la puan ba yuum boi la pute-nana nu'usum "wicked king", Togbe Agorkoli (Agor Akorli).<ref>{{Cite web |url=http://news.peacefmonline.com/features/201110/76586.php |title=Archive copy |access-date=2026-06-21 |archive-date=2012-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120102015429/http://news.peacefmonline.com/features/201110/76586.php |url-status=dead }}</ref> Gee ti ba ta'am pìiɛ bii yese pute-nana wa nu'usum ba yuum vuge la viiriga dapuurebuba namgoone la puan n lebese ba tiŋa la bɔba la. Ti ba ta'am nyɛ bii iŋɛ ŋwana wa ba yuum yele la ba pɔgeba ti ba ka'asa ba kɔbe'ero la woo basa bɔbeyine namgoone la puan.<ref name=":3" /> La ta yuɛ la ti ze'ele nyaa ma'ɛ lebege yɔgerɔ ka kpe'em, ta'asɛ ti nɛreba nya ŋmɛ ŋwurike doose belam yese. Buuri la puan la mɛ tari la tii, ba ta'am tee ba kpe'emduma la puti'irɛ, lɔgerɔ da'a saŋa pìɛ bii yese, ba ni kuna la apuvura gee ti nɛŋa tɔ da'a gee ti ba kina ye'esa ti la amaa wuu ba kine nyea la da'a la puan.<ref name=":3" /> == Viisegɔ Lɔgerɔ == ghh12dhz0ve36ausgevcszldet2wffi 23609 23608 2026-07-04T09:21:25Z Amoramah 26 23609 wikitext text/x-wiki {{databox}} {{Short description|Festival in Ghana by the Anlos}} [[File:Hogb1.jpg|thumb|Hogbetsotso kibesi]] Hogbetsotso de'eŋo (gee ti ba kelum yi'ira Hogbechocho)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-bradt-1</ref> de la Anlo nabeduma la Anlo nɛreba de'eŋo ti ba de'ena Volta Region n boi [[Gaana]] so'olom wa.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-Bak-2</ref> Anlo tinkãra lagum dɛna la Anloga (capital), Keta, Kedzi, Vodza, Whuti, Srogboe, Woe,Tegbi, Dzita, Abor, Anlo Afiadenyigba, Anyako, Konu, Alakple, Atsito, Atiavi, Deʋegodo, Atorkor, Tsiame la tinpígesi basɛba zo'e zo'e. De'eŋo wa de'ene la yuuni yuuni Tigere ŋmarega yia assibedaaare Anloga tiŋa puan, de'eŋo la buuri malema ni iŋɛ la Anlo tiŋa puan.<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-bookc-3</ref> De'eŋo wa yu'urɛ la ze'ele la Ewe tɔgum puan ti ba lerege ti la dɛna "exodus" de'eŋo.<ref name=":3">http://www.travel-to-discover-ghana.com/hogbetsotso-festival.html</ref> bii "zi'ita bii ze'ele la Hogbe (Notsie)".<ref name=":1">https://archive.org/details/culturesensesemb0000geur</ref> De'eŋo ti ba pɔsɛ de'ena la paɛ yuum tusa anaasi n tole.<ref name=":1" /> == Tɔɔsum (History) == Anlo de la nɛreba tigesi taaba naɛ nuure ze'ele Gaana wa dapɔbusa wa wa'ana. Nyaa wa ki'ira bee bɔna ba zina beere nɔŋa zi'an wa, ba ki'iri la Notsie puan, tinsɛka ti ba mina zina ti ka dɛna Togo la.<ref name=":2">http://www.ghanaexpeditions.com/regions/highlight_detail.asp?id=&rdid=112</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Hogbetsotso_festival#cite_note-book_a-7</ref> Nɛreba sakiya ti ba ze'ele la southern Sudan doose Oyo, tiŋa n boi Nigeria puan, Ketou n boi Benin puan la Adja Tado n boi Togo puan wa'ana ki'ira bii bɔna Notsie tiŋa puan.<ref name=":2" /> Ba buuri la puan ba yuum boi la pute-nana nu'usum "wicked king", Togbe Agorkoli (Agor Akorli).<ref>{{Cite web |url=http://news.peacefmonline.com/features/201110/76586.php |title=Archive copy |access-date=2026-06-21 |archive-date=2012-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120102015429/http://news.peacefmonline.com/features/201110/76586.php |url-status=dead }}</ref> Gee ti ba ta'am pìiɛ bii yese pute-nana wa nu'usum ba yuum vuge la viiriga dapuurebuba namgoone la puan n lebese ba tiŋa la bɔba la. Ti ba ta'am nyɛ bii iŋɛ ŋwana wa ba yuum yele la ba pɔgeba ti ba ka'asa ba kɔbe'ero la woo basa bɔbeyine namgoone la puan.<ref name=":3" /> La ta yuɛ la ti ze'ele nyaa ma'ɛ lebege yɔgerɔ ka kpe'em, ta'asɛ ti nɛreba nya ŋmɛ ŋwurike doose belam yese. Buuri la puan la mɛ tari la tii, ba ta'am tee ba kpe'emduma la puti'irɛ, lɔgerɔ da'a saŋa pìɛ bii yese, ba ni kuna la apuvura gee ti nɛŋa tɔ da'a gee ti ba kina ye'esa ti la amaa wuu ba kine nyea la da'a la puan.<ref name=":3" /> == Viisegɔ Lɔgerɔ == mbvmu7bb5z9d0ar3gbjhv0njdc861f7