Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Richard Nduhura 0 12854 49276 48935 2026-05-05T05:38:25Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49276 wikitext text/x-wiki '''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[https://web.archive.org/web/20171024042653/http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda. == Obumanyirivu mu mirimu == Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa 'omwaka 2005 ne 2006. Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012.<ref>Lumu, David (12 March 2014). "[http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi"]. ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref><ref>Waswa, Sam (16 July 2021). [https://chimpreports.com/museveni-grants-retirement-to-amb-nduhura-from-france/ "Museveni Grants Retirement to Amb. Nduhura from France]". ''ChimpReports''. Retrieved 4 May 2026.</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]] * kwkwzgg8qcb38h50n4dfshaetomnugh Template talk:Databox 11 13009 49392 47657 2026-05-05T11:13:34Z MediaWiki message delivery 2616 /* Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox */ new section 49392 wikitext text/x-wiki == Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox == ''I apologise for posting in English. Feel free to translate!'' Hello everyone, the ''Wikidata For Wikimedia Projects'' team worked on improving the Databox Template and Module earlier this year. We are now asking Wikimedians to answer a short survey about their experiences with Databox (a Wikidata-powered infobox for Wikipedia and other Wikimedia Projects), and would appreciate your input.<br> The survey should take less than 10 minutes to answer. Here is a [https://wikimedia.sslsurvey.de/Databox_Survey_2026-Q2 link to the survey] Here you can find [[m:Wikidata_For_Wikimedia_Projects/Projects/Databox|more information about the changes made to Databox.]]. For any questions, please feel free to contact me on my [[m:User_talk:Danny_Benjafield_(WMDE)|meta user talk page]]. Thank you for your attention, [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 07:42, 24 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) on behalf of the [[d:Wikidata_For_Wikimedia_Projects|Wikidata For Wikimedia Projects]] team. p.s. if this is not the right place to post a message on this wiki, I apologise. Please move it to the appropriate page, and if possible, ping me so I can record for future reference. Thank you! <!-- Message sent by User:Danny Benjafield (WMDE)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Danny_Benjafield_(WMDE)/MassMessage_test_list&oldid=30446265 --> == Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox == ''I apologise for posting in English. Feel free to translate!'' Hello everyone, the ''Wikidata For Wikimedia Projects'' team worked on improving the Databox Template and Module earlier this year. We are now asking Wikimedians to answer a short survey about their experiences with Databox (a Wikidata-powered infobox for Wikipedia and other Wikimedia Projects), and would appreciate your input. The survey should take ''less than 10 minutes to answer.'' Here is a '''[https://wikimedia.sslsurvey.de/Databox_Survey_2026-Q2 link to the survey]''' Here you can find '''[[m:Wikidata_For_Wikimedia_Projects/Projects/Databox|more information about the changes made to Databox.]]'''. For any questions, please feel free to contact me on my [[m:User_talk:Danny_Benjafield_(WMDE)|meta user talk page]]. Thank you for your attention, [[m:User:Danny_Benjafield_(WMDE)|User:Danny Benjafield (WMDE)]] on behalf of the [[d:Wikidata_For_Wikimedia_Projects|Wikidata For Wikimedia Projects]] team. p.s. If this is not the right place to post a message on this wiki, I apologise. Please move it to the appropriate page, and if possible, ping me so I can record it for future reference. Thank you! [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 11:13, 5 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) <!-- Message sent by User:Danny Benjafield (WMDE)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Danny_Benjafield_(WMDE)/MassMessage_test_list&oldid=30504104 --> 0din9xdiu8p040qib24slts04nncf8c Mahmood Mamdani 0 13113 49269 48860 2026-05-05T02:58:30Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49269 wikitext text/x-wiki '''Mahmood Mamdani''' [ a ] FBA (yazaalibwa 23 Ogwokuna 1946) Munnayuganda [[:en:Anthropologist|omukugu mu by'enkula y'abantu]], munnabyanjigiriza, era omukugu mu by'obufuzi. Ye Herbert Lehman Pulofeesa wa Gavumenti era pulofeesa w’ensonga z'ekikula ky'abantu, [[:en:Political_science|ssaayansi w’ebyobufuzi]], n’okunoonyereza ku [[:en:African_studies|nsoma y'Afirika]] mu [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]] . Era akola nga Ccansala wa [[Kampala International University]] mu Uganda, era nga pulofeesa ow’ekitiibwa ku Center for African Studies mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y'e Cape Town]] . Emabegako yaliko dayirekita w’ekitongole kya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. Mamdani mukugu mu kusoma ebyobufuzi bya Afrika n’ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw’amatwale]] n’oluvannyuma [[:en:Postcolonialism|lw'obufuzi bw’amatwale]], n’ebyobufuzi [[:en:Knowledge_economy|by’ebyenfuna]] . Mufumbo nga mukazi we ye [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] omuzannyi wa firimu . Ye ne Nair be bazadde ba [[:en:New_York_City_Mayor|Meeya w'ekibuga New York]] [[Zohran Mamdani]] . == Obuto bwe n’okusoma == Mahmood Mamdani yazaalibwa nga 23 Ogwokuna 1946 mu [[:en:Bombay|kibuga Bombay]] (kati Mumbai), Buyindi, ng’ebula omwaka gumu [[:en:British_Raj|enfuga ya Bungereza]] ekome. <ref>[https://timesofindia.indiatimes.com/education/news/mahmood-mamdani-education-and-career-path-how-zohran-mamdanis-father-built-a-legacy-of-revolution-through-ideas-and-exile/articleshow/122064130.cms "Mahmood Mamdani education and career path: How Zohran Mamdani's father built a legacy of revolution through ideas and exile"]. ''The Times of India''. 25 June 2025. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN&nbsp;]][https://search.worldcat.org/issn/0971-8257 0971-825]7. Retrieved 13 July 2025.</ref> <ref name="codesria">{{Cite web |title=Pr. Mahmood Mamdani (1998-2002) |url=https://codesria.org/pr-mahmood-mamdani-1998-2002/ |access-date=2025-07-13 |website=Council for the Development of Social Science Research in Africa |language=en-US}}</ref> Yakulira mu [[Kampala]], Uganda, <ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=23 February 2021 |title=Mahmood Mamdani on Uganda |url=https://africasacountry.com/2011/04/mamdani-on-uganda |website=Africa is a Country}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Permanent Minorities and the Politics of Survivors: A conversation with Mahmood Mamdani |url=https://worldpeacefoundation.org/blog/permanent-minorities-and-the-politics-of-survivors-a-conversation-with-mahmood-mamdani/ |website=World Peace Foundation}}</ref> ng'omu ku [[:en:Indian_diaspora_in_Southeast_Africa|Bayindi ababundabunda mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afrika]] . Bazadde be bombi, [[:en:Gujarati_Muslim|basiraamu Abagujarati]], baazaalibwa era ne bakulira mu kitundu kya Bungereza eky'amatwale ki [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] (leero Tanzania). Abafumbo bano baagenda e Bombay olwo kitaawe n’asomerayo mu ttendekero ekkulu. <ref name=":8">{{Cite journal |last=Chen |first=Kuan-Hsing |last2=Gao |first2=Shiming |last3=Tang |first3=Xiaolin |date=2016 |title=The formation of an African intellectual: an interview with Mahmood Mamdani |url=https://doi.org/10.1080/14649373.2016.1218676 |journal=Inter-Asia Cultural Studies |volume=17 |issue=3 |pages=456–480 |doi=10.1080/14649373.2016.1218676 |url-access=subscription}}</ref> <ref>Muhoozi, Mourice (6 March 2022). [https://www.watchdoguganda.com/news/20220306/131449/meet-ugandas-most-iconic-academician-prof-mahmood-mamdani.html "Meet Uganda's most Iconic academician, Prof. Mahmood Mamdani"]. ''Watchdog Uganda''</ref> Famire yaddayo e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]], Tanganyika, nga Mamdani wa myaka ebiri, ne bagenda e Uganda nga wa myaka etaano oba mukaaga. <ref name=":8" /> Mu kiseera ekyo, Uganda yali yayawulwamu okusinziira ku mawanga, omuli abantu gye babeera, amasomero, emizikiti, n’ebifo abaana we bazannyira. Okusoma kwe mu pulayimale, Mamdani yasooka kugenda mu [[:en:Madrasa|madarasa]], n’oluvannyuma mu Government Indian Primary School. <ref name=":8"/> Yakula ng'ayogera [[:en:Gujarati_language|Olugujarati]], [[:en:Urdu|Oluurdu]] [[:en:Swahili_language|n'Oluswayiri]] . Yatandika okusoma Olungereza mu kibiina eky’omukaaga. <ref name=":8" /> Oluvannyuma lw’okusoma siniya ey’awansi, yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School, gye yali omuwandiisi w’ekibiina kya Do-it-Yourself Physics. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Buganda And Uganda At Crossroads |url=http://allafrica.com/stories/200908100585.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090826030635/http://allafrica.com/stories/200908100585.html |archive-date=26 August 2009 |access-date=2025-07-13 |website=AllAfrica}}</ref> Mamdani yali omu ku bayizi Bannayuganda 23 abaali mu kibiina kya [[:en:The_Kennedy_Airlift|Kennedy Airlift]] mu 1963, enteekateeka ya sikaala eyaweebwa ssente okuva mu Amerika eyaleetera ebikumi n’ebikumi by'abayizi okuva mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] okusomera ku yunivasite mu Amerika ne Canada wakati wa 1959 ne 1963.<ref name="indian tele">{{Cite web |last=Sen |first=Manjula |date=25 January 2009 |title=She interviewed me, we fell in love almost instantly |url=http://www.telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202091043/http://telegraphindia.com/1090125/jsp/7days/story_10437115.jsp |archive-date=2 February 2009 |access-date=21 March 2013}}</ref> Mamdani yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts okuva mu [[:en:University_of_Pittsburgh|Yunivasite y’e Pittsburgh]] <ref name="codesria"/> mu 1967. <ref>{{Cite book |date=1 January 2010 |title=International Encyclopedia of Civil Society |url=https://link.springer.com/referencework/10.1007/978-0-387-93996-4 |vauthors=((Anheier, H. K.)), ((Toepler, S.)) |publisher=Springer US |isbn=978-0-387-93994-0 |editor-last=Anheier |editor-first=Helmut K. |doi=10.1007/978-0-387-93996-4 |editor-last2=Toepler |editor-first2=Stefan}}</ref> Yali omu ku bayizi abangi mu bukiikakkono bwa Amerika abaali mu lugendo lwa bbaasi mu bukiikaddyo okutuuka e [[:en:Montgomery,_Alabama|Montgomery, Alabama]], olwategekebwa [[:en:Student_Nonviolent_Coordinating_Committee|akakiiko akakwasaganya abayizi abatali ba ffujjo]] mu Gwokusatu 1965 okwetaba mu kaweefube w'okulwanirira [[:en:Civil_rights_movement|eddembe ly’obuntu]] . Kino kyaliwo mu kiseera ky’okutambula okuva e [[:en:Selma_to_Montgomery_marches|Selma okutuuka e Montgomery]], naye nga kyo kya njawulo. Yasibibwa mu kkomera mu kutambula kuno era n’akkirizibwa okukuba essimu. Mamdani yakubira [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|omubaka wa Uganda]] e [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]], amuyambe. Omubaka yamubuuza lwaki "ayingirira ensonga z'omunda mu nsi engwira", n'amuddamu nti teyali nsonga ya munda wabula olutalo lw'eddembe era nti nabo eddembe lyabwe baali bakalifuna omwaka ogwakaggwa. <ref name="pambazuka">{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 April 2007 |title=The Asian question again: A reflection |url=http://www.pambazuka.org/en/category/comment/41273 |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]] (Uganda) |via=pambazuka.org}}</ref> Amangu ddala nga wayiseewo akaseera katono, Mamdani yategeera ku mulimu gwa [[:en:Karl_Marx|Karl Marx]] okuva mu kukyala kwe ku FBI. <ref>{{Cite web |last=Shringarpure |first=Bhakti |author-link=Bhakti Shringarpure |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=http://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |access-date=6 November 2017 |website=Warscapes |language=en |quote=I thought the guy Marx had just died. […] So that was my introduction to Karl Marx.}}</ref> Yasomera ku [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Fletcher School of Law and Diplomacy]] mu [[:en:Tufts_University|Yunivasite ya Tufts]] era mu 1968 yatikkirwa diguli ya Master of Arts mu [[:en:Political_science|byobufuzi]] ne Master of Arts mu mateeka ne diplomacy mu 1969. Yafuna diguli ye [[:en:Doctor_of_philosophy|eyookusatu]] mu gavumenti okuva mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite y'e Harvard]] mu 1974, wansi w’obulagirizi bwa [[:en:Karl_Deutsch|Karl Deutsch]] . <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and class formation in Uganda |url=http://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=978-0-85345-378-9 |location=New York |via=Internet Archive}}</ref> Omulamwa kw'eyatambuliza ddiguli ye eyookusatu yagiwa omutwe "''Politics and Class Formation in Uganda."'' <ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |url=https://archive.org/details/politicsclassfor0000mamd |publisher=Monthly Review Press |isbn=0-85345-378-0 |location=New York |oclc=2073894 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Allen |first=Judith Van |last2=Mamdani |first2=Mahmood |last3=Shivji |first3=Issa G. |date=November 1977 |title=Reviewed Works: Politics and Class Formation in Uganda. by Mahmood Mamdani; Class Struggles in Tanzania. by Issa G. Shivji |journal=Contemporary Sociology |publisher=American Sociological Association |volume=6 |issue=6 |pages=702 |doi=10.2307/2066367 |issn=0094-3061 |eissn=1939-8638 |jstor=2066367}}</ref> == Emirimu gye == Mamdani yakomawo mu Uganda ku ntandikwa ya 1972 era naweebwa omulimu ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu Kampala [[:en:Teaching_assistant|ng'ayambako omusomesa]], mu kiseera kye kimu yali akola ku kunoonyereza kwe okwa ddiguli eyookusatu. . Ye n’Abaasia abasinga obungi [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|baagobebwa]] mu Uganda ku nkomerero y’omwaka ogwo [[Idi Amin]] olw’amawanga gaabwe; Amin yali agenderera "kuzzaawo" bizinensi n'ebintu. Mamdani yava mu Uganda n’agenda mu nkambi y’ababundabunda mu Bungereza ku ntandikwa y'omwezi Gwekkuminoogumu. <ref name="lrb2022">{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2022-10-06 |title=The Asian Question |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v44/n19/mahmood-mamdani/the-asian-question |journal=[[London Review of Books]] |language=en |volume=44 |issue=19 |issn=0260-9592 |access-date=2025-09-08}}</ref> Yava e Bungereza mu makkati ga 1973 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu Tanzania. <ref name="pambazuka"/> <ref name="cas2018">{{Cite web |date=28 May 2018 |title=Professor Mamdani rejoins UCT |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107045610/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/articles/2018-05-28-professor-mamdani-rejoins-uct |archive-date=7 November 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Centre for African Studies, UCT}}</ref> <ref name="bio2">{{Cite web |title=Mahmood Mamdani |url=https://anthropology.columbia.edu/content/mahmood-mamdani |access-date=7 November 2025 |website=Department of Anthropology}}</ref> Mu Dar es Salaam, yamaliriza okuwandiika dissertation ye. Yali mujjumbize nnyo n’ebibiina ebiwakanya Amin. Mu 1979, yeetaba mu Ttabamiruka w’e Moshi ng’omutunuulizi. Yaddayo mu Uganda oluvannyuma lwa Amin okugobwa ku bukulembeze oluvannyuma lw'olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda ne Tanzania]] mu 1979. <ref>{{Cite web |last=McCormack |first=Pete |date=17 October 2005 |title=Interview with Mahmood Mamdani |url=http://www.petemccormack.com/interview_mamdani_001.htm |access-date=21 March 2013 |publisher=petemccormack.com}}</ref> <ref name="bio2" /> Mu kiseera kino, yakozesebwa ng'omutendeke mu kibiina kya [[:en:All_Africa_Conference_of_Churches|All Africa Conference of Churches]], omukago [[:en:Ecumenical_Christian|gw'Abakristaayo ogw'ensi yonna]] ogusangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, ng'akolera mu ofiisi [[:en:Church_of_Uganda|y'Ekkanisa ya Uganda]] mu Kampala. <ref name="lrb2022"/> Okuva mu 1980 (oluvannyuma lwa Amin okugobwa mu ntebe mu 1979) okutuuka mu 1993 yaddamu okukolera yunivasite y’e Makerere.<ref name="bio2"/><ref name="lrb2022"/> Mu 1984, ng'agenze okwetaba mu ttabamiruka mu kibuga [[:en:Dakar|Dakar]], Senegal, yafuuka abundabunda oluvannyuma lw'obutuuze bwe mu Uganda okusazibwamu gavumenti ya Milton Obote olw'oklwogerera enkola ze.<ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=8 February 2012 |title=Prof. Mamdani to be honoured among Africa's best |url=http://www.newvision.co.ug/news/628869-prof-mamdani-to-be-honoured-among-africa-s-best.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yaddayo e Dar es Salaam. Oluvannyuma lwa Obote okugobwa mu ntebe omulundi ogwokubiri, Mamdani yaddamu okudda mu Uganda mu Gwomukaaga 1986. <ref name="indian tele"/> Yali dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Centre for Basic Research (CBR), ekitongole kya Uganda ekitali kya gavumenti ekyasooka mu kunoonyereza, mwe yaweereza okuva mu 1987 okutuuka mu 1996. <ref name="diaspora">{{Cite web |date=29 November 2012 |title=Professor Mahmood Mamdani, Uganda's Leading Political Scholar & recipient Ugandan Diaspora Award 2012 |url=http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501023729/http://www.ugandandiaspora.com/professor-mahmood-mamdani-ugandas-leading-scholar-in-the-diaspora |archive-date=1 May 2021 |access-date=21 March 2013 |publisher=ugandandiaspora.com}}</ref> <ref name="cas2018"/> <ref name="csds">{{Cite web |date=4 April 2018 |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041545/https://www.csds.in/mahmood_mamdani_ |archive-date=4 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=CSDS}}</ref> Yaliko pulofeesa omugenyi ku [[:en:University_of_Durban-Westville|Yunivasite y’e Durban]] - [[:en:Westville,_KwaZulu-Natal|Westville]] mu South Africa (okuva Gwoluberyeberye okutuuka mu Gwomukaaga 1993), ku [[:en:Nehru_Memorial_Museum_&_Library|Nehru Memorial Museum & Library]] e New Delhi (okuva Gwoluberyeberye okutuuka Gwomukaaga 1995), ne mu [[:en:Princeton_University|Yunivasite y'e Princeton]] (1995–96). <ref>{{Cite web |last=Vance |first=Dara |date=2015-11-20 |title=UK Committee on Social Theory Hosts Mahmood Mamdani |url=https://uknow.uky.edu/uk-happenings/uk-committee-social-theory-hosts-mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=UKNow}}</ref> Mu 1996, yalondebwa okubeera omukulembeze w’entebe ya [[:en:Archibald_Campbell_Jordan|AC Jordan]] ey'ensoma y'Afirika mu [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]], <ref>{{Cite web |date=11 March 2011 |title=UCT in war over 'bantu education' |url=http://mg.co.za/article/2011-03-11-uct-in-war-over-bantu-education |access-date=22 March 2013}}</ref> era ku ntandikwa ya 1997 n’afuuka akulira [[:en:Centre_for_African_Studies|ekitongole ekinoonyereza ku by'ensoma y'Afirika]] (CAS). <ref name="uwn2018">{{Cite web |date=1 June 2018 |title=Mamdani returns to UCT centre as honorary professor |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231002101720/https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20180601110143611 |archive-date=2 October 2023 |access-date=7 November 2025 |website=University World News}}</ref> Yavaawo oluvannyuma lw'okufuna obutakkaanya n'abasomesa (abasinga obungi abazungu) ku bbago ly'ensoma ye ey'omusomo ogw'omusingi ku Afrika oguyitibwa "Problematising Africa". <ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=June 1, 1998 |title=Is African studies to be turned into a new home for Bantu education at UCT? |url=https://doi.org/10.1080/02533959808458649 |journal=Social Dynamics |volume=24 |issue=2 |pages=63–75 |doi=10.1080/02533959808458649 |issn=0253-3952 |url-access=subscription}}</ref> <ref name="cas2018"/> Mamdani, eyalaga nti ensoma eriwo eya " [[:en:Bantu_Education_Act,_1953|Bantu studies]] " (mu kujjuliza ku kusomesa Abaddugavu wansi w'enfuga [[:en:Apartheid|y'obusosoze]] ) <ref name="cas2018" /> yayimirizibwa era okukkakkana ng'alekulidde. <ref name="davis2017">{{Cite web |last=Davis |first=Rebecca |date=23 August 2017 |title=Mahmood Mamdani: Sixteen years on, UCT's old nemesis returns to talk decolonisation |url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2017-08-23-mahmood-mamdani-sixteen-years-on-ucts-old-nemesis-returns-to-talk-decolonisation/ |access-date=7 November 2025 |website=Daily Maverick}}</ref> "Ensonga ya Mamdani" ekyayogerwako mu kukubaganya ebirowoozo ku [[:en:Decolonization_of_higher_education_in_South_Africa|kununula amatendekero aga waggulu okuva mu nsoma y'abamatwale]] . Oluvannyuma yagamba nti teyalina busungu ku muntu yenna, era yalina enkolagana ennungi ekiseera kye yamalayo. Yagamba nti obutakwatagana bwali ku njawulo mu ndowooza n'addala ensengeka y’ensoma ku bikwata ku kusoma South Africa ng’ensi ya Afrika. Oluvannyuma (2018) yakomezebwawo nga pulofeesa ow’ekitiibwa asuutibwa. [ b ] <ref name="uwn2018" /> Mu 1999, Mamdani yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole ekikola ku by’okunoonyereza ku Afirika mu yunivasite ya Columbia, ekifo kye yalina okutuusa mu 2004. <ref name="uwn2018"/> Okuva olwo abadde asomesa eyo (nga 2025). <ref name="haag2025">{{Cite web |last=Haag |first=Matthew |last2=Goldberg |first2=Emma |date=27 June 2025 |title=The Parents Who Helped Shape Zohran Mamdani's Politics |url=https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007172221/https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html |archive-date=7 October 2025 |access-date=7 November 2025 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Yaliko dayirekita w’ekitongole ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya [[Makerere University, Uganda|Makerere Institute of Social Research]] (MISR) mu [[Kampala]], Uganda, okuva mu 2010 okutuuka mu 2022. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |access-date=18 March 2013 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=2 October 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131002055113/http://misr.mak.ac.ug/people/mahmood-mamdani |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=John |title=Mamdani talks about his research legacy and work at Makerere |url=https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20220329112608625 |access-date=22 May 2022 |website=University World News}}</ref> <ref name="bio2"/> Okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2025 [[:en:Columbia_University#Academics|pulofeesa wa Herbert Lehman mu Gavumenti]] era pulofeesa ku nkula y'abantu, okusoma saayansi w'ebyobufuzi [[:en:African_studies|n'okusoma ku Afirika]] ku [[:en:Columbia_University|Yunivasite y'e Columbia]].<ref name="bio2" /><ref>{{Cite web |title=Faculty Bio: Mahmood Mamdani |url=http://www.columbia.edu/cu/anthropology/fac-bios/mamdani/faculty.html |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Era akola nga chancellor wa [[Kampala International University]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Profile: Mahmood Mamdani |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor |access-date=24 August 2020 |publisher=[[Kampala International University]]}}</ref><ref>[https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=press-release-kampala-international-university-kiu-appoints-prof-mahmood-mamdani-as-chancellor "Kampala International University (KIU) Appoints Prof. Mahmood Mamdani as Chancellor"]. ''kiu.ac.ug'' (Press release). Retrieved 3 April 2025.</ref> == Okunoonyereza n'okuwandiika == Mamdani yeemalira mu kunoonyereza ku byobufuzi bya Afirika n'eby'ensi yonna, [[:en:Colonialism|obufuzi bw'amatwale]] [[:en:Postcolonialism|n'oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale]], n'ebyobufuzi by'ebyenfuna. Ebitabo bye byekenneenya enkolagana wakati w'ebyobufuzi n'ebyobuwangwa, okugeraageranya [[:en:Colonialism|okufugibwa kw'amatwale]] okuva mu 1452, ebyafaayo by'entalo z'omunda [[:en:Genocide|n'ekitta bantu]] mu Afirika, [[:en:Cold_War|Olutalo olw'Ensi Yonna olw'ebigambo]] [[:en:War_on_terror|n'olutalo ku butujju]], n'ebyafaayo by'eddembe ly'obuntu.<ref>vSneh, Itai Nartzizenfield (2008). [https://books.google.com/books?id=iax4AAAAMAAJ ''The Future Almost Arrived: How Jimmy Carter Failed to Change U.S. Foreign Policy''.] [[:en:Peter_Lang_(publishing_company)|Peter Lang]]. p. 169. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780820481852|9780820481852]]</bdi>.</ref> Okunoonyereza kwe okw'omwaka 2016 kwatandikira ku kitabo kye eky'omwaka 1996, [[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]. <ref>[http://polisci.columbia.edu/people/profile/96 "Mahmood Mamdani | Department of Political Science"]. ''polisci.columbia.edu''. Retrieved 21 January 2016.</ref>Mu kitabo ekyo, yagamba nti eggwanga eryafugibwa terisobola kutegeerwa nga tewekenenyeza bulungi eggwanga eryalifuga.Enkola y'obufuzi bw'amatwale mu Afirika yali eddamu okusoomoozebwa kw'ekibuuzo "ekikulu", era yagamba nti yafuuka "amawanga agaabuluziddwamu".<ref name=":0">Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. pp. 15–16. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/9780852553992|<bdi>9780852553992</bdi>.]]</ref>Kino kyali kikolebwa mu ngeri bbiri: ku ludda olumu nga bafuga butereevu, nga kino kyali kikolwa kya "buyinza" era nga kyali kigenderera okuggya abantu b'omu kitundu ekyo ku ddembe ly'obuntu eryali liweebwa abatuuze mu bitundu ebirala, ate ku ludda olulala nga bafuga mu ngeri etali y'abuteerevu, nga kino kyali kikolebwa mu byalo era nga kizingiramu okuyingiza "bannansi" mu "mateeka g'eggwanga" agaateekebwawo ab'obuyinza mu byalo, era nga kino yakiyita "obwannakyemalira obw'okugabanya obuyinza".<ref name=":0" /> Embeera eno yali "yakusika muguwa" era ng'erimu "engeri bbiri ez'obuyinza wansi w'obuyinza obumu".<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, ebibuga byali tebikyayawulamu bantu lwa langi naye ebyalo byali bikyafugibwa abakulembeze abaali mu nkwawa z'abafuzi b'amatwale, ka babe abakulembeze ab'ennono oba b'ebali bakwasizzaobuyinza nga balina ebiruubirirwa by'okufugisa omukono ogw'ekyuma.<ref>Clapham, Chris (1997). "Review: Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism by Mahmood Mamdani'". ''Royal Institute of International Affairs''. '''73''': 606.</ref>Mu ngeri eno obukulembeze bwonna bwaleeta enjawukana mu mawnga era n'ekutondawo obukulembeze bwabwe obw'enjawulo obwannakyemalira.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref> Mamdani yekennenya ebyafaayo mu South Africa ne Uganda okulaga nti obufuzi bw'amatwale bwakozesa obuyinza obuyitiridde era obuyinza obwo bweyongera okubaawo oluvannyuma lw'ameefuga.<ref>Mamdani, Mahmood (1 January 1996). ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism''. p. 37. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/9780852553992|9780852553992]]</bdi>.</ref>Ng’asomooza endowooza eza bulijjo ku busosoze mu South Afrika nga ez’enjawulo, agamba nti [[:en:Apartheid|obusosoze mu mawanga]] bwali ngeri ya bulijjo ey’ettwale lya Bulaaya mu Africa, nga lizingiramu ensonga [[:en:Indirect_rule|z’obufuzi obutali butereevu]] n’okukwatagana<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=1 January 1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |isbn=9780852553992 |pages=16–18}}</ref> Mu kitabo kye ekyafulumizibwa mu 2004 ekya ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War, and the Roots of Terror'' Mamdani yagamba nti [[:en:Suicide_attack|abeetuze]] balina okumanyibwa "ng'ekika ky'omujaasi" era nti balina "okutegeerwa mu ngeri y'effujjo ly'ebyobufuzi ery'omulembe guno okusinga okuvumwavumwa ng'akabonero k'obukambwe". <ref>{{Cite web |last=Bickerton |first=James |date=2025-07-11 |title=Zohran Mamdani's father's remark about suicide bombers comes under scrutiny |url=https://www.newsweek.com/zohran-mamdani-father-remark-about-suicide-bombers-comes-under-scrutiny-2097793 |access-date=2025-07-12 |website=Newsweek |language=en}}</ref> Omuyivu omu yagamba nti kino si kuwagira kwettisa bbomu wabula kwekenneenya okwanenya '"okusalawo kwa Amerika ku nkola y'ensonga z'ebweru naddala mu kiseera ky'olutalo olw'ebigambo", okutondawo embeera [[:en:Islamic_extremism|y'Obusiraamu obw'annalukalala]] [[:en:Political_violence|n'effujjo mu byobufuzi]] " mwe byakulaakulanira. <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Conor |date=Jul 11, 2025 |title=Mahmood Mamdani's Work Does Not Advocate Violence, Expert Says |url=https://www.forbes.com/sites/conormurray/2025/07/11/sequoias-maguire-unfairly-targets-zohran-mamdanis-father-fellow-academic-says/ |access-date=2025-07-12 |website=Forbes |language=en}}</ref> Ebiwandiiko bye bifulumiddde mu ''[[:en:London_Review_of_Books|London Review of Books]]'' n'ekampuni ezifulumya ebitabo ebirala.<ref>{{Cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |title=Mahmood Mamdani |url=https://www.lrb.co.uk/contributors/mahmood-mamdani |access-date=2025-09-08 |website=London Review of Books |language=en-GB}}</ref> Okusinziira ku CAS, ebiwandiiko bya Mamdani "bibadde bikulu mu kusomebwa abayizi abali ku misomo gyabwe egya undergraduate ne Postgraduate ku UCT ssaako n'okukubaganya ebirowoozo ku nsoma y'ebyafaayo n'ebyobufuzi bya Afirika , nga banonyereza ku nkwatagana wakati w'ebyobufuzi n'obuwangwa, okugerageranya obufuzi bw'amatwale, entalo ez'omunda mu ggwanga n'ekittabantu mu Afirika".<ref name="uwn2018" /> == Emirimu gy'emirala == Okuva mu 1998<ref name="bio2" /> oba 1999 okutuuka mu 2002, Mamdani yaweereza nga pulezidenti w'olukiiko olukulaakulanya okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika ([[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Council for the Development of Social Science Research in Africa]]).<ref name="cas2018" /> Mu Gwekkumineebiri 2001, yawa okwogera ku "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" mu lukungaana lwa [[:en:Nobel_Prize|Nobel Centennial Symposium]] e [[:en:Oslo|Oslo]], Norway. <ref>{{Cite web |date=6 December 2001 |title=Speech by Dr. Mahmood Mamdani: "Making Sense of Violence in Postcolonial Africa" |url=https://www.nobelprize.org/mediaplayer/index.php?id=1281 |access-date=24 March 2013 |publisher=Nobel Prize}}</ref> Mu Gwomwenda 2006, Mamdani yali omu ku boogezi abaayitibwa mu lukuŋŋaana lw’ekibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref> Mu Gwokutaano 2011, mu kiseera ky'okwekalakaasa okwali mu kibangirizi kya Tahrir([[:en:Tahrir_Square_protests|Tahrir Square protests]]) mu kibuga [[:en:Cairo|Cairo]], Misiri, Mamdani yayitibwa okwogerako mu [[:en:American_University_of_Cairo|Yunivasite y’Amerika e Cairo]]. Ng’ayogera eri abayizi mu [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|yunivasite y’e KwaZulu-Natal]] mu South Africa mu 2012, kino yakigeraageranya n’obwegugungo obwaliwo mu Soweto ([[:en:1976_Soweto_uprising|Soweto Uprising]]) mu 1976 . <ref name="kwazulu2012">{{Cite web |date=24 April 2012 |title=Address on Receiving an Honorary Doctorate at the University of Kwazulu Natal |url=http://www.columbia.edu/cu/mesaas/images/faculty/news/Mamdani%20commencement.pdf |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Columbia University]]}}</ref> Mu Gwekkumi 2011, Mamdani (nga bali wamu ne Rhoda Ann Kanaaneh) y'eyali omwogezi omukulu mu lukungaana lw’eggwanga olwasooka olw’abayizi olwa [[:en:Students_for_Justice_in_Palestine|Students for Justice in Palestine]] . <ref>{{Cite web |last=Silver |first=Carly |date=2011-10-16 |title=Reporting live from the first-ever SJP National Conference |url=https://newvoices.org/2011/10/15/reporting-live-from-the-first-ever-sjp-national-conference/ |access-date=2025-09-08 |website=New Voices |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nathan-Kazis |first=Josh |date=2011-10-11 |title=Pro-Palestinian Student Activists Plan First National Conference |url=https://forward.com/news/144173/pro-palestinian-student-activists-plan-push/ |access-date=2025-09-08 |website=The Forward |language=en}}</ref> Mu 2017 yayitibwa okuwa omusomo ku lunaku lwa [[:en:TB_Davie_Memorial_Lecture|TB Davie Memorial]] ku ddembe ly'okusoma mu Yunivasite y'e Cape Town, era emboozi ye, eyatuumibwa "Decolonising the Post-Colonial University" yaleetawo okukubaganya ebirowoozo kungi. <ref name="uwn2018" /> <ref name="davis2017" /> Okuva mu Gwekkumineebiri 2017 okutuuka mu Gwokusatu 2018, Mamdani yaweereza nga Rajni Kothari Chair Professor mu [[:en:Centre_for_the_Study_of_Developing_Societies|Center for the Study of Developing Societies]] mu [[:en:Delhi|Delhi,]] Buyindi. Oluvannyuma lw'ekisanja kye okuggwako, nga 4 Ogwokuna 2018 yawa omusomo gwa Rajni Kothari Chair ogutegekebwa buli mwaka, ogwatuumibwa "Okulowooza ku bwenkanya okuyita mu bumanyirivu bw'Afirika mu kyasa eky'amakumi abiri".<ref name="csds" /> Alabikidde mu firimu z’ebyafaayo ng’omukugu okugeza, ''[[:en:Rwanda:_The_Untold_Story|Rwanda: The Untold Story]]'' (2014, [[:en:BBC|BBC]] ), ''The Dictator’s Playbook'' (2018, [[:en:PBS|PBS]] ) ne ''[[:en:How_to_Become_a_Tyrant|How to Become a Tyrant]]'' (2021, [[:en:Netflix|Netflix]]). <ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/video/idi-amin-3ol3rz/|title=The Dictator's Playbook {{!}} Idi Amin {{!}} Episode 6|language=en|publisher=[[PBS]]|via=}}</ref> Yalabikira mu firimu ya [[:en:Cameo_appearance|cameo]] ,mu firimu ya 2012 ''eya [[:en:The_Reluctant_Fundamentalist_(film)|The Reluctant Fundamentalist]]'', eyakulemberwamu mukyala we.<ref>Nair, Mira (2012). ''[[:en:The_Reluctant_Fundamentalist|The Reluctant Fundamentalist]]''. [[:en:IFC_Films|IFC Films]].</ref> Mu 2024, yeegatta ku [[:en:Gaza_tribunal|Gaza Tribunal]], eyagenderera "okuzuukusa ebibiina by'obwannakyewa ku buvunaanyizibwa bwabyo n'okukomya ekittabantu kya Yisirayiri mu Gaza." <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://gazatribunal.com/ |access-date=2025-12-07 |website=Gaza Tribunal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title='Gaza Tribunal' established in London to seek justice for war crimes in Gaza |url=https://www.aa.com.tr/en/europe/-gaza-tribunal-established-in-london-to-seek-justice-for-war-crimes-in-gaza/3383887 |access-date=2026-01-07 |website=www.aa.com.tr}}</ref> == Okusiimibwa == Mu 2008, mu kunoonyereza okwakolebwa ku mutimbagano mu lwatu, Mamdani yalondebwa ng'owomwenda ku bantu abagezi abasinga mu nsi yonna ku lukalala lw'abagezigezi 100 okuva mu ''[[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]]'' (UK) ne ''[[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]]'' (US).<ref>[https://web.archive.org/web/20090930143349/http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ "The 2008 List"]. [[:en:Prospect_(magazine)|Prospect Magazine]] (UK) / [[:en:Foreign_Policy|Foreign Policy]] (US). 2008. Archived from [http://www.prospectmagazine.co.uk/prospect-100-intellectuals/ the original] on 30 September 2009.</ref><ref>"The World's Top 20 Public Intellectuals". ''Foreign Policy'' (167). Slate Group, LLC: 54–57. 2008. [[:en:EISSN_(identifier)|eISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1945-2276 1945-2276]. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0015-7228 0015-7228]. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/25462318 25462318].</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Mamdani yalondebwa okubeera [[:en:Corresponding_Fellow_of_the_British_Academy|Omukwanaganya wa British Academy (FBA)]], ettendekero ly’eggwanga erya Bungereza erikola ku by’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref>{{Cite web |date=2 July 2017 |title=Elections to the British Academy celebrate the diversity of UK research |url=http://www.britac.ac.uk/news/elections-british-academy-celebrate-diversity-uk-research |access-date=29 July 2017 |website=British Academy}}</ref> Mu Gwokutaano nga 28, 2018 ( [[:en:Africa_Day|Africa Day]] ), Mamdani yalondebwa okuba pulofeesa ow’ekitiibwa mu Center for African Studies mu Yunivasite y’e Cape Town. Dayirekita wa CAS [[:en:Lungisile_Ntsebeza|Lungisile Ntsebeza]], okulondebwa kuno yakuyita kwa "byafaayo mu bitongole", era nga kikulu mu nteekateeka y'okufuna obwetwaze bwa yunivasite m okuva mu kwekalakaasa kw'abayizi okwa " [[:en:Rhodes_Must_Fall|Rhodes Must Fall]] " mu Gwokusatu 2015. Abakulembeze b'abayizi bangi baali balaze obukulu bwa Ssikaala ya Mamdani, era okusinziira ku kino, UCT yandibadde ekola enkyukakyuka ez'omuggundu ku ntegeka y'ensoma.<ref name="uwn2018" /><ref name="cas2018" /> <ref>{{Cite web |title=Prof Mahmood Mamdani |url=https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004041546/https://humanities.uct.ac.za/african-studies/contacts/mahmood-mamdani |archive-date=4 Oct 2025 |access-date=7 November 2025 |website=Faculty of Humanities}}</ref> === Engule n’okusunsulwa === * 1997: [[:en:Herskovits_Prize|Herskovits Prize]] for ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism]]''<ref name="cas2018" /> * 1999: [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] Book Award for ''Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Colonialism''<ref>[https://web.archive.org/web/20130404065845/http://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ "UCT Book Award"]. [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]]. Archived from t[https://www.uct.ac.za/about/honours/bookaward/ he original] on 4 April 2013. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2009: GDS Eminent Scholar Award from the [[:en:International_Studies_Association|International Studies Association]]<ref>{{Cite web |title=GDS Eminent Scholar Award Past Recipients |url=https://www.isanet.org/Programs/Awards/GDS-Eminent-Scholar/Past-Recipients |access-date=16 January 2019 |website=www.isanet.org}}</ref> * 2011: [[:en:H._F._Lenfest|Lenfest]] Distinguished Faculty Award.<ref>[https://web.archive.org/web/20121221034143/http://sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html "Professor Mahmood Mamdani Recognized with Lenfest Award"]. [[:en:School_of_International_and_Public_Affairs,_Columbia_University|School of International and Public Affairs, Columbia University]]. 15 April 2011. Archived from [http://www.sipa.columbia.edu/news_events/announcements/MahmoodMamdaniFacultyAward04152011.html the original] on 21 December 2012. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 2012: Scholar of the Year at the 2nd Annual African Diaspora Awards for his immense contribution to African Scholarship<ref>{{cite web |date=19 November 2012 |title=Prof. Mamdani Is To Be Honored As "Scholar of the Year" At The Annual African Diaspora Awards NYC |url=http://misr.mak.ac.ug/news/prof-mamdani-be-honored-scholar-year-annual-african-diaspora-awards-nyc |access-date=21 March 2013 |publisher=[[Makerere University|MISR]]}}</ref> * 2012: Ugandan Diaspora Award 2012.<ref name="diaspora" /> * 2021: ''[[:en:Neither_Settler_Nor_Native:_The_Making_and_Unmaking_of_Permanent_Minorities|Neither Settler Nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020), shortlisted for the [[:en:British_Academy_Book_Prize_for_Global_Cultural_Understanding|British Academy Book Prize for Global Cultural Understanding]], and as "World History Finalist" by Association of American Publishers Awards for Professional and Scholarly Excellence ([[:en:PROSE_Awards|PROSE Awards]]).<ref name="bio2" /> === Diguli ez’ekitiibwa === * 25 Ogwokutaano 2010: [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]], [[:en:DLitt|DLitt]] ([[:en:Honoris_Causa|Honoris Causa]])<ref>[https://archive.today/20130421210222/http://www.uj.ac.za/EN/Newsroom/News/Pages/MahmoodMamdaniconferredwithanhonorarydoctorate201006222.aspx "Mahmood Mamdani conferred with an honorary doctorate"]. [[:en:University_of_Johannesburg|University of Johannesburg]]. May 2010. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210501065506/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf "Speech delivered by Professor Prof Mahmood Mamdani at the University of Johannesburg, South Africa"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 25 May 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwomusanvu 2010: [[:en:Addis_Ababa_University|Addis Ababa University]], DLitt (Honoris Causa).<ref>[https://web.archive.org/web/20210501065507/http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf "Remarks on receipt of Honorary Doctorate at Addis Ababa University"] (PDF). [[:en:CODESRIA|CODESRIA]]. 24 July 2010. Archived from [http://www.codesria.org/IMG/pdf/Prof_Mahmood_Mamdani_Speech_2-2.pdf the original] (PDF) on 1 May 2021. Retrieved 21 March 2013.</ref> * 24 Ogwokuna 2012: [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]], DLitt (Honoris Causa)<ref>[https://web.archive.org/web/20160305015502/http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx "Media Statement: UKZN To honour leading South Africans and women graduates excel"]. [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|University of KwaZulu-Natal]]. 12 April 2012. Archived from [http://www.ukzn.ac.za/docs/media-releases/graduation-2012.docx the original] ([[:en:MS_Word|MS Word]]) on 5 March 2016. Retrieved 21 March 2013.</ref><ref name="kwazulu2012" /> == Obulamu bwe ng'omuntu == Mamdani yawasa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]], dayirekita wa firimu era pulodyusa Omuyindi ng’abeera mu Amerika, mu 1991. Baasooka kusisinkana mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, n’oluvannyuma ne baddamu mu Kampala, Uganda, mu 1989 Nair bwe yali akola okunoonyereza ku firimu ye, ''[[Mississippi Masala]].''<ref name=":1">Nair, Mira (2 December 2002). [https://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind "Whirlwind"]. ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'' (Interview). Interviewed by Lahr, John. [https://web.archive.org/web/20141022030926/http://www.newyorker.com/magazine/2002/12/09/the-whirlwind Archived] from the original on 22 October 2014. <q>Published in the print edition of the December 9, 2002, issue.</q></ref><ref name="indian tele" /> Baagattibwa mu 1991. Mu 2025 Mamdani ne Nair babeera mu kitundu kya [[:en:Morningside_Heights|Morningside Heights]] mu [[:en:Manhattan|Manhattan]], okumpi ne Yunivaasite y'e Columbia.<ref name="haag2025" /><ref>Goldberg, Emma (29 June 2025). [https://www.nytimes.com/2025/06/26/nyregion/zohran-mamdani-parents-mira-nair.html "The High-Profile Parents Who Shaped an Upstart"]. ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]''. p. A19. Retrieved 30 June 2025.</ref> Omwana wa Mamdani ne Nair omu yekka, [[Zohran Mamdani]], yazaalibwa mu Kampala mu 1991. Mu 1996 famire ye yasengukira e [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, Mamdani okutwala omulimu gw’okukulira enteekateeka y’okusoma eby'Afirika mu Yunivasite y’e Cape Town, era n’abeerayo okumala emyaka nga esatu.<ref name=":1" /> Nga mu mwaka gwa 1999 baagenda mu Amerika ne basenga mu New York.<ref name=":1" /> Zohran yafuuka munnabyabufuzi era abadde [[:en:Mayor_of_New_York_City|Meeya w'ekibuga New York]] okuva nga 1 Ogwoluberyeberye 2026, ng'abadde mmemba [[:en:New_York_State_Assembly|w'olukiiko olukulu olw'essaza ly'e New York]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2025. <ref>{{Cite web |last=Kitunzi |first=Yahudu |date=June 7, 2025 |title=Mamdani's mayoral goal puts Uganda on the map |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609023734/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mamdani-s-mayoral-goal-puts-uganda-on-the-map-5072356 |archive-date=June 9, 2025 |access-date=June 7, 2025 |website=[[Daily Monitor|Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=3 November 2025 |title=In Uganda, where Zohran Mamdani was born, NYC mayoral hopeful is recalled with pride |url=https://apnews.com/article/uganda-zohran-mamdani-mayor-election-new-york-d41260eeef2438498a3aa04118fbd2df |access-date=5 November 2025 |website=[[AP News]] |language=en}}</ref><ref>Helmore, Edward (1 January 2026). [https://www.theguardian.com/us-news/2026/jan/01/zohran-mamdani-sworn-in-mayor-new-york-city "Zohran Mamdani sworn in as mayor of New York City".] ''The Guardian''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-3077 0261-3077]. Retrieved 1 January 2026.</ref>Kampeyini ze ez'obwameeya zawagirwa bazadde be.<ref name="haag2025" /> == Ebyawandiikibwako == === Ebitabo === * ''The Myth of Population Control: Family, Class and Caste in an Indian Village'' (1972) * ''From Citizen to Refugee: Ugandan Asians Come to Britain'' (1973)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2011 |title=From Citizen to Refugee: Uganda Asians Come to Britain |publisher=Pambazuka Press |isbn=9781906387570 |edition=Second}}</ref> * ''Politics and Class Formation in Uganda'' (1976)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1976 |title=Politics and Class Formation in Uganda |publisher=Monthly Review Press |isbn=9780853453789}}</ref> * ''Imperialism and Fascism in Uganda'' (1984)<ref>{{cite book |last1=Mamdan |first1=Mohamad |date=1984 |title=Imperialism and Fascism in Uganda |publisher=Africa World Press |isbn=9780865430297}}</ref> * ''Academic Freedom in Africa'' (1994) * ''[[:en:Citizen_and_Subject|Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism]]'' (1996)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=1996 |title=Citizen and Subject: Contemporary Africa and the Legacy of Late Colonialism |publisher=Princeton University Press |isbn=9780691027937}}</ref> * ''When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism and Genocide in Rwanda'' (2001)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=28 January 2020 |title=When Victims Become Killers |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-19383-0 |language=en |doi=10.1515/9780691193830}}</ref> * ''Understanding the Crisis in Kivu''<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Understanding the Crisis in Kivu |url=https://www.africanbookscollective.com/books/understanding-the-crisis-in-kivu |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> * ''Good Muslim, Bad Muslim: America, the Cold War and the Roots of Terror'' (2004)<ref>{{Cite journal |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2002 |title=Good Muslim, Bad Muslim: A Political Perspective on Culture and Terrorism |url=https://www.jstor.org/stable/3567254 |journal=American Anthropologist |volume=104 |issue=3 |pages=766–775 |doi=10.1525/aa.2002.104.3.766 |issn=0002-7294 |jstor=3567254 |url-access=subscription}}</ref> * ''Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989–2005'' (2007)<ref>{{cite book |last1=Mamdani |first1=Mahmood |date=2007 |title=Scholars in the Marketplace. The Dilemmas of Neo-Liberal Reform at Makerere University, 1989-2005 |publisher=Codesria |isbn=9782869782013}}</ref> * ''[https://www.codesria.org/spip.php?article1292 Saviors and Survivors: Darfur, Politics, and the War on Terror]'' (2009)<ref>{{Cite web |title=Saviors and Survivors by Mahmood Mamdani: 9780385525961 {{!}} PenguinRandomHouse.com: Books |url=https://www.penguinrandomhouse.com/books/106771/saviors-and-survivors-by-mahmood-mamdani/ |access-date=22 May 2022 |website=PenguinRandomhouse.com |language=en-US}}</ref> * ''Define and Rule: Native as Political Identity'' (The W.E.B. DuBois Lectures) (2012)<ref>{{Cite web |title=Define and Rule — Mahmood Mamdani |url=https://www.hup.harvard.edu/catalog.php?isbn=9780674050525 |access-date=22 May 2022 |website=Harvard University Press |language=en}}</ref> * ''[[:en:Neither_Settler_nor_Native|Neither Settler nor Native: The Making and Unmaking of Permanent Minorities]]'' (2020) * ''Slow Poison: Idi Amin, Yoweri Museveni, and the Making of the Ugandan State'' (2025) === Emboozi ezikungaanyiziddwa === * ''Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture'' (2000)<ref>{{Cite book |last=Mamdani |first=Mahmood |date=2000 |title=Beyond Rights Talk and Culture Talk: Comparative Essays on the Politics of Rights and Culture |url=https://books.google.com/books?id=yqb7wAEACAAJ |publisher=St. Martin's Press |isbn=978-0-312-23498-0 |language=en}}</ref> === Ebitabo ebisunsuddwa === * ''Uganda Studies in Labour'' (Codesria Book Series) (1968)<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Uganda Studies in Labour |url=https://www.africanbookscollective.com/books/uganda-studies-in-labour |access-date=22 May 2022 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref> === Ebirala === * ''Studies in Labor Markets'' (National Bureau of Economic Research Universities-National Bureau Conference Ser) * ''African Studies in Social Movements and Democracy'' (Actes-Sud Papiers) == Laba ne == * [[:en:Indians_in_the_New_York_City_metropolitan_area|Abayindi mu kibuga New York]] * [[:en:Ugandan_Americans|Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiwandiiko ebirala by'osobola okusomako == * {{cite web |last=Mamdani |first=Mahmood |date=15 July 2013 |title=In Conversation with Mahmood Mamdani |url=https://www.warscapes.com/conversations/conversation-mahmood-mamdani |website=Warscapes |interviewer-last=Shringarpure |interviewer-first=Bhakti}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://academictree.org/math/peopleinfo.php?pid=183217 Mahmood Mamdani] at [[:en:Academic_Tree|Academic Tree]] * [https://openlibrary.org/works/OL214797A?mode=all Mahmood Mamdani] at [[:en:Open_Library|Open Library]] * [https://x.com/mm1124 X Profile] 1nerbtnaluixjrxqzn67ufybygnzjew Solome Bossa 0 13153 49283 48662 2026-05-05T06:21:54Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 4 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49283 wikitext text/x-wiki '''Solome Balungi Bossa''' (era '''Hon. Lady Justice Solomy B. Bossa;''' yazaalibwa 14 omwezi ogwokuna1956) mulamuzi [[Yuganda|wa Uganda]] ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y'ensi yonna ey'emisango]] . Nga tannalondebwa mu kkooti eno, yali mmemba wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]], era nga eno ekola emirundi ebiri nga kkooti ya Ssemateeka mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kitongole ekiramuzi ekya Uganda]] . Yalondebwa ku kisanja kya myaka mwenda nga 5 omwezi gwekkumineebiri 2017<ref name="One">{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=5 December 2017 |title=Justice Solome Bossa elected ICC judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Solome-Bossa-elected-International-Criminal-Court-judge/688334-4216348-153vcvkz/index.html |access-date=6 December 2017}} </ref> <ref>{{Cite web |title=judge |url=https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |access-date=2018-03-09 |website=www.icc-cpi.int |language=en-GB |archive-date=2018-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180930231238/https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |url-status=dead }}</ref> era n’alayizibwa nga 9 omwezi gwoksatu 2018.<ref name="UN">{{Cite web |title=Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}} </ref> Emabegako yalondebwa ku kisanja kya myaka mukaaga ku [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]] mu 2014. == Obuto bwe n’okusoma == Solome Bossa yazaalibwa nga 14 omwezi ogwokuna 1956 mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro e Nsambya]], mu kibuga ekikulu ekya [[Kampala]] mu Uganda.<ref name="UN" /> Kitaawe Stanley Walusimbi Ssesanga yali munnamateeka ate nnyina yali mukyala wa waka.<ref name="Prof">{{Cite web |last=Nantume |first=Gillian |date=4 February 2018 |title=Justice Bossa at a glance |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Justice-Bossa-glance/689842-4289612-vi85mfz/index.html |access-date=4 February 2018}} </ref> <ref name="Four">{{Cite web |date=6 December 2017 |title=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals: Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |access-date=6 December 2017 |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}} </ref> Bossa yasomera mu masomero ga Uganda mu pulayimale ne siniya. Mu 1976, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Kampala, okusoma amateeka. Yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB) mu 1979. Yafuna [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu Kampala. Mu 1987, yafuna [[:en:Law_reporting|satifikeeti mu by’okukola lipoota mu mateeka]], okuva mu [[:en:Commonwealth_Youth_Programme|kitongole ky’abavubuka ekya Commonwealth]], e [[:en:Lusaka|Lusaka]], [[Zambia]] . Oluvannyuma, mu 2016, yaweebwa diguli ya [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mumateeka]] (LLM), okuva mu [[:en:University_of_London|Yunivasite y’e London]], ng’akuguka mu [[:en:Public_International_Law|mateeka ga Public International Law]] .<ref name="Two">{{Cite web |date=2016 |title=International Association of Women Judges: Pioneering Women Judges on International Courts: Honourable Solomy Balungi Bossa |url=https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |access-date=6 December 2017 |website=IAWJ: Pioneering Women Judges on International Courts |publisher=International Association of Women Judges |archive-date=23 September 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |title=African Court on Human and People's Rights: Justice Solomy Balungi Bossa – Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and People's Rights}} </ref> == Okulwanirira eddembe ly’obuntu == Bossa abadde mulwanirizi w’eddembe ly’obuntu okuva mu 1980 era yatandikawo ekibiina ekitali kya magoba omuli ekitongole kya East African Centre for Constitutional Development, Uganda Network on HIV, AIDS, Ethics and the Law wamu ne Uganda Law Society.<ref name="bio">{{Cite web |title=Justice Solomy Balungi Bossa - Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and Peoples' Rights}} </ref> <ref name="UN" /> == Emirimu gye == Bossa yali musomesa mu Law Development Centre of Uganda okuva mu 1981 okutuuka mu 1997.<ref name="bio" /> Yali munnamateeka okuva mu 1988 okutuuka mu 1997, ng’akiikirira abakyala abataliiko mwasirizi n’okugaziya obuyambi bw’amateeka, omuli n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamateeka ekya Uganda Law Society.<ref name="ICC">{{Cite web |title=Bossa, Solomy Balungi (Uganda) |url=https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/EJ2017/ICC-ASP-EJ2017-UGA-ST-ENG.pdf |publisher=International Criminal Court}}</ref> Yakola nga Omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2013. Bossa yali mmemba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okumala emyaka etaano, okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Yali mmemba mu kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda (UNICTR) okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Two" /> <ref name="Three" /> <ref name="Four" /> <ref name="bio" /> Bossa yali mulamuzi ku [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika y'obwenkanya]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006 ne ku [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_Rwanda|kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Four" /> Yalondebwa mu kkooti ya Ssemateeka ya Uganda mu 2013. <ref name="Four" /> Mu 2014, Bossa yalondebwa okuba Omulamuzi wa [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples’_Rights|kkooti ya Africa evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]], okumala ekisanja kya myaka mukaaga.<ref>{{Cite web |title=Hon. Lady Justice Solomy Balungi Bossa Appointed to the African Court on Human and Peoples Rights |url=http://www.judiciary.go.ug/data/news/121/4514/Hon.%20Lady%20Justice%20Solomy%20Balungi%20Bossa%20Appointed%20to%20the%20African%20Court%20on%20Human%20and%20Peoples%EF%BF%BD%20Rights..html |publisher=Judiciary of Uganda}} </ref> Mu 2014, Bossa y’omu ku balamuzi abaasazaamu etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga olw’obutayisibwa n’omuwendo gw’ababaka ogwetaagisa.<ref>{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=30 September 2014 |title=We have received public backlash for annulling antigay law- judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/We-have-received-public-backlash-for-annulling-antigay-law/688334-2469726-jxprxhz/index.html |access-date=23 September 2017 |website=Daily Monitor}} </ref> Yafuna [[:en:Death_threats|okutiisibwatisiibwa okumutta]] ku [[:en:Social_media|mikutu gya yintaneeti]] .<ref>{{Cite web |date=1 October 2014 |title=Uganda: Judge Who Annulled Anti-Gay Law Faced Death Threats |url=http://www.mambaonline.com/2014/10/01/uganda-judge-annulled-anti-gay-law-faced-death-threats/ |access-date=23 September 2017 |website=Mamba}} </ref> Mu 2017, Bossa yafuuka omuntu agenda okuvuganya ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] era n’alondebwa ku nkomerero y’omwaka ogwo.<ref name="ICC" /> == Ebibonerezo by'a Amerika == Mu June 2025, yali omu ku 4 [[:en:Judges_of_the_International_Criminal_Court|abalamuzi aba kkooti y’ensi yonna]] abbo [[:en:United_States_government_sanctions|abavunaanibwa]] eyali [[:en:Second_presidency_of_Donald_Trump|gavumenti ya Trump]] . Ye ne munne, omulamuzi [[:en:Luz_del_Carmen_Ibáñez_Carranza|Ibanez Carranza]], baali batunuuliddwa okubeera omu ku balamuzi 5 ab’olukiiko olujulira mu 2020 olukusa [[:en:Prosecutor_of_the_International_Criminal_Court|omuwaabi wa ICC]] okugenda mu maaso n’okunoonyereza [[:en:International_Criminal_Court_investigation_in_Afghanistan|ku mbeera eri mu Afghanistan]], omuli n’abakozi ba Amerika ne NATO - enkola eno eyawakanyizibwa Amerika.<ref>{{Cite web |title=Imposing Sanctions in Response to the ICC's Illegitimate Actions Targeting the United States and Israel |url=https://www.state.gov/imposing-sanctions-in-response-to-the-iccs-illegitimate-actions-targeting-the-united-states-and-israel/ |access-date=2025-12-24 |website=United States Department of State |language=en}} </ref> == Emirimu emirala == * [[:en:International_Commission_of_Jurists|Akakiiko k’ensi yonna ak’abakugu mu by’amateeka]], Memba * [[:en:International_Association_of_Women_Judges|Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala]], Memba * Ekibiina ekigatta abalamuzi n’abalamuzi mu buvanjuba bwa Afrika, Memba * Ekibiina ekigatta abalamuzi abakyala mu ggwanga, Memba * Ekibiina ekigatta abalamuzi n'abalamuzi mu Uganda, Member <ref name="UN" /> == Obulamu bwe == Bossa abadde mufumbo eri Joseph Bossa, munnamateeka era munnabyabufuzi [[Uganda People's Congress|mu kibiina kya Uganda People's Congress]] okuva mu 1981. Maama w'abaana bana.<ref name="Prof" /> <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |date=16 May 2013 |title=Who are the new judges? |url=http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |access-date=15 December 2017 |archive-date=20 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240920085058/http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |url-status=dead }}</ref> == Ebifulumizibwa == * {{Cite book |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2010 |title=Protecting Humanity: Essays in International Law and Policy in Honour of Navanethem Pillay |url=http://booksandjournals.brillonline.com/content/books/10.1163/ej.9789004183780.i-882.72/ |publisher=Martinus Nijhoff |isbn=9789004189577 |editor-last=C. Eboe-Osuji |pages=333–348 |chapter=A Critique of the East African Court of Justice As A Human Rights Court |doi=10.1163/ej.9789004183780.i-882.72}} * {{Cite journal |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2006 |title=Towards a protocol extending the jurisdiction of the East African Court of Justice |journal=East African Journal of Human Rights & Democracy |volume=4 |page=31}} == Laba ne == * [[Julia Sebutinde]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa == * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1046715/demolish-wall-kcc-tells-justice-bossa Mumenye Bbugwe, KCC Ategeezezza Omulamuzi Bossa] * [https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala profile and video] {{Authority control}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] p9u401fjepto3ftainxop3lzujph30x Rukh-Shana Namuyimba 0 13161 49278 48737 2026-05-05T05:52:19Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49278 wikitext text/x-wiki '''Rukh-Shana Namuyimba''' omukugu mu by’empuliziganya mu Uganda. Ono [[:en:News_anchor|muwandiisi wa mawulire]], era omu ku baatandikawo kkampuni ya Xfinity Communications Ltd. Yasooka kukola nga omukozi w'amawulire mu [[NTV Uganda]], nga tannagenda mu [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] .<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=2015-10-12 |title=NBS TV officially unveils Rukh-Shana Namuyimba and Solomon Serwanjja, reveals why they were hired. |url=https://bigeye.ug/nbs-tv-officially-unveils-rukh-shana-namuyimba-and-solomon-serwanjja-reveals-why-they-were-hired/ |access-date=2020-06-22 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Rukh-Shana believes she is stuck at 25 years |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/33151--rukh-shana-believes-she-is-stuck-at-25-years |access-date=2020-06-22 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625140428/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/33151--rukh-shana-believes-she-is-stuck-at-25-years |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Rukh-Shana (yazaalibwa Ogwekkumi nga17, 1978, mu [[Kampala]] ) muwala wa Major Al Hajji Badru Namuyimba eyawummula, eyali omuvuzi w'ennyonyi ennwaanyi mu ggye ly'omu bbanga ku mulembe gwa [[Idi Amin]], ne Hajat Jannet Namuyimba, [[:en:Civil_servant|omukozi wa gavumenti]] eyawummula . Famire ye yaddukira mu buwanganguse e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, nga wayise emyezi mitono gyokka ng’azaalibwa. Baabeera Nairobi okutuusa lwe yaweza emyaka 10. Bwe yakomawo mu Uganda mu 1988, yeegatta ku ssomero lya Bwala Muslim Boarding Primary School e [[Masaka]] . Yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College Budo]] okuva mu 1991 okutuuka mu 1996 n’asoma O’ ne A’ Level.<ref name="cnc">{{Cite web |title=Rukh-Shana Namuyimba Opens Up on Breaking Ranks, Quest for Spiritual Eternity, and Upended Life Plans! |url=https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231028092817/https://www.crystalnewman.com/blog/2019/11/15/rukh-shana-namuyimba-breaks-ranks-spiritual-eternity-crystal-1-on-1-interview |archive-date=2023-10-28 |access-date=2020-06-22 |website=Crystal Newman |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 okutuuka mu 2000, gye yafunira diguli ya Bachelor of Arts (BA), [[:en:Communication|empuliziganya]] (amajor), ebiwandiiko n’olulimi Olungereza (minor).<ref name="cnc"/><ref>{{Cite book |last=Makerere University. Faculty of Arts. Makerere University. Faculty of Social Sciences. Makerere University College. Faculty of Arts. Makerere University College. Faculty of Social Sciences. |date=1967 |title=Mawazo |url=http://worldcat.org/oclc/300956288 |publisher=Faculties of Arts and Social Sciences, Makerere University |oclc=300956288}}</ref> mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2016-12-04 |title=The Inter-Institutional Media Challenge |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/foerderung-junger-journalisten-the-inter-institutional-media-challenge1 |access-date=2020-06-24 |website=Uganda Office |language=en}}</ref> == Omulimu gwe == Rukh-Shana yatandika omulimu gwe mu by’amawulire ng’omusasi [[:en:Voice-over|w’ebitone]] by’amaloboozi n’okuweereza [[:en:Voice-over|amawulire]] ku leediyo mu Capital FM mu 1999. Oluvannyuma yagenda mu Monitor FM (kati 933 KFM) mu 2002 ng’omusasi wa Current News and Radio features. Obukugu bwe obw’okumanya amawulire n’okufaayo ku buli kantu bwamulaba ng’asituka mangu n’agenda mu kifo ekyegombebwa ennyo eky’omumyuka wa maneja w’amawulire ku leediyo yokka mu kiseera ekyo eyali eyogera ku mawulire mu Uganda mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Benjie |date=2024-01-15 |title=Rukh-Shana Namuyimba’s 8 year run at Next Media comes to an end |url=https://mbu.ug/2024/01/15/rukh-shana-nbs-live-at-9-farewell/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Rukh-Shana yaweereza mu by’empuliziganya mu bitongole mu [[MTN Uganda]] ng’omuyambi ow’obuntu ku Chief Commercial Officer mu 2008, nga tannagenda mu kitongole ky’ebyamateeka n’enkolagana n’ebitongole, gye yakolera nga Corporate Services Coordinator okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. Oluvannyuma yakuba olutimbe olunene ng’omukozi w’amawulire ku ttivvi ya wiikendi ku NTV Uganda mu 2009, n’afuuka ekintu ekikubiddwa mu bwangu n’abalabi. <ref name=":0"/> Yali ku siteegi eno okutuusa mu 2014. Era yakolako nga Corporate Relations Manager mu Uganda Breweries Limited okuva mu 2011 okutuuka mu 2012 nga tannakwata ssabbiiti okuva ku mulimu. Mu 2014, Rukh-Shana yeegatta ku Vodafone Uganda ng’akulira ebyempuliziganya.<ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Communication in a world changed by Covid pandemic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/communication-in-a-world-changed-by-covid-pandemic-1919014 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ng’omukozi w’amawulire omukulu mu October 2015, n’ava mu 2024 oluvannyuma lw’okumala emyaka 8 ng’aweereza ku siteegi y’emu. <ref>{{Cite web |last=Admin |first=Exclusive |date=2024-01-15 |title=Rukh Shana Namuyimbwa Bids Farewell to Next Medi After Dedicating 8 Years of Her Service |url=https://exclusive.co.ug/rukh-shana-namuyimbwa-bids-farewell-to-next-medi-after-dedicating-8-years-of-her-service/ |access-date=2026-03-24 |website=Exclusive Bizz |language=en-US}}</ref> Era yakolako nga Communications and Events Manager mu [[DFCU Bank]] Uganda.<ref>{{Cite web |date=2017-03-10 |title=Rukh Shana joins DFCU bank as Communications Manager |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170310/15103/rukh-shana-joins-dfcu-bank-as-communications-manager.html |access-date=2020-06-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Yava mu DFCU oluvannyuma lw’emyaka 4.5 egy’obutabanguko.<ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2021-07-31 |title=Rukh- Shana Namuyimba throws in towel after turbulent years at dfcu bank |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210731/118331/rukh-shana-namuyimba-throws-in-towel-after-turbulent-years-at-dfcu-bank.html |access-date=2026-03-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2021-07-30 |title=Rukh-Shana Namuyimba ends difficult spell at dfcu bank |url=https://pmldaily.com/business/2021/07/rukh-shana-namuyimba-ends-difficult-spell-at-dfcu-bank.html |access-date=2026-03-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2021-07-30 |title=Rukh-Shana Namuyimba resigns her role as DFCU Communications Manager |url=https://eagle.co.ug/2021/07/30/rukh-shana-namuyimba-resigns-her-role-as-dfcu-communications-manager/ |access-date=2026-03-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo William |date=2021-07-30 |title=dfcu Bank Bids Farewell To Rukh-Shana Namuyimba After 4.5 Years » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/dfcu-bank-bids-farewell-to-rukh-shana-namuyimba-after-4-5-years/ |access-date=2026-03-24 |website=Business Focus |language=en-US}}</ref> Rukh-Shana ye muwi w’amagezi ku by’empuliziganya mu bitongole mu kkampuni ya James Associates and Partners, ekitongole ekikola ku by’okuyingiza abantu mu nsi yonna mu Canada <ref>{{Cite web |last=Atino |first=Victoria |title=First AI-powered Luganda Voice Assistant Developed in Uganda. |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/237940/first-ai-powered-luganda-voice-assistant-developed-in-uganda- |access-date=2026-03-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> . Era mulwanirizi w’okuzaala abaana ng’awanirira enteekateeka ya Ugandans Adopt.<ref>{{Cite web |title=Ugandans Adopt {{!}} Ugandans Adopt |url=https://ugandansadopt.ug/tag/ugandans-adopt/ |access-date=2020-06-26}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-02 |title=Adopting a child? Here is what you should know |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/adopting-a-child-here-is-what-you-should-know-3245424 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Rukh-shana Namuyimba Archives |url=https://ugandansadopt.ug/tag/rukh-shana-namuyimba/ |access-date=2026-03-24 |website=Ugandans Adopt |language=en-US}}</ref> == Engule == Ono yawangula engule ya Radio & TV Academy ''Outstanding English News TV Anchor'' Award (2014 ne 2016) era yawangudde emirundi ebiri empaka za Media Challenge ''Rosemary Nankabirwa Best Female TV News Anchor 2016'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2020)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Rukh-Shana mufumbo ne Felix Kitaka.<ref>{{Cite web |last=weddingadmin |title=‘I was her number one fan for 10 years’ – Felix Kitaka on wedding journalist Rukh Shana – My Wedding – For Fashion, Uganda Wedding, Kwanjula and Kuhingira budget ideas |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202111/i-was-her-number-one-fan-for-10-years-felix-kitaka-on-wedding-journalist-rukh-shana.html |access-date=2026-03-24 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Patrice |first=Kelvin |date=2021-11-15 |title=Gorgeous NBS TV news anchor Rukh Shana Namuyimba legalizes relationship with Kyeyo hubby in colorful wedding ceremony |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211115/124873/gorgeous-nbs-tv-news-anchor-rukh-shana-namuyimba-legalizes-relationship-with-kyeyo-hubby-in-colorful-wedding-ceremony.html |access-date=2026-03-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2021-11-17 |title=Ugandan Man Says He Married Journalist After Being Her Fan for 10 Years - Tuko.co.ke |url=https://www.tuko.co.ke/people/relationships/433668-ugandan-man-married-journalist-fan-10-years/ |access-date=2026-03-24 |website=www.tuko.co.ke |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == qecb33hl001ibzhys0dky5ns61ywqcx Pyarali Merali 0 13168 49275 48897 2026-05-05T05:26:50Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49275 wikitext text/x-wiki '''Pyarali Merali''' (yazaalibwa gwakuminebiri mu 1930),<ref>{{Cite web |last=Mankani |first=Zain |title=An exclusive interview with Arch. Pyarali Merali |url=http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |access-date=20 October 2016 |website=Archi Times |archive-date=21 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161021000741/http://archpresspk.com/new-version/architect-pyarali-merali-interview.html |url-status=dead }}</ref>Munnayuganda era mukubi wa pulaani za bizimbe, nga emirimu gye gisinga manyibwa mu Pakistan. Era yali amanyiddwa ng'omu ku bakubi ba pulaani z'ebizimbe abakyasinze mu biseera ebyo. Yagenda e [[:en:Karachi|Karachi]], Pakistan yali tanaweza yadde myaka kkumi naye ng'akoze ku pulojekiti ezisoba mu 300 omuli amasomero, amayumba, bbanka, ofiisi n’ebifo eby’emizannyo.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kampuni ye yali emanyiddwa nnyo era nga abakubi ba pulaani bangi gye baatandikira emirimu gyabwe.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''okujuliza kwetagisa'' &#x5D;</sup> Kkampuni yagirekera baganda be babiri oluvannyuma lw’okusitula nagenda e Canada. Kkampuni eno kati emanyiddwa nga ASA. Emu ku Kampuni z’abakubi ba pulaani z'ebizimbe ezikysinze obunene era ezisinga obulungi mu Pakistan.([[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]) == Obuto bwe n'obuvo bwe == Pyarali Merali yazaalibwa ku ntandikwa [[:en:20th_century|y’ekyasa eky’amakumi abiri]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] mu maka agava mu Buyindi, ekitundu ku bantu abangi abali bava mu bukiikaddyo bwa Asia abaasenga mu Uganda mu kiseera ky’abafuzi b'amatwale. Okufaananako n’abasuubuzi bangi abomu Asia ab’omulembe gwe, yatandika okwenyigira mu by’obusuubuzi ku myaka emito.<ref name=":0">{{Cite web |last=admin |date=2022-07-06 |title=Interview with Architect Pyarali Merali {{!}} ARCHI TIMES & A+I Magazines Pakistan |url=https://architimesonline.com/interview-with-architect-pyarali-merali/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw'obusubuzi == Merali amanyikiddwa nnyo olw'enkolagana ye ne [[:en:Muljibhai_Madhvani|Muljibhai Madhvani]] eyatandikawo [[:en:Madhvani_Group|Madhvani Group]] . Nga bali wamu, basobola okugaziya emirimu gy’ekibiina kino naddala mu kukola ssukaali nga bayita mu [[:en:Kakira_Sugar_Works|kkampuni ya Kakira Sugar Works]], eyafuuka emu ku Kampuni za Uganda ezisinga obukulu mu by’obulimi n’amakolero.<ref name=":0"/> == Okugobwa n’okuwang’angusibwa == Mu 1972, ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Merali ng’ali wamu n’enkumi n’enkumi z’abantu aba Asian bagobebwa mu Uganda ng’emu ku nteekateeka [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|y’okugoba aba Asian mu Uganda]] . Kino kyaviirako bizinensi nnyingi okugwa omuli n’ezo ezikwatagana n’ekibiina kya Madhvani Group.<ref name=":1">{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |title=Fifty Years after the Uganda Asian Expulsion, a New ‘Invisible’ Crop Rises – AwaaZ Magazine |url=https://www.awaazmagazine.com/volume-19/issue-2-volume-19/cover-story-issue-2-volume-19/fifty-years-after-the-uganda-asian-expulsion-a-new-invisible-crop-rises |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lw’okugobwa, Merali yagenda ebweru w’eggwanga gye yagenda mu maaso n’emirimu gy’obusuubuzi nakuuma n'enkolagana n’aba Asian abali mu Uganda. <ref name=":1"/> == Okukomawo n'omukululo == Oluvannyuma lwa gavumenti ya Idi Amin okugwa mu 1979 n’okusingira ddala mu kiseera kya gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], enkola zassibwawo okukubiriza abantu b’omu Asia abaali bagobebwa okudda n’okweza ebintu byabwe. Banakibiina [[:en:Madhvani_Group|kya Madhvani Group]] okwali n’abakolagana ne Merali bakomawo mpolampola mu Uganda ne baddamu okuzimba ebitongole byabwe. == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} == Laba ne == * Madhvani group<ref>{{Cite web |title=Madhvani Group – Madhvani Foundation |url=https://madhvanifoundation.com/madhvani-group/ |access-date=2026-05-03 |language=en-US}}</ref> * Okugoba aba Asian mu Uganda qpx36hfq0oz1kdbccwb6zqetngn0uj3 Dominica Dipio 0 13170 49266 48850 2026-05-04T23:19:15Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49266 wikitext text/x-wiki '''Dominica''' oba '''Dominic Dipio''' (mu kikugu ayitibwa '''Professor Sister Dominic Dipio''' ) [[:en:Religious_sister_(Catholic)|mwannyinaffe ow'eddiini]] Munnayuganda, omukozi wa firimu, omuwandiisi era pulofeesa w'ebiwandiiko ne firimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], Uganda.<ref name="uni-profile">{{Cite web |title=Prof. Dominica Dipio |url=http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |access-date=2 July 2020 |website=llc.mak.ac.ug |publisher=School of Languages, Literature and Communication, CHUSS |language=en |archive-date=17 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201017212917/http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |url-status=dead }}</ref><ref>Maractho, Emilly Comfort (25 November 2019). "No higher honour for Prof Dominic </ref>​<ref name="whoswho2013">{{Cite book |date=2013 |title=Who's Who in Research: Media Studies |publisher=Intellect Books |isbn=978-1-78320-160-0 |language=en |chapter=Dominica Dipio |access-date=7 July 2020 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=aberDwAAQBAJ&q=makerere%20university%20dipio&pg=PT75}}</ref><ref name="msmmmc">{{Cite web |title=Home page |url=https://msmmc.org/ |access-date=2 July 2020 |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> Mu gwekkuminagumu 2019 yalondebwa [[:en:Pope_Francis|Paapa Francis]] okuba omuwabuzi w'olukiiko [[:en:Pontifical_Council_for_Culture|lwa Paapa olw'ebyobuwangwa]] .<ref>{{Cite web |title=Resignations and Appointments |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2019/11/11/191111c.html |access-date=2020-07-01 |website=press.vatican.va}}</ref><ref name="msmmc2019">{{Cite web |date=10 November 2019 |title=Ugandan Nun Appointed Consultor of Pontifical Council for Culture Feels "humbled, honored" |url=https://msmmc.org/index.php/news/item/2-ugandan-nun-appointed-consultor-of-pontifical-council-for-culture-feels-humbled-honored |access-date=2 July 2020 |website=News |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Dipio yazaalibwa [[Adjumani]] mu kitundu kya West Nile mu Uganda. Yasomera mu Saint Mary's Girls', Aboke, okusoma O' Level nga tannagenda mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] ku A' Levels. Oluvanyuma yagenda mu yunivasite y'e makerere n'afuna diguli eyookubiri mu by’ebiwandiiko. Mu 1991, Dipio yakola satifikeeti mu by’abakyala mu Faculty of Social Sciences mu kiseera ekyo mu yunivasite y’e Makerere. Mu 2004, yamaliriza diguli ye eya PhD mu misomo gya Firimu mu [[:en:Pontifical_Gregorian_University|yunivasite ya Pontifical Gregorian]] e Roma. <ref name="jewel">This reference is used 4 times on this page.</ref> Mu kiseera kye kimu yasomesa ku kwanjula okunenya firimu ne sinema ya Afirika mu yunivasite y’emu nga bwe yasoma. <ref>{{Cite web |last=Neliba |date=22 November 2019 |title=UGANDA: Pope Francis Appoints Sr Dominica Dipio to the Pontifical Council for Culture |url=http://cisanewsafrica.com/uganda-pope-francis-appoints-sr-dominica-dipio-to-the-pontifical-council-for-culture/ |access-date=2020-07-06 |website=Cisa News Africa |language=en-GB}}</ref> Mu 2010, yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kibiina ekinoonyereza ku Afrika ekisangibwa mu yunivasite ya Rutgers. <ref name="asa">{{Cite web |title=ASA Presidential Fellows Program: 2010 Presidential Fellows |url=https://africanstudies.org/awards-prizes/asa-presidential-fellows-program/ |access-date=2 July 2020 |website= |publisher=African Studies Association}}</ref> == Omulimu gwe == Mu byensoma,Dipio pulofeesa w'ebiwandiiko era mu 2007 yalondebwa okukulira ekitongole ky’ebiwandiiko mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ekyamufuula omukyala Omufirika asoose okukulira ekitongole kino. <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> Era abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku nkulaakulana y’ensoma okusinga nga Yunivasite ya Uganda e Kyambogo, ng’eri wamu n’ekitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku by’enjigiriza, ssaayansi n’obuwangwa (UNESCO), yali yeetegekera okukola ensoma ku by’obuwangwa. <ref>Mulondo, Lawrence (23 September 2019). "Kyambogo introduces curriculum on cultural heritage". ''New Vision''. Retrieved 2020-07-01.</ref> Dipio yeenyigira mu mulimu gwa firimu mu Uganda ng’alagirira n’okufulumya firimu n’ebiwandiiko ebiwerako. Abaddeko ng’omulamuzi era mmemba w’abalamuzi mu bivvulu bya firimu ebiwerako nga Zanzibar International Film Festival (ZIFF) mu 2011, Amakula Film festival, era yaliko omulamuzi omukulu mu kivvulu kya Uganda Film Festival ekyasooka mu 2013 wamu n’ebirala oluvannyuma lw’ekyo. Mu gwokubiri 2019, Dipio yali omu ku balamuzi mu mpaka za [[:en:Prize_of_the_Ecumenical_Jury|Ecumenical Film Awards]] ezaali mu kivvulu kya [[:en:Berlinale_Film_Festival|Berlinale Film Festival]] mu Girimaani. Engule ya firimu ya Ecumenical eyategekebwa buli mwaka eyabadde mu mwaka gwayo ogw’amakumi 27 yategekebwa ekitongole ky’ensi yonna ekya International Interchurch Film Organization (Interfilm) n’ekibiina ekigatta abakatuliki mu nsi yonna ekya World Catholic Association for Communication (SIGNIS). <ref>{{Cite web |title=Signis |url=http://www.signis.net/ |access-date=2020-07-08 |website=www.signis.net |language=en |archive-date=2023-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230727233144/https://www.signis.net/ |url-status=dead }}</ref><ref>Martène, Edmond (1987), "De Silentio & Signis", ''Monastic Sign Languages'', Berlin, New York: De Gruyter Mouton, pp.&nbsp;421–428, doi:10.1515/9783110865028.421, ISBN&nbsp;<bdi>978-3-11-086502-8</bdi></ref><ref>{{Cite web |date=9 January 2019 |title=Ecumenical Jury selected to award film prizes at Berlinale 2019 |url=https://www.ecumenicalnews.com/article/ecumenical-jury-selected-to-award-film-prizes-at-berlinale-2019/60638.htm |access-date=2020-07-08 |website=www.ecumenicalnews.com |language=en}}</ref> Ng tannalondebwa ku bwa Consultor ,Dipio yaweereza ng'omu ku bawi b'amageziabawerako mu lukiiko lwa paapaolw'empuliziganya e Vaticani ku kulondebwa kwa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu 2011. <ref>"Vatican: Pope: Review of 2011 Activities". ''Catholic News World''. Retrieved 2020-07-07.</ref>Mu kiseera kye kimu yali mmemba wa kakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya y'abantu mu lukiiko lwa Uganda Episcopal Conference Social Communications Commission. <ref>{{Cite web |title=Rev. Sr. Dominic Dipio Appointed Consultant of the Pontifical Council for Social Communications |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |access-date=2020-07-01 |website=News |publisher=Makerere University College of Humanities and Social Science |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628053609/https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |url-status=dead }}</ref> == Ebitabo ebirondeddwamu == * {{Cite book |year=2008 |title=Performing Community: Essays on Ugandan Oral Culture |publisher=Novus Press |isbn=9788270994991 |editor-last=Dipio |editor-first=Dominica |location=Oslo |editor-last2=Johannessen |editor-first2=Lene |editor-last3=Sillars |editor-first3=Stuart}}<ref>https://artmatters.info/2011/12/new-book-looks-into-the-relationship-between-folklore-and-transmission-of-wisdom-in-uganda/</ref> * {{Cite book |year=2011 |title=East African Literature: Essays on Written and Oral Traditions |publisher=Logos |isbn=978-3-8325-2816-4 |editor-last=Makokha |editor-first=J. K. S. |location=Berlin |editor-last2=Kabaji |editor-first2=Egara |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref>Reviews of ''East African Literature'': </ref> * {{Cite book |last=Dipio |first=Dominica |year=2014 |title=Gender Terrains in African Cinema |publisher=UNISA Press |isbn=9781868887354 |location=Pretoria}}<ref>Reviews of ''Gender Terrains in African Cinema'': </ref> * {{Cite book |date=2019 |title=Discourse and identities : writing and contemporary eastern African peripheral subjectivities |publisher=Fountain |isbn=9789970195268 |editor-last=Nabutanyi |editor-first=Edgar Fred |location=Kampala |editor-last2=Kahyana |editor-first2=Danson |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref name="worldcat-discourse">{{Cite book |title=Catalogue record for "Discourse and identities" |publisher=Worldcat |oclc=1156429607}}</ref> == Firimu n’ebiwandiiko == * ''Afirika eyesigamye ku maama'' (2019) * ''Ebigambo by'emikono'' (2017) * ''Okutonnya enkuba: Enkola ebula'' (2016) <ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Documentary-explores-custom-of-rainmaking-in-Uganda/434746-3332812-11933vnz/index.html</ref> * "Gwe Mateeka" (2010) <ref>{{Cite web |date=2010-01-27 |title=Oral Folklore lights up 3rd Mak-NUFU Project seminar |url=https://news.mak.ac.ug/node/911 |access-date=2020-07-14 |website=Makerere University News Portal |language=en}}</ref> * ''Emmere ey’okwerabira : omusajja omusango gw'okugezaako ennyo'' (2009), omuwanguzi w'engule y'ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Arts Press Association <ref>"2009's movie hits and misses". ''Daily Monitor''. 26 December 2009.</ref> * ''Okukola emirimu gy’emikono egy’ekika kya Bamasaba'' (2009) <ref>Magara, Evelyn Cindy (2014). ''Symbolism in Ugandan films'' (Master's thesis). Kampala, Uganda: Makerere University. hdl:10570/3900.</ref> <ref>{{Cite web |date=15 December 2009 |title=Crafting the Bamasaba: a Mak-NUFU film premiere |url=https://news.mak.ac.ug/2009/12/crafting-bamasaba-mak-nufu-film-premiere |access-date=2020-07-04 |website=News & Announcements for Makerere Community |publisher=Makerere University}}</ref> * ''Omwagalwa ennyo'' (2007) <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> == Ebijuliziddwa == cesyhovwecyz21zsl3ht3qacnitmkkg Milege Festival 0 13173 49271 48905 2026-05-05T03:33:43Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49271 wikitext text/x-wiki '''<big>The Milege World Music Festival</big>''' oba '''<big>Milege Festival</big>''' kivvulu kya nnyimba ekitegekebwa buli mwaka, ekibeerawo buli mwezi gwekkuminoogumu, nga kitegekebwa [[:en:Milege|Milege Afrojazz Band]].<ref name="Entertainment">{{cite web |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |accessdate=26 November 2013 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Ekivulu kino kya kujaguza nnyimba z’ansi yonna, emizannyo, mazina gabyabuwangwa, emboozi, ebitontome n’ebirala. Ebisige okuva mu pulojekiti Y'ebyebisige mu Uganda nabyo byolesebwa era bitundibwe mu kiseera ky’ekivvulu kino.<ref name="Pearl Guide">{{cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |accessdate=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Ekivvulu kino kyikunganya abayimbi bangi ab’enjawulo mu nsi yonna okwetolola Afrika yonna n’oluusi okuva mu Asia, Bulaaya, ne America. Ekivvulu kya Milege World Music Festival eky'omwaka gwa 2014 twalabamu [[:en:Japan|Japanese]] world star ne world's first female [[:en:Nyatiti|nyatiti]] player [[:en:Anyango|Anyango]] nga bolesa.<ref name="Pearl guide">{{cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |accessdate=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide |archive-date=2015-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150227034049/http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |url-status=dead }}</ref><ref name="New Vision">{{cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |accessdate=26 November 2014 |publisher=New Vision Uganda}}</ref> Milege yatandika ekivvulu kino mu mwaka gwa 2010, ng’abatalaga okwetolola Uganda yonna, kyokka okuva mu mwaka gwa 2014 ne kyikyusibwa n'ekitwalibwa e [[:en:Entebbe|Entebbe]] ku Botanical Gardens. == Abategesi == Ekivvulu kino kitegekebwa bulungi<ref>{{cite web |title=PHOTOS: Milege World Music Festival Turns Out Successful |url=http://chimpreports.com/entertainment/photos-milege-world-music-festival-turns-out-successful/ |accessdate=28 November 2016 |website=Chimpreports}}</ref> ba memba ba bbandi ya Milege, ba memba ba Milege Acoustic Project, ne ba well-wishers. Okwetegekera ekivvulu kino kutandika kuntandikwa y'Ogwolubereberye. == Olukalala lw'ebivvulu by'ennyimba mu nsi yonna ebya Milege == {| class="wikitable" style="width:73%;" ! Omwaka !Ennaku z’omwezi ! Ekifo ky'Ekivvulu ! Abayimbi |- | 2017 | 24-26 Omwezi Gwekkuminoogumu | [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] | * Milege Acoustic Project (MAP) * The Tabs Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Tabs%20Ug%0A*%20%5B%5B-,Totemo,-%5D%5D%0A*%20Bengatronix%0A*%20KYB Totemo] * Bengatronix * KYB Gumboot Dancers * Rockies Troupe {{columns-list|*Milege Acoustic Project (MAP) * The Tabs Ug * [[Totemo]] * Bengatronix * KYB Gumboot Dancers * Rockies Troupe|colwidth=30em}} |- |2016 |25-27 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] |Milege Acoustic Project (MAP) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Acoustic%20Project%20(MAP)-,*%5B%5BHaka%20Mukiga%5D%5D,-*%5B%5BUndercover%20Brothers%20Ug Haka] Mukiga * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Undercover%20Brothers%20Ug%5D Brothers] Ug (Uganda) * Dj Ruck (Uganda) * Rockies Troupe (Uganda) * MoRoots (Uganda) * Daniel Okiror (Uganda) * Maddox Ssematimba (Uganda) * Pal Musica (Democratic Republic of the Congo) * DJ Rachel (Uganda) * Drumnation (Burundi) * Kyambogo University Students Cultural Associations * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Cultural%20Associations%0A*%5B-,%5BGiovanni%20Kiyingi%5D,-%5D%20(Uganda)%0A*Bengatronics Giovanni] Kiyingi (Uganda) * Bengatronics (Kenya) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Bengatronics%20(Kenya)%0A*%5B%5B-,Deena,-(singer)%7CDeena%5D%5D%20(Germany Deena] (Germany/Uganda) * Canaan Gents (Uganda) * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Canaan%20Gents%20(Uganda)-,*%5B%5BRachael%20Magoola,-%5D%5D%20(Uganda)%0A*Gregg Rachael Magoola] (Uganda) * Gregg-SS DJ’s (Kenya)<ref>{{cite web |title=Main stage lineup |url=http://milege.org/main-stage-lineup/ |website=Milege |publisher=Milege}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2015 |20-22 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] |Okeita Akogo * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Okeita%20Akogo%0A*%5B-,%5BSandy%20Soul%5D,-%5D%0A*Manana%20and Sandy] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Okeita%20Akogo%0A*%5B-,%5BSandy%20Soul%5D,-%5D%0A*Manana%20and Soul] * Manana and [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band%5D%5D Milege] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band%5D%5D band] * Babette Haag * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Undercover%20Brothers%20Ug%5D%5D Brothers] Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D Giovanni] Kiyingi * Trizza * Ingyenzi dancers from Rwanda * Watmon Dance troupe * Ojijo the poet * Afrika Jambo Beats * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Jambo%20Beats%0A*%5B-,%5BHaka%20Mukiga%5D%5D,-*%5B%5BRuyonga%5D%5D%0A*Jungle Haka] Mukiga * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Haka%20Mukiga%5D%5D%0A*%5B%5B-,Ruyonga,-%5D%5D%0A*Jungle%0A*Janzi Ruyonga] * Jungle * Janzi Band * Patricia Zoe (The story teller) * Davis Ntare * King Kash * Santuri Safari DJs<ref>>{{cite web |title=World music gets botanical platform |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform |accessdate=25 November 2015 |website=The observer.ug |publisher=The Observer Ug |archive-date=8 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208160653/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform |url-status=dead }}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2014 |20-21 omwezi Gwekkuminoogumu |[[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens, Entebbe]] | * [[:en:Anyango|Anyango]] * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5B%5BMilege%7CMilege%20band Milege band] * [[Undercover Brothers Ug|Undercover]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%5BUndercover%20Brothers%20Ug Brothers] Ug * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D%5D Giovanni] Kiyingi * [[Annet Nandujja|Annet]] [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5BGiovanni%20Kiyingi%5D%5D-,*%5B%5BAnnet%20Nandujja%5D%5D,-and%20the%20Planets Nandujja] and the Planets * Bolton Sserunjogi * Higenyi Troupe * Afro Simba band<ref name="All Africa">{{cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |accessdate=20 November 2014 |publisher=The Pearl Guide}}<nowiki></ref></nowiki></ref> |- |2010 |omwezi Gwekkuminoogumu |The Lake Victoria Serena Resort | * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=*%5B%5B-,Milege%7CMilege%20band%5D,-%5D%0A*%5B%5BJanzi%20Band Milege band] * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=Milege%7CMilege%20band%5D%5D-,*%5B%5BJanzi%20Band%5D%5D,-*Kombo%20and%20Afrosimba Janzi Band] * Kombo and Afrosimba Band * The Lantern Meet of Poets * Nawany and Kahiri[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Milege+Festival#:~:text=%7B%7Bfact%7Cdate%3DJanuary%202017%7D%7D] |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 8f550smm9ud9jnw8st9r03i7er9qgk7 Muwanga Kivumbi 0 13175 49272 48924 2026-05-05T03:54:05Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49272 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Muwanga Muhammad Kivumbi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkumi 1973) munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]] . Ye ssentebe w’akakiiko ka palamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’abantu (PAC-Central government) nga kw’ogasse n’ababaka ba Palamenti ya Buganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite web |date=2021-06-23 |title=NUP endorses Butambala MP Kivumbi for Buganda parliamentary caucus |url=https://www.independent.co.ug/nup-endorses-butambala-mp-kivumbi-for-buganda-parliamentary-caucus/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-09-03 |title=Buganda MPs give Gen Otafire 30 names of suspected Masaka killers |url=https://www.independent.co.ug/buganda-mps-give-gen-otafire-30-names-of-suspected-masaka-killers/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{cite web |title=Accountability committees flag queries in meet with Auditor General &#124; Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3420/accountability-committees-flag-queries-meet-auditor-general}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kivumbi yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi 1973 mu Disitulikiti y’e Butambala mu masekkati ga Uganda. Yafuna satifikeeti ye eyasooka okuva mu ssomero okuva mu Gombe Primary School mu 1986 n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Uganda (UCE) okuva mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu 1990. <ref>{{Cite web |date=27 June 2021 |title=Fight for Buganda Caucus leadership: Why Nambooze rebelled against NUP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/fight-for-buganda-caucus-leadership-why-nambooze-rebelled-against-nup-3451620 |access-date=2021-09-13 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yasoma satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) okuva mu 1990 okutuuka mu 1993 nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli ye esooka eya bachelor mu by’enfuna mu 1998. Mu 2003, yafuna diguli eyookubiri mu demokulasiya n'enkulaakulana okuva mu Uganda Martyrs University ne Master of Human Resource Management okuva mu Uganda Management Institute (UMI) mu 2004. <ref name=":0"/> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kivumbi yali mmemba w’ekibiina kya Democratic Party (DP) nga tannayingira kibiina kya National Unity Party (NUP) mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Kivumbi's long walk to political success |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20955-kivumbis-long-walk-to-political-success |access-date=2021-09-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yalondebwa ku bwa Ssentebe w’olukiiko lw'ekibiina kya ba memba palamenti abakiikirira Buganda mu palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref name="Independent" /> <ref>{{Cite web |title=Muwanga Kivumbi will⁶ compete for Buganda Parliamentary Caucus leadership |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |access-date=2021-09-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123155501/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |url-status=dead }}</ref> Nga Ogwolubereberye 16, 2025, yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekitundu eky'omu masekkati mu kibiina kya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |date=2025-01-16 |title=Kivumbi Replaces Mpuuga as NUP Buganda Region Boss |url=https://nilepost.co.ug/news/237544/kivumbi-replaces-mpuuga-as-nup-buganda-region-boss |access-date=2025-01-16 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu kiro eky'[[Akalulu ka Uganda aka 2026|okulonda kwa Uganda okwa 2026]] nga 15–16 Ogwolubereberye, abantu musanvu baakubwa amasasi ab’ebyokwerinda abataategeerekeka wabweru w’amaka ga Kivumbi e Butambala. Nga 22 Ogwolubereberye, Kivumbi yakwatibwa ku misango egyekuusa ku byaliwo. <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=22 January 2026 |title=After presidential election, Ugandan police detain a key ally of opposition figure Bobi Wine |url=https://apnews.com/article/uganda-election-opposition-arrest-bobi-wine-violence-436db4379108b8cca0d3594de8d92dd7 |access-date=22 January 2026 |website=AP News}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} b7a3lmlm0uujh0tzt0orpj4ksbthrgp Milege 0 13177 49270 48940 2026-05-05T03:33:13Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49270 wikitext text/x-wiki {{Reflist|30em}}  '''Milege Afrojazz Band''', emanyiddwa ennyo nga Milege, ye bbandi y’ennyimba z’ensi yonna okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]], ekoleddwa abayimbi abato abalina ebitone okuva mu Uganda ng’obunyiikivu bwabwe buviira ddala mu nnono n'obuuwangwa obwenjawulo mu Uganda mwe bagatta ebintu eby’omulembe okulaga okufaanana kw’abantu ba Uganda mu mbeera ey’omulembe. <ref>{{Cite web |last=Milege |first=Band |title=Welcome To Milege |url=http://milege.org/milege-band/ |access-date=22 August 2015 |website=Milege |publisher=milege.org}}</ref> omwaka 2015 bwegwagwelako nga bammemba ba Milege be ba; omukubi wa gitaala Manana F. Birabi, omuyimbi Joanita Katushabe, omuyimbi omukulu Gloria Akugizibwe, omukubi wa baasi Paul Owembabazi n’omukubi wa violin Alison Nadunga nga mmemba alina obumanyirivu. <ref name="Entertainment">{{Cite web |date=26 November 2013 |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |access-date=2013-11-26 |publisher=Observer Uganda}}</ref> <ref name="In Summary">{{Cite web |title=Milege jazzes up Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1247296/-/3dvuq2/-/index.html |access-date=2013-10-30 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno yamanyibwa nnyo olw’oluyimba lwabwe olw’enjawulo olwa signature Nankasa Zi Wuna n’ekivvulu kya Milege World Music Festival. <ref name="Pearl guide">{{Cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |access-date=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide |archive-date=2015-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150227034049/http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="All Africa">{{Cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |access-date=2014-11-20 |publisher=The Pearl Guide}}</ref> <ref name="World Music Festival Entebbe">{{Cite web |title=Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=2014-11-29 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno era ebadde egabana siteegi n'abamu ku banene mu byafaayo by'ennyimba za Afrika omuli Omuzimbabwe [[:en:Oliver_"Tuku"_Mtukudzi|Oliver "Tuku" Mtukudzi]], [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]] okuva mu Uganda, <ref name="Red Pepper Uganda">{{Cite web |date=21 November 2013 |title=Zimbabwean Oliver Mtukudzi Scoops Blankets and Wine Jig |url=http://www.redpepper.co.ug/zimbabwean-oliver-mtukudzi-scoops-blankets-and-wine-jig/ |access-date=2013-11-21 |publisher=Red Pepper Uganda}}</ref> Mame N'Diack okuva mu Senegal ne bbandi ya Uganda esinga obukadde, [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] . Nga 12 Ogwomunaana, 2017, Milege yawangula engule yaabwe eyasooka mu [[:en:Young_Achievers_Award|mpaka za Young Achievers Award]] mu kuvuganya okw'amaanyi bwe yawangula The Triplets Ghetto Kids, [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] ne Geosteady mu mutendera gwa Creative Arts (Music). <ref>{{Cite web |title=Young Achievers Awards - Creative Arts (Music) Category Nominees |url=https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/young-achievers-awards-creative-arts-music-category-nominees-jump-uganda |access-date=11 August 2017 |website=Jump}}</ref> == Ebyafaayo == Milege yatandika mu 2009 ng’ekuba ennyimba z’ekinnansi eza Uganda ng’akozesa ebivuga eby’omulembe. Ggita, okuwuuma kw’enkizi n’engoma ez’ekinnansi bye byasooka okukola amaloboozi ga bbandi eno. <ref name="annabatcheller.blog">{{Cite web |date=8 July 2009 |title=Milégé Afro Jazz Band: Proud to sound Ugandan |url=http://annabatcheller.blogspot.com/2009/07/milege-afro-jazz-band-proud-to-sound.html |access-date=2009-07-08 |publisher=annabatcheller.blogspot.com}}</ref> Oluvannyuma bbandi eno yasobola okufunayo ebyuma ebirala eby’okuyimba ebyagisobozesa okusigala ng'etambuza emirimu. Milege erinnya lyayo lyava mu milégé, ekigambo [[:en:Adhola_people|ky’Olujopadhola]] ekitegeeza [[:en:Rattle_(percussion_instrument)|okuwuuma kw’enkizi]] ng’eddoboozi lyakyo liraga okujja kw’omukulu oba kabaka. <ref name="Article">{{Cite web |date=24 November 2013 |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775:open-mic-launches-fun-missiles-at-corruption-&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2013-11-25 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Milege yatandika okunoonyereza ku bulungi bw’amawanga ag’enjawulo mu Uganda ng’akola emiziki okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. <ref name="Pearl Guide">{{Cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |access-date=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Bakoze emiziki mu Luganda, Runyankore, Luo, Karamajong, Lusoga, Lugisu, Kinyarwanda n'Olungereza. Kino kyabayamba okutuukiriza ekimu ku bigendererwa byabwe nga kwe kutumbula obumu bw’amawanga. <ref name="Repainting Elegance">{{Cite web |title=MILEGE AFROJAZZ BAND; Repainting Elegance & Style in Music |url=http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |access-date=2013-02-07 |publisher=Ugo.co.ug news |archive-date=2014-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140327195524/http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |url-status=dead }}</ref> Okusinziira ku Manana F. Birabi, mmemba eyatandikawo ekibiina kya Milege, Milege yatandikibwawo okukulembera okutondawo omuziki gwa World Class Music ogusibuka mu buwangwa bwa Uganda Mu 2010 Milege yakolagana ne Uganda Heritage Roots mu kiseera kyabwe ekya Repainting Uganda Tour okukulembera okuyigga abayimbi b’ekinnansi abasinga obulungi mu Uganda. Kino kyagendereddwamu okutumbula ebitone n’obuwangwa bwa Uganda. <ref name="Uganda Heritage Roots">{{Cite web |title=Our Partners |url=http://www.ugandaheritageroots.org/info/support.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150223182610/http://ugandaheritageroots.org/info/support.php |archive-date=2015-02-23 |publisher=Uganda Heritage Roots}}</ref> Milege era yatandikawo pulojekiti etali ya magoba, Repainting Uganda (enyonyoddwa wansi ku lupapula luno), egenderera okutumbula eby’emikono eby’obusika. Pulojekiti eno ekulemberwa Alison Nadunga eriisizza abaana b’oku nguudo n’abasabiriza abawerako nga bayita mu kukola ebifaananyi eby’ekika kya mosaic art. Okuddamu okusiiga Uganda langi kuleeta emiziki n’emisono, dizayini, eby’emikono, olulimi, ebitontome n’ebirala. Mu 2013 Milege yatandika okutegeka ebivvulu byabwe ebyalaba ekivvulu kyabwe ekyasooka, Repainting Uganda – World Music Festival 2013 nga kyali ku Lake Victoria Serena Resort. Ekivvulu ekyokubiri ekya Milege World Music Festival 2014 “Repainting Uganda” kyategekebwa ku [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens]] e Entebbe ekyafuuse amaka amapya ag’ebivvulu byonna eby’okuyimba mu nsi yonna ebitegekebwa buli Gwakkumunagumu. <ref name="New Vision">{{Cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |access-date=2014-11-26 |publisher=New Vision Uganda}}</ref> Mu 2014 Milege yatandika ekiro kya bulijjo eky’amaloboozi ekyatuumibwa Milege Acoustic Project buli Lwakuna ku Makerere University Guest House ng’ekigendererwa kyakyo kyali kya kutumbula bitone, buwangwa n’okubeera n’abantu. Pulojekiti ya Acoustic yakula n'efuna abantu lukumi n’okusoba buli Lwakuna akawungeezi ku Guest House mu mwezi ogusooka nga pulojekiti eno etandika. Abayizi ba yunivasite, abakozi n’abantu bonna be bagenda okubeerawo ku mukolo guno ogwa buli wiiki. == Discography == Milege okusinga akoze live music ku siteegi. EP Album emu yokka ye yakwatibwa mu 2010 === Álbum z'abayimbi === Milege yafulumya olutambi lwabwe olwasooka olwa EP olwakwatibwa mu situdiyo mu 2010 * Enyanjula ya EP ==== Olukalala lw'ennyimba za album ==== * Omulembe Omupya * Nankasa Zi Wuna * Kankutwale * Agwar * Wafoyo === Ennyimba ezitannaba kufulumizibwa === Milege alina ennyimba eziwerako ezaakwatibwa n’ezitanakwatibwa ze bayimba butereevu nga muno mulimu; {| class="wikitable sortable" width="50%" !Ekwatibwa ! Tebiwandiikiddwa |- | Awinyi | Enyunyuzi |- | Akaburwana | Okusenguka |- | Olulattini kok pi ngo | Samusooni & Delira |- | Angélla ne Nawany | Akeyo ft Ensiko |- | Weyo ft Kaz Kasozi | Akadema mu by’enjigiriza |- | Jasmine ft Herbert Kinobe nga bagenda mu maaso | Ngénda |} == Ebikolwa by’okuyimba == Milege atalaaga Afrika n’ebitundu by’ensi ebirala ng’ayimba mu bivvulu by’amakampuni, ebivvulu n’embaga omuli The Inaugural Ceremony of the Rutgers Offices in Uganda ku DSW Bonita Training Centre e Lubowa ng’ali wamu ne Maurice Hasa ne Ray Signature, <ref name="Diplomats">{{Cite web |title=Maurice Hasa, Ray signature and Milege band wow diplomats |url=http://www.newvision.co.ug/news/669983-maurice-hasa-ray-signature-and-milege-band-wow-diplomats.html |access-date=2015-06-19 |publisher=The New Vision}}</ref> Young Achievers Awards, Repainting Uganda 2010, 2011, 2012, Blankets and Wine, [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]], DOADOA, [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] 2013 ne 2014 eyategekebwa Milege ku Lake Victoria Serena Resort, Bayimba International Music Concert, African Jazz Village ne Mulatu Astatke, ku The Elephant, ekivvulu ekya bulijjo ekitegekebwa [[:en:Eric_Wainaina_(musician)|Eric Wainaina]] owa Kenya e Nairobi, Selam mu Ethiopia n’ebirala bingi. Obuwanguzi bwa bbandi za Uganda omuli Milege bufudde abayimbi bokka nga [[:en:Cinderella_Sanyu|Cindy]], [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] owa The Sundowners, Sarah Zawedde owa Zawee Band, [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne Gagamel Crew okutandikawo bbandi. == Okulondebwa n’engule == {| class="wikitable" width="90%" ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule |- style="background:#ccc; text-align:center;" ! Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Alizaati |- | 2017 |Young Achievers Award | Obuyiiya (Muziki) .|{{won}} <ref>{{cite web|title=This is How to Step out on the Red Carpet According to Sheebah|url=http://www.satisfashionug.com/this-is-how-to-step-out-on-the-red-carpet-according-to-sheebah/|website=Satsfashion|date=13 August 2017 |access-date=13 August 2017}}</ref><ref>{{cite web|title=Young Achievers Awards winners applauded|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-Achievers-Awards-winners-applauded/812796-4057042-a86w50z/index.html|website=New Vision|access-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Abryanz, Milege band win at 2017 Young Achievers Awards: Check out full list of winners here!|url=http://bigeye.ug/abryanz-milege-band-win-young-achievers-awards/|access-date=14 August 2017|agency=Big Eye}}</ref><ref>{{cite web|title=FULL LIST: Winners of the Prestigious Young Achievers Awards 2017|url=http://theinsider.ug/index.php/2017/08/14/full-list-winners-of-the-prestigious-young-achievers-awards-2017/|website=The Insider|date=14 August 2017 |access-date=14 August 2017}}</ref> |- | 2011 | Olive Gospel Awards Uganda | Bbandi esinga obulungi|{{nom}} |} == Okuddamu okusiiga Uganda == Okuddamu okusiiga Uganda langi, ekitongole kya Milege ekyobwannakyewa kyatandikibwawo mu 2013 nga kikulemberwa Alison Nadunga okuyamba abaana b’oku nguudo okweyimirizaawo nga bayita mu kukungaanya kasasiro n’okubayigiriza okuyiiya n’okutunda ebitundu bya mosaic art, ekintu ekyayamba n’okuyonja ekibuga. <ref name="Magazine">{{Cite web |title=The rich colourful culture of the 'beggars of Kampala's streets |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-rich-colourful-culture-of-the-beggars-of-Kampala-streets/-/434746/1499520/-/view/printVersion/-/u3bbcrz/-/index.html |publisher=The East African - Kenya}}</ref> <ref name="Alison Nadunga">{{Cite web |title=Changing street lives using airtime cards |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Changing-street-lives-using-airtime-cards/-/812796/2397402/-/i167pdz/-/index.html |access-date=2014-07-26 |publisher=Daily Monitor - Uganda}}</ref> Mu 2012, ng’ayita mu Repainting Uganda, Milege yatalaaga ebitundu by’obuvanjuba n’obukiikakkono bwa Uganda wansi w’omulamwa Essence of Color ng’anoonya abavubuka abalina ebitone abagenda okufuna emiganyulo mu by’enjigiriza n’okutumbula emirimu mu kisaawe ky’ebyemikono. <ref name="Concert">{{Cite web |title=REPAINTING UGANDA CONCERT |url=http://heyevent.com/event/hmbfabioevw46a/repainting-uganda-concert |access-date=2012-08-30 |publisher=Hey Event}}</ref> Omusomo gwabwe ogwasembayo wansi wa Essence of Color mu kiseera ekyo ku wooteeri ya Serena gwasikiriza nnyo emikutu gy’amawulire era ebifaananyi byali ku mutwe gw’olupapula lw’amawulire olwa The Observer. <ref name="Serena">{{Cite web |title=Milege Afro Jazz Band repaints jazz scene |url=https://bigsamphotography.wordpress.com/tag/serena-hotel/ |access-date=2012-12-07 |publisher=Big Sam Photography}}</ref> == Pulojekiti y'amaloboozi ga Milege == Milege yatandikawo The Milege Acoustic Project <ref>{{Cite web |title=Milege Acoustic Project (MAP) |url=http://milege.org/projects/map/ |access-date=20 April 2018 |website=Milege}}</ref> mu 2014 okuyambako abayimbi abagala okuyimba <ref name="Blog">{{Cite web |date=November 2014 |title=MILEGE ACOUSTIC PROJECT; A discovery "channel" |url=http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/11/milege-acoustic-project-discovery.html |access-date=2014-11-01 |publisher=Kampala Uncovered}}</ref> n’ekifo eky’okubeera n’abantu n’okuwagiragana. <ref>{{Cite web |date=June 2017 |title=Campus Plot! Milege Acoustic Project at Makerere for the #SaveViola campaign |url=https://campusbee.ug/proggie/campus-plot-milege-acoustic-project-makerere-saveviola-campaign/ |access-date=20 April 2018 |website=Campus Bee}}</ref> Bbandi eno era ewadde obuwagizi eri abayimbi abagenda okuyimba mu bivvulu byabwe. Abayimbi abawerako abaganyuddwa mu Milege kuliko; [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Sitenda bombi aba [[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame]] 6, Jungle, Nawany Catherine, Tracy Birungi ne Deborah Kisakye nga kati bayimbi ba maanyi abetongodde. Ebitone ebirala ebimanyiddwa ennyo mu pulojekiti eno ey’amaloboozi kuliko Trizza, Afrie, Kenneth Mugabi okuva mu kkampuni ya Coca-Cola Rated Next, Brian Malengye, Wush, [[Haka Mukiga]], The Tabs Ug n’abalala bangi. Milege ewa bammemba abakola pulojekiti ya acoustic omukisa okuyimba ku siteegi ya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] . == Ekifaananyi ky'obuyambi == Nga 8 Ogwomunaana 2015, Milege nga bali wamu n'ekibiina [[:en:Maurice_Kirya|kya Maurice Kirya ekya]] The Sound Cup baawagira omukolo gw'obwannakyewa, Photo4Charity abantu mwe baali bagenda okukuba ebifaananyi ne bassereebu be baagala ennyo wansi w'omulamwa "Pose for a cause" ogwabadde mu The Sound Cup nga kuliko ebivvulu bya Milege, [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Kenneth Mugabi, Haka Mukiga, n'abayimbi abalala bangi. Omukolo guno gwabadde gwa kusonda ssente za kuzimbira nnamwandu atalina mwasirizi okuva mu buvanjuba bwa Uganda ennyumba n’abaana be mukaaga nga bonna balema. == Bammemba n’emirimu == Milege y’ebadde n’olukalala oluwanvu olw’omuwendo gwa bammemba. Bammemba ba Milege ba pulofeesono okuva mu mirimu egy’enjawulo ng’abasinga bakola emirimu gyabwe y’ensonga lwaki bbandi eno erina bammemba bangi abavaamu. <ref name="Global Press Journal">{{Cite web |date=27 September 2012 |title=Ugandan Musicians Attract International Acclaim, Seek Support |url=http://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-musicians-attract-international-acclaim-seek-support |access-date=2012-09-28 |publisher=Global Press Journal}}</ref> {| class="wikitable" width="70%" !Olubu ! Memba ! Omugaso ! Omulimu |- | rowspan="3" | Mu buliwo | Manana F. Birabi, omuwandiisi w’ebitabo | Ggita ekulembera | Munnasayansi w’ebyemizannyo/MBA |- | Paul Owembabazi | Ggita ya Bass | Omukugu mu kukola ebifaananyi |- | Daniel Mutembesa | Omutontomi/ Omuzinyi | Omusomesa wa tekinologiya w’amawulire |- | rowspan="5" | Okulambula/Okubeera mu sizoni | Nalwebe Dawudi | Ggita ya Rhythm | Omukuumi w’etterekero ly’ebitabo |- | Alison Nadunga | Violin / Omukulembeze wa pulojekiti ya Repainting Uganda | Omukugu mu by’obulamu mu bantu |- | Patrick Maasa Birabi | Ebivuga ebikuba ebikonde | Omukugu mu kukola ebifaananyi |- | Musaazi Ignatius | Guitar/Omukulembeze wa ttiimu Milege Acoustic Project | |- | Allan Watson Waswa nga bwe yali | Omukubi wa violin | KIRI |- | rowspan="11" | Edda | Gloria Akugizibwe | Omuyimbi Omukulu | Omusawo |- | Joanita Katushabe, omusajja omulala | Amaloboozi | Yinginiya w’ebyempuliziganya |- | Muhwezi Ariho | Kiiboodi | Omuyizi wa IT |- | Nkalubo Peetero | Engoma (ezirimu) . | Omukugu mu by’amasimu |- | Aluo Elaine Obbo | Amaloboozi/Gita | Munamateeka |- | Ahura Andrew, omuwandiisi w’ebitabo | Piyano | Yinginiya w'amaloboozi/Omuyimbi |- | Doreen Obura | Amaloboozi (agafulumye) | Muzimbi |- | Awor Sonia, omuyimbi | Amaloboozi | Omuyizi wa Fine Art |- | Deborah Kisaakye | Amaloboozi (agafulumye) | |- | Gerald Mbuya | Engoma | Omusomesa |- | David Mugumya | Ggita ya Bass | Omusomesa w'okubala |- ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" | Abalala abatakkirizibwa mu bbandi eno be ba Milege Acoustic Project |} == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]] * [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]] * [[:en:Afrigo_Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]] * [[:en:Nsikatila|Nsikatila]] * [[:en:Sister_Charity|Sister Charity]] * [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa == 3d445z7lug2xxqq7w3718w56jb00516 Cuthbert Joseph Obwangor 0 13189 48986 2026-05-04T12:03:36Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48986 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> i87yxuo58lhw87tvn5qoi49wxni5pk9 48987 48986 2026-05-04T12:07:06Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48987 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> 2zowaz7qrt6oghq2ic79i0rjig9snki 48988 48987 2026-05-04T12:07:45Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48988 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === etymhx91sh346wzninuoi33lyhp259k 48989 48988 2026-05-04T12:09:43Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48989 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> eosmjtxsoawdu9e8ublc0tycf9vnglv 48990 48989 2026-05-04T12:12:01Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48990 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya East African Railways and Harbors Corporation nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera Jomo Kenyatta n’olukiiko olufuzi olwa Kenya African National Union.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu kitundu ekitono ekya Teso, yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> m9jff5gbiuq7usgrwg7pcjc0b760jhk 48991 48990 2026-05-04T12:13:50Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48991 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> bdz5uqzgbq0qsnl889lkn02lqjengqz 48992 48991 2026-05-04T12:14:20Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48992 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== rp7kwl7iw0kqauyt11fnpb1qnje1d8i 48995 48992 2026-05-04T12:18:34Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48995 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> 6f1ygq6bdnzy5q64impobki6lz8ds43 48996 48995 2026-05-04T12:23:04Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48996 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi. <ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> 3u3u5mi06k6c2vt8w409p5cpm3rjg6y 48997 48996 2026-05-04T12:24:44Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48997 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi. <ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == 6gsybhk7oj0fnk3b754bs2fhoe5usxk 48998 48997 2026-05-04T12:31:04Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48998 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == 88x73ttap9ti2ra1jnhdswcejhxn5r8 48999 48998 2026-05-04T12:37:36Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 48999 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == 42b13l62zoktv50irzs9wtla9chfpvg 49009 48999 2026-05-04T12:48:45Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49009 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == 6291m2ahlxfa0r5dzjobq7c8ikwcjk0 49011 49009 2026-05-04T12:51:08Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49011 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967: == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == 0t8lctl14k3uin2xxc0rj4zs1cr786g 49020 49011 2026-05-04T13:02:09Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49020 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be.<ref name=":7" /> Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].<ref name=":7" /> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] qvz8dpchp1bqijh5na7egvj9ovabenb 49022 49020 2026-05-04T13:04:47Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49022 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be.<ref name=":7" /> Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].<ref name=":7" /> Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] h8ofxmsfvq10t0b7xk89l7sggmkxjuz 49026 49022 2026-05-04T13:19:25Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49026 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be.<ref name=":7" /> Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].<ref name=":7" /> Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye. Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5zmnm45pzt58igrbnbroc7u7j6atz1k 49028 49026 2026-05-04T13:23:13Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49028 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be.<ref name=":7" /> Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].<ref name=":7" /> Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[Uganda People's Congresshttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7ngm7xvtclqase0vin60h6p1o7ytd7z 49030 49028 2026-05-04T13:25:09Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49030 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be.<ref name=":7" /> Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].<ref name=":7" /> Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[Uganda People's Congresshttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Yalondebwa [[Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[Benjamin Josses Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza Ssemateeka wa Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 6r932qvu7x226jd7uql7kunlcszqcqr 49031 49030 2026-05-04T13:26:47Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49031 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be.<ref name=":7" /> Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].<ref name=":7" /> Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[Uganda People's Congresshttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]].<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 2hf96upjpynn0750fdzk2plze5qjz1m 49036 49031 2026-05-04T13:29:57Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49036 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] r5n1rk4uxd67ssadslrjwddvtfdxrk1 49037 49036 2026-05-04T13:32:17Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49037 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] q0lqgy0rwk9xqw5upx961pzvkqmjsy5 49038 49037 2026-05-04T13:35:05Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49038 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 8yac4xlkwfcucxzeno5xo1iopv53fl6 49043 49038 2026-05-04T13:38:36Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49043 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] b8kces0t7197qski07am2q0lph1bph3 49044 49043 2026-05-04T13:39:52Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49044 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> === Ekitiibwa === Obwangor House ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu Cuthbert Joseph Obwangor.<ref>{{Cite web |title=Teso College Aloet: Our Campus Infrastructure |url=https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422040150/https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-date=22 April 2019 |access-date=22 April 2019 |website=[[Teso College Aloet]]}}</ref> Omukutu gw’essomero lino gugamba nti: == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. <ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMubangizi2012">Mubangizi, Michael (22 May 2012). [https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor "Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor"]. ''The Observer''. Archived from [https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor the original] on 20 April 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 April</span> 2019</span>.</cite></ref> Obwangor Mukatoliki. == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] bkeolhecrco6njf6fbf0qhm178nu8pz 49045 49044 2026-05-04T13:40:49Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49045 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]].<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–68'' (First&nbsp;ed.). Nairobi: Marco Publishing Ltd, Nairobi. 1968. p.&nbsp;238.</cite></ref> Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> === Ekitiibwa === Obwangor House ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu Cuthbert Joseph Obwangor.<ref>{{Cite web |title=Teso College Aloet: Our Campus Infrastructure |url=https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422040150/https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-date=22 April 2019 |access-date=22 April 2019 |website=[[Teso College Aloet]]}}</ref> Omukutu gw’essomero lino gugamba nti:   == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. Obwangor Mukatoliki.<ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200510130269.html|title=Uganda: Teso Mourns 'Father of Nation'|last1=Otim|first1=Richard|date=13 October 2005|work=All Africa|access-date=16 April 2019|publisher=New Vision|last2=Naulele|first2=Simon}}</ref> == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] lp1gizp1nbjzocjls7vouldghpdhhsi 49047 49045 2026-05-04T13:41:46Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49047 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref><ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]]. Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965 – 1966''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers (Africa) Limited. p.&nbsp;390.</cite></ref> ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> === Ekitiibwa === Obwangor House ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu Cuthbert Joseph Obwangor.<ref>{{Cite web |title=Teso College Aloet: Our Campus Infrastructure |url=https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422040150/https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-date=22 April 2019 |access-date=22 April 2019 |website=[[Teso College Aloet]]}}</ref> Omukutu gw’essomero lino gugamba nti:   == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. Obwangor Mukatoliki.<ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200510130269.html|title=Uganda: Teso Mourns 'Father of Nation'|last1=Otim|first1=Richard|date=13 October 2005|work=All Africa|access-date=16 April 2019|publisher=New Vision|last2=Naulele|first2=Simon}}</ref> == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 8750q1roo3j5430eaexvbzen6qz4g2e 49048 49047 2026-05-04T13:42:34Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49048 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]]. Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDeutsche_Afrika-Gesellschaft1965">Deutsche Afrika-Gesellschaft (1965). ''Afrikanische Köpfe 1962–1965''. 27 Lieferungen, Bonn.</cite></ref> Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda. ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> === Ekitiibwa === Obwangor House ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu Cuthbert Joseph Obwangor.<ref>{{Cite web |title=Teso College Aloet: Our Campus Infrastructure |url=https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422040150/https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-date=22 April 2019 |access-date=22 April 2019 |website=[[Teso College Aloet]]}}</ref> Omukutu gw’essomero lino gugamba nti:   == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. Obwangor Mukatoliki.<ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200510130269.html|title=Uganda: Teso Mourns 'Father of Nation'|last1=Otim|first1=Richard|date=13 October 2005|work=All Africa|access-date=16 April 2019|publisher=New Vision|last2=Naulele|first2=Simon}}</ref> == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] jbmduiwt39ft5xqk3z6jjro1n0d1zm9 49049 49048 2026-05-04T13:43:16Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49049 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]]. Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApter1961">Apter, D E (1961). ''The Political Kingdom in Uganda''. [[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]]: [[Princeton University Press]]. p.&nbsp;334.</cite></ref> Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda. Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda. ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> === Ekitiibwa === Obwangor House ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu Cuthbert Joseph Obwangor.<ref>{{Cite web |title=Teso College Aloet: Our Campus Infrastructure |url=https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422040150/https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-date=22 April 2019 |access-date=22 April 2019 |website=[[Teso College Aloet]]}}</ref> Omukutu gw’essomero lino gugamba nti:   == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. Obwangor Mukatoliki.<ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200510130269.html|title=Uganda: Teso Mourns 'Father of Nation'|last1=Otim|first1=Richard|date=13 October 2005|work=All Africa|access-date=16 April 2019|publisher=New Vision|last2=Naulele|first2=Simon}}</ref> == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 19slv0pps954scu9vf0ebe9l1yvqs5i 49050 49049 2026-05-04T13:43:47Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347832065|Cuthbert Joseph Obwangor]]" 49050 wikitext text/x-wiki   '''Cuthbert Joseph Obwangor''' (1 Ogwekkuminogumu 1920 – 19 Ogwokutaano 2012) Munnayuganda eyali minisita era omubaka wa Paalamenti mu Uganda okumala ebbanga. Yali minisita era [[:en:Political_prisoner|omusibe w’ebyobufuzi]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] oluvannyuma lw’okuwakanya Obote okwongezaayo obuyinza nga Obwangor akyali minisita.<ref name=":7">{{Cite web |last=Mubangizi |first=Michael |date=22 May 2012 |title=Feature: The life and times of Cuthbert Obwangor |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032434/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/18873-feature-the-life-and-times-of-cuthbert-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |work=The Observer}}</ref> == Obuto bwe == Cuthbert Joseph Obwangor yazaalibwa ku kyalo Kiiya, mu Muluka gwa Omasia mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 1 Ogwekkuminoogumu 1920.<ref name=":9">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–68 |publisher=Marco Publishing Ltd, Nairobi |edition=First |location=Nairobi |pages=238}}</ref> Ava lu lubu lwa [[:en:Teso_people|Iteso]].<ref>{{Cite web |last=Odongtho |first=Charles |title=Museveni Mourns Former Minister Obwangor |url=http://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420032240/https://ugandaradionetwork.com/story/museveni-mourns-former-minister-obwangor |archive-date=2019-04-20 |access-date=20 April 2019 |website=Uganda Radio Network}}</ref> === Emisomo gye === Yasomera mu ssomero lya [[:en:Ngora|Ngora]] [[:en:Catholic_Church|Catholic Church]] Primary School. Oluvannyuma ne yegatta Nyenga Seminary, oluvannyuma n'agenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okuva mu 1939 okutuuka mu 1941, [[:en:City_College_Coventry|City College Coventry]] n'essomero lya Railway Traffic School e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 1942 okutuuka mu 1946.<ref name=":8">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965 – 1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=[[Nairobi]], [[Kenya]] |pages=390}}</ref> == Emirimu gye == === Bizinensi === Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ssomero ly’ebidduka by’eggaali y’omukka erya Railway Traffic School, Obwangor yakolera e Kenya mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African Railways and Harbors Corporation]] nga tannadda mu Uganda mu 1951.<ref name=":14">{{Cite book |last=Deutsche Afrika-Gesellschaft |year=1965 |title=Afrikanische Köpfe 1962–1965 |publisher=27 Lieferungen, Bonn}}</ref> Yasooka kuyingira eby'obufuzi mu Kenya, bwe yali akolera [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] n’olukiiko olufuzi olwa [[:en:Kenya_African_National_Union|Kenya African National Union]]. Bwe yakomawo mu [[:en:Teso_sub-region|Ttundu ttundu lye Teso]], yafuuka omusuubuzi omututumufu mu Magoro naddala mu katale k’e Magoro gye yazimba n’okuddukanya ekifo awalirwa emmere.<ref>{{Cite book |last=Friis-Hansen |first=Esbern |date=12 July 2017 |title=Decentralized Governance of Adaptation to Climate Change in Africa |url=https://books.google.com/books?id=TxwxDwAAQBAJ&q=magoro+teso&pg=PA123 |publisher=CABI |isbn=9781786390769 |language=en}}</ref> === Omulimu gw’ebyobufuzi === ==== Nga Uganda tennafuna Mefuga ==== Mu 1952, Obwangor yayingira [[:en:Politics_of_Uganda|eby'obufuzi bya Uganda]] . Yalondebwa ku lukiiko lwa Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] era n'alondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Teso_sub-region|Teso]] mu lukiiko lw'ababaka ba Paalamenti olwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legislative Council]] olwasooka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu kiseera [[:en:British_Empire|ky'obufuzi bw'amatwale ga Bungereza]] nga [[:en:Uganda|Uganda]] ye [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]]. Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekyasooka mu mateeka mu Uganda ng'oluvannyuma kyafuulibwa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 1960.<ref name=":10">{{Cite book |last=Apter |first=D E |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda |publisher=[[Princeton University Press]] |location=[[Princeton, New Jersey|Princeton]], [[New Jersey]] |pages=334}}</ref> ==== Gavumenti ya Obote ==== Oluvannyuma lwa [[:en:Independence_of_Uganda|Uganda okufuna obwetwaze]], [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Ettwaale]] lwasatululwa ku Lwokubiri nga 9 Ogwomwenda 1962, ne lukyusibwa ku Lwokusatu nga 10 Ogwomwenda 1962 [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyetongodde eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] eyakafuna obwetwaze.<ref>{{Cite web |year=2016 |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214401/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=21 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Obwangor yaddamu okukiikirira [[:en:Teso_people|Teso]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Enkaayana z’amawanga zaali zitiisa okubuna oluvannyuma lw’okwefuga kwa Uganda, era amawanga gaali gatuuma amannya ga bakabaka okulwanirira amawanga gaabwe, era [[:en:Teso_people|Abateeso]] abaali tebalina kabaka mu buwangwa ne bagezaako okutuuma Obwangor erinnya lya Kabaka wa Teso, kyokka Obwangor n’agaana kubanga yali yeewaddeyo eri Uganda erimu amawanga amangi.<ref>{{Cite book |last=Mwakikagile |first=Godfrey |date=February 2013 |title=Uganda: A Nation in Transition : Post-colonial Analysis |url=https://books.google.com/books?id=g2myl6FNC3UC&q=Ugandan&pg=PA12 |publisher=New Africa Press |isbn=9789987160358 |language=en}}</ref> Obwangor yali mmemba eyeewaddeyo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekibiina kya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ekyava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] nga tebannaba kwefuga. Obwangor yaweereza ng'omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva ekibiina kino lwe kyatondebwawo mu 1960 okutuuka mu 1967, mu kiseera ekyo yalabirira ensimbi z'okuzimba ekizimbe kya Uganda House. Ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], Obwangor yaweereza mu bifo bya baminisita bingi ng’ekitundu ku kabineti ye. [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], Apollo Milton Obote yalonda Obwangor okubeera Minisita w’ensonga z’ebitundu, eyatwala obuvunaanyizibwa bwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y’ensonga z’omunda]] okumala akaseera katono.<ref name=":152">{{Cite web |date=3 August 2012 |title=Uganda's first cabinet ministers in 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190408154705/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-s-first-cabinet-ministers-in-1962/1370466-1469962-1bm1yh/index.html |archive-date=8 April 2019 |access-date=8 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> [[:en:Felix_Kenyi_Onama|Felix Kenyi Onama]] naye asobola okwewozaako ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda wakati wa 1962 ne 1964, anti yeyali Minisita w’emirimu n’abakozi. Omulimu ogwo gwatwala obumu ku buvunaanyizibwa obulala obwa Minisita w'ensonga z'omunda ng'okukulembera poliisi ya Uganda eyali emanyikiddwa nga [[:en:Uganda_National_Police|Uganda National Police Force]].<ref name=":162">{{Cite book |last=Taylor |first=Sidney |date=1967 |title=The New Africans: A Guide to the Contemporary History of Emergent Africa and Its Leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ |publisher=Putnam |language=en}}</ref> Obwangor ne [[:en:Felix_Onama|Felix Kenyi Onama]] baasikirwa mu mirimu gyabwe mu 1964 [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]], eyali alondeddwa okukulira Minisitule y'ensonga z'omunda eyali y'akatondebwawo, oluvannyuma n'etuumibwa [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]]. Bataringaya yakwata omulimu guno oluvannyuma lw’okukyusakyusa ebibiina n’ayingira gavumenti ya Obote.<ref name=":172">{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> Oluvannyuma lw'okuva mu [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisitule y'ensonga z'omunda]], Cuthbert Joseph Obwangor yafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka]] mu 1964, ng'adda mu bigere bya [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]].<ref name=":112">{{Cite book |date=1964 |title=Bulletin |url=https://books.google.com/books?id=smgbAQAAMAAJ |publisher=International Commission of Jurists |language=en}}</ref><ref name=":122">{{Cite book |date=1966 |title=The Constitution of Uganda, 15th April, 1966 |url=https://books.google.com/books?id=qW4NAQAAIAAJ |publisher=Govt. printer (Uganda) |language=en}}</ref><ref name=":132">{{Cite book |date=1965 |title=Official Report |url=https://archive.org/details/v2hansard1965ontauoft |language=en}}</ref> Era yakwata omulimu gwa Minisita w’amayumba n’abakozi mu Gwokubiri 1966, n’aweereza mu kifo ekyo mu kiseera kye kimu n’okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda. Yasigala nga Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka era Minisita w'amayumba n'abakozi okutuusa mu Gwokutaano 1966, lwe yafuuka Minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Uganda. ==== Okusibibwa ==== Obwangor, eyali minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda mu kiseera ekyo, okuganja kwe kwali kutandise okusereba mu maaso ga Pulezidenti [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] bwe yayogera ng’awagira okuziyiza obuyinza bwa pulezidenti mu Uganda,<ref>{{Cite journal |last=Kasfir |first=Nelson |year=1967 |title=The 1967 Uganda Constituent Assembly Debate |journal=Transition |issue=33 |pages=52–56 |doi=10.2307/2934118 |issn=0041-1191 |jstor=2934118}}</ref> nga bino wammanga byaggiddwa mu lupapula lwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] n’okwogera kwe nga 11 Ogwomusanvu 1967:   Oluvannyuma lw’obutakkaanya buno n’okusindikibwa emabega ku [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] okutwala obuyinza obw’enjawulo, Obwangor yagobwa ku kifo kye nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero mu Uganda. Nga 19 Ogwekkumineebiri 1969, waaliwo okugezaako okutta [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], ekyamuviirako n'okumulumya.<ref>{{Cite journal |last=First |first=Ruth |year=1971 |title=Uganda: The Latest coup d'état in Africa |journal=The World Today |volume=27 |issue=3 |pages=131–138 |issn=0043-9134 |jstor=40394478}}</ref> Okugezaako okutta abantu kigambibwa nti kwakulemberwa abantu babulijjo [[:en:Baganda|Abaganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/27/archives/leader-feared-military-coup-in-kampala-for-months.html|title=Leader Feared Military Coup in Kampala for Months|last=Mohr|first=Charles|date=27 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> Wadde nga kino kyaliwo, Obwangor wamu ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]], [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]], Mathias Ngobi n'abalala baakwatibwa, ku biragiro ebigambibwa nti byali bya [[:en:Basil_Kiiza_Bataringaya|Basil Kiiza Bataringaya]] ne [[:en:Soroti|Felix Kenyi Onama]]. Obwangor yakwatibwa mu maka ge e [[Soroti]] bwe yali ewuwe n’abaana be. Yatwalibwa mu kkomera ly'e Luzira erya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] ng’abaamuyisa [[:en:Mbale|Mbale]], era n’asibibwa mu kkomera ly’e Luzira Maximum Security Prison. Mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2012, Obwangor yalumiriza nti olw'okuba yali [[:en:Political_prisoner|musibe wa byabufuzi]], "tewali kuyisibwa bubi" bwe yali asibiddwa mu kkomera lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]]. Nga 2 Ogwokubiri 1971, [[:en:Heads_of_State_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yayimbula Obwangor, wamu n'[[:en:Political_prisoner|abasibe b’ebyobufuzi]] abalala mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=22 April 2019|issn=0362-4331}}</ref> ==== Omulimu gwe yakola oluvannyuma lw’okuyimbulwa ==== Obwangor yaddamu okuyingira ekisaawe ky’ebyobufuzi oluvannyuma lw’okuyimbulwa, n’addamu okwegatta ku kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] oluvannyuma lw’ekibiina okugoba Obwangor okumala akaseera oluvannyuma lw’omukulembeze w’ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] okusiba Obwangor. Mu 1982, Obwangor yakyusa n'ayingira ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]]. Mu 1984, Obwangor yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], ne Francis Bwengye.<ref name=":142">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last1=Aber|first1=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyayawukana okuva mu kibiina ekivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]].<ref>{{Cite book |last1=Bute |first1=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=9781474292870 |pages=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] nga tasobola.<ref name=":142" /> Mu 1986, Obwangor yava mu kibiina kya Nationalist Liberal Party, n’ayingira ekibiina kya [[:en:Yoweri_Museveni|National Resistance Movement]] ekikulemberwa Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]]. Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu 1989 okuweereza nga mmemba w’akakiiko ka Ssemateeka wa Uganda akaali kakulemberwa [[:en:Benjamin_Josses_Odoki|Omulamuzi Benjamin Josses Odoki]], akaaweebwa omulimu gw’okutereeza [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Cullimore |first=Charles |year=1994 |title=Uganda: The Making of a Constitution |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=32 |issue=4 |pages=707–711 |doi=10.1017/S0022278X00015949 |issn=0022-278X |jstor=161573 |s2cid=154815713}}</ref> Mu 1997, Obwangor yava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'addamu okwegatta ku kibiina kye eky'ebyobufuzi ekyasooka ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], wadde nga yabavaako oluvannyuma lw'emyaka ena ng'afuuka eyeetongodde mu by'obufuzi okutuusa lwe yafa, n'ategeeza mu mboozi eyakafubo gye yawa mu 2007 nti "ebyobufuzi biringa mpewo, otambula n'embeera n'ebbugumu ery'ekiseera ekyo". Obwangor era yali yeewaddeyo okutumbula eby'enjigiriza eri abaavu mu Uganda. Wakati wa 1986 ne 1990 mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|ky’obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army]], bangi ku bantu abaali bafunye obuzibu baddukira mu kibuga [[:en:Soroti|Soroti]] ekyali kitebenkedde okusinga ku birala, ekibuga Obwangor mwe yazaalibwa. Kino kyaviirako Obwangor okuyambako okutandikawo essomero ly’abaana ababundabunda e Moru Apesur mu kibuga kye [[:en:Soroti|Soroti]].<ref name=":18">{{Cite web |last1=Otim |first1=Richard |last2=Otage |first2=Stephen |date=21 April 2012 |title=Obwangor: The Teso Icon dies |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422160411/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1409958-format-xhtml-tnkru4/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=20 April 2019 |work=The Daily Monitor}}</ref> == Okufa kwe == Obwangor yafa nga 18 ogwokutaano 2012 ku myaka 93 egy’obukulu. Yafiira mu maka ga muwala we, Angela Margaret Itinot, e Omodoi, [[:en:Soroti|Soroti]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Obwangor yaweebwa ekitiibwa ky'okuziikibwa gavumenti okunene okwafuuka ensonga z’ebyobufuzi. Bannakibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] balwanagana n'aba [[:en:Katakwi|National Resistance Movement]] mu kuziika e [[Katakwi]] ku ani alina okwogera, ng'aba National Resistance Movement bagamba nti ekibiina kya Uganda People's Congress kyalagajjalira Obwangor mu kiseera weyali abeetagira era n'olwekyo omubaka [[:en:Olara_Otunnu|Olara Otunnu]], omukulembeze w'ekibiina kya Uganda People's Congress, yandigaaniddwa okwogera, ekintu ekyavaamu okuyomba mu kuziika Otunnu lwe yakkirizibwa okwogerako mu kuziika.<ref>{{Cite web |last1=Emwamu |first1=Simon Peter |last2=Otim |first2=Richard |date=6 January 2012 |title=Opposition, NRM clash at Obwangor's funeral rites |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422210706/https://mobile.monitor.co.ug/News/Opposition--NRM-clash-at-Obwangor-s-funeral-rites/2466686-1417988-format-xhtml-151fr6k/index.html |archive-date=22 April 2019 |access-date=21 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> === Ekitiibwa === Obwangor House ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu Cuthbert Joseph Obwangor.<ref>{{Cite web |title=Teso College Aloet: Our Campus Infrastructure |url=https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190422040150/https://www.tesocollegealoet.sc.ug/about-teso-college/campus-infrastructure/ |archive-date=22 April 2019 |access-date=22 April 2019 |website=[[Teso College Aloet]]}}</ref> Omukutu gw’essomero lino gugamba nti:   == Obimukwatako eby'omunda == Yazimba amaka ge, Alakara House ku luguudo oluyitibwa Obwangor Road [[Soroti]], Uganda mu 1968. Yabeerangayo n’abaana be munaana ne mukyala we Anna Maria Abura. Obwangor Mukatoliki.<ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200510130269.html|title=Uganda: Teso Mourns 'Father of Nation'|last1=Otim|first1=Richard|date=13 October 2005|work=All Africa|access-date=16 April 2019|publisher=New Vision|last2=Naulele|first2=Simon}}</ref> == Ebijuliziddwa n’ebiwandiiko == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0ydunec79vnkuz5x2vn6na6ctsnzdlm Ramathan Ggoobi 0 13190 48993 2026-05-04T12:17:22Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1340942789|Ramathan Ggoobi]]" 48993 wikitext text/x-wiki   '''Ramathan Ggoobi''', munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Economic_policy|omukugu mu mateeka g'ebyenfuna]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], era mukugu mukuddukanya [[:en:Public_administrator|emirimu gya gavumenti]], akola nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey'ebyensimbi, enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna]] era "Omuwandiisi w'eggwanika lya Uganda", okuva nga 15 Ogwomusanvu 2021.Ggoobi yali musomesa, omukugu mu kwekenneenya embeera y'ebyenfuna era omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business Essomero]], okuva mu 2008. == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda Region]] ekya Uganda circa 1980. Oluvannyuma lw'okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yakkirizibwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli eyasooka]] mu [[:en:Economics|by’enfuna]] mu 2003. Yagigobereza ne [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna n’okuteekateeka, era okuva mu yunivasite y’e Makerere mu 2011. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}</ref> [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor ye mu]] by’enfuna yamuweebwa [[:en:Nelson_Mandela_University|yunivasite ya Nelson Mandela]] e South Africa mu 2025. <ref name="2R">{{Cite web |last=Rogers Atukunda |date=5 December 2025 |title=PSST Ramathan Ggoobi Earns PhD in Economics |url=https://softpower.ug/psst-ramathan-ggoobi-earns-phd-in-economics/ |access-date=8 December 2025 |website=SoftPower News}}</ref> Era alina satifikeeti mu nkulaakulana, eyamuweebwa mu 2015 okuva mu [[:en:Columbia_University|Columbia University]], ne Satifikeeti mu by’enfuna by’amasannyalaze, eyamuweebwa [[:en:TotalEnergies|Total Global]], mu 2016. <ref name="1R" /> Okugattako, yasoma bibiina bibiri mu [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] mu 2024; satifikeeti mu Strategies for Inclusive Growth Economics ne Satifikeeti mu Kukulembera Enkulaakulana y’Eby’enfuna, Eby’enfuna. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Emulimu == Ggoobi abadde musomesa era nga munoonyereza mu Makerere University Business School okuva mu Gwolubereberye 2008. Emyaka esatu egyasooka yali muyambi wa musomesa. Okutandika n'omwezi Gwolubereberye 2011, okutuuka mu Gwomusanvu 2021 yali musomesa ow’ekiseera, ng’alabirira abayizi abasoma diguli esooka n'aba diguli eyookubiri ku ssomero lino. Mu kiseera ekyo, yakulembera ekibiina ''kya MUBS Economic Forum'', [[:en:Think-tank|ekibiina]] ekyakola okunoonyereza ku nkola y’ebyenfuna ekyavaako [[:en:Public_debate|okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde]] n’okuleeta enkola y’okugonjoola ebimu ku bizibu by’ebyenfuna by’essaza. Wakati wa Gwomwenda 2017 ne Gwomwenda 2020, yaweereza ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (UDC), ekitongole kya Gavumenti ya Uganda ekikola ku by’okusiga ensimbi. Okuva mu Gwomukaaga 2020 okutuuka mu Gwomusanvu 2021, yaweereza ng'omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’enfuna by’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka ez’amaanyi ezaakosa kabineti za minisitule eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’emu ku nkyukakyuka ezo, Ramathan Ggoobi yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’ebyensimbi ate mu kiseera kye kimu n’afuuka omuwandiisi w’eggwanika lya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMike_Ssegawa2025">Mike Ssegawa (7 June 2025). [https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html "Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival"]. ''Watchdog Uganda''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu myaka amakumi abiri egyasooka egy’ekyasa ekya 21, Ggoobi abadde apangisibwa ng’omuwi [[:en:Consultant|w’amagezi]] okuva mu bitongole ebiwerako omuli: (a) [[:en:International_Labour_Organization|ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bakozi]] (ILO) (b) ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’amawanga g’ebweru w’eggwanga (ODI) ekya Bungereza (c) ekitongole [[:en:Friedrich_Ebert_Stiftung|kya Friedrich Ebert Foundation]] (FES) ekya Bugirimaani, (d) ''Ekitongole ky’ebyensimbi ekya Deepening Uganda'' (FSDU) ne (e) ''Action Coalition for Development and Environment'' (ACODE), n’ebirala bingi. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> Kigambibwa nti ye muvuzi w'ebyenfuna by'eggwanga okukulaakulana oluvannyuma lwa [[:en:COVID19_Pandemic|COVID19 Pandemic]] . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=FlashUGNews |date=17 November 2021 |title=Ramathan Ggoobi: Biography, Wife, Tribe, Early Life and Education |url=https://flashugnews.com/ramathan-ggoobi-biography-wife-tribe-education/ |access-date=8 December 2025 |website=Flash Uganda News (FlashUGNews)}}</ref> Kigambibwa nti awagira "enkola za gavumenti ezitegeezebwa okunoonyereza, ssaayansi n'ebyenfuna". <ref name="5R">{{Cite web |last=David Lumu |date=3 July 2021 |title=Ramathan Ggoobi: One day as Finance minister |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ramathan-ggoobi-one-day-as-finance-minister/ |access-date=8 December 2025 |website=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021. * [https://www.bing.com/videos/riverview/relatedvideo?q=Ramathan+Ggoobi&mid=85038B190087AF9A46AD85038B190087AF9A46AD&FORM=VIRE Okwogera Ne Ramathan Ggoobi mu mwaka gwa 2024] rqg7ebpaeg5kto4snqett1cumi4zf2w 48994 48993 2026-05-04T12:18:11Z Quinlan83 6593 Fix 48994 wikitext text/x-wiki '''Ramathan Ggoobi''', munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Economic_policy|omukugu mu mateeka g'ebyenfuna]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], era mukugu mukuddukanya [[:en:Public_administrator|emirimu gya gavumenti]], akola nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey'ebyensimbi, enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna]] era "Omuwandiisi w'eggwanika lya Uganda", okuva nga 15 Ogwomusanvu 2021.Ggoobi yali musomesa, omukugu mu kwekenneenya embeera y'ebyenfuna era omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business Essomero]], okuva mu 2008. == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda Region]] ekya Uganda circa 1980. Oluvannyuma lw'okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yakkirizibwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli eyasooka]] mu [[:en:Economics|by’enfuna]] mu 2003. Yagigobereza ne [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna n’okuteekateeka, era okuva mu yunivasite y’e Makerere mu 2011. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}</ref> [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor ye mu]] by’enfuna yamuweebwa [[:en:Nelson_Mandela_University|yunivasite ya Nelson Mandela]] e South Africa mu 2025. <ref name="2R">{{Cite web |last=Rogers Atukunda |date=5 December 2025 |title=PSST Ramathan Ggoobi Earns PhD in Economics |url=https://softpower.ug/psst-ramathan-ggoobi-earns-phd-in-economics/ |access-date=8 December 2025 |website=SoftPower News}}</ref> Era alina satifikeeti mu nkulaakulana, eyamuweebwa mu 2015 okuva mu [[:en:Columbia_University|Columbia University]], ne Satifikeeti mu by’enfuna by’amasannyalaze, eyamuweebwa [[:en:TotalEnergies|Total Global]], mu 2016. <ref name="1R" /> Okugattako, yasoma bibiina bibiri mu [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] mu 2024; satifikeeti mu Strategies for Inclusive Growth Economics ne Satifikeeti mu Kukulembera Enkulaakulana y’Eby’enfuna, Eby’enfuna. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Emulimu == Ggoobi abadde musomesa era nga munoonyereza mu Makerere University Business School okuva mu Gwolubereberye 2008. Emyaka esatu egyasooka yali muyambi wa musomesa. Okutandika n'omwezi Gwolubereberye 2011, okutuuka mu Gwomusanvu 2021 yali musomesa ow’ekiseera, ng’alabirira abayizi abasoma diguli esooka n'aba diguli eyookubiri ku ssomero lino. Mu kiseera ekyo, yakulembera ekibiina ''kya MUBS Economic Forum'', [[:en:Think-tank|ekibiina]] ekyakola okunoonyereza ku nkola y’ebyenfuna ekyavaako [[:en:Public_debate|okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde]] n’okuleeta enkola y’okugonjoola ebimu ku bizibu by’ebyenfuna by’essaza. Wakati wa Gwomwenda 2017 ne Gwomwenda 2020, yaweereza ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (UDC), ekitongole kya Gavumenti ya Uganda ekikola ku by’okusiga ensimbi. Okuva mu Gwomukaaga 2020 okutuuka mu Gwomusanvu 2021, yaweereza ng'omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’enfuna by’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka ez’amaanyi ezaakosa kabineti za minisitule eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’emu ku nkyukakyuka ezo, Ramathan Ggoobi yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’ebyensimbi ate mu kiseera kye kimu n’afuuka omuwandiisi w’eggwanika lya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMike_Ssegawa2025">Mike Ssegawa (7 June 2025). [https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html "Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival"]. ''Watchdog Uganda''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu myaka amakumi abiri egyasooka egy’ekyasa ekya 21, Ggoobi abadde apangisibwa ng’omuwi [[:en:Consultant|w’amagezi]] okuva mu bitongole ebiwerako omuli: (a) [[:en:International_Labour_Organization|ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bakozi]] (ILO) (b) ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’amawanga g’ebweru w’eggwanga (ODI) ekya Bungereza (c) ekitongole [[:en:Friedrich_Ebert_Stiftung|kya Friedrich Ebert Foundation]] (FES) ekya Bugirimaani, (d) ''Ekitongole ky’ebyensimbi ekya Deepening Uganda'' (FSDU) ne (e) ''Action Coalition for Development and Environment'' (ACODE), n’ebirala bingi. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> Kigambibwa nti ye muvuzi w'ebyenfuna by'eggwanga okukulaakulana oluvannyuma lwa [[:en:COVID19_Pandemic|COVID19 Pandemic]] . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=FlashUGNews |date=17 November 2021 |title=Ramathan Ggoobi: Biography, Wife, Tribe, Early Life and Education |url=https://flashugnews.com/ramathan-ggoobi-biography-wife-tribe-education/ |access-date=8 December 2025 |website=Flash Uganda News (FlashUGNews)}}</ref> Kigambibwa nti awagira "enkola za gavumenti ezitegeezebwa okunoonyereza, ssaayansi n'ebyenfuna". <ref name="5R">{{Cite web |last=David Lumu |date=3 July 2021 |title=Ramathan Ggoobi: One day as Finance minister |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ramathan-ggoobi-one-day-as-finance-minister/ |access-date=8 December 2025 |website=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021. * [https://www.bing.com/videos/riverview/relatedvideo?q=Ramathan+Ggoobi&mid=85038B190087AF9A46AD85038B190087AF9A46AD&FORM=VIRE Okwogera Ne Ramathan Ggoobi mu mwaka gwa 2024] mfm4q1fyfudmyuwb9bbkzjealcogm6n Yetunde Arobieke 0 13191 49000 2026-05-04T12:39:55Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49000 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960) <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona mu wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera era ye [[:en:Lagos_State|ssaza ly'e Lagos]] . <ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> 0dxkeh51lf84pq6e0ueuce0rnff1599 49003 49000 2026-05-04T12:41:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49003 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> nbj5ra96d31kzvoe2qrh3vm4oeex839 49005 49003 2026-05-04T12:41:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49005 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == pednfnonrousl49rgcg8cppepvzqd25 49006 49005 2026-05-04T12:43:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49006 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, n’akkirizibwa mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obufuzi okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> iks759w3g7v6r7qp27melu6n0kon84f 49007 49006 2026-05-04T12:46:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49007 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> ak629og0nofwqc6ivh77rw73os0bjfs 49008 49007 2026-05-04T12:46:59Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49008 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == 7mefgxrak15kvd34geq18lz43j59mgl 49010 49008 2026-05-04T12:49:21Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49010 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’ekitongole ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ye ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuviirako okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke akola nga Akulira kkampuni zino. <ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweereza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali Executive Secretary eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka Executive Chairman wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Lagos State, mu kusooka, yalondebwa nga Honorable Commissioner okuweereza Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, eyalondebwa Gavana Sanwo-Olu mu... 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu January 2020 okutuuka mu September 2023. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bufuzi bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos. <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> t9vdc9rdkskctyqll2evphsimscus6x 49012 49010 2026-05-04T12:51:11Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49012 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino. <ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweereza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali Executive Secretary eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka Executive Chairman wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Lagos State, mu kusooka, yalondebwa nga Honorable Commissioner okuweereza Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, eyalondebwa Gavana Sanwo-Olu mu... 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu January 2020 okutuuka mu September 2023. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bufuzi bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos. <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> idatw722sbmkw4oa15umrudw28dxzyl 49013 49012 2026-05-04T12:52:58Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49013 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino. <ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Lagos State, mu kusooka, yalondebwa nga Honorable Commissioner okuweereza Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, eyalondebwa Gavana Sanwo-Olu mu... 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu January 2020 okutuuka mu September 2023. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bufuzi bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos. <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> dvmil3p1rvzg9wx91i6201kl9o0xdcm 49014 49013 2026-05-04T12:55:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49014 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino. <ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bufuzi bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos. <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> r46hdydjusjm0i89kfeileja2ib75ub 49016 49014 2026-05-04T13:00:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49016 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008. <ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino.<ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">[https://guardian.ng/news/lagos-supports-2204-businesses-in-one-year-to-reduce-unemployment/ "Lagos supports 2,204 businesses in one year to reduce unemployment"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. 2020-05-29. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bukulembeze bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos.<ref name=":1" /><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-54735945 "How to apply for Lagos state graduate internship programme"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>[https://www.pmnewsnigeria.com/2019/08/26/civil-servants-must-work-hard-to-actualise-sanwo-olus-vision-arobieke/ "Civil servants must work hard to actualise Sanwo-Olu's vision – Arobieke".] ''[[:en:P.M._News|P.M. News]]''. Lagos, Nigeria. 2019-08-26. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> tunwn8cy00yft189aqp5qi35ruhtrgv 49018 49016 2026-05-04T13:01:31Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49018 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino.<ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">[https://guardian.ng/news/lagos-supports-2204-businesses-in-one-year-to-reduce-unemployment/ "Lagos supports 2,204 businesses in one year to reduce unemployment"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. 2020-05-29. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bukulembeze bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos.<ref name=":1" /><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-54735945 "How to apply for Lagos state graduate internship programme"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>[https://www.pmnewsnigeria.com/2019/08/26/civil-servants-must-work-hard-to-actualise-sanwo-olus-vision-arobieke/ "Civil servants must work hard to actualise Sanwo-Olu's vision – Arobieke".] ''[[:en:P.M._News|P.M. News]]''. Lagos, Nigeria. 2019-08-26. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|1}} 0xkfass2ty4ggv52ew0p23vazswnq9o 49019 49018 2026-05-04T13:02:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49019 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino.<ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">[https://guardian.ng/news/lagos-supports-2204-businesses-in-one-year-to-reduce-unemployment/ "Lagos supports 2,204 businesses in one year to reduce unemployment"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. 2020-05-29. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bukulembeze bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos.<ref name=":1" /><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-54735945 "How to apply for Lagos state graduate internship programme"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>[https://www.pmnewsnigeria.com/2019/08/26/civil-servants-must-work-hard-to-actualise-sanwo-olus-vision-arobieke/ "Civil servants must work hard to actualise Sanwo-Olu's vision – Arobieke".] ''[[:en:P.M._News|P.M. News]]''. Lagos, Nigeria. 2019-08-26. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|1}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == lzmq1vnaos0m5us7azexwkp2inwghr9 49021 49019 2026-05-04T13:02:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49021 wikitext text/x-wiki '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino.<ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">[https://guardian.ng/news/lagos-supports-2204-businesses-in-one-year-to-reduce-unemployment/ "Lagos supports 2,204 businesses in one year to reduce unemployment"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. 2020-05-29. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bukulembeze bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos.<ref name=":1" /><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-54735945 "How to apply for Lagos state graduate internship programme"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>[https://www.pmnewsnigeria.com/2019/08/26/civil-servants-must-work-hard-to-actualise-sanwo-olus-vision-arobieke/ "Civil servants must work hard to actualise Sanwo-Olu's vision – Arobieke".] ''[[:en:P.M._News|P.M. News]]''. Lagos, Nigeria. 2019-08-26. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|1}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * {{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — Honourable Commissioner – Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=wealthcreation.lagosstate.gov.ng}} aoztn252n5xb8ps4r4i6xr5d6ol7mli 49023 49021 2026-05-04T13:07:38Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346755485|Yetunde Arobieke]]" 49023 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Yetunde Arobieke''' (yazaalibwa 6, Ogwokutaano 1960)<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}</ref> ye kaminsona wa Gavumenti ez'ebitundu n'ensonga z'abantu mu kiseera kino mu ssaza ly'e [[:en:Lagos_State|Lagos]].<ref>{{Cite web |date=2015-10-19 |title=Lagos Governor Ambode inaugurates 37 commissioners, special advisers {{!}} Premium Times Nigeria |url=https://www.premiumtimesng.com/news/top-news/191756-lagos-governor-ambode-inaugurates-37-commissioners-special-advisers.html |access-date=2020-11-13 |language=en-GB}}</ref> == Okusoma kwe == Arobieke pulayimale yagisomera ku Ikeja Primary School. Oluvannyuma, yegatta ku Multi-Lateral Grammar School, Okun Owa, mu ssaza ly’e [[:en:Ogun_State|Ogun]]. Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya pulayimale, yeegatta ku Adeola Odutola College, Ijebu-Ode Ogun State secondary education level, era oluvannyuma lw’okutikkirwa, yaweebwa ekifo mu Yunivasite y’e Ibadan, gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Science mu 1983. Yafuna diguli ye eya master mu by’obukulembeze okuva mu Lagos State University mu 2008.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okuweereza mu lkifo ky’abavubuka mu ggwanga, yatandika bizinensi ey’obwannannyini ng’akola mu byakompyuta ne byamasanyalaze ekyamuleetera okutandikawo bizinensi endala ezikola obulungi. Mu bino kuliko Compu-point Nigeria Limited, Data point Nigeria limited, Ipod Nigeria limited ne Taseto Nigeria Limited. Arobieke y'akulira kkampuni zino.<ref>{{Cite web |title=Hon.(MRS).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER – Ministry of Wealth Creation and Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13}}</ref> Arobieke aweerezza mu ofiisi z’ebyobufuzi. Yali ssabawandiisi eyasooka owa Agboyi-Ketu LCDA mu 2003, era oluvannyuma, yafuuka ssentebe wa Agboyi-Ketu LCDA asooka wakati wa 2004 ne 2007. Ng’aweereza mu Ssaza ly'e Lagos, mu kusooka, yalondebwa nga Kaminsona okuweereza mu Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu n’ensonga z’abantu, ng'alondebwa Gavana Sanwo-Olu mu 2019, era gye buvuddeko, yaddamu okusindikibwa mu Minisitule y’okutondawo obugagga n’emirimu mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Gwomwenda 2023.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ "Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — HONOURABLE COMMISSIONER"]. ''Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government''. Archived from [https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ the original] on 2020-11-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-11-13</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">[https://guardian.ng/news/lagos-supports-2204-businesses-in-one-year-to-reduce-unemployment/ "Lagos supports 2,204 businesses in one year to reduce unemployment"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. 2020-05-29. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |last=Ajayi |first=Omokolade |date=2020-10-29 |title=Lagos sets up Graduate Internship Programme with a monthly stipend of N40,000 for youth beneficiaries |url=https://nairametrics.com/2020/10/29/lagos-sets-up-graduate-internship-programme-with-a-monthly-stipend-of-n40000-for-youth-beneficiaries/ |access-date=2020-11-13 |website=Nairametrics |language=en-GB}}</ref> Mu bukulembeze bwe, yassa mu nkola obukodyo obw’enjawulo ku ngeri y’okumalawo ebbula ly’emirimu mu ssaza ly’e Lagos.<ref name=":1" /><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-54735945 "How to apply for Lagos state graduate internship programme"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>[https://www.pmnewsnigeria.com/2019/08/26/civil-servants-must-work-hard-to-actualise-sanwo-olus-vision-arobieke/ "Civil servants must work hard to actualise Sanwo-Olu's vision – Arobieke".] ''[[:en:P.M._News|P.M. News]]''. Lagos, Nigeria. 2019-08-26. Retrieved 2020-11-13.</ref><ref>{{Cite web |title=Lagos begins internship programmes for 4,000 graduates, reveals requirements, salary - Daily Post Nigeria |url=https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113130630/https://ground.news/article/rss_4225_1603985401575_5/lagos-begins-internship-programmes-for-4-000-graduates-reveals-requirements-salary-daily-post-nigeria |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=Ground News |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|1}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * {{Cite web |title=Hon.(Mrs).Yetunde Arobieke — Honourable Commissioner – Ministry Of Wealth Creation And Employment – Lagos State Government |url=https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201113054534/https://wealthcreation.lagosstate.gov.ng/2020/01/19/hon-mrs-yetunde-arobieke-honourable-commissioner/ |archive-date=2020-11-13 |access-date=2020-11-13 |website=wealthcreation.lagosstate.gov.ng}} dt48379x8whlfitt4ygq3tlisqv7swf Olum Lornah Afoyomungu 0 13192 49001 2026-05-04T12:40:43Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346561461|Olum Lornah Afoyomungu]]" 49001 wikitext text/x-wiki   '''Olum Lornah Afoyomungu''' Munnayuganda, munnamateeka omukyala, omuwandiisi era omunoonyereza ku ddembe ly’obuntu, ekikula ky’abantu n’amateeka g’ensi yonna. == Ensibuko n’obuyigirize == Alina diguli ya mu mateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era nga ye muyizi w’amateeka eyasinze okukola obulungi mu 2017, mu kiseera kino FIDA Uganda mwe yamusimiira ku mukolo gw’okutikkirwa ogw’omulundi ogwa 68. <ref name=":0">{{Cite web |last=Khumalo |first=Simphiwe |title=Student Profile of Olum Lornah Afoyomungu |url=https://www.chr.up.ac.za/hrda-student-profiles/22-academic/hrda/2402-student-profile-of-olum-lornah-afoyomungu |access-date=2026-03-25 |website=Centre for Human Rights |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=May 2022 – Page 4 – Makerere University School of Law |url=https://law.mak.ac.ug/2022/05/page/4/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Law Students Graduate – Makerere University School of Law |url=https://law.mak.ac.ug/law-students-graduate/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref> Alina dipulooma mu by’amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], Kampala Uganda. <ref name=":0" /> Alina diguli eyookubiri mu mateeka g'eddembe ly'obuntu ne demokulasiya mu Afrika okuva mu [[:en:University_of_Pretoria|yunivasite y'e Pretoria]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-10-11 |title=GSN AFRICA |url=https://globalsouthnetwork.com/africa/ |access-date=2026-03-25 |website=GLOBAL SOUTH NETWORK (GSN) |language=en}}</ref> Mu kiseera kino ali mukusoma diguli yakusatu mu [[:en:Centre_for_Human_Rights|Centre for Human Rights]], [[:en:University_of_Pretoria|mu yunivasite y'e Pretoria]] . <ref name=":1" /> == Emirimu == Mu kiseera kino asomesa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University School of Law]] era ng'asoma diguli yakusatu mu LLD. <ref>{{Cite web |title=Olum Lornah Afoyomungu |url=https://scholar.google.com/citations?user=qcXY-QYAAAAJ&hl=en |access-date=2026-03-25 |website=scholar.google.com}}</ref> Yakola nga Program Manager wa Training and Curriculum Developer mu ttendekero ly’amateeka erya African Development Law Institute. <ref name=":0">{{Cite web |last=Khumalo |first=Simphiwe |title=Student Profile of Olum Lornah Afoyomungu |url=https://www.chr.up.ac.za/hrda-student-profiles/22-academic/hrda/2402-student-profile-of-olum-lornah-afoyomungu |access-date=2026-03-25 |website=Centre for Human Rights |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKhumalo">Khumalo, Simphiwe. [https://www.chr.up.ac.za/hrda-student-profiles/22-academic/hrda/2402-student-profile-of-olum-lornah-afoyomungu "Student Profile of Olum Lornah Afoyomungu"]. ''Centre for Human Rights''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-25</span></span>.</cite></ref> Okuyita mu mulimu gwe ogw'okusoma, essira aliteeka ku kulaba ng’eddoboozi ly’omukyala Omufirika mu mateeka g’ensi yonna livaayo era alaga engeri amateeka g’ensi yonna gye gaddamu okukomyawo okusuulibwa ku bbali kw’abakyala Abafirika. <ref name=":0" /> Yakolagana ne CivSource Africa, nga kino kibiina kya bazirakisa ekisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=African CSO Platform |url=https://csoplatform.africa/search/cso/olum-lornah-afoyomungu |access-date=2026-03-25 |website=csoplatform.africa}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-06-06 |title=Young women shaping philanthropy through debate |url=https://www.civsourceafrica.com/philanthropy-highlights-blog/2023/6/6/young-women-shaping-philanthropy-through-debate-mptww |access-date=2026-03-25 |website=CivSource-Africa |language=en-US}}</ref> Yafulumira mu kibiina kya Youth Leaders for Social Change mu [[:en:South_Africa|South Africa]] ku [[:en:Youth_Day|lunaku lw'abavubuka]] . <ref>{{Cite web |title=Youth Leadership for Social Change {{!}} United Nations in South Africa |url=https://southafrica.un.org/en/139900-youth-leadership-social-change,%20https://southafrica.un.org/en/139900-youth-leadership-social-change |access-date=2026-03-25 |website=southafrica.un.org |language=en}}</ref> == Ebitabo ebifulumiziddwa == ** “My Funeral” by Lornah Afoyomungu Olum<ref>{{Cite web |last=Jalada |date=2019-12-14 |title=“My Funeral” by Lornah Afoyomungu Olum |url=https://jaladaafrica.org/2019/12/14/my-funeral-by-lornah-afoyomungu-olum/ |access-date=2026-03-25 |website=Jalada Africa |language=en-US}}</ref> ** [https://www.gchrj.net/wp-content/uploads/2024/11/03.-Africa_GCHRJ_5.2.pdf Selected developments in human rights and democratisation in Africa during 2020]<ref>{{Cite web |last=Musso |first=NEHOS-Andrea |title=Selected developments in human rights and democratisation in Africa during 2020 – Global Campus Human Rights Journal |url=https://www.gchrj.net/626/selected-developments-in-human-rights-and-democratisation-in-africa-during-2020/ |access-date=2026-03-25 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=DSpace |url=https://repository.gchumanrights.org/communities/59616b0f-260a-4527-ab7b-9c6c7c136195/browse/author?value=Afoyomungu,%20Olum%20Lornah |access-date=2026-03-25 |website=repository.gchumanrights.org}}</ref> ** [https://scholar.google.com/citations?view_op=view_citation&hl=en&user=qcXY-QYAAAAJ&citation_for_view=qcXY-QYAAAAJ:IjCSPb-OGe4C Ugandan COVID-19 Response Exacerbates Violation of Sex Workers’ Socio-Economic Rights]<ref>{{Cite web |title=Ugandan COVID-19 Response Exacerbates Violation of Sex Workers' Socio-Economic Rights – Global Campus of Human Rights |url=https://www.gchumanrights.org/preparedness/ugandan-covid-19-response-exacerbates-violation-of-sex-workers-socio-economic-rights/ |access-date=2026-03-25 |language=en-US}}</ref> ** [https://search.proquest.com/openview/852200686c42a16484788f2fc686fda8/1?pq-origsite=gscholar&cbl=2026366&diss=y The impact of women's representation on decisions of the African Union's human rights bodies] ** [https://scholar.google.com/citations?view_op=view_citation&hl=en&user=qcXY-QYAAAAJ&citation_for_view=qcXY-QYAAAAJ:UeHWp8X0CEIC Ethnocentrism as an Impediment to Women’s Rights: A Case of Batwa Women in Uganda] ** [https://scholar.google.com/citations?view_op=view_citation&hl=en&user=qcXY-QYAAAAJ&citation_for_view=qcXY-QYAAAAJ:qjMakFHDy7sC From Non-interference To Non-indifference: The Origin And Status Of Article 4(h) Of The Constitutive Act Of The African Union] ** [https://scholar.google.com/citations?view_op=view_citation&hl=en&user=qcXY-QYAAAAJ&citation_for_view=qcXY-QYAAAAJ:2osOgNQ5qMEC The African Woman In International Law] ** [https://scholar.google.com/citations?view_op=view_citation&hl=en&user=qcXY-QYAAAAJ&citation_for_view=qcXY-QYAAAAJ:9yKSN-GCB0IC GUIA PARA O SISTEMA AFRICANO DE DIREITOS HUMANOS] ** [https://scholar.google.com/citations?view_op=view_citation&hl=en&user=qcXY-QYAAAAJ&citation_for_view=qcXY-QYAAAAJ:u5HHmVD_uO8C MWONGOZO WA MFUMO WA HAKI ZA BINADAMU WA AFRIKA] ** [https://www.akinamamawaafrika.org/wp-content/uploads/2020/07/Leaders-Journal_final.pdf The Leaders’ Journal Pushing the boundaries of feminist thought leadership in Africa] ** [https://static1.squarespace.com/static/593ea10db8a79bc4102e122f/t/6520028a1aa5300c107e36fc/1696596625042/Building+synergies+between+local+and+international+philanthropy+10th+August+2023.pdf Building synergies between local and international philanthropy] ** [https://globalfundcommunityfoundations.org/wp-content/uploads/2023/04/WhoPaysThePiper_ASynthesisReport.pdf Who pays The Piper: A synthesis Report] == Laba ne == * [[:en:Sylvia_Tamale|Sylvia Tamale]] * [[:en:Jacqueline_Asiimwe|Jacqueline Asiimwe]] * [[:en:Josephine_Ahikire|Josephine Ahikire,]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.linkedin.com/in/olum-lornah-afoyomungu-2675181a2/ Olum Lornah Afoyomungu] ku mukutu gwa Linkedin * [https://x.com/ALornah Olum Lornah Afoyomungu] ku X (eyali Twitter) 8ydamxkpdavmg7qwv1z93bmp2m9g4jz Charles Onen 0 13193 49002 2026-05-04T12:41:21Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1274228455|Charles Onen]]" 49002 wikitext text/x-wiki [[File:Onen_Charles.jpg|thumb|Onen Charles, omuwandiisi w’ebitabo]] '''Charles Onen''' munna Uganda musaseroodoti, munnabyabufuzi era [[Parliament of Uganda|mmemba wa palaamenti]] okuva mu kitundu kye Buvanjuba e Gulu. Ono yalondeddwa mu palamenti ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwa nnamunigina. <ref>{{Cite web |date=2020-06-08 |title=Gulu Archdiocese resolves tension between Priest, Acholi MPs over Covid-19 protest |url=https://www.independent.co.ug/gulu-archdiocese-resolves-tension-between-priest-acholi-mps-over-covid-19-protest/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Priest canes parishioner in public |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486369 |access-date=2021-09-18 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Onen Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/onen-charles-7206/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu palaamenti aweereza ku kakiiko k’Amateeka. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Rules committee recommends minister Namuganza censure |url=https://observer.ug/news/headlines/76058-rules-committee-recommends-minister-namuganza-censure |access-date=2023-02-09 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Omulimu == Onen musesolodoti eyaweereza ng’omukuumi owookubiri mu kkanisa ya Holy Rosary Parish Catholic Church. Yali musaseroodoti okumala emyaka munaana nga tannaba kwegatta ku byobufuzi . Omulabirizi w’essaza lye e Gulu John Baptist Odama John Baptist Odama, yamuwa ebbaluwa bbiri ez’okumulaabula alekere awo okwenyigira mu by’obufuzi nga bwe kiragirwa mu mateeka ga Kkanisa, naye Onen kigambibwa nti yagaana okuwulira okulabula kuno.. <ref>{{Cite web |date=12 October 2020 |title=Odama suspends priest over politics |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odama-suspends-priest-over-politics-2463482 |access-date=2021-09-18 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Olwo Omulabirizi n’afulumya ekiragiro eky’okuyimiriza mumirimu gye ,egy’obusaserodooti nga bwe kirambikiddwa mu tteeka lya Canon 285. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-08 |title=Rev. Fr Charles Onen suspended for indulging in politics |url=https://www.independent.co.ug/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Suspended for Indulging in Politics |url=http://ugandaradionetwork.com/story/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics- |access-date=2021-09-18 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Onen yagenda mu byobufuzi ng’omuntu eyeetongodde era n’afuna okusunsulwa okwesimbawo mu kitundu ky'eBuvanjuba e Gulu t nga 15 Omwezi gwekkumi 2020. <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Nominated For Gulu East MP Seat, Vows Never To Give Chance To His Competitors |url=http://luotunes.com/654/Rev-Fr-Charles-Onen-Nominated-For-Gulu-East-MP-Seat-Vows-Never-To-Give-Chance-To-His-Competitors |access-date=2021-09-18 |website=blizz.co.ug}}</ref> Kampeyini za Onen, essira yaliteka ku bumu n’okutumbula embeera z’obulamu. Yawangula okulonda nasinga abamuvuganya bonna, omuli n’eyali asangiddwa ku ntebe. <ref>{{Cite web |date=31 January 2021 |title=Priest who defied his Bishop to become an MP |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/priest-who-defied-his-bishop-to-become-an-mp-3275474 |access-date=2021-09-18 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == jzoqiksv3h61a89kx08uqf4h6byjtnc 49004 49002 2026-05-04T12:41:42Z Quinlan83 6593 Fix 49004 wikitext text/x-wiki [[File:Onen_Charles.jpg|thumb|Onen Charles, omuwandiisi w’ebitabo]] '''Charles Onen''' munna Uganda musaseroodoti, munnabyabufuzi era [[Parliament of Uganda|mmemba wa palaamenti]] okuva mu kitundu kye Buvanjuba e Gulu. Ono yalondeddwa mu palamenti ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwa nnamunigina. <ref>{{Cite web |date=2020-06-08 |title=Gulu Archdiocese resolves tension between Priest, Acholi MPs over Covid-19 protest |url=https://www.independent.co.ug/gulu-archdiocese-resolves-tension-between-priest-acholi-mps-over-covid-19-protest/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Priest canes parishioner in public |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486369 |access-date=2021-09-18 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Onen Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/onen-charles-7206/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu palaamenti aweereza ku kakiiko k’Amateeka. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Rules committee recommends minister Namuganza censure |url=https://observer.ug/news/headlines/76058-rules-committee-recommends-minister-namuganza-censure |access-date=2023-02-09 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Omulimu == Onen musesolodoti eyaweereza ng’omukuumi owookubiri mu kkanisa ya Holy Rosary Parish Catholic Church. Yali musaseroodoti okumala emyaka munaana nga tannaba kwegatta ku byobufuzi . Omulabirizi w’essaza lye e Gulu John Baptist Odama John Baptist Odama, yamuwa ebbaluwa bbiri ez’okumulaabula alekere awo okwenyigira mu by’obufuzi nga bwe kiragirwa mu mateeka ga Kkanisa, naye Onen kigambibwa nti yagaana okuwulira okulabula kuno.. <ref>{{Cite web |date=12 October 2020 |title=Odama suspends priest over politics |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odama-suspends-priest-over-politics-2463482 |access-date=2021-09-18 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Olwo Omulabirizi n’afulumya ekiragiro eky’okuyimiriza mumirimu gye ,egy’obusaserodooti nga bwe kirambikiddwa mu tteeka lya Canon 285. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-08 |title=Rev. Fr Charles Onen suspended for indulging in politics |url=https://www.independent.co.ug/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Suspended for Indulging in Politics |url=http://ugandaradionetwork.com/story/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics- |access-date=2021-09-18 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Onen yagenda mu byobufuzi ng’omuntu eyeetongodde era n’afuna okusunsulwa okwesimbawo mu kitundu ky'eBuvanjuba e Gulu t nga 15 Omwezi gwekkumi 2020. <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Nominated For Gulu East MP Seat, Vows Never To Give Chance To His Competitors |url=http://luotunes.com/654/Rev-Fr-Charles-Onen-Nominated-For-Gulu-East-MP-Seat-Vows-Never-To-Give-Chance-To-His-Competitors |access-date=2021-09-18 |website=blizz.co.ug}}</ref> Kampeyini za Onen, essira yaliteka ku bumu n’okutumbula embeera z’obulamu. Yawangula okulonda nasinga abamuvuganya bonna, omuli n’eyali asangiddwa ku ntebe. <ref>{{Cite web |date=31 January 2021 |title=Priest who defied his Bishop to become an MP |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/priest-who-defied-his-bishop-to-become-an-mp-3275474 |access-date=2021-09-18 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == 414ex2qi3r3kcniilmasss7dh3xhrqy Stephen Sserubula 0 13194 49015 2026-05-04T13:00:47Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1335499600|Stephen Sserubula]]" 49015 wikitext text/x-wiki   '''Stephen Sserubula''' (yazaalibwa nga 9 Omwzigwokubiri 1981) [[Yuganda|munna Uganda]] ,munnabyabufuzi era akola nga omubaka wa palaament mu [[Parliament of Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImNsNTFKdXM2VE10YWhpWGtWZVJnNXc9PSIsInZhbHVlIjoiNFFrVGxqQW1ReGdOdCtyRDIrVjNsZz09IiwibWFjIjoiNTk5MTI5MjEzNDkwY2I2ZjA2NmM0MzBmMDkyMTQ2NTk2NWZiNTc4MzEzMWU1NzNmMThlNzQ1NTlhMjExOTc4YSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> == Ebyafaayo byokulonda kwe == Sserubula yeesimbyewo mu palaamenti nga mmemba we kibina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2016, kyokka n'awangulwa Isaac Mulindwa . Yawangula Mulindwa mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2021, era mmemba mu palaamenti ey'ekkumi n'emu nga mmemba wa [[National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |title=SSERUBULA STEPHEN - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1160/sserubula-stephen?page=1 |access-date=2025-02-04 |website=ugleader.com}}</ref> == Omulimu == Sserubula nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Sserubula avumiridde enkola ya [[Parish Model]], enteekateeka empya ey’enkulaakulana egaba ensimbi mu bantu b’omu kitundu (parishes), n’agamba nti eyinza okuleta enguzi. <ref>{{Cite web |title=MPs warn against corruption in Parish Model implementation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mps-warn-against-corruption-in-parish-model-i-NV_106635 |access-date=2025-02-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>Era avumiridde n’ebiva ku makolero ebikyamu eri obutonde bw’ensi mu Disitulikiti ye, ng’agamba nti: '‘Newankubadde nga gatuwa abantu baffe emirimu, amakolero galina okufaayo ku bulamu bw’abantu baffe<nowiki>''</nowiki>. <ref>{{Cite web |date=2022-01-20 |title=CHOCKING: Buikwe Residents Cry Foul As Toxic Industrial Discharge Renders Water Consumption Harmful - Shift Media News |url=https://www.shiftmedianews.com/chocking-buikwe-residents-cry-foul-as-toxic-industrial-discharge-renders-water-consumption-harmful/ |access-date=2025-02-06 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == 4u8w5aamvumbcqgh563s3oz9u858nck 49017 49015 2026-05-04T13:01:05Z Quinlan83 6593 Fix 49017 wikitext text/x-wiki '''Stephen Sserubula''' (yazaalibwa nga 9 Omwzigwokubiri 1981) [[Yuganda|munna Uganda]] ,munnabyabufuzi era akola nga omubaka wa palaament mu [[Parliament of Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImNsNTFKdXM2VE10YWhpWGtWZVJnNXc9PSIsInZhbHVlIjoiNFFrVGxqQW1ReGdOdCtyRDIrVjNsZz09IiwibWFjIjoiNTk5MTI5MjEzNDkwY2I2ZjA2NmM0MzBmMDkyMTQ2NTk2NWZiNTc4MzEzMWU1NzNmMThlNzQ1NTlhMjExOTc4YSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> == Ebyafaayo byokulonda kwe == Sserubula yeesimbyewo mu palaamenti nga mmemba we kibina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2016, kyokka n'awangulwa Isaac Mulindwa . Yawangula Mulindwa mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2021, era mmemba mu palaamenti ey'ekkumi n'emu nga mmemba wa [[National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |title=SSERUBULA STEPHEN - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1160/sserubula-stephen?page=1 |access-date=2025-02-04 |website=ugleader.com}}</ref> == Omulimu == Sserubula nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Sserubula avumiridde enkola ya [[Parish Model]], enteekateeka empya ey’enkulaakulana egaba ensimbi mu bantu b’omu kitundu (parishes), n’agamba nti eyinza okuleta enguzi. <ref>{{Cite web |title=MPs warn against corruption in Parish Model implementation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mps-warn-against-corruption-in-parish-model-i-NV_106635 |access-date=2025-02-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>Era avumiridde n’ebiva ku makolero ebikyamu eri obutonde bw’ensi mu Disitulikiti ye, ng’agamba nti: '‘Newankubadde nga gatuwa abantu baffe emirimu, amakolero galina okufaayo ku bulamu bw’abantu baffe<nowiki>''</nowiki>. <ref>{{Cite web |date=2022-01-20 |title=CHOCKING: Buikwe Residents Cry Foul As Toxic Industrial Discharge Renders Water Consumption Harmful - Shift Media News |url=https://www.shiftmedianews.com/chocking-buikwe-residents-cry-foul-as-toxic-industrial-discharge-renders-water-consumption-harmful/ |access-date=2025-02-06 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == rpdmfwnazgqd2mmezei55jke385id63 Reginald Green (omukugu mu by’enfuna) 0 13195 49024 2026-05-04T13:15:36Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1334996401|Reginald Green (economist)]]" 49024 wikitext text/x-wiki   '''Reginald Herbold Green''' (Omwezi gw'okutaano 4, 1935  Ogwokkumi 16, 2021) yali mumerika [[:en:Development_economics|omukugu mu kukulakulanya kw'ebyenfuna]] era ng’essira aliteeka ku nsonga z’ebyenfuna bya Afrika. Mu kunoonyereza kwe kwalimu okusoma ebyenfuna by’obuvanjuba n'obukiikaddyo bwa Afrika, [[:en:South_African_Development_Community|South African Development Community (SADC)]], ebibiina by’ensi n’okugaba obuyambi, n’akakiiko [[:en:Economic_Commission_on_Africa|k’ebyenfuna by' Afrika]], akafa ennyo mu kukendeeza obwavu, okusobozesa enkulaakulana, n’okusumulula [[:en:Economic_liberalization|ebyenfuna]] . Okunoonyereza kwe yakola eri [[:en:UNICEF|ekitongole kya UNICEF]] ku ngeri enkola za South Africa [[:en:Apartheid|ez’obusosoze]] mu baana mu mawanga nga Angola ne Mozambique kwalina kinene mu kusitula amawanga g’obugwanjuba okussa akazito ku South Afrika okumalawo enfuga y’obusosoze. == Obuto bwe == Reginald Herbold Green yazaalibwa nga 4 Ogwokutaano, 1935, mu [[:en:Walla_Walla,_Washington|Walla Walla, Washington]], bazadde be Marcia Herbold ne Reginald Green. Kitaawe yali pulofeesa era nga [[:en:Clergyman|munnaddiini]] . Green yasomera mu [[:en:Whitman_College|Whitman College]], ettendekero ly’obwannannyini erya liberal arts college e Walla Walla, n’oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]], gye yafunira diguli ye eyok\okusatu mu 1961. == Emirimu == Green emirimu gye yagutandikira mu Economic Growth Center mu [[:en:Yale_University|Yale University]] n’oluvannyuma mu [[:en:University_of_Ghana|University of Ghana]] n’oluvannyuma mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti mu Uganda. Wakati wa 1966 ne 1974, yakolera mu [[:en:Tanzania|ggwanika lya Tanzania]] . Mu kiseera kino, era yali muwabuzi wa [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], pulezidenti wa Tanzania eyasooka, era yaweerezaako nga [[:en:Honorary_professor|pulofeesa ow’ekitiibwa]] mu by’enfuna mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], mu kibuga ekikulu ekya Tanzania. <ref name=":0" /> Yafuuka [[:en:Professorial_Fellow|pulofeesa omukyaze]] mu [[:en:Institute_of_Development_Studies|Institute of Development Studies]], ettendekero ly'okunoonyereza mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y'e Sussex]] mu Bungereza, gye yaweereza okutuusa lwe yawummula mu 2000. <ref name=":0" /> <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Nga omukugu [[:en:Development_economics|mu by’enfuna]], Green essira yalissa ku kusoma ku by’enfuna by’obuvanjuba n'obukiikaddyo bwa Afrika naddala eby’e Tanzania, Mozambique, ne Namibia. Era essira yaliteeka ku kusoma [[:en:South_African_Development_Community|South African Development Community (SADC)]], ekibiina ekyateeka essira ku nkolagana mu by’enfuna n’embeera z’abantu wakati w’amawanga 16 mu bukiikaddyo bwa Afrika. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Era yasoma ebibiina by’ensi yonna n’okugaba obuyambi, n’akakiiko [[:en:Economic_Commission_on_Africa|k’ebyenfuna ku Afrika]], akakuguse mu kukendeeza obwavu, okusobozesa enkulaakulana, n’okusumulula ebyenfuna. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite journal |last=Serra |first=G. |date=2014 |title=Continental Visions: Ann Seidman, Reginald H. Green and the Economics of African Unity In 1960s Ghana |url=https://figshare.com/articles/report/Continental_visions_Ann_Seidman_Reginald_H_Green_and_the_economics_of_African_unity_in_1960s_Ghana/23414141 |journal= |doi=10.2139/ssrn.2422366 |hdl=10419/149720 |s2cid=16313896 |hdl-access=free}}</ref> Okuyita mu myaka gya 1960 n’okutandika kw’emyaka gya 1970, Green yali muwabuzi wa [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], pulezidenti wa Tanzania eyasooka. Mu myaka gya 1980, yaweerezaako ng’omuwabuzi ku by’enfuna mu kibiina kya [[:en:SWAPO|South West Africa People’s Organization]] (SWAPO), ekibiina ekiyamba okununula abantu ekisangibwa mu Namibia, era yaweereza n’ekitongole ky’amawanga amagatte ekya United Nations Institute of Namibia ekyakulembera eggwanga lino okutuuka ku [[:en:Namibian_independence|meefuga]] mu 1991. Ekitabo kya Green ekyafulumizibwa mu 1968, ''[[:en:Unity_or_Poverty:_The_Economics_of_Pan_Africanism|Unity or Poverty: The Economics of Pan Africanism]]'', ekyawandiikibwa wamu n’omukugu mu by’enfuna [[:en:Ann_Seidman|Ann Seidman]], kyassa essira ku ndowooza ya [[:en:Pan-Africanism|pan-Africanism]], era ne kigamba nti obuyambi bw’enkulaakulana obugenda mu mawanga bukwatagane wamu n'embeera z’abantu n’ebyenfuna wakati w’amawanga. Ekitabo kino kyazimbibwa ku lupapula olwafulumizibwa mu lukungaana lw’ekibiina [[:en:Organisation_of_African_Unity|ky’obumu bwa Afrika]] e Cairo mu 1964. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite journal |last=TEGHEN |first=Yunga |date=1980 |title=Review of UNITY OR POVERTY? THE ECONOMICS OF PAN-AFRICANISM |url=https://www.jstor.org/stable/24350110 |url-status=live |journal=Présence Africaine |issue=115 |pages=238–241 |issn=0032-7638 |jstor=24350110 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109232751/https://www.jstor.org/stable/24350110 |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021}}</ref> Ekimu ku bikolwa Green bye yasinga okukwatako kwe kunoonyereza kwe yakolera [[:en:UNICEF|UNICEF]] mu myaka gya 1980. Mu lupapula lwe yatuuma ''Children on the Front Line'' mu 1987, yateebereza nti enkola za South Africa ez’ebyenfuna n’embeera z’abantu ezikwatagana [[:en:Apartheid|n’obusosoze]] mu mawanga nga zigendereddwamu amawanga nga Angola ne Mozambique, zaali ziviiriddeko abaana abasoba mu bukadde obubiri okufa abali wansi w’emyaka etaano. Okunoonyereza kuno kwaleetera ensi yonna okufaayo ku nkola z’obusosoze mu ggwanga. Kyayogerwako mu [[:en:US_Congress|lukiiko lwa Amerika olwa Congress]] era ne kiyamba okuleeta enkyukakyuka mu ndowooza z'agamu ku mawanga g'obugwanjuba ku [[:en:South_African_apartheid|nfuga y'obusosoze mu mawanga]] mu South Afrika . <ref name=":1">{{Cite web |title=Reginald Herbold Green: An obituary |url=https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211108210554/https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |archive-date=November 8, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ "Reginald Herbold Green: An obituary"]. ''Institute of Development Studies''. [https://web.archive.org/web/20211108210554/https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ Archived] from the original on November 8, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Mu kiseera kino, era essira yalissa ku kusoma ebyenfuna by’ebyobufuzi eby’obukuubagano, ebitundu ebirimu entalo, n’okuddaabiriza. Omulimu gwe gwagenda mu maaso n'okuleeta awamu emiramwa egy’okukendeeza obwavu, ebyenfuna by’obukuubagano, n’enkulaakulana ey’omusingi omugazi. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Green yaweereza ng’omuwabuzi mu bitongole bingi eby’enkulaakulana omuli [[:en:Economic_Commission_for_Africa|Economic Commission for Africa]], UNICEF, UNCTAD, WFP, ILO, ne UNDP. Era yali akwatagana n'ekibiina [[:en:Southern_African_Development_Community|ekigatta enkulaakulana mu bugwanjuba bwa Afrika]] era nga yaliko omuwi w'amagezi mu kitongole kya [[:en:African_Centre_for_Monetary_Studies|African Center for Monetary Studies]]. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}</ref> == Obulamu bwe == Green yali mufumbo ne Bliss Griffiths, obufumbo obwaggwera mu kwawukana. Yagenda mu Bungereza mu 1975, era mu bulamu obw'oluvannyuma n'abeera mu [[:en:Lewes|Lewes]], [[:en:East_Sussex|East Sussex]]. <ref name=":0" /> Green yafa nga 16 Ogwokkumi, 2021, mu maka g’abakadde aga Madeira House Nursing Home e [[:en:Louth,_Lincolnshire|Louth, Lincolnshire]] . Yalina emyaka 86. <ref name=":1">{{Cite web |title=Reginald Herbold Green: An obituary |url=https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211108210554/https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |archive-date=November 8, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}</ref> == Ebiwandiiko ebirondeddwa == * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1963 |title=Multi-Purpose Economic Institutions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/159027 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=1 |issue=2 |pages=163–184 |doi=10.1017/S0022278X0000104X |issn=0022-278X |jstor=159027 |s2cid=153538548 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1964 |title=Toward African Economic Integration? Problems and Perspectives [Abstract] |url=https://www.jstor.org/stable/523288 |journal=African Studies Bulletin |volume=7 |issue=4 |pages=24 |doi=10.2307/523288 |issn=0568-1537 |jstor=523288 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1965 |title=Four African Development Plans: Ghana, Kenya, Nigeria, and Tanzania |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-modern-african-studies/article/abs/four-african-development-plans-ghana-kenya-nigeria-and-tanzania/0394C413680841EDA595DD6E429BE518 |journal=The Journal of Modern African Studies |language=en |volume=3 |issue=2 |pages=249–279 |doi=10.1017/S0022278X0002365X |issn=1469-7777 |s2cid=154803689 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=R. H. |last2=Hymer |first2=S. H. |date=1966 |title=Cocoa in the Gold Coast: A Study in the Relations between African Farmers and Agricultural Experts* |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-economic-history/article/abs/cocoa-in-the-gold-coast-a-study-in-the-relations-between-african-farmers-and-agricultural-experts/6AD320283C3D3B9C397E6F4BDCE2B6B1 |journal=The Journal of Economic History |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=299–319 |doi=10.1017/S002205070006839X |issn=1471-6372 |s2cid=153660064 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1967 |title=U.N.C.T.A.D. and after: Anatomy of a Failure |url=https://www.jstor.org/stable/159228 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=5 |issue=2 |pages=243–267 |doi=10.1017/S0022278X00019121 |issn=0022-278X |jstor=159228 |s2cid=153364129 |url-access=subscription}} * {{Cite book |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1968 |title=Unity Or Poverty?: The Economics of Pan-Africanism |url=https://books.google.com/books?id=XMBMAAAAMAAJ&q=Unity+or+Poverty:+The+Economics+of+Pan+Africanism, |last2=Seidman |first2=Ann Willcox |publisher=Penguin |language=en}} *   * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |last2=Kadhani |first2=Xavier |date=1986 |title=Zimbabwe: transition to economic crises, 1981–1983: retrospect and prospect |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/0305750X86900100 |journal=World Development |language=en |volume=14 |issue=8 |pages=1059–1083 |doi=10.1016/0305-750X(86)90010-0 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1986 |title=Hunger, poverty and food aid in Sub-Saharan Africa: Retrospect and potential |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1467-7717.1986.tb00603.x |journal=Disasters |language=en |volume=10 |issue=4 |pages=288–302 |bibcode=1986Disas..10..288G |doi=10.1111/j.1467-7717.1986.tb00603.x |pmid=20958641 |url-access=subscription}} *   * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |last2=Singer |first2=Hans |date=1984 |title=Sub-Saharan Africa in depression: The impact on the welfare of children |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/0305750X84900640 |journal=World Development |language=en |volume=12 |issue=3 |pages=283–295 |doi=10.1016/0305-750X(84)90064-0 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1981 |title="A Time of Struggle": Exogenous Shocks, Structural Transformation and Crisis in Tanzania |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/03058298810100010401 |journal=Millennium: Journal of International Studies |language=en |volume=10 |issue=1 |pages=29–41 |doi=10.1177/03058298810100010401 |issn=0305-8298 |s2cid=144815031 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1981 |title=Brandt on an end to poverty and hunger |url=http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01436598108419546 |journal=Third World Quarterly |language=en |volume=3 |issue=1 |pages=96–103 |doi=10.1080/01436598108419546 |issn=0143-6597 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1983 |title='Things fall apart': The world economy in the 1980s |url=http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01436598308419680 |journal=Third World Quarterly |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=72–94 |doi=10.1080/01436598308419680 |issn=0143-6597 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1988 |title=Ghana: Progress, Problematics and Limitations of the Success Story |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/5637 |language=en}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1991 |title=Politics, power and poverty: Health for all in 2000 in the Third World? |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/0277953691903002 |journal=Social Science & Medicine |language=en |volume=32 |issue=7 |pages=745–755 |doi=10.1016/0277-9536(91)90300-2 |pmid=2028269 |url-access=subscription}}* {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1992 |title=Southern Africa: that the people may be fed |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/030691929290077B |journal=Food Policy |language=en |volume=17 |issue=6 |pages=455–464 |doi=10.1016/0306-9192(92)90077-B |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1993 |title=The political economy of drought in Southern Africa 1991–1993 |url=https://academic.oup.com/heapol/article-lookup/doi/10.1093/heapol/8.3.256 |journal=Health Policy and Planning |language=en |volume=8 |issue=3 |pages=256–266 |doi=10.1093/heapol/8.3.256 |issn=0268-1080 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald |date=1993 |title=Calamities and Catastrophes: Extending the UN Response |url=https://www.researchgate.net/publication/233126609 |journal=Third World Quarterly |volume=14 |pages=31–55 |doi=10.1080/01436599308420312}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/4256 The Reginald H. Green Archive - IDS OpenDocs] [[Category:Pages with unreviewed translations]] luyhjvxlkm7icbeja1m17x4ekd530rb 49025 49024 2026-05-04T13:15:57Z Quinlan83 6593 Fix 49025 wikitext text/x-wiki '''Reginald Herbold Green''' (Omwezi gw'okutaano 4, 1935  Ogwokkumi 16, 2021) yali mumerika [[:en:Development_economics|omukugu mu kukulakulanya kw'ebyenfuna]] era ng’essira aliteeka ku nsonga z’ebyenfuna bya Afrika. Mu kunoonyereza kwe kwalimu okusoma ebyenfuna by’obuvanjuba n'obukiikaddyo bwa Afrika, [[:en:South_African_Development_Community|South African Development Community (SADC)]], ebibiina by’ensi n’okugaba obuyambi, n’akakiiko [[:en:Economic_Commission_on_Africa|k’ebyenfuna by' Afrika]], akafa ennyo mu kukendeeza obwavu, okusobozesa enkulaakulana, n’okusumulula [[:en:Economic_liberalization|ebyenfuna]] . Okunoonyereza kwe yakola eri [[:en:UNICEF|ekitongole kya UNICEF]] ku ngeri enkola za South Africa [[:en:Apartheid|ez’obusosoze]] mu baana mu mawanga nga Angola ne Mozambique kwalina kinene mu kusitula amawanga g’obugwanjuba okussa akazito ku South Afrika okumalawo enfuga y’obusosoze. == Obuto bwe == Reginald Herbold Green yazaalibwa nga 4 Ogwokutaano, 1935, mu [[:en:Walla_Walla,_Washington|Walla Walla, Washington]], bazadde be Marcia Herbold ne Reginald Green. Kitaawe yali pulofeesa era nga [[:en:Clergyman|munnaddiini]] . Green yasomera mu [[:en:Whitman_College|Whitman College]], ettendekero ly’obwannannyini erya liberal arts college e Walla Walla, n’oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]], gye yafunira diguli ye eyok\okusatu mu 1961. == Emirimu == Green emirimu gye yagutandikira mu Economic Growth Center mu [[:en:Yale_University|Yale University]] n’oluvannyuma mu [[:en:University_of_Ghana|University of Ghana]] n’oluvannyuma mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti mu Uganda. Wakati wa 1966 ne 1974, yakolera mu [[:en:Tanzania|ggwanika lya Tanzania]] . Mu kiseera kino, era yali muwabuzi wa [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], pulezidenti wa Tanzania eyasooka, era yaweerezaako nga [[:en:Honorary_professor|pulofeesa ow’ekitiibwa]] mu by’enfuna mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], mu kibuga ekikulu ekya Tanzania. <ref name=":0" /> Yafuuka [[:en:Professorial_Fellow|pulofeesa omukyaze]] mu [[:en:Institute_of_Development_Studies|Institute of Development Studies]], ettendekero ly'okunoonyereza mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y'e Sussex]] mu Bungereza, gye yaweereza okutuusa lwe yawummula mu 2000. <ref name=":0" /> <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Nga omukugu [[:en:Development_economics|mu by’enfuna]], Green essira yalissa ku kusoma ku by’enfuna by’obuvanjuba n'obukiikaddyo bwa Afrika naddala eby’e Tanzania, Mozambique, ne Namibia. Era essira yaliteeka ku kusoma [[:en:South_African_Development_Community|South African Development Community (SADC)]], ekibiina ekyateeka essira ku nkolagana mu by’enfuna n’embeera z’abantu wakati w’amawanga 16 mu bukiikaddyo bwa Afrika. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Era yasoma ebibiina by’ensi yonna n’okugaba obuyambi, n’akakiiko [[:en:Economic_Commission_on_Africa|k’ebyenfuna ku Afrika]], akakuguse mu kukendeeza obwavu, okusobozesa enkulaakulana, n’okusumulula ebyenfuna. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite journal |last=Serra |first=G. |date=2014 |title=Continental Visions: Ann Seidman, Reginald H. Green and the Economics of African Unity In 1960s Ghana |url=https://figshare.com/articles/report/Continental_visions_Ann_Seidman_Reginald_H_Green_and_the_economics_of_African_unity_in_1960s_Ghana/23414141 |journal= |doi=10.2139/ssrn.2422366 |hdl=10419/149720 |s2cid=16313896 |hdl-access=free}}</ref> Okuyita mu myaka gya 1960 n’okutandika kw’emyaka gya 1970, Green yali muwabuzi wa [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], pulezidenti wa Tanzania eyasooka. Mu myaka gya 1980, yaweerezaako ng’omuwabuzi ku by’enfuna mu kibiina kya [[:en:SWAPO|South West Africa People’s Organization]] (SWAPO), ekibiina ekiyamba okununula abantu ekisangibwa mu Namibia, era yaweereza n’ekitongole ky’amawanga amagatte ekya United Nations Institute of Namibia ekyakulembera eggwanga lino okutuuka ku [[:en:Namibian_independence|meefuga]] mu 1991. Ekitabo kya Green ekyafulumizibwa mu 1968, ''[[:en:Unity_or_Poverty:_The_Economics_of_Pan_Africanism|Unity or Poverty: The Economics of Pan Africanism]]'', ekyawandiikibwa wamu n’omukugu mu by’enfuna [[:en:Ann_Seidman|Ann Seidman]], kyassa essira ku ndowooza ya [[:en:Pan-Africanism|pan-Africanism]], era ne kigamba nti obuyambi bw’enkulaakulana obugenda mu mawanga bukwatagane wamu n'embeera z’abantu n’ebyenfuna wakati w’amawanga. Ekitabo kino kyazimbibwa ku lupapula olwafulumizibwa mu lukungaana lw’ekibiina [[:en:Organisation_of_African_Unity|ky’obumu bwa Afrika]] e Cairo mu 1964. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite journal |last=TEGHEN |first=Yunga |date=1980 |title=Review of UNITY OR POVERTY? THE ECONOMICS OF PAN-AFRICANISM |url=https://www.jstor.org/stable/24350110 |url-status=live |journal=Présence Africaine |issue=115 |pages=238–241 |issn=0032-7638 |jstor=24350110 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109232751/https://www.jstor.org/stable/24350110 |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021}}</ref> Ekimu ku bikolwa Green bye yasinga okukwatako kwe kunoonyereza kwe yakolera [[:en:UNICEF|UNICEF]] mu myaka gya 1980. Mu lupapula lwe yatuuma ''Children on the Front Line'' mu 1987, yateebereza nti enkola za South Africa ez’ebyenfuna n’embeera z’abantu ezikwatagana [[:en:Apartheid|n’obusosoze]] mu mawanga nga zigendereddwamu amawanga nga Angola ne Mozambique, zaali ziviiriddeko abaana abasoba mu bukadde obubiri okufa abali wansi w’emyaka etaano. Okunoonyereza kuno kwaleetera ensi yonna okufaayo ku nkola z’obusosoze mu ggwanga. Kyayogerwako mu [[:en:US_Congress|lukiiko lwa Amerika olwa Congress]] era ne kiyamba okuleeta enkyukakyuka mu ndowooza z'agamu ku mawanga g'obugwanjuba ku [[:en:South_African_apartheid|nfuga y'obusosoze mu mawanga]] mu South Afrika . <ref name=":1">{{Cite web |title=Reginald Herbold Green: An obituary |url=https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211108210554/https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |archive-date=November 8, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ "Reginald Herbold Green: An obituary"]. ''Institute of Development Studies''. [https://web.archive.org/web/20211108210554/https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ Archived] from the original on November 8, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Mu kiseera kino, era essira yalissa ku kusoma ebyenfuna by’ebyobufuzi eby’obukuubagano, ebitundu ebirimu entalo, n’okuddaabiriza. Omulimu gwe gwagenda mu maaso n'okuleeta awamu emiramwa egy’okukendeeza obwavu, ebyenfuna by’obukuubagano, n’enkulaakulana ey’omusingi omugazi. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Institute of Development Studies]]''. [https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y Archived] <span class="cs1-format">(PDF)</span> from the original on November 9, 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 9,</span> 2021</span>.</cite></ref> Green yaweereza ng’omuwabuzi mu bitongole bingi eby’enkulaakulana omuli [[:en:Economic_Commission_for_Africa|Economic Commission for Africa]], UNICEF, UNCTAD, WFP, ILO, ne UNDP. Era yali akwatagana n'ekibiina [[:en:Southern_African_Development_Community|ekigatta enkulaakulana mu bugwanjuba bwa Afrika]] era nga yaliko omuwi w'amagezi mu kitongole kya [[:en:African_Centre_for_Monetary_Studies|African Center for Monetary Studies]]. <ref name=":2">{{Cite web |title=Institute of Development Studies United Kingdom - Open Docs - Reginald H Green Biography |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109191436/https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/bitstream/handle/20.500.12413/4261/Reginald%20Herbold%20Green%20-bioRJ.pdf?sequence=1&isAllowed=y |archive-date=November 9, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=[[Institute of Development Studies]]}}</ref> == Obulamu bwe == Green yali mufumbo ne Bliss Griffiths, obufumbo obwaggwera mu kwawukana. Yagenda mu Bungereza mu 1975, era mu bulamu obw'oluvannyuma n'abeera mu [[:en:Lewes|Lewes]], [[:en:East_Sussex|East Sussex]]. <ref name=":0" /> Green yafa nga 16 Ogwokkumi, 2021, mu maka g’abakadde aga Madeira House Nursing Home e [[:en:Louth,_Lincolnshire|Louth, Lincolnshire]] . Yalina emyaka 86. <ref name=":1">{{Cite web |title=Reginald Herbold Green: An obituary |url=https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211108210554/https://www.ids.ac.uk/news/reginald-herbold-green-an-obituary/ |archive-date=November 8, 2021 |access-date=November 9, 2021 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}</ref> == Ebiwandiiko ebirondeddwa == * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1963 |title=Multi-Purpose Economic Institutions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/159027 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=1 |issue=2 |pages=163–184 |doi=10.1017/S0022278X0000104X |issn=0022-278X |jstor=159027 |s2cid=153538548 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1964 |title=Toward African Economic Integration? Problems and Perspectives [Abstract] |url=https://www.jstor.org/stable/523288 |journal=African Studies Bulletin |volume=7 |issue=4 |pages=24 |doi=10.2307/523288 |issn=0568-1537 |jstor=523288 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1965 |title=Four African Development Plans: Ghana, Kenya, Nigeria, and Tanzania |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-modern-african-studies/article/abs/four-african-development-plans-ghana-kenya-nigeria-and-tanzania/0394C413680841EDA595DD6E429BE518 |journal=The Journal of Modern African Studies |language=en |volume=3 |issue=2 |pages=249–279 |doi=10.1017/S0022278X0002365X |issn=1469-7777 |s2cid=154803689 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=R. H. |last2=Hymer |first2=S. H. |date=1966 |title=Cocoa in the Gold Coast: A Study in the Relations between African Farmers and Agricultural Experts* |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-economic-history/article/abs/cocoa-in-the-gold-coast-a-study-in-the-relations-between-african-farmers-and-agricultural-experts/6AD320283C3D3B9C397E6F4BDCE2B6B1 |journal=The Journal of Economic History |language=en |volume=26 |issue=3 |pages=299–319 |doi=10.1017/S002205070006839X |issn=1471-6372 |s2cid=153660064 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1967 |title=U.N.C.T.A.D. and after: Anatomy of a Failure |url=https://www.jstor.org/stable/159228 |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=5 |issue=2 |pages=243–267 |doi=10.1017/S0022278X00019121 |issn=0022-278X |jstor=159228 |s2cid=153364129 |url-access=subscription}} * {{Cite book |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1968 |title=Unity Or Poverty?: The Economics of Pan-Africanism |url=https://books.google.com/books?id=XMBMAAAAMAAJ&q=Unity+or+Poverty:+The+Economics+of+Pan+Africanism, |last2=Seidman |first2=Ann Willcox |publisher=Penguin |language=en}} *   * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |last2=Kadhani |first2=Xavier |date=1986 |title=Zimbabwe: transition to economic crises, 1981–1983: retrospect and prospect |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/0305750X86900100 |journal=World Development |language=en |volume=14 |issue=8 |pages=1059–1083 |doi=10.1016/0305-750X(86)90010-0 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1986 |title=Hunger, poverty and food aid in Sub-Saharan Africa: Retrospect and potential |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1467-7717.1986.tb00603.x |journal=Disasters |language=en |volume=10 |issue=4 |pages=288–302 |bibcode=1986Disas..10..288G |doi=10.1111/j.1467-7717.1986.tb00603.x |pmid=20958641 |url-access=subscription}} *   * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |last2=Singer |first2=Hans |date=1984 |title=Sub-Saharan Africa in depression: The impact on the welfare of children |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/0305750X84900640 |journal=World Development |language=en |volume=12 |issue=3 |pages=283–295 |doi=10.1016/0305-750X(84)90064-0 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1981 |title="A Time of Struggle": Exogenous Shocks, Structural Transformation and Crisis in Tanzania |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/03058298810100010401 |journal=Millennium: Journal of International Studies |language=en |volume=10 |issue=1 |pages=29–41 |doi=10.1177/03058298810100010401 |issn=0305-8298 |s2cid=144815031 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1981 |title=Brandt on an end to poverty and hunger |url=http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01436598108419546 |journal=Third World Quarterly |language=en |volume=3 |issue=1 |pages=96–103 |doi=10.1080/01436598108419546 |issn=0143-6597 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1983 |title='Things fall apart': The world economy in the 1980s |url=http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01436598308419680 |journal=Third World Quarterly |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=72–94 |doi=10.1080/01436598308419680 |issn=0143-6597 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald H. |date=1988 |title=Ghana: Progress, Problematics and Limitations of the Success Story |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/5637 |language=en}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1991 |title=Politics, power and poverty: Health for all in 2000 in the Third World? |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/0277953691903002 |journal=Social Science & Medicine |language=en |volume=32 |issue=7 |pages=745–755 |doi=10.1016/0277-9536(91)90300-2 |pmid=2028269 |url-access=subscription}}* {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1992 |title=Southern Africa: that the people may be fed |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/030691929290077B |journal=Food Policy |language=en |volume=17 |issue=6 |pages=455–464 |doi=10.1016/0306-9192(92)90077-B |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald Herbold |date=1993 |title=The political economy of drought in Southern Africa 1991–1993 |url=https://academic.oup.com/heapol/article-lookup/doi/10.1093/heapol/8.3.256 |journal=Health Policy and Planning |language=en |volume=8 |issue=3 |pages=256–266 |doi=10.1093/heapol/8.3.256 |issn=0268-1080 |url-access=subscription}} * {{Cite journal |last=Green |first=Reginald |date=1993 |title=Calamities and Catastrophes: Extending the UN Response |url=https://www.researchgate.net/publication/233126609 |journal=Third World Quarterly |volume=14 |pages=31–55 |doi=10.1080/01436599308420312}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/4256 The Reginald H. Green Archive - IDS OpenDocs] [[Category:Pages with unreviewed translations]] bsym3twfb0ht55iywmx0ziy9c144eg7 Roseline Konya 0 13196 49027 2026-05-04T13:19:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49027 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakola nga Kaminsona w'obutonde bw'ensi mu kabineti ya Gavana Peter Odili era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana Ezenwo Nyesom Wike . Era yaliko Ssentebe w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti mu 1997. <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> i3mhwm1botzih1z3tltasozlhzpfzv8 49029 49027 2026-05-04T13:24:55Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49029 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]] . <ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997. <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> job576jxd3e5hhti74d25idr8lg32vc 49032 49029 2026-05-04T13:27:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49032 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == a9x2fis7px4gz212qdevtil48kc26lv 49033 49032 2026-05-04T13:27:38Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49033 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == 6q5w4ovu8eeizr247w9ab804jq9pprv 49039 49033 2026-05-04T13:36:48Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49039 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . 2kl2rtyz3vpqbwqwg73ius0wehy313z 49041 49039 2026-05-04T13:37:05Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49041 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == e6conwuhvoayw4ivw252l7h2xeo50gv 49046 49041 2026-05-04T13:41:17Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49046 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: 6n7bux8stjvbcyq8659tkagu68t5lsv 49051 49046 2026-05-04T13:46:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49051 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies eiympsb1du7atjjpm5tv05j88z0ghma 49052 49051 2026-05-04T13:48:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49052 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> 27g8ct6r0tawutrlfba8sgxbutinqsq 49054 49052 2026-05-04T13:51:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49054 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 nlt6zl20jgi6urawy0q64y2vj2m5pco 49055 49054 2026-05-04T13:52:26Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49055 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == 5k31d2ddrhqu9tbxvoospw98fzfer3s 49056 49055 2026-05-04T13:54:11Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49056 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi, <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu. <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> 4635v8gs5vibmdmqlz6eo5ushunwdr6 49058 49056 2026-05-04T13:57:03Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49058 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi, <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu. <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu Rivers ne Bayelsa States. <ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng}}</ref> oiwhit0j7u67fy13v8jztz847tccsui 49059 49058 2026-05-04T13:57:40Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49059 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng}}</ref> kbc725gmy984i68dwjo8erit284lfyg 49061 49059 2026-05-04T13:58:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49061 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng}}</ref> == Ebijuliziddwa == ox9k4fgnw5cl5omt4d7wfdcv5o8uh7k 49062 49061 2026-05-04T13:58:44Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49062 wikitext text/x-wiki '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qtixe35ohl2r4ejt1e14bvz9w0dcwuu 49064 49062 2026-05-04T13:59:31Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346354078|Roseline Konya]]" 49064 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]]}}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} df2xtkvh7wchcr8ta05s702mep4pwwe 49277 49064 2026-05-05T05:49:14Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49277 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Roseline Sonayee Konya''' [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] omu Nigeria okuva mu Khana, Rivers State . Pulofeesa mu [[:en:Toxicology|by'obutwa]] [[:en:Pharmacology|n'eddagala]] mu yunivasite y'e [[:en:University_of_Port_Harcourt|Port Harcourt]].<ref>{{Cite web |last= |date= |title=Konya Calls For Environmental Stewardship In Nigeria |url=http://www.uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |access-date=17 June 2016 |website=[[University of Port Harcourt]] |archive-date=30 April 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160430071643/http://uniport.edu.ng/news/featured/556-presidential-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref>Davies Iheamnachor (28 April 2015). [http://www.vanguardngr.com/2015/04/toxicologists-raise-alarm-over-pollutants-in-n-delta-communities/ "Toxicologists raise alarm over pollutants in N-Delta communities Calls".] [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 17 June 2016.</ref> Yakolako nga [[:en:Rivers_State_Commissioner_of_Environment|Kaminsona w'obutonde bw'ensi]] <ref>[https://guardian.ng/saturday-magazine/cover/government-agencies-others-fuelling-air-pollution-in-port-harcourt/ "'Government agencies, others fuelling air pollution in Port Harcourt'"]. [[:en:The_Guardian_(Nigeria)|''The Guardian''.]] Lagos, Nigeria. 27 May 2018. Retrieved 7 April 2022.</ref> mu [[:en:Executive_Council_of_Rivers_State|kabineti]] ya Gavana [[:en:Peter_Odili|Peter Odili]] era n'addamu okulondebwa mu ofiisi y'emu mu kabineti ya Gavana [[:en:Ezenwo_Nyesom_Wike|Ezenwo Nyesom Wike]].<ref>John Ighodaro (4 April 2005). [http://allafrica.com/stories/200504041179.html "Odili Sets Up Committee to Study Ataba Crisis Report"]. [[:en:Vanguard_(Nigeria)|''Vanguard''.]] Retrieved 17 June 2016 &#x2013; via [[:en:AllAfrica|AllAfrica]].</ref> Era yaliko Ssentebe [[:en:Civil_service_commission|w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti]] mu 1997.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-03-21 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Buan, Khana mu ssaza ly'e [[:en:Rivers_State|Rivers]], Nigeria. Konya yasomera ku St Arthur’s Anglican Primary School, Buan gye yava n’agenda ku Mercy Secondary School, Okigwe (leero mu [[:en:Imo_State|Imo State]], Nigeria) okusoma siniya. Wabula yataataaganyizibwa [[:en:Nigerian_Civil_War|olutalo lw’omunda mu Nigeria]], olwatandika ku nkomerero ya 1967. Mu 1968, ng’olutalo lukyagenda mu maaso, yawandiisibwa ku Holy Rosary Secondary School, [[:en:Port_Harcourt|Port Harcourt]] gye yagenda mu maaso [[:en:Education|n'emisomo]] mu siniya okutuusa mu 1969. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971, yasoma emisomo gye egya A-level ku St. Anne’s School, Ibadan, gye yava n’agenda mu mpaka za The Council for National Academic Awards (CNAA), Bungereza, gye yafunira diguli ye eya B.Sc. mu Sayansi mu 1976 ate mu 1977 yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:Loughborough_University|Loughborough University]] . Mu 1984, Konya yamaliriza pulogulaamu ye eya ddiguli eyookusatuokuva ku [[:en:Brunel_University_London|Brunel University, London]] . == Emirimu gye == Konya yatandika okukola ng’omuyambi w'omusomesa ku [[:en:University_of_Port_Harcourt|yunivasite y’e Port Harcourt]] mu 1979, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Brunel_University_London|Brunel]] University, Bungereza gye yafunira diguli ye eya Ph.D. Yaddayo e Nigeria mu 1984 n’agenda mu maaso n’okubeera omusomesa mu yunivasite y’e Port Harcourt. Nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w'obutonde bwensi mu Rivers State. Yaliko mu bifo ebiwerako era nga bino mulimu: * Ssentebe, Protocol Subcommittee of Convocation Committee(1990) * Dayirekita, Kampuni ya Delta Rubber (1991–1993)<ref>{{Cite web |last=Babah |first=Chinedu |date=2017-03-02 |title=KONYA, Dr. (Mrs.) Roseline S |url=https://blerf.org/index.php/biography/konya-dr-mrs-roseline-s/ |access-date=2022-04-12 |website=Biographical Legacy and Research Foundation |language=en-US}}</ref> * Kaminsona, Akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1993–1996) * Ssentebe, akakiiko k’abakozi ba gavumenti (1997–1999) * Akulira ekitongole, Ekitongole ky’ebisolo n’obutonde bw’ensi (2001–2003) * Mmemba, Olukiiko oluwabula ku by’ensoma, Institute of Petroleum Studies (IPS) * Akwasaganya embeera z'abayizi, School of Graduate Studies * Pioneer Provost, School of Graduate Studies Mu mwaka gwa 2003, Konya yakuzibwa n’afuna ekifo kya Pulofeesa w’ebyobulamu by’ebisolo n’obutonde bw’ensi. Ye ssentebe wa, Akakiiko ak’ekikugu akassa mu nkola Ebiteeso by’alipoota ya Gavumenti y’essaza ly’e Rivers ku nfuufu <ref>[https://punchng.com/rivers-govt-sets-up-committee-to-tackle-soot/ "Rivers govt sets up committee to tackle soot".] ''[[:en:The_Punch|The Punch]]''. 17 May 2019. Retrieved 12 April 2022.</ref> <ref>{{Cite web |last=Isangedighi |first=Iyanam |date=2019-05-18 |title=Rivers government sets up a technical committee to tackle soot |url=https://www.today.ng/news/nigeria/rivers-government-sets-technical-committee-tackle-soot-220992 |access-date=2022-04-12 |website=TODAY |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Yakubu |first=Okhumode H. |date=January 2018 |title=Particle (Soot) Pollution in Port Harcourt Rivers State, Nigeria—Double Air Pollution Burden? Understanding and Tackling Potential Environmental Public Health Impacts |journal=Environments |language=en |volume=5 |issue=1 |pages=2 |doi=10.3390/environments5010002 |issn=2076-3298 |doi-access=free}}</ref> == Engule == * Engule y’obukulembeze obw’ekitiibwa mu tekinologiya w’obutonde bw’ensi eyakolebwa ekibiina ky’abasuubuzi mu Bungereza nga basiima ebituukiddwaako ebirungi n’okumanyika mu bukulembeze mu 2004. * Yayogerwako mu ngule ya WHO IS WHO for Excellence in Management Intelligence Special Merit Award mu Gwekkumi, 2008 * Merit Award okuva mu kibiina ky'abayizi aba Animal and Environmental Biology Students Association nga omusomesa asinga okubeera omulungi - Gwamwenda, 2010 * Engule y’akakiiko k’abakulu n’abakulira essomero lya Post Graduate School (CDPGS) mu Nigeria – Gwakkumineebiri 2012 == Obulamu ku bubwe == Roseline Konya yali yafumbirwa Barido Konya kati omugenzi,<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> gwe yazaalamu abaana basatu.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Konya Roseline |url=https://litcaf.com/konya-roseline/ |access-date=2022-08-29 |website=LitCaf |language=en-US}}</ref> Ye ssentebe w’olukiiko lw’aba Methodist Knights Council eyasooka mu– Port Harcourt Archdiocese; era omukazi eyasooka mu Methodist Knight mu masaza g'e Rivers ne Bayelsa.<ref>{{Cite web |last=Admin |title=Roseline Konya |url=https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |access-date=1 September 2024 |website=UNIPORT.edu.ng |archive-date=1 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240901125052/https://www.uniport.edu.ng/files/123InaugurlProfKonya.pdf |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} q3eywe1p207iczslscuy40e18jegqk6 Rose Christine Adikini 0 13197 49034 2026-05-04T13:28:18Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350818028|Rose Christine Adikini]]" 49034 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Rose Christine Adikini,''' era amanyiddwa nga Christine Adikini Opoya (yazaalibwa 26 Ogwomusanvu 1926), yali munnayuganda [[:en:Social_activist|omulwanirizi w'ensonga z'abantu]] abalina obulemu eyafa nga 24 Ogwolubereberye 2022. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Christine Adikini Opoya yazaalibwa nga 26 Ogwomusanvu 1926 bazadde be Roza Arenji ne Noah Bukare ab’ekika kya Bendo. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Adikini yasomera mu Nagongera Convent Primary School ne Nyondo TTC ng’atuukiriza ebisaanyizo by’okubeera omusomesa wa Grade II Primary mu kiseera ekyo. Yatandika okusomesa mu mwaka gwa 1943 era yatandikawo ekitundu ky'abawala ku St. Teresa Primary School Siwa era yakola nga [[:en:Head_teacher|Omukulu w'essomero]] eyasooka . Yawummula obuweereza bw’Obusomesa mu mwaka gwa 1977 oluvannyuma lw’okuweereza emyaka 34. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Adikini yaweereza ng'omukiise omukulu ow'abantu abalina obulemu mu [[Tororo (disitulikit)|disitulikiti ya Tororo]] mu Uganda, gye yakiikirira [[:en:Woman|abakyala]] [[:en:Girl|n’abawala]] abaliko obulemu n’okuleeta ensonga ezikwata ku butabanguko, okusosola, n’okutuuka ku bantu era mu mwaka gwa 2019 yeetaba mu kutendekebwa kw’obukulembeze okwategekebwa ekibiina ekigatta abakyala abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Women with Disabilities of Uganda (NUWODU), nga kyawagirwa ekitongole kya Spotlight Initiative. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=‘Disability is not inability’ - women and girls with disabilities lead the way in Uganda {{!}} Spotlight Initiative |url=https://www.spotlightinitiative.org/news/disability-not-inability-women-and-girls-disabilities-lead-way-uganda |access-date=2025-11-12 |website=www.spotlightinitiative.org}}</ref> Okugatta ku ekyo, mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu mu mwaka gwa 2006 mu Disitulikiti y’e Tororo, Rose Christine Adikini yalondebwa nga Kansala wa disitulikiti ng’akiikirira abakyala [[:en:Persons_with_disabilities|abaliko obulemu]] (PWDs). <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=http://www.ec.or.ug:80/Elec_results/District%20elected%20councillors%202006.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20121021002903/http://www.ec.or.ug:80/Elec_results/District%20elected%20councillors%202006.pdf |archive-date=2012-10-21 |access-date=2025-11-12 |website=www.ec.or.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Bba wa Adikini yali omugenzi James Opoya Sipanga. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == <references />  <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  779ce5fwto7gsorspxeiklb0vnpq5vq 49035 49034 2026-05-04T13:29:08Z Quinlan83 6593 Fix 49035 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Rose Christine Adikini,''' era amanyiddwa nga Christine Adikini Opoya (yazaalibwa 26 Ogwomusanvu 1926), yali munnayuganda [[:en:Social_activist|omulwanirizi w'ensonga z'abantu]] abalina obulemu eyafa nga 24 Ogwolubereberye 2022. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Christine Adikini Opoya yazaalibwa nga 26 Ogwomusanvu 1926 bazadde be Roza Arenji ne Noah Bukare ab’ekika kya Bendo. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> Adikini yasomera mu Nagongera Convent Primary School ne Nyondo TTC ng’atuukiriza ebisaanyizo by’okubeera omusomesa wa Grade II Primary mu kiseera ekyo. Yatandika okusomesa mu mwaka gwa 1943 era yatandikawo ekitundu ky'abawala ku St. Teresa Primary School Siwa era yakola nga [[:en:Head_teacher|Omukulu w'essomero]] eyasooka . Yawummula obuweereza bw’Obusomesa mu mwaka gwa 1977 oluvannyuma lw’okuweereza emyaka 34. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Adikini yaweereza ng'omukiise omukulu ow'abantu abalina obulemu mu [[Tororo (disitulikit)|disitulikiti ya Tororo]] mu Uganda, gye yakiikirira [[:en:Woman|abakyala]] [[:en:Girl|n’abawala]] abaliko obulemu n’okuleeta ensonga ezikwata ku butabanguko, okusosola, n’okutuuka ku bantu era mu mwaka gwa 2019 yeetaba mu kutendekebwa kw’obukulembeze okwategekebwa ekibiina ekigatta abakyala abaliko obulemu mu ggwanga ekya National Union of Women with Disabilities of Uganda (NUWODU), nga kyawagirwa ekitongole kya Spotlight Initiative. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=‘Disability is not inability’ - women and girls with disabilities lead the way in Uganda {{!}} Spotlight Initiative |url=https://www.spotlightinitiative.org/news/disability-not-inability-women-and-girls-disabilities-lead-way-uganda |access-date=2025-11-12 |website=www.spotlightinitiative.org}}</ref> Okugatta ku ekyo, mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu mu mwaka gwa 2006 mu Disitulikiti y’e Tororo, Rose Christine Adikini yalondebwa nga Kansala wa disitulikiti ng’akiikirira abakyala [[:en:Persons_with_disabilities|abaliko obulemu]] (PWDs). <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=http://www.ec.or.ug:80/Elec_results/District%20elected%20councillors%202006.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20121021002903/http://www.ec.or.ug:80/Elec_results/District%20elected%20councillors%202006.pdf |archive-date=2012-10-21 |access-date=2025-11-12 |website=www.ec.or.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Bba wa Adikini yali omugenzi James Opoya Sipanga. <ref name=":0">{{Cite web |title=CHRISTINE ADIKINI OPOYA |url=https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ |access-date=2025-11-12 |website=Aplus Funeral Management |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://aplusfuneralmgt.com/obituary/adikin-christina/ "CHRISTINE ADIKINI OPOYA"]. ''Aplus Funeral Management''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 November</span> 2025</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == <references />  <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  99dt8goy3owlcweod0zdye6p79rjq6t Mwesigwa Rukutana 0 13198 49040 2026-05-04T13:36:52Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811011|Mwesigwa Rukutana]]" 49040 wikitext text/x-wiki '''Mwesigwa Rukutana''', Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi . Yaliko omumyuka wa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza]] wa Uganda okuva nga 1 Ogwookusatu 2015 okutuuka mu Gatonnya wa 2020. <ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=Jackson Kafuuzi takes oath as Deputy Attorney General |url=https://www.independent.co.ug/jackson-kafuuzi-takes-oath-as-deputy-attorney-general/ |access-date=2022-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Fred Ruhindi]], eyalondebwa ku [[:en:Attorney_General|bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] . <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 March 2015}}</ref> Yakyusibwa okuva ku bwa ssaabawolereza wa gavumenti n’afuuka Minisita w’eggwanga ow’abakozi okutuusa mu June 2021 lwe yasuulibwa okuva mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Over 10 former ministers not reappointed |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/105780 |access-date=2022-08-05 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo ky'omumyuka wa ssaabawolereza wa gavumenti nga 1 ogwookusatu 2015 era wakati w'ennakuu z'omwezi nga 27 ogwookutaano 2011 ne 1 ogwookutaano 2015, yaweereza nga [[:en:Labour_relations|Minisita omubeezi ow'abakozi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yadda mu bigere bya [[Emmanuel Otiam Otala|Emmanuel Otala]], eyagobwa mu kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=14 February 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> Ebyo nga tebinnabaawo, yaweereza nga [[:en:Education|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu]], okuva nga 16 ogwookubiri 2009 okutuuka nga 27 ogwookutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) akikiirira essaza ly’e Rushenyi [[Ntungamo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ntungamo]] . Yali aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001 <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> okutuusa lwe yawangulwa Naome Kabasharira mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Voters speak on why they kicked out 24 ministers, VP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/voters-speak-on-why-they-kicked-out-24-ministers-vp-3262462 |access-date=2022-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 6 ogwoomwenda 2020, nga akamyufu ka NRM kagenda mu maaso, Rukutana yalumirizibwa abamuvuganya okukuba abantu babiri amasasi. Poliisi mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] yamukwata era n’emuggalira n’abakuumi be abasatu oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okuba nga yetaba mukavuvungano kokuba amasasi. <ref>{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Mwesigwa Rukutana arrested |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/minister-mwesigwa-rukutana-arrested/ |access-date=2020-09-08 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okulumiriza kuno kwazuulibwa nga kwa bulimba era kkooti z’amateeka ne zimwejjeereza <ref>{{Cite web |date=2021-04-30 |title=Mwesigwa Rukutana acquitted of attempted murder charges |url=https://www.independent.co.ug/mwesigwa-rukutana-acquitted-of-attempted-murder-charges/ |access-date=2021-12-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2021 |title=Minister Mwesigwa Rukutana acquitted of all murder charges |url=https://observer.ug/news/headlines/69556-minister-mwesigwa-rukutana-acquitted-of-all-murder-charges |access-date=2021-12-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] nga 15 ogw'ekumi n'ogumu 1959. Yagenda mu Kigezi High School okusoma siniya eyawansi (O-Level). Oluvanyuma yakyusa n’agenda mu [[Mbarara High School]] gye yamalira emisomo gye egya siniya eya waggulu (A-Level). Alina diguli ya mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite ya [[Yuganda|Uganda]] esinga obukadde, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Dipuloma mu by'amateeka okuva mu [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo "Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011.</cite></ref> == Emirimu == Yakola nga omuwandiisa w'ebyapa (Registrar of Titles), mu minisitule y’ebyettaka, okuva mu 1986 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1992, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Omusomesa w'amateeka]] mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu [[Kampala]] . Mu 1994, yalondebwa ng’Omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika Ssemateeka wa Uganda mu 1995, ekifo kyeyaweerezamu okutuusa mu 1995. Mu 2001, yalondebwa okugenda mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], okukiikirira Rushenyi County, [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo District]] . Yaddamu okulondebwa mu 2006. <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo "Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011.</cite></ref> Mu 2001, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’abakozi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=14 February 2014}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza, avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya waggulu, nga 16 ogwookubiri 2009 <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Ono wa kibiina ki [[National Resistance Movement]]. Ebintu by'ayagala ennyo mulimu [[Ebyamalimiro|okulima]], okuteeka ssente mu [[:en:Real_estate|by'amayumba]], mu [[:en:Hotel|wooteeri ne mu bifo ebisanyukirwamu]] . Mwesigwa Rukutana akkiririza mu kuwasa abakazi abangi era yawasa n’abakyala 4 n’abaana 15, okusinziira ku mboozi eyakafubo gye yayogera ne Daily Monitor, olupapula lw’amawulire olusinga mu Uganda, mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |last2=Lirri |first2=Evelyn |date=13 February 2010 |title=To Be or Not To Be Polygamous |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/860804/-/wihihu/-/index.html |access-date=14 February 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ntungamo]] * [[Naome Kabasharira|Naome Kabasharira nga bwe kiri]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] 00e2cf5j8snx8oa1q2pvuum17ats6t8 49042 49040 2026-05-04T13:37:08Z Quinlan83 6593 Fix 49042 wikitext text/x-wiki '''Mwesigwa Rukutana''', Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi . Yaliko omumyuka wa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza]] wa Uganda okuva nga 1 Ogwookusatu 2015 okutuuka mu Gatonnya wa 2020. <ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=Jackson Kafuuzi takes oath as Deputy Attorney General |url=https://www.independent.co.ug/jackson-kafuuzi-takes-oath-as-deputy-attorney-general/ |access-date=2022-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Fred Ruhindi]], eyalondebwa ku [[:en:Attorney_General|bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] . <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 March 2015}}</ref> Yakyusibwa okuva ku bwa ssaabawolereza wa gavumenti n’afuuka Minisita w’eggwanga ow’abakozi okutuusa mu June 2021 lwe yasuulibwa okuva mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Over 10 former ministers not reappointed |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/105780 |access-date=2022-08-05 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo ky'omumyuka wa ssaabawolereza wa gavumenti nga 1 ogwookusatu 2015 era wakati w'ennakuu z'omwezi nga 27 ogwookutaano 2011 ne 1 ogwookutaano 2015, yaweereza nga [[:en:Labour_relations|Minisita omubeezi ow'abakozi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yadda mu bigere bya [[Emmanuel Otiam Otala|Emmanuel Otala]], eyagobwa mu kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=14 February 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> Ebyo nga tebinnabaawo, yaweereza nga [[:en:Education|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu]], okuva nga 16 ogwookubiri 2009 okutuuka nga 27 ogwookutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) akikiirira essaza ly’e Rushenyi [[Ntungamo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ntungamo]] . Yali aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001 <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> okutuusa lwe yawangulwa Naome Kabasharira mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Voters speak on why they kicked out 24 ministers, VP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/voters-speak-on-why-they-kicked-out-24-ministers-vp-3262462 |access-date=2022-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 6 ogwoomwenda 2020, nga akamyufu ka NRM kagenda mu maaso, Rukutana yalumirizibwa abamuvuganya okukuba abantu babiri amasasi. Poliisi mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] yamukwata era n’emuggalira n’abakuumi be abasatu oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okuba nga yetaba mukavuvungano kokuba amasasi. <ref>{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Mwesigwa Rukutana arrested |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/minister-mwesigwa-rukutana-arrested/ |access-date=2020-09-08 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okulumiriza kuno kwazuulibwa nga kwa bulimba era kkooti z’amateeka ne zimwejjeereza <ref>{{Cite web |date=2021-04-30 |title=Mwesigwa Rukutana acquitted of attempted murder charges |url=https://www.independent.co.ug/mwesigwa-rukutana-acquitted-of-attempted-murder-charges/ |access-date=2021-12-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2021 |title=Minister Mwesigwa Rukutana acquitted of all murder charges |url=https://observer.ug/news/headlines/69556-minister-mwesigwa-rukutana-acquitted-of-all-murder-charges |access-date=2021-12-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] nga 15 ogw'ekumi n'ogumu 1959. Yagenda mu Kigezi High School okusoma siniya eyawansi (O-Level). Oluvanyuma yakyusa n’agenda mu [[Mbarara High School]] gye yamalira emisomo gye egya siniya eya waggulu (A-Level). Alina diguli ya mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite ya [[Yuganda|Uganda]] esinga obukadde, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Dipuloma mu by'amateeka okuva mu [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo "Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011.</cite></ref> == Emirimu == Yakola nga omuwandiisa w'ebyapa (Registrar of Titles), mu minisitule y’ebyettaka, okuva mu 1986 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1992, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Omusomesa w'amateeka]] mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu [[Kampala]] . Mu 1994, yalondebwa ng’Omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika Ssemateeka wa Uganda mu 1995, ekifo kyeyaweerezamu okutuusa mu 1995. Mu 2001, yalondebwa okugenda mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], okukiikirira Rushenyi County, [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo District]] . Yaddamu okulondebwa mu 2006. <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo "Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011.</cite></ref> Mu 2001, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’abakozi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=14 February 2014}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza, avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya waggulu, nga 16 ogwookubiri 2009 <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Ono wa kibiina ki [[National Resistance Movement]]. Ebintu by'ayagala ennyo mulimu [[Ebyamalimiro|okulima]], okuteeka ssente mu [[:en:Real_estate|by'amayumba]], mu [[:en:Hotel|wooteeri ne mu bifo ebisanyukirwamu]] . Mwesigwa Rukutana akkiririza mu kuwasa abakazi abangi era yawasa n’abakyala 4 n’abaana 15, okusinziira ku mboozi eyakafubo gye yayogera ne Daily Monitor, olupapula lw’amawulire olusinga mu Uganda, mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |last2=Lirri |first2=Evelyn |date=13 February 2010 |title=To Be or Not To Be Polygamous |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/860804/-/wihihu/-/index.html |access-date=14 February 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ntungamo]] * [[Naome Kabasharira|Naome Kabasharira nga bwe kiri]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] 6ycioi0bmrnvvu7soug7fjf4gvszvnt 49081 49042 2026-05-04T14:16:34Z Peter Luwaga 11012 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811011|Mwesigwa Rukutana]]" 49081 wikitext text/x-wiki '''Mwesigwa Rukutana''', Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi . Yaliko omumyuka wa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza]] wa Uganda okuva nga 1 Ogwookusatu 2015 okutuuka mu Gatonnya wa 2020. <ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=Jackson Kafuuzi takes oath as Deputy Attorney General |url=https://www.independent.co.ug/jackson-kafuuzi-takes-oath-as-deputy-attorney-general/ |access-date=2022-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Fred Ruhindi]], eyalondebwa ku [[:en:Attorney_General|bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] . <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 March 2015}}</ref> Yakyusibwa okuva ku bwa ssaabawolereza wa gavumenti n’afuuka Minisita omubeezi ow’abakozi okutuusa mu June 2021 lwe yasuulibwa okuva mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Over 10 former ministers not reappointed |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/105780 |access-date=2022-08-05 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo ky'omumyuka wa ssaabawolereza wa gavumenti nga 1 ogwookusatu 2015 era wakati w'ennakuu z'omwezi nga 27 ogwookutaano 2011 ne 1 ogwookutaano 2015, yaweereza nga [[:en:Labour_relations|Minisita omubeezi ow'abakozi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yadda mu bigere bya [[Emmanuel Otiam Otala|Emmanuel Otala]], eyagobwa mu kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=14 February 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> Ebyo nga tebinnabaawo, yaweereza nga [[:en:Education|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu]], okuva nga 16 ogwookubiri 2009 okutuuka nga 27 ogwookutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) akikiirira essaza ly’e Rushenyi [[Ntungamo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ntungamo]] . Yali aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001 <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> okutuusa lwe yawangulwa Naome Kabasharira mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Voters speak on why they kicked out 24 ministers, VP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/voters-speak-on-why-they-kicked-out-24-ministers-vp-3262462 |access-date=2022-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 6 ogwoomwenda 2020, nga akamyufu ka NRM kagenda mu maaso, Rukutana yalumirizibwa abamuvuganya okukuba abantu babiri amasasi. Poliisi mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] yamukwata era n’emuggalira n’abakuumi be abasatu oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okuba nga yetaba mukavuvungano kokuba amasasi. <ref>{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Mwesigwa Rukutana arrested |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/minister-mwesigwa-rukutana-arrested/ |access-date=2020-09-08 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okulumiriza kuno kwazuulibwa nga kwa bulimba era kkooti z’amateeka ne zimwejjeereza <ref>{{Cite web |date=2021-04-30 |title=Mwesigwa Rukutana acquitted of attempted murder charges |url=https://www.independent.co.ug/mwesigwa-rukutana-acquitted-of-attempted-murder-charges/ |access-date=2021-12-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2021 |title=Minister Mwesigwa Rukutana acquitted of all murder charges |url=https://observer.ug/news/headlines/69556-minister-mwesigwa-rukutana-acquitted-of-all-murder-charges |access-date=2021-12-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] nga 15 ogw'ekumi n'ogumu 1959. Yagenda mu Kigezi High School okusoma siniya eyawansi (O-Level). Oluvanyuma yakyusa n’agenda mu [[Mbarara High School]] gye yamalira emisomo gye egya siniya eya waggulu (A-Level). Alina diguli ya mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite ya [[Yuganda|Uganda]] esinga obukadde, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Dipuloma mu by'amateeka okuva mu [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo "Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011.</cite></ref> == Emirimu == Yakola nga omuwandiisa w'ebyapa (Registrar of Titles), mu minisitule y’ebyettaka, okuva mu 1986 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1992, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Omusomesa w'amateeka]] mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu [[Kampala]] . Mu 1994, yalondebwa ng’Omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika Ssemateeka wa Uganda mu 1995, ekifo kyeyaweerezamu okutuusa mu 1995. Mu 2001, yalondebwa okugenda mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], okukiikirira Rushenyi County, [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo District]] . Yaddamu okulondebwa mu 2006. <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo "Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011.</cite></ref> Mu 2001, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’abakozi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=14 February 2014}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza, avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya waggulu, nga 16 ogwookubiri 2009 <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Ono wa kibiina ki [[National Resistance Movement]]. Ebintu by'ayagala ennyo mulimu [[Ebyamalimiro|okulima]], okuteeka ssente mu [[:en:Real_estate|by'amayumba]], mu [[:en:Hotel|wooteeri ne mu bifo ebisanyukirwamu]] . Mwesigwa Rukutana akkiririza mu kuwasa abakazi abangi era yawasa n’abakyala 4 n’abaana 15, okusinziira ku mboozi eyakafubo gye yayogera ne Daily Monitor, olupapula lw’amawulire olusinga mu Uganda, mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |last2=Lirri |first2=Evelyn |date=13 February 2010 |title=To Be or Not To Be Polygamous |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/860804/-/wihihu/-/index.html |access-date=14 February 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ntungamo]] * [[Naome Kabasharira]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa okuva ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] 0tjw70d8u6r7xfe9l4kc2ivh0jgy5up 49273 49081 2026-05-05T03:54:58Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49273 wikitext text/x-wiki '''Mwesigwa Rukutana''', Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi . Yaliko omumyuka wa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza]] wa Uganda okuva nga 1 Ogwookusatu 2015 okutuuka mu Gatonnya wa 2020. <ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=Jackson Kafuuzi takes oath as Deputy Attorney General |url=https://www.independent.co.ug/jackson-kafuuzi-takes-oath-as-deputy-attorney-general/ |access-date=2022-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Fred Ruhindi]], eyalondebwa ku [[:en:Attorney_General|bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] . <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yakyusibwa okuva ku bwa ssaabawolereza wa gavumenti n’afuuka Minisita omubeezi ow’abakozi okutuusa mu June 2021 lwe yasuulibwa okuva mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Over 10 former ministers not reappointed |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/105780 |access-date=2022-08-05 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo ky'omumyuka wa ssaabawolereza wa gavumenti nga 1 ogwookusatu 2015 era wakati w'ennakuu z'omwezi nga 27 ogwookutaano 2011 ne 1 ogwookutaano 2015, yaweereza nga [[:en:Labour_relations|Minisita omubeezi ow'abakozi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yadda mu bigere bya [[Emmanuel Otiam Otala|Emmanuel Otala]], eyagobwa mu kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=14 February 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> Ebyo nga tebinnabaawo, yaweereza nga [[:en:Education|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu]], okuva nga 16 ogwookubiri 2009 okutuuka nga 27 ogwookutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) akikiirira essaza ly’e Rushenyi [[Ntungamo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ntungamo]] . Yali aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001 <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> okutuusa lwe yawangulwa Naome Kabasharira mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Voters speak on why they kicked out 24 ministers, VP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/voters-speak-on-why-they-kicked-out-24-ministers-vp-3262462 |access-date=2022-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga 6 ogwoomwenda 2020, nga akamyufu ka NRM kagenda mu maaso, Rukutana yalumirizibwa abamuvuganya okukuba abantu babiri amasasi. Poliisi mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] yamukwata era n’emuggalira n’abakuumi be abasatu oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okuba nga yetaba mukavuvungano kokuba amasasi. <ref>{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Mwesigwa Rukutana arrested |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/minister-mwesigwa-rukutana-arrested/ |access-date=2020-09-08 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okulumiriza kuno kwazuulibwa nga kwa bulimba era kkooti z’amateeka ne zimwejjeereza <ref>{{Cite web |date=2021-04-30 |title=Mwesigwa Rukutana acquitted of attempted murder charges |url=https://www.independent.co.ug/mwesigwa-rukutana-acquitted-of-attempted-murder-charges/ |access-date=2021-12-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2021 |title=Minister Mwesigwa Rukutana acquitted of all murder charges |url=https://observer.ug/news/headlines/69556-minister-mwesigwa-rukutana-acquitted-of-all-murder-charges |access-date=2021-12-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize bwe == Yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] nga 15 ogw'ekumi n'ogumu 1959. Yagenda mu Kigezi High School okusoma siniya eyawansi (O-Level). Oluvanyuma yakyusa n’agenda mu [[Mbarara High School]] gye yamalira emisomo gye egya siniya eya waggulu (A-Level). Alina diguli ya mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite ya [[Yuganda|Uganda]] esinga obukadde, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Dipuloma mu by'amateeka okuva mu [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Brief"/> == Emirimu == Yakola nga omuwandiisa w'ebyapa (Registrar of Titles), mu minisitule y’ebyettaka, okuva mu 1986 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1992, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Omusomesa w'amateeka]] mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu [[Kampala]] . Mu 1994, yalondebwa ng’Omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika Ssemateeka wa Uganda mu 1995, ekifo kyeyaweerezamu okutuusa mu 1995. Mu 2001, yalondebwa okugenda mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], okukiikirira Rushenyi County, [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo District]] . Yaddamu okulondebwa mu 2006. <ref name="Brief"/> Mu 2001, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’abakozi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=14 February 2014}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza, avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya waggulu, nga 16 ogwookubiri 2009 <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Ono wa kibiina ki [[National Resistance Movement]]. Ebintu by'ayagala ennyo mulimu [[Ebyamalimiro|okulima]], okuteeka ssente mu [[:en:Real_estate|by'amayumba]], mu [[:en:Hotel|wooteeri ne mu bifo ebisanyukirwamu]] . Mwesigwa Rukutana akkiririza mu kuwasa abakazi abangi era yawasa n’abakyala 4 n’abaana 15, okusinziira ku mboozi eyakafubo gye yayogera ne Daily Monitor, olupapula lw’amawulire olusinga mu Uganda, mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |last2=Lirri |first2=Evelyn |date=13 February 2010 |title=To Be or Not To Be Polygamous |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/860804/-/wihihu/-/index.html |access-date=14 February 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ntungamo]] * [[Naome Kabasharira]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa okuva ebweru == * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011] mrbwjng5o9wvafd1rm9kt8g01plzlu3 Geoffrey Mutiwa 0 13199 49053 2026-05-04T13:50:28Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1321466359|Geoffrey Mutiwa]]" 49053 wikitext text/x-wiki   '''<big>Geoffrey Mutiwa</big>''' amanyiddwa ennyo nga Mutiwa Geoffrey Eric (yazaalibwa 12Omwezi gwokuna 1982) Munna [[Yuganda|Uganda]],Munamawulile era munnabyabufuzi ete nga mubaka wa Palaamenti mu Ssaza lye Bugwanjuba e Bunyole , mu Disitulikiti y'e Butaleja mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtSelBRdzVZL0ZXSG44aGNJOTdBUFE9PSIsInZhbHVlIjoiSHg1RUg5SHBKZ0ZaT2pqQ3o2azlidz09IiwibWFjIjoiZDMyOTdkZWU3M2Y0MWFhMGM0NDA2ZDI5N2ZmMTFmNTg1ZmMzM2VkNWU0OTcxOTU0M2E2ZmU2OWJmNjZhY2IxMiIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-10 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-07-20 |title=All Butaleja incumbent MPs lose NRM flag in party polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/all-butaleja-incumbent-mps-lose-nrm-flag-in-party-polls-5125112 |access-date=2025-11-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa ku bwa Member of Palaamenti (MP) mu Ssaza lye Bugwanjuba e Bunyole mu Disitulikiti y’e Butaleja ku tikiti y’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Mutiwa yali munnamawulire era omukozi wa leediyo ku leediyo emu mu kitundu, [[Tororo]] FM. Mutiwa mulwanirizi w'okumanyisa abantu ku musujja gw'ensiri mu Uganda . Ye muwanika w’olukiiko lwa Uganda Parliamentary Forum on Malaria. <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-05 |title=MP Waluswaka Defeated by Journalist Mutiwa Geoffrey in Bunyole West |url=https://chimpreports.com/mp-waluswaka-defeated-by-journalist-mutiwa-geoffrey-in-bunyole-west/ |access-date=2025-02-04 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MPs call for awareness to curb malaria {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2294/mps-call-awareness-curb-malaria |access-date=2025-02-04 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MPs advocate for increased malaria funding |url=https://www.newvision.co.ug/category/health/mps-advocate-for-increased-malaria-funding-NV_199780 |access-date=2025-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2023-04-23 |title=CHARITY: Uganda Parliament walks against Malaria |url=https://kawowo.com/2023/04/23/charity-uganda-parliament-walks-against-malaria/ |access-date=2025-02-04 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mutiwa Geofrey Eric - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutiwa-geofrey-eric-7124/ |access-date=2025-11-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mutiwa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire, tekinologiya w’empuliziganya n’okulungamya eggwanga. <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-10 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Ebijuliziddwa == h8uaw0jx8i593jheodyehta0m4owonb Salaamu Musumba 0 13200 49057 2026-05-04T13:55:24Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350915030|Salaamu Musumba]]" 49057 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]] amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi wa w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> 6kla1752lx19y09ii3k0l6uw10zdqsu 49060 49057 2026-05-04T13:57:49Z ESTHER NAKITENDE 9175 Mu mpandiika katono.#WikiGap2026inUganda #BridgingGenderGapUg #FeminismInUganda2026 49060 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> kroqrxccprbk9r3foa4qyt7f0c00rhv 49085 49060 2026-05-04T14:18:26Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350915030|Salaamu Musumba]]" 49085 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" /> b9jec7grsbpx3b6754gbpso4171bvpu 49089 49085 2026-05-04T14:28:57Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Political Career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350915030|Salaamu Musumba]]" 49089 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> ib57qth0sdkg15jkbagp9fcrn6u88gb 49092 49089 2026-05-04T14:38:13Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Personal life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350915030|Salaamu Musumba]]" 49092 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Tebimukwatako eby'omunda == Musumba yafumbirwa [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Isanga Musumba]] eyali minisita era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Buzaaya County mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] .<ref>{{Cite web |date=2025-12-16 |title=Salaam Musumba Husband's 300m Stolen As Hackers Take Down BBS Boss Kaddu Mukasa |url=https://mulengeranews.com/salaam-musumba-husbands-300m-stolen-as-hackers-take-down-bbs-boss-kaddu-mukasa/ |access-date=2026-04-22 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-23 |title=Salaam Musumba defends attendance at Museveni-backed factory opening |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/salaam-musumba-defends-attendance-at-museveni-backed-factory-opening-5274720 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-04-10 |title=Salaamu Musumba's husband asks voters to vote wife's rival |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170410/16958/salaamu-musumbas-husband-asks-voters-to-vote-wifes-rival.html |access-date=2026-04-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> fhy81gjg1vizyvu3hg4counw6gww6h2 49093 49092 2026-05-04T14:38:54Z ESTHER NAKITENDE 9175 49093 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Musumba yafumbirwa [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Isanga Musumba]] eyali minisita era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Buzaaya County mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] .<ref>{{Cite web |date=2025-12-16 |title=Salaam Musumba Husband's 300m Stolen As Hackers Take Down BBS Boss Kaddu Mukasa |url=https://mulengeranews.com/salaam-musumba-husbands-300m-stolen-as-hackers-take-down-bbs-boss-kaddu-mukasa/ |access-date=2026-04-22 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-23 |title=Salaam Musumba defends attendance at Museveni-backed factory opening |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/salaam-musumba-defends-attendance-at-museveni-backed-factory-opening-5274720 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-04-10 |title=Salaamu Musumba's husband asks voters to vote wife's rival |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170410/16958/salaamu-musumbas-husband-asks-voters-to-vote-wifes-rival.html |access-date=2026-04-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> k0dv3q6rh8d9gr2nve1sk8oyx9eybum 49097 49093 2026-05-04T14:41:02Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350915030|Salaamu Musumba]]" 49097 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Musumba yafumbirwa [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Isanga Musumba]] eyali minisita era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Buzaaya County mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] .<ref>{{Cite web |date=2025-12-16 |title=Salaam Musumba Husband's 300m Stolen As Hackers Take Down BBS Boss Kaddu Mukasa |url=https://mulengeranews.com/salaam-musumba-husbands-300m-stolen-as-hackers-take-down-bbs-boss-kaddu-mukasa/ |access-date=2026-04-22 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-23 |title=Salaam Musumba defends attendance at Museveni-backed factory opening |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/salaam-musumba-defends-attendance-at-museveni-backed-factory-opening-5274720 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-04-10 |title=Salaamu Musumba's husband asks voters to vote wife's rival |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170410/16958/salaamu-musumbas-husband-asks-voters-to-vote-wifes-rival.html |access-date=2026-04-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Laba ne == * [[Isaac Musumba|Isaac Isanga Musumba]] * [[Kizza Besigye]] * [[Norbert Mao]] * [[Winnie Kiiza]] * [[Nathan Nandala Mafabi]] * [[Politics of Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]] * [[Forum for Democratic Change]] ml1lzbdcmihxt7o72p6zk8wd2v9rf4u 49098 49097 2026-05-04T14:41:40Z ESTHER NAKITENDE 9175 49098 wikitext text/x-wiki '''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" /> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Musumba yafumbirwa [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Isanga Musumba]] eyali minisita era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Buzaaya County mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] .<ref>{{Cite web |date=2025-12-16 |title=Salaam Musumba Husband's 300m Stolen As Hackers Take Down BBS Boss Kaddu Mukasa |url=https://mulengeranews.com/salaam-musumba-husbands-300m-stolen-as-hackers-take-down-bbs-boss-kaddu-mukasa/ |access-date=2026-04-22 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-23 |title=Salaam Musumba defends attendance at Museveni-backed factory opening |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/salaam-musumba-defends-attendance-at-museveni-backed-factory-opening-5274720 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-04-10 |title=Salaamu Musumba's husband asks voters to vote wife's rival |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170410/16958/salaamu-musumbas-husband-asks-voters-to-vote-wifes-rival.html |access-date=2026-04-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Laba ne == * [[Isaac Musumba|Isaac Isanga Musumba]] * [[Kizza Besigye]] * [[Norbert Mao]] * [[Winnie Kiiza]] * Nathan Nandala Mafabi * Ebyobufuzi bya Uganda * Forum for Democratic Change erkyvlipaj1tododrgeiaidz52n7nd2 Sylvia Vicky Awas 0 13201 49063 2026-05-04T13:59:29Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1259776840|Sylvia Vicky Awas]]" 49063 wikitext text/x-wiki '''Sylvia Vicky Awas''' i munna Uganda era munnabyabufuz akiikirira Disitulikiti y’e Nabilatuk ng’omubaka w’abakyala mu [[Parliament of Uganda|palaamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Sylvia Vicky Awas Archives |url=https://nexusmedia.ug/tag/sylvia-vicky-awas/ |access-date=2024-08-05 |website=Nexus Media |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Ibanda Mugabi|first=Sam|date=29 April 2024|title=Floods wash away 300 goats in Nabilatuk|url=https://nilepost.co.ug/news/197690|access-date=4 August 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Security engages Karamoja youth in finding lasting peace |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_175494 |access-date=2024-08-05 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-11-23 |title=Thecapitaltimes |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2023/11/23/gen-busizoori-engages-youthsleaders-to-fight-insecurity-in-karamoja/ |access-date=2024-08-05 |website=Thecapitaltimes |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kamahoro |first=Daphine |date=2024-04-06 |title=Nabilatuk District Receives over Ugx 1.8Bn to Upgrade Five Health Facilities |url=https://nexusmedia.ug/nabilatuk-district-receives-over-ugx-1-8bn-to-upgrade-five-health-facilities/ |access-date=2024-08-05 |website=Nexus Media |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Nga tannaba kwegatta ku kibiina kya NRM, yali mmemba wa [[Uganda People's Congress]] (UPC). <ref>{{Cite news|last=Eninu|first=Edward|date=22 November 2018|title=Former UPC Member Wins Nabilatuk NRM Primaries|url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-upc-member-wins-nabilatuk-nrm-primaries#google_vignette|access-date=4 August 2024|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] == Ebijuliziddwa == tdbw2ydhrwrqlz59zphakx8tw5jns3y Kato Kintu 0 13202 49065 2026-05-04T14:02:23Z Bonny256 11075 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341920554|Kato Kintu]]" 49065 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>{{Cite book |year=1972 |title=History of Buganda: From the Foundation of the Kingdom To 1900 |url=https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ |publisher=CRC Press |isbn=9780841901148 |pages=35, 94, 95}}</ref> ( ''fl.'' Late 13th century), <ref>{{Cite book |year=2012 |title=Shaping the Society Christianity and Culiture: Special Reference to the African Culture of Buganda |url=https://books.google.com/books?isbn=1468579959 |publisher=Author House |page=94}}</ref> amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna", <ref>{{Cite web |title=The Founding of Buganda |url=http://www.buganda.com/kintu.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm |archive-date=11 November 2020 |access-date=4 October 2014 |publisher=Buganda.com}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1971 |title=The Kings of Buganda |url=https://books.google.com/books?id=hnkWAAAAIAAJ |publisher=East African Publishing House |isbn=9780800216337 |page=42}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1972 |title=The historical tradition of Busoga, Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe |publisher=Clarendon Press |pages=[https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/86 86], 87,88 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1978 |title=Chronology, Migration, and Drought in Interlacustrine Africa |url=https://books.google.com/books?id=IkNyAAAAMAAJ |publisher=Africana Pub. Co. |isbn=9780841903777 |page=150}}</ref> <ref>{{Cite book |year=2003 |title=Afrique des Grands lacs |url=https://books.google.com/books?id=IlpyAAAAMAAJ |publisher=Zone Books |isbn=9781890951344 |page=113}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1991 |title=Myth, Ritual, and Kingship in Buganda |url=https://books.google.com/books?id=4pZyAAAAMAAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-506436-0 |page=95}}</ref> era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. <ref>{{Cite book |last=Kizza |first=Immaculate N. |year=2010 |title=The Oral Tradition of the Baganda of Uganda: A Study and Anthology of Legends, Myths, Epigrams and Folktales |url=https://books.google.com/books?id=qVfhzWinn28C |publisher=McFarland |isbn=9780786456055 |pages=22–23}}</ref> == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. <ref>{{Cite book |last=Nsimbi |first=Michael B. |date=1980 |title=Amannya Amaganda n'Ennono Zaago |page=219}}</ref> * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Emmeeza y’okuddirira == {{s-start}} {{succession box|title=[[King of Buganda]]|before=Rukidi 1 of Bunyoro/Bemba|after=[[Chwa I of Buganda|Chwa I]]|years=early fourteenth century}} {{s-end}} == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 0k40fov2563jrenl01dgwdwth5l5wya 49066 49065 2026-05-04T14:03:55Z Bonny256 11075 49066 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>{{Cite book |year=1972 |title=History of Buganda: From the Foundation of the Kingdom To 1900 |url=https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ |publisher=CRC Press |isbn=9780841901148 |pages=35, 94, 95}}</ref> ( ''fl.'' Late 13th century), <ref>{{Cite book |year=2012 |title=Shaping the Society Christianity and Culiture: Special Reference to the African Culture of Buganda |url=https://books.google.com/books?isbn=1468579959 |publisher=Author House |page=94}}</ref> amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna", <ref>{{Cite web |title=The Founding of Buganda |url=http://www.buganda.com/kintu.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm |archive-date=11 November 2020 |access-date=4 October 2014 |publisher=Buganda.com}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1971 |title=The Kings of Buganda |url=https://books.google.com/books?id=hnkWAAAAIAAJ |publisher=East African Publishing House |isbn=9780800216337 |page=42}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1972 |title=The historical tradition of Busoga, Mukama and Kintu |url=https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe |publisher=Clarendon Press |pages=[https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/86 86], 87,88 |url-access=registration}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1978 |title=Chronology, Migration, and Drought in Interlacustrine Africa |url=https://books.google.com/books?id=IkNyAAAAMAAJ |publisher=Africana Pub. Co. |isbn=9780841903777 |page=150}}</ref> <ref>{{Cite book |year=2003 |title=Afrique des Grands lacs |url=https://books.google.com/books?id=IlpyAAAAMAAJ |publisher=Zone Books |isbn=9781890951344 |page=113}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1991 |title=Myth, Ritual, and Kingship in Buganda |url=https://books.google.com/books?id=4pZyAAAAMAAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-506436-0 |page=95}}</ref> era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. <ref>{{Cite book |last=Kizza |first=Immaculate N. |year=2010 |title=The Oral Tradition of the Baganda of Uganda: A Study and Anthology of Legends, Myths, Epigrams and Folktales |url=https://books.google.com/books?id=qVfhzWinn28C |publisher=McFarland |isbn=9780786456055 |pages=22–23}}</ref> == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. <ref>{{Cite book |last=Nsimbi |first=Michael B. |date=1980 |title=Amannya Amaganda n'Ennono Zaago |page=219}}</ref> * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 86icot59lqv0uqy2s60k3qxxk2rvigq 49077 49066 2026-05-04T14:15:14Z Bonny256 11075 49077 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku'''<ref>https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ</ref> ( ''fl.'' Late 13th century), amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna", era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. <references /> <references /> == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == n8aut0dw979dm8in5t9js5shrtbzw6m 49080 49077 2026-05-04T14:16:34Z Bonny256 11075 49080 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ</ref>( ''fl.'' Late 13th century), amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna", era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == le97asao7x8dg8qx2zerljpxfxi3w0z 49105 49080 2026-05-04T14:49:43Z Bonny256 11075 49105 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ</ref>( ''fl.'' Late 13th century),<ref>https://www.google.co.ug/books/edition/Shaping_The_Society_Christianity_And_Cul/nSeWmAEACAAJ?hl=en</ref> amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna",<ref>https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm</ref> <ref>https://books.google.co.ug/books?id=hnkWAAAAIAAJ&redir_esc=y</ref>era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == cnt9aepifigp3dcgqm8pi5dnxq49upa 49116 49105 2026-05-04T15:10:08Z Bonny256 11075 49116 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ</ref>( ''fl.'' Late 13th century),<ref>https://www.google.co.ug/books/edition/Shaping_The_Society_Christianity_And_Cul/nSeWmAEACAAJ?hl=en</ref> amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna",<ref>https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm</ref> <ref>https://books.google.co.ug/books?id=hnkWAAAAIAAJ&redir_esc=y</ref><ref>https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up</ref>era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == q71pnjq6yplsbbrfb8pve4xdc8xsdjm 49120 49116 2026-05-04T15:15:22Z Bonny256 11075 49120 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ</ref>( ''fl.'' Late 13th century),<ref>https://www.google.co.ug/books/edition/Shaping_The_Society_Christianity_And_Cul/nSeWmAEACAAJ?hl=en</ref> amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna",<ref>https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm</ref> <ref>https://books.google.co.ug/books?id=hnkWAAAAIAAJ&redir_esc=y</ref><ref>https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up</ref><ref>https://books.google.co.ug/books?id=IkNyAAAAMAAJ&redir_esc=y</ref>era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 8vmmnun45kjid38an7c3eabyyohvsn3 49134 49120 2026-05-04T15:27:23Z Bonny256 11075 49134 wikitext text/x-wiki '''Kato Kintu Kakulukuku''' <ref>https://books.google.com/books?id=YLIqAAAAYAAJ</ref>( ''fl.'' Late 13th century),<ref>https://www.google.co.ug/books/edition/Shaping_The_Society_Christianity_And_Cul/nSeWmAEACAAJ?hl=en</ref> amanyiddwa e Bunyoro nga '''Kato Kimera''', ye [[Kabaka wa Buganda|kabaka]] (kabaka) eyasooka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . [[Kintu]], lyeerinnya ly'omuntu eyasooka ku nsi mu nfumo za Buganda. Kato Kintu yeetuuma erinnya "Kintu" okwegatta ne "taata w'abantu bonna",<ref>https://web.archive.org/web/20201111190315/http://www.buganda.com/kintu.htm</ref> <ref>https://books.google.co.ug/books?id=hnkWAAAAIAAJ&redir_esc=y</ref><ref>https://archive.org/details/historicaltradit0000cohe/page/n5/mode/2up</ref><ref>https://books.google.co.ug/books?id=IkNyAAAAMAAJ&redir_esc=y</ref><ref>https://books.google.co.ug/books?id=IlpyAAAAMAAJ&redir_esc=y</ref>era ayinza okuba nga yakyusa erinnya lya mukazi eyali amanyidwanga Nantuttululu namutuma Nambi, kubanga eryo lye lyali erinnya lya mukyala wa Kintu. == Ebyafayo n’obufuzi bwe == Kintu yazaalibwa ku kyalo Bukasa, mu bizinga by’e Ssese, ku [[Nnalubaale|nnyanja Nalubaale]] . Yatandikawo ekibuga kye ekikulu Nnono mu ssaza lye Busujju. Yazaala abaana basatu: Gguluddene, Ccwa (era eriwandiikibwa nga Chwa) ne Wakayima. * Omulangira Mulanga == Okufa kwe == Kabaka Kato Kintu yafira ku myaka amakumi asatu era naziikibwa e Nnono mu ssaza ly’e Busujju. == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[Winyi ow'e Kibulala]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == cw2dffxaeaxdlaye09w8ywd9swx6ud9 Enviiri Balogun 0 13203 49067 2026-05-04T14:04:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49067 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. c3uh7qz0p2kqxnfln9qtwdkg5vxjg35 49071 49067 2026-05-04T14:06:57Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49071 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]] . Yayitibwa mu bbaala y'Olungereza, ng'alina emyaka 21, nga 5 February 1963 ne mu bbaala y'e Nigeria nga 13 July 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu kibiina kya bannamateeka mu Nigeria, era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983. <ref name="Oyeweso" /> 8vn9rg5ti66h4tr5pzij95ztoiyhn5l 49073 49071 2026-05-04T14:09:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49073 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu kibiina kya bannamateeka mu Nigeria, era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983. <ref name="Oyeweso" /> a9n4lei2tibzhkhb3ze6tofoteak8m4 49074 49073 2026-05-04T14:11:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49074 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> 4cimhhwqca5j0h0ouxb8dkg1fqttkpy 49076 49074 2026-05-04T14:14:19Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49076 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. c0lnqqwnfh41x5sp2hv8whrc4fd7em8 49078 49076 2026-05-04T14:15:59Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49078 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013. Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA). czndl34u9l3m84crpnbammayqtjplwp 49079 49078 2026-05-04T14:16:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49079 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013. Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA). == Byakoze == * ''Okuweereza mu Mazima n’Obwenkanya'', 2011 r7yuoiq30j3dg91ur8r8mtbhnmld93v John William Kibukamusoke 0 13204 49068 2026-05-04T14:06:18Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341647348|John William Kibukamusoke]]" 49068 wikitext text/x-wiki   '''John William Kibukamusoke''' yali Munnayunga nga musawo, omusomesa, era omusawo eri eyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] (mukiseera weyatandikira okufuga), era nga ye Munnayuganda eyasooka okulondebwa ku bwa Kaminsona wa Uganda mu Australia. Yalondebwa okuba omusawo wa [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] mu kulamaga kwa Paapa e Uganda mu 1970. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Kibukamusoke yazaalibwa mu Uganda nga 11 Ogwomusanvu 1932. Yafuna diguli ye ey'obusawo, [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MB ChB]], okuva mu pulogulaamu ya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] 's external medical degree e London mu 1954. Oluvannyuma ebbaluwa eno yakyusibwa n'efuulibwa [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MBBS]] ( [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere]] ) mu 1964. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Kibukamusoke yakuguka mu by’obusawo bw’omunda n’obusawo bw’omu bitundu eby’obutiti, n’amaliriza emisomo gye mu Bungereza. Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yalondebwa ng’omusawo omukugu mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaaliro e Mulago]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Yakwata omulimu gwo bwa Pulofeesa w'obusawo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . OKugatta ku mulimu gwe ogw’okusomesa n’okujjanjaba, Kibukamusoke yakola okunoonyereza mu by’ekibumba naddala ku mulamwa gw’obulwadde bw’ekibumba mu musujja gwa quartan. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> <ref>{{Cite journal |last=Somers |first=K. |date=1 March 2010 |title=John William Kibukamusoke |journal=BMJ |volume=340 |issue=March 1 |doi=10.1136/bmj.c1175 |article-number=c1175}}</ref> Yadduka mu Uganda, mu 1973, olw'obwannakyemalira bwa Amin okubeera mu "bulamu obusirifu" wamu n'abomumaka ge. Yakkiriza okukikirira Uganda mu Australia mu 1980. Yakola kinene nnyo mu kutandikawo akakiiko ka Uganda akakulu mu Australia n’okuzza enkolagana wakati w’amawanga gano abiri. <ref>{{Cite web |last=Editorial staff |first=The Canberra Times |date=2 May 1982 |title=Farewell to Ugandan couple |url=https://trove.nla.gov.au/newspaper/article/126892879?searchTerm=John%20Kibukamusoke |access-date=19 January 2025 |website=TROVE}}</ref> Bwe yamaliriza ekisanja kye eky’obubaka, yasigala mu Australia – wadde nga yagenda mu maaso n’omulimu gwe ogw'ebyensoma mu nsi yonna okutuusa lwe yafa. == Obuvunanyizibwa n’ebituukiddwaako == Emirimu gya Kibukamusoke gyalimu obuvunanyizibwa obuwerako. Okuva mu 1967 okutuuka mu 1973, yaweereza nga Pulofeesa mukujanjaba mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]], gye yagenda mu maaso n’obwapulofeesa okuva mu 1973 okutuuka mu 1978. Mu 1980, yalondebwa nga Munnayuganda eyasooka ku bwa [[:en:High_commissioner_(Commonwealth)|Kamisona]] wa Uganda mu Australia, ekifo kye yaberamu okutuusa mu 1982. Oluvannyuma lw’omulimu guno, yakola ng’omusawo omuwi w’amagezi era omukugu mu by’ensigo mu Australia okuva mu 1982 okutuuka mu 1997. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Yaliko omusawo wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nategeeza ku mbeera y'obulamu bwa Amin eri [[:en:London_Observer|London Observer]] . Era yaweereza ng’omusawo eri [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] – mu kukyala kwe e Uganda mu 1970. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Yalondebwa okuba Pulezidenti w’ettendekero ly’abasawo ery'obuvanjuba bwa Afrika emirundi ebiri (1963 & 1965). Omutandisi mu kunoonyereza ku kookolo, Kibukamusoke ye Pulezidenti okuva mu Afrika eyasooka mu kibiina kino. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Era yalondebwa nga Ssentebe w’olukiiko olunoonyereza ku by’obujjanjabi n’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika (1963–1973). <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Engule == * [[:en:Uganda_Independence_Medal|Omudaali gw'ameefuga ga Uganda]] olw'obuweereza bwe eri Paapa. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu kiseera mwe yawummulira, yawandiika ekitabo ky'omukwano ekyatuumibwa " ''Venus and Leartra'' ". <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Okufa == Yafiira mu [[:en:Sydney|kibuga Sydney]] olw’omutima okulemererwa nga 13 Ogwomunaana 2009. Ebisigalira bye byakomezebwawo e Uganda okuziikibwa. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} j41er5bl1ahktf4794e70dwihdsb953 49069 49068 2026-05-04T14:06:38Z Quinlan83 6593 Fix 49069 wikitext text/x-wiki '''John William Kibukamusoke''' yali Munnayunga nga musawo, omusomesa, era omusawo eri eyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] (mukiseera weyatandikira okufuga), era nga ye Munnayuganda eyasooka okulondebwa ku bwa Kaminsona wa Uganda mu Australia. Yalondebwa okuba omusawo wa [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] mu kulamaga kwa Paapa e Uganda mu 1970. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Kibukamusoke yazaalibwa mu Uganda nga 11 Ogwomusanvu 1932. Yafuna diguli ye ey'obusawo, [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MB ChB]], okuva mu pulogulaamu ya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] 's external medical degree e London mu 1954. Oluvannyuma ebbaluwa eno yakyusibwa n'efuulibwa [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MBBS]] ( [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere]] ) mu 1964. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Kibukamusoke yakuguka mu by’obusawo bw’omunda n’obusawo bw’omu bitundu eby’obutiti, n’amaliriza emisomo gye mu Bungereza. Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yalondebwa ng’omusawo omukugu mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaaliro e Mulago]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Yakwata omulimu gwo bwa Pulofeesa w'obusawo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . OKugatta ku mulimu gwe ogw’okusomesa n’okujjanjaba, Kibukamusoke yakola okunoonyereza mu by’ekibumba naddala ku mulamwa gw’obulwadde bw’ekibumba mu musujja gwa quartan. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> <ref>{{Cite journal |last=Somers |first=K. |date=1 March 2010 |title=John William Kibukamusoke |journal=BMJ |volume=340 |issue=March 1 |doi=10.1136/bmj.c1175 |article-number=c1175}}</ref> Yadduka mu Uganda, mu 1973, olw'obwannakyemalira bwa Amin okubeera mu "bulamu obusirifu" wamu n'abomumaka ge. Yakkiriza okukikirira Uganda mu Australia mu 1980. Yakola kinene nnyo mu kutandikawo akakiiko ka Uganda akakulu mu Australia n’okuzza enkolagana wakati w’amawanga gano abiri. <ref>{{Cite web |last=Editorial staff |first=The Canberra Times |date=2 May 1982 |title=Farewell to Ugandan couple |url=https://trove.nla.gov.au/newspaper/article/126892879?searchTerm=John%20Kibukamusoke |access-date=19 January 2025 |website=TROVE}}</ref> Bwe yamaliriza ekisanja kye eky’obubaka, yasigala mu Australia – wadde nga yagenda mu maaso n’omulimu gwe ogw'ebyensoma mu nsi yonna okutuusa lwe yafa. == Obuvunanyizibwa n’ebituukiddwaako == Emirimu gya Kibukamusoke gyalimu obuvunanyizibwa obuwerako. Okuva mu 1967 okutuuka mu 1973, yaweereza nga Pulofeesa mukujanjaba mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]], gye yagenda mu maaso n’obwapulofeesa okuva mu 1973 okutuuka mu 1978. Mu 1980, yalondebwa nga Munnayuganda eyasooka ku bwa [[:en:High_commissioner_(Commonwealth)|Kamisona]] wa Uganda mu Australia, ekifo kye yaberamu okutuusa mu 1982. Oluvannyuma lw’omulimu guno, yakola ng’omusawo omuwi w’amagezi era omukugu mu by’ensigo mu Australia okuva mu 1982 okutuuka mu 1997. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Yaliko omusawo wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nategeeza ku mbeera y'obulamu bwa Amin eri [[:en:London_Observer|London Observer]] . Era yaweereza ng’omusawo eri [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] – mu kukyala kwe e Uganda mu 1970. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Yalondebwa okuba Pulezidenti w’ettendekero ly’abasawo ery'obuvanjuba bwa Afrika emirundi ebiri (1963 & 1965). Omutandisi mu kunoonyereza ku kookolo, Kibukamusoke ye Pulezidenti okuva mu Afrika eyasooka mu kibiina kino. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> Era yalondebwa nga Ssentebe w’olukiiko olunoonyereza ku by’obujjanjabi n’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika (1963–1973). <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Engule == * [[:en:Uganda_Independence_Medal|Omudaali gw'ameefuga ga Uganda]] olw'obuweereza bwe eri Paapa. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu kiseera mwe yawummulira, yawandiika ekitabo ky'omukwano ekyatuumibwa " ''Venus and Leartra'' ". <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). [https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin "Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin"]. ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Okufa == Yafiira mu [[:en:Sydney|kibuga Sydney]] olw’omutima okulemererwa nga 13 Ogwomunaana 2009. Ebisigalira bye byakomezebwawo e Uganda okuziikibwa. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https:/www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 7glng1mwwyoanmhzvp3rpx8iarbjfme 49268 49069 2026-05-05T01:40:01Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49268 wikitext text/x-wiki '''John William Kibukamusoke''' yali Munnayunga nga musawo, omusomesa, era omusawo eri eyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] (mukiseera weyatandikira okufuga), era nga ye Munnayuganda eyasooka okulondebwa ku bwa Kaminsona wa Uganda mu Australia. Yalondebwa okuba omusawo wa [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] mu kulamaga kwa Paapa e Uganda mu 1970. <ref name="one">{{Cite web |last=Tait |date=9 September 2013 |title=Dr John Kibukamusoke, FRCP Edin |url=https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-url=https://web.archive.org/web/20200921003451/https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin |archive-date=21 September 2020 |website=www.rcpe.ac.uk |publisher=Royal College of Physicians of Edinburgh |language=en |access-date=4 May 2026 |url-status=bot: unknown }}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTait2013">Tait (9 September 2013). . ''www.rcpe.ac.uk''. Royal College of Physicians of Edinburgh. Archived from [https://www.rcpe.ac.uk/obituary/dr-john-kibukamusoke-frcp-edin the original] on 21 September 2020.</cite></ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Kibukamusoke yazaalibwa mu Uganda nga 11 Ogwomusanvu 1932. Yafuna diguli ye ey'obusawo, [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MB ChB]], okuva mu pulogulaamu ya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] 's external medical degree e London mu 1954. Oluvannyuma ebbaluwa eno yakyusibwa n'efuulibwa [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|MBBS]] ( [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere]] ) mu 1964. <ref name="one"/> Kibukamusoke yakuguka mu by’obusawo bw’omunda n’obusawo bw’omu bitundu eby’obutiti, n’amaliriza emisomo gye mu Bungereza. Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yalondebwa ng’omusawo omukugu mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaaliro e Mulago]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Yakwata omulimu gwo bwa Pulofeesa w'obusawo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . OKugatta ku mulimu gwe ogw’okusomesa n’okujjanjaba, Kibukamusoke yakola okunoonyereza mu by’ekibumba naddala ku mulamwa gw’obulwadde bw’ekibumba mu musujja gwa quartan. <ref name="one"/> <ref>{{Cite journal |last=Somers |first=K. |date=1 March 2010 |title=John William Kibukamusoke |journal=BMJ |volume=340 |issue=March 1 |doi=10.1136/bmj.c1175 |article-number=c1175}}</ref> Yadduka mu Uganda, mu 1973, olw'obwannakyemalira bwa Amin okubeera mu "bulamu obusirifu" wamu n'abomumaka ge. Yakkiriza okukikirira Uganda mu Australia mu 1980. Yakola kinene nnyo mu kutandikawo akakiiko ka Uganda akakulu mu Australia n’okuzza enkolagana wakati w’amawanga gano abiri. <ref>{{Cite web |last=Editorial staff |first=The Canberra Times |date=2 May 1982 |title=Farewell to Ugandan couple |url=https://trove.nla.gov.au/newspaper/article/126892879?searchTerm=John%20Kibukamusoke |access-date=19 January 2025 |website=TROVE}}</ref> Bwe yamaliriza ekisanja kye eky’obubaka, yasigala mu Australia – wadde nga yagenda mu maaso n’omulimu gwe ogw'ebyensoma mu nsi yonna okutuusa lwe yafa. == Obuvunanyizibwa n’ebituukiddwaako == Emirimu gya Kibukamusoke gyalimu obuvunanyizibwa obuwerako. Okuva mu 1967 okutuuka mu 1973, yaweereza nga Pulofeesa mukujanjaba mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]], gye yagenda mu maaso n’obwapulofeesa okuva mu 1973 okutuuka mu 1978. Mu 1980, yalondebwa nga Munnayuganda eyasooka ku bwa [[:en:High_commissioner_(Commonwealth)|Kamisona]] wa Uganda mu Australia, ekifo kye yaberamu okutuusa mu 1982. Oluvannyuma lw’omulimu guno, yakola ng’omusawo omuwi w’amagezi era omukugu mu by’ensigo mu Australia okuva mu 1982 okutuuka mu 1997. <ref name="one"/> Yaliko omusawo wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nategeeza ku mbeera y'obulamu bwa Amin eri [[:en:London_Observer|London Observer]] . Era yaweereza ng’omusawo eri [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] – mu kukyala kwe e Uganda mu 1970. <ref name="one"/> Yalondebwa okuba Pulezidenti w’ettendekero ly’abasawo ery'obuvanjuba bwa Afrika emirundi ebiri (1963 & 1965). Omutandisi mu kunoonyereza ku kookolo, Kibukamusoke ye Pulezidenti okuva mu Afrika eyasooka mu kibiina kino. <ref name="one"/> Era yalondebwa nga Ssentebe w’olukiiko olunoonyereza ku by’obujjanjabi n’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika (1963–1973). <ref name="one"/> == Engule == * [[:en:Uganda_Independence_Medal|Omudaali gw'ameefuga ga Uganda]] olw'obuweereza bwe eri Paapa. <ref name="one"/> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu kiseera mwe yawummulira, yawandiika ekitabo ky'omukwano ekyatuumibwa " ''Venus and Leartra'' ". <ref name="one"/> == Okufa == Yafiira mu [[:en:Sydney|kibuga Sydney]] olw’omutima okulemererwa nga 13 Ogwomunaana 2009. Ebisigalira bye byakomezebwawo e Uganda okuziikibwa. <ref name="one"/> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} mwnln0hgmp55d0ukrdq3zpdnpsvnzw0 Josephine Ibaseret 0 13205 49070 2026-05-04T14:06:47Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346111147|Josephine Ibaseret]]" 49070 wikitext text/x-wiki '''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalindebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab[[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> ran06v5ndwq02ptguin6hjdtm756suk 49072 49070 2026-05-04T14:07:55Z ESTHER NAKITENDE 9175 Mu mpandiika katono.#WikiGap2026inUganda #BridgingGenderGapUg #FeminismInUganda2026 49072 wikitext text/x-wiki '''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalondebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> 851zeuv545phnu90equ1ic8qzx365nx 49111 49072 2026-05-04T15:02:23Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Political career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346111147|Josephine Ibaseret]]" 49111 wikitext text/x-wiki '''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalondebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Ibaseret yaliko omumyuka wa Resident District Commissioner (RDC) wa [[:en:Namisindwa_District|Namisindwa]] naye n’alekulira mugwokutaano gwa 2025 nga yeetegekera okuvuganya ku bwa Member of Parliament.<ref>{{Cite web |title=Ibaseret Josephine Archives |url=https://dailyexpress.co.ug/topics/ibaseret-josephine/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasooka kuvuganya mu kamyufu ka National Resistance Movement nawangula abasajja mukaaga n'akwatira NRM bendera.<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yeegatta ku lwokaano lw’okuvuganya ku ssaza ly’e Agule okutwaliza awamu era nawangula mu kulonda kwa bonna mu gwoluberyeberye mu 2026.<ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> 9mobzqem6l6f4pyq2myvfb97rxygg5k 49112 49111 2026-05-04T15:07:38Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Personal life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346111147|Josephine Ibaseret]]" 49112 wikitext text/x-wiki '''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalondebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Ibaseret yaliko omumyuka wa Resident District Commissioner (RDC) wa [[:en:Namisindwa_District|Namisindwa]] naye n’alekulira mugwokutaano gwa 2025 nga yeetegekera okuvuganya ku bwa Member of Parliament.<ref>{{Cite web |title=Ibaseret Josephine Archives |url=https://dailyexpress.co.ug/topics/ibaseret-josephine/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasooka kuvuganya mu kamyufu ka National Resistance Movement nawangula abasajja mukaaga n'akwatira NRM bendera.<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yeegatta ku lwokaano lw’okuvuganya ku ssaza ly’e Agule okutwaliza awamu era nawangula mu kulonda kwa bonna mu gwoluberyeberye mu 2026.<ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Ibaseret yakulira mu Agule era eyo gye yafumbirwa. Nga tanaba kulondebwa kuba mubaka mu Palamenti yateranga okuyamba abantu b’omu kitundu ng'agaba obugali bw'abalema ng’ayita mu kitongole kya OJ Care Foundation, okuyamba bannamwandu n’ebikozesebwa mu kulima n’ennyambala ng’ayita mu kaweefube [[:en:Compassion|w’okusaasira]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> 7ayov7pdv1yx39v70o6u1aeld3xq72w 49114 49112 2026-05-04T15:09:30Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346111147|Josephine Ibaseret]]" 49114 wikitext text/x-wiki '''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalondebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Ibaseret yaliko omumyuka wa Resident District Commissioner (RDC) wa [[:en:Namisindwa_District|Namisindwa]] naye n’alekulira mugwokutaano gwa 2025 nga yeetegekera okuvuganya ku bwa Member of Parliament.<ref>{{Cite web |title=Ibaseret Josephine Archives |url=https://dailyexpress.co.ug/topics/ibaseret-josephine/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasooka kuvuganya mu kamyufu ka National Resistance Movement nawangula abasajja mukaaga n'akwatira NRM bendera.<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yeegatta ku lwokaano lw’okuvuganya ku ssaza ly’e Agule okutwaliza awamu era nawangula mu kulonda kwa bonna mu gwoluberyeberye mu 2026.<ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Ibaseret yakulira mu Agule era eyo gye yafumbirwa. Nga tanaba kulondebwa kuba mubaka mu Palamenti yateranga okuyamba abantu b’omu kitundu ng'agaba obugali bw'abalema ng’ayita mu kitongole kya OJ Care Foundation, okuyamba bannamwandu n’ebikozesebwa mu kulima n’ennyambala ng’ayita mu kaweefube [[:en:Compassion|w’okusaasira]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Member of parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[List of members of the twelfth Parliament of Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]] * [[National Resistance Movement]] slckvehbj7piavzoxbnbsx1y17xhacs 49115 49114 2026-05-04T15:10:07Z ESTHER NAKITENDE 9175 49115 wikitext text/x-wiki '''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalondebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Ibaseret yaliko omumyuka wa Resident District Commissioner (RDC) wa [[:en:Namisindwa_District|Namisindwa]] naye n’alekulira mugwokutaano gwa 2025 nga yeetegekera okuvuganya ku bwa Member of Parliament.<ref>{{Cite web |title=Ibaseret Josephine Archives |url=https://dailyexpress.co.ug/topics/ibaseret-josephine/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yasooka kuvuganya mu kamyufu ka National Resistance Movement nawangula abasajja mukaaga n'akwatira NRM bendera.<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yeegatta ku lwokaano lw’okuvuganya ku ssaza ly’e Agule okutwaliza awamu era nawangula mu kulonda kwa bonna mu gwoluberyeberye mu 2026.<ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Ibaseret yakulira mu Agule era eyo gye yafumbirwa. Nga tanaba kulondebwa kuba mubaka mu Palamenti yateranga okuyamba abantu b’omu kitundu ng'agaba obugali bw'abalema ng’ayita mu kitongole kya OJ Care Foundation, okuyamba bannamwandu n’ebikozesebwa mu kulima n’ennyambala ng’ayita mu kaweefube [[:en:Compassion|w’okusaasira]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * Omubaka wa Palamenti * Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri * [[National Resistance Movement]] qg4evguvb6eck4xw29qkawortvwt2n8 Nkunyingi Muwada 0 13206 49075 2026-05-04T14:13:52Z Ssebuufu 9882 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1346346263|Muwada Nkunyingi]]" 49075 wikitext text/x-wiki   '''Haroon Muwada Nkunyingi''' (yazaalibwa 27 Omwezi ogwomusanvu 1982) era amanyiddwa nga '''Muwada Nkunyingi''', munnayuganda [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era munnamateeka wa Uganda, ye [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|mubaka wa Paalamenti]] ow'essaza lya Kyadondo ey'obuvanjuba mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda . <ref>{{cite news|last1=New Vision|first1=Reporter|title=Know your Member of Parliament: Muwada Nkuyingi|url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-member-of-parliament-nkunyingi-muwa-NV_107775|access-date=10 August 2025|agency=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=What you need to know about Kyadondo East MP candidates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-you-need-to-know-about-kyadondo-east-mp-candidates-1708134 |access-date=2025-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Muwada yazaalibwa nga 27 Omwezi ogwomusanvu 1982. Okusoma kwe yakutandikira ku ssomero lya pulayimale erya Kisaasi Primary School , era oluvannyuma naasomera ku ssomero lya siniya erya Kololo High School ku misomo gye [[:en:O‑Level|egy'omutendera gwa siniya eyokuna]] . <ref>{{cite news|last1=New Vision|first1=Reporter|title=He served as a speaker for the East African Muslim Center|url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-member-of-parliament-nkunyingi-muwa-NV_107775?|access-date=3 June 2021}}</ref> Ku [[:en:A-level|mutendera gwa siniya ey'omukaaga]], yeeongerayo ku sso,ero lya siniya erya Gombe Secondary School. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Bachelor's_Degree_in_Law|ddiguli esoola mu mateeka]] era [[:en:Master_of_Laws|nazzaako ddiguli eyokubiri mu mateeka]]. <ref>{{cite news|last1=Flash Uganda|first1=Media|title=Who is Haroon Muwada Nkunyingi? Flash Uganda Media looks at his biography, age, wife, family, tribe, relationship with Robert Kyagulanyi, William Sitenda Sebalu, Apollo Kantiti, and Male Sowedi Kayongo, National Unity Platform (NUP), People Power Movement, early life and education of the current Kyadondo East constituency Member of Parliament (MP) in Uganda.|url=https://flashugnews.com/haroon-muwada-nkunyingi-biography-age-education-family-wife/?|access-date=27 November 2022}}</ref> == Omulimu gw’amateeka n'okulwanirira obwenkanya == Ng’omulwanirizi, Nkunyingi yasaba akakiiko k’ebyokulonda okufulumya ebiwandiiko bya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] eby’obuyigirize ebyaweebwayo mu kulonda kwa 2016 —ng’alaga okweraliikirira ku kusunsula n’ebisaanyizo bya ssemateeka. <ref>{{cite news|last1=Jonah|first1=Kirabo|title=Muwada To EC: I asked for Museveni's academic documents not Explanation|url=https://nilepost.co.ug/news/85974/muwada-to-ec-i-asked-for-musevenis-academic-documents-not-explanations|access-date=22 September 2020|agency=Nile Post}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2020-09-21 |title=Electoral Commission refuses to issue Museveni academic documents to city lawyer |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200921/101273/electoral-commission-refuses-to-issue-museveni-academic-documents-to-city-lawyer.html |access-date=2025-08-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lawyer petitions EC over Museveni's academic papers |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1525719/lawyer-petitions-ec-museveni-academic-papers |access-date=2025-08-21 |website=New Vision}}</ref> == Emirimu gy’ebyobufuzi n’enkolagana nayo == Yasooka okuvuganya ku kifo kya paalamenti ekya Kyadondo ey'obuvanjuba nga yeesimbyewo ku bwa namunigina mu 2016 naye n’awangulwa,ng'akunganyiza obululu nga 7,560. <ref>{{cite news|last1=Visible|first1=Polls|title=Nkunyingi Muwada Candidate for Constituency Representative (MP) - Kyadondo East|url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/nkunyingi-muwada-6608/|access-date=10 August 2025}}</ref> Olwo n'awangula mu 2021, ngavuganyiza wansi [[National Unity Platform|w'ekibiina kya National Unity Platform (NUP)]] . <ref>{{cite news|last1=Uganda's Election|first1=Commission|title=Directly Elected Member of Parliament|url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf|access-date=10 August 2025}}</ref> <ref> Ivan, Mubiru. "Lumbuye is still in Turkey, Minister Oryem doesn't know what he is talking about, NUP lawyer claims". watch dog uganda. Retrieved 21 August 2021.</ref>. == Ekiseera mu Paalamenti n’obuvunanyizibwa bwa kabineti ey’ekisiikirize == Ng’omubaka wa paalamenti, Muwada yaweereza nga Minisita ow’ekisiikirize ow’ensonga z’ebweru, <ref>{{cite news|last1=Prisca|first1=Wanyenya|title=The Shadow Minister for Foreign Affairs, Muwada Nkunyingi, raised the issue in the 2025/26 Alternative Ministerial Policy Statement for the ...|url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-alarm-over-ugandas-crumbling-diplomatic-residences/|access-date=25 March 2025|agency=Parliament Watch Ug}}</ref> gy’azze okufaayo: <ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Sam Ibanda |title=Diplomatic Woes: Shadow Minister Calls for Urgent Foreign Policy Overhaul. |url=https://nilepost.co.ug/news/226350/diplomatic-woes-shadow-minister-calls-for-urgent-foreign-policy-overhaul |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> * Avumiridde ekibinja ekinenne ekyakiikirira Uganda mu kibiina ky'amawanga amagatte nti kya kudiibuuda nsimbi n’asaba obuyambi eri bannansi abasobeddwa abatalina kya kuzzaako. <ref>{{cite news|last1=Prisca|first1=Wanyenya|title=Criticized Uganda's large UN delegation as wasteful and called for support to stranded nationals.|url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/opposition-protest-71-uganda-delegation-to-un-general-assembly/#:~:text=The%20billions%20of%20monies%20spent%20on%20the,boosting%20service%20delivery%20in%20Uganda%2C%20said%20Nkunyingi.|access-date=26 September 2023|agency=Parliament Watch Ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Opposition MPs protest "wasteful " 71-member delegation sent to UN General Assembly |url=https://nilepost.co.ug/news/172399/opposition-mps-protest-wasteful-71-member-delegation-sent-to-un-general-assembly |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> * Yalabula ku nkolagana ya Uganda n'amawanga amalala eyali eyonooneka, omwali ababaka okuyitibwa okuva mu nsi gye baali bakiikirira Uganda oba amawanga okulagira ababaka ba Uganda okubaaviira badde e Uganda . <ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nkunyingi urges gov't to apologise to U.S. Ambassador over Muhoozi's alleged threats |url=https://nilepost.co.ug/news/220164/nkunyingi-urges-gov't-to-apologise-to-u.s.-ambassador-over-muhoozi%E2%80%99s-alleged-threats |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} gbq9kb3vfak0km7jh72hd9sxw7xf1ac Hairat Balogun 0 13207 49082 2026-05-04T14:16:57Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49082 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013. Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA). == Byakoze == * ''Okuweereza mu Mazima n’Obwenkanya'', 2011 == Ebijuliziddwa == 3xni3fa3oze2aimpwmhnvry7oj4qojo 49083 49082 2026-05-04T14:17:12Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49083 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013. Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA). == Byakoze == * ''Okuweereza mu Mazima n’Obwenkanya'', 2011 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ln2u9t49icaq5flmfx37youxycldprx 49084 49083 2026-05-04T14:17:44Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49084 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013. Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA). == Byakoze == * ''Okuweereza mu Mazima n’Obwenkanya'', 2011 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 5rjr2rasu952pr8mxvl66a1jhbqz75v 49086 49084 2026-05-04T14:19:49Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49086 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]]. == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]]. Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963. Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013. Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA). == Byakoze == * ''Okuweereza mu Mazima n’Obwenkanya'', 2011 == Ebijuliziddwa == <references /> pvh2yqgeqhrhn9izvlsd1g3dhu49f5u 49087 49086 2026-05-04T14:21:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1269959706|Hairat Balogun]]" 49087 wikitext text/x-wiki '''Hairat Aderinsola Balogun''', ''née'' '''Alatishe''', [[:en:Officer_of_the_Order_of_the_Niger|OON]] (yazaalibwa 1941) munnamateeka Omunigeria, omukyala eyasooka okubeera [[:en:Attorney_General_of_Lagos_State|Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Lagos]].<ref name="Oyeweso">Siyan Oyeweso, [https://www.researchgate.net/publication/286457836_BREAKING_THE_YOKE_OF_PATRIARCHY_NIGERIAN_WOMEN_IN_THE_VARIOUS_PROFESSIONS_POLITICS_AND_GOVERNANCE_1914-2014 Breaking the Yoke of Patriarchy: Nigerian Women in the various Professions, Politics and Governance, 1914-2014], 2014, pp.13-14.</ref> == Ebyafaayo bye == Hairat Balogun yazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1941, muwala w’omusiraamu omugagga omuguzi wa cocoa Alhaji Jinodu Alatishe (The Balogun Of Ijebuland). Yagenda e [[Great Britain|Bungereza]] ku myaka kkumineebiri okusomerayo siniya, nga tannasoma mateeka ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln’s Inn]].<ref name="Encomiums">[https://www.vanguardngr.com/2011/07/encomiums-as-hairat-balogun-launches-law-memoirs/ Encomiums as Hairat Balogun launches law memoirs], 24 July 2011. Accessed 12 March 2020.</ref> Yayitibwa mu [[:en:English_bar|bannamateeka Abangereza]], ng'alina emyaka 21, nga 5 Ogwokubiri 1963 ne mu bannamateeka aba Nigeria nga 13 Ogwomusanvu 1963.<ref name="Onyekwere">Joseph Onyekwere, [https://web.archive.org/web/20220126074700/https://guardian.ng/features/nigerian-law-school-has-outlived-its-usefulness-2/ ‘Nigerian law school has outlived its usefulness’], ''[[The Guardian (Nigeria)|The Guardian]]'', 6 February 2018. Accessed 12 March 2020.</ref> Mu 1981 yalondebwa ng'omuwandiisi w'enkalakalira eyasooka mu [[:en:Nigerian_Bar_Association|kibiina kya bannamateeka mu Nigeria]], era n'akwata ofiisi eno okutuusa mu 1983.<ref name="Oyeweso" /> Hairat Balogun Life-Bencher era ye Ssentebe omukyala eyasooka mu Body of Benchers. Era ye mukyala eyasooka okubeera mmemba ku lukiiko lw'ekibiina [[:en:International_Bar_Association|ekigatta bannamateeka mu nsi yonna]]. Mmemba eri [[:en:International_Federation_of_Women_Lawyers|ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu nsi yonna]] (FIDA) obulamu bwe bwonna. Yafuulibwa [[:en:Officer_of_the_Order_of_Niger|Officer of the Order of Niger]] olw’obuweereza bwe yakola mu mulimu gw’amateeka mu Nigeria. Mu 2011,yafulumya ebitabo bye eby’okujjukira eby’amateeka. Mu 2012 yafuuka pulezidenti omukyala eyasooka owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] ye [[:en:Lagos|Lagos]] era n'akwata obwapulezidenti okutuusa mu 2013.<ref>[https://www.thisdaylive.com/index.php/2017/07/22/soboma-ajumogobia-a-rotarians-call-to-service/ Soboma Ajumogobia: A Rotarian's Call to Service], ''This Day'', 22 July 2017. Accessed 12 March 2020.</ref> Mu 2016 yasiimibwa n'engule mu Nigerian Legal Awards (NLA).<ref>[https://thenationonlineng.net/nigerias-oldest-woman-judge-others-honoured/ Nigeria’s oldest woman judge, others to be honoured], ''The Nation'', 20 September 2016. Accessed 12 March 2020.</ref> == Byakoze == * ''Okuweereza mu Mazima n’Obwenkanya'', 2011 == Ebijuliziddwa == <references /> caovhlf1pv4am4ouaj4swwkj30ex73k Adam Mugume 0 13208 49088 2026-05-04T14:28:08Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338483989|Adam Mugume]]" 49088 wikitext text/x-wiki   '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza, <ref name="1R">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=27 March 2020 |title=Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html |access-date=13 June 2020 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsmail_Musa_Ladu2020">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 June</span> 2020</span>.</cite></ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=27 March 2020 |title=Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html |access-date=13 June 2020 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Emirimu == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi. <ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu. <ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda. <ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira. <ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020. <ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020}}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020. <ref name="7R">{{Cite web |last=John Tugume |date=16 April 2020 |title=Parliament approves Atingi-Ego for BOU deputy governor |url=https://www.newvision.co.ug/news/1517972/parliament-approves-atingi-ego-bou-deputy-governor |access-date=15 June 2020}}</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] 3ni2i921pai3w3ncfz0z7rikhmzjbgn Paul Theroux 0 13209 49090 2026-05-04T14:34:46Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49090 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. to5gbdqz9tnc0uwvsilumgwch6hoyd3 49103 49090 2026-05-04T14:46:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49103 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . 61r2rx74ljwakwy1tkoxv6205juc5n2 49104 49103 2026-05-04T14:47:18Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49104 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == bshaihovd81b5x1tz5bb95qcho6c4f4 49122 49104 2026-05-04T15:15:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49122 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . trf1iwy48bwve1l9jwlgz0unnmye8fj 49123 49122 2026-05-04T15:18:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49123 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. 97qcwqawqb9yit4vqj6hty7v5ipeirl 49124 49123 2026-05-04T15:19:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49124 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> oxw6p3nfleri5txt8fp9u4jfwwoekuj 49129 49124 2026-05-04T15:23:22Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49129 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], n’addirirwa [[:en:University_of_Maine|Yunivasite y’e Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite y’e Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. 8v4c5x3xq14vkaue6x0bjx115d6ccbq 49132 49129 2026-05-04T15:26:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49132 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. i0dgnu541b8udbmksixqt7wh1gagv7g 49135 49132 2026-05-04T15:28:00Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49135 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == sns2ryquxfhfavq86z7f5nyp2z5n6gc 49173 49135 2026-05-04T16:23:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49173 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>{{Cite web |title=More About Paul Theroux (Malawi 1963–65) – Peace Corps Worldwide |url=http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/ |access-date=21 October 2018 |website=peacecorpsworldwide.org}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Paul Theroux: The Malawi I Loved |url=https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved |access-date=21 October 2018 |website=Departures}}</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>{{Cite web |last=Theroux |first=Paul |date=2002-10-05 |title=Epiphany under the sun |url=http://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4 |access-date=2022-12-13 |website=The Guardian |language=en}}</ref> Yalangirirwa Banda nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' Banda mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>{{Cite web |title=Living on the Edge: Paul Theroux - print version |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |archive-date=May 25, 2024 |access-date=2022-11-22 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''Jungle Lovers'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. m2hs07rw38r444p5xer0mj985wjqw38 49176 49173 2026-05-04T16:28:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49176 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>{{Cite web |title=More About Paul Theroux (Malawi 1963–65) – Peace Corps Worldwide |url=http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/ |access-date=21 October 2018 |website=peacecorpsworldwide.org}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Paul Theroux: The Malawi I Loved |url=https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved |access-date=21 October 2018 |website=Departures}}</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>{{Cite web |last=Theroux |first=Paul |date=2002-10-05 |title=Epiphany under the sun |url=http://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4 |access-date=2022-12-13 |website=The Guardian |language=en}}</ref> Yalangirirwa Banda nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' Banda mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>{{Cite web |title=Living on the Edge: Paul Theroux - print version |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |archive-date=May 25, 2024 |access-date=2022-11-22 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. bbbmco2i7flx0o3so3rcabo284v817p 49178 49176 2026-05-04T16:29:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49178 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>{{Cite web |last=Theroux |first=Paul |date=2002-10-05 |title=Epiphany under the sun |url=http://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4 |access-date=2022-12-13 |website=The Guardian |language=en}}</ref> Yalangirirwa Banda nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' Banda mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>{{Cite web |title=Living on the Edge: Paul Theroux - print version |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |archive-date=May 25, 2024 |access-date=2022-11-22 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. o9oi750ckgjt8gb2q2nez952dktrwfd 49179 49178 2026-05-04T16:30:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49179 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>{{Cite web |last=Theroux |first=Paul |date=2002-10-05 |title=Epiphany under the sun |url=http://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4 |access-date=2022-12-13 |website=The Guardian |language=en}}</ref> Yalangirirwa Banda nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' Banda mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>{{Cite web |title=Living on the Edge: Paul Theroux - print version |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html |archive-date=May 25, 2024 |access-date=2022-11-22 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. ef91u9l462my18gxtf4h30igl7i28kb 49183 49179 2026-05-04T16:38:56Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49183 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' Banda mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. 4ajvl4k386dgcy7t2sc2i80gvzxvdwu 49185 49183 2026-05-04T16:41:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49185 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. hi4keywdcetlcs12uzrtuygwi4bhgpw 49193 49185 2026-05-04T16:59:24Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49193 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''Transition''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[Rajat Neogy]], omutandisi wa ''Transition Magazine'', era omuwandiisi w’ebitabo VS Naipaul, mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>{{Cite web |date=31 August 2018 |title=Tribute to a man of short simple sentences – The East African |url=http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html |archive-date=31 August 2018 |access-date=21 October 2018}}</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>{{Cite web |last=Coyne |first=John |date=1962–64 |title=Talking With Paul Theroux |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |website=Peace Corps Writers}}</ref> ozvynezdsiygraxctshphhc25bom091 49201 49193 2026-05-04T17:08:10Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49201 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[Rajat Neogy]], omutandisi wa ''Transition Magazine'', era omuwandiisi w’ebitabo VS Naipaul, mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>{{Cite web |date=31 August 2018 |title=Tribute to a man of short simple sentences – The East African |url=http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html |archive-date=31 August 2018 |access-date=21 October 2018}}</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>{{Cite web |last=Coyne |first=John |date=1962–64 |title=Talking With Paul Theroux |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |website=Peace Corps Writers}}</ref> 3x4dum96d3lyb21yfox786wkt7l98x3 49204 49201 2026-05-04T17:24:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49204 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>{{Cite web |date=31 August 2018 |title=Tribute to a man of short simple sentences – The East African |url=http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html |archive-date=31 August 2018 |access-date=21 October 2018}}</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>{{Cite web |last=Coyne |first=John |date=1962–64 |title=Talking With Paul Theroux |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |website=Peace Corps Writers}}</ref> 045tblxeb1v9ek3eayuc48a3342nlaq 49206 49204 2026-05-04T17:26:26Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49206 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>{{Cite web |last=Coyne |first=John |date=1962–64 |title=Talking With Paul Theroux |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |website=Peace Corps Writers}}</ref> q0ob88h8kv3on3ly612bs858lc8irj7 49207 49206 2026-05-04T17:27:21Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49207 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>{{Cite web |last=Coyne |first=John |date=1962–64 |title=Talking With Paul Theroux |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |website=Peace Corps Writers}}</ref> iaquylh6yqphq358v70x3h3zu36twb6 49208 49207 2026-05-04T17:27:52Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49208 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>{{Cite web |last=Coyne |first=John |date=1962–64 |title=Talking With Paul Theroux |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |website=Peace Corps Writers}}</ref> 5by4loh1xylkob2oj9rtbjxqhjsjmdl 49210 49208 2026-05-04T17:28:43Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49210 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu mu kwekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> 3iutvc5tpqjll1daznqixuqaa9a31zq 49211 49210 2026-05-04T17:30:52Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49211 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> 8j62t2yb46m6ivsy9tih5v1l312mdgt 49214 49211 2026-05-04T17:37:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49214 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>{{Cite web |last=Migration |date=2014-11-09 |title=Paul Theroux's turning point in Singapore {{!}} The Straits Times |url=https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore |access-date=2022-11-08 |website=www.straitstimes.com |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu Dorset, n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa London . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>{{Cite web |last=Church |first=Kate |date=2012-04-11 |title=My London: Paul Theroux |url=https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html |access-date=2022-11-08 |website=Evening Standard |language=en}}</ref> 75x5tgm2y4wcxo295faonj557vzvqbx 49215 49214 2026-05-04T17:38:10Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49215 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>{{Cite web |last=Migration |date=2014-11-09 |title=Paul Theroux's turning point in Singapore {{!}} The Straits Times |url=https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore |access-date=2022-11-08 |website=www.straitstimes.com |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>{{Cite web |last=Church |first=Kate |date=2012-04-11 |title=My London: Paul Theroux |url=https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html |access-date=2022-11-08 |website=Evening Standard |language=en}}</ref> 82vrlf9sh5tjifd9d1rzxb4c0nbyfk1 49217 49215 2026-05-04T17:40:55Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49217 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> 5kksx38jrrfcg2yt61royq2yj5y87hi 49222 49217 2026-05-04T17:47:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49222 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux oluusi ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye eky’ebijjukizo ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) kyawukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyamaze wakati w’ebitabo bino byombi byassa langi ku ndowooza ye mu kitabo ekyaddirira. <ref>{{Cite web |last=Tompkins |first=Jane |date=23 September 2018 |title=V.S. Naipaul, Paul Theroux, and me: What I learned from reading about their tumultuous relationship |url=https://www.salon.com/2018/09/23/v-s-naipaul-paul-theroux-and-me-what-i-learned-from-reading-about-their-tumultuous-relationship/ |access-date=21 October 2018 |website=salon.com}}</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okutabagana mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Nelson |first=Dean |date=12 August 2018 |title=V.S Naipaul and Paul Theroux in emotional Jaipur Literature Festival reunion |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html |via=www.telegraph.co.uk}}</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> rri39ltqc6gcmwwx1p98pjd6snpt453 49224 49222 2026-05-04T17:51:20Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49224 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux oluusi ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye eky’ebijjukizo ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) kyawukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyamaze wakati w’ebitabo bino byombi byassa langi ku ndowooza ye mu kitabo ekyaddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> 3ncjkl3o2a7yiqfbbtvaxn01hsq1wd9 49240 49224 2026-05-04T19:22:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49240 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye eky’ebijjukizo ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyamaze wakati w’ebitabo bino byombi byassa langi ku ndowooza ye mu kitabo ekyaddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> 8y7h1t6fq6e3i58sde66w4r1km1jl2p 49241 49240 2026-05-04T19:28:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49241 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyamaze wakati w’ebitabo bino byombi byassa langi ku ndowooza ye mu kitabo ekyaddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> leai69uoayxku4gsvzjyyk9fma378s8 49242 49241 2026-05-04T19:32:23Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49242 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> e1arakrddjgibxaqzrxyfgugw520z6l 49243 49242 2026-05-04T19:33:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49243 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> clncs1dy9auk8ouuax925rwhhyfc4rz 49244 49243 2026-05-04T19:33:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49244 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, ekitundu ekyannyonnyolwa mu postscript ku lupapula olwaddirira olwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> j8mp1ezqsdq5ioee3sqsyjl7b8peta7 49245 49244 2026-05-04T19:36:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49245 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> 4lynsrffuscr2mo7sm1jg7mf4ufzd0l 49246 49245 2026-05-04T19:46:41Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49246 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya Singapore okumala emyaka 30, olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo ekyenjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). 337fnp5zoqbjeu9hkwafsc4ew1v6o7p 49247 49246 2026-05-04T19:47:42Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49247 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo ekyenjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). nqednemyjmgwzjroygb3rzq128bcdv4 49248 49247 2026-05-04T19:48:25Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49248 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo ekyenjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). bmv1a2ajkzbuuzlziwxc30px9kvzt5k 49249 49248 2026-05-04T19:50:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49249 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo ekyenjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). sq4z27kkpb1w1yjjvaq7gsb38worriq 49250 49249 2026-05-04T20:10:35Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49250 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' . lw9kgzoyi0zhs678zmhk2izy0e6p819 49251 49250 2026-05-04T20:11:07Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49251 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' . 4w8s3xgo3oblo1y3dcy79qnx3zqta3c 49252 49251 2026-05-04T20:12:11Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49252 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> 7sw5xx5mu9x3ib448kp0u5u8wz2zy0b 49254 49252 2026-05-04T20:28:26Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49254 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> 52sl2wlfs40p2pyt3h3mfblx9klu8af 49255 49254 2026-05-04T20:29:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49255 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti kati alina "the disposition of a [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi okusinga mu buvubuka bwe. Yayongeddeko nti "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> 4mdc04nvv9bxrb9s1r65tlo7yooxtuy 49256 49255 2026-05-04T20:38:24Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49256 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti kati alina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> mxnffa27iyhwvdsc0osm58h23nnkr8d 49257 49256 2026-05-04T20:40:20Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49257 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> 5uj7ftxh5r2j7gqpn3xflsc6yygimfj 49260 49257 2026-05-04T21:03:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49260 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obuli ku nsonga ya Lindh eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . otw2guqn4u764eegym2iuudlxkf6yzy 49261 49260 2026-05-04T21:04:23Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49261 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obuli ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . ow80nl5pk6g5qkxwwpa4072c4htj5a9 49262 49261 2026-05-04T21:05:54Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49262 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obuli ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> i7uemcr61zof09h96h39dy7o0qxr98g 49263 49262 2026-05-04T21:07:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49263 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> tizakkrwey4wf53zc6a0iyfcsw1gqky 49264 49263 2026-05-04T21:08:46Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49264 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gw’obuwandiisi == gfge890jq96ulk9oiemskg4cc6afeeo 49274 49264 2026-05-05T05:07:09Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49274 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL" /> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |title=Archive copy |access-date=2026-05-04 |archive-date=2003-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20030425173133/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |url-status=dead }}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0" /> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gw’obuwandiisi == pec0rhl7yhnrwmgnsctcby4ghoabhe9 49312 49274 2026-05-05T08:23:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49312 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e London mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva e Bungereza okutuuka [[Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''The Great Railway Bazaar'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>{{Cite web |title=Travelliterature.org |url=http://www.travelliterature.org/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml |archive-date=September 28, 2007 |website=TRAVEL LITERATURE.ORG}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Great Railway Bazaar: By Train Through Asia by Paul Theroux |url=http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0 |archive-date=2007-09-29 |website=Powell’s Books}}</ref> s9k4sb9bv3ih7dwmsduv2zqctr2odxi 49317 49312 2026-05-05T08:28:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49317 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>{{Cite web |title=The Great Railway Bazaar: By Train Through Asia by Paul Theroux |url=http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0 |archive-date=2007-09-29 |website=Powell’s Books}}</ref> bj12ten2u1bw6otkl6njrxsujdva2v7 49321 49317 2026-05-05T08:30:26Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49321 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> nwobvs2vm2w486nofbv16x5yvngirnd 49352 49321 2026-05-05T09:18:20Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49352 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[Argentina]] ekya ( ''The Old Patagonian Express'' ), okutambula okwetoloola mu [[Great Britain|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''The Kingdom by the Sea'' ), okuvuga obwato obutono mu South Pacific nga yakuwandiikako mu kya ( ''The Happy Isles of Oceania'' ), okukyalira [[Cayina|China]], mu kya ( ''Riding the Iron Rooster'' ), n’okutambula okuva e Cairo okutuuka e Cape Town okwetoloola [[Afirika|Africa]] mu kya ( ''Dark Star Safari'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''Deep South'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[Sir Vidia's Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. qb4wujspmycjo2ficwvaj1faad454er 49356 49352 2026-05-05T09:19:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49356 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''The Kingdom by the Sea'' ), okuvuga obwato obutono mu South Pacific nga yakuwandiikako mu kya ( ''The Happy Isles of Oceania'' ), okukyalira [[Cayina|China]], mu kya ( ''Riding the Iron Rooster'' ), n’okutambula okuva e Cairo okutuuka e Cape Town okwetoloola [[Afirika|Africa]] mu kya ( ''Dark Star Safari'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''Deep South'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[Sir Vidia's Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. 1hosh3pn9mk0yfwjn6xrh60ka3d09tf 49360 49356 2026-05-05T09:25:35Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49360 wikitext text/x-wiki   '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e Cairo okutuuka e Cape Town okwetoloola [[Afirika|Africa]] mu kya ( ''Dark Star Safari'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''Deep South'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[Sir Vidia's Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. 6klzhgq5s1yntstyturdglba52hz9hw 49361 49360 2026-05-05T09:26:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49361 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e Cape Town okwetoloola [[Afirika|Africa]] mu kya ( ''Dark Star Safari'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''Deep South'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[Sir Vidia's Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. 9pgsgv7ehqaywr1n9uop1std3w3x99t 49363 49361 2026-05-05T09:26:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49363 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[Afirika|Africa]] mu kya ( ''Dark Star Safari'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''Deep South'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[Sir Vidia's Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. 4mvq0pk72rs76yuatsgjyqq90kgr2dv 49364 49363 2026-05-05T09:27:52Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49364 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''Dark Star Safari'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''Deep South'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[Sir Vidia's Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. 7rvzpdkzpgi8hcsqcjaqz88frxgdeea 49370 49364 2026-05-05T09:55:39Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49370 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu V.S Naipaul, ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. 76hphqnl0xkd1fiym1lvpfe6b1cafrg 49371 49370 2026-05-05T09:56:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49371 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. jxvg3xxyx4raq0clid3hnlrkdq22mj9 49372 49371 2026-05-05T09:59:21Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49372 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. thdnyspnatst6g417vnqr04b8qvf271 49373 49372 2026-05-05T10:09:01Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49373 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> qt6n7ra35hqrl1ggu62b5hocxfnsrz8 49376 49373 2026-05-05T10:37:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49376 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], Helen Mirren ne River Phoenix mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa Sid Caesar, yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya Wayne Wang ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. ia4q5fjy8j9aan28vh20i478r6eztjj 49377 49376 2026-05-05T10:38:49Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49377 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa Sid Caesar, yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya Wayne Wang ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. 37yaq19zu63az5nhje67xatk5trhw3s 49378 49377 2026-05-05T10:41:34Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49378 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. ftqjpdirr80nwnrakfxvzxm42l73d5v 49379 49378 2026-05-05T10:42:07Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49379 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == 73wokwgbe3l2wsqesbicpoanxpm3wmc 49380 49379 2026-05-05T10:52:58Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49380 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. ti5uuo4jmzt7efy580c5i2nawfdahjn 49381 49380 2026-05-05T10:53:38Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49381 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> hcxssef649gx53vs3mtfu3pq4ryesi1 49382 49381 2026-05-05T10:54:42Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49382 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>{{Cite web |title=Peace Corps Online: 2007.08.15: August 15, 2007: Headlines: Figures: COS – Malawi: Writing – Malawi: John Coyne Babbles: Paul Theroux: Peace Corps Writer |url=http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html |access-date=20 October 2018 |website=peacecorpsonline.org}}</ref> <ref name="people.com">{{Cite web |title=Paul Theroux |url=https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/ |access-date=20 October 2018 |website=People}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/ "Paul Theroux"]. ''People''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">October 20,</span> 2018</span>.</cite></ref> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: Marcel ne Louis, <ref name="inews.co.uk">{{Cite web |last=Sturges |first=Fiona |date=8 July 2021 |title=The Year of the End by Anne Theroux, shows hell hath no fury like a writer's ex-wife |url=https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566 |website=inews.co.uk}}</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. o2y6ciba2dqlv8t9t231x25q6p59wpw 49383 49382 2026-05-05T10:55:20Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49383 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com">{{Cite web |title=Paul Theroux |url=https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/ |access-date=20 October 2018 |website=People}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/ "Paul Theroux"]. ''People''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">October 20,</span> 2018</span>.</cite></ref> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: Marcel ne Louis, <ref name="inews.co.uk">{{Cite web |last=Sturges |first=Fiona |date=8 July 2021 |title=The Year of the End by Anne Theroux, shows hell hath no fury like a writer's ex-wife |url=https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566 |website=inews.co.uk}}</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. 4ts6plsu74eqlhof8dpkdy974ds2r15 49384 49383 2026-05-05T10:56:58Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49384 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: Marcel ne Louis, <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. fyr7ahxi14sqq6t82ip9m56vdlt1u25 49385 49384 2026-05-05T10:57:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49385 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne Louis, <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. pd6nh7qcvwb7q2e2wycfiac35hp7o4g 49386 49385 2026-05-05T10:58:12Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49386 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. awnwjclxti9blduvqtv8m99mw7lw7v3 49387 49386 2026-05-05T11:02:38Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49387 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 November, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>{{Cite web |title=The Honolulu Advertiser – Island Life |url=http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html |archive-date=28 March 2017 |access-date=20 October 2018 |website=the.honoluluadvertiser.com}}</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. sn39p8tbwjggv65g7y8u5sdzmt1j9xu 49389 49387 2026-05-05T11:07:08Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49389 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. pfrz725j6gi3ozrvmsxvkj1hehkna91 49390 49389 2026-05-05T11:07:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49390 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == 3qokup1t4opqhqprrwcf7vc3izu95sl 49391 49390 2026-05-05T11:08:46Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49391 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> lxz07zxwztl92t3cd2tau6m395wrmo3 49393 49391 2026-05-05T11:17:25Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49393 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: Patron's Medal okuva mu Royal Geographical Society in [[Great Britain|UK]] * 1990: Maria Thomas Fiction Award, eya lifetime achievement award<ref>{{Cite web |title=Fiction Awards |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/depts/archives/awards/fiction.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180813005149/http://www.peacecorpswriters.org/pages/depts/archives/awards/fiction.html |archive-date=August 13, 2018 |access-date=October 6, 2008 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> * 1983: American Book Award nominee – ''The Mosquito Coast'' * 1981: James Tait Black Memorial Prize – ''The Mosquito Coast'' * 1981: American Book Award nominee – ''The Old Patagonian Express'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> 2x6def5vk2bcng00f0fck0erx52thas 49394 49393 2026-05-05T11:18:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49394 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: Maria Thomas Fiction Award, eya lifetime achievement award<ref>{{Cite web |title=Fiction Awards |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/depts/archives/awards/fiction.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180813005149/http://www.peacecorpswriters.org/pages/depts/archives/awards/fiction.html |archive-date=August 13, 2018 |access-date=October 6, 2008 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> * 1983: American Book Award nominee – ''The Mosquito Coast'' * 1981: James Tait Black Memorial Prize – ''The Mosquito Coast'' * 1981: American Book Award nominee – ''The Old Patagonian Express'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> nv310zhwvqzbm1z7q53ixrh0lzkhc4s 49395 49394 2026-05-05T11:19:21Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49395 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>{{Cite web |title=Fiction Awards |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/depts/archives/awards/fiction.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180813005149/http://www.peacecorpswriters.org/pages/depts/archives/awards/fiction.html |archive-date=August 13, 2018 |access-date=October 6, 2008 |website=www.peacecorpswriters.org}}</ref> * 1983: American Book Award nominee – ''The Mosquito Coast'' * 1981: James Tait Black Memorial Prize – ''The Mosquito Coast'' * 1981: American Book Award nominee – ''The Old Patagonian Express'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> choqityfnsbboa839ztb5z4bdn6zdt0 49396 49395 2026-05-05T11:21:29Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49396 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: James Tait Black Memorial Prize – ''The Mosquito Coast'' * 1981: American Book Award nominee – ''The Old Patagonian Express'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> lwhlhx0d71g6mg19bm0izkd0aga026c 49397 49396 2026-05-05T11:22:54Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49397 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''The Old Patagonian Express'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> t8j010a76yhaxta6utfg1xr7w79odfg 49398 49397 2026-05-05T11:23:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49398 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> iu8vmc9ile3h7w0ad15i0i06wxwjkca 49399 49398 2026-05-05T11:23:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49399 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: Thomas Cook Travel Book Award – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> mh6r47nxjy8mq7dvzaqerym1oj4620p 49400 49399 2026-05-05T11:24:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49400 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''Riding the Iron Rooster'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> icxgndf676au13cxc92kex1uvgsho0p 49401 49400 2026-05-05T11:25:15Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49401 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: Whitbread Prize eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> 55q3nohhmtrur23sgfd0kkpnao9pu5e 49402 49401 2026-05-05T11:25:51Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49402 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] eya Best Novel – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> qcmi2cmw92whq7y6tu5hji1567frzxi 49403 49402 2026-05-05T11:26:27Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49403 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: American Academy and Institute of Arts and Letters awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> lbpo18jo4djggk68b6505zvcw3u0xxo 49404 49403 2026-05-05T11:35:25Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49404 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''Playboy'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya American Academy of Arts and Letters<ref>{{Cite web |title=American Academy of Arts and Letters Members |url=https://artsandletters.org/academy-members/ |website=www.artsandletters.org}}</ref> 4xo1s8pbpok55txvzoueqnm744hraly 49405 49404 2026-05-05T11:36:43Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49405 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> r7ajzktprepxjl9821sl63df1z74l60 49406 49405 2026-05-05T11:38:04Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49406 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == lgqpej55pha849pj6ccdeyhdlglzy8n 49407 49406 2026-05-05T11:40:23Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49407 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''Doctor Slaughter'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''Half Moon Street'' (1986). * ''The Mosquito Coast'' yafuulibwa firimu ey’erinnya lye limu (1986) ne omuzannyo gwa TV mu 2021. * ''Chinese Box'' (1997), firimu ekwata ku Bungereza okukwasa Hong Kong eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''Kowloon Tong'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''A Christmas Card'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. laqpxkag8blpt0axsaq2kpnf4omo21b 49408 49407 2026-05-05T11:41:25Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49408 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa firimu ey’erinnya lye limu (1986) ne omuzannyo gwa TV mu 2021. * ''Chinese Box'' (1997), firimu ekwata ku Bungereza okukwasa Hong Kong eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''Kowloon Tong'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''A Christmas Card'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. khdh1f91qxwdck5yeal6rw7n9a7i394 49409 49408 2026-05-05T11:42:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49409 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) ne omuzannyo gwa TV mu 2021. * ''Chinese Box'' (1997), firimu ekwata ku Bungereza okukwasa Hong Kong eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''Kowloon Tong'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''A Christmas Card'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. fljb9q58epw5lfqr4wbpycd2goibfwf 49410 49409 2026-05-05T11:44:38Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49410 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''Chinese Box'' (1997), firimu ekwata ku Bungereza okukwasa Hong Kong eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''Kowloon Tong'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''A Christmas Card'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. n6llh1ix1npyk03u9aw1fy3alockcqi 49411 49410 2026-05-05T11:47:24Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49411 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''Kowloon Tong'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''A Christmas Card'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. l5zut69yrbrtsmuwlnovyvri9le059y 49412 49411 2026-05-05T11:48:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49412 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''A Christmas Card'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. m9xnvirehxsxb259qtunfmpcqjyie9u 49413 49412 2026-05-05T11:49:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49413 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. 6vofp31vtrn757mgh5s5txpx60e5hcq 49414 49413 2026-05-05T11:50:04Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49414 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa Nick Warburton era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. 0ux88uprs2cl8xdgzxhbvdfispjo51s 49415 49414 2026-05-05T11:50:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49415 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa Marilyn Imrie ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. 2arlxtragwouk5usrnm90axuf5rxo6b 49416 49415 2026-05-05T11:51:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49416 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku BBC Radio 4, 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. hykte88qhwzkx9nveaip3c23ix7gy1j 49417 49416 2026-05-05T11:51:38Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49417 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 December 1997. * ''The Stranger at the Palazzo D'Oro'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa Lu Kemp ku BBC Radio 4, 17 December 2004. k9truwvg4ggh1l1wl81ql2sm5gqp1nn 49418 49417 2026-05-05T11:52:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49418 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 December 1997. * ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 December 2004. 7tkzsh6i0q26udbaqb2463hmrpj6t45 49419 49418 2026-05-05T11:53:38Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49419 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 Ogwekkumineebiri, 1997. * ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 December 2004. c6qjk62hxg40bhc196g0uf0tv205txf 49420 49419 2026-05-05T11:54:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49420 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 Ogwekkumineebiri, 1997. * ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 Ogwekkumineebiri, 2004. r0menram09uwg8xcdqadcz2ub24wru0 49421 49420 2026-05-05T11:54:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49421 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 Ogwekkumineebiri, 1997. * ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 Ogwekkumineebiri, 2004. == Ensengeka y’ebitabo bye == ii7fi2lycacfi7mzrisk6jr7mhek46r 49422 49421 2026-05-05T11:55:04Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49422 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 Ogwekkumineebiri, 1997. * ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 Ogwekkumineebiri, 2004. == Ensengeka y’ebitabo bye == == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 33zuq0fzp8igsofhfi7815yskkqms2l 49423 49422 2026-05-05T11:55:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348167482|Paul Theroux]]" 49423 wikitext text/x-wiki    '''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu. Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] . == Obuto bwe == Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] . Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963. == Emirimu gwe == Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi. Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html</ref> Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref> Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref> Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric"). Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref> Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" /> Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref> == Omulimu gwe ogw’obuwandiisi == Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref> Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref> Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30. Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook">{{Cite web |last=González |first=Rigoberto |date=2019-10-25 |title=Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes |access-date=2022-07-20 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGonzález2019">González, Rigoberto (October 25, 2019). [https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes "Review: What happened when Paul Theroux bought an old Buick and set out across Mexico"]. ''Los Angeles Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">July 20,</span> 2022</span>.</cite></ref> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref> Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021. == Obulamu bw’omunda == Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref> Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993. Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly. == Awaadi n'ebirabo bye == Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref> * Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]] * Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]] * Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]] * 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]] * 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref> * 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' * 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' * 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' * 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace'' * 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika * 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze * 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref> == Engero ze ezaakolebwamu firimu == * ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979). * ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986). * ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021. * ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997. * ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 Ogwekkumineebiri, 1997. * ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 Ogwekkumineebiri, 2004. == Ensengeka y’ebitabo bye == == Ebijuliziddwa == d0f0ykeh5epynzsvmcvv3jvrsa2qziq Evelyn Omavowan Oboro 0 13210 49091 2026-05-04T14:36:20Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49091 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP) <ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref> ht05pbjy5mhow6kyy34tpzvqb1tejs8 49094 49091 2026-05-04T14:39:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49094 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> kz267xm82blc6ybfqsizaarh8d0jwgb 49095 49094 2026-05-04T14:39:27Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49095 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> == Obuyigirize n’emirimu == 97nai8844v8i3p8zoowtba07hyqqoiw 49096 49095 2026-05-04T14:40:53Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49096 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Yafuna satifikeeti ya West Africa School mu Alegbo Secondary School, Effurum mu 1988 nga tannasaba kusoma byanjigiriza mu Yunivasite ya Delta State gye yafunira diguli ya Bachelor mu 1997.<ref>{{Cite web |title=PROFILE OF HON EVELYN OMAVOWAN OBORO: PDP DELTA CENTRAL SENATORIAL CANDIDATE 2019 |url=https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200719214500/https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |archive-date=2020-07-19 |access-date=2020-07-19 |website=Advocate News |language=en-US}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri mu by’obufuzi mu 2002 ne diguli mu mateeka okuva mu Delta State University mu 2009. <ref name="National Assembly EVELYN OBORO">{{Cite web |title=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie |url=https://www.nass.gov.ng/mp/profile/518 |access-date=2018-05-26 |website=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie}}</ref> t8v3bogsvfkv2w0ghzvtsbwua69n5nw 49099 49096 2026-05-04T14:42:02Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49099 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> == Obuyigirize bwe == Yafuna satifikeeti ya West Africa School mu Alegbo Secondary School, Effurum mu 1988 nga tannasaba kusoma byanjigiriza mu Yunivasite ya Delta State gye yafunira diguli ya Bachelor mu 1997.<ref>{{Cite web |title=PROFILE OF HON EVELYN OMAVOWAN OBORO: PDP DELTA CENTRAL SENATORIAL CANDIDATE 2019 |url=https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200719214500/https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |archive-date=2020-07-19 |access-date=2020-07-19 |website=Advocate News |language=en-US}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri mu by’obukulembeze mu 2002 ne diguli mu [[:en:Law|mateeka]] okuva mu Yunivasite ya Delta State mu 2009. <ref name="National Assembly EVELYN OBORO">{{Cite web |title=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie |url=https://www.nass.gov.ng/mp/profile/518 |access-date=2018-05-26 |website=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie}}</ref> krqrhq44dlf9n4h8now6i1telbi6ra0 49100 49099 2026-05-04T14:42:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49100 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> == Obuyigirize bwe == Yafuna satifikeeti ya West Africa School mu Alegbo Secondary School, Effurum mu 1988 nga tannasaba kusoma byanjigiriza mu Yunivasite ya Delta State gye yafunira diguli ya Bachelor mu 1997.<ref>{{Cite web |title=PROFILE OF HON EVELYN OMAVOWAN OBORO: PDP DELTA CENTRAL SENATORIAL CANDIDATE 2019 |url=https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200719214500/https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |archive-date=2020-07-19 |access-date=2020-07-19 |website=Advocate News |language=en-US}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri mu by’obukulembeze mu 2002 ne diguli mu [[:en:Law|mateeka]] okuva mu Yunivasite ya Delta State mu 2009. <ref name="National Assembly EVELYN OBORO">{{Cite web |title=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie |url=https://www.nass.gov.ng/mp/profile/518 |access-date=2018-05-26 |website=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie}}</ref> == Ebijuliziddwa == qto04zykn3g7shmsbmdq7658yqewvb0 49101 49100 2026-05-04T14:42:58Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49101 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> == Obuyigirize bwe == Yafuna satifikeeti ya West Africa School mu Alegbo Secondary School, Effurum mu 1988 nga tannasaba kusoma byanjigiriza mu Yunivasite ya Delta State gye yafunira diguli ya Bachelor mu 1997.<ref>{{Cite web |title=PROFILE OF HON EVELYN OMAVOWAN OBORO: PDP DELTA CENTRAL SENATORIAL CANDIDATE 2019 |url=https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200719214500/https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |archive-date=2020-07-19 |access-date=2020-07-19 |website=Advocate News |language=en-US}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri mu by’obukulembeze mu 2002 ne diguli mu [[:en:Law|mateeka]] okuva mu Yunivasite ya Delta State mu 2009. <ref name="National Assembly EVELYN OBORO">{{Cite web |title=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie |url=https://www.nass.gov.ng/mp/profile/518 |access-date=2018-05-26 |website=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} lql77vz28a8k0mbfhs69itzapq32ejf 49102 49101 2026-05-04T14:43:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349873291|Evelyn Omavowan Oboro]]" 49102 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Evelyn Omavowan Oboro''' (yazaalibwa 1971) munnabyabufuzi OmuNigeria era mukiise mu lukiiko lwa Federo. Yakiikirira ekitundu kya Okpe, Sapele ne Uvwie<ref>[https://m.guardian.ng/politics/pdp-senatorial-candidate-in-delta-alleges-assassination-plot/amp/ "PDP senatorial candidate in Delta alleges assassination plot"]. ''[[:en:The_Guardian_(Nigeria)|The Guardian]]''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2020-07-19.</ref> mu ssaza ly'e [[:en:Delta_State_University,_Abraka|Delta]] mu [[:en:National_Assembly_(Nigeria)|lukiiko lw'eggwanga]] olw'omulundi ogwomusanvu n'ogwomunaana . Yalondebwa ku kkaai y'ekibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People's Democratic Party]] (PDP)<ref name="NTA.ng 2016">{{Cite web |date=2016-05-20 |title=House Of Representatives Passes Bill To Establish FUPRE - Breaking News, Nigeria, Africa, Worldwide |url=http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170106170653/http://www.nta.ng/news/education/20160520-house-of-representatives-passes-bill-to-establish-fupre/ |archive-date=2017-01-06 |access-date=2018-05-26 |website=NTA.ng}}</ref><ref name="EVELYN OBORO">[https://independent.ng/ill-run-senate-2019-oboro/ "I'll Run For Senate In 2019 – Oboro"]. [[:en:Independent_(Nigeria)|''Independent''.]] Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-26.</ref> == Obuyigirize bwe == Yafuna satifikeeti ya West Africa School mu Alegbo Secondary School, Effurum mu 1988 nga tannasaba kusoma byanjigiriza mu Yunivasite ya Delta State gye yafunira diguli ya Bachelor mu 1997.<ref>{{Cite web |title=PROFILE OF HON EVELYN OMAVOWAN OBORO: PDP DELTA CENTRAL SENATORIAL CANDIDATE 2019 |url=https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200719214500/https://advocate.ng/2018/12/profile-of-hon-evelyn-omavowan-oboro-pdp-delta-central-senatorial-candidate-2019/ |archive-date=2020-07-19 |access-date=2020-07-19 |website=Advocate News |language=en-US}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri mu by’obukulembeze mu 2002 ne diguli mu [[:en:Law|mateeka]] okuva mu Yunivasite ya Delta State mu 2009. <ref name="National Assembly EVELYN OBORO">{{Cite web |title=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie |url=https://www.nass.gov.ng/mp/profile/518 |access-date=2018-05-26 |website=Hon. EVELYN OBORO OMAVOWAN Opke/Sapele/Uvwie}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} tfgpa2rrkpyqha2zxhixn86q577od4h Ada Osakwe 0 13211 49106 2026-05-04T14:55:32Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49106 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu November 2012 okutuuka mu May 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina . <ref name="One" /> 1dzmzajvlil5aw6h1l5rcoi3226w4qt 49107 49106 2026-05-04T14:58:51Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49107 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> s3qmp8p4ak3l4hbhscmqanhm1tcz291 49110 49107 2026-05-04T15:00:55Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49110 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == eb6hab2fmfw8j2d9wmrtl33eixy1llk 49113 49110 2026-05-04T15:08:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49113 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]] . Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yafunibwa okuva mu University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika. <ref name="Det" /> 95xpy0w135yf3wfa68u5zm7eoa611o9 49117 49113 2026-05-04T15:11:53Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49117 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]] . Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika. <ref name="Det" /> 6xwg8tybou7jjaq41mea2oxppbiya8h 49118 49117 2026-05-04T15:14:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49118 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]] . Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /> c7swjjcdbpq0ke54rukgmyfua5hn7f7 49119 49118 2026-05-04T15:15:17Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49119 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]] . Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> 0yk40z249ucs2u7fpw3xj0bba5w0ful 49121 49119 2026-05-04T15:15:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49121 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]] . Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == or2r1mu1bu21pmai78seghm4bhv8uyv 49125 49121 2026-05-04T15:20:16Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49125 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]] . Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York . <ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> <ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> 4bqdkk2ovxqoh4m3zc6v5qkampo8xew 49128 49125 2026-05-04T15:23:06Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49128 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> lp6qfqwd85yxyclqadxnaiq60zrgc8k 49130 49128 2026-05-04T15:25:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49130 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> g9r3wzv1z5uyzwj547lpaobgeqjep4w 49131 49130 2026-05-04T15:25:30Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49131 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == be8oi3joumlppx8x03y0oo9kpftv4ex 49133 49131 2026-05-04T15:27:13Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49133 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> ldb0bniylkachwz3jxbex48td1aomzp 49136 49133 2026-05-04T15:28:43Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49136 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> c7cm5bfc09ridlhm6996joqedxai2io 49137 49136 2026-05-04T15:30:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49137 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> d78eg0npwzqy1q4ps1y075ow0dcbt9o 49139 49137 2026-05-04T15:30:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49139 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == m7st615v2fbpvihtmlpmwr7r8rlmpme 49140 49139 2026-05-04T15:30:46Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49140 wikitext text/x-wiki '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 4rvcjagsijv7hsgu9j28pf5z5x9gf1f 49142 49140 2026-05-04T15:31:36Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49142 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 6gaiu6fdqi51263aoedxd6jb575jd7w 49144 49142 2026-05-04T15:35:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1343549906|Ada Osakwe]]" 49144 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ebitongole]], nga ye mutandisi era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku [[:en:Agribusiness|by'obulimi]] esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, [[:en:Akinwumi_Adesina|Akinwumi Adesina]].<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu [[:en:Second_Nigerian_Republic|Nigeria]].<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}</ref> A-Level yagisomera mu [[:en:Lagos|Lagos]],<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]], mu Bungereza ne [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Economics|Economics]]. Diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku [[:en:University_of_Warwick|University of Warwick]], nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|eyookubiri mu by’obusuubuzi]], gye yafuna okuva mu [[:en:Kellogg_School_of_Management|Kellogg School of Management]], mu [[:en:Northwestern_University|Northwestern University]], e [[:en:Evanston,_Illinois|Evanston, Illinois]] mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard (Nigeria)]]'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu [[:en:Investment_banker|investment banker]] mu kkampuni ya [[:en:BNP_Paribas|BNP Paribas]] ku ofiisi yaabwe e [[:en:London|London]]. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga [[:en:Tunis|Tunis]] . Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, [[:en:Private_equity|ey’obwannannyini]] esangibwa mu kibuga [[:en:New_York_City|New York]].<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:One_Acre_Fund|One Acre Fund]], [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa [[:en:Forbes_Magazine|Forbes Magazine]].''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} h379rfrmgceip2kg9gw17ymivetyt1n Ash Amin 0 13212 49108 2026-05-04T14:59:36Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345000299|Ash Amin]]" 49108 wikitext text/x-wiki   '''Ash Amin''', CBE , FBA , FAcSS (yazaalibwa 31 Ogwokkumi 1955) munnabyanjigiriza, [[:en:United_Kingdom|mungereza]] <ref>{{Cite web |title=15 Indian-origin men, women in Queen's New Year's Honours list |url=http://www.ndtv.com/india-news/15-indian-origin-men-women-in-queens-new-years-honours-list-546358 |access-date=11 March 2016 |publisher=Ndtv.com}}</ref> amanyiddwa olw’okuwandiika ku nkulaakulana y’ebibuga n’ebitundu, enkyukakyuka mu buwangwa ey’omulembe guno, ebyobufuzi ebigenda mu maaso, n’ebyenfuna ebyawamu. Akwata entebe mu 1931 mu [[:en:Department_of_Geography,_University_of_Cambridge|Department of Geography, Yunivasite y’e Cambridge]] . <ref>{{Cite web |date=20 October 2014 |title=Department of Geography, Cambridge " Ash Amin |url=http://www.geog.cam.ac.uk/people/amin/ |access-date=11 March 2016 |publisher=University of Cambridge}}</ref> Okuva mu Gwomwenda 2015 abadde mu kifo ky'omuwandiisi w'ensonga z'ebweru mu [[:en:British_Academy|ttendekero lya Bungereza]] . == Obuto bwe == Amin yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=31 October 1955 |title=Prof Ash Amin, CBE Authorised Biography &#124; Debrett's People of Today |url=http://www.debretts.com/people/biographies/browse/a/23354/Ash+AMIN.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131202231153/http://www.debretts.com/people/biographies/browse/a/23354/Ash%2BAMIN.aspx |archive-date=2 December 2013 |access-date=11 March 2016 |publisher=Debretts.com}}</ref> era n’abeera mu kitundu ky’e South Asia e Kenya okutuusa ku myaka 16, lwe yasenguka n’abafamire ye okusenga e Bungereza. Yamaliriza emisomo gye mu [[:en:Stratford_Grammar_School|Stratford Grammar School]] e London. Yatikkirwa diguli mu [[:en:University_of_Reading|yunivasite y’e Reading]] mu 1979 n’afuna diguli mu by’ensoma ye Yitale n’oluvannyuma n’afuna diguli eyookusatu mu geography okuva mu Reading mu 1986. == Emirimu == Mukugu mu by’ettaka, ayagala nnyo ebitundu by’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu, ebyobufuzi n’ebyenfuna eby’omulembe guno n’engeri gye bikwata ku bulamu, obwetwaze n’endagamuntu. Okunoonyereza kwe okusinga kwesigamye mu Bulaaya, naye kweyongera okussa essira ku bitundu ebitali bitongole mu nsi ezikyakula. Emulimu gye yagitandikira mu [[:en:Newcastle_University|Newcastle University]] mu 1982. Yali Research Fellow era Research Associate mu Center for Urban and Regional Development Studies era nga Musomesa ate oluvannyuma n’afuuka pulofeesa mu Department ya Geography. Mu 1995 yava mu Newcastle n'agenda mu [[:en:Durham_University|yunivasite ya Durham]], gye yali akulira Department ya geography era nga ye dayirekita omukulu eyatandikawo [[:en:Institute_of_Advanced_Study_(Durham)|ekitongole kya Institute of Advanced Study]] . Mu 2011 yalondebwa nga [[:en:Professor_of_Geography_(Cambridge)|Ssentebe wa Geography mu 1931]] mu [[:en:Department_of_Geography,_University_of_Cambridge|Yunivasite y’e Cambridge]] era n’afuuka pulofeesa Fellow wa [[:en:Christ's_College,_Cambridge|Christ’s College]] . == Ebitabo == ** Amin, A. and Thrift, N. 2016. ''Seeing Like a City''. Cambridge: Polity Press. ** Amin, A. and Thrift, N., 2013. Arts of the Political: New Openings for the Left, Duke University Press ** Amin, A., 2012. Land of Strangers, Polity Press. v. 20, p.&nbsp;1–8. [[doi:10.1080/1070289X.2012.732544|http://doi.org/10.1080/1070289X.2012.732544]] ** Amin, A. and O'Neill, M. (eds.), 2009. Thinking About Almost Everything, Profile Books ** Amin, A. (ed.), 2009. The Social Economy, Zed Books ** Amin, A. and Roberts, J. (eds.), 2008. Community, Economic Creativity, and Organization, Oxford University Press. 324pp. doi:10.1093/acprof:oso/9780199545490.001.0001 ** Amin, A. and Thrift, N. (eds.), 2004. The Blackwell Cultural Economy Reader, Blackwell ** Amin, A. and Cohendet, P., 2004. Architectures of Knowledge, Oxford University Press. p.&nbsp;1–194. doi:10.1093/acprof:oso/9780199253326.001.0001 ** Amin, A., Massey, D.B. and Thrift, N.J., 2003. Decentering the Nation A Radical Approach to Regional Inequality, Compas. 45pp ** Amin, A., Cameron, A. and Hudson, R., 2002. Placing the Social Economy, Routledge. 147pp ** Amin, A. and Thrift, N., 2002. Cities: Re-imagining the Urban, Polity Press ** Amin, A., Massey, D.B. and Thrift, N.J., 2000. Cities for the Many Not the Few, Policy Press. 48pp ** Amin, A. (ed.), 1997. Beyond Market and Hierarchy Interactive Governance and Social Complexity, Edward Elgar Pub. 327pp ** Amin, A. (ed.), 1995. Post-Fordism A Reader, Wiley-Blackwell. 448pp ** Amin, A. (ed.), 1995. Behind the Myth of European Union Prospects for Cohesion, Routledge. 334pp ** Amin, A. and Thrift, N. (eds.), 1994. Globalisation, Institutions and Regional Development in Europe, Oxford University Press ** Amin, A. (ed.), 1991. Towards a New Europe? Structural Change in the European Economy, Edward Elgar Pub. 241pp ** Amin, A. and Goddard, J.B. (eds.), 1986. Technological Change, Industrial Restructuring and Regional Development, Allen & Unwin == Engule ne nkungaana == Amin abadde mu nkungaana n'okukyala ng'omusomesa mu yunivasite eziwerako, omuli [[:en:University_of_Venice|Yunivasite y’e Venice]], [[:en:University_of_Naples|Yunivasite y’e Naples]], [[:en:University_of_Copenhagen|Yunivasite y’e Copenhagen]], [[:en:Erasmus_University_Rotterdam|Yunivasite ya Erasmus e Rotterdam]], [[:en:Columbia_University|Yunivasite ya Columbia]], [[:en:Federal_University_of_Minas_Gerais|Yunivasite ya Federal eya Minas Gerais]], [[:en:Queen_Mary_College,_London|Queen Mary College]], London, ne [[:en:University_of_Uppsala|Yunivasite y’e Uppsala]] . Abadde mu bifo ku lukiiko olukulu mu kunoonyereza [[:en:ESRC|olwa ESRC]], olukiiko oluwabuzi olwa [[:en:Joseph_Rowntree_Foundation|Joseph Rowntree Foundation]], Olukiiko lw’ekibiina kya [[:en:European_Association_of_Evolutionary_Political_Economy|Bulaaya ekikola ku by’enfuna by’ebyobufuzi eby’enkulaakulana]], pulogulaamu ya Pro-Futura eya [[:en:Swedish_Collegium_of_Advanced_Study|Swedish Collegium of Advanced Study]], olukiiko lw’ensimbi [[:en:European_Research_Council|olw’olukiiko lw’okunoonyereza olwa Bulaaya]], ne ku lukiiko olufuzi olwa Strategic Research Projects Board olwa [[:en:University_of_Padova|Yunivasite y’e Padova]] . Afunye engule ez’enjawulo n’obwammemba mu bitongole eby’ekitiibwa nga: * Life Corresponding member of the Italian Institute of Geographers * Fellow [[:en:World_Academy_of_Art_and_Science|w’ettendekero lya World Academy of Art and Science]] * [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]]'s Edward Heath Prize in 1998 * Omusomesa w'ettendekero lya [[:en:Academy_of_Learned_Societies_for_the_Social_Sciences|Academy of Learned Societies for the Social Sciences]]<ref>{{cite web |title=Indexe6bf.HTML?fuse=academicians%CE%B1=all |url=http://www.the-academy.org.uk/indexe6bf.html?fuse%3Dacademicians%CE%B1%3Dall |url-status=dead |archiveurl=https://archive.today/20110720084424/http://www.the-academy.org.uk/indexe6bf.html?fuse=academicians%CE%B1=all |archivedate=20 July 2011 |accessdate=31 August 2006}}</ref> * Fellow [[:en:British_Academy|w'ettendekero lya Bungereza]] <ref>{{Cite web |title=Ash Amin – British Academy |url=http://www.britac.ac.uk/fellowship/elections/2007/amin.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20120729000022/http://www.britac.ac.uk/fellowship/elections/2007/amin.html |archive-date=2012-07-29 |access-date=11 March 2016 |website=Britac.ac.uk}}</ref> Yalondebwa [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|okuba Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu 2014 New Year Honors olw'obuweereza eri social science., era nga 30 Ogwolubereberye 2015 yaweebwa Doctorate ey'ekitiibwa okuva mu Faculty of Social Sciences mu [[:en:Uppsala_University|Uppsala University]] . <ref>{{Cite web |title=Two new honorary doctors at Uppsala University's Faculty of Social Sciences – Uppsala University, Sweden |url=http://www.uu.se/en/research/grants-awards/article/?id=3824&area=2,6,12,16&typ=artikel&lang=en |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170705110717/http://www.uu.se/en/research/grants-awards/article/?id=3824&area=2,6,12,16&typ=artikel&lang=en |archive-date=5 July 2017 |access-date=2 February 2016 |website=Uu.se}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} g1dnq1w02y9mwv70zy68v0bxsa2moro Mary Annet Nakato 0 13213 49109 2026-05-04T15:00:34Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1318912218|Mary Annet Nakato]]" 49109 wikitext text/x-wiki '''Mary Annet Nakato''' munna Uganda era munnabyabufuzi nga ye mubaka w’abakyala mu [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buyende]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] ng’avuganya ku bwa Independent. <ref>{{Cite web |title=UGSound – Online Radio |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/35/NAKATO-MARY-ANNET |access-date=2024-08-06 |website=ugsound.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Hon. Mary Annet Nakato – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/tag/hon-mary-annet-nakato |access-date=2024-08-06 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kibumba|first=Teven|date=19 September 2023|title=Families affected by heavy rains receive helping hand|url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/171981/families-affected-by-heavy-rains-receive-helping-hand|access-date=5 August 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-02-23 |title=Four MPs present evidence on Zaake |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/four-mps-present-evidence-on-zaake-3725848 |access-date=2024-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-12-21 |title=Speculators buy land near proposed nuclear sites |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/markets/speculators-buy-land-near-proposed-nuclear-sites-4470948 |access-date=2024-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Buyende Woman MP wins election petition in absentia |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-08-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=I have no intentions of being Buyende Woman MP - Speaker Among |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_150456 |access-date=2024-08-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Ali ku kakiiko k’embalirira, <ref>{{Cite news|last=Kibumba|first=Teven|date=7 October 2023|title=Shortage of teachers crippling education in Buyende|url=https://nilepost.co.ug/unatu/173845/shortage-of-teachers-crippling-education-in-buyende|access-date=5 August 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> akakiiko k’ebyobulamu, <ref>{{Cite web |title=Committee on Health – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-health/ |access-date=2024-08-06 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,akakiiko akavunaanyizibwa ku by’okuzimba n’ebizimbe mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Nakato Mary Annet |url=https://ugleader.com/leader/1013/nakato-mary-annet |access-date=2024-08-06 |website=ugleader.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-01-28 |title=Buyende District Woman MP Commends UPDF For Aiding Fishing Community In Buyende |url=https://www.updf.go.ug/tarehe-sita/buyende-district-woman-mp-commends-updf-for-aiding-fishing-community-in-buyende/ |access-date=2024-08-06 |website=UPDF |language=en-GB}}</ref> == Laba ne == * [[Veronica Babirye Kadogo|Veronica Kadogo]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] == Ebijuliziddwa == rajs7u67634eobqnovoto523j1523ou Mame Mandiaye Niang 0 13214 49126 2026-05-04T15:20:26Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344466856|Mame Mandiaye Niang]]" 49126 wikitext text/x-wiki   '''Mame Mandiaye Niang''' (yazaalibwa 20 Ogwomwenda 1960) <ref name="cv" /> [[:en:Senegal|Musenegal]], munnamateeka era omuwaabi wa gavumenti, okuva mu 2025 ng'akola ng'omuwaabi wa gavumenti omukulu mu [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y'ensi yonna]] (ICC). <ref name="icc">{{Cite web |title=Mame Mandiaye Niang |url=https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang |access-date=22 August 2025 |website=[[International Criminal Court]]}}</ref> Abaddeko mu bifo ebiwerako eby’oku ntikko mu kitongole ekiramuzi ekya Senegal, omuli mu [[:en:Ministry_of_Justice_(Senegal)|minisitule y’ebyamateeka]], [[:en:Supreme_Court_of_Senegal|kkooti ey’oku ntikko eya Senegal]], ne mu kkooti y’ekitundu e Dakar, wamu n’emirimu gy’ekiramuzi n’okuwaaba emisango mu [[:en:United_Nations|kibiina ky’Amawanga Amagatte]], naddala mu [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_Rwanda|kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) ne mu [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_the_former_Yugoslavia|kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku misango gy’eyali Yugoslavia]] (ICTY). Mu 2021, yalondebwa okuba omumyuka w’omuwaabi wa gavumenti mu ICC. <ref name="cv">{{Cite book |title=Judge Mandiaye NIANG |url=https://www.icty.org/x/file/About/Chambers/judges_bios_en/pj_niang_bio_en.pdf |publisher=[[International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia]] |access-date=22 August 2025}}</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Niang yatikkirwa diguli okuva École nationale d'Administration et de Magistrature [ fr ] mu [[:en:Dakar|kibuga Dakar]] [[:en:Senegal|ekya Senegal]] . Abaddeko mu bifo eby’oku ntikko mu kitongole ekiramuzi mu ggwanga, omuli nga omuwaabi wa gavumenti mu kkooti ejulirwamu eya [[:en:Saint-Louis,_Senegal|Saint-Louis]], Dayirekita w’ensonga z’emisango n’okusonyiwa mu [[:en:Ministry_of_Justice_(Senegal)|minisitule y’ebyamateeka]], n’omubalirizi w’ebitabo mu [[:en:Supreme_Court_of_Senegal|kkooti ey’oku ntikko mu Senegal]] . Era abaddeko ng’omulamuzi era omuwaabi wa gavumenti mu kkooti y’ekitundu e Dakar. <ref name="icc">{{Cite web |title=Mame Mandiaye Niang |url=https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang |access-date=22 August 2025 |website=[[International Criminal Court]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang "Mame Mandiaye Niang"]. ''[[International Criminal Court]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">22 August</span> 2025</span>.</cite></ref> === Emirimu munsi yonna === ==== Obulamuzi mu kitongole kya ICTR ne ICTY ==== Niang yaweereza mu ICTR okuva mu 1997 okutuuka mu 2011, ng'omukungu w’amateeka, omukungu omukulu mu by’amateeka n’akulira abakozi mu Registrar. Oluvannyuma yaweereza ng’omukiise w’ekitundu mu [[:en:United_Nations_Office_on_Drugs_and_Crime|ofiisi y’ekibiina ky’amawanga amagatte ekola ku biragalalagala n’obumenyi bw’amateeka]] (UNODC) mu bukikkaddyo bwa Afrika okuva mu 2011 okutuuka mu 2013. <ref name="icc">{{Cite web |title=Mame Mandiaye Niang |url=https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang |access-date=22 August 2025 |website=[[International Criminal Court]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang "Mame Mandiaye Niang"]. ''[[International Criminal Court]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">22 August</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2013, yalondebwa ng’omulamuzi w’olukiiko olujulira mu ICTR ne ICTY. <ref>{{Cite web |date=16 September 2013 |title=Mr. Mandiaye Niang from Senegal appointed as permanent ICTR Judge |url=https://unictr.irmct.org/en/news/mr-mandiaye-niang-senegal-appointed-permanent-ictr-judge |access-date=10 September 2025 |publisher=[[International Criminal Tribunal for Rwanda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |date=31 October 2013 |title=Judge Niang nominated to the Bench in the Šešelj case |url=https://www.icty.org/en/press/judge-niang-nominated-bench-%C5%A1e%C5%A1elj-case |access-date=10 September 2025 |publisher=[[International Criminal Tribunal for the former Yugoslavia]]}}</ref> ==== Ekisanja ky'Omumyuka w’omuwaabi wa gavumenti ku ICC ==== Nga 10 Ogwokkuminebiri 2021, Niang yalondebwa okuba omumyuka w'omuwaabi wa [[:en:International_Criminal_Court|gavumenti mu kkooti y'ensi yonna]] mu lutuula olw'amakumi abiri olwa [[:en:Assembly_of_States_Parties|Assembly of States Parties]] agali mu [[:en:Rome_Statute|tteeka lya Roma]], era n'alayizibwa nga 7 Ogwokusatu 2022. <ref name="icc">{{Cite web |title=Mame Mandiaye Niang |url=https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang |access-date=22 August 2025 |website=[[International Criminal Court]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang "Mame Mandiaye Niang"]. ''[[International Criminal Court]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">22 August</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2025, mu kunoonyereza ku nneeyisa y'omuwaabi wa gavumenti omukulu [[:en:Karim_Ahmad_Khan|Karim Ahmad Khan]], Niang yakwata omulimu gw'Omuwaabi wa gavumenti era n'agenda mu maaso n'okukola emirimu gy'okuwaaba wamu ne munne omumyuka w'omuwaabi wa gavumenti [[:en:Nazhat_Shameem|Nazhat Shameem Khan]] . <ref>{{Cite web |date=19 May 2025 |title=ICC Deputy Prosecutors state that the Office continues its work |url=https://efectococuyo.com/internacionales/fiscales-adjuntos-de-la-cpi-dicen-que-oficina-continua-con-sus-labores/ |access-date=22 August 2025 |website=[[Efecto Cocuyo]] |language=Spanish}}</ref> == Envumbo za Amerika == Nga 20 Ogwomunaana, 2025, [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|ekitongole ky’eggwanika]] lya Amerika n’ekitongole [[:en:United_States_Department_of_State|ky’ensonga z’ebweru]] kyalonda Niang ne munne [[:en:Nazhat_Shameem|Shameem Khan]] olw’okunyweza ebiragiro by’okukwata Ssaabaminisita [[:en:Benjamin_Netanyahu|Netanyahu]] n’eyali minisita w’ebyokwerinda [[:en:Yoav_Gallant|Gallant]] era mu ngeri entuufu ne bagenda mu maaso n’okunoonyereza okwatwalibwa [[:en:Karim_Ahmad_Khan|omuwaabi wa gavumenti Khan]] eyali mu luwummula olw’okunoonyereza okugenda mu maaso ku bikolwa bigambibwa eby’okwegatta. <ref>{{Cite web |title=Imposing Further Sanctions in Response to the ICC’s Ongoing Threat to Americans and Israelis |url=https://www.state.gov/releases/2025/08/imposing-further-sanctions-in-response-to-the-iccs-ongoing-threat-to-americans-and-israelis/ |access-date=2025-12-24 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> == Ebitabo ebifulumiziddwa == Niang abadde omu kubawandiisi b'ebitabo ebiwerako ebikwata ku mateeka g’ensi yonna agakwata ku bantu n'enziza y’emisango, afulumizza emiko mu bitabo ebifulumira mu mateeka mu Lufalansa n’Olungereza, era abaddeko nga pulofeesa omukyaze mu matendekero nga ''École nationale des Assistants sociaux et Educateurs spécialisés'', ''Centre de Formation judiciaire'' e Dakar, [[:en:University_of_Rwanda|University of Rwanda]], ne Institute of International Law ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Era abadde mmemba mu kibiina kya ''Union des Magistrats sénégalais'' n'ekitundu ky'e Senegal ekya [[:en:International_Association_of_Penal_Law|International Association of Penal Law]].<ref name="icc2">{{cite web |title=Mame Mandiaye Niang |url=https://www.icc-cpi.int/about/otp/who-s-who/mame-mandiaye-niang |access-date=22 August 2025 |website=[[International Criminal Court]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} atzjgt6mhyybdvek3lwkveu3pm5wipm Khemis Mzaid 0 13215 49127 2026-05-04T15:22:59Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348015125|Khemis Mzaid]]" 49127 wikitext text/x-wiki '''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> 0xdnejex6bh4f75lgoln2n5ffuan1je 49148 49127 2026-05-04T15:42:58Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Political career" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348015125|Khemis Mzaid]]" 49148 wikitext text/x-wiki '''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mzaid nga tannayingira mu Palamenti, yawerezaako nga [[:en:Mayor|Meeya]] wa Arua Central Division, ekifo kye yawangula mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu okwa 2021 wansi wa bendera ya FDC.<ref name=":1">{{Cite web |title=Why FDC's Khemis Triumphed in Arua City : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/why-fdcs-khemis-triumphed-in-arua-city |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Nga tannafuuka meeya, yaliko Ssentebe wa Local Council III mu Division ya River Oli mu Arua mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" /> Mu Arua Central Division, Khemis Mzaid owa yawangula akalulu n’obululu 6,966, n’asinga Jackson Lee Buti Atima owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (5,578), Ronald Debo (3,732), Jackson Obindu owa NUP (642), [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] [[:en:Alliance_for_National_Transformation|owa Alliance for National Transformation]] (ANT) (625), ne Haddad Salim owa independent (248) (248).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> oosuwq8ucsihnqq40mqiw50kuqh8wgi 49149 49148 2026-05-04T15:44:21Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348015125|Khemis Mzaid]]" 49149 wikitext text/x-wiki '''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mzaid nga tannayingira mu Palamenti, yawerezaako nga [[:en:Mayor|Meeya]] wa Arua Central Division, ekifo kye yawangula mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu okwa 2021 wansi wa bendera ya FDC.<ref name=":1">{{Cite web |title=Why FDC's Khemis Triumphed in Arua City : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/why-fdcs-khemis-triumphed-in-arua-city |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Nga tannafuuka meeya, yaliko Ssentebe wa Local Council III mu Division ya River Oli mu Arua mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" /> Mu Arua Central Division, Khemis Mzaid owa yawangula akalulu n’obululu 6,966, n’asinga Jackson Lee Buti Atima owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (5,578), Ronald Debo (3,732), Jackson Obindu owa NUP (642), [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] [[:en:Alliance_for_National_Transformation|owa Alliance for National Transformation]] (ANT) (625), ne Haddad Salim owa independent (248) (248).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Laba ne == * [[List of members of the twelfth Parliament of Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]] * [[Kassiano Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] * [[Musa Ecweru]] * [[Fred Jalameso]] * [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] qxifnqsg30iwfqye0ziq5zu97zjhhpx 49150 49149 2026-05-04T15:44:51Z ESTHER NAKITENDE 9175 49150 wikitext text/x-wiki '''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mzaid nga tannayingira mu Palamenti, yawerezaako nga [[:en:Mayor|Meeya]] wa Arua Central Division, ekifo kye yawangula mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu okwa 2021 wansi wa bendera ya FDC.<ref name=":1">{{Cite web |title=Why FDC's Khemis Triumphed in Arua City : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/why-fdcs-khemis-triumphed-in-arua-city |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Nga tannafuuka meeya, yaliko Ssentebe wa Local Council III mu Division ya River Oli mu Arua mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" /> Mu Arua Central Division, Khemis Mzaid owa yawangula akalulu n’obululu 6,966, n’asinga Jackson Lee Buti Atima owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (5,578), Ronald Debo (3,732), Jackson Obindu owa NUP (642), [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] [[:en:Alliance_for_National_Transformation|owa Alliance for National Transformation]] (ANT) (625), ne Haddad Salim owa independent (248) (248).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri * [[Kassiano Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] * [[Musa Ecweru]] * Fred Jalameso * [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] 9f2lp7tufe5d4hxjfz1fxqn9vgizyh4 49151 49150 2026-05-04T15:45:53Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348015125|Khemis Mzaid]]" 49151 wikitext text/x-wiki '''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mzaid nga tannayingira mu Palamenti, yawerezaako nga [[:en:Mayor|Meeya]] wa Arua Central Division, ekifo kye yawangula mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu okwa 2021 wansi wa bendera ya FDC.<ref name=":1">{{Cite web |title=Why FDC's Khemis Triumphed in Arua City : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/why-fdcs-khemis-triumphed-in-arua-city |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Nga tannafuuka meeya, yaliko Ssentebe wa Local Council III mu Division ya River Oli mu Arua mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" /> Mu Arua Central Division, Khemis Mzaid owa yawangula akalulu n’obululu 6,966, n’asinga Jackson Lee Buti Atima owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (5,578), Ronald Debo (3,732), Jackson Obindu owa NUP (642), [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] [[:en:Alliance_for_National_Transformation|owa Alliance for National Transformation]] (ANT) (625), ne Haddad Salim owa independent (248) (248).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == Nnbnm{{Reflist}} == Laba ne == * Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri * [[Kassiano Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] * [[Musa Ecweru]] * Fred Jalameso * [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] 1cwjp0i4jvudo9zdvnnb34jvlfdlot8 49152 49151 2026-05-04T15:46:34Z ESTHER NAKITENDE 9175 49152 wikitext text/x-wiki '''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mzaid nga tannayingira mu Palamenti, yawerezaako nga [[:en:Mayor|Meeya]] wa Arua Central Division, ekifo kye yawangula mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu okwa 2021 wansi wa bendera ya FDC.<ref name=":1">{{Cite web |title=Why FDC's Khemis Triumphed in Arua City : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/why-fdcs-khemis-triumphed-in-arua-city |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Nga tannafuuka meeya, yaliko Ssentebe wa Local Council III mu Division ya River Oli mu Arua mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" /> Mu Arua Central Division, Khemis Mzaid owa yawangula akalulu n’obululu 6,966, n’asinga Jackson Lee Buti Atima owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (5,578), Ronald Debo (3,732), Jackson Obindu owa NUP (642), [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] [[:en:Alliance_for_National_Transformation|owa Alliance for National Transformation]] (ANT) (625), ne Haddad Salim owa independent (248) (248).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} == Laba ne == * Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri * [[Kassiano Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] * [[Musa Ecweru]] * Fred Jalameso * [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] ce6zjuve53i0sm5jaq6zgy0pta615ek Fiona Nakku 0 13216 49138 2026-05-04T15:30:17Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351197596|Fiona Nakku]]" 49138 wikitext text/x-wiki '''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers&#8217; race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abantu mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno. raalrgf8ntfyrxmuhxjziiy3o2dm52t 49141 49138 2026-05-04T15:31:30Z ESTHER NAKITENDE 9175 Mu mpandiika katono.#WikiGap2026inUganda #BridgingGenderGapUg #FeminismInUganda2026 49141 wikitext text/x-wiki '''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers&#8217; race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abavubuka mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno. mbg6gxb5yy50yrpwvvk69u57t3a0xx5 49145 49141 2026-05-04T15:36:36Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351197596|Fiona Nakku]]" 49145 wikitext text/x-wiki '''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers&#8217; race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abavubuka mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno. == Obuto bwe n’okusoma == Nakku yazaalibwa mu Gwekuminebiri nga 20, 1994, ava mu [[:en:Bukedi_District|disitulikiti y’e Bukedi]] mu [[:en:Eastern_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Bugisu Youth Unite Behind Phiona Naku for National Female Youth MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/263748/bugisu-youth-unite-behind-phiona-naku-for-national-female-youth-mp-seat |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lye erya [[:en:Ordinary_Level|Ordinary level]] (O-Level) ku Kinawa High School e Nakawa mu 2010.<ref name=":0" /> p79qz7qrgwppxy9ail3yeppw9rxxc4t 49146 49145 2026-05-04T15:37:37Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351197596|Fiona Nakku]]" 49146 wikitext text/x-wiki '''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers&#8217; race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abavubuka mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno. == Obuto bwe n’okusoma == Nakku yazaalibwa mu Gwekuminebiri nga 20, 1994, ava mu [[:en:Bukedi_District|disitulikiti y’e Bukedi]] mu [[:en:Eastern_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Bugisu Youth Unite Behind Phiona Naku for National Female Youth MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/263748/bugisu-youth-unite-behind-phiona-naku-for-national-female-youth-mp-seat |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lye erya [[:en:Ordinary_Level|Ordinary level]] (O-Level) ku Kinawa High School e Nakawa mu 2010.<ref name=":0" /> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == Ghgh{{Reflist}} sm8o8kp2yu2320m26apqcnqkpipa3q6 49147 49146 2026-05-04T15:38:03Z ESTHER NAKITENDE 9175 49147 wikitext text/x-wiki '''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers&#8217; race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abavubuka mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno. == Obuto bwe n’okusoma == Nakku yazaalibwa mu Gwekuminebiri nga 20, 1994, ava mu [[:en:Bukedi_District|disitulikiti y’e Bukedi]] mu [[:en:Eastern_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Bugisu Youth Unite Behind Phiona Naku for National Female Youth MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/263748/bugisu-youth-unite-behind-phiona-naku-for-national-female-youth-mp-seat |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lye erya [[:en:Ordinary_Level|Ordinary level]] (O-Level) ku Kinawa High School e Nakawa mu 2010.<ref name=":0" /> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} jwbgg68ga5q6hazlan79hie9ccm1vi1 Ezra Suruma 0 13217 49143 2026-05-04T15:35:18Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342156501|Ezra Suruma]]" 49143 wikitext text/x-wiki   '''Ezra Suruma''' (yazaalibwa 11 Ogwokkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|munnayuganda]] omukugu mu by'enfuna, mubazi wa bitabo, era omukugu mu by'ensoma. Yafuuka kyansala wa [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu mwezi Gwolubereberye 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Patience Ahimbisibwe |date=18 January 2016 |title=Dr Suruma Installed Makerere Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Suruma-installed-Makerere-chancellor/688334-3038386-xg1gl3/index.html |access-date=10 May 2020}}</ref> Yaliko omuwabuzi omukulu eri [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]] ku by'ensimbi n'enteekateeka y'ebyenfuna, ekifo kye yalimu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 15 Omwezi Gwolubereberye 2016. <ref name="2R">{{Cite web |last=Edward Ssekika and Sadab Kittata Kaaya |date=19 August 2014 |title=Ex Minister Suruma Slams Government Policies |url=https://www.observer.ug/news-headlines/33406--ex-minister-suruma-slams-govt-policies |access-date=10 May 2020}}</ref> Yaliko omumyuka wa Gavana wa [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda]] okuva mu 1990 okutuuka mu 1993. <ref name="3R">{{Cite web |last=New Vision |date=24 April 2010 |title=Suruma Joins US Think Tank Brookings |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings |access-date=10 May 2020}}</ref> Emabegako, yali mugenyi mu [[:en:Brookings_Institution|Brookings Institution]], mu [[:en:Washington,_D._C.|Washington, DC]], mu kitongole kya Africa Growth Initiative mu. Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwokuna 2010. <ref name="3R">{{Cite web |last=New Vision |date=24 April 2010 |title=Suruma Joins US Think Tank Brookings |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings |access-date=10 May 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNew_Vision2010">New Vision (24 April 2010). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings "Suruma Joins US Think Tank Brookings"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 May</span> 2020</span>.</cite></ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] mu 1945. Alina [[:en:Bachelor_of_Science|diguli]] mu by’ensimbi okuva mu [[:en:Fordham_University|yunivasite ya Fordham]] mu kibuga New York, gyeyafuna mu 1969. Diguli ye [[:en:Master_of_Arts|eyookubiri]] mu by’enfuna yagifuna mu 1972, nayo mu yunivasite ya Fordham. [[:en:Doctor_of_Philosophy|Dokita ye ey'obufirosoofo]] mu by'enfuna yafuna mu 1976 okuva mu [[:en:University_of_Connecticut|yunivasite y'e Connecticut]] . Alina ne diguli eyookubiri mu by’okukozesa kompyuta n’emu mu bbanka z’ensi yonna. <ref name="3R">{{Cite web |last=New Vision |date=24 April 2010 |title=Suruma Joins US Think Tank Brookings |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings |access-date=10 May 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNew_Vision2010">New Vision (24 April 2010). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings "Suruma Joins US Think Tank Brookings"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 May</span> 2020</span>.</cite></ref> == Emirimu == Nga tannayingira mirimu gya gavumenti n’egyobwannannyini, Suruma yaliko pulofeesa w’ebyenfuna n’okuddukanya emirimu mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ne mu [[:en:Florida_A&M_University|yunivasite ya Florida A&M]] . Mu 1987, yeegatta ku [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda]], [[:en:Central_bank|banka enkulu]] mu ggwanga, nga dayirekita w’okunoonyereza, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1990. Okuva mu 1990 okutuuka mu 1993, yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda. Mu 1993, yava mu kifo ekyo n’ayingira mu [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga ssentebe era dayirekita, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. <ref name="3R">{{Cite web |last=New Vision |date=24 April 2010 |title=Suruma Joins US Think Tank Brookings |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings |access-date=10 May 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNew_Vision2010">New Vision (24 April 2010). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1291495/suruma-joins-us-tank-brookings "Suruma Joins US Think Tank Brookings"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 May</span> 2020</span>.</cite></ref> Mu 2005, yalondebwa okubeera [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w’ebyensimbi, okuteekateeka n’okutumbula ebyenfuna]] . Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 16 Ogwokubiri 2009, lwe yalondebwa okuba omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku by’ensimbi n’okuteekateeka ebyenfuna. <ref name="4R">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 May 2020 |format=Archived from the original on 13 February 2015}}</ref> Magazini ya bbanka z'ensi yonna eya The Banker yalonda Suruma okufuna engule ya "Minisita w'ebyensimbi asinga mu Afrika" mu 2008. <ref name="5R">{{Cite web |last=Sylvia Juuko |date=10 February 2020 |title=Suruma Wins African Minister Award |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/671017 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402163729/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/671017 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 May 2020 |format=Archived from the original on 2 April 2015}}</ref> Mu kiseera we yabeerera [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w’ebyensimbi]], yattumbula nnyo bbanka mu Uganda era yayamba nnyo mu kutegeka n’okutandikawo pulojekiti ya Uganda ey’ebyensimbi entonotono eyamba abalimi n’abasuubuzi okufuna looni ez’amagoba amatono. <ref name="6R">{{Cite web |last=Raymond Baguma and Brian Mayanja |date=24 February 2009 |title=Suruma Regrets Failing To Restructure Finance |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1226152/suruma-regrets-failing-restructure-finance |access-date=10 May 2020}}</ref> == Ebimukwatako == Suruma mufumbo era alina abaana bana, omukulu okuva mu bufumbo bwe obwasooka, n’omuzzukulu omu. Era akuza abaana babaganda be abagenzi babiri. Yali alina emigabo mu [[:en:National_Bank_of_Commerce_(Uganda)|Bbanka y’ebyobusuubuzi (Uganda)]] (NCBU), era nga ye dayirekita wa bbanka eno. <ref name="7R">{{Cite web |last=Barbara Among |date=15 March 2010 |title=Politicians Fight Over City Bank |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1294148/politicians-fight-city-bank |access-date=10 May 2020}}</ref> NBCU yali bbanka entono ey’ebyobusuubuzi enzaaliranwa eyaggalwawo Bank ya Uganda nga 27 Ogwomwenda 2012. <ref name="8R">{{Cite web |last=Robert Muhereza |date=27 September 2012 |title=BoU Takes Over Management of National Bank of Commerce |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/BoU-closes-National-Bank-of-Commerce/688334-1519050-hd4j52/index.html |access-date=10 May 2020}}</ref> Mu 2011, Suruma ne bamusigansimbi abalala baatandikawo [[:en:UGAFODE_Microfinance_Limited|UGAFODE Microfinance Limited]], bbanka ya Tier III, ekitereka ssente entonotono, nga kilabirirwa Bank ya Uganda. <ref name="YYZ">{{Cite web |last=New Vision |date=12 July 2011 |title=Suruma To Start Micro-Finance Bank |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1008299/suruma-start-micro-finance-bank |access-date=10 May 2020}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.matookerepublic.com/2019/12/24/heres-the-biography-of-prof-ezra-suruma-who-has-been-reappointed-mak-chancellor-by-museveni/ Ebikwata ku Pulofeesa Ezra Suruma] f8ozegbg984avvu0flxo7qitbq6dnr5 Perez Ahabwe 0 13218 49153 2026-05-04T15:49:43Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49153 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, [[Kabale (disitulikit)|Kabale District]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannakubwa [[Henry Musasizi]] mu kulonda kwa bonna okwa 2011 . Nga 7 June 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe <ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwakatongozebwa. pylti9hzf5uxnor5d8tq2in34n8n2z9 49154 49153 2026-05-04T15:51:08Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49154 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 June 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe <ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwakatongozebwa. 9lryyrylmfnm78xf9xoznrda2tbz652 49155 49154 2026-05-04T15:53:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49155 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. rqmyzq5911d8l8dckef3r08kvpgtohk 49156 49155 2026-05-04T15:53:26Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49156 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == otdola4806j9dfck2rlhqfm9qrfm5je 49158 49156 2026-05-04T15:55:24Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49158 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. qnk34ese5m4qodcy86y74ofofb8db6u 49159 49158 2026-05-04T15:55:44Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49159 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == j8vdrw35450hrhpcfdyu4m67nqktvfb 49161 49159 2026-05-04T15:59:32Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49161 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . d5p3xuct7afkgei4r5ba7gytqvjhnyr 49162 49161 2026-05-04T16:02:17Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49162 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> 766noce41809kjmkzdk8d1lji27iyux 49163 49162 2026-05-04T16:02:40Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49163 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == qbtlbs3t5men6lbgyb802sh3u9zmrl9 49164 49163 2026-05-04T16:05:38Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49164 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yakubiriza akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero. <ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> ip8jei9ugmllrrb3vqdiexuzb3uxsv4 49165 49164 2026-05-04T16:08:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49165 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> 9a7ppdg6lpess30pr6tk2xknl0rer84 49166 49165 2026-05-04T16:09:34Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49166 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]] gmxxfeo0sw4i6d6ahyndqpjk60icm5r 49167 49166 2026-05-04T16:09:55Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49167 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]] == Ebijuliziddwa == 8nb0ibuq2rfnkhqm830ckfkxg0z6o3o 49168 49167 2026-05-04T16:10:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49168 wikitext text/x-wiki '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9d8vj1p0warm1xptebhz7qpclg0s2zb 49169 49168 2026-05-04T16:10:35Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49169 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkumineebiri 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} jmjn1k4ds441kccn5f1vnhtsmy9mpxl 49170 49169 2026-05-04T16:12:58Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811476|Perez Ahabwe]]" 49170 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[:en:Facebook.com|Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]] . Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa. == Ebyafaayo n’obuyigirize == Yazaalibwa nga 21 Ogwekkuminogumu 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]] . Ahabwe alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere. == Emirimu gye == Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[:en:Research_assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[:en:Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} moizbcpqcojmmgx8vkcm4l54oxdzp0k Emmanuel Amey Ojara, omusajja omulala 0 13219 49157 2026-05-04T15:54:17Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342155826|Emmanuel Amey Ojara]]" 49157 wikitext text/x-wiki   '''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo. == Ensibuko == Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref> == Okusoma == Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Emirimu == [[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]] Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa. Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] . == Ebirala by’olina okutunulira == Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu. == Laba ne == * [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]] * [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]] * [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sco8st2bq6fnlk5167jhar5ommw775n Emmanuel Amey Ojara, 0 13220 49160 2026-05-04T15:55:47Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342155826|Emmanuel Amey Ojara]]" 49160 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo. == Ensibuko == Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref> == Okusoma == Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Emirimu == [[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]] Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa. Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] . == Ebirala by’olina okutunulira == Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu. == Laba ne == * [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]] * [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]] * [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 965tt9db5c8hentniwdor08bphto9rc Ian Clarke 0 13221 49171 2026-05-04T16:19:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49171 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> 5h46poaxalj8jolb8emye7mk3dc1iyb 49172 49171 2026-05-04T16:20:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49172 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == fsyu6q1w83hh5oxey5yylitwo8r8tk9 49174 49172 2026-05-04T16:26:05Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49174 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipuloma mu by’obusawo n’obuyonjo mu bitundu by’obutiti okuva mu Liverpool School of Tropical Medicine (LSTM). Yagoberera mu 1994 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu, naye okuva mu LSTM. <ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> b6umru1uw3w9kx0mcvxao3zgmm5tc32 49175 49174 2026-05-04T16:27:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49175 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yagoberera mu 1994 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu, naye okuva mu LSTM. <ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> booonudhhihqrr3jx7m9gge742p6k4q 49177 49175 2026-05-04T16:29:19Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49177 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> 1k37plpo90wvzqkkiubkcf3g14gkaml 49180 49177 2026-05-04T16:30:30Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49180 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == sedh2opf4t43zaxs5mig57iozhv7ynb 49181 49180 2026-05-04T16:34:12Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49181 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo eddwaaliro lya Kiwoko eryali, okutuuka mu March 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu. <ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> 7it3udusutfu3w0z9wt59coxv17nnry 49182 49181 2026-05-04T16:37:47Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49182 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> nxriq8tdgknn6j3xoi7xhmkrtkqfptg 49184 49182 2026-05-04T16:40:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49184 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka erikakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala n'abakyala, abaana, n'okulongoosa obuveera . <ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> 82fqtvesndl4cwov383v1wzbdwusx7u 49186 49184 2026-05-04T16:52:27Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49186 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> 8aa3oaahh4ffjrg29uj6t4ss0tmofl1 49187 49186 2026-05-04T16:52:41Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49187 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == cww44ox5oa4dzby4s3vwlyzh58eh5v2 49188 49187 2026-05-04T16:54:59Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49188 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> iwkfe404fkv5jhyysn2y52g6cm9fyza 49189 49188 2026-05-04T16:55:17Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49189 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == 8z0mfgb9t5ivh6rqiutcbg34eemgsqx 49190 49189 2026-05-04T16:57:03Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49190 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna". <ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu ofiisi ya meeya mu May 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano. <ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> rlfypv2s8qiybgu4ic5isgp7pui3ubo 49191 49190 2026-05-04T16:58:34Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49191 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> 2rsi2acm95gpgxcnzltvygunv9e1d5g 49192 49191 2026-05-04T16:59:05Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49192 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == iozg3jb9yhrwmwzypx3k5og238a4ks5 49195 49192 2026-05-04T17:02:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49195 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFURI2013">URI (1 November 2013). [http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke "Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H"]. Uganda Research Institute (URI)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> gxxvx602kldwbbr3kogetiu1vqotxfx 49196 49195 2026-05-04T17:02:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49196 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFURI2013">URI (1 November 2013). [http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke "Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H"]. Uganda Research Institute (URI)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Laba ne == 2nyy46u4mtvv4zjch2umilsfg9zj909 49197 49196 2026-05-04T17:03:00Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49197 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFURI2013">URI (1 November 2013). [http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke "Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H"]. Uganda Research Institute (URI)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro mu Uganda]] * [[:en:Makindye|Makindye]] 4awxkzdb6pvgid19ydejefb0i8bd3u6 49198 49197 2026-05-04T17:03:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49198 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFURI2013">URI (1 November 2013). [http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke "Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H"]. Uganda Research Institute (URI)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro mu Uganda]] * [[:en:Makindye|Makindye]] == Ebijuliziddwa == 6hi8yx9ldo3ri6kv25e74foerwil3ps 49199 49198 2026-05-04T17:03:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49199 wikitext text/x-wiki '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFURI2013">URI (1 November 2013). [http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke "Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H"]. Uganda Research Institute (URI)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro mu Uganda]] * [[:en:Makindye|Makindye]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 08qgx9l1xtq62idw3lakxqjmjw9gpbj 49200 49199 2026-05-04T17:04:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351884055|Ian Clarke (physician)]]" 49200 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref> == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Okudda mu Uganda == Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref> Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLubega2014">Lubega, Henry (5 January 2014). [https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html "Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda'"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html the original] on 14 August 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHarrington2012">Harrington, Grainne (20 August 2012). [http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html "A Man For All Seasons"]. ''[[The Irish Examiner]] ([[Cork (city)|Cork]])''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Bizinensi ze == Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFURI2013">URI (1 November 2013). [http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke "Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H"]. Uganda Research Institute (URI)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 March</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref> == Laba ne == * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro mu Uganda]] * [[:en:Makindye|Makindye]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ml06o9imw1d7gu98svw12s1c6xs3gvl John Mbiti 0 13222 49194 2026-05-04T17:01:31Z Ssuuna Peter 6900 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338667833|John Mbiti]]" 49194 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''John Samuel Mbiti''' (1931–2019) [[:en:Kenya|Munnakenya]] Omufirosoofo era omuwandiisi w'ebitabo Omukristaayo . Yali Mubuulizi [[:en:Anglican|Anglican]] era obulamu bwe obusinga yabumala mu [[:en:Europe|Bulaaya]]. == Obulamu bwe obwasooka == John Mbiti yazaalibwa nga 30 Ogwekkuminogumu 1931 e Mulango mu [[:en:Kitui_County|ssaza ly'e Kitui,]] mu Buvanjuba bwa Kenya. Bazadde be babiri baali balimi okuli Samuel Mutuvi Ngaangi ne Valesi Mbandi Kiimba. Yali omu ku baana mukaaga eyakuzibwa mu ddiini y’Ekikristaayo ey’amaanyi. Enkuza ye ey’Ekikristaayo yamusikiriza mu lugendo lwe olw’okusoma ng’ayita mu kkanisa ya African Inland. Yasomera mu [[:en:Alliance_High_School_(Kenya)|Alliance High School]] e [[:en:Kikuyu,_Kenya|Kikuyu]] era n'agenda mu maaso n'okusoma mu Ssettendekero wa Makerere gye yatikkirwa mu 1953. Mbiti yagenda mu maaso n'okusoma mu Amerika era n'afuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Arts|eya Bachelor of Arts]] mu 1956 ne [[:en:Bachelor_of_Theology|Diguli mu by'eddiini]] mu 1957 okuva mu [[:en:Barrington_College|Barrington College]], essomero ly'ebyemikono ery'Abakristaayo ku [[:en:Rhode_Island|kizinga kya Rhode]] . Olwo n'afuna Diguliri ey'okusatu ey'obufirosooa mu by'eddiini okuva mu [[:en:University_of_Cambridge|Ssettendekera lya Cambridge]], gye yatikkirwa mu 1963. <ref name="Nzwili">Nzwili, Fredrick (8 October 2019), [https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/kenya-mourns-the-late-prof-samuel-john-mbiti "Kenya mourns the late Prof. Samuel John Mbiti"], World Council of Churches.</ref> Ng'alondoolebwa [[:en:C.F.D._Moule|CFD Moule]], Diguli ye eno yagenderera okuddamu ekibuuzo, "Ebibiina by'Afirika biyinza bitya okubuulirwa enjiri mu ngeri ennungi enzikiriza y'Ekikristaayo esobole okunnyikira mu buziba era n'obunywevu mu ttaka lya Afirika?" <ref>John S. Mbiti, "Christian Eschatology in Relation to Evangelization of Tribal Africa" Ph.D dissertation, (Cambridge University, 1963), 1 see 46, 286; [[:en:Robert_S._Heaney|Robert S. Heaney]], From Historical to Critical Post-Colonial Theology (Eugene: Pickwick, 2015), 62-93.</ref> == Obulamu obwaddirira n’okufa kwe == Mbiti yasomesa eddiini n’eby’eddiini mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero lya Makerere]], Uganda, okuva mu 1964 okutuuka mu 1974 era yaliko akulira w’ekitongole kya [[:en:World_Council_of_Churches|World Council of Churches]] ' [[:en:Bossey_Ecumenical_Institute|Ecumenical Institute]] e [[:en:Bogis-Bossey|Bogis-Bossey]], Switzerland. Yakola obwa pulofeesa obukyalidde mu ssettendekero ez'enjawulo okwetoloola ensi yonna era n’afulumya ebitabo bingi ku Bufirosoofo, eby’eddiini [[:en:Oral_tradition|n’ennono n'obuwangwa]] bwa Afirika . <ref>[http://books.heinemann.com/authors/587.aspx Heinemann] Author biography. Retrieved 23 March 2006.</ref> Ekitabo kya Mbiti ekikulu, ''African Religions and Philosophy'' (1969), gwe mulimu ogwasooka okusomooza endowooza y'Abakristaayo nti endowooza z'eddiini z'Afirika ez'ennono "zaali tezikkiriziganya na Bukristaayo". <ref>{{cite journal |last=Mbiti |first=John |year=1980 |title=The Encounter of Christian Faith and African Religion |url=http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=1746 |url-status=dead |journal=Christian Century |issue=27 August–3 September |pages=817–820 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060331023849/http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=1746 |archive-date=31 March 2006 |access-date=23 March 2006}} On-line version published by Religion Online.</ref> Engeri gye yakwatamu eddiini y’ennono mu ngeri ey’okusaasira yali yeesigamiziddwa ku mulimu gwe yakola ennyo mu kisaawe kye eky'obukugubwe. Mbiti yali yeeyoleka bulungi nti engeri gye yali ataputamu eddiini zino kwali kuva mu ndowooza ya Kikristaayo ennywevu. Ekitundu kino eky’omulimu gwe oluusi kyavumirira nnyo. <ref>{{cite journal |last=Kalumba |first=Kibujo M |date=March 2005 |title=A New Analysis of Mbiti's 'The Concept of Time' |journal=[[Philosophia Africana]] |volume=8 |issue=1 |pages=11–20 |doi=10.5840/philafricana20058111}}</ref> <ref>{{cite journal |last=English |first=Parker |date=March 2006 |title=Kalumba, Mbiti, and a Traditional African Concept of Time |journal=[[Philosophia Africana]] |volume=9 |issue=1 |pages=53–56 |doi=10.5840/philafricana20069111}}</ref> Mbiti bye yali anoonyerezaako mwalimu eby’eddiini mu Afirika ne Asia, [[:en:Ecumenism|n’enzikiriza y’abantu bonna]] . Era yakolagana n’ekitabo [[:en:Proverb|ky’engero z’Afirika]], ezaakuŋŋaanyizibwa okuva ku lukalu lwonna. Okuva mu 2005 okutuuka lwe yafa mu 2019, Mbiti yaliko pulofeesa [[:en:Emeritus|omuwummuze]] mu [[:en:University_of_Bern|Ssettendekero lya Bern]] era nga ye minisita w’ekigo eyawummuze mu kibuga [[:en:Burgdorf,_Switzerland|Burgdorf]], Switzerland. <ref>{{cite web |title=University of Bern |url=http://www.theol.unibe.ch/ist/mbiti.html |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20110707004344/http://www.theol.unibe.ch/ist/mbiti.html |archive-date=7 July 2011 |access-date=23 March 2006}} Academic staff biography (in German). Retrieved 23 March 2006.</ref> Yali mufumbo ne Verena Mbiti-Siegenthaler era yaleka abaana bana n’abazzukulu bataano. <ref>[http://www.dacb.org/stories/kenya/mbiti_john.html "Mbiti, John Samuel"], ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Mbiti yafiira e Burgdorf nga 5 October 2019. <ref>{{Cite web |last=pm |first=Michael Musyoka on 6 October 2019-1:16 |date=6 October 2019 |title=Celebrated Kenyan Scholar Dies in Switzerland |url=https://www.kenyans.co.ke/news/44744-celebrated-kenyan-scholar-dies-switzerland |access-date=6 October 2019 |website=Kenyans.co.ke |language=EN}}</ref> <ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html|title=John Mbiti, 87, Dies; Punctured Myths About African Religions|last=Sandomir|first=Richard|date=24 October 2019|access-date=28 October 2019|work=[[The New York Times]]|archive-url=https://archive.today/20191024222549/https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html|archive-date=24 October 2019|url-status=live}}</ref> == Emirimu gy’eddiini == Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu Ssettendekero lya Cambridge yatuuzibwa okuba Omubuulizi mu [[:en:Church_of_England|Kkanisa ya Bungereza]] . Yaweereza nga Omubuulizi w’ekigo mu Bungereza okutuusa lwe yakomawo e Makerere mu 1964 okusomesa eddiini z’ennono z’Afirika. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1996 Mbiti yaliko omuweereza w’ekigo mu [[:en:Burgdorf,_Switzerland|Burgdorf]], Switzerland era mu kiseera kye kimu yasomesa okuva mu 1983 n'okweyongerayo mu Ssettendekero ya Bern. <ref name="WCCobit">[https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/wcc-commemorates-life-of-former-bossey-director-john-samuel-mbiti "WCC commemorates life of former Bossey director John Samuel Mbiti"], World Council of Churches, 8 October 2019.</ref> == Omulimu gw’okusoma == <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  Mbiti yakomawo mu Ssettendekero lya Makerere, gye yasomesa eddiini y’ennono mu Afrika okuva mu 1964 okutuuka mu 1974. Bwe yali wano yawandiika ekitabo kye ekyasooka ekya ''African Religions and Philosophy'' (1969). <ref name=":0">{{Cite web |title=Mbiti John Samuel |url=https://dacb.org/stories/kenya/mbiti-johns/ |website=Dictionary of African Christian Biography}}</ref> Ekintu kye yasinga okussaako essira mu kitabo kye ekyasooka kwe kusomooza endowooza ezaali zimanyiddwa ennyo nti eddiini z'ennono mu Afirika zaali zisibuka mu mpisa z’emisambwa ezirwanyisa Obukristaayo n’okuggumiza nti eddiini z’ennono mu Afirika zisaana okuweebwa ekitiibwa kye kimu n’Obukristaayo, Obusiraamu, Obuyudaaya, n’Obubuddha. Yasinziira ku kumanya kwe nti mu Baibuli, Katonda ye mutonzi w’ebintu byonna, ekitegeeza nti Katonda yeeyolekera ebintu byonna. Mbiti yali amanyi kitono ku ddiini ya Africa ey'ennono, anti yali tamanyi misomo gyali gikwata ku misingi gyayo olw’ennono enzito ez’omu kamwa k'eddiini zino. Yagenderera okunoonyereza kwe ku kubwe okusomesa ekibiina. Yakung’aanya ebirowoozo okuva mu bantu oba ebika bya Afirika ebisukka mu 300 ng’akola owg'okunoonyereza. Okusabibwa abayizi be okukung’aanya okunoonyereza kwe yamuwaliriza okukung’aanya obuwandiike bwe n’emisomo gye mu kitabo kye ekyasooka, ekyafulumizibwa mu 1969. Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye e Makerere, yakola obwa pulofeesa obukyalira mu Ssettendekero ez'enjawuli okwetoloola ensi yonna gye yagenda mu maaso n’okufulumya ebitabo ebikwata ku bufirosoofo, eby’eddiini n’ennono za Afirika ezaanyumizibwanga. <ref name="Nzwili">Nzwili, Fredrick (8 October 2019), [https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/kenya-mourns-the-late-prof-samuel-john-mbiti "Kenya mourns the late Prof. Samuel John Mbiti"], World Council of Churches.</ref> Okuva mu 1974 okutuuka mu 1980 Mbiti yali akulira olukiiko lw’amakanisa mu nsi yonna olwa Bossey Ecumenical Institute. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mbiti John Samuel |url=https://dacb.org/stories/kenya/mbiti-johns/ |website=Dictionary of African Christian Biography}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://dacb.org/stories/kenya/mbiti-johns/ "Mbiti John Samuel"]. ''Dictionary of African Christian Biography''.</cite></ref> Yatuuza enkiiko eziwerako ez’amaanyi ezassa essira ku by’eddiini wakati w’obuwangwa. Ekigendererwa kye kyali kya kugatta abakugu mu by’eddiini mu Afirika, Asia n’abalala okusobola okusisinkana n’okuteesa mu kibiina ky’abantu bonna. Olukungaana olwasooka mu Ogwomukaaga 1976 lwassa essira ku bikolwa bya Afirika ne Asia mu by’eddiini eby’omulembe guno. Olukungaana luno lwalimu abantu abasoba mu 80. Olukungaana lwe olwokubiri olumanyiddwa ennyo, "Okwatula Kristo mu buwangwa obw'enjawulo", lwatuula mu Bossey mu Gwomusanvu 1977. Olukungaana luno lwalimu abantu abasoba mu 100 abaakuŋŋaana okuva mu nsi 35 ez'enjawulo. Waaliwo okukubaganya ebirowoozo ku ngeri omuntu ssekinnoomu gy’ayinza okutuuka okuva ku kwatula kwa Kristo okw’embeera okutuuka ku kwatula okwa bonna era ne baggumiza engeri okwatula gye kuyinza okufuna okwolesebwa mu ddiini n’okusinza. Olukungaana lwe olw'okusatu lwasinga kukwata ku "Indigenous Theology and the Universal Church". Ng’awummudde ng’omuweereza w’ekigo (1996) era ng’omusomesa mu Ssettendekero (2005) e Switzerland, Mbiti yavvuunula Endagaano Empya yonna okuva mu biwandiiko byayo ebyasooka mu Luyonaani n’Olwebbulaniya mu lulimi lwe oluzaaliranwa [[:en:Kamba_language|Kikamba]], olulimi lw’Ababantu olwogerwa [[:en:Kamba_people|Abakamba]] b’e Kenya (ne Tanzania). Mu bitiibwa bingi n’obusawo obw’ekitiibwa Mbiti bwe yafuna, ekkanisa ya Anglican ey'ekkanisa y'obukiikaddyo bwa Africa yawa Mbiti ekitiibwa n’ekirabo kya Ssaabalabirizi olw’emirembe n’obwenkanya mu kujaguza obulamu bwe n’okuwandiika mu Ssettendekero y’e Stellenbosch, mu ggwanga lya South Africa, mu Ogwekkuminogumu 2016. == Ebizuuliddwa mu ddiini y’ennono mu Afirika == Mbiti mu kitabo kye atunuulira okusalaasala ensibuko y’eddiini y’ennono mu Afirika, naddala ng’asoma obulombolombo obwogerwa. [[:en:Igbo_religion|Eddiini y’Abaigbo]] y’emu ku ddiini z’Afirika ez’ennono Mbiti ze yanoonyerezaako; ennono yaabwe yali esibuka mu buwangwa bwabwe. Ennono eno eyafunibwa mu kwogerwa. yasigibwa okuva ku mulembe okudda ku mulala okuyita mu nkola y’emu ey’okunyumizibwa. Ennono zaabwe zeetooloola ebintu ebirabika ennyo nga bisika abagoberezi baabwe okubuusabuusa okubeerawo kwabwe. Mu bulamu bwabwe obw’ennono, abantu ssekinnoomu beenyigira mu kwetaba mu ddiini, mwe bakkiriza nti kitandikira nga tebannazaalibwa ne kigenda mu maaso oluvannyuma lw’okufa kwabwe. Obulamu bw’eddiini bw’Abaigbo bukwatagana ne bajjajjaabwe n’abo abatannazaalibwa nga batondawo enkola ey’ekyama. Eddiini y’Abaigbo erimu mu bujjuvu engeri zonna ez’eddiini y’ensi ey’ennono, omuli enzikiriza zaayo, enfumo entukuvu, engeri gye zoogerwamu, okusikiriza okw’amaanyi eri emitima gy’abagoberezi baayo, okukola emikolo egy’eddaala erya waggulu, n’okubeera n’abasosodooti bangi abeetabye mu nteekateeka eno ng’abakadde abakola emirimu, bakabaka, bakabona n’abalaguzi. Eddiini y’Abaigbo eyawukana ku ddiini ezitali za nnono ezikyusa abantu kubanga terina bakadde bakola mirimu gya Buminsani n’abantu ssekinnoomu abatabuulira ddiini yaabwe ku balala. Bakkiririza mu kitonde eky’oku ntikko ekiteeberezebwa okuba nga y’afuga ensi n’abagibeeramu bonna. Mbiti era yakizuula nti eddiini y’Abaigbo ekitwala nti omuntu ssekinnoomu bw’afa, emmeeme oba omwoyo gwe gutaayaaya okutuusa ng’omubiri guziikiddwa mu kitiibwa. Ekiseera kino eky’okulinda kiyitibwa ekiseera eky’enkyukakyuka eky’omugenzi. Obukristaayo bwatuuka mu nsi y’Abaigbo mu 1857, ne buleeta okutya mu Baigbo nti singa bafuuka Abakristaayo katonda waabwe yandibaleetera akatyabaga. Abalala nabo baagaana okufuuka Abakristaayo olw’okukkiriza nti Abaminsani Abakristaayo baaliwo okusaanyaawo ddiini yaabwe. Abakristaayo baalaba myuziki n’amazina g’ennyimba z’ekinnansi ez’eddiini y’Abaigbo ne bakitwala ng’ekitali kya mpisa. Kino kiyinza okuba nga kye kyavaako okulwanagana kw’eddiini wakati w’Abaigbo n’Abakristaayo, n’okulowooza nti eddiini z'ennono mu Afirika zaali zisibuka mu nzikiriza ezirwanyisa Abakristaayo. Abakadde baali bakuuma obulombolombo bwabwe bwokka. Ekimu ku bigambo Mbiti bye yasinga okumanyika mu kitabo kye ''African Religions and Philosophy'' kyali nti: "Omufirika wonna w'ali, waliwo eddiini." <ref>{{Cite journal |last1=Okeke |first1=Chukwuma O. |last2=Ibenwa |first2=Christopher N. |last3=Okeke |first3=Gloria Tochukwu |year=2017 |title=Conflicts Between African Traditional Religion and Christianity in Eastern Nigeria: The Igbo Example |journal=SAGE Open |volume=7 |issue=2 |pages=215824401770932 |doi=10.1177/2158244017709322 |doi-access=free}}</ref> == Okunenya == Mbiti yayolekagana n’okunenya okuva ew’omuwandiisi wa Uganda [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] olw’okusuula ensonga ze mu bigambo eby’amagezi ebyali bitandikiddwawo amawanga g’obugwanjuba. Okusingira ddala, ekisinga okunenyezaako kwe kuba nti enjigiriza z’ensi za Afirika ku nkomerero zikwatagana n’endowooza z’Abakristaayo ku Katonda ng’ayinza byonna, ali buli wamu era ow’olubeerera. P’Bitek yawandiika mu kitabo kye ekya ''African Religions in Western Scholarship'' nti eddiini z’ennono mu Africa tezimanyiddwa nnyo eri Abafirika aba bulijjo mu byalo. Kigambibwa nti Mbiti teyaddamu kuvumirira kuno okusinziira ku Derek Peterson, pulofeesa w’ebyafaayo n’okunoonyereza ku Afirika mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] . <ref>Sandomir, Richard (24 October 2019), [https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html "John Mbiti, 87, Dies; Punctured Myths About African Religions"], ''The New York Times''. See Heaney, Post-Colonial Theology, 119-125.</ref> Mu ngeri y'emu, Tsenay Serequeberhan yateeka Mbiti mu nnono y'obufirosoofo bw'amawanga era n'agamba nti Mbiti agezaako "okwanika mu lwatu munda mu Mufirika eri amaaso ag'okumenya amateeka g'Omukristaayo, Omusiraamu, oba Omufirika afuuse Omuzungu ow'omulembe." <ref>{{Cite book |date=1991 |title=African philosophy : the essential readings |others=Tsenay Serequeberhan |isbn=1-55778-309-8 |edition=First |location=St. Paul, MN |oclc=21407072}}</ref> == Emirimu == * ''Akamba Emboozi'' . Etterekero ly'ebitabo lya Oxford Ebiwandiiko by’Afirika. Ekitongole ky’amawulire ekya Oxford University Press (Ogwekkuminebiri 1966). : Omulimu guno gulimu emboozi ez’enjawulo eziwera 80 ez’ebika eby’enjawulo ezisibuka mu nfumo z’Olukamba. Okuvvuunulwa n’okulongoosebwa mu lulimi Olungereza, bibiri byokka bye bisigala mu Lukamba. Bagenda mu maaso n’okubunyisa obulamu n’embeera z’abantu mu Kamba, olulimi lw’e Kikamba, awamu n’obutonde bw’emboozi mu bujjuvu n’embeera mwe zinyumibwa. Eri omusomi owa bulijjo, bayinza obutaggya kintu kirala kyonna okuggyako okukuŋŋaanya enfumo z’abantu za Afirika ezisanyusa. * ''Ebitontome by'Obutonde n'Okukkiriza'' . Abayimbi ba Africa. Ekitongole ekifulumya ebitabo mu Buvanjuba bwa Afrika (1969). : Ekitabo ekikungaanya ebitontome okuva mu batontomi b'Afirika * ''Eddiini n'Obufirosoofo mu Afirika'' . [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw'abawandiisi ba Africa]] . Heinemann [1969] (1990) Omuwandiisi w’ebitabo. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-435-89591-5|<bdi>0-435-89591-5</bdi>]] : Ekitabo kya Mbiti ekisooka kitunula mu nkola entegeke mu nzikiriza nti eddiini z’ennono mu Afirika zaali zisibuka mu nzikiriza ezikontana n’Ekikristaayo. Yalongoosa ekitabo kino n’assaamu omulimu gw’abakyala mu ddiini * ''Endowooza za Katonda mu Afrika'' . London: [[:en:SPCK|SPCK]] (Ogwokuna 1970). : Abantu b’omu Afirika tebamanyi ddiini; ekitabo kino kiraga ekitundu ku magezi gaabwe ag’ennono ag’eddiini n’ag’obufirosoofo agakung’aanyiziddwa okuva mu bantu oba ebika eby’enjawulo ebisukka mu 270. Kirimu okunoonyereza okutegekeddwa kumpi amawulire gonna omuwandiisi ge yali asobola okusanga mu buwandiike n’ebirala ku kufumiitiriza kw’Afirika ku Katonda. Okufumiitiriza kuno kukwatibwako, mu butonde, ensonga z’ettaka, ebyafaayo, obuwangwa, n’embeera z’abantu-eby'obufuzi. * ''Endagaano Empya Eschatology mu byafaayo by'Afirika'' . Ekitongole ky’amawulire ekya Ssettendekero y’e Oxford (Ogwokusatu 1971). : Ekitabo kino kwe kusoma ku Endagaano empya Eschatology mu byafaayo bya Africa.: okunoonyereza ku nsisinkano wakati w'Endagaano empya mu ddiini n'ennono z'Africa. * ''Omukwano n'obufumbo mu Afrika'' . London: Longman (1973) nga bwe kiri. * ''Enyanjula y'e Ddiini y'Afirika'' . [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw'abawandiisi ba Africa]] . Heinemann [1975] (1991) Omuwandiisi w’ebitabo. : Ekitabo kino kitunuulira Engero z’Afirika ezisunsuddwamu okulaga enkola z’eddiini n’empisa eziyisibwa okuyita mu nnono ezinyumizibwa. * ''Essaala z'eddiini y'Afirika'' . London: [[:en:SPCK|SPCK]] (Ogwekkumi 1975). [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-281-02871-0|<bdi>0-281-02871-0</bdi>]] : Okutunula mu bujjuvu mu Bukristaayo bw’Abafirika, Obukrisitaayo bw'Abamerika obw'okufumiitiriza n’okusaba okukwatagana n’amaanyi ag’obwakatonda. * ''Baibuli n'Eby'eddiini mu Bukristaayo bwa Afirika'' . Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford (Ogwokuna 1987). [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-19-572593-X|<bdi>0-19-572593-X</bdi>]] * ''Engero z'Afirika'' . Pretoria: Ekitongole ky’amawulire ekya [[:en:UNISA|UNISA]] (1997). * ''Baibuli ya Kikamba - Utianiyo Mweu Wa Mwiyai Yesu Kilisto'' (Endagaano Empya eya Mukama waffe Yesu Kristo), (Ogwekkumineebiri 2014) Kenya Literature Bureau. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Okusoma Ebisingawo == * [[:en:Joseph_G._Healey|Healey, Yusufu]] . 2020. Okusiima John S. Mbiti. ''[[:en:Proverbium|Engero]]'' 37:405-424 * * * Fleming, Bruce C. E., ne banne; Okuteeka eby’eddiini mu mbeera nga bwe kiragibwa mu Afirika mu biwandiiko bya John Samuel Mbiti. ThM Thesis, 1977, Essomero ly’Obwakatonda ery’Enjiri ey’Obusatu, IL. ** {{cite journal |last=Olupona |first=Jacob K. |author2=Sulayman S. Nyang |date=May 1998 |title=Religious Plurality in Africa: Essays in Honour of John S. Mbiti |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=BRILL |volume=28 |issue=Fasc. 2 |pages=247–250 |doi=10.2307/1581722 |jstor=1581722}} ** {{Cite book |year=1996 |title=African Philosophy: A Classical Approach |publisher=Prentice Hall |isbn=0-13-323726-5 |editor-last=Kalumba |editor-first=Kibujo M |editor-last2=English |editor-first2=Parker}} ** Fleming, Bruce C. E.; Contextualization of Theology as Evidenced in Africa in the writings of John Samuel Mbiti. ThM Thesis, 1977, Trinity Evangelical Divinity School, IL. {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Mbiti, John}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 3jupp3eswufr932uhvnxzl6349zv5yd 49267 49194 2026-05-05T01:33:46Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 49267 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''John Samuel Mbiti''' (1931–2019) [[:en:Kenya|Munnakenya]] Omufirosoofo era omuwandiisi w'ebitabo Omukristaayo . Yali Mubuulizi [[:en:Anglican|Anglican]] era obulamu bwe obusinga yabumala mu [[:en:Europe|Bulaaya]]. == Obulamu bwe obwasooka == John Mbiti yazaalibwa nga 30 Ogwekkuminogumu 1931 e Mulango mu [[:en:Kitui_County|ssaza ly'e Kitui,]] mu Buvanjuba bwa Kenya. Bazadde be babiri baali balimi okuli Samuel Mutuvi Ngaangi ne Valesi Mbandi Kiimba. Yali omu ku baana mukaaga eyakuzibwa mu ddiini y’Ekikristaayo ey’amaanyi. Enkuza ye ey’Ekikristaayo yamusikiriza mu lugendo lwe olw’okusoma ng’ayita mu kkanisa ya African Inland. Yasomera mu [[:en:Alliance_High_School_(Kenya)|Alliance High School]] e [[:en:Kikuyu,_Kenya|Kikuyu]] era n'agenda mu maaso n'okusoma mu Ssettendekero wa Makerere gye yatikkirwa mu 1953. Mbiti yagenda mu maaso n'okusoma mu Amerika era n'afuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Arts|eya Bachelor of Arts]] mu 1956 ne [[:en:Bachelor_of_Theology|Diguli mu by'eddiini]] mu 1957 okuva mu [[:en:Barrington_College|Barrington College]], essomero ly'ebyemikono ery'Abakristaayo ku [[:en:Rhode_Island|kizinga kya Rhode]] . Olwo n'afuna Diguliri ey'okusatu ey'obufirosooa mu by'eddiini okuva mu [[:en:University_of_Cambridge|Ssettendekera lya Cambridge]], gye yatikkirwa mu 1963. <ref name="Nzwili">Nzwili, Fredrick (8 October 2019), [https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/kenya-mourns-the-late-prof-samuel-john-mbiti "Kenya mourns the late Prof. Samuel John Mbiti"], World Council of Churches.</ref> Ng'alondoolebwa [[:en:C.F.D._Moule|CFD Moule]], Diguli ye eno yagenderera okuddamu ekibuuzo, "Ebibiina by'Afirika biyinza bitya okubuulirwa enjiri mu ngeri ennungi enzikiriza y'Ekikristaayo esobole okunnyikira mu buziba era n'obunywevu mu ttaka lya Afirika?" <ref>John S. Mbiti, "Christian Eschatology in Relation to Evangelization of Tribal Africa" Ph.D dissertation, (Cambridge University, 1963), 1 see 46, 286; [[:en:Robert_S._Heaney|Robert S. Heaney]], From Historical to Critical Post-Colonial Theology (Eugene: Pickwick, 2015), 62-93.</ref> == Obulamu obwaddirira n’okufa kwe == Mbiti yasomesa eddiini n’eby’eddiini mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero lya Makerere]], Uganda, okuva mu 1964 okutuuka mu 1974 era yaliko akulira w’ekitongole kya [[:en:World_Council_of_Churches|World Council of Churches]] ' [[:en:Bossey_Ecumenical_Institute|Ecumenical Institute]] e [[:en:Bogis-Bossey|Bogis-Bossey]], Switzerland. Yakola obwa pulofeesa obukyalidde mu ssettendekero ez'enjawulo okwetoloola ensi yonna era n’afulumya ebitabo bingi ku Bufirosoofo, eby’eddiini [[:en:Oral_tradition|n’ennono n'obuwangwa]] bwa Afirika . <ref>[https://archive.today/20130125151107/http://books.heinemann.com/authors/587.aspx Heinemann] Author biography. Retrieved 23 March 2006.</ref> Ekitabo kya Mbiti ekikulu, ''African Religions and Philosophy'' (1969), gwe mulimu ogwasooka okusomooza endowooza y'Abakristaayo nti endowooza z'eddiini z'Afirika ez'ennono "zaali tezikkiriziganya na Bukristaayo". <ref>{{cite journal |last=Mbiti |first=John |year=1980 |title=The Encounter of Christian Faith and African Religion |url=http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=1746 |url-status=dead |journal=Christian Century |issue=27 August–3 September |pages=817–820 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060331023849/http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=1746 |archive-date=31 March 2006 |access-date=23 March 2006}} On-line version published by Religion Online.</ref> Engeri gye yakwatamu eddiini y’ennono mu ngeri ey’okusaasira yali yeesigamiziddwa ku mulimu gwe yakola ennyo mu kisaawe kye eky'obukugubwe. Mbiti yali yeeyoleka bulungi nti engeri gye yali ataputamu eddiini zino kwali kuva mu ndowooza ya Kikristaayo ennywevu. Ekitundu kino eky’omulimu gwe oluusi kyavumirira nnyo. <ref>{{cite journal |last=Kalumba |first=Kibujo M |date=March 2005 |title=A New Analysis of Mbiti's 'The Concept of Time' |journal=[[Philosophia Africana]] |volume=8 |issue=1 |pages=11–20 |doi=10.5840/philafricana20058111}}</ref> <ref>{{cite journal |last=English |first=Parker |date=March 2006 |title=Kalumba, Mbiti, and a Traditional African Concept of Time |journal=[[Philosophia Africana]] |volume=9 |issue=1 |pages=53–56 |doi=10.5840/philafricana20069111}}</ref> Mbiti bye yali anoonyerezaako mwalimu eby’eddiini mu Afirika ne Asia, [[:en:Ecumenism|n’enzikiriza y’abantu bonna]] . Era yakolagana n’ekitabo [[:en:Proverb|ky’engero z’Afirika]], ezaakuŋŋaanyizibwa okuva ku lukalu lwonna. Okuva mu 2005 okutuuka lwe yafa mu 2019, Mbiti yaliko pulofeesa [[:en:Emeritus|omuwummuze]] mu [[:en:University_of_Bern|Ssettendekero lya Bern]] era nga ye minisita w’ekigo eyawummuze mu kibuga [[:en:Burgdorf,_Switzerland|Burgdorf]], Switzerland. <ref>{{cite web |title=University of Bern |url=http://www.theol.unibe.ch/ist/mbiti.html |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20110707004344/http://www.theol.unibe.ch/ist/mbiti.html |archive-date=7 July 2011 |access-date=23 March 2006}} Academic staff biography (in German). Retrieved 23 March 2006.</ref> Yali mufumbo ne Verena Mbiti-Siegenthaler era yaleka abaana bana n’abazzukulu bataano. <ref>[http://www.dacb.org/stories/kenya/mbiti_john.html "Mbiti, John Samuel"], ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Mbiti yafiira e Burgdorf nga 5 October 2019. <ref>{{Cite web |last=pm |first=Michael Musyoka on 6 October 2019-1:16 |date=6 October 2019 |title=Celebrated Kenyan Scholar Dies in Switzerland |url=https://www.kenyans.co.ke/news/44744-celebrated-kenyan-scholar-dies-switzerland |access-date=6 October 2019 |website=Kenyans.co.ke |language=EN}}</ref> <ref>{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html|title=John Mbiti, 87, Dies; Punctured Myths About African Religions|last=Sandomir|first=Richard|date=24 October 2019|access-date=28 October 2019|work=[[The New York Times]]|archive-url=https://archive.today/20191024222549/https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html|archive-date=24 October 2019|url-status=live}}</ref> == Emirimu gy’eddiini == Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu Ssettendekero lya Cambridge yatuuzibwa okuba Omubuulizi mu [[:en:Church_of_England|Kkanisa ya Bungereza]] . Yaweereza nga Omubuulizi w’ekigo mu Bungereza okutuusa lwe yakomawo e Makerere mu 1964 okusomesa eddiini z’ennono z’Afirika. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1996 Mbiti yaliko omuweereza w’ekigo mu [[:en:Burgdorf,_Switzerland|Burgdorf]], Switzerland era mu kiseera kye kimu yasomesa okuva mu 1983 n'okweyongerayo mu Ssettendekero ya Bern. <ref name="WCCobit">[https://www.oikoumene.org/en/press-centre/news/wcc-commemorates-life-of-former-bossey-director-john-samuel-mbiti "WCC commemorates life of former Bossey director John Samuel Mbiti"], World Council of Churches, 8 October 2019.</ref> == Omulimu gw’okusoma == <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  Mbiti yakomawo mu Ssettendekero lya Makerere, gye yasomesa eddiini y’ennono mu Afrika okuva mu 1964 okutuuka mu 1974. Bwe yali wano yawandiika ekitabo kye ekyasooka ekya ''African Religions and Philosophy'' (1969). <ref name=":0">{{Cite web |title=Mbiti John Samuel |url=https://dacb.org/stories/kenya/mbiti-johns/ |website=Dictionary of African Christian Biography}}</ref> Ekintu kye yasinga okussaako essira mu kitabo kye ekyasooka kwe kusomooza endowooza ezaali zimanyiddwa ennyo nti eddiini z'ennono mu Afirika zaali zisibuka mu mpisa z’emisambwa ezirwanyisa Obukristaayo n’okuggumiza nti eddiini z’ennono mu Afirika zisaana okuweebwa ekitiibwa kye kimu n’Obukristaayo, Obusiraamu, Obuyudaaya, n’Obubuddha. Yasinziira ku kumanya kwe nti mu Baibuli, Katonda ye mutonzi w’ebintu byonna, ekitegeeza nti Katonda yeeyolekera ebintu byonna. Mbiti yali amanyi kitono ku ddiini ya Africa ey'ennono, anti yali tamanyi misomo gyali gikwata ku misingi gyayo olw’ennono enzito ez’omu kamwa k'eddiini zino. Yagenderera okunoonyereza kwe ku kubwe okusomesa ekibiina. Yakung’aanya ebirowoozo okuva mu bantu oba ebika bya Afirika ebisukka mu 300 ng’akola owg'okunoonyereza. Okusabibwa abayizi be okukung’aanya okunoonyereza kwe yamuwaliriza okukung’aanya obuwandiike bwe n’emisomo gye mu kitabo kye ekyasooka, ekyafulumizibwa mu 1969. Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye e Makerere, yakola obwa pulofeesa obukyalira mu Ssettendekero ez'enjawuli okwetoloola ensi yonna gye yagenda mu maaso n’okufulumya ebitabo ebikwata ku bufirosoofo, eby’eddiini n’ennono za Afirika ezaanyumizibwanga. <ref name="Nzwili"/> Okuva mu 1974 okutuuka mu 1980 Mbiti yali akulira olukiiko lw’amakanisa mu nsi yonna olwa Bossey Ecumenical Institute. <ref name=":0"/> Yatuuza enkiiko eziwerako ez’amaanyi ezassa essira ku by’eddiini wakati w’obuwangwa. Ekigendererwa kye kyali kya kugatta abakugu mu by’eddiini mu Afirika, Asia n’abalala okusobola okusisinkana n’okuteesa mu kibiina ky’abantu bonna. Olukungaana olwasooka mu Ogwomukaaga 1976 lwassa essira ku bikolwa bya Afirika ne Asia mu by’eddiini eby’omulembe guno. Olukungaana luno lwalimu abantu abasoba mu 80. Olukungaana lwe olwokubiri olumanyiddwa ennyo, "Okwatula Kristo mu buwangwa obw'enjawulo", lwatuula mu Bossey mu Gwomusanvu 1977. Olukungaana luno lwalimu abantu abasoba mu 100 abaakuŋŋaana okuva mu nsi 35 ez'enjawulo. Waaliwo okukubaganya ebirowoozo ku ngeri omuntu ssekinnoomu gy’ayinza okutuuka okuva ku kwatula kwa Kristo okw’embeera okutuuka ku kwatula okwa bonna era ne baggumiza engeri okwatula gye kuyinza okufuna okwolesebwa mu ddiini n’okusinza. Olukungaana lwe olw'okusatu lwasinga kukwata ku "Indigenous Theology and the Universal Church". Ng’awummudde ng’omuweereza w’ekigo (1996) era ng’omusomesa mu Ssettendekero (2005) e Switzerland, Mbiti yavvuunula Endagaano Empya yonna okuva mu biwandiiko byayo ebyasooka mu Luyonaani n’Olwebbulaniya mu lulimi lwe oluzaaliranwa [[:en:Kamba_language|Kikamba]], olulimi lw’Ababantu olwogerwa [[:en:Kamba_people|Abakamba]] b’e Kenya (ne Tanzania). Mu bitiibwa bingi n’obusawo obw’ekitiibwa Mbiti bwe yafuna, ekkanisa ya Anglican ey'ekkanisa y'obukiikaddyo bwa Africa yawa Mbiti ekitiibwa n’ekirabo kya Ssaabalabirizi olw’emirembe n’obwenkanya mu kujaguza obulamu bwe n’okuwandiika mu Ssettendekero y’e Stellenbosch, mu ggwanga lya South Africa, mu Ogwekkuminogumu 2016. == Ebizuuliddwa mu ddiini y’ennono mu Afirika == Mbiti mu kitabo kye atunuulira okusalaasala ensibuko y’eddiini y’ennono mu Afirika, naddala ng’asoma obulombolombo obwogerwa. [[:en:Igbo_religion|Eddiini y’Abaigbo]] y’emu ku ddiini z’Afirika ez’ennono Mbiti ze yanoonyerezaako; ennono yaabwe yali esibuka mu buwangwa bwabwe. Ennono eno eyafunibwa mu kwogerwa. yasigibwa okuva ku mulembe okudda ku mulala okuyita mu nkola y’emu ey’okunyumizibwa. Ennono zaabwe zeetooloola ebintu ebirabika ennyo nga bisika abagoberezi baabwe okubuusabuusa okubeerawo kwabwe. Mu bulamu bwabwe obw’ennono, abantu ssekinnoomu beenyigira mu kwetaba mu ddiini, mwe bakkiriza nti kitandikira nga tebannazaalibwa ne kigenda mu maaso oluvannyuma lw’okufa kwabwe. Obulamu bw’eddiini bw’Abaigbo bukwatagana ne bajjajjaabwe n’abo abatannazaalibwa nga batondawo enkola ey’ekyama. Eddiini y’Abaigbo erimu mu bujjuvu engeri zonna ez’eddiini y’ensi ey’ennono, omuli enzikiriza zaayo, enfumo entukuvu, engeri gye zoogerwamu, okusikiriza okw’amaanyi eri emitima gy’abagoberezi baayo, okukola emikolo egy’eddaala erya waggulu, n’okubeera n’abasosodooti bangi abeetabye mu nteekateeka eno ng’abakadde abakola emirimu, bakabaka, bakabona n’abalaguzi. Eddiini y’Abaigbo eyawukana ku ddiini ezitali za nnono ezikyusa abantu kubanga terina bakadde bakola mirimu gya Buminsani n’abantu ssekinnoomu abatabuulira ddiini yaabwe ku balala. Bakkiririza mu kitonde eky’oku ntikko ekiteeberezebwa okuba nga y’afuga ensi n’abagibeeramu bonna. Mbiti era yakizuula nti eddiini y’Abaigbo ekitwala nti omuntu ssekinnoomu bw’afa, emmeeme oba omwoyo gwe gutaayaaya okutuusa ng’omubiri guziikiddwa mu kitiibwa. Ekiseera kino eky’okulinda kiyitibwa ekiseera eky’enkyukakyuka eky’omugenzi. Obukristaayo bwatuuka mu nsi y’Abaigbo mu 1857, ne buleeta okutya mu Baigbo nti singa bafuuka Abakristaayo katonda waabwe yandibaleetera akatyabaga. Abalala nabo baagaana okufuuka Abakristaayo olw’okukkiriza nti Abaminsani Abakristaayo baaliwo okusaanyaawo ddiini yaabwe. Abakristaayo baalaba myuziki n’amazina g’ennyimba z’ekinnansi ez’eddiini y’Abaigbo ne bakitwala ng’ekitali kya mpisa. Kino kiyinza okuba nga kye kyavaako okulwanagana kw’eddiini wakati w’Abaigbo n’Abakristaayo, n’okulowooza nti eddiini z'ennono mu Afirika zaali zisibuka mu nzikiriza ezirwanyisa Abakristaayo. Abakadde baali bakuuma obulombolombo bwabwe bwokka. Ekimu ku bigambo Mbiti bye yasinga okumanyika mu kitabo kye ''African Religions and Philosophy'' kyali nti: "Omufirika wonna w'ali, waliwo eddiini." <ref>{{Cite journal |last1=Okeke |first1=Chukwuma O. |last2=Ibenwa |first2=Christopher N. |last3=Okeke |first3=Gloria Tochukwu |year=2017 |title=Conflicts Between African Traditional Religion and Christianity in Eastern Nigeria: The Igbo Example |journal=SAGE Open |volume=7 |issue=2 |pages=215824401770932 |doi=10.1177/2158244017709322 |doi-access=free}}</ref> == Okunenya == Mbiti yayolekagana n’okunenya okuva ew’omuwandiisi wa Uganda [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] olw’okusuula ensonga ze mu bigambo eby’amagezi ebyali bitandikiddwawo amawanga g’obugwanjuba. Okusingira ddala, ekisinga okunenyezaako kwe kuba nti enjigiriza z’ensi za Afirika ku nkomerero zikwatagana n’endowooza z’Abakristaayo ku Katonda ng’ayinza byonna, ali buli wamu era ow’olubeerera. P’Bitek yawandiika mu kitabo kye ekya ''African Religions in Western Scholarship'' nti eddiini z’ennono mu Africa tezimanyiddwa nnyo eri Abafirika aba bulijjo mu byalo. Kigambibwa nti Mbiti teyaddamu kuvumirira kuno okusinziira ku Derek Peterson, pulofeesa w’ebyafaayo n’okunoonyereza ku Afirika mu [[:en:University_of_Michigan|Ssettendekero y’e Michigan]] . <ref>Sandomir, Richard (24 October 2019), [https://www.nytimes.com/2019/10/24/world/africa/john-mbiti-dead.html "John Mbiti, 87, Dies; Punctured Myths About African Religions"], ''The New York Times''. See Heaney, Post-Colonial Theology, 119-125.</ref> Mu ngeri y'emu, Tsenay Serequeberhan yateeka Mbiti mu nnono y'obufirosoofo bw'amawanga era n'agamba nti Mbiti agezaako "okwanika mu lwatu munda mu Mufirika eri amaaso ag'okumenya amateeka g'Omukristaayo, Omusiraamu, oba Omufirika afuuse Omuzungu ow'omulembe." <ref>{{Cite book |date=1991 |title=African philosophy : the essential readings |others=Tsenay Serequeberhan |isbn=1-55778-309-8 |edition=First |location=St. Paul, MN |oclc=21407072}}</ref> == Emirimu == * ''Akamba Emboozi'' . Etterekero ly'ebitabo lya Oxford Ebiwandiiko by’Afirika. Ekitongole ky’amawulire ekya Oxford University Press (Ogwekkuminebiri 1966). : Omulimu guno gulimu emboozi ez’enjawulo eziwera 80 ez’ebika eby’enjawulo ezisibuka mu nfumo z’Olukamba. Okuvvuunulwa n’okulongoosebwa mu lulimi Olungereza, bibiri byokka bye bisigala mu Lukamba. Bagenda mu maaso n’okubunyisa obulamu n’embeera z’abantu mu Kamba, olulimi lw’e Kikamba, awamu n’obutonde bw’emboozi mu bujjuvu n’embeera mwe zinyumibwa. Eri omusomi owa bulijjo, bayinza obutaggya kintu kirala kyonna okuggyako okukuŋŋaanya enfumo z’abantu za Afirika ezisanyusa. * ''Ebitontome by'Obutonde n'Okukkiriza'' . Abayimbi ba Africa. Ekitongole ekifulumya ebitabo mu Buvanjuba bwa Afrika (1969). : Ekitabo ekikungaanya ebitontome okuva mu batontomi b'Afirika * ''Eddiini n'Obufirosoofo mu Afirika'' . [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw'abawandiisi ba Africa]] . Heinemann [1969] (1990) Omuwandiisi w’ebitabo. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-435-89591-5|<bdi>0-435-89591-5</bdi>]] : Ekitabo kya Mbiti ekisooka kitunula mu nkola entegeke mu nzikiriza nti eddiini z’ennono mu Afirika zaali zisibuka mu nzikiriza ezikontana n’Ekikristaayo. Yalongoosa ekitabo kino n’assaamu omulimu gw’abakyala mu ddiini * ''Endowooza za Katonda mu Afrika'' . London: [[:en:SPCK|SPCK]] (Ogwokuna 1970). : Abantu b’omu Afirika tebamanyi ddiini; ekitabo kino kiraga ekitundu ku magezi gaabwe ag’ennono ag’eddiini n’ag’obufirosoofo agakung’aanyiziddwa okuva mu bantu oba ebika eby’enjawulo ebisukka mu 270. Kirimu okunoonyereza okutegekeddwa kumpi amawulire gonna omuwandiisi ge yali asobola okusanga mu buwandiike n’ebirala ku kufumiitiriza kw’Afirika ku Katonda. Okufumiitiriza kuno kukwatibwako, mu butonde, ensonga z’ettaka, ebyafaayo, obuwangwa, n’embeera z’abantu-eby'obufuzi. * ''Endagaano Empya Eschatology mu byafaayo by'Afirika'' . Ekitongole ky’amawulire ekya Ssettendekero y’e Oxford (Ogwokusatu 1971). : Ekitabo kino kwe kusoma ku Endagaano empya Eschatology mu byafaayo bya Africa.: okunoonyereza ku nsisinkano wakati w'Endagaano empya mu ddiini n'ennono z'Africa. * ''Omukwano n'obufumbo mu Afrika'' . London: Longman (1973) nga bwe kiri. * ''Enyanjula y'e Ddiini y'Afirika'' . [[:en:African_Writers_Series|Omusomo gw'abawandiisi ba Africa]] . Heinemann [1975] (1991) Omuwandiisi w’ebitabo. : Ekitabo kino kitunuulira Engero z’Afirika ezisunsuddwamu okulaga enkola z’eddiini n’empisa eziyisibwa okuyita mu nnono ezinyumizibwa. * ''Essaala z'eddiini y'Afirika'' . London: [[:en:SPCK|SPCK]] (Ogwekkumi 1975). [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-281-02871-0|<bdi>0-281-02871-0</bdi>]] : Okutunula mu bujjuvu mu Bukristaayo bw’Abafirika, Obukrisitaayo bw'Abamerika obw'okufumiitiriza n’okusaba okukwatagana n’amaanyi ag’obwakatonda. * ''Baibuli n'Eby'eddiini mu Bukristaayo bwa Afirika'' . Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford (Ogwokuna 1987). [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/0-19-572593-X|<bdi>0-19-572593-X</bdi>]] * ''Engero z'Afirika'' . Pretoria: Ekitongole ky’amawulire ekya [[:en:UNISA|UNISA]] (1997). * ''Baibuli ya Kikamba - Utianiyo Mweu Wa Mwiyai Yesu Kilisto'' (Endagaano Empya eya Mukama waffe Yesu Kristo), (Ogwekkumineebiri 2014) Kenya Literature Bureau. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Okusoma Ebisingawo == * [[:en:Joseph_G._Healey|Healey, Yusufu]] . 2020. Okusiima John S. Mbiti. ''[[:en:Proverbium|Engero]]'' 37:405-424 * * * Fleming, Bruce C. E., ne banne; Okuteeka eby’eddiini mu mbeera nga bwe kiragibwa mu Afirika mu biwandiiko bya John Samuel Mbiti. ThM Thesis, 1977, Essomero ly’Obwakatonda ery’Enjiri ey’Obusatu, IL. ** {{cite journal |last=Olupona |first=Jacob K. |author2=Sulayman S. Nyang |date=May 1998 |title=Religious Plurality in Africa: Essays in Honour of John S. Mbiti |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=BRILL |volume=28 |issue=Fasc. 2 |pages=247–250 |doi=10.2307/1581722 |jstor=1581722}} ** {{Cite book |year=1996 |title=African Philosophy: A Classical Approach |publisher=Prentice Hall |isbn=0-13-323726-5 |editor-last=Kalumba |editor-first=Kibujo M |editor-last2=English |editor-first2=Parker}} ** Fleming, Bruce C. E.; Contextualization of Theology as Evidenced in Africa in the writings of John Samuel Mbiti. ThM Thesis, 1977, Trinity Evangelical Divinity School, IL. {{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Mbiti, John}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] d8do81thlr7op2xtsx0s53uwt7txjs6 David Rubadiri 0 13223 49202 2026-05-04T17:22:41Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49202 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> muvqtaifhiqc7ml65msrlng5fg68vsg 49203 49202 2026-05-04T17:23:03Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49203 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera mu [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli eyookubiri mu biwandiiko n’ebyafaayo by’Olungereza. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature mu King’s College, Cambridge, n’afuna diguli ya MA. <ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu Yunivasite y'e Bristol . <ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> 34iath3fy0gg05pcvmxmmkk1ry3xp54 49205 49203 2026-05-04T17:25:20Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49205 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu Yunivasite y'e Bristol . <ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> 38tyjgz88x3by0ouxv4pejugcuf0tms 49209 49205 2026-05-04T17:27:55Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49209 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> tl24fb1rs1bun9oy34x72c6imzc2njt 49212 49209 2026-05-04T17:34:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49212 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeezezza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yafuna dda obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi y'ebyenjigiriza ey'eggwanga (New York City) series ''African Writers of Today'' . qi64bgn56ibogcn4879opqvwnfobit2 49213 49212 2026-05-04T17:36:13Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49213 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi y'ebyenjigiriza ey'eggwanga (New York City) series ''African Writers of Today'' . oqz0gfh9v8qcnewhu9dd1kpiqq4dzw9 49216 49213 2026-05-04T17:39:43Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49216 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' dsia5cs186ls0l1qcg4l3glqwmdlbtx 49219 49216 2026-05-04T17:44:00Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49219 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref><ref name="Nation" />​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu Yunivasite y’e Botswana, gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. 35j8a780al1kldpkgru7snrb9uulwll 49220 49219 2026-05-04T17:45:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49220 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref><ref name="Nation" />​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. efbljha2mj3pr030b47l5c9mgruc47y 49221 49220 2026-05-04T17:47:38Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49221 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" />​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. kouddnht83nqknua1fuy211yid8regk 49223 49221 2026-05-04T17:51:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49223 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. q7a87sjf24bz0z4mv3fxwxrvzhdc6xc 49225 49223 2026-05-04T17:52:53Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49225 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. 49ofwotv7uldx3vh75t831e5g56ij75 49226 49225 2026-05-04T17:54:04Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49226 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. ihx46rthk3xufb473ui824jarfv6rbh 49227 49226 2026-05-04T17:54:34Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49227 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == 6d56ootae1gqlgrkz32ayhy7u0gdxl7 49228 49227 2026-05-04T17:57:12Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49228 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> lcsdjcb8ysqsii4k5fumzkpxxdor9zv 49229 49228 2026-05-04T17:57:43Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49229 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == tm983n2byafy3hf1lo29x75qlp3oh66 49230 49229 2026-05-04T18:00:12Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49230 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. 2tpgwxi5zzn1otblrqale2na9hlewwz 49231 49230 2026-05-04T18:01:42Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49231 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. qoyrtok8fjk1833ufhzfijn60rv6qeq 49232 49231 2026-05-04T18:02:48Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49232 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == 3i0dv39jdtvj8mir93e717ra0qjx5b4 49233 49232 2026-05-04T18:04:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49233 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == * ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989'' * ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971'' * ''No Bride Price (novel), 1967'' * ''Come To Tea (play), 1965'' * "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome) * "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome) ax0v6mt4hmnhwhny9v3d78rwu8t3otp 49234 49233 2026-05-04T18:05:09Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49234 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == * ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989'' * ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971'' * ''No Bride Price (novel), 1967'' * ''Come To Tea (play), 1965'' * "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome) * "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome) == Ebijuliziddwa == 3mo41q9aax7ngj4l6wlfwt37ryk8d5e 49235 49234 2026-05-04T18:05:31Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49235 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == * ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989'' * ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971'' * ''No Bride Price (novel), 1967'' * ''Come To Tea (play), 1965'' * "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome) * "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome) == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} bxfo7ji0q6lw1d01rsq0wdslac8sjxz 49236 49235 2026-05-04T18:05:59Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49236 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == * ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989'' * ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971'' * ''No Bride Price (novel), 1967'' * ''Come To Tea (play), 1965'' * "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome) * "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome) == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == k78kv8ew2s1to3yvazah1m8hld3e6c4 49237 49236 2026-05-04T18:06:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49237 wikitext text/x-wiki '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == * ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989'' * ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971'' * ''No Bride Price (novel), 1967'' * ''Come To Tea (play), 1965'' * "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome) * "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome) == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20080109201845/http://www.un.int/permreps/malawi.htm Curriculum Vitae] Ebikwata ku bulamu bw’ekibiina ky’Amawanga Amagatte 19ai2yras7vhic3sayhfgs0ryc720u9 49238 49237 2026-05-04T18:07:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350891545|David Rubadiri]]" 49238 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref> == Obuyigirize n’emirimu == Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref> Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.'' Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> ​​[[Kenya|​]][[P'Bitek Okot|​]]​[[Nigeria|​]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka.​ Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu. Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005. Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital. == Obulamu bwe == Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref> == Ebiwandiiko bye == Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''. Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi. == Ebimu ku biwandiiko bye == * ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989'' * ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971'' * ''No Bride Price (novel), 1967'' * ''Come To Tea (play), 1965'' * "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome) * "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome) == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20080109201845/http://www.un.int/permreps/malawi.htm Curriculum Vitae] Ebikwata ku bulamu bw’ekibiina ky’Amawanga Amagatte p3iv3rskjnucnxejuyscr5i4d61juur Sam Engola 0 13224 49218 2026-05-04T17:44:00Z Berniter 10779 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342239175|Sam Engola]]" 49218 wikitext text/x-wiki   '''Sam Engola''' (Omwezi Gwomukaaga 15, 1958) i Munna Uganda musuubuzi era munnabyabufuzi . Mu kiseera kino ye Minisita w'amayumba mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 27 Omwezi gwokutaano , 2011. <ref name="SEAPP">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=10 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Werikhe Kafabusa|Michael Werikhe Kafabusa]], eyagobwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti eyakolebwa nga 1 Omwezi gwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. <ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As at 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=10 March 2015 |format=PDF |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Sam Engola era ye [[Parliament of Uganda|mubaka wa Palaamenti]] eyalondebwa mu Ssaza mu Bukiika ddyobwa "Erute", [[Lira (disitulikit)|Lira District]] . <ref name="Profile">{{cite web |year=2011 |title=Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira |accessdate=10 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]])}}</ref> == Ebutobwe nokusoma kwe == Yazaalibwa mu [[Lira (disitulikit)|Lira District]], nga 15 Omwezi gwomukaaga 1958. Oluvannyuma lw’okusoma mu masomero g’omu kitundu, yasomera mu Institute of Shipping and Management Studies, n’afuna Diploma mu kutegeka n’okuweereza ebyamaguzi okutuuka gy’bigenda nga 1996 tannatuuka.Mu 1996, yaweebwa Diploma mu Okuddukanya n'Okufuga emirimu okuva mu ttendekero eritannamanyika. Mu 2008, yafuna satifikeeti mu bukulembeze &amp;amp; okwogera mu lujjudde, okuva mu London School of Business and Management. <ref name="Profile">{{Cite web |year=2011 |title=Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira |access-date=10 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]])}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira "Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District"]. [[Parliament of Uganda]]). 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Omulimu == Okuva mu 1995 okutuuka mu 1996, yaweereza ng’omubaka ku Lukiiko olwakola Ssemateeka (Constitutional Assembly) olwalongoosa era ne luteekawo Ssemateeka wa Uganda owa 1995.Era yaweereza ng’Omukulembeze w’Akakiiko (Chairman) aka Uganda Air Cargo Limited. , okuva mu 1995 okutuuka mu 2001. Abadde akiikirira ekitundu kye mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] obutasalako okuva mu 2001. Alina bizinensi z’ayagala mu mulimu gwa wooteeri n’obulambuzi, okuva mu 1990. Era mmemba ku kakiiko akafuzi mu ggwanga ak’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name="Profile">{{Cite web |year=2011 |title=Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira |access-date=10 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]])}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira "Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District"]. [[Parliament of Uganda]]). 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Laba ne == {{columns-list|*[[Daudi Migereko]] *[[Aidah Nantaba]] *[[Cabinet of Uganda|Ugandan Cabinet]] *[[Parliament of Uganda|Ugandan Parliament]] *[[Lira, Uganda|Lira]] *[[Government of Uganda|Ugandan Government]]|colwidth=22em}} == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda Omwezi gwokutaano 2011] 0cdhpq2fb04vy73esybya2llx5nuavb Olivia Mary Nantongo 0 13225 49239 2026-05-04T19:12:55Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338381663|Olivia Mary Nantongo]]" 49239 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Olivia Mary Nantongo''' (yazaalibwa 27 Ogwolubereberye 1994, e Kampala) Munnayuganda muyiiya wa bifaananyi amanyiddwa olw'emirimu gye egy'emikono egy'emikutu egy'enjawulo ng'ebifaananyi ebissa essira ku kugyayo ekifanaanyi ky'abakyala ab'Afirika.<ref name=":0">{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo |url=https://www.amasakagallery.com/olivia-mary-nantongo |access-date=2026-02-11 |website=Amasaka Gallery |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2025-05-18 |title=From pain to pride: Olivia Nantongo unveils raw, powerful take on womanhood through art |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/from-pain-to-pride-olivia-nantongo-unveils-raw-powerful-take-on-womanhood-through-art-5046136 |access-date=2026-02-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Olivia Mary Nantongo yazaalibwa nga 27 omwezi Ogwolubereberye 1994, e Kampala, Uganda,<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo - Biography, Shows, Articles & More |url=https://www.artsy.net/artist/olivia-mary-nantongo |access-date=2026-02-11 |website=Artsy |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo |url=https://www.at-work.org/en/notebook/olivia-mary-nantongo-2/ |access-date=2026-02-11 |website=AtWork |language=en-GB}}</ref> taata omusawo w’abakyala era maama omusuubuzi, nga ye muwala yekka mu maka g'abaana mukaaga.<ref>{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo |url=https://raba.art/artist/olivia-mary-nantongo/ |access-date=2026-02-11 |website=RABA |language=en-US}}</ref> Alina diguli ya Bachelor of Industrial and Fine Arts okuva mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda.<ref>{{Cite web |last= |title=Acceptance by Olivia Mary Nantongo |url=https://mukumbyamusoke.com/acceptance-by-olivia-mary-nantongo/ |access-date=2026-02-11 |website=Mukumbya Musoke Advocates |language=en-US}}</ref> == Omulimu gwe ogw’eby’emikono == Nantongo (mixed media artist) ng’essira aliteeka ku kulaga abakyala b'omu Afrika nga abetongodde era ab’amaanyi.<ref name=":1" /> Emirimu gye jiggumiza emiramwa gy’okweyagala, okusumululwa n’okujaguza abakyala abaddugavu, nga bikiikirira emboozi ey’okulaba ku mutindo gw’obulungi n’okunyigirizibwa kw’ekitundu.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Reformed Sinner By Olivia Mary Nantongo |url=https://latitudes.online/olivia-mary-nantongo-reformed-sinner.html |access-date=2026-02-11 |website=Latitudes Online |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last= |first= |date=2025-04-19 |title=I Am a Woman an exhibition by Nantongo J. Olivia Mary {{!}} Xenson Art Space |url=https://evento.ug/event/32569924/i-am-woman-exhibition-nantongo-j-olivia-mary/ |access-date=2026-02-11 |website=Evento Uganda |language=en}}</ref> == Emyoleso n’okusiimibwa == === Emyoleso egy’omuntu omu === * ''Ndi mukyala'' (2025), Xenson Art Space, Kampala.<ref>{{Cite web |title=I Am a Woman: An Exhibition by Nantongo J. Olivia Mary at Xenson Art Space, Uganda, Sat, 19 Apr 2025 at 3:00 PM, Get Tickets |url=https://egotickets.com/events/i-am-a-woman-an-exhibition-by-nantongo-j-olivia-mary |access-date=2026-02-11 |website=eGotickets |language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=Muyanja |first=Eve |date=2025-12-10 |title=ART AS HOME! A Monologue On Belonging, Inspired by Olivia Nantongo’s Art Exhibition, I AM a Woman! |url=https://medium.com/@evemuyanja/art-as-home-a-monologue-on-belonging-inspired-by-olivia-nantongos-art-exhibition-i-am-a-woman-c456c566071f |access-date=2026-02-11 |website=Medium |language=en}}</ref> === Emyoleso gy’ebibinja === * ''ECHOES'' (July 22-August 15, 2023), with Ethel Aanyu and Allan Kyakonye, Kampala<ref>{{Cite web |title=ECHOES |url=https://www.amasakagallery.com/echoes |access-date=2026-02-11 |website=Amasaka Gallery |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=2023-07-12 |title=Amasaka Gallery presents ECHOES, Kampala, Uganda |url=https://artafricamagazine.org/amasaka-gallery-presents-echoes-kampala-uganda/ |access-date=2026-02-11 |website=ART AFRICA Magazine |language=en-GB}}</ref> * ''Embracing Her Essence: A Celebration of Young Women's Creativity'' (March-April 2024), Xenson Art Space, Kampala<ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=Bamuturaki |date=2024-04-26 |title=Women artists bare emotions in art exhibition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/women-artists-bare-emotions-in-art-exhibition-4573546 |access-date=2026-02-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> * 1-54 Contemporary African Art Fair (May 2024), New York City<ref>{{Cite web |last=Porterfield |first=Carlie |date=2024-05-02 |title=1-54 Contemporary African Art Fair marks a decade in New York |url=https://www.theartnewspaper.com/2024/05/01/1-54-contemporary-african-art-fair-marks-a-decade-in-new-york |access-date=2026-02-11 |website=The Art Newspaper |language=en}}</ref> * ''Wandala - drama. dream. decolonised'' (2026), Offenes Kulturhaus (OK) [[:en:Linz|Linz]], Austria<ref>{{Cite web |last=Mukaiwa |first=Martha |date=2026-01-29 |title=Amutse expands frame of Africa in Austria |url=https://www.namibian.com.na/amutse-expands-frame-of-africa-in-austria/ |access-date=2026-02-11 |website=The Namibian |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Contemporary_African_art|Contemporary African art]] * [[:en:Women_artists|Women artists]] * [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zzziwa]] * [[:en:Afriart_Gallery|Afriart Gallery]] * [[:en:Carol_Nantongo|Carol Nantongo]] == Ebijuliziddwamu == <references /> == Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya == * Olivia Mary Nantongo on Instagram * Xenson Art Space – ''( https://xensonartspace.com/''  sllebhdlqonflb80ysvkxlgybpqcf4j Derrick Ssenyonyi 0 13226 49253 2026-05-04T20:14:45Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339451059|Derrick Ssenyonyi]]" 49253 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles><templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Derrick Ssenyonyi''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] mukubi wa bifaananyi, mukozi wa mboozi, era muyiiya wa content owa digito.<ref name=":0">{{Cite web |date=December 17, 2021 |title=Photography opened my eyes – Ssenyonyi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/photography-opened-my-eyes-ssenyonyi-3655856 |website=Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kagoro |first=Joshua |title=Timeless Frames Photo Exhibition Showcases Uganda's Beauty Through Visual Storytelling |url=https://nilepost.co.ug/visualstorytelling/217431/timeless-frames-photo-exhibition-showcases-uganda-s-beauty-through-visual-storytelling |website=Nilepost News}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |date=September 22, 2024 |title=Ssenyonyi showcases Uganda's beauty through photography |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ssenyonyi-showcases-uganda-s-beauty-through-photography/ |website=The Observer}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yakulira [[:en:Nakasongola|Nakasongola]]. Yasomera ku Nakasongola RC Primary School oluvannyuma n’agenda ku Nakasongola St Josephs Secondary School. Yatikkirwa ne dipulooma mu by’obulambuzi okuva ku Uganda Hotel and Tourism Training Institute.<ref name=":2">{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=September 6, 2024 |title=Award-Winning Travel Visual Artist Derrick Ssenyonyi to Host Timeless Frames Exhibition on September 20 |url=https://softpower.ug/award-winning-travel-visual-artist-derrick-ssenyonyi-to-host-timeless-frames-exhibition-on-september-20/}}</ref> == Emirimu gye == Ssenyonyi yatandika emirimu gye mu 2015–2016 ng’omukubi w’ebifaananyi ku nguudo, nga akuba ebifaananyi ebifilumirawo mu bubuga obutono. Mu 2017, yatendekebwa mu kitongole ky’ebyobulambuzi ekya Uganda Tourism Board, oluvannyuma gye yafuna ekifo.<ref name=":1" /> Mu kiseera [[:en:COVID-19_pandemic|ky’ekirwadde kya COVID-19]] mu 2020, yakyuuka n’adda mu kutegeka eby’okutambula n’okugaziya mu kukola firimu, ng’essira aliteeka ku kukuuma enonno.<ref name=":0" /> Mu Gwomwenda 2024, yategeka omwoleso gw’ebifaananyi ogwa '''Timeless Frames''' ku Kampala [[:en:Serena_Hotel|Serena Hotel]], nga mulimu ebifaananyi by’ebifo bya [[:en:Uganda|Uganda]], ebisolo by’omu nsiko, n’ebyobuwangwa.<ref>{{Cite web |date=7 September 2024 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/travel/ssenyonyis-timeless-frame-set-to-unveil-ugand-NV_195399 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ssenyonyi akoze kinene mu kutumbula eby’obulambuzi n’okunyumya emboozi z’okukuuma eby’obulambuzi ng’ayita mu nkolagana n’emirimu egyalagirwa. Abadde ku lukalala lw’abantu abakola kampeyini za Uganda Tourism Board eza digito nga bayita mu nkolagana ezenjawulo.<ref>{{cite web |title=Uganda Tourism Board: Sector Spending Agency Budgets and Performance |url=https://budget.finance.go.ug/sites/default/files/Sector%20Spending%20Agency%20Budgets%20and%20Performance/Uganda%20Tourism%20Board_18.pdf |website=budget.finance.go.ug |publisher=Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)}}</ref> Abakungu b’ekitongole kya Uganda Wildlife Authority nabo bajuliza mu lujjudde omulimu gwe ogw’okulaba ku bikwatagana n’obubaka bw’obulambuzi n’okukuuma.<ref>{{cite web |date=9 September 2024 |title=Uganda's creatives use digital innovation to eternalize beauty |url=https://www.ugandaradionetwork.net/a/story/ugandas-creatives-use-digital-innovation-to-eternalize-beauty |website=Uganda Radio Network}}</ref> Emikutu gy’amawulire egy’omu kitundu nagyo gifulumizza ebikwata ku mulimu gwe ogw’okunyumya emboozi z’entambula wabweru wa Uganda, omuli ebikwata ku kulambula kwe n’ebikwata ku Rwanda.<ref>{{cite web |date=17 April 2025 |title=The EAC Love Affair with Rwanda |url=https://www.ktpress.rw/2025/04/the-eac-love-affair-with-rwanda/ |website=KT Press}}</ref> Emirimu gye gifulumiziddwa mu mikutu gy’amawulire, mu myoleso, n’ebitabo.<ref name=":2" /> Mu 2025, Ssenyonyi yalagirira firimu ya ''Back to the Source – The Nile'', ey’ebisolo eyakolebwa ng’akolagana n’ekitongole kya Consulate General of Uganda e Guangzhou<ref>{{cite web |title=Consulate General of the Republic of Uganda in Guangzhou |url=https://guangzhou.mofa.go.ug/ |website=Ministry of Foreign Affairs Uganda}}</ref> era nga yafulumizibwa Ambasada Juju Nsababera. Firimu eno enoonyereza ku busika bwa Uganda obw’obutonde, obuwangwa, n’obusobozi bw’obulambuzi ng’ayita mu lugendo lwa Nsababera olw’obuntu ng'alwanyisa okutya obulamu bwe bwonna olw’amazzi amawanvu n’okuseyeeya ku mugga Nile omulundi gwe ogusooka. Firimu yasooka kulagibwa nga 12 omwezi Ogwekkumineebiri 2025 ku Consulate General of Uganda e Guangzhou mu China, gye yalagibwa abantu abasoba mu 300 omuli (diplomats, tour operators, media representatives, cultural influencers, and members of the Ugandan community in China). Amawulire mu kitundu gaalaga firimu nga eyamaanyi mu kaweefube wa Uganda ow’okunyumya emboozi mu by’obuwangwa n’ebyobulambuzi, nekiraga okwagala okw’amaanyi okuva mu ba China abakola ku by’entambula n’abamawulire. Firimu eno yayogerwako mu mawulire ng’emu ku firimu ezentambula z’Afirika ezisinga okusikiriza mu mwaka guno era nga kye kiraga nti Uganda egenda egaziwa mu kunyumya emboozi mu nsi yonna.<ref>{{cite news|url=https://softpower.ug/back-to-the-source-ugandas-nile-story-captivates-guangzhou-reframe-tourism-storytelling/|title=Back to the Source: Uganda’s Nile Story Captivates Guangzhou|date=15 December 2025|work=SoftPower News}}</ref><ref>{{cite web |date=20 December 2025 |title=Uganda’s ‘Back to the Source – The Nile’ Premieres in China Ahead of Home Launch |url=https://www.kaributravel.co.ug/ugandas-back-to-the-source-the-nile-premieres-in-china-ahead-of-home-launch/ |website=Karibu Travel}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/73-chinese-watch-nile-documentary-as-tourism-focus-shifts-to-uganda-5299908|title=73 Chinese Watch Nile Documentary as Tourism Focus Shifts to Uganda|date=17 December 2025|work=Daily Monitor}}</ref> == Obulamu bwe == Ssenyonyi anyumirwa nnyo emirimu gy’ebweru omuli okutambula n’okukuba ebifaananyi by’obutonde, ebintu by’alaga ennyo ng’ayita mu mirimu gye egy’obuyiiya ne mu mikutu gy’amawulire.<ref>{{cite news|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/photography-opened-my-eyes-ssenyonyi-3655856|title=Photography opened my eyes – Ssenyonyi|work=Daily Monitor}}</ref> Atera okutambula n’embwa ze ebbiri, Pearl ne Chloe, ezirabikira mu ntambula ze n’ebintu bye eby’ebweru. Yenyigira mu kubuulirira abagala okukuba ebifaananyi, abakola firimu, n’abayiiya mu nkola za digito ng’ayita mu misomo, enteekateeka z’abantu b’omukitundu, n’okukubaganya ebirowoozo mw’agabana by’ayiseemu okuva mu mirimu gye.<ref>{{cite web |title=Ssenyonyi showcases Uganda’s beauty through photography |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ssenyonyi-showcases-uganda-s-beauty-through-photography/ |website=The Observer}}</ref> Ssenyonyi era agabana ebirowoozo n'ebifaananyi by'olugendo ku mukutu gwe ogwa Youtube, Bold Narrative, gy’afulumya ebikwata ku ntambula, obuwangwa, n’okunyumya emboozi ezirabika.<ref>{{cite web |title=Bold Narrative YouTube channel |url=https://www.youtube.com/@BoldNarrative}}</ref> [[File:Long_Horned_Cattle_-_Derrick_Ssenyonyi.png|thumb|Ente ez'amayembe amawanvu mu Uganda nga zikubiddwa Derrick Ssenyonyi]] [[File:Bwindi_impenetrable_Forest.jpg|thumb|Bwindi Impenetrable Forest]] [[File:Western_Uganda_Culture.png|thumb|Eby'obuwangwa mu bukiikaddyo bwa Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya == * [https://softpower.ug/fascinating-experience-at-derrick-ssenyonyis-timeless-frames-exhibition/ Fascinating Experience at Derrick Ssenyonyi's Timeless Frames Exhibition] * [https://nilepost.co.ug/cultural-heritage/215181/timeless-frame-exhibition-to-showcase-ugandas-natural-beauty-promote-conservation-efforts 'Timeless frame' exhibition to showcase Uganda's natural beauty, promote conservation efforts] * [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ssenyonyi-showcases-uganda-s-beauty-through-photography/ Ssenyonyi showcases Uganda’s beauty through photography] * [https://softpower.ug/back-to-the-source-ugandas-nile-story-captivates-guangzhou-reframe-tourism-storytelling/ Back to the Source – Uganda’s Nile Story Captivates Guangzhou] * [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/73-chinese-watch-nile-documentary-as-tourism-focus-shifts-to-uganda-5299908 73 Chinese watch Nile documentary as tourism focus shifts to Uganda] * [https://www.kaributravel.co.ug/ugandas-back-to-the-source-the-nile-premieres-in-china-ahead-of-home-launch/ Uganda’s Back to the Source – The Nile premieres in China] * [https://www.youtube.com/@BoldNarrative Bold Narrative YouTube channel] * [https://www.instagram.com/ssenyonyiderrick/ Official Instagram]  eh6de0uubr7r3wcin8ob0b5gd2g8r6o Twaha Kagabo 0 13227 49258 2026-05-04T20:45:58Z Lillylove256 10862 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348491226|Twaha Kagabo]]" 49258 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Twaha Kagabo''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] musawo era munnabyabufuzi eyaliko omubaka wa Paalamenti owa Bukoto South [[:en:Constituency|Consitituency]] mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2021 ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP).<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-03-08 |title=News: KNOW YOUR MP: Twaha Kagabo |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/know-your-mp-twaha-kagabo-NV_155457_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2025-07-27 |title=Twaha Kagabo Announces Independent Bid After Losing NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/twaha-kagabo-announces-independent-bid-after-losing-nrm-primaries/ |access-date=2026-03-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2025-07-26 |title=Muyanja-Mbabaali out to rid ghosts from past |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muyanja-mbabaali-out-to-rid-ghosts-from-past-5131818 |access-date=2026-03-01 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Buregeya |first=Dismus |date=2025-07-19 |title=Politics: NRM Primaries: Kagabo ready to campaign for Mbabali in Bukoto South |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nrm-primaries-kagabo-ready-to-campaign-for-mb-NV_214812_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref> == Emirimu gye egy'ebyobufuzi == Kagabo yawangula ekifo kya paalamenti owa Bukoto South mu kalulu ka bona aka 2021 nga yeesimbawo mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], n’awangula eyali mu ntebe.<ref name=":4">{{Cite news|title=Know Your MP: Twaha Kagabo|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-martyrs/know-your-mp-twaha-kagabo-155457|access-date=1 March 2026|work=New Vision}}</ref> Ng’okulonda kwa bonna okwa 2026 tekunnabaawo, Kagabo yava mu kibiina kya National Unity Platform n’asaba okwegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku kifo kye kimu. Mu kulundwa kwa NRM primary yawangulwa eyali omubaka [[:en:Muyanja_Mbabaali|Muyanja Mbabaali]].<ref name=":5">{{Cite news|title=Twaha Kagabo announces independent bid after losing NRM primaries|url=https://chimpreports.com/twaha-kagabo-announces-independent-bid-after-losing-nrm-primaries/|access-date=1 March 2026|work=ChimpReports}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kalulu k'ekibiina, Kagabo yalangirira nti agenda kuvuganya ku kifo kya paalamenti kubwa namunigina, ng'alumiriza nti waliwo obutaali bwenkanya mu nkola y'okulonda okwo.<ref name=":5" /><ref name=":1" /> Era kigambibwa nti yakwatagana n’ekibiina kya Patriotic League of Uganda (PLU), ekibiina ekikuba amaaso mu byobufuzi ekikwatagana ne General [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], wadde nga oluvannyuma yatangaaza ennyiriri ze mu byobufuzi mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite news|title=MP Kagabo signed with PLU but left looking for party to bank on|url=https://nilepost.co.ug/politics/192363/mp-kagabo-signed-with-plu-but-left-looking-for-party-to-bank-on|access-date=1 March 2026|work=Nile Post}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okw'omwezi Omubereberye 2026, Kagabo yafiirwa ekifo kya paalamenti ekya [[:en:Bukoto|Bukoto]] South.<ref name=":6">{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2026-02-13 |title=Dr Twaha Kagabo Suspends Free Medical Services in Bukoto South After Losing Parliamentary Seat |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260213/188609/dr-twaha-kagabo-suspends-free-medical-services-in-bukoto-south-after-losing-parliamentary-seat.html |access-date=2026-03-01 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Ensibuko y’obusawo n’emirimu gy’omukitundu == Kagabo musawo mutendeke.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye [[:en:Member_of_parliament|ng’omubaka wa Paalamenti]], yategeka era n’avigirira enkambi z’obujanjabi obw'obwereere n’okulongoosa abatuuze mu Bukoto South Constituency.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw'okufiirwa ekifo kye mu paalamenti mu 2026, Kagabo yalangirira okuyimiriza obujjanjabi obw'obwereere, ng'awa ensonga y'okufiirwa ssente za paalamenti ezaali ziyambye okuyimirizaawo enteekateeka zino.<ref name=":6" /><ref>{{Cite web |last=Ssengendo |first=Zainab Namusaazi |title=KCCA councilor announces plan to unseat PLU's Twaha Kagabo in Lwengo |url=https://nilepost.co.ug/politics/206568/kcca-councilor-announces-plan-to-unseat-plu's-twaha-kagabo-in-lwengo |access-date=2026-03-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Musa_Ecweru|Muyanja Mbabaali]] * [[Musa Ecweru|Muhoozi Kainerugaba]] * [[:en:Samuel_Ediau|Samuel Edeau]] * [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]] * [[:en:Musa_Ecweru|Musa Ecweru]] * [[:en:Fred_Jalameso|Fred Jalameso]] * [[:en:Benson_Lugwar|Benson Lugwar]] * [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] * [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kagabo, Twaha}} 2e608hfxr709ne1yirzv36m2wvdjwuh Bruce Baraba Kabaasa 0 13228 49259 2026-05-04T20:50:11Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347008353|Bruce Baraba Kabaasa]]" 49259 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Bruce Baraba Kabaasa''' (oluusi ayitibwa Bruce Balaba Kabaasa) [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] ow'eby'obufuzi era nga ye mubaka wa Palamenti akiikirira [[:en:Rubanda|Rubanda]] West County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Yavuganya n’awangula ekifo kino mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026 ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Kigezi Voters Oust Over 10 Incumbent MPs |url=https://nilepost.co.ug/index.php/2026-election-watch/314814/kigezi-voters-oust-over-10-incumbent-mps |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Bahangwa |first=Nathan |date=2026-01-18 |title=Two Incumbents Lose Parliamentary Seats in Rubanda District Elections. |url=https://kigezitv.com/two-incumbents-lose-parliamentary-seats-in-rubanda-district-elections/ |access-date=2026-02-26 |website=Kigezi Television |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2026-02-16 |title=Kigezi'S Political Earthquake: Newcomers and Upsets |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/kigezis-political-earthquake-newcomers-and-upsets |access-date=2026-02-26 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kabaasa yavaayo ng’omukwasi wa bbendera y’ekibiina kya NRM ku Rubanda West nga beetegekera okulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026, bwe yamegga Moses Kamuntu Mwongyera eyali akyali mu kifo mu kalulu k'olubereberye akaavuganyizibwa ennyo. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kankiriho |first=Obed |date=2026-01-19 |title=Kigezi Political Shake Up as 10 Incumbent MPs Lose Seats in General Election - 91.2 Crooze FM |url=https://croozefm.com/kigezi-political-shake-up-as-10-incumbent-mps-lose-seats-in-general-election/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Four Incumbents in Kigezi Lose NRM Party Primaries : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/three-incumbents-in-kigezi-lose-nrm-party-primaries- |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Obuwanguzi bwe mu kalulu ka NRM ak'olubereberye bwakakasibwa oluvannyuma lwa kkooti y’ekibiina okugoba empaaba ewakanya ebyavuddemu, nga ekakasa ekifo kye ng’avuganya ku NRM mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |last=Kankiriho |first=Obed |date=2025-08-07 |title=NRM Tribunal Upholds Kabaasa Victory, Dismisses Rubanda West Petition |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/nrm-tribunal-upholds-kabaasa-victory-dismisses-rubanda-west-petition/ |access-date=2026-02-26 |website=The Source Reports |language=en}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026, Kabaasa yafuna obuwagizi obw’amaanyi okuva mu balonzi mu kitundu ekisingamu ebyalo. <ref>{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2026-02-10 |title=Rubanda West MP-Elect Urges Parents to Prioritize Education and Skills Development |url=https://boonafm.com/rubanda-west-mp-elect-urges-parents-to-prioritize-education-and-skills-development/ |access-date=2026-02-26 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri]] * [[Denis Obua (Munnabyabufuzi)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[John Babiiha|Yokaana Babiiha]] * [[Ruth Achieng|Ruth Achieng, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[David Bahati|Dawudi Bahati]] * [[:en:Twaha_Kagabo|Twaha Kagabo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Reflist}} 3f8mzfnj3ealvn7hzer3hgn37ijt8j1 Gilbert Olanya 0 13229 49265 2026-05-04T21:20:01Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347853069|Gilbert Olanya]]" 49265 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Gilbert Olanya''' Munnayuganda ow'eby'obufuzi eyaweerezaako nga mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'akiikirira Kilak South ku tikiti y'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-12-25 |title=Panic as Gilbert Olanya's aide is assaulted |url=https://www.independent.co.ug/panic-as-gilbert-olanyas-aide-is-assaulted/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Museveni's rule is God's plan, says MP Olanya |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1536748 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Olanya Gilbert - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/olanya-gilbert-6859/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Olanya yasoma diguli ye esooka eya Arts mu by’enjigiriza wansi wa sikaala, n’atikkirwa mu [[Uganda Christian University]] mu mwaka gwa 2000. Gilbert Olanya era yagenda n’afuna diguli ye eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Kampala International University mu mwaka gwa 2006. Era yayongera n'afuna PhD mu kulabirira n'okuddukanya eby’enjigiriza okuva mu yunivasite y’e Kyambogo mu mwaka gwa 2025. == Emirimu gye mu by'obufuzi == Olanya yalondebwa mu palamenti okuva e Kilak South ku tikiti ya FDC. Ono mmemba mu kibiina kya Acholi Parliamentary Group era akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kino (APG). Mu kulonda kwa Sipiika mu palamenti ey’ekkumi n’emu, yawakanya okuwagira omubaka wa Palamenti ow’essaza ly’e Omoro [[Jacob Oulanyah]] ku ofiisi ya sipiika <ref>{{Cite web |date=2021-03-08 |title=MP Gilbert Olanya dismisses Acholi group endorsement of Oulanyah for speaker |url=https://www.independent.co.ug/mp-gilbert-olanya-dismisses-acholi-group-endorsement-of-oulanyah-for-speaker/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> okuva mu APG ng’alabula nti okuwagira ng’okwo kuyinza okuvaamu ebyobufuzi eby’ebibiina n’ebika ekiyinza okukosa APG singa omuntu eyeesimbyewo alemwa okuwangula. Mu Gwomukaaga gwa 2020, Olanya yakwatibwa n’aggalirwa wamu ne munne, [[Odonga Otto|Samuel Odonga Otto]] akiikirira Aruu South, n’abantu abalala babiri olw’okwekalakaasa nga bawakanya engeri [[Gulu Hospital|eddwaaliro ly’e Gulu]] gye lyali likwatamu ekirwadde kya COVID-19 . <ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Gilbert Olanya Arrested for Staging Illegal Protest |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mps-odonga-otto-gilbert-olanya-arrested-in-gulu |access-date=2021-08-17 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Baavunaanibwa omusango gw’okukuma omuliro mu bantu okukola effujjo n’ebikolwa eby’obulagajjavu ebiyinza okuvaako endwadde ezisiigibwa okusaasaana. <ref>{{Cite web |date=2020-06-01 |title=MPs Odonga Otto, Gilbert Olanya charged with incitement of violence |url=https://www.independent.co.ug/mps-odonga-otto-gilbert-olanya-charged-with-incitement-of-violence/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Olanya yavumirirwa abantu abamu okuva mu kitundu ky’e Acholi olw’enkolagana n'okusemberera ennyo oludda lw'ababaka oluvuganya gavumenti ne gavumenti mu ngeri etasuubirwa. Oluvannyuma yavaayo okutangaaza nti ekirowoozo ky’okukolagana wakati w’ababaka ba palamenti ab’oludda oluvuganya okuva mu Sub-region ne gavumenti tekyasibuka mu babaka wabula kyali kirowoozo kya gavumenti yennyini. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2025-04-17 |title=Gilbert Olanya: Gov't initiated cooperation idea with Acholi opposition MPs |url=https://www.independent.co.ug/gilbert-olanya-govt-initiated-cooperation-idea-with-acholi-opposition-mps/ |access-date=2025-10-15 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>  == Laba ne == * [[:en:Anthony_Akol|Akol Anthony]] . * [[Lucy Akello|Akello Lucy, omuwandiisi w’ebitabo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} nx118culuiw7aosndkp1s1oxrqg0m46 Peter James Nkambo Mugerwa 0 13230 49279 2026-05-05T06:02:01Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49279 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> e3l6rdw2kef9j9dcar6197itti4emot 49280 49279 2026-05-05T06:04:27Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49280 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> 7gnls4l0j8mrfumh9ly6sj6ob4s21i1 49281 49280 2026-05-05T06:05:46Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49281 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> 5c7k6hyabsuao4t9r4gggt999p7682f 49282 49281 2026-05-05T06:07:54Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49282 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> fcoaox9au4920wh00s55s59ya5ie6kc 49284 49282 2026-05-05T06:24:29Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49284 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> bkvrevzhgjox6098w9j5riwemmo1rrr 49285 49284 2026-05-05T06:27:22Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49285 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> 6jf5ckfrne4up8iatfs87u7b8aca4xp 49286 49285 2026-05-05T06:31:40Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49286 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> dtvvkc574lqq767pd1dry88lby7aw5s 49287 49286 2026-05-05T06:33:54Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49287 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> afl1lpsihno9rhbazjbe7n59ak5bhw6 49288 49287 2026-05-05T06:35:23Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49288 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. l9hsfso7zsg3yn6sv2kdwsprdsn310t 49289 49288 2026-05-05T06:36:14Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49289 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. ipulbto1agpe0v3a6zdzo3973h0bt1m 49290 49289 2026-05-05T06:36:54Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49290 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. q13vqsyenggl8xeaeu493qk7dog6qd9 49291 49290 2026-05-05T06:40:10Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49291 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref> k8uclfvenajaidldcv1q318bqly0bps 49292 49291 2026-05-05T06:44:22Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49292 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref> Era yaddamu okuyingira mu bulamu bw'olukale [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Mutebi]] bwe yalonda Nkambo Mugerwa okubeera ssentebe w'olukiiko oluvunaanyizibwa ku ttaka olwa Buganda Land Board, n'atwala ekifo kya James Mulwana eyalina okulekulira oluvannyuma lwa "ekikwekweto okumunafuya".<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1069017/kabaka-appoints-land-board|title=Kabaka Appoints New Land Board|last=Vision Reporter|date=13 November 2002|work=New Vision|access-date=13 June 2019}}</ref> Yali kalabaalaba w'olukiiko olufuzi olw’abantu 13, okuli Omulangira David Kintu Wassajja, muganda wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Mutebi]] omuto, ssentebe wa [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], Hajji Nadduli Kibaale ne Martin Kasekende, maneja wa kkampuni y'amayumba n'okuzimba eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Company|National Housing and Construction Company]].<ref name=":2" /> Yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 2007, Martin Kasekende lwe yamuddira mu bigere. kc3q2n91s7rk5d2bp09xo0oewsovlkf 49293 49292 2026-05-05T06:50:51Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49293 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref> Era yaddamu okuyingira mu bulamu bw'olukale [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Mutebi]] bwe yalonda Nkambo Mugerwa okubeera ssentebe w'olukiiko oluvunaanyizibwa ku ttaka olwa Buganda Land Board, n'atwala ekifo kya James Mulwana eyalina okulekulira oluvannyuma lwa "ekikwekweto okumunafuya".<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1069017/kabaka-appoints-land-board|title=Kabaka Appoints New Land Board|last=Vision Reporter|date=13 November 2002|work=New Vision|access-date=13 June 2019}}</ref> Yali kalabaalaba w'olukiiko olufuzi olw’abantu 13, okuli Omulangira David Kintu Wassajja, muganda wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Mutebi]] omuto, ssentebe wa [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], Hajji Nadduli Kibaale ne Martin Kasekende, maneja wa kkampuni y'amayumba n'okuzimba eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Company|National Housing and Construction Company]].<ref name=":2" /> Yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 2007, Martin Kasekende lwe yamuddira mu bigere. == Ebimukwatako eby'omunda == Peter James Nkambo Mugerwa yali mmemba omujjumbize mu kibiina kya Uganda Mountain Club, era nga anyumirwa nnyo [[:en:Mountaineering|okuwalampa ensozi]], [[:en:Whitewater_kayaking|omuzannyo gw'okuvuga obwato ku mazzi]], [[:en:Rock_climbing|okuwalampa enjazi]], [[:en:Hiking|okutambulako mu butonde]], [[:en:Backpacking_(hiking)|okwettika ensawo]], n’[[:en:Cycling|okuvuga obugaali]] . <ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965-1966''. London: Marco Publishers (Africa) Limited.</cite></ref> Alina abaana babiri ab’obuwala abali mu mirimu gy’amateeka egy’amaanyi, Fiona Nalwanga Magona nga akolera wamu ne MMAKS Advocates ne Alice Namuli Blazevic ng'ono akola ne [[:en:Katende_Ssempebwa|Katende, Ssempebwa Advocates.]] Mutabani we Jan Mugerwa abeera London mu kkampuni ya Olephant Solicitors. [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7g4fiwgk0305htr8kdeelwm963f15j5 49294 49293 2026-05-05T06:53:47Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49294 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref> Era yaddamu okuyingira mu bulamu bw'olukale [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Mutebi]] bwe yalonda Nkambo Mugerwa okubeera ssentebe w'olukiiko oluvunaanyizibwa ku ttaka olwa Buganda Land Board, n'atwala ekifo kya James Mulwana eyalina okulekulira oluvannyuma lwa "ekikwekweto okumunafuya".<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1069017/kabaka-appoints-land-board|title=Kabaka Appoints New Land Board|last=Vision Reporter|date=13 November 2002|work=New Vision|access-date=13 June 2019}}</ref> Yali kalabaalaba w'olukiiko olufuzi olw’abantu 13, okuli Omulangira David Kintu Wassajja, muganda wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Mutebi]] omuto, ssentebe wa [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], Hajji Nadduli Kibaale ne Martin Kasekende, maneja wa kkampuni y'amayumba n'okuzimba eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Company|National Housing and Construction Company]].<ref name=":2" /> Yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 2007, Martin Kasekende lwe yamuddira mu bigere. == Ebimukwatako eby'omunda == Peter James Nkambo Mugerwa yali mmemba omujjumbize mu kibiina kya Uganda Mountain Club, era nga anyumirwa nnyo [[:en:Mountaineering|okuwalampa ensozi]], [[:en:Whitewater_kayaking|omuzannyo gw'okuvuga obwato ku mazzi]], [[:en:Rock_climbing|okuwalampa enjazi]], [[:en:Hiking|okutambulako mu butonde]], [[:en:Backpacking_(hiking)|okwettika ensawo]], n’[[:en:Cycling|okuvuga obugaali]] . <ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965-1966''. London: Marco Publishers (Africa) Limited.</cite></ref> Alina abaana babiri ab’obuwala abali mu mirimu gy’amateeka egy’amaanyi, Fiona Nalwanga Magona nga akolera wamu ne MMAKS Advocates ne Alice Namuli Blazevic ng'ono akola ne [[:en:Katende_Ssempebwa|Katende, Ssempebwa Advocates.]] Mutabani we Jan Mugerwa abeera London mu kkampuni ya Olephant Solicitors. Alina omutabani, Michael Nkambo Mugerwa, nga ye maneja omukulu mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Uganda_Refinery_Holding_Company|Uganda Refinery Holding Company]], ng'ekolera wansi wa kkampuni ya [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]], okuva nga 29 May 2019.<ref>{{Cite book |last=Marco Publishers (Africa) Ltd |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967-1968 |publisher=Marco Publishers (Africa) Ltd |location=[[London]]}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] eg6t1s7ilng5md0zmfvm195i1sfj8ep 49295 49294 2026-05-05T06:54:17Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49295 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue">Uwechue, Raph. ''Africa Who's Who 1991'' (Second&nbsp;ed.). London: Africa Books Ltd. p.&nbsp;4808.</cite></ref> Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.<ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNdawula2007">Ndawula, Godfrey (24 February 2007). [https://allafrica.com/stories/200702260832.html "Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule"]. ''All Africa''. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 May</span> 2009</span>.</cite>{{dead link|date=July 2020|bot=medic}} [[Category:Articles with dead external links from July 2020]] <sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore=""><span style="white-space: nowrap;">&#x5B;''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged July 2020">dead link</span>]]''&#x5D;</span></sup></ref> Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref> Era yaddamu okuyingira mu bulamu bw'olukale [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Mutebi]] bwe yalonda Nkambo Mugerwa okubeera ssentebe w'olukiiko oluvunaanyizibwa ku ttaka olwa Buganda Land Board, n'atwala ekifo kya James Mulwana eyalina okulekulira oluvannyuma lwa "ekikwekweto okumunafuya".<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1069017/kabaka-appoints-land-board|title=Kabaka Appoints New Land Board|last=Vision Reporter|date=13 November 2002|work=New Vision|access-date=13 June 2019}}</ref> Yali kalabaalaba w'olukiiko olufuzi olw’abantu 13, okuli Omulangira David Kintu Wassajja, muganda wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Mutebi]] omuto, ssentebe wa [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], Hajji Nadduli Kibaale ne Martin Kasekende, maneja wa kkampuni y'amayumba n'okuzimba eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Company|National Housing and Construction Company]].<ref name=":2" /> Yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 2007, Martin Kasekende lwe yamuddira mu bigere. == Ebimukwatako eby'omunda == Peter James Nkambo Mugerwa yali mmemba omujjumbize mu kibiina kya Uganda Mountain Club, era nga anyumirwa nnyo [[:en:Mountaineering|okuwalampa ensozi]], [[:en:Whitewater_kayaking|omuzannyo gw'okuvuga obwato ku mazzi]], [[:en:Rock_climbing|okuwalampa enjazi]], [[:en:Hiking|okutambulako mu butonde]], [[:en:Backpacking_(hiking)|okwettika ensawo]], n’[[:en:Cycling|okuvuga obugaali]] . <ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWilson1966">Wilson, E. G. (1966). ''Who's Who in East Africa 1965-1966''. London: Marco Publishers (Africa) Limited.</cite></ref> Alina abaana babiri ab’obuwala abali mu mirimu gy’amateeka egy’amaanyi, Fiona Nalwanga Magona nga akolera wamu ne MMAKS Advocates ne Alice Namuli Blazevic ng'ono akola ne [[:en:Katende_Ssempebwa|Katende, Ssempebwa Advocates.]] Mutabani we Jan Mugerwa abeera London mu kkampuni ya Olephant Solicitors. Alina omutabani, Michael Nkambo Mugerwa, nga ye maneja omukulu mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Uganda_Refinery_Holding_Company|Uganda Refinery Holding Company]], ng'ekolera wansi wa kkampuni ya [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]], okuva nga 29 May 2019.<ref>{{Cite book |last=Marco Publishers (Africa) Ltd |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967-1968 |publisher=Marco Publishers (Africa) Ltd |location=[[London]]}}</ref> == Ebijuliziddwa ==   [[Category:Pages with unreviewed translations]] 22e4hwjz60ig42ympsj9jrtqx4aaguq 49296 49295 2026-05-05T06:55:20Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348252211|Peter James Nkambo Mugerwa]]" 49296 wikitext text/x-wiki   '''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref> == Obuto bwe == Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref> === Okusoma kwe === Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref> Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> == Emirimu gye == Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957. Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref> Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref> Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref> Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we. Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates. Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba. Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda. Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref> Era yaddamu okuyingira mu bulamu bw'olukale [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Mutebi]] bwe yalonda Nkambo Mugerwa okubeera ssentebe w'olukiiko oluvunaanyizibwa ku ttaka olwa Buganda Land Board, n'atwala ekifo kya James Mulwana eyalina okulekulira oluvannyuma lwa "ekikwekweto okumunafuya".<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1069017/kabaka-appoints-land-board|title=Kabaka Appoints New Land Board|last=Vision Reporter|date=13 November 2002|work=New Vision|access-date=13 June 2019}}</ref> Yali kalabaalaba w'olukiiko olufuzi olw’abantu 13, okuli Omulangira David Kintu Wassajja, muganda wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Mutebi]] omuto, ssentebe wa [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], Hajji Nadduli Kibaale ne Martin Kasekende, maneja wa kkampuni y'amayumba n'okuzimba eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Company|National Housing and Construction Company]].<ref name=":2" /> Yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 2007, Martin Kasekende lwe yamuddira mu bigere. == Ebimukwatako eby'omunda == Peter James Nkambo Mugerwa yali mmemba omujjumbize mu kibiina kya Uganda Mountain Club, era nga anyumirwa nnyo [[:en:Mountaineering|okuwalampa ensozi]], [[:en:Whitewater_kayaking|omuzannyo gw'okuvuga obwato ku mazzi]], [[:en:Rock_climbing|okuwalampa enjazi]], [[:en:Hiking|okutambulako mu butonde]], [[:en:Backpacking_(hiking)|okwettika ensawo]], n’[[:en:Cycling|okuvuga obugaali]]. Alina abaana babiri ab’obuwala abali mu mirimu gy’amateeka egy’amaanyi, Fiona Nalwanga Magona nga akolera wamu ne MMAKS Advocates ne Alice Namuli Blazevic ng'ono akola ne [[:en:Katende_Ssempebwa|Katende, Ssempebwa Advocates.]] Mutabani we Jan Mugerwa abeera London mu kkampuni ya Olephant Solicitors. Alina omutabani, Michael Nkambo Mugerwa, nga ye maneja omukulu mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Uganda_Refinery_Holding_Company|Uganda Refinery Holding Company]], ng'ekolera wansi wa kkampuni ya [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]], okuva nga 29 May 2019.<ref>{{Cite book |last=Marco Publishers (Africa) Ltd |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967-1968 |publisher=Marco Publishers (Africa) Ltd |location=[[London]]}}</ref> == Ebijuliziddwa ==   [[Category:Pages with unreviewed translations]] lctamt2ismed2vs3q5407plqjyz8xim Les Ebdon 0 13231 49297 2026-05-05T07:24:32Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49297 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a> ). gf29qrixag8m4t5ag6bnsgpusvi55nk 49298 49297 2026-05-05T07:25:01Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49298 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == j4zbl6mscte6vsnwynpmx6htmcpg3x9 49299 49298 2026-05-05T07:26:56Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49299 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . bvz7mgq7rqzf33hg15db8d4n3yxpsjh 49300 49299 2026-05-05T07:28:03Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49300 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == s5aysk7m4q1b3ubet3je6azvsscp4ik 49301 49300 2026-05-05T07:31:00Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49301 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasooka okukola === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). klmi7heq0rnp517wpxpduwmqjbr0rdq 49302 49301 2026-05-05T07:35:50Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49302 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. 56bsbtqsmppfa21lr84l7wmesrft348 49303 49302 2026-05-05T07:36:04Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49303 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === i4zjxw6wcopplcf2atarcpwu8apzgwc 49305 49303 2026-05-05T07:43:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49305 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa Bill Rammell ku bwa Vice-Chancellor nga 1 September 2012, n’amaliriza okugenda mu kifo kya Dayirekita w’okutuuka ku by’enjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya. <ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> 4499s5kx66amiega7k3vhhrie6gduo0 49306 49305 2026-05-05T07:50:46Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49306 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> 8vpyetmbopenu28hmm21kx1jj2q3ubw 49307 49306 2026-05-05T07:51:22Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49307 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === p9s0vau3i673wka5s4if5z9hvbyhc57 49308 49307 2026-05-05T08:06:42Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49308 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita w'okutuuka ku bantu mu bwenkanya yali alondeddwa mu mateeka omuwandiisi w'eggwanga ow'ebyobusuubuzi, obuyiiya n'obukugu, era nga yawagirwa ofiisi y'okutuuka ku bantu mu bwenkanya . 2mg8fi9b3scu11pdm70uzld50bhwlns 49309 49308 2026-05-05T08:09:35Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49309 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. 63cjdbz3lo9wj23k8b6l99q8bxahw29 49310 49309 2026-05-05T08:10:30Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49310 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === 3s8bbi8vhxixcdfj3s41tswkkx00mzz 49311 49310 2026-05-05T08:23:28Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49311 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> 28d0xjbl9op1esudxankakxpyk8xkm1 49313 49311 2026-05-05T08:24:16Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49313 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. 85uyedd328ikan7hcpy3m8mu8hphwdf 49315 49313 2026-05-05T08:27:00Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49315 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. pa8bl3a1hwyk8j5rssxt1dfnvd856d5 49316 49315 2026-05-05T08:27:45Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49316 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. [[Category:Pages with unreviewed translations]] po6txgt84qgfeyy82f4csg45sssggam 49318 49316 2026-05-05T08:28:05Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49318 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5bnto0e2hwxys4fpxujaho74n9pl2jc 49319 49318 2026-05-05T08:29:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49319 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu. <ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7eriy4b1se9p4ut7p348y4zcdayr6qy 49320 49319 2026-05-05T08:30:07Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49320 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] sr6y5ebwkrmn7udr8qypswgccxo0tdp 49322 49320 2026-05-05T08:30:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49322 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] d1ijx4zwkjcqkq4jfkj051z68nquj5l 49323 49322 2026-05-05T08:31:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49323 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. [[Category:Pages with unreviewed translations]] 158bbnfclvb1vucwjc8n01rcrrqytky 49324 49323 2026-05-05T08:31:59Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49324 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] dzwzrlenjmgnsnxe6cm6fb4ubfgxggl 49325 49324 2026-05-05T08:32:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49325 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] o6u0vwojgutb2u2gsn4ty6m2e2k7689 49326 49325 2026-05-05T08:32:41Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49326 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7lmk7nh9t8tgk4ekz7a5t7g6ys2dsq6 49327 49326 2026-05-05T08:32:58Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49327 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire * [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk * [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma] [[Category:Pages with unreviewed translations]] mbewwi3zjfr1xa6xjcua6ijxhb1p48m 49328 49327 2026-05-05T08:33:17Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49328 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="10">Office for Fair Access</a>). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire * [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk * [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma] {{S-start}} {{s-aca}} {{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}} {{S-aft|after=position abolished}} {{S-bef|before=new position}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}} {{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}} {{S-end}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0txppkdd5r33levfo1aeij40lzmpdqx 49329 49328 2026-05-05T08:35:19Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49329 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira [[:en:OFFA|Office for Fair Access]]). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/OFFA" rel="mw:ExtLink" title="OFFA" class="mw-redirect cx-link" data-linkid="39">Office for Fair Access</a>. === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire * [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk * [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma] {{S-start}} {{s-aca}} {{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}} {{S-aft|after=position abolished}} {{S-bef|before=new position}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}} {{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}} {{S-end}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] njvl5zqyxqamuunce9cyhmyyuxl84vd 49330 49329 2026-05-05T08:36:27Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49330 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira [[:en:OFFA|Office for Fair Access]]). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa [[:en:OFFA|Office for Fair Access.]] === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Think_tank" rel="mw:ExtLink" title="Think tank" class="cx-link" data-linkid="42">think tank</a> ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire * [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk * [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma] {{S-start}} {{s-aca}} {{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}} {{S-aft|after=position abolished}} {{S-bef|before=new position}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}} {{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}} {{S-end}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] gphxuj4hchl94r286lyyrocuyv8gbd2 49331 49330 2026-05-05T08:37:12Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345680254|Les Ebdon]]" 49331 wikitext text/x-wiki '''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|CBE]] [[:en:Deputy_Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton,_London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira [[:en:OFFA|Office for Fair Access]]). == Okusoma kwe == Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The_Hemel_Hempstead_School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor_of_Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] . == Emirimu gye == === By'eyasookerako === Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield_City_Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University_of_Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development). Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako. === Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu === Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De_Montfort_University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University_of_Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill_Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref> === Dayirekita wa Fair Access to Higher Education === Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access}}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary_of_State_for_Business,_Innovation_and_Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa [[:en:OFFA|Office for Fair Access.]] === million+ think tank === Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu [[:en:Think_tank|think tank]] ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref> {{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> === Okulondebwa okulala === Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi. Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department_for_Environment,_Food_and_Rural_Affairs|DEFRA]] . Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry. Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups. == Okusiimibwa == Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018_Birthday_Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref> Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref> Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref> Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire * [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk * [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma] {{S-start}} {{s-aca}} {{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}} {{S-aft|after=position abolished}} {{S-bef|before=new position}} {{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}} {{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}} {{S-end}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 45ywws8jb2uhh6objteu07uf1u6wc0x Hugh Dinwiddy 0 13232 49304 2026-05-05T07:39:51Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1330172615|Hugh Dinwiddy]]" 49304 wikitext text/x-wiki  {{Reflist}}'''Hugh Pochin Dinwiddy''', OBE (16 Ogwokkumi 1912 – 31 Ogwokkumi 2009) yali muzannyi [[:en:Cricket|wa cricket]] Omuzungu, eyazannya [[:en:First-class_cricket|cricket ey'omutindo ogusooka]] mu [[:en:Kent_County_Cricket_Club|Kent County Cricket Club]] ne [[:en:Cambridge_University_Cricket_Club|Cambridge University Cricket Club]] wakati wa 1933 ne 1935. Ye musajja eyasembayo okubeera omulamu okuzannya cricket ey'omutindo ogusooka ng'avuganya ne Jack Hobbs (nga azannyira Kent) ne Donald Bradman (akiikirira Cambridge University). Yasooka mu cricket mu ddaala erisooka mu Kent mu 1933 nga battunka ne [[:en:Worcestershire_County_Cricket_Club|Worcestershire]] . == Obulamu == Dinwiddy yali mutabani wa Major C. H. Dinwiddy. Yali kapiteeni wa Cricket XI ne First XV mu [[:en:Radley_College|Radley College]] mu 1931, nagenda mpaka mu [[:en:Pembroke_College,_Cambridge|Pembroke College, Cambridge]] mu 1932. Mu Cambridge Dinwiddy era yawangula [[:en:Blue_(university_sport)|Blue]] mu rugby era n'azannyira [[:en:Harlequin_F.C.|Harlequins]], ng'agezesebwa ku lwa Bungereza mu 1936. Oluvannyuma lw’okutikkirwa Dinwiddy yasomesa Olungereza ne rugby mu [[:en:Ampleforth_College|Ampleforth College]] okutuusa Ssematalo owokubiri lwe yabalukawo, lwe yeewandiisa mu ggye ly’oku mazzi erya Royal Navy. Mu 1947 yawasa Yvonne Marie Catterall. Mu 1956, ku kusikirizibwa kwa [[:en:Paul_Foster_(Dominican)|Paul Foster]], Dinwiddy yasengukira mu [[:en:Uganda|Uganda]] okusomesa ebiwandiiko n’okuwandiika okw'obuyiiya mu Makerere College mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekitundu ku University College of East Africa, mu bbanga ttono n’efuuka [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]] (n’oluvannyuma [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ). Yagenda mu maaso n’okuweereza nga [[:en:Dean_(education)|Dean]] w’ettendekero lino. Yaddayo e Bungereza mu 1970, era n’afuulibwa Officer wa [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] (OBE) mu 1971 Okusiimwa kw'omwaka omupya olw’emirimu gye yakola mu Uganda. Yabeeranga mu [[:en:Bognor_Regis|Bognor Regis]] era ng'akola ng'omusomesa w'abantu abakulu era ng'omusomesa oluusi ku nsonga za Afirika mu [[:en:Southampton_University|Southampton University]], [[:en:Sussex_University|Sussex University]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]]. == Emirimu == * ''Uganda's Relations with Britain from 1971–1976'' (1987). == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ensengeka y’ebitabo == * {{Cite book |last=Carlaw |first=Derek |year=2020 |title=Kent County Cricketers, A to Z: Part Two: 1919–1939 |url=https://archive.acscricket.com/books/Kent_Cricketers_A_to_Z_Part_Two.pdf |publisher=[[Association of Cricket Statisticians and Historians|ACS]] |location=Cardiff}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * Hugh Dinwiddy at ESPNcricinfo smaur8z534vov2uv5qum11iptqqrgtp Cotilda Inapo 0 13233 49314 2026-05-05T08:25:04Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350887074|Cotilda Inapo]]" 49314 wikitext text/x-wiki   '''Cotilda Inapo''' mukyala Munnayuganda muzannyi wa kkomedi, ng'omulimu gwe guwezezza emyaka egisukka mu kkumi mu kukola kkomedi <ref>{{Cite web |date=7 January 2021 |title=Just Asking: Cotilda Inapo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/just-asking-cotilda-inapo--1488304}}</ref> n'eby'amasanyu. Yeegatta ku kkomedi ey’ekikugu mu 2009 ng’omukyala eyasooka okumanyibwa mu butongole mukuzannya komedi mu Uganda <ref>{{Cite web |date=27 September 2024 |title=Cutting through with comedy: Cotilda Inapo on the craft of writing |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/cutting-through-with-comedy-cotilda-inapo-on-craft-of-writing-4777962}}</ref> mubwangu nafuuka wa buli lunaku ne The Crackers—nga emizannyo gyayo gyalagibwa nga “Mic Check” comedy show ku NTV ne NBS okuva mu 2010 okutuuka mu 2013. ne NBS okuva mu 2010 okutuuka mu 2013 == Okusoma == Cotilda yamaliriza Pulayimale mu ssomero lya Hormisdallen primary school e Kamwokya. Yagenda mu maaso n'emisomo mu Gayaza High school gye yafunira ebbaluwa ye eya Uganda Certificate of Education. Yagenda mu maaso n’asoma [[:en:A-level|A-levels]] mu ssomero lya Uganda Martyrs Senior Secondary School Namugongo, n’afuna satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education. Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya ssaayansi Kompyuta. <ref>{{Cite web |date=27 May 2012 |title=Cotilda, the lone female stand-up comedian - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201205/features/cotilda-the-lone-female-stand-up-comedian.html/amp}}</ref> Mu 2022 yafuna satifikeeti mu kukola firimu za Digital mu NetStudios Africa <ref>{{Cite web |title=Capacity Building and Skills Training &#124; netstudios Africa |url=https://netstudiosafrica.net/capacity-building-and-skills-training/}}</ref> wamu ne [[:en:Mastercard_Foundation|Mastercard Foundation]] . == Emirimu == Mu 2013, Cotilda yatandikawo Queens of Comedy Uganda, omukutu ogwasooka mukukuza abazannyi ba firimu abakyala, okubayambako okuzuula eddoboozi lyabwe erya kkomedi n’okukulaakulana mu mulimu ogusingamu abasajja. Mu mwaka gwe gumu(2013), era yafuuka omuteesiteesi wa pulogulamu ekyenkya ku Galaxy FM 100.2, omukutu gw’abavubuka ogusinga mu Kampala, obuwereeza bweyakola okutuusa mu 2015. Mu kiseera kino yasunsulwamu okuvuganya ku ngule z'abakyala abasinga okuzannya komedi mu mpaka za Zzina Awards. Mu kiseera kye kimu 2013 gwe mwaka gwe yafuuka dayirekita w’obuyiiya era omuwandiisi omukulu owa Anne Kansiime, omukyala asinga okuzannya komedi mu Afirika omulimu gwe yakola okutuusa mu 2018. [[:en:Anne_Kansiime|Anne Kansiime]] 2014 okutuuka mu 2017 yali muzannyi wa bulijjo era omu ku badayirekita mu Comedy Files, comedy unit abazannyanga buli wiiki ku Theatre La Bonita mu Kampala, Uganda. Mu 2015 yali muteesiteesi wa pulogulaamu ya "Anne Kansiime n'omusomesa Mpamire butereevu e Malawi" era nga ye mutegesi wa pulogulaamu ya "Extreme Comedy" e Kenya. Mu 2015 wansi w’omukutu gwe ogwa Queens of Comedy yatwala abakyala mu pulogulaamu ya Queens of Comedy nga bavuganya ne Kings of Comedy eyali e Kigali. Mu 2016, she co founded creative stamp ekitongole ky’okulanga n’ebitone. Mu 2016 okutuuka mu 2017 yali copywriter, script editor era omulabirizi wa kampeyini ya DSTV eyalimu Anne Kansiime okumala omwaka mulamba nga brand ambassador waabwe. Mu 2018 yali co-creator era omuyambi wa dayirekita wa Girl from Mparo - sitcom eya Anne Kansiime. Okuva mu 2018, agaziyizza emirimu gye mu by’emikono ng’akola firimu, okutegeka ebivvulu, n’okugenda mu kulambula kwa kkomedi okwetoloola ensi yonna. Omuntu ono azannye ekifo kya "Sarah" mu firimu "Leila" nga kwotadde ne "Ann" mu muzannyo gwa Pearl Magic oguliwo kati "Damalie." Abadde azannya mu bivvulu bya kkomedi mu Zambia, Kenya ( [[:en:Churchill_Show|Churchill Show]] ), Nigeria (Night Of A Thousand Laughs wamu n'abazannyi nga [[:en:Basketmouth|Basketmouth]] mu 2012) ne Malawi (eyategekebwa ne Teacher Mpamiire ne Anne Kansiime), Bungereza, Botswana, Namibia, South Africa, Rwanda, Tanzania ne Zimbabwe. Mu 2024, Cotilda yatongoza My Favorite Stories Podcast, mwatulira n’abantu ab’oku abanene okugabana emboozi zaabwe ezisinga okujjukirwa. Ebitundu bye ebibiri ebyasooka byalimu ba comedians Daniel Omara ne Don Andre. Mu Gwokusatu 2025 kiraabu ya kkomedi eyasooka mu Uganda Cotilda mw’aweerereza ng’omu ku badayirekita; Laughing Maraboustork comedy club yatongozebwa. Era yasunsulwamu okuvuganya ku ngule ya Female Standup Comedian of the year mu mpaka za Africa Golden Awards eza 2025. Omukutu gwe ku yintaneeti ye "CotildaTheComedian" ku Instagram, Facebook, TikTok, X ne "Cotilda Comedy Africa" ku YouTube. == Obulamu bwe == Cotilda alina omwana ow’obulenzi. == Okukwata firimu == {| class="wikitable" |+  !Year !Title !Role !Platform !Notes |- |2010 |''Christmas in Kampala'' |Herself |NTV Uganda |Feature Film for TV |- |2016 |''Girl from Mparo'' |Co-creator and assistant director |[[Uganda Broadcasting Corporation|UBC]], DStv – Pearl Magic |Sitcom |- |2017 |''It’s Business Unusual'' |Script Writer and supervisor |DStv – Pearl Magic |DSTV Anne Kansiime Brand Ambassador campaign |- |2023 |''Leila'' |Sarah-Supporting Actress |NetStudios Africa |Feature Film |- |2023–Present |''Damalie '' |Ann - Supporting Actress |DStv – Pearl Magic |Drama TV Series |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0u1wx019rujfomgh4m0zdc414g4kq0l Israel Kibirige Ssebunya 0 13234 49332 2026-05-05T08:42:52Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49332 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 May 1946 – 8 October 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . Yaweereza mu kifo ekyo obutasalako okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. 0rcag8xqcv876dez886bgfrk5roatwh 49333 49332 2026-05-05T08:46:52Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49333 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. 1lhcqp88m73bvqihyl5ks4irmxye3or 49334 49333 2026-05-05T08:48:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49334 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == gngo0khn9ctgoxob8200awh1vc0ky4q 49335 49334 2026-05-05T08:49:36Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49335 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . 40478z39bnqi2dwrxpoevfzzktz6dn7 49336 49335 2026-05-05T08:53:42Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49336 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. 3srzojtnpnj07pwlzh17ieexn74v40u 49337 49336 2026-05-05T08:57:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49337 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. 8tek0ie22usonhjwde4ioj2udr2nrsb 49338 49337 2026-05-05T08:57:33Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49338 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: 952ttn2jeriqnymh1py0bfqsn6q62kc 49339 49338 2026-05-05T08:58:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49339 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu tekinologiya ow’okugaziya okunoonyereza ku by’obulimi – Okuva mu Ohio State University, Columbus, Ohio, US. * Satifikeeti mu pulogulaamu z’abakulira emirimu egy’oku ntikko mu by’okuddukanya emirimu – Regent College, Regent, Bungereza * Satifikeeti mu by’okugaziya ebyobulimi – Okuva mu kitongole mu Buyindi ctpz8l7i7wywm0rkgt2f542k7yatqvz 49340 49339 2026-05-05T08:59:29Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49340 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu pulogulaamu z’abakulira emirimu egy’oku ntikko mu by’okuddukanya emirimu – Regent College, Regent, Bungereza * Satifikeeti mu by’okugaziya ebyobulimi – Okuva mu kitongole mu Buyindi fi55ce8fbdhikx95whvvsb63e14ku89 49341 49340 2026-05-05T09:01:42Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49341 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] ot85220et6nnb8f0w76utsex79euwl4 49342 49341 2026-05-05T09:02:33Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49342 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == sz0lvuhler7h7hzjctznk2df77rhhxy 49343 49342 2026-05-05T09:03:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49343 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga Adjunct Lecturer mu buzaale bw’ebimera n’okulunda ebimera, mu kitongole kya Sayansi w’ebirime, mu kitongole ky’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. tdh6325q8q5ndy4i3d6n1bgx9iytx3k 49344 49343 2026-05-05T09:05:12Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49344 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. arvf5fcvi5cu80ikfvm9lz8e1the0hm 49345 49344 2026-05-05T09:07:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49345 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. 4vsuc1n3en6j6g3rr8yi7dsb0uj4vxq 49346 49345 2026-05-05T09:08:13Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49346 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. 3g9zzbosgda7beqa0xvgr4j6guil1x7 49347 49346 2026-05-05T09:08:40Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49347 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == 1uw03hqbh6hudrs6ldf6lrsntmcx5xg 49348 49347 2026-05-05T09:13:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49348 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. eismtq03gzl3unsnsa85655wl74yyjv 49349 49348 2026-05-05T09:13:39Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49349 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == 8ni8dhtslzz42cy3mj9jfaj7d71c80u 49350 49349 2026-05-05T09:15:52Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49350 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. c74eqyt84czpvlqnhirtbahj3b87l5u 49351 49350 2026-05-05T09:18:19Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49351 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. [[Category:Pages with unreviewed translations]] gkxafzda6i4rxnlvgsvkhpzs5lqpxl2 49353 49351 2026-05-05T09:18:41Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49353 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] o4gxn49nses53e5nyvp7xa59ajjjjuw 49354 49353 2026-05-05T09:18:56Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49354 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5fl6kc2ue0mgerdo9wbz31u2q2ydjs6 49355 49354 2026-05-05T09:19:26Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49355 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == [[Category:Pages with unreviewed translations]] a0eeul8k5m6ut4jgzgwq8vhbzr5463e 49357 49355 2026-05-05T09:19:42Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49357 wikitext text/x-wiki '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] 3zfk0i6njm8mrt0m552j6ia0fbl3fuc 49358 49357 2026-05-05T09:20:08Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49358 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] n2vndmoh9u4sibrmqghowlbqmoh7xhl 49359 49358 2026-05-05T09:24:12Z Charles Kalanzi 9748 49359 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI. == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti. Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006. == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008. Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti, omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala. Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [[:en:Biology|biological sciences]] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]], n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] o01aa5d0t3wgihr70mk2s5kj1uhfv1u 49362 49359 2026-05-05T09:26:41Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840927|Israel Kibirige Ssebunya]]" 49362 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi.<ref>[http://newvision.co.ug/D/9/37/498885/Kibirige%20Sebunya Dr. Kibirige Sebunya Was A Consultant Agriculturalist and Academic]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/640500/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya First Appointed State Minister for Agriculture In 1999]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/528446/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Was Director of Kawanda Agricultural Research Institute In the 1990s]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/500161/Kibirige%20Sebunya Kibirige Sebunya Nominated For Ministerial Cabinet Post]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Re-Appointed State Minister for Agriculture In June 2006]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/653703/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Died of Oralpharyngeal Cancer]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti,<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654587/Kibirige%20Ssebunya Parliament Mourns Late Minister Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654776/Kibirige%20Ssebunya Museveni Mourns The Late Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]],<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/654252/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Was A Loving Husband]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == == liziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] 00js424dds7iulyusmop5xmaevup0gi 49365 49362 2026-05-05T09:27:53Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijuliziddwa 49365 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi.<ref>[http://newvision.co.ug/D/9/37/498885/Kibirige%20Sebunya Dr. Kibirige Sebunya Was A Consultant Agriculturalist and Academic]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/640500/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya First Appointed State Minister for Agriculture In 1999]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/528446/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Was Director of Kawanda Agricultural Research Institute In the 1990s]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/500161/Kibirige%20Sebunya Kibirige Sebunya Nominated For Ministerial Cabinet Post]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Re-Appointed State Minister for Agriculture In June 2006]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/653703/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Died of Oralpharyngeal Cancer]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti,<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654587/Kibirige%20Ssebunya Parliament Mourns Late Minister Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654776/Kibirige%20Ssebunya Museveni Mourns The Late Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Biology biological sciences] mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]],<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/654252/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Was A Loving Husband]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] 01i9oqzd7dma657hgbejhav5ptz202k 49366 49365 2026-05-05T09:28:42Z Charles Kalanzi 9748 49366 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi.<ref>[http://newvision.co.ug/D/9/37/498885/Kibirige%20Sebunya Dr. Kibirige Sebunya Was A Consultant Agriculturalist and Academic]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/640500/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya First Appointed State Minister for Agriculture In 1999]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008. == Ebyafaayo n’okusoma kwe == Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno . Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]]. Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu. Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli: * Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US. * Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US. * Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza * Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]] == Emirimu gye egy'assaayansi == Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda. Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/528446/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Was Director of Kawanda Agricultural Research Institute In the 1990s]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/500161/Kibirige%20Sebunya Kibirige Sebunya Nominated For Ministerial Cabinet Post]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Re-Appointed State Minister for Agriculture In June 2006]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> == Okufa == Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/653703/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Died of Oralpharyngeal Cancer]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti,<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654587/Kibirige%20Ssebunya Parliament Mourns Late Minister Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654776/Kibirige%20Ssebunya Museveni Mourns The Late Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu biological sciences mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]],<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/654252/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Was A Loving Husband]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]  * [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]  [[Category:Pages with unreviewed translations]] e68a1s27eg98z4f5rt3hzbuv9io9bvc Sarah Waiswa 0 13235 49367 2026-05-05T09:34:27Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342246194|Sarah Waiswa]]" 49367 wikitext text/x-wiki   '''Sarah Waiswa''' mukubi era musiizi wa bifaananyi nga yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] era ng’abeera [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. Yawangula engule ya [[:en:Rencontres_d'Arles|Rencontres d’Arles]] Discovery Award mu 2016 olw’omusomo ogwanoonyereza ku kuyigganyizibwa kw’aba [[:en:Albinism_in_humans|namagoye]] mu mawanga agali mu bukiikaddyo bwa Afirika. Ono era yasiimibwa empaka za Uganda Press Photo Awards eza 2015. == Obulamu bwe n’emirimu == Sarah Waiswa yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] era ng’abeera [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. Yasoma eby’obulamu n’empisa, era mukubi wa bifaananyi eyeeyigiriza. Pulojekiti ye ey'okukuba ebifaananyi, "Stranger in a Familiar Land", enoonyereza ku kuyigganyizibwa kw'aba [[:en:Albinism_in_humans|namagoye]] mu mawanga agali mu bukiikaddyo bwa Afirika, mwe bayigganyizibwa olw'amaanyi agateeberezebwa okuba mu bitundu by'omubiri gyabwe. Omulamwa guno guteeka namagoye omukazi eri ebitundu by’omugotteko eby’e Nairobia eby’e [[:en:Kibera|Kibera]], ebikiikirira ensi y'omuyaga ey'ebweru. Enkola ng’ekirooto mu kweyawula mu bantu eraga byombi okuggyibwako n’okubuusabuusa kw’omukubi w’ebifaananyi eri ekitundu kye. Waiswa yakola pulojekiti eno okumanyisa abantu oluvannyuma lw'okusoma ekiwandiiko mu lupapula lw'amawulire ekikwata ku mpisibwa yaba namagoye mu [[:en:Tanzania|Tanzania]] . Ekitundu ku firimu yabwe kyali kya kwanukula bantu abaali bajerega. [[:en:Aida_Muluneh|Aida Muluneh]], omukubi w’ebifaananyi eyaleetaengule eno, yayogera ku bifaananyi bya Waiswa ng’ebyoleka obuzibu bw’ebintu ebimwetoolodde. Nga Sarah Moroz owa ''[[:en:I-D|i-D]]'' yatendereza obutangaavu Waiswa bwe yayanjula okweyawula kwaba namagoye, ng'ebikozesebwa bya model ebitangaavu bwe byasoomooza empewo etayinza kuvvuunukibwa, [[:en:Sean_O'Hagan_(journalist)|Sean O'Hagan]] owa ''[[:en:The_Guardian|The Guardian]]'' yatwala kaweefube ono "omuzira" mu ngeri endala "oddly overstaged". Omulimu gwa Waiswa gunoonyereza ku ky'ayita "New African Identity": engeri emirembe emito egy'Abafirika gye giwulira nga gisinga kwogera era nga tegifugibwa nnyo nnono okusinga egyabasooka. Era yafuba okuziyiza ebifaananyi eby’enjawulo ebiraga obubi bw'Afirika, ebiseera ebisinga nga biva ku bakubi b’ebifaananyi abagwira okusinga abawano. Okugatta ku ekyo, bangi ku bantu b’asoma bakyala. Mu 2010, Sarah yakomawo e Nairobi okuva mu Amerika, n’atandika okukuba ebifaananyi, omulimu gwe yali ayagala ennyo olw'okunyumya emboozi. Mu 2016, Waiswa yali akolagana n'omukubi w'ebifaananyi Joel Lukhovi ku pulogulaamu ya "African Cityzens", ekwata obulamu obwa bulijjo mu bibuga bya Afrika ebiwerako. Beetaba mu kitabo ekyafulumizibwa mu 2017 ekiraga [[:en:Maasai_people|abantu b’e Maasai]] mu mazima, eyabulijjo, okusinga webamanyikiddwa ng' abalwanyi. Ku Waiswa, pulojekiti eno yamaliriza okunoonya amawulire ku ndya y'abakazi ab’edda etawandiikiddwa bulungi. [ 7 ] . == Engule == * 2015: Uganda Press Photo Award's top creative prize and was a runner-up in its portrait and daily life categories * 2016: [[:en:Rencontres_d'Arles|Rencontres d'Arles]] Discovery Award * 2017: ''[[:en:OkayAfrica|OkayAfrica]]'' named her among Uganda's best emerging artist * 2021: Afro X Digital Awards Winner Photographer Of The Year <ref>{{cite web |title=Afrodigital Award winners |url=https://www.afroxdigital.com/winners-details.php?nominees-token=GUO386197204 |website=AfroxDigital.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references> <ref name="Artnet not to miss">{{Cite web |last=Civre |first=Carol |date=2016-07-21 |title=7 Shows Not to Miss at Les Rencontres d'Arles 2016 |url=https://news.artnet.com/exhibitions/7-shows-not-to-miss-at-recontres-darles-564596 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160722130232/https://news.artnet.com/exhibitions/7-shows-not-to-miss-at-recontres-darles-564596 |archive-date=July 22, 2016 |access-date=2018-03-04 |website=[[artnet News]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="CNN Uganda Press 2015">{{Cite web |last=Worley |first=Will |date=2015-12-24 |title=Winners of Uganda Press Photo Awards look incredible |url=https://www.cnn.com/2015/12/24/africa/gallery/uganda-press-photo-awards/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305202921/https://www.cnn.com/2015/12/24/africa/gallery/uganda-press-photo-awards/index.html |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[CNN]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="Guardian Arles 2016">{{Cite web |last=O'Hagan |first=Sean |date=2016-07-12 |title=Les Rencontres d'Arles 2016 review – twin towers and sub-Saharan slums |url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2016/jul/12/les-rencontres-d-arles-review-photography-exhibition |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180306023609/https://www.theguardian.com/artanddesign/2016/jul/12/les-rencontres-d-arles-review-photography-exhibition |archive-date=March 6, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[The Guardian]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="i-D powerful">{{Cite web |last=Moroz |first=Sarah |date=2016-07-28 |title=powerful photos exploring albino identity in sub-saharan africa |url=https://i-d.co/article/sarah-waiswa-confronts-the-persecution-of-albinism-in-africa-with-stranger-in-a-familiar-land/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305142922/https://i-d.vice.com/en_us/article/kz8vx3/sarah-waiswa-confronts-the-persecution-of-albinism-in-africa-with-stranger-in-a-familiar-land |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[i-D]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="OA 2017 to watch">{{Cite web |last=Lara |first=Jacqueline |date=2017-02-08 |title=8 Ugandan Artists to Watch in 2017 |url=http://www.okayafrica.com/ugandan-artists-to-watch-2017/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180306022948/http://www.okayafrica.com/ugandan-artists-to-watch-2017/ |archive-date=March 6, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=OkayAfrica |df=mdy-all}}</ref> <ref name="OA Rencontres award">{{Cite web |last=Opar |first=Josephine |date=2016-07-25 |title=Ugandan Photographer Sarah Waiswa Wins Prestigious Rencontres d'Arles 2016 Discovery Award |url=http://www.okayafrica.com/sarah-waiswa-wins-recontres-arles-2016-discovery-award/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305142845/http://www.okayafrica.com/sarah-waiswa-wins-recontres-arles-2016-discovery-award/ |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=OkayAfrica |df=mdy-all}}</ref> <ref name="Obiero 2017">{{Cite web |last=Obiero |first=John |date=2017-11-21 |title=Stereotype-Defying Photos of East Africa's Maasai People |url=https://www.vice.com/en/article/stereotype-defying-photos-of-east-africas-maasai-people/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305202811/https://www.vice.com/en_nz/article/zmz8b4/stereotype-defying-photos-of-east-africas-maasai-people |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[Vice (website)|Vice]] |df=mdy-all}}</ref> </references> == Ebisingawo okusoma == * {{Cite web |last=IAM Team |date=2018-01-24 |title=Sarah Waiswa : donner corps à la blancheur |url=http://www.iam-africa.com/sarah-waiswa-donner-corps-la-blancheur/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20180203045516/http://www.iam-africa.com/sarah-waiswa-donner-corps-la-blancheur/ |archive-date=February 3, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=IAM - Intense Art Magazine |df=mdy-all}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * Official website dbh55wjeku1pxlwk8rm70c6u1sxfj9a 49368 49367 2026-05-05T09:35:07Z Quinlan83 6593 Fix 49368 wikitext text/x-wiki '''Sarah Waiswa''' mukubi era musiizi wa bifaananyi nga yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] era ng’abeera [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. Yawangula engule ya [[:en:Rencontres_d'Arles|Rencontres d’Arles]] Discovery Award mu 2016 olw’omusomo ogwanoonyereza ku kuyigganyizibwa kw’aba [[:en:Albinism_in_humans|namagoye]] mu mawanga agali mu bukiikaddyo bwa Afirika. Ono era yasiimibwa empaka za Uganda Press Photo Awards eza 2015. == Obulamu bwe n’emirimu == Sarah Waiswa yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] era ng’abeera [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. Yasoma eby’obulamu n’empisa, era mukubi wa bifaananyi eyeeyigiriza. Pulojekiti ye ey'okukuba ebifaananyi, "Stranger in a Familiar Land", enoonyereza ku kuyigganyizibwa kw'aba [[:en:Albinism_in_humans|namagoye]] mu mawanga agali mu bukiikaddyo bwa Afirika, mwe bayigganyizibwa olw'amaanyi agateeberezebwa okuba mu bitundu by'omubiri gyabwe. Omulamwa guno guteeka namagoye omukazi eri ebitundu by’omugotteko eby’e Nairobia eby’e [[:en:Kibera|Kibera]], ebikiikirira ensi y'omuyaga ey'ebweru. Enkola ng’ekirooto mu kweyawula mu bantu eraga byombi okuggyibwako n’okubuusabuusa kw’omukubi w’ebifaananyi eri ekitundu kye. Waiswa yakola pulojekiti eno okumanyisa abantu oluvannyuma lw'okusoma ekiwandiiko mu lupapula lw'amawulire ekikwata ku mpisibwa yaba namagoye mu [[:en:Tanzania|Tanzania]] . Ekitundu ku firimu yabwe kyali kya kwanukula bantu abaali bajerega. [[:en:Aida_Muluneh|Aida Muluneh]], omukubi w’ebifaananyi eyaleetaengule eno, yayogera ku bifaananyi bya Waiswa ng’ebyoleka obuzibu bw’ebintu ebimwetoolodde. Nga Sarah Moroz owa ''[[:en:I-D|i-D]]'' yatendereza obutangaavu Waiswa bwe yayanjula okweyawula kwaba namagoye, ng'ebikozesebwa bya model ebitangaavu bwe byasoomooza empewo etayinza kuvvuunukibwa, [[:en:Sean_O'Hagan_(journalist)|Sean O'Hagan]] owa ''[[:en:The_Guardian|The Guardian]]'' yatwala kaweefube ono "omuzira" mu ngeri endala "oddly overstaged". Omulimu gwa Waiswa gunoonyereza ku ky'ayita "New African Identity": engeri emirembe emito egy'Abafirika gye giwulira nga gisinga kwogera era nga tegifugibwa nnyo nnono okusinga egyabasooka. Era yafuba okuziyiza ebifaananyi eby’enjawulo ebiraga obubi bw'Afirika, ebiseera ebisinga nga biva ku bakubi b’ebifaananyi abagwira okusinga abawano. Okugatta ku ekyo, bangi ku bantu b’asoma bakyala. Mu 2010, Sarah yakomawo e Nairobi okuva mu Amerika, n’atandika okukuba ebifaananyi, omulimu gwe yali ayagala ennyo olw'okunyumya emboozi. Mu 2016, Waiswa yali akolagana n'omukubi w'ebifaananyi Joel Lukhovi ku pulogulaamu ya "African Cityzens", ekwata obulamu obwa bulijjo mu bibuga bya Afrika ebiwerako. Beetaba mu kitabo ekyafulumizibwa mu 2017 ekiraga [[:en:Maasai_people|abantu b’e Maasai]] mu mazima, eyabulijjo, okusinga webamanyikiddwa ng' abalwanyi. Ku Waiswa, pulojekiti eno yamaliriza okunoonya amawulire ku ndya y'abakazi ab’edda etawandiikiddwa bulungi. [ 7 ] . == Engule == * 2015: Uganda Press Photo Award's top creative prize and was a runner-up in its portrait and daily life categories * 2016: [[:en:Rencontres_d'Arles|Rencontres d'Arles]] Discovery Award * 2017: ''[[:en:OkayAfrica|OkayAfrica]]'' named her among Uganda's best emerging artist * 2021: Afro X Digital Awards Winner Photographer Of The Year <ref>{{cite web |title=Afrodigital Award winners |url=https://www.afroxdigital.com/winners-details.php?nominees-token=GUO386197204 |website=AfroxDigital.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references> <ref name="Artnet not to miss">{{Cite web |last=Civre |first=Carol |date=2016-07-21 |title=7 Shows Not to Miss at Les Rencontres d'Arles 2016 |url=https://news.artnet.com/exhibitions/7-shows-not-to-miss-at-recontres-darles-564596 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160722130232/https://news.artnet.com/exhibitions/7-shows-not-to-miss-at-recontres-darles-564596 |archive-date=July 22, 2016 |access-date=2018-03-04 |website=[[artnet News]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="CNN Uganda Press 2015">{{Cite web |last=Worley |first=Will |date=2015-12-24 |title=Winners of Uganda Press Photo Awards look incredible |url=https://www.cnn.com/2015/12/24/africa/gallery/uganda-press-photo-awards/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305202921/https://www.cnn.com/2015/12/24/africa/gallery/uganda-press-photo-awards/index.html |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[CNN]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="Guardian Arles 2016">{{Cite web |last=O'Hagan |first=Sean |date=2016-07-12 |title=Les Rencontres d'Arles 2016 review – twin towers and sub-Saharan slums |url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2016/jul/12/les-rencontres-d-arles-review-photography-exhibition |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180306023609/https://www.theguardian.com/artanddesign/2016/jul/12/les-rencontres-d-arles-review-photography-exhibition |archive-date=March 6, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[The Guardian]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="i-D powerful">{{Cite web |last=Moroz |first=Sarah |date=2016-07-28 |title=powerful photos exploring albino identity in sub-saharan africa |url=https://i-d.co/article/sarah-waiswa-confronts-the-persecution-of-albinism-in-africa-with-stranger-in-a-familiar-land/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305142922/https://i-d.vice.com/en_us/article/kz8vx3/sarah-waiswa-confronts-the-persecution-of-albinism-in-africa-with-stranger-in-a-familiar-land |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[i-D]] |df=mdy-all}}</ref> <ref name="OA 2017 to watch">{{Cite web |last=Lara |first=Jacqueline |date=2017-02-08 |title=8 Ugandan Artists to Watch in 2017 |url=http://www.okayafrica.com/ugandan-artists-to-watch-2017/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180306022948/http://www.okayafrica.com/ugandan-artists-to-watch-2017/ |archive-date=March 6, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=OkayAfrica |df=mdy-all}}</ref> <ref name="OA Rencontres award">{{Cite web |last=Opar |first=Josephine |date=2016-07-25 |title=Ugandan Photographer Sarah Waiswa Wins Prestigious Rencontres d'Arles 2016 Discovery Award |url=http://www.okayafrica.com/sarah-waiswa-wins-recontres-arles-2016-discovery-award/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305142845/http://www.okayafrica.com/sarah-waiswa-wins-recontres-arles-2016-discovery-award/ |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=OkayAfrica |df=mdy-all}}</ref> <ref name="Obiero 2017">{{Cite web |last=Obiero |first=John |date=2017-11-21 |title=Stereotype-Defying Photos of East Africa's Maasai People |url=https://www.vice.com/en/article/stereotype-defying-photos-of-east-africas-maasai-people/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180305202811/https://www.vice.com/en_nz/article/zmz8b4/stereotype-defying-photos-of-east-africas-maasai-people |archive-date=March 5, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=[[Vice (website)|Vice]] |df=mdy-all}}</ref> </references> == Ebisingawo okusoma == * {{Cite web |last=IAM Team |date=2018-01-24 |title=Sarah Waiswa : donner corps à la blancheur |url=http://www.iam-africa.com/sarah-waiswa-donner-corps-la-blancheur/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20180203045516/http://www.iam-africa.com/sarah-waiswa-donner-corps-la-blancheur/ |archive-date=February 3, 2018 |access-date=2018-03-04 |website=IAM - Intense Art Magazine |df=mdy-all}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * Official website r8ynxfm5qbbrp20i4lv6ib36mdevmvg Vincent Nyanzi 0 13236 49369 2026-05-05T09:50:01Z Musuuza 11013 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1345811550|Vincent Nyanzi]]" 49369 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Vincent Makumbi Nyanzi Munnayuganda''' [[:en:Educator|omusomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Vice_President_of_Uganda|Minisita w'Eggwanga mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo kino nga 27 Ogwokutaano 2011. Yadda mu bigere bya [[James Baba]], eyalondebwa okubeera [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’omunda]] . <ref name="Appoint">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Nga tannakola ekyo, okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011, yaweereza nga [[President of Uganda|Minisita w’eggwanga ow’okuteekateeka ebyenfuna mu ofiisi ya Pulezidenti]] . <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=5 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Era ye [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] ng'akiikirira "Busujju County", [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mityana]] . <ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Ensibuko n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] nga 7 Ogwomwenda 1951. Yasomera mu ''Rubenga Boys’ Primary School'', n’atikkirwa ne ''Primary Leaving Certificate'' mu mwaka gwa 1966. Oluvannyuma yagenda mu ''Saint Edward College'' okusoma O-Level, n’atikkirwa mu mwaka gwa 1970. Ku mutendera gwe ogwa A-Level, yasomera mu [[Namilyango College]], essomero lya middle ne high school eririmu abalenzi bonna mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], yatikkirwa mu mwaka gwa 1972. Mu mwaka gwa 1973, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda, n’atikkirwa mu mwaka gwa 1976 n’afuna diguli ye eyasooka eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Fine_Art|Okukuba ebifaananyi]] ne [[:en:Education|Diploma mu by’enjigiriza]] . Mu mwaka gwa 2000, yafuna satifikeeti bbiri, emu mu [[:en:Human_resource_management|Enzirukanya y'abakozi]] ate endala mu [[:en:Small_and_medium-sized_enterprises|Enkola y'ebitongole ebitonotono]], zombi okuva mu kitongole ekitannamanyika mu [[:en:Hyderabad|Hyderabad]], [[:en:India|Buyindi]] .<ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana "Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Okuva mu mwaka gwa 1976 okutuuka mu mwaka gwa 1982, yasomesa mu siniya. Wakati w'omwaka gwa 1992 n'omwaka gwa 1996, yakola nga [[:en:Councilor|Kansala wa Disitulikiti]] mu [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mubende]], nga [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] tannayawukana ku Disitulikiti y’e Mubende. Yayingira ebyobufuzi by’eggwanga era n’alondebwa mu palamenti mu mwaka gwa 1996 era okuva olwo azzeemu okulondebwa obutasalako. Wakati wa 1998 ne 2000, yaweerezaako nga Minisita w’eggwanga ow’amakolero ne tekinologiya. Wakati w'omwaka gwa 2000 n'omwaka gwa 2001, yaliko Minisita w’eggwanga ow’ekikula ky’abantu n’ebyobuwangwa.<ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana "Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Obutakkaanya == Mu kampeyini z’okulonda palamenti mu mwaka gwa 2001, [[:en:Bodyguard|omukuumi]] we yakuba omusajja amasasi n’amutta. Nyanzi ng’ali wamu n’omukuumi we baakwatibwa ne baggulwako omusango gw’obutemu.<ref>{{cite web |last=Lubwama |first=Siraje K. |date=24 August 2001 |title=Uganda: Nyanzi Returns to Luzira Prison |url=http://allafrica.com/stories/200108240293.html |access-date=5 March 2015 |publisher=[[AllAfrica.com]]}}</ref> Yayimbulwa ku kakalu ka kkooti era okukkakkana nga kkooti n'ekizuula nti tegumusinga era talina musango.<ref>{{Cite web |last=Nakaayi |first=Florence |date=20 April 2002 |title=Uganda: MP Nyanzi Murder Charges Withdrawn |url=http://allafrica.com/stories/200204210149.html |access-date=5 March 2015 |publisher=[[AllAfrica.com]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2003, omukuumi we yasingisibwa omusango gw’okutta omuntu mu [[:en:Manslaughter|bukyamu]] era n’asibwa emyaka ena. Nyanzi yafiirwa obwa minisita mu kiseera ekyo, kyokka n’asigaza ekifo kye eky’obubaka bwa palamenti. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yakyusibwa okuva ku [[President of Uganda|Minisita w’eggwanga ow’okulondoola ebyenfuna mu ofiisi ya Pulezidenti]] n’adda ku [[:en:Vice_President_of_Uganda|Minisita w’Eggwanga mu ofiisi y’omumyuka wa Pulezidenti]] .<ref>{{Cite web |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni, As At May 2011 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |access-date=5 March 2015}}</ref> == Ebimukwatako == Vincent Nyanzi mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo [[Ebyamalimiro|okulima]] . Akutte ekifo kye mu palamenti nga mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .<ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana "Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == myw4osoant1srzw5m2vzsddefw4niph Theresa Musoke 0 13237 49374 2026-05-05T10:26:03Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1336374690|Theresa Musoke]]" 49374 wikitext text/x-wiki '''Theresa Musoke''' (yazaalibwa 1945 mu [[:en:Kampala|Kampala, Uganda]] ) Munnayuganda-Munnakenya musiizi wa langi era omukubi w’ebifaananyi asinga okumanyibwa olw’okugezesa n’okulaga ebifaananyi ebiraga ebisolo by’omu nsiko eby’e Kenya n’ebyo abakyala bye bayitamu mu Afirika. <ref name="LaDuke 16">{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=November 1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=http://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}</ref> Asinga kumanyibwa nnyo olw’omulimu gwe ogw’okusiiga langi n’okukuba ebitabo, naye era akozesa [[:en:Batik|batik]], [[:en:Barkcloth|barkcloth]], acrylic, ne dye, n’ebintu ebirala mu mirimu gye, n’atuuka n’okwenyigira mu [[:en:Sculpture|kubumba]] oluusi. <ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}</ref> Musoke ayogera ku mirimu gye nga "semi-abstract" era ayingiza emiramwa ng'obusika bwe obw'amawanga ag'enjawulo, Afirika okutwaliza awamu, n'emiramwa gy'abakyala omuli emirimu gy'awaka, obuzadde n'okuteekateeka amaka mu bitundu bye. <ref>{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=https://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |issn=0004-3125 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}</ref> Obuyiiya bwa Musoke bulaga obuzibu bw'ebyobufuzi mwe yakulira, nga bukiikirira enkola ez'enjwaulo, emikutu gy'amawulire, n'emisono, egy'ennono n'egy'omulembe, nga kwotadde " emyaka egy'enkyukakyuka okuva ku nnono ze yeeyigiriza okudda ku kutendekebwa mu masomero g'ebyemikono eby'amawanga g'obugwanjuba, okuvaayo ng'engeri y'ebyemikono eyoleka obusika obw'ebyafaayo n'obuwangwa obutasobola kutegeerwa mu bintu n'emisingi gy'ebifaananyi n'okukola dizayini byokka". <ref>{{Cite journal |last=Kader |first=Themina |year=2006 |title=Contemporary Art of Kenya: A Different Perspective |journal=Art Education |volume=59 |issue=4 |pages=25–32 |doi=10.1080/00043125.2006.11651600 |s2cid=192502210}}</ref> == Okusoma == Musoke yasomera mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Kampala, gye yafunira diguli mu by’emikono. Nga wayise omwaka gumu bukya atikkirwa, yawangula sikaala ya commonwealth okusoma dipulooma mu [[:en:Printmaking|by’okukuba ebitabo]] mu [[:en:Royal_College_of_Art|Royal College of Art]] e [[:en:London|London]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Cultures – Uganda {{!}} Theresa Musoke |url=http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html |access-date=2019-12-22 |website=uganda.spla.pro}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu by’emikono okuva mu [[:en:University_of_Pennsylvania|yunivasite y’e Pennsylvania]] gye yakugukira mu bukodyo bw’engoye obw’okusiiga langi n’okusiiga ettaayi ne langi. <ref name=":1">{{Cite web |title=The nine pioneer women of East African art |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html |access-date=2019-12-22 |website=The East African |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=August 31, 2018 |title=Nine Women Artists Making Waves |url=https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html |access-date=2019-12-22 |website=Business Daily}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ "Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa | Contemporary And"]. ''www.contemporaryand.com'' (in German)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite> [[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> Mu 1960, Musoke yali omu ku bataano abaasunsulwa okuyingizibwa mu ssomero lya Margaret Trowell School of Fine Arts, ekyamusobozesa oluvannyuma okukyuka n’agenda mu pulogulaamu y’ebyemikono mu yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma lw’okubeera omu ku bakyala abaasooka okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere, yagenda mu maaso n’okusoma diguli eyookubiri mu kitongole ky’ebyenjigiriza mu yunivasite y’e Makerere ne Graduate School of Fine Art and Architecture mu Yunivasite y’e Pennsylvania. <ref name="LaDuke 16">{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=November 1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=http://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLaDuke1989">LaDuke, Betty (November 1989). <span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[http://www.jstor.org/stable/3193162 "East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom"]</span>. ''Art Education''. '''42''' (6): <span class="nowrap">16–</span>24. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.2307/3193162|10.2307/3193162]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/3193162 3193162].</cite></ref> == Emirimu == Amanyiddwa nnyo e Kenya okusinga mu [[:en:Uganda|Uganda]] kubanga yabeera e [[:en:Kenya|Kenya]] okumala emyaka egisukka mu makumi abiri oluvannyuma lw’okudduka mu Uganda olw’embeera y’ebyobufuzi n’olutalo lw’omunda mu ggwanga. <ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ "Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa | Contemporary And"]. ''www.contemporaryand.com'' (in German)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite> [[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Uganda: Theresa Musoke's Living Earth |url=https://allafrica.com/stories/200203130258.html |access-date=2019-12-22 |website=All Africa}}</ref> Mu nnaku ze ez’okusoma mu yunivasite e Makerere, emirimu gye gyafuna okusiimibwa era n’aweebwa omulimu gw’okukola ekipande ''ky’amazaalibwa'' . Ekibumbe kye kikyaliwo ku Mary Stuart Hall, ekimu ku bisulo by’abakyala ku yunivasite e Makerere. Abaddeko omusomesa mu Kenya ne Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Cultures – Uganda {{!}} Theresa Musoke |url=http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html |access-date=2019-12-22 |website=uganda.spla.pro}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html "Cultures – Uganda | Theresa Musoke"]. ''uganda.spla.pro''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite></ref> Yasomesa eby'emikono mu yunivasite y'e Makerere, [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University College]], [[:en:International_School_of_Kenya|International School of Kenya]] ne Kestrol Manor. <ref name=":3">{{Cite web |date=August 31, 2018 |title=Nine Women Artists Making Waves |url=https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html |access-date=2019-12-22 |website=Business Daily}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html "Nine Women Artists Making Waves"]. ''Business Daily''. August 31, 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite></ref> Ayolesezza emirimu gye mu Kenya, Uganda n’ebweru w’eggwanga naddala mu Amerika, Bungereza, n’amawanga ga Scandinavia. <ref name=":1">{{Cite web |title=The nine pioneer women of East African art |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html |access-date=2019-12-22 |website=The East African |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html "The nine pioneer women of East African art"]. ''The East African''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2" /> <ref name=":4" /> == Engule n'okusiimibwa == * Ekirabo kya Margaret Trowell eky'okusiiga ebifaananyi (1965) * Sikolashipi ya diguli eyookubiri okugenda mu [[:en:Royal_College_of_Art|Royal College of Art]] e London (1966–1968) * Omuwanguzi wa Rockefeller Foundation Fellowship == Emirimu n’eby’okwolesebwa == * "Cat Ghosts" Emyaka gya 1960, amafuta ku mmeeri, 75" x 48.8"cm <ref name=":5">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa |url=https://contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2022-05-28 |website=Contemporary And |language=de}}</ref> * "Engo za kitaka" 1982, emikutu egy'enjawulo, 24" x 36" <ref name=":5" /> * "Zebras" 1983, emikutu egy'enjawulo, 30" x 36" <ref name=":5" /> * "Enteekateeka y'amaka: Abaana ne ddole" 1985, mixed media, 30" x 36" <ref name=":5" /> * "Enteekateeka y'amaka: Abavubuka" 1986, emikutu egy'enjawulo, 30" x 36" <ref name=":5" /> * "Omukazi w'akatale ng'atunda ebisero", 1986, emikutu egy'enjawulo <ref name=":5" /> * "Abakyala Abatunda Olugoye", 1987, emikutu egy'enjawulo, 30" x 48" <ref name=":5" /> * "Ebiyiriro bya Murchison". * Ekipande kya "Birth" ku Mary Stuart Hall ku yunivasite y'e Makerere mu Uganda * Omwoleso mu Royal Academy of Art mu kibuga London ekya Bungereza * Omwoleso mu The Hampton Institute mu Virginia, Amerika * Omwoleso mu Paa ya Paa Gallery mu Kenya * Omwoleso mu Gallery of Contemporary East African Art e Nairobi mu Kenya == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sgd7vbyu33wliboawynm3xechpkg90z 49375 49374 2026-05-05T10:26:26Z Quinlan83 6593 Fix 49375 wikitext text/x-wiki '''Theresa Musoke''' (yazaalibwa 1945 mu [[:en:Kampala|Kampala, Uganda]] ) Munnayuganda-Munnakenya musiizi wa langi era omukubi w’ebifaananyi asinga okumanyibwa olw’okugezesa n’okulaga ebifaananyi ebiraga ebisolo by’omu nsiko eby’e Kenya n’ebyo abakyala bye bayitamu mu Afirika. <ref name="LaDuke 16">{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=November 1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=http://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}</ref> Asinga kumanyibwa nnyo olw’omulimu gwe ogw’okusiiga langi n’okukuba ebitabo, naye era akozesa [[:en:Batik|batik]], [[:en:Barkcloth|barkcloth]], acrylic, ne dye, n’ebintu ebirala mu mirimu gye, n’atuuka n’okwenyigira mu [[:en:Sculpture|kubumba]] oluusi. <ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}</ref> Musoke ayogera ku mirimu gye nga "semi-abstract" era ayingiza emiramwa ng'obusika bwe obw'amawanga ag'enjawulo, Afirika okutwaliza awamu, n'emiramwa gy'abakyala omuli emirimu gy'awaka, obuzadde n'okuteekateeka amaka mu bitundu bye. <ref>{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=https://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |issn=0004-3125 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}</ref> Obuyiiya bwa Musoke bulaga obuzibu bw'ebyobufuzi mwe yakulira, nga bukiikirira enkola ez'enjwaulo, emikutu gy'amawulire, n'emisono, egy'ennono n'egy'omulembe, nga kwotadde " emyaka egy'enkyukakyuka okuva ku nnono ze yeeyigiriza okudda ku kutendekebwa mu masomero g'ebyemikono eby'amawanga g'obugwanjuba, okuvaayo ng'engeri y'ebyemikono eyoleka obusika obw'ebyafaayo n'obuwangwa obutasobola kutegeerwa mu bintu n'emisingi gy'ebifaananyi n'okukola dizayini byokka". <ref>{{Cite journal |last=Kader |first=Themina |year=2006 |title=Contemporary Art of Kenya: A Different Perspective |journal=Art Education |volume=59 |issue=4 |pages=25–32 |doi=10.1080/00043125.2006.11651600 |s2cid=192502210}}</ref> == Okusoma == Musoke yasomera mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu Kampala, gye yafunira diguli mu by’emikono. Nga wayise omwaka gumu bukya atikkirwa, yawangula sikaala ya commonwealth okusoma dipulooma mu [[:en:Printmaking|by’okukuba ebitabo]] mu [[:en:Royal_College_of_Art|Royal College of Art]] e [[:en:London|London]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Cultures – Uganda {{!}} Theresa Musoke |url=http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html |access-date=2019-12-22 |website=uganda.spla.pro}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu by’emikono okuva mu [[:en:University_of_Pennsylvania|yunivasite y’e Pennsylvania]] gye yakugukira mu bukodyo bw’engoye obw’okusiiga langi n’okusiiga ettaayi ne langi. <ref name=":1">{{Cite web |title=The nine pioneer women of East African art |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html |access-date=2019-12-22 |website=The East African |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=August 31, 2018 |title=Nine Women Artists Making Waves |url=https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html |access-date=2019-12-22 |website=Business Daily}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ "Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa | Contemporary And"]. ''www.contemporaryand.com'' (in German)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite> [[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> Mu 1960, Musoke yali omu ku bataano abaasunsulwa okuyingizibwa mu ssomero lya Margaret Trowell School of Fine Arts, ekyamusobozesa oluvannyuma okukyuka n’agenda mu pulogulaamu y’ebyemikono mu yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma lw’okubeera omu ku bakyala abaasooka okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere, yagenda mu maaso n’okusoma diguli eyookubiri mu kitongole ky’ebyenjigiriza mu yunivasite y’e Makerere ne Graduate School of Fine Art and Architecture mu Yunivasite y’e Pennsylvania. <ref name="LaDuke 16">{{Cite journal |last=LaDuke |first=Betty |date=November 1989 |title=East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom |url=http://www.jstor.org/stable/3193162 |journal=Art Education |volume=42 |issue=6 |pages=16–24 |doi=10.2307/3193162 |jstor=3193162 |url-access=subscription}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLaDuke1989">LaDuke, Betty (November 1989). <span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[http://www.jstor.org/stable/3193162 "East African Painter Theresa Musoke: Uhuru or Freedom"]</span>. ''Art Education''. '''42''' (6): <span class="nowrap">16–</span>24. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.2307/3193162|10.2307/3193162]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]]&nbsp;[https://www.jstor.org/stable/3193162 3193162].</cite></ref> == Emirimu == Amanyiddwa nnyo e Kenya okusinga mu [[:en:Uganda|Uganda]] kubanga yabeera e [[:en:Kenya|Kenya]] okumala emyaka egisukka mu makumi abiri oluvannyuma lw’okudduka mu Uganda olw’embeera y’ebyobufuzi n’olutalo lw’omunda mu ggwanga. <ref name=":4">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa {{!}} Contemporary And |url=https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2019-12-22 |website=www.contemporaryand.com |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ "Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa | Contemporary And"]. ''www.contemporaryand.com'' (in German)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite> [[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Uganda: Theresa Musoke's Living Earth |url=https://allafrica.com/stories/200203130258.html |access-date=2019-12-22 |website=All Africa}}</ref> Mu nnaku ze ez’okusoma mu yunivasite e Makerere, emirimu gye gyafuna okusiimibwa era n’aweebwa omulimu gw’okukola ekipande ''ky’amazaalibwa'' . Ekibumbe kye kikyaliwo ku Mary Stuart Hall, ekimu ku bisulo by’abakyala ku yunivasite e Makerere. Abaddeko omusomesa mu Kenya ne Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Cultures – Uganda {{!}} Theresa Musoke |url=http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html |access-date=2019-12-22 |website=uganda.spla.pro}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://uganda.spla.pro/en/file.person.theresa-musoke.47671.html "Cultures – Uganda | Theresa Musoke"]. ''uganda.spla.pro''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite></ref> Yasomesa eby'emikono mu yunivasite y'e Makerere, [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University College]], [[:en:International_School_of_Kenya|International School of Kenya]] ne Kestrol Manor. <ref name=":3">{{Cite web |date=August 31, 2018 |title=Nine Women Artists Making Waves |url=https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html |access-date=2019-12-22 |website=Business Daily}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.businessdailyafrica.com/lifestyle/art/Nine-Women-Artists-Making-Waves/3815712-4737826-5fifrd/index.html "Nine Women Artists Making Waves"]. ''Business Daily''. August 31, 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite></ref> Ayolesezza emirimu gye mu Kenya, Uganda n’ebweru w’eggwanga naddala mu Amerika, Bungereza, n’amawanga ga Scandinavia. <ref name=":1">{{Cite web |title=The nine pioneer women of East African art |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html |access-date=2019-12-22 |website=The East African |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-nine-pioneer-women-of-East-African-art/434746-4738422-11f53s/index.html "The nine pioneer women of East African art"]. ''The East African''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2019-12-22</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2" /> <ref name=":4" /> == Engule n'okusiimibwa == * Ekirabo kya Margaret Trowell eky'okusiiga ebifaananyi (1965) * Sikolashipi ya diguli eyookubiri okugenda mu [[:en:Royal_College_of_Art|Royal College of Art]] e London (1966–1968) * Omuwanguzi wa Rockefeller Foundation Fellowship == Emirimu n’eby’okwolesebwa == * "Cat Ghosts" Emyaka gya 1960, amafuta ku mmeeri, 75" x 48.8"cm <ref name=":5">{{Cite web |title=Theresa Musoke: A Lifetime Dedicated to Art in East Africa |url=https://contemporaryand.com/magazines/theresa-musoke-a-lifetime-dedicated-to-art-in-east-africa/ |access-date=2022-05-28 |website=Contemporary And |language=de}}</ref> * "Engo za kitaka" 1982, emikutu egy'enjawulo, 24" x 36" <ref name=":5" /> * "Zebras" 1983, emikutu egy'enjawulo, 30" x 36" <ref name=":5" /> * "Enteekateeka y'amaka: Abaana ne ddole" 1985, mixed media, 30" x 36" <ref name=":5" /> * "Enteekateeka y'amaka: Abavubuka" 1986, emikutu egy'enjawulo, 30" x 36" <ref name=":5" /> * "Omukazi w'akatale ng'atunda ebisero", 1986, emikutu egy'enjawulo <ref name=":5" /> * "Abakyala Abatunda Olugoye", 1987, emikutu egy'enjawulo, 30" x 48" <ref name=":5" /> * "Ebiyiriro bya Murchison". * Ekipande kya "Birth" ku Mary Stuart Hall ku yunivasite y'e Makerere mu Uganda * Omwoleso mu Royal Academy of Art mu kibuga London ekya Bungereza * Omwoleso mu The Hampton Institute mu Virginia, Amerika * Omwoleso mu Paa ya Paa Gallery mu Kenya * Omwoleso mu Gallery of Contemporary East African Art e Nairobi mu Kenya == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} kgb2tf4uxqqagyc8wm1ahyhlxbnmdgv Betty Manyolo 0 13238 49388 2026-05-05T11:06:43Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1338553507|Betty Manyolo]]" 49388 wikitext text/x-wiki   '''Estelle Betty Manyolo''' (1938 &#x2013; 1999) yali musiizi wa bifaananyi era nga mukubi wa bitabo [[:en:Uganda|mu Uganda]] . Omulimu gwe gwaluŋŋamizibwa ebifaananyi by’amayumba ebiddugavu n’ebyeru ebyakolebwa [[:en:Hema_people|Abahima]] n’ebifaananyi [[:en:Nyero_rock_paintings|eby’amayinja ebya Kakoro ne Nyero]] mu Buvanjuba bwa Uganda. <ref name=":2">{{Cite web |last=Foundation |first=Njabala |title=Njabala Foundation & Kampala, Uganda |url=https://njabala.com/pillars-of-rectitude |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude |archive-date=2025-03-12 |access-date=2025-01-22 |website=njabala.com |language=en}}</ref> == Obuto n’okusoma == Estella Betty Babirye Nakayemba Manyolo yazaalibwa mu 1938 mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. Amanyiddwa nga Betty Manyolo, yali [[:en:Baganda|Muganda]], era omu ku baana ekkumi. Erinnya lye ery’omu makkati Babirye liraga nti yali mukulu mu balongo, nga lino lya nnono eriweebwa omulongo omukulu omuwala. Abalongo baatwalibwanga ng’omukisa mu [[:en:Buganda|Buganda]] era ennaku z'oluwummula yazimalanga mu lubiri lwa [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Ssekabaka Muteesa II]], abalongo gye baatwalanga emirimu mu lubiri. <ref name=":0">{{Cite web |title=Estelle Betty Manyolo Sangowawa |url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |archive-date=2025-01-12 |access-date=2025-01-22 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}</ref> Mukulu we yamwagazisa okusoma eby’emikono. <ref name=":2">{{Cite web |last=Foundation |first=Njabala |title=Njabala Foundation & Kampala, Uganda |url=https://njabala.com/pillars-of-rectitude |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude |archive-date=2025-03-12 |access-date=2025-01-22 |website=njabala.com |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFoundation">Foundation, Njabala. [https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude "Njabala Foundation & Kampala, Uganda"]. ''njabala.com''. Archived from [https://njabala.com/pillars-of-rectitude the original] on 2025-03-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> Manyolo yasomera mu Gayaza High School, n'afuna satifikeeti ya Junior Secondary School mu 1953 ne Overseas School Certificate okuva mu [[:en:Cambridge_University|Cambridge University]] ng'ayita mu ssomero lino mu 1955. <ref name=":0">{{Cite web |title=Estelle Betty Manyolo Sangowawa |url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |archive-date=2025-01-12 |access-date=2025-01-22 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ "Estelle Betty Manyolo Sangowawa"]. ''AWARE Women artists / Femmes artistes''. [https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ Archived] from the original on 2025-01-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> Yatikkirwa okuva mu [[:en:Margaret_Trowell|Margaret Trowell]] School of Fine Art mu [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1960 ne dipulooma mu by'emikono. <ref name=":2">{{Cite web |last=Foundation |first=Njabala |title=Njabala Foundation & Kampala, Uganda |url=https://njabala.com/pillars-of-rectitude |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude |archive-date=2025-03-12 |access-date=2025-01-22 |website=njabala.com |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFoundation">Foundation, Njabala. [https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude "Njabala Foundation & Kampala, Uganda"]. ''njabala.com''. Archived from [https://njabala.com/pillars-of-rectitude the original] on 2025-03-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> == Emirimu == Omulimu gwa Manyolo gwaluŋŋamizibwa nnyo obuwangwa n’ennono za Uganda. <ref name=":2">{{Cite web |last=Foundation |first=Njabala |title=Njabala Foundation & Kampala, Uganda |url=https://njabala.com/pillars-of-rectitude |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude |archive-date=2025-03-12 |access-date=2025-01-22 |website=njabala.com |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFoundation">Foundation, Njabala. [https://web.archive.org/web/20250312141613/https://njabala.com/pillars-of-rectitude "Njabala Foundation & Kampala, Uganda"]. ''njabala.com''. Archived from [https://njabala.com/pillars-of-rectitude the original] on 2025-03-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> Mu 1961, Cecil Todd okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] yatwala ebimu ku bintu bya Manyolo e New York, era ebintu bye ne byongerwa mu kaddiyizo lya [[:en:William_E._Harmon_Foundation|Harmon Foundation]], okukkakkana nga biweereddwayo eri [[:en:Fisk_University|Fisk University]] mu 1991. Manyolo yakuba ebifaananyi mu kitabo ''Awo olwatuuka'' mu 1961. <ref>{{Cite web |title=Awo olwatuuka |url=https://www.nypl.org/research/collections/shared-collection-catalog/bib/b11671078 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190105094233/https://www.nypl.org/research/collections/shared-collection-catalog/bib/b11671078 |archive-date=5 January 2019 |access-date=5 January 2019 |website=Nypl.org}}</ref> Oluvannyuma yakola ng’omusomesa mu Abidjan, Ivory Coast era n’agenda e Bufalansa, ng’ayize okwogera Olufaransa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Estelle Betty Manyolo Sangowawa |url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |archive-date=2025-01-12 |access-date=2025-01-22 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ "Estelle Betty Manyolo Sangowawa"]. ''AWARE Women artists / Femmes artistes''. [https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ Archived] from the original on 2025-01-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> Wakati wa 1973 ne 1977, yakola ng’omuyiiya mu minisitule y’ebyobulamu mu Uganda e [[:en:Entebbe|Entebbe]], ng’akola dizayini y’ebifaananyi eri ekitongole ky’ebyobulamu n’obuyonjo. <ref name=":0">{{Cite web |title=Estelle Betty Manyolo Sangowawa |url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |archive-date=2025-01-12 |access-date=2025-01-22 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ "Estelle Betty Manyolo Sangowawa"]. ''AWARE Women artists / Femmes artistes''. [https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ Archived] from the original on 2025-01-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw'okudduka obutabanguko mu byobufuzi, yakola nga Art Design Supervisor mu kitongole kya Nigerian Television Authority okutuusa mu 1989, nga tannadda mu Uganda. <ref name=":0" /> == Ebirondeddwa == <gallery> File:"African_Fable"_-_NARA_-_558921.jpg|alt=African Fable| ''Enfumo y'Afirika'' <ref>{{Cite book |last=Harmon Foundation |title="African Fable" |url=https://catalog.archives.gov/id/558921 |series=Harmon Foundation Collection |access-date=2025-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250109013643/https://catalog.archives.gov/id/558921 |archive-date=2025-01-09 |url-status=live}}</ref> File:"Cattle_People"_-_NARA_-_558922.jpg|alt=Cattle People| ''Abantu b'ente'' <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-12-27 |title=Manyolo Betty Estelle's "Cattle People" (1961): Cattle, Gender, Landscape |url=https://markauslander.com/2023/12/27/manyolo-betty-estelles-cattle-people-1961-cattle-gender-landscape/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122190745/https://markauslander.com/2023/12/27/manyolo-betty-estelles-cattle-people-1961-cattle-gender-landscape/ |archive-date=2025-01-22 |access-date=2025-01-22 |website=Mark Auslander |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Harmon Foundation |title="Cattle People" |url=https://catalog.archives.gov/id/558922 |series=Harmon Foundation Collection}}</ref> File:"Death_in_the_Forest"_-_NARA_-_558920.jpg|alt=Death in the Forest| ''Okufa mu Kibira'' <ref>{{Cite book |last=Harmon Foundation |title="Death in the Forest" |url=https://catalog.archives.gov/id/558920 |series=Harmon Foundation Collection}}</ref> </gallery> == Obulamu bwe == Mu myaka gya 1960, Betty Manyolo yafumbirwa omusajja Omunigeria n’atwala erinnya lye Sangowawa. Famire yaabwe yagenda e Nigeria, gye yakolera ng’omusomesa, nga tannagenda mu [[:en:Ivory_Coast|Ivory Coast]] . Yaddamu okubeera mu Uganda okuva mu 1973 okutuuka mu 1977, kyokka naddayo e Nigeria nga Uganda yeeyongedde okubaamu obutabanguko wansi w’obwannakyemalira bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] . Manyolo yakomawo mu Uganda omulundi omulala mu 1989. <ref name=":0">{{Cite web |title=Estelle Betty Manyolo Sangowawa |url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |archive-date=2025-01-12 |access-date=2025-01-22 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ "Estelle Betty Manyolo Sangowawa"]. ''AWARE Women artists / Femmes artistes''. [https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ Archived] from the original on 2025-01-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> Betty Manyolo yafa kookolo w’amabeere ku myaka 64 mu 1999. Yaleka abaana bataano n’abazzukulu kkumi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Estelle Betty Manyolo Sangowawa |url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ |archive-date=2025-01-12 |access-date=2025-01-22 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ "Estelle Betty Manyolo Sangowawa"]. ''AWARE Women artists / Femmes artistes''. [https://web.archive.org/web/20250112231349/https://awarewomenartists.com/en/artiste/estelle-betty-manyolo-sangowawa/ Archived] from the original on 2025-01-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> == Emyoleso == Ebiwandiiko bya Manyolo ebiwerako ebya linocut, wamu n’ekifaananyi eky’amafuta, byayolesebwa okuyita mu kitongole kya [[:en:Harmon_Foundation|Harmon Foundation]] okutandika mu 1961; omulimu gwe era gwateekebwa mu mwoleso gwa [[:en:Smithsonian_Institution|Smithsonian Institution]] Traveling Exhibit of Contemporary African Printmakers okuva mu 1966 okutuuka mu 1968. <ref name="Brown1966">{{Cite book |last=Evelyn S. Brown |year=1966 |title=Africa's Contemporary Art and Artists: A Review of Creative Activities in Painting, Sculpture, Ceramics, and Crafts of More Than 300 Artists Working in the Modern Industrialized Society of Some of the Countries of Sub-Saharan Africa |url=https://books.google.com/books?id=EeArAAAAMAAJ |publisher=Published and distributed by the Division of Social Research and Experimentation&#93; Harmon Foundation}}</ref> Okuva mu mwezi Ogwokkumi 2023 okutuuka mu mwezi Gwolubereberye 2024, ''Cattle People ye'' (1961) yatekebwa mu ''African Modernism in America, 1947-67'' mu [[:en:The_Phillips_Collection|Philips Collection]] e [[:en:Washington_DC|Washington DC]], eyeewolwa okuva mu tterekero lya [[:en:Fisk_University|Fisk University]] oluvannyuma lw'okuweebwayo okuva mu kitongole kya Harmon Foundation. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-12-27 |title=Manyolo Betty Estelle's "Cattle People" (1961): Cattle, Gender, Landscape |url=https://markauslander.com/2023/12/27/manyolo-betty-estelles-cattle-people-1961-cattle-gender-landscape/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122190745/https://markauslander.com/2023/12/27/manyolo-betty-estelles-cattle-people-1961-cattle-gender-landscape/ |archive-date=2025-01-22 |access-date=2025-01-22 |website=Mark Auslander |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://markauslander.com/2023/12/27/manyolo-betty-estelles-cattle-people-1961-cattle-gender-landscape/ "Manyolo Betty Estelle's "Cattle People" (1961): Cattle, Gender, Landscape"]. ''Mark Auslander''. 2023-12-27. [https://web.archive.org/web/20250122190745/https://markauslander.com/2023/12/27/manyolo-betty-estelles-cattle-people-1961-cattle-gender-landscape/ Archived] from the original on 2025-01-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-01-22</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2024-02-18 |title=REVIEW OF AFRICAN MODERNISM IN AMERICA, 1947-1967 |url=https://omusanareview.com/review-of-african-modernism-in-america-1947-1967/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122191104/https://omusanareview.com/review-of-african-modernism-in-america-1947-1967/ |archive-date=2025-01-22 |access-date=2025-01-22 |website=Omusana Review |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Phillips Collection Presents African Modernism in America, 1947–67 {{!}} The Phillips Collection |url=https://www.phillipscollection.org/press/phillips-collection-presents-african-modernism-america-1947-67 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231001161123/https://www.phillipscollection.org/press/phillips-collection-presents-african-modernism-america-1947-67 |archive-date=2023-10-01 |access-date=2025-01-22 |website=www.phillipscollection.org |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] orwrimkx0jhzo2jyam8vwhonc0q7jcs