Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.1
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Isilandi
0
1823
49727
26526
2026-05-07T06:24:00Z
B722N
6898
/* top */ Article clean up, replaced: → using [[Project:AWB|AWB]]
49727
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country
| Erinnya mu lunnansi = Lýðveldið Ísland<br />Republik kya Isilandi
| image_flag = Flag of Iceland.svg
| image_coa = Coat of arms of Iceland.svg
| image_location = LocationIceland.png
| mubala gw'eggwanga = —
| luyimba lw'eggwanga = ''[[Lofsöngur]]''
| Nnimi = [[Oluisilandi]]
| Abantu = 332529 <small>(2016)</small>
| obungi bw'abantu = 172
| kibangirizi n'abantu = 3.2
| ekibuga ekikulu = [[Reykjavík]]
| ekibuga ekisingamu obunene = Reykjavík
| obugazi = 103125
| ekifo eky'obunene mu nsi zonna = 107
| ekibangirizi eky'amazzi = 2870
| ekitundu ekitwaliddwa amazzi = 2.8
| amefuga = [[17 Juuni]] [[1944]]
| abakulembeze = [[Guðni Th. Jóhannesson]] ([[President]])<br /> [[Katrín Jakobsdóttir]] ([[Prime Minister]])
| nsimbi = Króna
| Erinnya lyazo = ISK
| saawa = +0
| Namba y'ensi = 354
| Nnukuta = is
}}
'''Isilandi''' kiri ensi e ngulu wa [[Bulaaya]] mu [[{{SIL|Atlantic Ocean}}]].
[[Category:Ensi]]
[[Category:Isilandi]]
{{Stub}}
tqbxk4av1071wavqn69wvr8putkmqs6
Łobez
0
4279
49726
25340
2026-05-07T06:21:43Z
B722N
6898
Article clean up, replaced: → (58), added [[CAT:O|orphan]], [[CAT:UL|underlinked]] tags using [[Project:AWB|AWB]]
49726
wikitext
text/x-wiki
{{Underlinked|date=Gwakutaano(Muzigo) 2026}}
{{Orphan|date=Gwakutaano(Muzigo) 2026}}
{| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+<big><big>'''Łobez'''</big></big><br />''Łobez''
|-
| style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 |
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"
|-
| align="center" width="140px" | [[File:POL Łobez COA.svg|100px]]
| align="center" width="140px" | [[File:Łobez-Polska.png|right|100px]]
|}
|-
| align=center colspan=2 | [[File:Lobez main street.jpg|center|250px]]
|-
|population total = 10,066 (2019)
|-
|area total km2 = 12.8
|-
|elevation m = 56-94
|-
|Mayor = Piotr Ćwikła
|-
|website = [http://www.lobez.pl Łobez]
|}
'''Łobez''', ekibuga, [[Bupoolo]].
* Awamu: 12,8 km²
* Abantu: 10 066 (2019)<ref>[http://www.polskawliczbach.pl/Lobez Polska w liczbach w oparciu o dane GUS, 2019.]</ref>
== Abuntu ==
<timeline>
ImageSize = width:420 height:320
PlotArea = left:50 right:20 top:25 bottom:30
TimeAxis = orientation:vertical
AlignBars = late
Colors =
id:linegrey2 value:gray(0.9)
id:linegrey value:gray(0.7)
id:cobar value:rgb(0.2,0.7,0.8)
id:cobar2 value:rgb(0.6,0.9,0.6)
DateFormat = yyyy
Period = from:0 till:11000
ScaleMajor = unit:year increment:11000 start:0 gridcolor:linegrey
ScaleMinor = unit:year increment:1000 start:0 gridcolor:linegrey2
PlotData =
color:cobar width:20 align:center
bar:1680 from:0 till:800
bar:1740 from:0 till:1191
bar:1749 from:0 till:1339
bar:1831 from:0 till:2443
bar:1861 from:0 till:4756
bar:1895 from:0 till:5187
bar:1925 from:0 till:5994
bar:1933 from:0 till:6947
bar:1939 from:0 till:7310
bar:1945 from:0 till:1710
bar:1946 from:0 till:4144
bar:1957 from:0 till:6026
bar:1970 from:0 till:7355
bar:1990 from:0 till:10953
PlotData=
textcolor:black fontsize:S
bar:1680 at: 800 text: 0,8 shift:(0)
bar:1740 at: 1191 text: 1,2 shift:(0)
bar:1749 at: 1339 text: 1,3 shift:(0)
bar:1831 at: 2443 text: 2,4 shift:(0)
bar:1861 at: 4756 text: 4,8 shift:(0)
bar:1895 at: 5187 text: 5,2 shift:(0)
bar:1925 at: 5994 text: 6 shift:(0)
bar:1933 at: 6947 text: 7 shift:(0)
bar:1939 at: 7310 text: 7,3 shift:(0)
bar:1945 at: 1710 text: 1,7 shift:(0)
bar:1946 at: 4144 text: 4,1 shift:(0)
bar:1957 at: 6026 text: 6 shift:(0)
bar:1970 at: 7355 text: 7,4 shift:(0)
bar:1990 at: 10953 text:10953 shift:(0)
</timeline>
== Mayor ==
{| class="wikitable"
| 1632 – Carsten Beleke || || 1809 – Johann Georg Falck
|-
| 1670 – Bernd Bublich || || 1823–1840 – Johann Friedrich Rosenow
|-
| 1700 – Paul Belecke || || 1842–1844 – Adolf Ludwig Ritter (privremeno)
|-
| 1702 – Theele || || 1844–1845 – Albert Wilhelm Rizky
|-
| 1723 – F. C. Hackebeck || ||1846–1852 – Heinich Ludwig Gotthilf Hasenjäger
|-
| 1734 – F. W. Weinholz || || prije 1859. Hasenjaeger
|-
| 1736 – Schulze || || 1852–1864 – Carl Albert Alexander Schüz
|-
| 1732 – Hackenberken || || 1921 – Willi Kieckbeusch
|-
| 1745 – M. C. Frize || || 1945 – Hackelberg, Teofil Fiutowski, Stefan Nowak, Feliks Mielczarek
|-
| 1746 – Johann Friedrich Thym || || 1946 – Władysław Śmiełowski
|-
| 1752 – Johann Gottsried Severin || || 1948 – Tadeusz Klimski
|-
| 1753? – J. F. von Flige || || 1949 – Ignacy Łepkowski
|-
| 1757 – Johann Friedrich Thym || || 1972-1990 - Zbigniew Con
|-
| 1757 – Heller || || 1990–94 - Marek Romejko
|-
| 1767 – Gottlieb Timm || || 1994–1998 - Jan Szafran
|-
|1775 – Johann Gottfried Severin|| || 1998–2002 - Halina Szymańska
|-
|1790 – Jahncke|| || 2002–2006 - Marek Romejko
|-
|1805 – Heinrich (?) Falck|| || 2006–2014 - Ryszard Sola
|-
|1806 – Zuther (drugi dan 1712)|| ||2014 - Piotr Ćwikła
|-
|1806 – Nemitz|| ||
|}
==References==
{{reflist}}
== Website ==
* [http://www.lobez.pl Łobez]
* Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:%C5%81obez Łobez]
[[Category:Bupoolo]]
rsfwklbmy4yjk4jg8tuxe4fhtpqs4kg
Zzaabu
0
6216
49730
32968
2026-05-07T06:29:08Z
B722N
6898
/* top */ Article clean up, replaced: → (2), added [[CAT:UNCAT|uncategorised]], [[CAT:DE|deadend]] tags using [[Project:AWB|AWB]]
49730
wikitext
text/x-wiki
[File:Gold nugget (Australia) 4 (16848647509).jpg|thumb|zzaabu(gold)]]
Gakuweebwa Charles Muwanga !!!Akaziba ka '''Zzaabu''' era kayitibwa Atomu za Zzaabu (Gold atom) mu Luganda .
Zzaabu (Gold) :
• akabonero : Au
• namba y'akaziba : 79
• Kiva mu kya lulattini aurum (zaabu). Mu kigereeso ky’abalooma, Aurora yali lubaali w’obudde obuwungeera (dawn)—nga olubaale lultunul nga kkala ya zaabu.
Akaziba ka Zzaabu kazitowa nnyo okusinga aka kkalwe, nga zaabu alina obukontanyo 79 n’obusannyalazo 79 mu buli kaziba(atomu).
Zzaabu muzito nnyo, ensonga lwaki emirangaatira gy’enjuba emimyufu tegisobola kumutondekawo okuyita mu “ngattiso za nyukiriya” (nuclear fusion). Engeri yokka ey’okutondeka zaabu nga omulangaatira gw’enjuba omumyufu gubwatuka okufuuka semufu (supanova).
Kino bwe kibaawo, tempulikya eziba waggulu ennyo mu kubwatuka, nga tempilikya zino ziba mu bikumi na bikumi bya bukadde bwa ddigiri, ziwaliriza atomu z’enjuba okwegattika awamu ne zitondekawo zaabbu ne atomu endala enzito ennyo nga yulaniyaamu. Zzaabu yenna mu bwengula yatondekabwawo mu kubwatuka kwa semufu kuno.
Kubanga zaabbu mugumu nnyo okukola, mu bwengula mulimu zaabbu mutono ddala okusinga bwe guli ne atomu eziwewuka nga k-mazzi, kaboni oba sirikoni. Olw’okuba zaabbu alabika bulungi, atwalibwa okuba nga wa muwendo nnyo.
1t5z7yzoaqx8h4gv2jj4n4pu2tp1ycl
49731
49730
2026-05-07T06:30:30Z
B722N
6898
corrected image
49731
wikitext
text/x-wiki
[[File:Gold nugget (Australia) 4 (16848647509).jpg|thumb|zzaabu(gold)]]
Gakuweebwa Charles Muwanga !!!Akaziba ka '''Zzaabu''' era kayitibwa Atomu za Zzaabu (Gold atom) mu Luganda .
Zzaabu (Gold) :
• akabonero : Au
• namba y'akaziba : 79
• Kiva mu kya lulattini aurum (zaabu). Mu kigereeso ky’abalooma, Aurora yali lubaali w’obudde obuwungeera (dawn)—nga olubaale lultunul nga kkala ya zaabu.
Akaziba ka Zzaabu kazitowa nnyo okusinga aka kkalwe, nga zaabu alina obukontanyo 79 n’obusannyalazo 79 mu buli kaziba(atomu).
Zzaabu muzito nnyo, ensonga lwaki emirangaatira gy’enjuba emimyufu tegisobola kumutondekawo okuyita mu “ngattiso za nyukiriya” (nuclear fusion). Engeri yokka ey’okutondeka zaabu nga omulangaatira gw’enjuba omumyufu gubwatuka okufuuka semufu (supanova).
Kino bwe kibaawo, tempulikya eziba waggulu ennyo mu kubwatuka, nga tempilikya zino ziba mu bikumi na bikumi bya bukadde bwa ddigiri, ziwaliriza atomu z’enjuba okwegattika awamu ne zitondekawo zaabbu ne atomu endala enzito ennyo nga yulaniyaamu. Zzaabu yenna mu bwengula yatondekabwawo mu kubwatuka kwa semufu kuno.
Kubanga zaabbu mugumu nnyo okukola, mu bwengula mulimu zaabbu mutono ddala okusinga bwe guli ne atomu eziwewuka nga k-mazzi, kaboni oba sirikoni. Olw’okuba zaabbu alabika bulungi, atwalibwa okuba nga wa muwendo nnyo.
fqvwlyf791zptckn8030f9er7jpvkbh
Zomura Manezo
0
7893
49732
48169
2026-05-07T06:34:17Z
B722N
6898
Article clean up, replaced: →, added [[CAT:O|orphan]] tag using [[Project:AWB|AWB]]
49732
wikitext
text/x-wiki
'''Zomura Manezo''' munnabyabufuzi munnayuganda era mmemba wa palamenti. Yalondebwa mu ofiisi nga Mmemba omukyala okukiikirira Disitulikiti y'e Obongi esangibwa mu bitundu by'omumambuka ga Uganda mu [[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] .
Ono mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
02bx1caeaoh7ynebfsayduzhteyvl9x
Thomas Tayebwa
0
7940
49724
48190
2026-05-07T06:11:29Z
B722N
6898
Article clean up, replaced: → (5) using [[Project:AWB|AWB]]
49724
wikitext
text/x-wiki
[[File:Tayebwa Thomas.jpg|thumb|Tayebwa Thomas.jpg]]{{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}}
'''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa [[:en:Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Palamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref>
Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School ne Ruyonza School gye yafunira [[:en:Uganda Advanced Certificate of Education|UACE]] mu mwaka gwa 2000. Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], ate era n'afuna ddiguli mu mateeka [[:en:Bachelor of Laws|(Bachelor of Law]] degree) mu mwaka gwa 2012 ku yunivaasite y'emu.
== Ebifo ebirala ==
Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/</ref>
== Ebyobufuzi ==
[[File:Tayebwa and Among.jpg|left|thumb|Omumyuka wa Sipiika Thomas Tayebwa (ku kkono) ng'ali ne Sipiika Anita Annet Among.]]
Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[:en:Primary election|akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'[[:en:2016 Ugandan general election|akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, [[:en:Mitooma District|Mitooma ddisitulikiti]] mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee (2016-2021).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Nga 14 Ogwokubiri 2009 Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[:en:Makerere|Makerere]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebijulizo ==
== Obulandira obulala ==
* [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website]
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20210430210631/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=199]
* https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php
* http://visiblepolls.org/parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hgyyd07vz3aycoewhzi82xwfnel8bjf
49725
49724
2026-05-07T06:20:25Z
B722N
6898
clean up
49725
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}}
'''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Palamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School ne Ruyonza School gye yafunira UACE mu mwaka gwa 2000. Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], ate era n'afuna ddiguli mu mateeka (Bachelor of Law degree) mu mwaka gwa 2012 ku yunivaasite y'emu.
== Ebifo ebirala ==
Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee (2016-2021).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Nga 14 Ogwokubiri 2009 Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
<references />
== Obulandira obulala ==
* [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website]
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php
* http://visiblepolls.org/parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/
qgye2alq6izwq6q47vai1yen12918a7
Zziwa
0
10836
49728
35804
2026-05-07T06:25:27Z
B722N
6898
/* top */ Article clean up, replaced: → (5), added [[CAT:O|orphan]], [[CAT:UNCAT|uncategorised]] tags using [[Project:AWB|AWB]]
49728
wikitext
text/x-wiki
{{Orphan|date=Gwakutaano(Muzigo) 2026}}
'''Zziwa''' Linnya lya kika .Abantu abamanyiddwa n'erinnya lino kwekuli bano wammanga;
* [[:en:Keiron Zziwa|Keiron Zziwa]](yazaalibwa mu 1997), Canadian ugandan muzaannyi w'ensero eya ssente
* [[:en:Margaret Zziwa|Margaret Zziwa]] (yazaalibwa mu 1963) munnabyabufuzi era munnamatee mu uganda
* [[:en:Joseph Anthony Zziwa|Joseph Anthony Zziwa]] (yazaalibwa mu 1956), Ugandan Roman Catholic prelate
{{Uncategorized|date=Gwakutaano(Muzigo) 2026}}
pdatiok4m04mtngs7iy1ylvfsdwaz7u
49729
49728
2026-05-07T06:26:07Z
B722N
6898
Undid revision [[Special:Diff/49728|49728]] by [[Special:Contributions/B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]])
49729
wikitext
text/x-wiki
'''Zziwa''' Linnya lya kika .Abantu abamanyiddwa n'erinnya lino kwekuli bano wammanga;
* [[:en:Keiron_Zziwa|Keiron Zziwa]](yazaalibwa mu 1997), Canadian ugandan muzaannyi w'ensero eya ssente
* [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zziwa]] (yazaalibwa mu 1963) munnabyabufuzi era munnamatee mu uganda
* [[:en:Joseph_Anthony_Zziwa|Joseph Anthony Zziwa]] (yazaalibwa mu 1956), Ugandan Roman Catholic prelate
hshy6n1sf28an6atlswuuerw65lk9a9
Nyanzi Martin Luther.
0
11274
49840
44678
2026-05-07T11:06:21Z
~2026-27734-62
11094
49840
wikitext
text/x-wiki
'''Nyanzi Martin Luther ('''eyazalibwa nga '''5 mu Mwezi Ntenvu)''' muna [[Yuganda]] nga atela muna business.(Nyanzi Martin Luther born 5th December 2009 is a Ugandan businessman and advocate) Nyanzi Amanyiidwa mu uganda oluvannyuma lwokubaga ebbago li NGO Funding Bill elyawakanyibwa ebibiina bya Nakyeewa mu uganda. <ref><nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/family/16-year-old-seeks-legislation-on-cbos-state-f-NV_229458_052026</nowiki></ref><ref><nowiki>https://thekenyatimes.com/east-africa/nyanzi-calls-for-death-penalty/</nowiki></ref>
Ye direkita wa Apex Media Services emu ku kampuni mu uganda eziyina emikutu jempewo nga Block FM.<ref>{{Cite web |url=https://pressug.com/2025/03/21/ugandan-teenage-mogul-nyanzi-martin-luther-redefines-entrepreneurship/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-26 |archive-date=2025-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250528181955/https://pressug.com/2025/03/21/ugandan-teenage-mogul-nyanzi-martin-luther-redefines-entrepreneurship/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://diasporadigitalmedia.com/teenage-mogul-takes-uganda-by-storm-nyanzi-martin-luthers-rise-to-fame/</ref> (He is the Director of Apex Media a multimedia company in Uganda owning several Media outlets like Block FM 103.2)<ref name=":0"><nowiki>https://thenewlightpaper.co.ug/2026/04/29/nyanzi-martin-luther-biography-education-career-and-future-ambitions/</nowiki></ref>
Nyanzi essawa eno asomera ku Kisozi High school nga era yamalila P7<ref>https://joripress.com/nyanzi-martin-luther-replies-to-the-public-about-his-networth-and-media-ventures</ref> ku MK international School e busega.<ref>https://observer.ug/news/kcca-closes-boys-hostel-at-mk-international-school/</ref> Nyanzi azaalibwa mumaaka g'omukulu Ssekaayi Simon n'eyaali mukyala we Joan Vumilia nga bano bayawukana mumwaka gwa 2025.
==Olugendo mubyemirimu==
Nyanzi yatandikawo Block FM mumwaka gwa 2023 nga omukutu ogwa online naye oluwanyuma nakola Apex Media Services nga eno yetwaala kampuni endaala ezilimu.<ref name=":0" />
{| class="infobox vcard"
|+ class="infobox-title fn org" id="4" |Nyanzi Martin Luther
| colspan="2" class="infobox-subheader" |<div>Nyanzi Luther Martin is a Ugandan businessman and advocate from Uganda born in Nsangi Hospital Wakiso District. </div>
|-
|
Age|
(born December 05 2009)|-
|
Occupation |
Businessman and advocate |-
|
Nationality |
Ugandan|-
|
Parents |
Joan Vumilia and Ssekaayi Simon |-
|
|
|-
|
|}
rcvgikgjvxysk8chvhpiwjf642dkanb
User talk:B722N
3
12742
49682
49567
2026-05-06T16:35:16Z
B722N
6898
/* AWB */ Ekyokuddamu
49682
wikitext
text/x-wiki
== Welcome to my talk page ==
Hello, feel free to leave me a message here [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
== AWB ==
Hello B722N.
You can use AWB without permission on lgwiki (I did this edit with it).
Simply go in Options > Preferences > Site and choose <code>lg</code> under 'Language'
Good luck, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:46, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
:By the way, lgwiki doesn't add tags related to AWB in the history tab.
:And remember to check all your edits, it is easy to make mistakes with AWB. 😉 [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:57, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
::Thank you so much for the feedback @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:35, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
pl1wtjm0beaxiwqfg6w5wlnwp0n0w7l
49688
49682
2026-05-06T16:37:28Z
B722N
6898
/* AWB */ added to my response
49688
wikitext
text/x-wiki
== Welcome to my talk page ==
Hello, feel free to leave me a message here [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
== AWB ==
Hello B722N.
You can use AWB without permission on lgwiki (I did this edit with it).
Simply go in Options > Preferences > Site and choose <code>lg</code> under 'Language'
Good luck, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:46, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
:By the way, lgwiki doesn't add tags related to AWB in the history tab.
:And remember to check all your edits, it is easy to make mistakes with AWB. 😉 [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 09:57, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
::Thank you so much for the feedback @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], let me start using this tool. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:35, 6 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
5j3rc63420let0mzsfbds94vnz2bp44
Nana Ama Dokua Asiamah Adjei
0
13140
49574
48628
2026-05-06T14:03:31Z
MEvalyn
9841
Added external link
49574
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>"Mahama is Africa's "most incompetent election observer" - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>"Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH". ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">"Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba". ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">"Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry". Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency". ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
nt5j8iqndmum3x8v54jy7v2o8qc0s3u
49575
49574
2026-05-06T14:04:09Z
MEvalyn
9841
49575
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>"Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH". ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">"Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba". ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">"Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry". Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency". ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
3wruihunkidh39iradvaf2j2r39vlly
49576
49575
2026-05-06T14:04:50Z
MEvalyn
9841
49576
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">"Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba". ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">"Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry". Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency". ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
j02xnkztvmforoa2cc4rqhld4jdeixb
49577
49576
2026-05-06T14:05:24Z
MEvalyn
9841
49577
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">"Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry". Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency". ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
38stcz4ai7h4q36bvr0hiw7q59ojph1
49578
49577
2026-05-06T14:05:58Z
MEvalyn
9841
49578
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">"Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry". Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency". ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
pog04ht5ojsefrkiohx98gp0zdcrifd
49579
49578
2026-05-06T14:06:27Z
MEvalyn
9841
49579
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency". ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
0zq4gvy2ccxlhevrlzsdsooxvwhsvek
49580
49579
2026-05-06T14:06:57Z
MEvalyn
9841
49580
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei". ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
dem73xsf3qmzha8gd9ng6wo3t7eayi6
49581
49580
2026-05-06T14:07:28Z
MEvalyn
9841
49581
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>"Nana Ama Dokua pledges to support women, youth". ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
6a8oykfquu4js2c0yertdag2myojdmy
49582
49581
2026-05-06T14:07:59Z
MEvalyn
9841
49582
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
4yvvy3amz78vj82jyx0ih30sutuotmb
49583
49582
2026-05-06T14:08:31Z
MEvalyn
9841
49583
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>"Akropong – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
12vkeows4qkh1dhu052cax56pol8p0q
49584
49583
2026-05-06T14:09:48Z
MEvalyn
9841
49584
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results". ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
9s9924xwumz18tquutn4qowk8hfwv66
49585
49584
2026-05-06T14:11:38Z
MEvalyn
9841
49585
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>"Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North". 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
5agjbdx4wv84y9di5zd3y0nhebu8pkp
49586
49585
2026-05-06T14:12:12Z
MEvalyn
9841
49586
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). "Deputy Information Minister gives birth in US". ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
aiq6hvvz8d5xfsm9v1lli5cf5eob6r0
49587
49586
2026-05-06T14:12:43Z
MEvalyn
9841
49587
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
qupsgb97a6skgh5725ifmgw55t34oyz
49588
49587
2026-05-06T14:13:13Z
MEvalyn
9841
49588
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
onj8395see8hgfmly8dw3a4mhk7vc8z
49589
49588
2026-05-06T14:14:13Z
MEvalyn
9841
49589
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
<ref>Beeko, Nana (November 2021). "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana". ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
9q9zetyti3s00ekfapwiocp95ajd9gl
49590
49589
2026-05-06T14:17:20Z
MEvalyn
9841
49590
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana". ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
6esfy95b6fs74f65z8fjm5g9paapudj
49591
49590
2026-05-06T14:17:54Z
MEvalyn
9841
49591
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana". ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.[20] Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.
== Ebijuliziddwa ==
r2ir85lut8r27ltezbir0dh434u1d4v
49592
49591
2026-05-06T14:18:47Z
MEvalyn
9841
Added citation
49592
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana". ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE". ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.
== Ebijuliziddwa ==
2ch775vs9yij3ax2nu75g4zdufetoj8
49593
49592
2026-05-06T14:19:53Z
MEvalyn
9841
49593
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana". ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE". ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>"E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic". ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
qu4xhb5cs5ydstu8waiod73ryawjlgn
49594
49593
2026-05-06T14:20:43Z
MEvalyn
9841
49594
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE". ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>"E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic". ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
mxgoh1h2men8eyh4vqpgggtnncgdgnb
49595
49594
2026-05-06T14:21:24Z
MEvalyn
9841
49595
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). [https://mybrytfmonline.com/e-r-adawso-post-office-to-be-converted-into-fire-service-station-mce/ "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE"]. ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>"E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic". ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
a09o6m8xskyd9h6uygr4okfny6iitad
49596
49595
2026-05-06T14:21:55Z
MEvalyn
9841
49596
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). [https://mybrytfmonline.com/e-r-adawso-post-office-to-be-converted-into-fire-service-station-mce/ "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE"]. ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>[https://web.archive.org/web/20230127163421/https://koforiduatoday.com/2022/07/26/e-r-hon-nana-ama-dokua-asiamah-adjei-refurbishes-akropong-daakye-clinic/ "E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic"]. ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
il35t7q69ygzmmafak97y01svb82ba5
49598
49596
2026-05-06T14:22:42Z
MEvalyn
9841
Bold the subject name
49598
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
'''Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa Ghana era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). [https://mybrytfmonline.com/e-r-adawso-post-office-to-be-converted-into-fire-service-station-mce/ "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE"]. ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>[https://web.archive.org/web/20230127163421/https://koforiduatoday.com/2022/07/26/e-r-hon-nana-ama-dokua-asiamah-adjei-refurbishes-akropong-daakye-clinic/ "E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic"]. ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
9cbln6l5ea2wjgochla904xgvcsvbd3
49599
49598
2026-05-06T14:23:40Z
MEvalyn
9841
Added wiki link
49599
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
'''Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa [[Ghana]] era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana, yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). [https://mybrytfmonline.com/e-r-adawso-post-office-to-be-converted-into-fire-service-station-mce/ "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE"]. ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>[https://web.archive.org/web/20230127163421/https://koforiduatoday.com/2022/07/26/e-r-hon-nana-ama-dokua-asiamah-adjei-refurbishes-akropong-daakye-clinic/ "E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic"]. ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
k0nunfbqcr1tupxta0pqr69lqr429jf
49600
49599
2026-05-06T14:25:20Z
MEvalyn
9841
49600
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
'''Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa [[Ghana]] era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu [[Ghana]], yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwomunaana 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). [https://mybrytfmonline.com/e-r-adawso-post-office-to-be-converted-into-fire-service-station-mce/ "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE"]. ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>[https://web.archive.org/web/20230127163421/https://koforiduatoday.com/2022/07/26/e-r-hon-nana-ama-dokua-asiamah-adjei-refurbishes-akropong-daakye-clinic/ "E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic"]. ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
h6kmrmram4os7fsllzd93ba09kfe0ol
49601
49600
2026-05-06T14:26:32Z
MEvalyn
9841
Edited month name
49601
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q57915909}}
'''Oheneba Nana Ama Dokua Asiamah''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982) munnabyabufuzi wa [[Ghana]] era nga ye mubaka wa palamenti akiikirira Akropong Constituency mu Eastern Region.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''parliament of ghana''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref> Mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party era nga yali omumyuka wa minisita w'ebyobusuubuzi n'amakolero mu Ghana era nga yaweerezaako nga omumyuka wa minisita w'ebyamawulire mu gavumenti y'emu.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)"]. ''[[:en:Daily_Graphic_(Ghana)|Daily Graphic]]''. Accra, Ghana. 15 March 2016. Retrieved 9 April 2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20181025031231/https://omgvoice.com/lifestyle/gh-female-mps/ "11 Young And Beautiful Ghanaian Female MPs Who Are Inspiring Girls To Dream Big"]. ''OMGVoice''. 12 October 2017. Archived from the original on 25 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190427153903/https://ukgcc.com.gh/hon-nana-dokua-asiamah-adjei/ "HON. NANA DOKUA ASIAMAH-ADJEI - UK-Ghana Chamber of Commerce"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. 10 July 2018. Archived from the original on 27 April 2019. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/04/09/mahama-is-africas-most-incompetent-election-observer-ama-dokua/ "Mahama is Africa's "most incompetent election observer"] - Ama Dokua". ''Citi Newsroom''. 9 April 2018. Retrieved 2 November 2018.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Adjei yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1982 eri Nana Osae Nyampong IV ne Muky. Aforo Asiamah-Adjei mu Akropong, Eastern Region. Yasomera Alsyd Academy ne St Roses Senior High School. Alina diguli mu psychology okuva mu University of Ghana ne diguli eyookubiri mu Logistics and Supply Chain okuva mu Exter University mu United Kingdom.<ref>[https://web.archive.org/web/20181026104238/https://enewsgh.com/2017/08/07/close-deputy-information-minister-nana-ama-dokua/ "Up-close with Deputy Information Minister Nana Ama Dokua - Proudly Ghanaian! | EnewsGH"]. ''Proudly Ghanaian! | EnewsGH''. 7 August 2017. Archived from the original on 26 October 2018. Retrieved 25 October 2018.</ref><ref name=":2">[https://ghanamps.com/mp/nana-ama-dokua-asiamah-adjei/ "Asiamah-Adjei, Dokua Oheneba"]. ''Ghana MPS''. Retrieved 27 January 2023.</ref><ref>Aziz, Hadiza Nuhhu-Billa Quansah, George Folley, Efia Akese & Halisatu. [https://www.graphic.com.gh/news/politics/election-2016-know-your-female-parliamentary-candidates-4.html "Election 2016: Know your female parliamentary candidates (4)".] ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 25 October 2018.</ref> Era alina diguli eyookubiri mu Peace and Security okuva mu Kofi Annan International Peacekeeping Training Centre (KAIPTC).<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20230926231333/https://moti.gov.gh/v2/hon-dokua-asiamah/ "Hon. Dokua Asiamah-Adjei – Ministry of Trade & Industry"]. Archived from the original on 26 September 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Emirimu ==
Adjei ye yali akulira Bekleen Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 era nga ye yali akulira ne Pongas Limited okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref>Kpakpo, Jackson Odom (13 December 2020). [https://web.archive.org/web/20230127153200/https://wontumionline.com/beautiful-nana-dokua-asiamah-recaptures-her-seat-as-mp-for-akuapem-north-constituency/ "Beautiful Nana Dokua Asiamah Recaptures Her Seat As MP For Akuapem North Constituency"]. ''Wontumi Online''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Adjei mmemba mu kibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://ghanaguardian.com/npp-national-council-throws-out-akropong-mp-hon-dokua-asiamah-adjei "NPP National Council throws out Akropong MP Hon Dokua Asiamah Adjei"]. ''The Ghana Guardian News''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yali mubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Akropong mu Buvanjuba bwa Ghana okuva mu 2017 okutuuka mu 2025.<ref name=":0" /><ref>[http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Nana-Ama-Dokua-pledges-to-support-women-youth-450616?gallery=1 "Nana Ama Dokua pledges to support women, youth"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2016 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016 mu Ghana, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,655 ekyamufuula ebitundu 62.3% ku bululu bwonna obwakubibwa ng'omubaka wa palamenti owa NDC Yaw Appiah-Kubi yalina obululu 6,949 ekyamufuula ebitundu 16.8% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Asiedu Ofei yalina obululu 9,092 ekyamufuula ebitundu 21.2% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti owa CPP Gifty Mercy Anakwa yalina obululu 102 ekyamufuula ebitundu 0.2% ku bululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230127164154/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2016 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2020 ===
Mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu [[Ghana]], yaddamu n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu Akropong/Akuapem North Constituency n'obululu 26,646 ekyamufuula ebitundu 55.3% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa NDC, Justice Kotey Amasah yalina obululu 10,505 ekyamufuula ebitundu 21.8% ku bululu bwonna obwakubibwa,<ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/eastern-region/akropong/ "Akropong – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 27 January 2023.</ref> ate omubaka wa palamenti eyeesimbawo ku lulwe Adjei Twumasi William Kwabena yalina obululu 10,444 ekyamufuula ebitundu 21.7% ku bululu bwonna obwakubibwa, ate omubaka wa palamenti owa PNC, Desmond Twumasi Ntow yalina obululu 421 ekyamufuula ebitundu 0.9% ku bululu bwonna obwakubibwa ate omubaka wa palamenti Gifty Mercy Anakwa eyali yeesimbyewo ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu kibiina kya CPP yafuna obululu 146 ebyali ebitundu 0.3% eby'obululu bwonna obwakubibwa.<ref>FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20230606104323/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/parliament/eastern/akropong_akuapem_north/ "2020 Election - Akropong / Akuapem North Constituency Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 6 June 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2024 ===
Ng'okulonda kwa 2024 tekunnatuuka, Nana Ama Dokua yalangirira mu Ddesemba 2023, nti yali agenda kusala ekifo kubanga yali ayagala kwesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Okaikwei North Constituency mu Greater Accra Region. Omusango gwawawaabirwa Kingsley Anyamasah mu kiseera ekitongole ky'eby'okulonda mu Ghana we kyali kitegekera okulaga abalonzi engeri y'okwewandiisaamu. Omusango gwamuwanguza kubanga kkooti yagugoba ng'egamba nti Nana Ama Dokua yali asobola okulonda mu Okaikwei North.<ref>[https://citinewsroom.com/2024/09/court-dismisses-petition-challenging-dokuas-eligibility-to-vote-in-okaikwei-north/ "Court dismisses petition challenging Dokua's eligibility to vote in Okaikwei North"]. 5 September 2024. Retrieved 26 November 2024.</ref>
=== Akakiiko ===
Adjei yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omuntu ==
Adjei yafumbirwa Charles Cromwell Nanabanyin Bissue era balina omwana omulenzi n'abawala babiri.<ref name=":1" /><ref>Mubarik, Abu (14 December 2019). [https://www.pulse.com.gh/news/local/deputy-information-minister-gives-birth-in-us/z8fl2xr "Deputy Information Minister gives birth in US"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 27 January 2023.</ref> Yeeyita Mukrisitaayo.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231130073437/https://www.parliament.gh/mps?mp=99 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Archived from the original on 30 November 2023. Retrieved 28 July 2024.</ref>
== Okuyamba ==
Mu Noovemba 2021, yawaayo kompyuta n'ebintu ebirala ku ssomero lya Mangoase Methodist School mu Akuapim North Constituency.<ref>Beeko, Nana (November 2021). [https://newsghana.com.gh/mp-nana-ama-dokua-supports-mangoase-methodist-school-with-computers/ "MP, Nana Ama Dokua supports Mangoase Methodist School with computers | News Ghana"]. ''Ghana news''. Retrieved 27 January 2023.</ref>
Mu Gwokutaano 2022, Adjei yawaayo omuwendo gwa GHc30,000 okuzimba ekitebe kya Adawso.<ref>mybrytfmonline (11 May 2022). [https://mybrytfmonline.com/e-r-adawso-post-office-to-be-converted-into-fire-service-station-mce/ "E/R: Adawso Post Office to Be Converted Into Fire Service Station – MCE"]. ''Bryt FM''. Retrieved 17 May 2022.</ref>Mu Gwomusanvu 2022, yayamba mu kuddaabiriza ekifo ekijjanjabirwamu ekya Akropong Daakye Clinic.<ref>[https://web.archive.org/web/20230127163421/https://koforiduatoday.com/2022/07/26/e-r-hon-nana-ama-dokua-asiamah-adjei-refurbishes-akropong-daakye-clinic/ "E/R: Hon. Nana Ama Dokua Asiamah-Adjei refurbishes Akropong Daakye clinic"]. ''Koforidua Today''. 26 July 2022. Archived from the original on 27 January 2023. Retrieved 27 January 2023.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
at7wg69uqwrcbhrpf7obmm2bwxh4jlt
Milege Afrojazz Band
0
13177
49722
49270
2026-05-07T05:39:42Z
B722N
6898
B722N moved page [[Milege]] to [[Milege Afrojazz Band]]: Misspelled title
49270
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist|30em}}
'''Milege Afrojazz Band''', emanyiddwa ennyo nga Milege, ye bbandi y’ennyimba z’ensi yonna okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]], ekoleddwa abayimbi abato abalina ebitone okuva mu Uganda ng’obunyiikivu bwabwe buviira ddala mu nnono n'obuuwangwa obwenjawulo mu Uganda mwe bagatta ebintu eby’omulembe okulaga okufaanana kw’abantu ba Uganda mu mbeera ey’omulembe. <ref>{{Cite web |last=Milege |first=Band |title=Welcome To Milege |url=http://milege.org/milege-band/ |access-date=22 August 2015 |website=Milege |publisher=milege.org}}</ref> omwaka 2015 bwegwagwelako nga bammemba ba Milege be ba; omukubi wa gitaala Manana F. Birabi, omuyimbi Joanita Katushabe, omuyimbi omukulu Gloria Akugizibwe, omukubi wa baasi Paul Owembabazi n’omukubi wa violin Alison Nadunga nga mmemba alina obumanyirivu. <ref name="Entertainment">{{Cite web |date=26 November 2013 |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |access-date=2013-11-26 |publisher=Observer Uganda}}</ref> <ref name="In Summary">{{Cite web |title=Milege jazzes up Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1247296/-/3dvuq2/-/index.html |access-date=2013-10-30 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref>
Bbandi eno yamanyibwa nnyo olw’oluyimba lwabwe olw’enjawulo olwa signature Nankasa Zi Wuna n’ekivvulu kya Milege World Music Festival. <ref name="Pearl guide">{{Cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |access-date=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide |archive-date=2015-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150227034049/http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="All Africa">{{Cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |access-date=2014-11-20 |publisher=The Pearl Guide}}</ref> <ref name="World Music Festival Entebbe">{{Cite web |title=Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=2014-11-29 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno era ebadde egabana siteegi n'abamu ku banene mu byafaayo by'ennyimba za Afrika omuli Omuzimbabwe [[:en:Oliver_"Tuku"_Mtukudzi|Oliver "Tuku" Mtukudzi]], [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]] okuva mu Uganda, <ref name="Red Pepper Uganda">{{Cite web |date=21 November 2013 |title=Zimbabwean Oliver Mtukudzi Scoops Blankets and Wine Jig |url=http://www.redpepper.co.ug/zimbabwean-oliver-mtukudzi-scoops-blankets-and-wine-jig/ |access-date=2013-11-21 |publisher=Red Pepper Uganda}}</ref> Mame N'Diack okuva mu Senegal ne bbandi ya Uganda esinga obukadde, [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] .
Nga 12 Ogwomunaana, 2017, Milege yawangula engule yaabwe eyasooka mu [[:en:Young_Achievers_Award|mpaka za Young Achievers Award]] mu kuvuganya okw'amaanyi bwe yawangula The Triplets Ghetto Kids, [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] ne Geosteady mu mutendera gwa Creative Arts (Music). <ref>{{Cite web |title=Young Achievers Awards - Creative Arts (Music) Category Nominees |url=https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/young-achievers-awards-creative-arts-music-category-nominees-jump-uganda |access-date=11 August 2017 |website=Jump}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Milege yatandika mu 2009 ng’ekuba ennyimba z’ekinnansi eza Uganda ng’akozesa ebivuga eby’omulembe. Ggita, okuwuuma kw’enkizi n’engoma ez’ekinnansi bye byasooka okukola amaloboozi ga bbandi eno. <ref name="annabatcheller.blog">{{Cite web |date=8 July 2009 |title=Milégé Afro Jazz Band: Proud to sound Ugandan |url=http://annabatcheller.blogspot.com/2009/07/milege-afro-jazz-band-proud-to-sound.html |access-date=2009-07-08 |publisher=annabatcheller.blogspot.com}}</ref> Oluvannyuma bbandi eno yasobola okufunayo ebyuma ebirala eby’okuyimba ebyagisobozesa okusigala ng'etambuza emirimu. Milege erinnya lyayo lyava mu milégé, ekigambo [[:en:Adhola_people|ky’Olujopadhola]] ekitegeeza [[:en:Rattle_(percussion_instrument)|okuwuuma kw’enkizi]] ng’eddoboozi lyakyo liraga okujja kw’omukulu oba kabaka. <ref name="Article">{{Cite web |date=24 November 2013 |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775:open-mic-launches-fun-missiles-at-corruption-&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2013-11-25 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Milege yatandika okunoonyereza ku bulungi bw’amawanga ag’enjawulo mu Uganda ng’akola emiziki okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. <ref name="Pearl Guide">{{Cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |access-date=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Bakoze emiziki mu Luganda, Runyankore, Luo, Karamajong, Lusoga, Lugisu, Kinyarwanda n'Olungereza. Kino kyabayamba okutuukiriza ekimu ku bigendererwa byabwe nga kwe kutumbula obumu bw’amawanga. <ref name="Repainting Elegance">{{Cite web |title=MILEGE AFROJAZZ BAND; Repainting Elegance & Style in Music |url=http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |access-date=2013-02-07 |publisher=Ugo.co.ug news |archive-date=2014-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140327195524/http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |url-status=dead }}</ref> Okusinziira ku Manana F. Birabi, mmemba eyatandikawo ekibiina kya Milege, Milege yatandikibwawo okukulembera okutondawo omuziki gwa World Class Music ogusibuka mu buwangwa bwa Uganda Mu 2010 Milege yakolagana ne Uganda Heritage Roots mu kiseera kyabwe ekya Repainting Uganda Tour okukulembera okuyigga abayimbi b’ekinnansi abasinga obulungi mu Uganda. Kino kyagendereddwamu okutumbula ebitone n’obuwangwa bwa Uganda. <ref name="Uganda Heritage Roots">{{Cite web |title=Our Partners |url=http://www.ugandaheritageroots.org/info/support.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150223182610/http://ugandaheritageroots.org/info/support.php |archive-date=2015-02-23 |publisher=Uganda Heritage Roots}}</ref> Milege era yatandikawo pulojekiti etali ya magoba, Repainting Uganda (enyonyoddwa wansi ku lupapula luno), egenderera okutumbula eby’emikono eby’obusika. Pulojekiti eno ekulemberwa Alison Nadunga eriisizza abaana b’oku nguudo n’abasabiriza abawerako nga bayita mu kukola ebifaananyi eby’ekika kya mosaic art. Okuddamu okusiiga Uganda langi kuleeta emiziki n’emisono, dizayini, eby’emikono, olulimi, ebitontome n’ebirala.
Mu 2013 Milege yatandika okutegeka ebivvulu byabwe ebyalaba ekivvulu kyabwe ekyasooka, Repainting Uganda – World Music Festival 2013 nga kyali ku Lake Victoria Serena Resort. Ekivvulu ekyokubiri ekya Milege World Music Festival 2014 “Repainting Uganda” kyategekebwa ku [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens]] e Entebbe ekyafuuse amaka amapya ag’ebivvulu byonna eby’okuyimba mu nsi yonna ebitegekebwa buli Gwakkumunagumu. <ref name="New Vision">{{Cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |access-date=2014-11-26 |publisher=New Vision Uganda}}</ref>
Mu 2014 Milege yatandika ekiro kya bulijjo eky’amaloboozi ekyatuumibwa Milege Acoustic Project buli Lwakuna ku Makerere University Guest House ng’ekigendererwa kyakyo kyali kya kutumbula bitone, buwangwa n’okubeera n’abantu. Pulojekiti ya Acoustic yakula n'efuna abantu lukumi n’okusoba buli Lwakuna akawungeezi ku Guest House mu mwezi ogusooka nga pulojekiti eno etandika. Abayizi ba yunivasite, abakozi n’abantu bonna be bagenda okubeerawo ku mukolo guno ogwa buli wiiki.
== Discography ==
Milege okusinga akoze live music ku siteegi. EP Album emu yokka ye yakwatibwa mu 2010
=== Álbum z'abayimbi ===
Milege yafulumya olutambi lwabwe olwasooka olwa EP olwakwatibwa mu situdiyo mu 2010
* Enyanjula ya EP
==== Olukalala lw'ennyimba za album ====
* Omulembe Omupya
* Nankasa Zi Wuna
* Kankutwale
* Agwar
* Wafoyo
=== Ennyimba ezitannaba kufulumizibwa ===
Milege alina ennyimba eziwerako ezaakwatibwa n’ezitanakwatibwa ze bayimba butereevu nga muno mulimu;
{| class="wikitable sortable" width="50%"
!Ekwatibwa
! Tebiwandiikiddwa
|-
| Awinyi
| Enyunyuzi
|-
| Akaburwana
| Okusenguka
|-
| Olulattini kok pi ngo
| Samusooni & Delira
|-
| Angélla ne Nawany
| Akeyo ft Ensiko
|-
| Weyo ft Kaz Kasozi
| Akadema mu by’enjigiriza
|-
| Jasmine ft Herbert Kinobe nga bagenda mu maaso
| Ngénda
|}
== Ebikolwa by’okuyimba ==
Milege atalaaga Afrika n’ebitundu by’ensi ebirala ng’ayimba mu bivvulu by’amakampuni, ebivvulu n’embaga omuli The Inaugural Ceremony of the Rutgers Offices in Uganda ku DSW Bonita Training Centre e Lubowa ng’ali wamu ne Maurice Hasa ne Ray Signature, <ref name="Diplomats">{{Cite web |title=Maurice Hasa, Ray signature and Milege band wow diplomats |url=http://www.newvision.co.ug/news/669983-maurice-hasa-ray-signature-and-milege-band-wow-diplomats.html |access-date=2015-06-19 |publisher=The New Vision}}</ref> Young Achievers Awards, Repainting Uganda 2010, 2011, 2012, Blankets and Wine, [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]], DOADOA, [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] 2013 ne 2014 eyategekebwa Milege ku Lake Victoria Serena Resort, Bayimba International Music Concert, African Jazz Village ne Mulatu Astatke, ku The Elephant, ekivvulu ekya bulijjo ekitegekebwa [[:en:Eric_Wainaina_(musician)|Eric Wainaina]] owa Kenya e Nairobi, Selam mu Ethiopia n’ebirala bingi. Obuwanguzi bwa bbandi za Uganda omuli Milege bufudde abayimbi bokka nga [[:en:Cinderella_Sanyu|Cindy]], [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] owa The Sundowners, Sarah Zawedde owa Zawee Band, [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne Gagamel Crew okutandikawo bbandi.
== Okulondebwa n’engule ==
{| class="wikitable" width="90%"
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
! Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Alizaati
|-
| 2017
|Young Achievers Award
| Obuyiiya (Muziki) .|{{won}} <ref>{{cite web|title=This is How to Step out on the Red Carpet According to Sheebah|url=http://www.satisfashionug.com/this-is-how-to-step-out-on-the-red-carpet-according-to-sheebah/|website=Satsfashion|date=13 August 2017 |access-date=13 August 2017}}</ref><ref>{{cite web|title=Young Achievers Awards winners applauded|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-Achievers-Awards-winners-applauded/812796-4057042-a86w50z/index.html|website=New Vision|access-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Abryanz, Milege band win at 2017 Young Achievers Awards: Check out full list of winners here!|url=http://bigeye.ug/abryanz-milege-band-win-young-achievers-awards/|access-date=14 August 2017|agency=Big Eye}}</ref><ref>{{cite web|title=FULL LIST: Winners of the Prestigious Young Achievers Awards 2017|url=http://theinsider.ug/index.php/2017/08/14/full-list-winners-of-the-prestigious-young-achievers-awards-2017/|website=The Insider|date=14 August 2017 |access-date=14 August 2017}}</ref>
|-
| 2011
| Olive Gospel Awards Uganda
| Bbandi esinga obulungi|{{nom}}
|}
== Okuddamu okusiiga Uganda ==
Okuddamu okusiiga Uganda langi, ekitongole kya Milege ekyobwannakyewa kyatandikibwawo mu 2013 nga kikulemberwa Alison Nadunga okuyamba abaana b’oku nguudo okweyimirizaawo nga bayita mu kukungaanya kasasiro n’okubayigiriza okuyiiya n’okutunda ebitundu bya mosaic art, ekintu ekyayamba n’okuyonja ekibuga. <ref name="Magazine">{{Cite web |title=The rich colourful culture of the 'beggars of Kampala's streets |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-rich-colourful-culture-of-the-beggars-of-Kampala-streets/-/434746/1499520/-/view/printVersion/-/u3bbcrz/-/index.html |publisher=The East African - Kenya}}</ref> <ref name="Alison Nadunga">{{Cite web |title=Changing street lives using airtime cards |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Changing-street-lives-using-airtime-cards/-/812796/2397402/-/i167pdz/-/index.html |access-date=2014-07-26 |publisher=Daily Monitor - Uganda}}</ref>
Mu 2012, ng’ayita mu Repainting Uganda, Milege yatalaaga ebitundu by’obuvanjuba n’obukiikakkono bwa Uganda wansi w’omulamwa Essence of Color ng’anoonya abavubuka abalina ebitone abagenda okufuna emiganyulo mu by’enjigiriza n’okutumbula emirimu mu kisaawe ky’ebyemikono. <ref name="Concert">{{Cite web |title=REPAINTING UGANDA CONCERT |url=http://heyevent.com/event/hmbfabioevw46a/repainting-uganda-concert |access-date=2012-08-30 |publisher=Hey Event}}</ref> Omusomo gwabwe ogwasembayo wansi wa Essence of Color mu kiseera ekyo ku wooteeri ya Serena gwasikiriza nnyo emikutu gy’amawulire era ebifaananyi byali ku mutwe gw’olupapula lw’amawulire olwa The Observer. <ref name="Serena">{{Cite web |title=Milege Afro Jazz Band repaints jazz scene |url=https://bigsamphotography.wordpress.com/tag/serena-hotel/ |access-date=2012-12-07 |publisher=Big Sam Photography}}</ref>
== Pulojekiti y'amaloboozi ga Milege ==
Milege yatandikawo The Milege Acoustic Project <ref>{{Cite web |title=Milege Acoustic Project (MAP) |url=http://milege.org/projects/map/ |access-date=20 April 2018 |website=Milege}}</ref> mu 2014 okuyambako abayimbi abagala okuyimba <ref name="Blog">{{Cite web |date=November 2014 |title=MILEGE ACOUSTIC PROJECT; A discovery "channel" |url=http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/11/milege-acoustic-project-discovery.html |access-date=2014-11-01 |publisher=Kampala Uncovered}}</ref> n’ekifo eky’okubeera n’abantu n’okuwagiragana. <ref>{{Cite web |date=June 2017 |title=Campus Plot! Milege Acoustic Project at Makerere for the #SaveViola campaign |url=https://campusbee.ug/proggie/campus-plot-milege-acoustic-project-makerere-saveviola-campaign/ |access-date=20 April 2018 |website=Campus Bee}}</ref>
Bbandi eno era ewadde obuwagizi eri abayimbi abagenda okuyimba mu bivvulu byabwe. Abayimbi abawerako abaganyuddwa mu Milege kuliko; [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Sitenda bombi aba [[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame]] 6, Jungle, Nawany Catherine, Tracy Birungi ne Deborah Kisakye nga kati bayimbi ba maanyi abetongodde. Ebitone ebirala ebimanyiddwa ennyo mu pulojekiti eno ey’amaloboozi kuliko Trizza, Afrie, Kenneth Mugabi okuva mu kkampuni ya Coca-Cola Rated Next, Brian Malengye, Wush, [[Haka Mukiga]], The Tabs Ug n’abalala bangi.
Milege ewa bammemba abakola pulojekiti ya acoustic omukisa okuyimba ku siteegi ya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] .
== Ekifaananyi ky'obuyambi ==
Nga 8 Ogwomunaana 2015, Milege nga bali wamu n'ekibiina [[:en:Maurice_Kirya|kya Maurice Kirya ekya]] The Sound Cup baawagira omukolo gw'obwannakyewa, Photo4Charity abantu mwe baali bagenda okukuba ebifaananyi ne bassereebu be baagala ennyo wansi w'omulamwa "Pose for a cause" ogwabadde mu The Sound Cup nga kuliko ebivvulu bya Milege, [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Kenneth Mugabi, Haka Mukiga, n'abayimbi abalala bangi. Omukolo guno gwabadde gwa kusonda ssente za kuzimbira nnamwandu atalina mwasirizi okuva mu buvanjuba bwa Uganda ennyumba n’abaana be mukaaga nga bonna balema.
== Bammemba n’emirimu ==
Milege y’ebadde n’olukalala oluwanvu olw’omuwendo gwa bammemba. Bammemba ba Milege ba pulofeesono okuva mu mirimu egy’enjawulo ng’abasinga bakola emirimu gyabwe y’ensonga lwaki bbandi eno erina bammemba bangi abavaamu. <ref name="Global Press Journal">{{Cite web |date=27 September 2012 |title=Ugandan Musicians Attract International Acclaim, Seek Support |url=http://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-musicians-attract-international-acclaim-seek-support |access-date=2012-09-28 |publisher=Global Press Journal}}</ref>
{| class="wikitable" width="70%"
!Olubu
! Memba
! Omugaso
! Omulimu
|-
| rowspan="3" | Mu buliwo
| Manana F. Birabi, omuwandiisi w’ebitabo
| Ggita ekulembera
| Munnasayansi w’ebyemizannyo/MBA
|-
| Paul Owembabazi
| Ggita ya Bass
| Omukugu mu kukola ebifaananyi
|-
| Daniel Mutembesa
| Omutontomi/ Omuzinyi
| Omusomesa wa tekinologiya w’amawulire
|-
| rowspan="5" | Okulambula/Okubeera mu sizoni
| Nalwebe Dawudi
| Ggita ya Rhythm
| Omukuumi w’etterekero ly’ebitabo
|-
| Alison Nadunga
| Violin / Omukulembeze wa pulojekiti ya Repainting Uganda
| Omukugu mu by’obulamu mu bantu
|-
| Patrick Maasa Birabi
| Ebivuga ebikuba ebikonde
| Omukugu mu kukola ebifaananyi
|-
| Musaazi Ignatius
| Guitar/Omukulembeze wa ttiimu Milege Acoustic Project
|
|-
| Allan Watson Waswa nga bwe yali
| Omukubi wa violin
| KIRI
|-
| rowspan="11" | Edda
| Gloria Akugizibwe
| Omuyimbi Omukulu
| Omusawo
|-
| Joanita Katushabe, omusajja omulala
| Amaloboozi
| Yinginiya w’ebyempuliziganya
|-
| Muhwezi Ariho
| Kiiboodi
| Omuyizi wa IT
|-
| Nkalubo Peetero
| Engoma (ezirimu) .
| Omukugu mu by’amasimu
|-
| Aluo Elaine Obbo
| Amaloboozi/Gita
| Munamateeka
|-
| Ahura Andrew, omuwandiisi w’ebitabo
| Piyano
| Yinginiya w'amaloboozi/Omuyimbi
|-
| Doreen Obura
| Amaloboozi (agafulumye)
| Muzimbi
|-
| Awor Sonia, omuyimbi
| Amaloboozi
| Omuyizi wa Fine Art
|-
| Deborah Kisaakye
| Amaloboozi (agafulumye)
|
|-
| Gerald Mbuya
| Engoma
| Omusomesa
|-
| David Mugumya
| Ggita ya Bass
| Omusomesa w'okubala
|-
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" | Abalala abatakkirizibwa mu bbandi eno be ba Milege Acoustic Project
|}
== Laba ne ==
* [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]]
* [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]]
* [[:en:Afrigo_Band|Bbandi ya Afrigo]]
* [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]]
* [[:en:Nsikatila|Nsikatila]]
* [[:en:Sister_Charity|Sister Charity]]
* [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]]
== Ebijuliziddwa ==
3d445z7lug2xxqq7w3718w56jb00516
Janzi (musical instrument)
0
13262
49666
49488
2026-05-06T16:05:58Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1335730527|Janzi (musical instrument)]]"
49666
wikitext
text/x-wiki
'''Janzi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], James Ssewakiryanga muyimbi eyeyiya ekivuga ky'enkoba era amanyikiddwa nga [[Ssewa Ssewa]] .kye kenenyezebwa era nekikakasibwa [[:en:African_Regional_Intellectual_Property_Organization|ab'ekitongole kya African Regional Intellectual Property Organization]] (ARIPO) okukyiwa [[:en:Utility_model|obukuumi obw’omulembe (utility model protection)]] wansi w’omukago gwa Harare era n’ewandiisibwa [[:en:African_Regional_Intellectual_Property_Organization|ekitongole kya Uganda Registration Services Bureau]] mu mwaka gwa 2017.
Ekivuga kino kibadde kyankizo nyo mu bivvulu byonna ebya [[:en:Janzi_Band|Janzi Band]] n'okwolesa kwa Ssewa okuva lwe kwatandikibwawo, wamu n’okutwalibwa abayimbi abalala.
== Ebyafaayo ==
Ssewa Ssewa yayagala okutondawo ekintu ekipya era nga kyanjawulo nga kitondedwa wo ye. Yalina ekirowoozo ky’okuggyawo n’okukyusa emisumaali ku [[:en:Adungu|adungu]] n’ebikozesebwa ebisinga okukkirizibwa mu mwaka gwa 2014, oluvannyuma lw’omu ku bammemba ba bbandi ye obutakkirizibwa kutambuza ekikozesebwa kino nga kiyita ku [[:en:Copenhagen_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e Copenhagen]] kubanga kyalina emisumaali egy’ekyuma ng’ebikondo,<ref>{{cite web |title=The janzi: Uganda's new sound |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-janzi-Uganda-new-sound/434746-4318636-9m4w00/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180310005703/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-janzi-Uganda-new-sound/434746-4318636-9m4w00/index.html |archive-date=10 March 2018 |access-date=2 May 2018 |website=The East African}}</ref> bino nga bitwalibwa ng’eby’obulabe eri ebyokwerinda.<ref name="bbc">{{cite news|publisher=BBC News|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419042710/https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|url-status=dead|archive-date=19 April 2019|format=audio|title=Uganda has a new musical instrument|date=18 April 2019|access-date=18 April 2019}}</ref> Oluvannyuma yagamba nti yasikirizibwa okukola oluvannyuma lwa adungu ye okumenyeka.<ref name="launch2">{{cite web |date=14 April 2019 |title=Music, a great Platform through which people speak about injustice – Lt. Gen Muhoozi |url=https://www.africatembelea.com/music-a-great-platform-through-which-people-speak-about-injustice-lt-gen-muhoozi/ |access-date=19 April 2019 |website=Africa Tembelea}}</ref>
Janzi eyasooka yatondebwawo mu mwaka gwa 2015 era kyalabibwa nga ekyuma/ ekivuga era n'ekiwebwa olukusa aba kkampuni ya ARIPO era n’ewandiisibwa gavumenti ya Uganda mu mwaka gwa 2017. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Erinnya lino lisibuka mu linnya lya bbandi eno, era oluvanyuma lyatumibwa okuva mulinnya lyabulijo erya [[:en:Grasshopper|grasshopper]], kubanga baali baagala omuziki gwabwe gubuuke okwetoloola ensi yonna.<ref name="Batte">{{cite web |last=Batte |first=Edgar Raymond |date=7 October 2015 |title=Ugandan artist Ssewakiryanga’s musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |access-date=18 April 2019 |website=Music in Africa}}</ref>
Ng’oggyeeko Sewa Sewa ne Janzi Band, ekivuga kino kibadde kikozesebwa abayimbi abalala [[:en:Folk_music|ab’ennono]] [[:en:World_music|n’ensi yonna,]] nga kibeera mu bivvulu butereevu ebya Feridah Rose e [[:en:Denmark|Denmark]] ne [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Ssewa Ssewa atutte janzi mu yunivasite n’amasomero g’okuyimba e [[:en:Germany|Germany]] ne [[:en:Sweden|Sweden]], era mu May 2019 agenda kuba akola emisomo e [[:en:Switzerland|Switzerland]] ne [[:en:Germany|Germany]] ku janzi kw’ossa n’ebivuga bya Uganda eby’ekinnansi.<ref name="launch1">{{cite web |last=Ilado |first=Lucy |date=2 April 2019 |title=Uganda: Ssewa Ssewa to launch janzi instrument at home |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-ssewa-ssewa-launch-janzi-instrument-home |access-date=19 April 2019 |website=Music in Africa}}</ref>
=== Okutongoza mu butongole mu Uganda ===
Nga 13 omwezi Ogwokuna mu mwaka gwa 2019, Ssewa Ssewa yategeka omukolo gw’okutongoza janzi mu butongole mu Uganda, ku Katonga Hall e [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="launch1" />
Mu kutongoza, Lt.-Gen. [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] yasabye [[:en:Musician|abayimbi]] ba Uganda obutasuula mirandira gyabwe egy’obuwangwa, era yeesunga janzi okutwalibwa mu maaso abayimbi abalala okwetoloola ensi yonna. [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]], Price ne Keneth Mugabi be baazannya ku mukolo guno. Ssewa Ssewa yatandika okuyimba n’oluyimba lwa [[:en:Bob_Marley|Bob Marley]] olwa ''[[:en:No_Woman,_No_Cry|No Woman, No Cry]]''. Olwo n’anyumya enkyukakyuka ebikwata ku kivuga kino, nagamba nti oluvannyuma lw’okumenyeka kwa adungu ye era yali alinze omubazzi okujja okugitereeza kwe kulowooza ku ngeri y’okuzza ekivuga kino ku mulembe n’akola janzi. Olwo bbandi yonna n'ekuba ennyimba ezisunsuddwa okuva mu lutambi lwabwe ''Eka''.<ref name="launch2" />
== Enzimba n’okutuunya ==
Janzi erina ensingo bbiri empanvu ez’embaawo, nga wakati waliwo ekifo ekifunda. Kikolebwa n'enkoba abiri mu biri (22), n'ekoba kkumi n'emu (11) ku buli ludda, nga zikwataganira ddala ku [[:en:Sound_box|bbokisi y’amaloboozi]] n’enkoba za plastic. Janzi [[:en:Amplifier|eyongerezeddwaamu amaanyi]] era esobola okuyungibwa ku [[:en:Sound_reinforcement_system|nkola y'amaloboozi]] . Omuyiiya ono yakozesa ebikondo bya [[:en:Guitar|gitaala]] mu kifo ky’emisumaali nga bwe kyakozesebwa mu kivuga eky’ennono eky’enkoba mu bukiikakkono bw’amaserengeta ga Uganda, adungu.<ref>{{cite web |last1=Alex de Lacey |title=Ugandan musician invents new instrument |url=https://www.songlines.co.uk/news/ugandan-musician-invents-new-instrument |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512142244/https://www.songlines.co.uk/news/ugandan-musician-invents-new-instrument |archive-date=12 May 2018 |access-date=2 May 2018 |website=Songlines UK}}</ref>
''"Nnalina okulowooza ku ngeri gye nnali njagala efaanana bulungi ate nga ya mulembe, kwe kusalawo okukozesa emiti joka ekyandimpadde eddoboozi ery'enjawulo eryawukanira ddala ku Adungu eya bulijjo"'' (Ssewa).<ref>{{cite web |title=Meet man who made the Janzi |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Meet-man-who-made-the-Janzi-James-Ssewakiryanga-Junior/691232-3482582-rg7933z/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161214031640/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Meet-man-who-made-the-Janzi-James-Ssewakiryanga-Junior/691232-3482582-rg7933z/index.html |archive-date=14 December 2016 |access-date=13 December 2016 |website=Daily Monitor}}</ref>
Kituukiddwa mu bipimo byamirundi ebiri, ebipimo bya [[:en:Diatonic_scale|diatonic]] ne [[:en:Pentatonic_scale|pentatonic]]. Ennyiriri ez'ekkumi n'emu (11) eziri ku kkono zikyusiddwa mu bipimo bya diatonic ate ennyiriri ez'ekkumi n'emu (11) ku ddyo mu bipimo bya [[:en:Pentatonic_scale|pentatonic]] .
== Ebijuliziddwa ==
lv0gpj7eeu15m1lyl8xc67ji9xn5k3s
Bethwell Allan Ogot
0
13264
49748
49513
2026-05-07T08:39:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49748
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>{{Cite journal |last=Kithinji |first=Michael Mwenda |date=2012 |title=An imperial enterprise: The making and breaking of the University of East Africa, 1949-1969 |url=https://www.jstor.org/stable/43860344 |journal=Canadian Journal of African Studies |volume=46 |issue=2 |pages=195–214 |doi=10.1080/00083968.2012.702084 |issn=0008-3968 |jstor=43860344 |s2cid=141584762 |url-access=subscription}}</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya Pan African Archaeological Association okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>{{Cite web |title=Congresses and Presidents – PanAfrican Archaeological Association |url=http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings |access-date=2021-10-22 |website=www.panafprehistory.org}}</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya Kenyatta University nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa Moi University, ey'omu Eldoret, okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa Maseno University, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2012-02-02 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8 |last2=Gates (Jr.) |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
8f7xi92ty15xvvyn2o18o45u8jp1on4
49749
49748
2026-05-07T08:40:34Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49749
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>{{Cite journal |last=Kithinji |first=Michael Mwenda |date=2012 |title=An imperial enterprise: The making and breaking of the University of East Africa, 1949-1969 |url=https://www.jstor.org/stable/43860344 |journal=Canadian Journal of African Studies |volume=46 |issue=2 |pages=195–214 |doi=10.1080/00083968.2012.702084 |issn=0008-3968 |jstor=43860344 |s2cid=141584762 |url-access=subscription}}</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>{{Cite web |title=Congresses and Presidents – PanAfrican Archaeological Association |url=http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings |access-date=2021-10-22 |website=www.panafprehistory.org}}</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya Kenyatta University nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa Moi University, ey'omu Eldoret, okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa Maseno University, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2012-02-02 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8 |last2=Gates (Jr.) |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
mrv82rc2kh5bn52lmhch7ecw4mwu439
49750
49749
2026-05-07T08:43:09Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49750
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>{{Cite journal |last=Kithinji |first=Michael Mwenda |date=2012 |title=An imperial enterprise: The making and breaking of the University of East Africa, 1949-1969 |url=https://www.jstor.org/stable/43860344 |journal=Canadian Journal of African Studies |volume=46 |issue=2 |pages=195–214 |doi=10.1080/00083968.2012.702084 |issn=0008-3968 |jstor=43860344 |s2cid=141584762 |url-access=subscription}}</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>{{Cite web |title=Congresses and Presidents – PanAfrican Archaeological Association |url=http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings |access-date=2021-10-22 |website=www.panafprehistory.org}}</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa Maseno University, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2012-02-02 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8 |last2=Gates (Jr.) |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
deyw5bm4z7r8zzq6wra25o653orsxyp
49751
49750
2026-05-07T08:43:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49751
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>{{Cite journal |last=Kithinji |first=Michael Mwenda |date=2012 |title=An imperial enterprise: The making and breaking of the University of East Africa, 1949-1969 |url=https://www.jstor.org/stable/43860344 |journal=Canadian Journal of African Studies |volume=46 |issue=2 |pages=195–214 |doi=10.1080/00083968.2012.702084 |issn=0008-3968 |jstor=43860344 |s2cid=141584762 |url-access=subscription}}</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>{{Cite web |title=Congresses and Presidents – PanAfrican Archaeological Association |url=http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings |access-date=2021-10-22 |website=www.panafprehistory.org}}</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2012-02-02 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8 |last2=Gates (Jr.) |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
sbwpdo89vxugbtnkxhczwiu6vlmhs4y
49752
49751
2026-05-07T08:44:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49752
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>{{Cite web |title=Congresses and Presidents – PanAfrican Archaeological Association |url=http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings |access-date=2021-10-22 |website=www.panafprehistory.org}}</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2012-02-02 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8 |last2=Gates (Jr.) |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
oie6cr2sory6fd7bcymlv73c4xc0ry1
49753
49752
2026-05-07T08:44:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49753
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2012-02-02 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8 |last2=Gates (Jr.) |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
28ymq6voq111yhr6jwiirbwwpqml9xq
49754
49753
2026-05-07T08:45:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49754
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>{{Cite book |date=1992 |title=Encyclopedia of World Biography: 20th Century Supplement |url=https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=J. Heraty |isbn=978-0-910081-07-8 |language=en}}</ref>
b3iudsxa0xyjktoaggsf15j8ai2vr0e
49755
49754
2026-05-07T08:46:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49755
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
86s8tuk0ns9ytkg9ligxd8r2fn5y0j9
49756
49755
2026-05-07T08:46:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49756
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025 yasigaza ekitiibwa ky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
oct2v18ci84lqwjwc3ll41rf7igd9eg
49757
49756
2026-05-07T08:48:02Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49757
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa eky'eyali Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
o62i59rhgyh4merata0qyd4b83kn6c3
49758
49757
2026-05-07T08:48:48Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49758
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
rb6duzot2wxml1n1ae8sfb4zxz00ped
49759
49758
2026-05-07T08:49:11Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49759
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]], wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
6tv9pdbbimw7axppep92hkvqe7ta8t9
49760
49759
2026-05-07T08:49:46Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49760
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
eokfdbxz71tcxgmhpxeycygg9ydtc9b
49761
49760
2026-05-07T08:50:05Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49761
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
d02i2ptfcfzrrpz0e01so7n3ccz00o0
49762
49761
2026-05-07T08:52:50Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49762
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga abamyuka ba Ccansala ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okulabirira ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
4xssh7hsq2tj2s6k85v7k4ihd96hfqu
49763
49762
2026-05-07T08:53:25Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49763
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga abamyuka ba Ccansala ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera labirira ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
po2tltqn8piaa7aroprqjtzzkokvcyi
49764
49763
2026-05-07T08:53:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49764
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga abamyuka ba Ccansala ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera ba kalabaalaba ba ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
fh8i3kew0md6o6v9h1s6eu3pzpyajgs
49765
49764
2026-05-07T08:54:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49765
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga abamyuka ba Ccansala ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera ba kalabaalaba ba ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
h8svqoe6jzjf5cs5ft8dkee0qiqchku
49766
49765
2026-05-07T08:54:51Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49766
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola abamyuka ba Ccansala ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera ba kalabaalaba ba ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
hn3rvh6snhjal9xtjhxx503z7hokngm
49767
49766
2026-05-07T08:55:57Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49767
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera aba kalabaalaba ba ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
2d77zud37hrj49tzlef06it04m04lk0
49768
49767
2026-05-07T08:56:57Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49768
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology, Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, . Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
5uaruooodt7vd22zqf4r6h457ixohvm
49769
49768
2026-05-07T08:58:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49769
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa Masinde Muliro University of Science and Technology bwakwatibwa, mu Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
be70ij289pasderemfz9ciww53ylmhq
49770
49769
2026-05-07T08:59:24Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49770
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, Karatina University, Kabianga University, University of Eldoret, Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
f743w5z6iym6w1rps7uffjseth5jx6x
49771
49770
2026-05-07T08:59:57Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49771
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, University of Eldoret, Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
tuxpi4w1f1icq4dxxu5r4afp521a9bv
49772
49771
2026-05-07T09:00:19Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49772
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>{{Cite book |date=1963 |title=Who's who in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community |publisher=Marco Surveys |language=en}}</ref>
6b6qnw1w9tn04ojvbjx1ia6kx1mtcv1
49773
49772
2026-05-07T09:00:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49773
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
hpnavvjcatdg6g78s5ke0i5hb22swcc
49774
49773
2026-05-07T09:01:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49774
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>{{Cite web |last=Malowa |first=Didacus |date=2025-01-30 |title=Bethwell Allan Ogot: Renowned Kenyan Scholar Dies At 95 After Short Illness - Tuko.co.ke |url=https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/ |access-date=2025-01-30 |website=www.tuko.co.ke |language=en}}</ref>
oavdjni1seyjx0oqyf2dp5bwedkrd72
49775
49774
2026-05-07T09:02:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49775
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
23yaod0atkodesves1ruo35tjfeqpjz
49776
49775
2026-05-07T09:02:48Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49776
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
3d8mwo9h2vvciknu5aangzb1hiptr8q
49777
49776
2026-05-07T09:03:38Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49777
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the African Studies Association, eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwa UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* Omukadde w'Effumu Ez'omuliro (EBS) .
* Hon.D.Litt owa Yunivasite y’e Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Afrika
* Ekirabo kya Grieve mu by’empisa okuva mu yunivasite ya St Andrews.
8x8pfpeltcm3qcdzbc6m12f8obbb1uj
49778
49777
2026-05-07T09:03:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49778
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the African Studies Association, eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* Omukadde w'Effumu Ez'omuliro (EBS) .
* Hon.D.Litt owa Yunivasite y’e Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Afrika
* Ekirabo kya Grieve mu by’empisa okuva mu yunivasite ya St Andrews.
6ssoaszr0hbzh4rt9oc5groqdc1d1h5
49779
49778
2026-05-07T09:05:22Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49779
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the African Studies Association, eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* Elder of the Burning Spears (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Afrika
* Ekirabo kya Grieve mu by’empisa okuva mu yunivasite ya St Andrews.
enj9u1dp4orimnijumkrk3925ijtuwv
49780
49779
2026-05-07T09:06:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49780
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the African Studies Association, eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* Elder of the Burning Spears (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve mu by’empisa okuva mu yunivasite ya St Andrews.
ihlfgwfetkcjo3yp1cgo3fbj2r72reo
49782
49780
2026-05-07T09:08:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49782
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the African Studies Association, eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* Elder of the Burning Spears (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
hsbm1pcs14fqvkqbpc3nw8furfd758q
49783
49782
2026-05-07T09:08:44Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49783
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* Elder of the Burning Spears (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
6yybt9ccxz9g1fqr20f2tw7ai79knbz
49784
49783
2026-05-07T09:09:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49784
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
fsc429v6np0omlm45kbnqm1vivzwyhj
49785
49784
2026-05-07T09:09:51Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49785
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
rp0q1k60gowswb1f4ikvd8fp7zlkh2r
49786
49785
2026-05-07T09:11:04Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49786
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Byw yakola ebyalondebwamu ==
61vvulvcyd1y2ddw9swq3akpkuukqs1
49787
49786
2026-05-07T09:11:25Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49787
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
0jrkep4ifsszjacmvwhe4u86o4ink1s
49788
49787
2026-05-07T09:13:16Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49788
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), East African Publishing House, Nairobi, 1967. (Apparently Vol II never published)
* Editor, with J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' (Nairobi: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Editor, ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Editor, with William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: James Currey, 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Editors, with Toyin Falola and E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' (Trenton and Asmara: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', Trafford Publishing, 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
khlbltg8u3jb7ybrda8fxqcl2643fdw
49789
49788
2026-05-07T09:15:42Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49789
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), East African Publishing House, Nairobi, 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' (Nairobi: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: James Currey, 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' (Trenton and Asmara: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', Trafford Publishing, 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
2z4m5q3jjmvae6hbyf6bcxjnyo5cjoy
49790
49789
2026-05-07T09:16:29Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49790
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' (Nairobi: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: James Currey, 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' (Trenton and Asmara: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', Trafford Publishing, 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
0dgm1fxlrowhunm65gl6eegnglys6vf
49791
49790
2026-05-07T09:18:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49791
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: James Currey, 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' (Trenton and Asmara: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', Trafford Publishing, 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
eulglkjtce0pfelko50cem73sff8lw5
49792
49791
2026-05-07T09:18:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49792
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: James Currey, 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' (Trenton and Asmara: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
qsweg0gj85covch8mqogetw4y0d9g87
49794
49792
2026-05-07T09:19:54Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49794
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' (Trenton and Asmara: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
cu976ng2al48bhg8otf4w3lyuryixps
49795
49794
2026-05-07T09:21:09Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49795
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |date=20 November 2010 |title=Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |access-date=20 November 2019 |publisher=Regal Press Kenya |via=Library Catalog (Koha)}}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
52e0c8otc08dcvmrx2rmsht45yotv11
49796
49795
2026-05-07T09:21:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49796
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (A study of two independent churches in western Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
igjebwc7eo0ch2dunva8dyxm7s5ra7q
49797
49796
2026-05-07T09:23:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49797
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
iua4q7apon932u5011phf565wecr0gb
49798
49797
2026-05-07T09:23:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49798
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo
s7dfwjco2u6n5hcxfnbuq59o19cjin9
49799
49798
2026-05-07T09:23:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49799
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
curtpotahn83imn6mzrt79ptn1xq7mu
49800
49799
2026-05-07T09:25:03Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49800
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* [[:en:Luo_people_of_Kenya_and_Tanzania|Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo]]
== Ebijuliziddwawandiiko ebikozesebwa ==
fd74214ilq6tfcz7jf29m8v2zgukyr4
49801
49800
2026-05-07T09:25:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49801
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* [[:en:Luo_people_of_Kenya_and_Tanzania|Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo]]
== Ebijuliziddwa ==
gxsq40tao5hdsjkp7rsaphyv44t490j
49802
49801
2026-05-07T09:25:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350335369|Bethwell Allan Ogot]]"
49802
wikitext
text/x-wiki
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* [[:en:Luo_people_of_Kenya_and_Tanzania|Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Bethwell Allan Ogot at IMDb
my5rixv5kenj8x6lb6xx3w5m8q6gyo1
John Bashaija Kazoora
0
13271
49597
2026-05-06T14:22:37Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339531639|John Bashaija Kazoora]]"
49597
wikitext
text/x-wiki
'''John Bashaija Kazoora''' (Ogwomunaana nga 4, 1958 – Ogwokuna nga 20, 2025) yali Munnayuganda omujaasi, era omuwandiisi w'ebitabo eyawummula ku ddaala lya major.<ref name=":5">{{Cite web |date=2025-04-22 |title=Maj John Kazoora: A selfless patriot |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maj-john-kazoora-a-selfless-patriot-5012214 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 1982, yeegatta ku [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] (NRA) gye yakola omulimu omukulu ennyo mu lutalo lw’omu nsiko olwaleeta [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu buyinza mu mwaka gwa 1986.<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-04-24 |title=John Kazoora: hailed as 'man of character and true patriot' |url=https://www.independent.co.ug/john-kazoora-a-man-of-character-and-true-patriot/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-04-23 |title=Museveni never abandoned Maj Kazoora, says widow |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-never-abandoned-maj-kazoora-says-widow-5015040 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Kansiime |first=Tracey |title=Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity |url=https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma kwe ==
Kazoora yazaalibwa mu Rutooma mu [[Mbarara (disitulikit)|disitulikiti y’e Mbarara]], mu Bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda nga bazadde be baali Enoch Kazoora (taata), eyali omujaasi mu ggye [[:en:King's_African_Rifles|lya Kabaka erya African Rifles]] era nga muvuzi wa mmotoka mu bwakabaka bwa Ankole, ne Manjeri (maama), omukwasisa w'empisa ng’assa essira ku by’enjigiriza n’okukkiriza. Yali muto ku baana baana munaana.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-04-28 |title=Mbarara district mourns John Bashaija Kazoora |url=https://tmafrica.co.ug/news/mbarara-district-mourns-john-bashaija-kazoora |access-date=2025-04-28 |website=tmafrica.co.ug |language=en}}</ref>
Kazoora yatandika okusoma mu Rutooma Primary School, oluvannyuma ne yeegatta ku [[Nyakasura School]], gye yakolera emikwano egy’obulamu bwe bwonna n’abagenda okumanyikwa mu ggwanga nga [[:en:Benon_Biraaro|Benon Biraaro]] ne [[David Sejusa]] .<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-04-28 |title=Mbarara district mourns John Bashaija Kazoora |url=https://tmafrica.co.ug/news/mbarara-district-mourns-john-bashaija-kazoora |access-date=2025-04-28 |website=tmafrica.co.ug |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://tmafrica.co.ug/news/mbarara-district-mourns-john-bashaija-kazoora "Mbarara district mourns John Bashaija Kazoora"]. ''tmafrica.co.ug''. 2025-04-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> Yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] n’atikkirwa diguli ye eyasooka mu byobufuzi. Mu mwaka gwa 1982, nga yaakamala diguli ye, yeegatta ku lutalo lw’abayeekera olwa NRA olwaleeta Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu buyinza mu mwaka gwa 1986.<ref name=":3">{{Cite web |last=Uganda |first=TheSpy |date=2025-04-21 |title=Uganda Mourns Hon. Maj. John Kazoora: Bush War Veteran, Statesman & Voice Of Conscience – TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/uganda-mourns-hon-maj-john-kazoora-bush-war-veteran-statesman-voice-of-conscience |access-date=2025-04-28 |language=en-GB}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-04-24 |title=John Kazoora: hailed as 'man of character and true patriot' |url=https://www.independent.co.ug/john-kazoora-a-man-of-character-and-true-patriot/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/john-kazoora-a-man-of-character-and-true-patriot/ "John Kazoora: hailed as 'man of character and true patriot'"]. ''The Independent Uganda''. 2025-04-24<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> <ref name=":6">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Maj. (Rtd) John Kazoora's memoirs: How I fell out with Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/maj-rtd-john-kazoora-s-memoirs-how-i-fell-out-with-museveni-1522996 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi n’okuvuganya ==
Kazoora yali mubaka wa Kashari County, [[:en:Mbarara|Mbarara]] district wakati w'omwaka gwa 1996 ne 2006 mu lukiiko lw'eggwanga olw'omukaaga n'olw'omusanvu.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-04-20 |title=Former Kashaari MP Maj.John Kazoora Passes On At 69 |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2025/04/20/former-kashaari-mp-maj-john-kazoora-passes-on-at-69/ |access-date=2025-04-28 |website=Thecapitaltimes |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kansiime |first=Tracey |title=Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity |url=https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKansiime">Kansiime, Tracey. [https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity "Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-05 |title=M7 Meets & Forgives Ailing Maj John Kazoora-Advises Him To Concentrate On His Health Problems & Quit Politics |url=https://mulengeranews.com/m7-meets-forgives-ailing-maj-john-kazoora-advises-him-to-concentrate-on-his-health-problems-quit-politics/ |access-date=2025-04-28 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> Yali munnabyabufuzi ow'amaanyi era y'omu ku bamemba abatono mu palamenti okuva mu Ankole abaawakanya okuggyawo ebisaanyizo by'ebiseera, bwe kyaliwo mu mwaka gwa 2005.<ref name=":3">{{Cite web |last=Uganda |first=TheSpy |date=2025-04-21 |title=Uganda Mourns Hon. Maj. John Kazoora: Bush War Veteran, Statesman & Voice Of Conscience – TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/uganda-mourns-hon-maj-john-kazoora-bush-war-veteran-statesman-voice-of-conscience |access-date=2025-04-28 |language=en-GB}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda2025">Uganda, TheSpy (2025-04-21). [https://www.spyuganda.com/uganda-mourns-hon-maj-john-kazoora-bush-war-veteran-statesman-voice-of-conscience "Uganda Mourns Hon. Maj. John Kazoora: Bush War Veteran, Statesman & Voice Of Conscience – TheSpy"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> Olw'okulemererwa [[National Resistance Movement|Ekibiina kya National Resistance Movement]] (NRM) yatandikawo ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) ng'Omuwandiisi avunaanyizibwa ku by'Okwerinda, Obukuumi n'ensonga z'Eggwanga ez'Omunda.<ref name=":7">{{Cite web |date=2025-04-23 |title=Why John Kazoora regretted military rank |url=https://www.independent.co.ug/why-john-kazoora-regretted-military-rank/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name=":4" /><ref name=":2" />
== Memoir: ''Omukulembeze wange yandyamu olukwe'' ==
Mu 2012, Kazoora yafulumya ekitabo kye eky’ebijjukizo, ''Betrayed by My Leader'', ng’awa ennyiriri ezitasalako ku by'obufuzi bya Uganda oluvannyuma lw’okusumululwa. Ekitabo kino kyogera ku lugendo lwe okuva ku kuba omukulembeze omwesigwa mu NRA okutuuka okuba omunenyezi weebyo bye yalaba ng'okuzikirira kw'empisa z'eddembe ne Demokolasiya w'obufuzi wansi w'obukulembeze bwa Puleezidenti Museveni<ref name=":5">{{Cite web |date=2025-04-22 |title=Maj John Kazoora: A selfless patriot |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maj-john-kazoora-a-selfless-patriot-5012214 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maj-john-kazoora-a-selfless-patriot-5012214 "Maj John Kazoora: A selfless patriot"]. ''Monitor''. 2025-04-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Kansiime |first=Tracey |title=Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity |url=https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKansiime">Kansiime, Tracey. [https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity "Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> <ref name=":6">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Maj. (Rtd) John Kazoora's memoirs: How I fell out with Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/maj-rtd-john-kazoora-s-memoirs-how-i-fell-out-with-museveni-1522996 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/maj-rtd-john-kazoora-s-memoirs-how-i-fell-out-with-museveni-1522996 "Maj. (Rtd) John Kazoora's memoirs: How I fell out with Museveni"]. ''Monitor''. 2021-01-10<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> <ref name=":8">{{Cite web |last=N/A |first=Nile Post |title=BREAKING: Major John Kazoora, NRA Veteran and Author of 'Betrayed by My Leader', Dies Aged 67 |url=https://nilepost.co.ug/news/254385/breaking-major-john-kazoora-nra-veteran-and-author-of-betrayed-by-my-leader-dies-aged-67 |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalaga okwejjusa olw’eddaala lye ery’amagye, n’agamba nti teyagenderera kuba muweereza mu mulimu gwa magye era nti yawalirizibwa okwegatta mu magye.<ref name=":7">{{Cite web |date=2025-04-23 |title=Why John Kazoora regretted military rank |url=https://www.independent.co.ug/why-john-kazoora-regretted-military-rank/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/why-john-kazoora-regretted-military-rank/ "Why John Kazoora regretted military rank"]. ''The Independent Uganda''. 2025-04-23<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref>
== Okufa n'ebimujjukirwako ==
Kazoora yafa nga 20 Ogwokuna 2025, ku myaka 67 oluvannyuma lw’okulwala ebbanga eddene.<ref name=":8">{{Cite web |last=N/A |first=Nile Post |title=BREAKING: Major John Kazoora, NRA Veteran and Author of 'Betrayed by My Leader', Dies Aged 67 |url=https://nilepost.co.ug/news/254385/breaking-major-john-kazoora-nra-veteran-and-author-of-betrayed-by-my-leader-dies-aged-67 |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFN/A">N/A, Nile Post. [https://nilepost.co.ug/news/254385/breaking-major-john-kazoora-nra-veteran-and-author-of-betrayed-by-my-leader-dies-aged-67 "BREAKING: Major John Kazoora, NRA Veteran and Author of 'Betrayed by My Leader', Dies Aged 67"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> Yaziikibwa e Rutooma, Kashari, mu Disitulikiti y’e Mbarara, gye yali azaalibwa.<ref name=":2">{{Cite web |last=Kansiime |first=Tracey |title=Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity |url=https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKansiime">Kansiime, Tracey. [https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity "Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref> Okuziikibwa kwe kwali kulaga bumu mu ndowooza zonna; yayitibwa omusajja ow’ekitiibwa era omuwagizi w’eggwanga ow’enkomeredde.<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-04-24 |title=John Kazoora: hailed as 'man of character and true patriot' |url=https://www.independent.co.ug/john-kazoora-a-man-of-character-and-true-patriot/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/john-kazoora-a-man-of-character-and-true-patriot/ "John Kazoora: hailed as 'man of character and true patriot'"]. ''The Independent Uganda''. 2025-04-24<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-28</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazoora, John}}
8ijm9p2ndhpbqlcn1kj1ryls6kif1r0
Sophia Karen Edem Ackuaku
0
13272
49602
2026-05-06T14:58:28Z
MEvalyn
9841
Created page
49602
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
cxreemw7pswecuxwlemuknetom812qk
49603
49602
2026-05-06T15:01:29Z
MEvalyn
9841
49603
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]
k5jotfomen109kphpq7fww32mhrx72f
49604
49603
2026-05-06T15:01:38Z
MEvalyn
9841
49604
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
3i90y69tk3863y8zl28a923ml9j3prt
49605
49604
2026-05-06T15:03:06Z
MEvalyn
9841
49605
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]
0y71iuw32oc4qgr65j84jjfgityr0hz
49606
49605
2026-05-06T15:03:25Z
MEvalyn
9841
Translated statement
49606
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
o1muh4gw50xfr78asv7jpejsopjmryp
49608
49606
2026-05-06T15:05:22Z
MEvalyn
9841
Translated statement
49608
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
onc3sy4g5oq21aov8w62a44at9x1pi6
49610
49608
2026-05-06T15:07:15Z
MEvalyn
9841
49610
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
nmsd592c2vsow5g05eybikbpcgxr1dq
49611
49610
2026-05-06T15:10:35Z
MEvalyn
9841
/* Edited emirimu */
49611
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.
bc1hv86pm1wkwe59jmtbsvb9x6e8puj
49612
49611
2026-05-06T15:12:21Z
MEvalyn
9841
49612
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
6fyerbm1a4jygo85zk342c5qmjq18rz
49613
49612
2026-05-06T15:13:29Z
MEvalyn
9841
49613
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.
ebdi0gf6qepl1oq35vlautr70syzbfn
49614
49613
2026-05-06T15:16:35Z
MEvalyn
9841
49614
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
1ascfqmpi0qtll2yv78boao6tcon82n
49615
49614
2026-05-06T15:17:35Z
MEvalyn
9841
Added statement
49615
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
gu6v0o5rurge1jn2i6k2m1yzhoil9wy
49616
49615
2026-05-06T15:17:49Z
MEvalyn
9841
49616
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
0n8xfo1l9u9gtyfn7agrxgogx0muk58
49617
49616
2026-05-06T15:23:02Z
MEvalyn
9841
49617
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]
slg4hc1bgi0noitw0oghijri2bekxsy
49618
49617
2026-05-06T15:23:32Z
MEvalyn
9841
Edited statement
49618
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
op7mmo0celrn3t48i9lcrve9qsu5ql6
49619
49618
2026-05-06T15:27:24Z
MEvalyn
9841
49619
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
ic09bdy3ezg1qzac42zcp606eikjh46
49620
49619
2026-05-06T15:28:06Z
MEvalyn
9841
Added citation
49620
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.[3] Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
cp7nz82njo7jh1gyp3pb3bdlq9shxc7
49621
49620
2026-05-06T15:28:56Z
MEvalyn
9841
Added citation
49621
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref>"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.[3] Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
eivocc1s6g2gpl6cm1u9wwlsakpbm16
49622
49621
2026-05-06T15:29:31Z
MEvalyn
9841
49622
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.[3]Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
mbbtdn4ki2faww28mzlexj600qi7tiq
49623
49622
2026-05-06T15:29:50Z
MEvalyn
9841
49623
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.[3] Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
ien8aryoag9bm408l2cuizpgmcvq687
49624
49623
2026-05-06T15:30:05Z
MEvalyn
9841
49624
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
5fb84mre6exvb0xj49l2s3end3ysh2i
49625
49624
2026-05-06T15:30:30Z
MEvalyn
9841
49625
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.[4]Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
b80cha88chui6ryu0dmrwa6b8ukjdty
49626
49625
2026-05-06T15:31:56Z
MEvalyn
9841
49626
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike. [5] Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
iklutsy1787napiz702j9lzjojmv4dx
49627
49626
2026-05-06T15:32:53Z
MEvalyn
9841
Added citation
49627
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
jakio4r7r1yyaf9tqa1txyl7emsf8y7
49628
49627
2026-05-06T15:33:18Z
MEvalyn
9841
49628
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
49894swglq4nb3yfd3gf2kvy37uvjr5
49629
49628
2026-05-06T15:34:57Z
MEvalyn
9841
Added citation
49629
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
7r1txupriz1uagcep8zmdafgj7jxdbk
49630
49629
2026-05-06T15:35:41Z
MEvalyn
9841
49630
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
0w89dcx7mka70ov9e2yvksdknptcbd0
49631
49630
2026-05-06T15:36:12Z
MEvalyn
9841
49631
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
hjfj9d07w0koswecmtdfmfd9x37jux0
49632
49631
2026-05-06T15:36:50Z
MEvalyn
9841
49632
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref>Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
31rgscfmkl9208176wzjm6tw2gaydpn
49633
49632
2026-05-06T15:37:05Z
MEvalyn
9841
49633
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
oov5orszum7lwo2j065wh0okkxog4qs
49634
49633
2026-05-06T15:37:49Z
MEvalyn
9841
49634
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref>UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref>[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
trarc55yjnoel3vtnhxci0nakzzzffm
49635
49634
2026-05-06T15:38:08Z
MEvalyn
9841
49635
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref>UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
t258qqonbpyj8i1d5sb3qenqixzix6a
49636
49635
2026-05-06T15:39:03Z
MEvalyn
9841
49636
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref>UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" />[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
ldjwadasugob0df48ck14vd7pjh8hz3
49637
49636
2026-05-06T15:39:38Z
MEvalyn
9841
49637
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" />[3][10]
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
0iawt3i1391vnl4t5kbhjud5nvs70f5
49638
49637
2026-05-06T15:40:26Z
MEvalyn
9841
49638
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> <ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
c9o4lhwpd8zn8wajnjrppx83tzrax03
49639
49638
2026-05-06T15:40:51Z
MEvalyn
9841
49639
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
aqh09zsxr8ln133h506zgb0kpzh047d
49640
49639
2026-05-06T15:41:42Z
MEvalyn
9841
Added statement
49640
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
dcwcxo2nx9nztagx789a8rt1pwex33r
49641
49640
2026-05-06T15:42:45Z
MEvalyn
9841
49641
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
odfbhp21pwhu7j1hp10pyeltck2p753
49642
49641
2026-05-06T15:43:23Z
MEvalyn
9841
Re used citation
49642
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba[1] (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
krxd05djflijohheszj2kr8i122u8fk
49643
49642
2026-05-06T15:44:13Z
MEvalyn
9841
49643
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi[2] mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
8esfu043rjeynbnlpstq8vfni24m5cg
49644
49643
2026-05-06T15:44:58Z
MEvalyn
9841
Added citation
49644
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku I.[3]Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
8trxa8ozt464y3ztu69t2odrt84wtnt
49645
49644
2026-05-06T15:45:43Z
MEvalyn
9841
49645
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.[4] Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
n4zngz10odye5vh22on6455kshekaa7
49646
49645
2026-05-06T15:46:41Z
MEvalyn
9841
Added citation
49646
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>"Parliament of Ghana"</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
rpq148zp9ebdnxah6cnlo0wtx9ubdmg
49647
49646
2026-05-06T15:48:00Z
MEvalyn
9841
49647
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">"Parliament of Ghana". ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
6i5hfhft40ywnsyl80qwp61a7qju2u0
49648
49647
2026-05-06T15:48:38Z
MEvalyn
9841
49648
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
rqke9w11fmrhnm7kwykq38a9on4ueqv
49649
49648
2026-05-06T15:49:12Z
MEvalyn
9841
49649
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>"Ghana Election obom-domeabra Constituency Results". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
2xcvebibu57go17tlvj63fon6hniv2b
49650
49649
2026-05-06T15:49:44Z
MEvalyn
9841
49650
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020". ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
7qh03m41txekokt7tcf2x5vo4jt4o3e
49651
49650
2026-05-06T15:51:24Z
MEvalyn
9841
/* Ebijuliziddwa */
49651
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report". Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
qxhhktjuy2it03z6nkbhi6t9n0spevi
49652
49651
2026-05-06T15:51:57Z
MEvalyn
9841
49652
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>"Parliamentary Results for Domeabra-obom". ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
tuctv7rcmpoym0ll0iwamv5ylxhzqiz
49653
49652
2026-05-06T15:52:36Z
MEvalyn
9841
49653
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>"Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
pptfbdz6kjhr5tcnh73n4dwybm2an0t
49654
49653
2026-05-06T15:53:19Z
MEvalyn
9841
Added external link
49654
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU". ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
p6hwi36lquw3craqim23h7j6nxvosz2
49655
49654
2026-05-06T15:54:03Z
MEvalyn
9841
Added external link
49655
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>"Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award". ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
2jikzg3bdol1oqpw293acwk92hqtcn8
49656
49655
2026-05-06T15:54:30Z
MEvalyn
9841
49656
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana". ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
dllo8ae1kj2v8qfmmkbp7gbb0udhki6
49657
49656
2026-05-06T15:55:16Z
MEvalyn
9841
49657
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>"Eastern - Adenkrebi". ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
03k507mr27yats7z3jb0cwmn23iect9
49658
49657
2026-05-06T15:55:58Z
MEvalyn
9841
49658
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>"Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
pyc4t7qhuo057qzs79tcj3k4xgbnu85
49659
49658
2026-05-06T15:56:26Z
MEvalyn
9841
49659
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>"NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi". ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
9jogr8lbiogoenyze6zj5jbyutiow5u
49660
49659
2026-05-06T15:57:34Z
MEvalyn
9841
Added citation
49660
wikitext
text/x-wiki
Sophia Karen Edzem Ackuaku munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>[https://citifmonline.com/2014/12/ndcs-sophia-ackuaku-crowned-nkosuohenebea-adenkrebi/ "NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
1lms9dw5plf45tye0cz6lx5ldxkrwtl
49661
49660
2026-05-06T15:57:55Z
MEvalyn
9841
49661
wikitext
text/x-wiki
'''Sophia Karen Edzem Ackuaku''' munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>[https://citifmonline.com/2014/12/ndcs-sophia-ackuaku-crowned-nkosuohenebea-adenkrebi/ "NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
62eo62ugr9azpexq82jfip2s8kp3sxu
49662
49661
2026-05-06T16:00:43Z
MEvalyn
9841
Added infobox
49662
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61694703}}
'''Sophia Karen Edzem Ackuaku''' munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu Ghana.<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>[https://citifmonline.com/2014/12/ndcs-sophia-ackuaku-crowned-nkosuohenebea-adenkrebi/ "NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
9uykwbhsckcdlzbza6mhqlxuoza0rni
49663
49662
2026-05-06T16:01:15Z
MEvalyn
9841
49663
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61694703}}
'''Sophia Karen Edzem Ackuaku''' munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu [[Ghana]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>[https://citifmonline.com/2014/12/ndcs-sophia-ackuaku-crowned-nkosuohenebea-adenkrebi/ "NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
5svz21fiq9icdnizujopl8a49hea72d
49664
49663
2026-05-06T16:02:00Z
MEvalyn
9841
49664
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61694703}}
'''Sophia Karen Edzem Ackuaku''' munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu [[Ghana]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa [[Ghana]] okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />[10][3] Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>[https://citifmonline.com/2014/12/ndcs-sophia-ackuaku-crowned-nkosuohenebea-adenkrebi/ "NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
k0preftk2k5unogbib4diponlmsqqo5
49665
49664
2026-05-06T16:02:29Z
MEvalyn
9841
49665
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61694703}}
'''Sophia Karen Edzem Ackuaku''' munnabyabufuzi Omuganda era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu ng'akiikirira ekitundu kya Domeabra-Obom mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress.<ref>[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Ackuaku yazaalibwa nga 7 Janwali 1972.<ref name=":0">[https://www.parliament.gh/mps?mp=105 "Parliament of Ghana"]. ''www.parliament.gh''. Retrieved 9 March 2019.</ref> Ava mu Anyarko mu kitundu kya Volta mu Ghana.<ref name=":0" /> Ackuaku yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu MountCrest University College ne satifikeeti mu nkolagana n'abantu, okulanga n'okutunda okuva mu Ghana Institute of Journalism.<ref name=":0" /> Era alina dipulooma mu by'obwannakyewa okuva mu School of Social Work mu Osu-Accra ne satifikeeti mu Ludaaki okuva mu Zadkine College mu Rotterdam, Holland.<ref name=":0" /> Ackuaku era alina satifikeeti mu by'obukulembeze, eddembe ly'obuntu n'akawuka ka siriimu okuva mu Ark Foundation mu [[Ghana]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Sophia yavuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa palamenti mu konsitituwensi ya Domeabra-Obom mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2016. Yavuganya n'abalala bana okuli Darison Barba Mohammed owa New Patriotic Party, Ekow Jones Mensah owa Conventions People's Party, Gideon Dudu owa Progressive People's Party ne Pius Kwame Fiakuna eyali yeetongodde.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2016/greateraccra/123/index.php "Ghana Election 2016 Results - Domeabra / Obom Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yawangula okulonda ng'afunye obululu 14,301 ku 21,506 obwakubibwa, ng'ebitundu 68.3 ku buli kikumi ku bululu obwakubibwa bwali buwandiike.<ref>[https://www.graphic.com.gh/elections/constituency-details/2016/obom-domeabra "Ghana Election obom-domeabra Constituency Results"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 14 March 2019.</ref> Yaweereza ng'omubaka ku kakiiko k'eby'emmere, obulimi n'obutonde bw'ensi n'akakiiko k'okukendeeza obwavu.<ref name=":0" />
=== Okulonda kwa 2020 ===
Ackuaku yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Domeabra- Obom (Ghana parliament constituency) ku kaadi ya National Democratic Congress mu kulonda kwa [[Ghana]] okwa bonna okwa 2020 n'obululu 22,083 obwali ebitundu 60.46% eby'obululu bwonna. Yalondebwa ku kaadi ya National Democratic Congress ng'awangudde Philip E. K Doe owa New Patriotic Party, eyafuna obululu 13,989 ebyali ebitundu 38.30% ate eyeesimbyewo ku kaadi ya Progressive People's Party Duodu Gideon n'afuna obululu 454 ebyali ebitundu 1.24% eby'obululu bwonna.<ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2020/greateraccra/domeabra_obom/ "Domeabra / Obom Constituency Results - Election 2020"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://electiondatacenter.theghanareport.com/election-results/2020-2/greater-accra-region/domeabra-obom/ "Domeabra/Obom – Election Data Center – The Ghana Report"]. Retrieved 12 November 2023.</ref><ref>[https://mobile.ghanaweb.com/GhanaHomePage/ghanaelection2020/elections.constituency.results.php?ID=151&mode=parliamentary "Parliamentary Results for Domeabra-obom"]. ''mobile.ghanaweb.com''. Retrieved 12 November 2023.</ref>
== Emirimu ==
Ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga lya Ghana, aweerezza ku kakiiko akakola ku by'emmere, eby'obulimi n'ebikwata ku Cocoa era n'akakiiko akakola ku by'okukendeeza obwavu mu lukiiko lw'eggwanga.<ref>[https://ukgcc.com.gh/category/politics-and-governance/political-committees/food-agriculture-and-cocoa-affairs-committee/ "Food, Agriculture and Cocoa Affairs committee Archives"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" />Nga tannaba kufuuka mmemba wa paalamenti ya Ghana, yakolako nga omumyuka w'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu mu Ghana National Service Scheme, okuva mu 2013 okutuuka mu 2016.<ref name=":1">UKGCC (10 July 2018). [https://ukgcc.com.gh/hon-sophia-karen-edem-ackuaku/ "HON. SOPHIA KAREN EDEM ACKUAKU"]. ''UK-Ghana Chamber of Commerce''. Retrieved 9 March 2019.</ref><ref name=":0" /> Okuva mu 2004 okutuuka mu 2013 yakolako nga akulira ekitongole kya Eligreen/Amsos Ghana Limited.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga tannaba kufuuka mukyala oyo, yaweerezaako ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Federation of Business Women Entrepreneurs okuva mu 2001 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Sophia Karen Edem Ackuaku mufumbo era alina abaana basatu.<ref name=":0" />Yeemanyiiza ddiini ya kikristaayo.<ref name=":0" />
=== Ebirabo ===
Sophia Karen Edzem Ackuaku alangiriddwa ng'omuwanguzi w'ekirabo ky'omukyala omubaka wa paalamenti ow'omwaka 2023.
Yafuuka omuwanguzi w'ekirabo ky'abakyala ababaka ba paalamenti ab'omwaka 2023 mu bakyala abangi okuva ku ssemazinga oluvannyuma lw'okuyita mu mitendera gy'okulonda, okusunsulamu n'okulonda.<ref>[https://ghanamps.com/sophia-ackuaku-wins-african-iconic-female-parliamentarian-award/ "Sophia Ackuaku Wins African Iconic Female Parliamentarian Award"]. ''Ghana MPS''. 25 April 2023. Retrieved 18 March 2024.</ref>
=== Okuyingira ===
Sophia Karen Edzem Akuaku yatuuzibwa ku ntebe nga nkosuoheneba<ref>Bob-Milliar, George M. (2009). [https://www.jstor.org/stable/40388419 "Chieftaincy, Diaspora, and Development: The Institution of Nkosuohene in Ghana".] ''African Affairs''. '''108''' (433): 541–558. ISSN 0001-9909</ref> (omumbejja w'enkulaakulana) owa Adenkrebi<ref>[https://sites.google.com/view/ghanaplacenames-eastern/nsawam-adoagyiri/adenkrebi "Eastern - Adenkrebi"]. ''sites.google.com''. Retrieved 15 June 2025.</ref> mu Eastern Region of Ghana nga 16 December 2014.Yaweebwa ekitiibwa kya Nana Afia Amponsah Ackuaku<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/general-news/deputy-nss-director-installed-developmental-queen-of-adenkrebi-brekusu.html "Deputy NSS Director installed Developmental Queen of Adenkrebi-Brekusu"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 16 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref>Yaweebwa ekitiibwa kino olw'obumalirivu bwe mu kuyamba enkulaakulana mu Adenkrebi.<ref>[https://citifmonline.com/2014/12/ndcs-sophia-ackuaku-crowned-nkosuohenebea-adenkrebi/ "NDC's Sophia Ackuaku crowned Nkosuohenebea of Adenkrebi"]. ''Citi 97.3 FM - Relevant Radio. Always''. 15 December 2014. Retrieved 15 June 2025.</ref> Nga wayise emyaka mingi mu bufuzi bwe akyagenda mu maaso n'okukola okulaba ng'ekitundu kikulaakulana.
== Ebijuliziddwa ==
ba68np7wsyptlpfllrston1pnwtgz5l
Sam Odaka
0
13273
49607
2026-05-06T15:05:19Z
Musuuza
11013
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1349721400|Sam Odaka]]"
49607
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Samuel Ngude Odaka''' (30 Ogwolubereberye 1929 <ref>{{Cite book |last=Mukanga |first=Emmanuel N. |date=14 May 2021 |title=The Discarded Brick Volume 1: An African Autobiography in 26 countries on 3 continents. A trilogy in 3 seasons |url=https://books.google.com/books?id=ZV8uEAAAQBAJ&dq=Samuel+Ngude+Odaka+January+30%2C+1929&pg=PT21 |publisher=Notion Press |isbn=978-1-63873-580-9}}</ref> – 4 Ogwomunaana 2015) yali [[:en:Diplomat|mukiise]] [[Yuganda|wa Uganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[Uganda People's Congress|ekya Uganda People's Congress]] . Yaweereza nga [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita wa Uganda ow'ensonga z'ebweru]] okuva mu mwaka gwa 1964 okutuuka mu mwaka gwa 1971 mu kiseera kya [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]] ekyasooka . <ref name="dmonitor">{{cite news|first=Henry|last=Lubega|title=Uganda remembers pioneer diplomat Odaka|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-remembers-pioneer-diplomat-Odaka/-/688334/2821204/-/item/0/-/42bx3qz/-/index.html|work=[[Daily Monitor]]|date=2015-08-06|accessdate=2015-09-02|archive-date=2016-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20160624202511/http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-remembers-pioneer-diplomat-Odaka/-/688334/2821204/-/item/0/-/42bx3qz/-/index.html|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma yafuuka Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna mu gavumenti ya Obote ey’okubiri (1980–1985). <ref name="dmonitor" />
Odaka yali munnansi wa [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Samia]], yazaalibwa mu mwaka gwa 1929. <ref name="dmonitor2">{{cite news|first=Albert|last=Tumwine|title=Ex-Foreign Affairs minister Odaka eulogised|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Ex-Foreign-Affairs-minister-Odaka-eulogised/-/688334/2823022/-/dqnk2mz/-/index.html|work=[[Daily Monitor]]|date=2015-08-07|accessdate=2015-09-02}}</ref> Odaka, eyali ava mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu buvanjuba bwa Uganda, yawasa Margaret Namwanje Kavuma Odaka, eyali mu kika [[Baganda|ky’Abaganda]] . <ref name="dmonitor2" />
Odaka yaleka omulimu mu kkampuni ya Esso, kkampuni y’amafuta, n’ayingira ebyobufuzi. Odaka yaweereza nga [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita wa Uganda ow'ensonga z'ebweru]] okuva mu mwaka gwa 1964 okutuuka mu mwaka gwa 1971 mu bufuzi bwa Pulezidenti Milton Obote obwasooka. <ref name="dmonitor" /> Odaka yali amaze okukiikirira Uganda mu nteeseganya ezaali mu mwaka gwa 1963 e [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]] ezaatandikawo ekibiina [[:en:Organisation_of_African_Unity|ekigatta obumu bwa Afrika]] (OAU), kati ekiyitibwa [[:en:African_Union|omukago gwa Afrika]] . <ref name="dmonitor" />
Munnakibiina kya Obote ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), Odaka eyatunuulirwa nga munnabyabufuzi ow'eddembe okusinga Obote naye yali muteesa ku gavumenti ya Obote. Sam Odaka yasiimibwa okuyamba Pulezidenti wa Uganda eyasooka, [[Ssekabaka Mutesa II|Edward Muteesa]], eyawalirizibwa Obote okuva mu ofiisi mu mwaka gwa 1966. <ref name="dmonitor" /> Mutesa, era amanyiddwa nga [[Ssekabaka Mutesa II|Muteesa II owa Buganda]], yagenda mu buwanganguse mu [[Great Britain|Bungereza]] . <ref name="dmonitor" /> Odaka, mu kukkaanya, yawaayo okutumira kabaka eby’obugagga bye e Bungereza, ng’alina akakwakkulizo nti Kabaka akkirize enfuga ya Obote empya. <ref name="dmonitor" />
[[File:Miriam_Eshkol_dancing_with_Idi_Amin_1966-06-13.jpg|thumb|Odaka (ku kkono) ne [[:en:Miriam_Eshkol|Miriam Eshkol]] ne [[Idi Amin]], 1966]]
Pulezidenti Obote n'ekibiina kya Uganda People's Congress (UPC) baalangirira ekigendererwa kyabwe eky'oku " [[:en:Move_to_the_Left|Move to the Left]] " mu myaka gya 1960 egyaggwaako ne 1970 nga gitandika. Ekirangiriro kino ekyafulumizibwa mu tteeka lya [[:en:Common_Man's_Charter|Common Man’s Charter]], kyatiisa nnyo abasuubuzi mu Uganda, abaali batya enkola z’ebyenfuna ezisinziira ku busosoze. Minisita w’ensonga z’ebweru Odaka gavumenti ya Obote yamuwa omulimu gw’okukulembera enkolagana n’abantu okuwagira Move to the Left. <ref name="dmonitor" />
Wabula enkola ya Move to the Left yassibwa mu nkola mu bujjuvu. Pulezidenti Milton Obote yajjibwa ku bukulembezenga akikola ye [[Idi Amin]] mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti ya Uganda mu mwaka gwa 1971]] nga 25 Ogwolubereberye 1971, n'amalawo enfuga ya Obote eyasooka n'enkola za "Move to the Left". <ref name="dmonitor" /> Sam Odaka yaddukira mu buwanganguse oluvannyuma lw'okuwamba gavumenti. <ref name="dmonitor" />
Milton Obote yaddamu okufuna obuyinza mu mwaka gwa 1980 oluvannyuma [[Okulonda kwa bonna okwa Uganda 1980|lw'okulonda kwa bonna okwaliwo mu mwaka gwa 1980]], n'atandika enfuga ya Obote eyookubiri (Obote II). Sam Odaka yafuuka Minisita wa Uganda ow’enteekateeka n’enkulaakulana mu by’enfuna mu kiseera Obote we yamala omulundi ogw’okubiri (1980–1985).
Sam Odaka yafa olw'obulwadde bwensigo okulemererwa mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] nga 4 Ogwomunaana 2015, ku myaka 86. Alese mukyala we, Margaret Namwanje Kavuma Odaka, abawala bana, n'abazzukulu bataano. <ref name="dmonitor2" /> Ekikole ky'okumujjukira kyakwatibwa mu maka ge mu kitundu ky'e [[:en:Mbuya|Mbuya]] mu [[Kampala]] . Odaka yaziikibwa mu Lutikko y'Abatukuvu bonna mu Kampala. <ref name="dmonitor2" /> Yaziikibwa mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] nga 8 Ogwomunaana 2015. <ref name="dmonitor2" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Odaka, Sam}}
kl1ctuvdxgvlko9nuw0qtgf8x316m2k
49609
49607
2026-05-06T15:05:41Z
Quinlan83
6593
Fix
49609
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Samuel Ngude Odaka''' (30 Ogwolubereberye 1929 <ref>{{Cite book |last=Mukanga |first=Emmanuel N. |date=14 May 2021 |title=The Discarded Brick Volume 1: An African Autobiography in 26 countries on 3 continents. A trilogy in 3 seasons |url=https://books.google.com/books?id=ZV8uEAAAQBAJ&dq=Samuel+Ngude+Odaka+January+30%2C+1929&pg=PT21 |publisher=Notion Press |isbn=978-1-63873-580-9}}</ref> – 4 Ogwomunaana 2015) yali [[:en:Diplomat|mukiise]] [[Yuganda|wa Uganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[Uganda People's Congress|ekya Uganda People's Congress]] . Yaweereza nga [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita wa Uganda ow'ensonga z'ebweru]] okuva mu mwaka gwa 1964 okutuuka mu mwaka gwa 1971 mu kiseera kya [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]] ekyasooka . <ref name="dmonitor">{{cite news|first=Henry|last=Lubega|title=Uganda remembers pioneer diplomat Odaka|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-remembers-pioneer-diplomat-Odaka/-/688334/2821204/-/item/0/-/42bx3qz/-/index.html|work=[[Daily Monitor]]|date=2015-08-06|accessdate=2015-09-02|archive-date=2016-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20160624202511/http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-remembers-pioneer-diplomat-Odaka/-/688334/2821204/-/item/0/-/42bx3qz/-/index.html|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma yafuuka Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna mu gavumenti ya Obote ey’okubiri (1980–1985). <ref name="dmonitor" />
Odaka yali munnansi wa [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Samia]], yazaalibwa mu mwaka gwa 1929. <ref name="dmonitor2">{{cite news|first=Albert|last=Tumwine|title=Ex-Foreign Affairs minister Odaka eulogised|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Ex-Foreign-Affairs-minister-Odaka-eulogised/-/688334/2823022/-/dqnk2mz/-/index.html|work=[[Daily Monitor]]|date=2015-08-07|accessdate=2015-09-02}}</ref> Odaka, eyali ava mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu buvanjuba bwa Uganda, yawasa Margaret Namwanje Kavuma Odaka, eyali mu kika [[Baganda|ky’Abaganda]] . <ref name="dmonitor2" />
Odaka yaleka omulimu mu kkampuni ya Esso, kkampuni y’amafuta, n’ayingira ebyobufuzi. Odaka yaweereza nga [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita wa Uganda ow'ensonga z'ebweru]] okuva mu mwaka gwa 1964 okutuuka mu mwaka gwa 1971 mu bufuzi bwa Pulezidenti Milton Obote obwasooka. <ref name="dmonitor" /> Odaka yali amaze okukiikirira Uganda mu nteeseganya ezaali mu mwaka gwa 1963 e [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]] ezaatandikawo ekibiina [[:en:Organisation_of_African_Unity|ekigatta obumu bwa Afrika]] (OAU), kati ekiyitibwa [[:en:African_Union|omukago gwa Afrika]] . <ref name="dmonitor" />
Munnakibiina kya Obote ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), Odaka eyatunuulirwa nga munnabyabufuzi ow'eddembe okusinga Obote naye yali muteesa ku gavumenti ya Obote. Sam Odaka yasiimibwa okuyamba Pulezidenti wa Uganda eyasooka, [[Ssekabaka Mutesa II|Edward Muteesa]], eyawalirizibwa Obote okuva mu ofiisi mu mwaka gwa 1966. <ref name="dmonitor" /> Mutesa, era amanyiddwa nga [[Ssekabaka Mutesa II|Muteesa II owa Buganda]], yagenda mu buwanganguse mu [[Great Britain|Bungereza]] . <ref name="dmonitor" /> Odaka, mu kukkaanya, yawaayo okutumira kabaka eby’obugagga bye e Bungereza, ng’alina akakwakkulizo nti Kabaka akkirize enfuga ya Obote empya. <ref name="dmonitor" />
[[File:Miriam_Eshkol_dancing_with_Idi_Amin_1966-06-13.jpg|thumb|Odaka (ku kkono) ne [[:en:Miriam_Eshkol|Miriam Eshkol]] ne [[Idi Amin]], 1966]]
Pulezidenti Obote n'ekibiina kya Uganda People's Congress (UPC) baalangirira ekigendererwa kyabwe eky'oku " [[:en:Move_to_the_Left|Move to the Left]] " mu myaka gya 1960 egyaggwaako ne 1970 nga gitandika. Ekirangiriro kino ekyafulumizibwa mu tteeka lya [[:en:Common_Man's_Charter|Common Man’s Charter]], kyatiisa nnyo abasuubuzi mu Uganda, abaali batya enkola z’ebyenfuna ezisinziira ku busosoze. Minisita w’ensonga z’ebweru Odaka gavumenti ya Obote yamuwa omulimu gw’okukulembera enkolagana n’abantu okuwagira Move to the Left. <ref name="dmonitor" />
Wabula enkola ya Move to the Left yassibwa mu nkola mu bujjuvu. Pulezidenti Milton Obote yajjibwa ku bukulembezenga akikola ye [[Idi Amin]] mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti ya Uganda mu mwaka gwa 1971]] nga 25 Ogwolubereberye 1971, n'amalawo enfuga ya Obote eyasooka n'enkola za "Move to the Left". <ref name="dmonitor" /> Sam Odaka yaddukira mu buwanganguse oluvannyuma lw'okuwamba gavumenti. <ref name="dmonitor" />
Milton Obote yaddamu okufuna obuyinza mu mwaka gwa 1980 oluvannyuma [[Okulonda kwa bonna okwa Uganda 1980|lw'okulonda kwa bonna okwaliwo mu mwaka gwa 1980]], n'atandika enfuga ya Obote eyookubiri (Obote II). Sam Odaka yafuuka Minisita wa Uganda ow’enteekateeka n’enkulaakulana mu by’enfuna mu kiseera Obote we yamala omulundi ogw’okubiri (1980–1985).
Sam Odaka yafa olw'obulwadde bwensigo okulemererwa mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] nga 4 Ogwomunaana 2015, ku myaka 86. Alese mukyala we, Margaret Namwanje Kavuma Odaka, abawala bana, n'abazzukulu bataano. <ref name="dmonitor2" /> Ekikole ky'okumujjukira kyakwatibwa mu maka ge mu kitundu ky'e [[:en:Mbuya|Mbuya]] mu [[Kampala]] . Odaka yaziikibwa mu Lutikko y'Abatukuvu bonna mu Kampala. <ref name="dmonitor2" /> Yaziikibwa mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] nga 8 Ogwomunaana 2015. <ref name="dmonitor2" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Odaka, Sam}}
ncj7szjrrzbcbih99z04imfa2nrtvly
Lydia Alhassan
0
13274
49667
2026-05-06T16:16:58Z
MEvalyn
9841
Created page
49667
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
ee5dswlsitj1qm6y2e0bt4oneoyrql2
49668
49667
2026-05-06T16:21:10Z
MEvalyn
9841
49668
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
n3d6vx1wpez59gausv802oxtpa9h19q
49669
49668
2026-05-06T16:23:23Z
MEvalyn
9841
49669
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,
d61q0jp0g719wt2ustwj8t82l8gwg4p
49670
49669
2026-05-06T16:23:33Z
MEvalyn
9841
49670
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
bebnwyj529qt5sfmvmyfksb9pndsq42
49672
49670
2026-05-06T16:24:25Z
MEvalyn
9841
/* Ebyobufuzi */
49672
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.
hcn8berq2i1g85hcwltoj4foehwx033
49673
49672
2026-05-06T16:25:37Z
MEvalyn
9841
49673
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
80l4tynqx3dvf4sggfotudkhitl97kd
49674
49673
2026-05-06T16:26:24Z
MEvalyn
9841
Added statement
49674
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
tcii9uy0rtr3z18a16phcfmeh536icg
49675
49674
2026-05-06T16:28:49Z
MEvalyn
9841
49675
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
== Ebijuliziddwa ==
9lq6pn0d2f27wwqxkxtv6v4rts3kna4
49676
49675
2026-05-06T16:29:56Z
MEvalyn
9841
Added citation
49676
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
== Ebijuliziddwa ==
e6xlfroez5g5p8yy6ujt3i8q2qx9hd6
49677
49676
2026-05-06T16:30:36Z
MEvalyn
9841
49677
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
== Ebijuliziddwa ==
hsoc2kwfvb7gz5m3y71g99yr1sp0pk5
49679
49677
2026-05-06T16:31:31Z
MEvalyn
9841
/*Edited obulamu bwe */
49679
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.[4] Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
otlrydp2x3g4v9a29t6rg39myth0wy5
49680
49679
2026-05-06T16:33:24Z
MEvalyn
9841
Added citation
49680
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
m4f30jn9nbse1hu2fmbhcjujxfxfp1q
49681
49680
2026-05-06T16:34:06Z
MEvalyn
9841
49681
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
a1k1lmzywheilrrqp74pd5vr6n8jmvu
49683
49681
2026-05-06T16:35:22Z
MEvalyn
9841
49683
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
gjzigirrfcrz7414yqvhmwp671jnm40
49684
49683
2026-05-06T16:35:43Z
MEvalyn
9841
49684
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
a701920d2a384z9svblg1u02ba50bz6
49685
49684
2026-05-06T16:36:09Z
MEvalyn
9841
49685
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
sgx8fiunpazecni5xc2gca0mnw1sfv6
49686
49685
2026-05-06T16:36:42Z
MEvalyn
9841
49686
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
it1h6w2wf4iiab7q9qtw41o58dt4lol
49687
49686
2026-05-06T16:37:27Z
MEvalyn
9841
Added citation
49687
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
f8wdjalhqzt00bvkw2xqr5j4tbzyste
49689
49687
2026-05-06T16:38:11Z
MEvalyn
9841
Added citation
49689
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
h4wmcjsyei0gumj5ggp9vxwyfmec9j7
49690
49689
2026-05-06T16:38:54Z
MEvalyn
9841
49690
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
i49d2oudeoafb7syu3m63igcsn81oc6
49691
49690
2026-05-06T16:39:56Z
MEvalyn
9841
Added citation
49691
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
4sj4l6v440jd7e75j0c2rs138h42kzs
49692
49691
2026-05-06T16:40:33Z
MEvalyn
9841
Added citation
49692
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
bi0x3gzfehrgmmib65h5e8dhf53qyap
49693
49692
2026-05-06T16:41:06Z
MEvalyn
9841
49693
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
s0k81oibwt5t2wbdfj8xvtfcpcj83tr
49694
49693
2026-05-06T16:41:33Z
MEvalyn
9841
Added citation
49694
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
23ddq6y9jy06rcd9t0wrcwthlra9t59
49695
49694
2026-05-06T16:42:21Z
MEvalyn
9841
Added citation
49695
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.
== Ebijuliziddwa ==
a6wn4t8spdgocmelh7q0a5n8dpuyigi
49696
49695
2026-05-06T16:42:45Z
MEvalyn
9841
49696
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
pit6h47biuuiyyy92y696su2bc449i8
49697
49696
2026-05-06T16:46:14Z
MEvalyn
9841
Added citation
49697
wikitext
text/x-wiki
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
pnqn9uibdl58uvp68yzcjvwjh8w7n2f
49698
49697
2026-05-06T16:47:27Z
MEvalyn
9841
Added infobox
49698
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
Lydia Seyram Alhassan (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
79yxvf2zmpb5qwajptyhgzjhnm6pc0z
49699
49698
2026-05-06T16:48:00Z
MEvalyn
9841
49699
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
o700l108c0qiogk1bnytmljjj049v4q
49700
49699
2026-05-06T16:48:30Z
MEvalyn
9841
49700
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>"Lydia Seyram Alhassan, Biography". ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>"Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate". ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
cz6mtkl1885s1re37mhlv4e40lv2iyd
49701
49700
2026-05-06T16:49:23Z
MEvalyn
9841
/* Ebijuliziddwa */
49701
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>"Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
nnc797fc1nahfz52eccv6q8vp3t70nx
49702
49701
2026-05-06T16:49:57Z
MEvalyn
9841
Added citation
49702
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>"Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
873w0rlwjcs09t087ocldriisdg18pz
49703
49702
2026-05-06T16:50:49Z
MEvalyn
9841
49703
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>"MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
6eqq5v2a8k5l1l8aeg96ee5uho4sd8k
49704
49703
2026-05-06T16:51:30Z
MEvalyn
9841
Added external link
49704
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
61dgpkn5oauvpmg9mml9t5txwb4d64g
49705
49704
2026-05-06T16:52:05Z
MEvalyn
9841
49705
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election". ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
kgwqvc59zdf06nf9dmxgq1irfu2tftf
49706
49705
2026-05-06T16:52:36Z
MEvalyn
9841
49706
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide". ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
jp9rf333s0r77a1nasy8w888h9iha27
49707
49706
2026-05-06T16:53:36Z
MEvalyn
9841
49707
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
pvi2p9orwets0enw6tnzirh9yg44sei
49708
49707
2026-05-06T16:54:31Z
MEvalyn
9841
49708
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election". ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
4gzj8yitpbj0xhidpng8572afhk28rd
49709
49708
2026-05-06T16:55:16Z
MEvalyn
9841
Added external link
49709
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>"Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo". ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
3d54bci0sjm3fban0mqddhus122fqdz
49710
49709
2026-05-06T16:55:52Z
MEvalyn
9841
49710
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC". GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
5zeyiohw0615n1gtesbj52v6amrwj3j
49711
49710
2026-05-06T16:56:37Z
MEvalyn
9841
49711
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>"John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia". ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>"John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts". ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board". ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
mypkl4hxgkbn8f6ic0m4gj5b1f67mel
49712
49711
2026-05-06T16:57:57Z
MEvalyn
9841
49712
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>"John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat". 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
bsbht2h5q1pmds0ykybuvupgsm5oklh
49713
49712
2026-05-06T16:58:33Z
MEvalyn
9841
49713
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>"'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs". 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
hur76641qmkd9qgc0xq0yjxt3bf4xi2
49714
49713
2026-05-06T16:59:01Z
MEvalyn
9841
49714
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>"MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko". ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
opj1c18gmfv4zbvxpjtig6c1ck7blb3
49715
49714
2026-05-06T16:59:39Z
MEvalyn
9841
Added external link
49715
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/MP-Kyeremateng-Agyarko-died-of-gallbladder-cancer-Boakye-Agyarko-702979 "MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko"]. ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>"'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals". ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
czxv2wlort7ygpbpz4ujl1iq8ns5cjm
49716
49715
2026-05-06T17:00:10Z
MEvalyn
9841
49716
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/MP-Kyeremateng-Agyarko-died-of-gallbladder-cancer-Boakye-Agyarko-702979 "MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko"]. ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/11/my-brothers-health-worsened-in-three-months-boakye-agyarko-reveals/ "'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life". ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
2goiglt80xjthk4omoi9at8svx2i17j
49717
49716
2026-05-06T17:00:55Z
MEvalyn
9841
49717
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/MP-Kyeremateng-Agyarko-died-of-gallbladder-cancer-Boakye-Agyarko-702979 "MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko"]. ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/11/my-brothers-health-worsened-in-three-months-boakye-agyarko-reveals/ "'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). [https://www.pulse.com.gh/news/local/boakye-agyarko-narrates-how-his-brother-lost-his-life/hnxpb6b "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. "Tears Flow For Agyarko". ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
dz9ujvk6wv0ai8gat5pi100lng416la
49718
49717
2026-05-06T17:01:24Z
MEvalyn
9841
49718
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa Ghana era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/MP-Kyeremateng-Agyarko-died-of-gallbladder-cancer-Boakye-Agyarko-702979 "MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko"]. ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/11/my-brothers-health-worsened-in-three-months-boakye-agyarko-reveals/ "'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). [https://www.pulse.com.gh/news/local/boakye-agyarko-narrates-how-his-brother-lost-his-life/hnxpb6b "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/local/news/201811/368618.php "Tears Flow For Agyarko"]. ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
c6qkpmqjv04tn5gd46sa8uy4hvx7ejm
49719
49718
2026-05-06T17:02:22Z
MEvalyn
9841
Added wiki link
49719
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa [[Ghana]] era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref>[5][6] Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/MP-Kyeremateng-Agyarko-died-of-gallbladder-cancer-Boakye-Agyarko-702979 "MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko"]. ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/11/my-brothers-health-worsened-in-three-months-boakye-agyarko-reveals/ "'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). [https://www.pulse.com.gh/news/local/boakye-agyarko-narrates-how-his-brother-lost-his-life/hnxpb6b "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/local/news/201811/368618.php "Tears Flow For Agyarko"]. ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
oge82tk4m6s1enby5ciz2gprvk8ywna
49720
49719
2026-05-06T17:02:55Z
MEvalyn
9841
49720
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q61697679}}
'''Lydia Seyram Alhassan''' (yazaalibwa nga 31 Janwali 1970) munnabyabufuzi wa [[Ghana]] era mmemba mu Paalamenti ya Ghana ey'omusanvu. Yakiikirira Ayawaso West Wuogon Constituency mu Greater Accra Region ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/NPP-s-Lydia-Alhassan-wins-controversial-Ayawaso-West-Wuogon-by-election-by-landslide-719809 "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-02-17.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/person/Lydia-Seyram-Alhassan-3004 "Lydia Seyram Alhassan, Biography"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2023-09-09.</ref>
== Okusoma ==
Alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu University of Ghana Business School ne diguli mu by'obukulembeze okuva mu Ghana Institute of Management and Public Administration (GIMPA).<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Profile-of-Maa-Lydia-Agyarko-s-widow-and-Ayawaso-West-Wuogon-NPP-parliamentary-candidate-711923 "Profile of Maa Lydia, Agyarko's widow and Ayawaso West Wuogon NPP parliamentary candidate"]. ''GhanaWeb''. Retrieved 2019-11-14.</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokubiri 2019, Lydia yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Ayawaso West Wuogon Constituency. Yavuganya ku kaadi ya New Patriotic Party (NPP), era n'asikira bba eyali afudde Emmanuel Boakye Agyarko.<ref>[https://www.graphic.com.gh/lifestyle/personality-profiles/lydia-seyram-alhassan-mp-ayawaso-west-wuogon.html "Lydia Seyram Alhassan, MP Ayawaso West Wuogon"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. October 16, 2023.</ref> Yawangula okulonda n'ebitundu 68.80 ku buli kikumi eby'obululu obwali bukubiddwa.<ref>[https://citinewsroom.com/2020/12/dumelo-loses-lydia-alhassan-retains-ayawaso-west-wuogon-seat/ "Dumelo loses; Lydia Alhassan retains Ayawaso West Wuogon seat"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2020-12-08. Retrieved 2023-09-09.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/ "MyJoyOnline – Ghana News | Ghana's most comprehensive website. Independent, Fearless and Credible journalism"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2023-09-09.</ref> Abalala abaavuganya,Kwasi Delali Brempong owa National Democratic Congress (NDC) yafuna ebitundu 30.52 ku buli kikumi, William Kofi Dowokpor owa Progressive People's Party (PPP) yafuna ebitundu 0.58 ku buli kikumi, ate Clement Boadi owa Liberal Party of Ghana (LPG) yafuna ebitundu 0.10 ku buli kikumi.<ref>[https://ghananewsagency.org/politics/lydia-alhassan-wins-ayawaso-west-wuogon-by-election-144756 "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/201901/374075.php "Lydia Alhassan wins Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''ghana news agency''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "NPP's Lydia Alhassan Wins Ayawaso West Wuogon Seat By Landslide"]. ''peace fm online''. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.pulse.com.gh/news/politics/lydia-alhassan-declared-winner-of-ayawaso-west-wuogon-by-election/jn6wh6g "Lydia Alhassan declared winner of Ayawaso West Wuogon by-election"]. ''Pulse Ghana''. 2019-02-01. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2019/01/npps-lydia-alhassan-wins-controversial-ayawaso-west-wuogon-by-election-by-landslide/ "NPP's Lydia Alhassan wins controversial Ayawaso West Wuogon by-election by landslide"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2019-01-31. Retrieved 2019-11-14.</ref>
Yavuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2020 mu Ghana ng'ali ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party era n'awangula John Dumelo, eyali omumanyifu mu Ghana era nga yali yeesimbyewo ku kaadi ya NDC, n'afuna obululu 9,851 ku bululu obwali bukkirizibwa.<ref>[https://www.graphic.com.gh/news/politics/ayawaso-west-wuogon-lydia-alhassan-defeats-john-dumelo.html?fbclid=IwAR0kRLuwEaK66s1-87WT_pYJhy-URjLnRfePHOpRQDoEnATR5nDPOJStDg8 "Ayawaso West Wuogon: Lydia Alhassan defeats John Dumelo"]. ''Daily Graphic''. Accra, Ghana. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/entertainment/John-Dumelo-tastes-defeat-NDC-contesting-results-declared-by-the-EC-1128935 "John Dumelo tastes defeat, NDC contesting results declared by the EC"]. GhanaWeb. December 8, 2020. Retrieved December 8, 2020.</ref><ref>[https://www.bbc.com/pidgin/world-55226446 "John Dumelo lost Ayawaso West Wuogon Constituency to Lydia"]. ''BBC News Pidgin''. Retrieved 2020-12-08.</ref><ref>[https://www.myjoyonline.com/composition/comp-news/hp-news-8/john-dumelo-for-ayawaso-west-wuogon-constituency-social-media-reacts/ "John Dumelo for Ayawaso West Wuogon constituency? Social media reacts"]. ''MyJoyOnline''. Retrieved 2020-12-08.</ref>Ekitiibwa ekyafulumizibwa gye buvuddeko awo Hon. Lydia Alhassan ky'afunye olw'obuweereza bwe eri eggwanga kwe kusiimibwa mu mpaka za Ghana Parma Awards' Woman of Excellence Award okuva mu 2017 ne Personality of the Year Award okuva mu 2021.<ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/politics/politics/202108/451114.php "Hon. Lydia Seyram Alhassan Appointed To Serve On The Energy Commission Board"]. ''Peacefmonline.com - Ghana news''. Retrieved 2024-04-03.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2024 mu Ghana, Lydia yawangulwa John Dumelo ng'afunye obululu 39,214 ate Dumelo n'afuna obululu 47,560.<ref>[https://www.gbcghanaonline.com/news/politics/john-dumelo-wins/2024/ "John Dumelo wins Ayawaso West Wuogon seat"]. 2024-12-08. Retrieved 2024-12-09.</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo eri omugenzi Emmanuel Boakye Agyarko okutuusa lwe yafa mu 2018.<ref>[https://www.bbc.com/pidgin/tori-47132102 "'Bloody widow' tag bore Ghanaians blast NDC MPs"]. 2019-02-05. Retrieved 2019-11-14.</ref><ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/MP-Kyeremateng-Agyarko-died-of-gallbladder-cancer-Boakye-Agyarko-702979 "MP Kyeremateng Agyarko died of gallbladder cancer – Boakye Agyarko"]. ''GhanaWeb''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>[https://citinewsroom.com/2018/11/my-brothers-health-worsened-in-three-months-boakye-agyarko-reveals/ "'My brother's health worsened in three months' – Boakye Agyarko reveals"]. ''Citinewsroom - Comprehensive News in Ghana''. 2018-11-22. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>annan, e (2018-11-23). [https://www.pulse.com.gh/news/local/boakye-agyarko-narrates-how-his-brother-lost-his-life/hnxpb6b "Boakye Agyarko narrates how his brother lost his life"]. ''Pulse Ghana''. Retrieved 2023-09-13.</ref><ref>Online, Peace FM. [https://www.peacefmonline.com/pages/local/news/201811/368618.php "Tears Flow For Agyarko"]. ''Peacefmonline. - Ghana news''. Retrieved 2023-09-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
5p92l0q3lpepm3qxdlp3ahikkhq6gfb
Amanya Mushega
0
13275
49671
2026-05-06T16:24:10Z
Berniter
10779
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347486757|Amanya Mushega]]"
49671
wikitext
text/x-wiki
'''Nuwe Amanya Mushega''', amanyiddwa ennyo nga '''Amanya Mushega''', munnamateeka , munnabyabufuzi, munnamawulire omukozi wa gavumenti era Munna Uganda. Yaliko omuwandiisi omukulu ow’omukago gwa (East African Community) okuva mu 2001 okutuuka mu 2006.
== Ebuvo bwe ==
Yazaalibwa nga 28 Omwezi gwomukaaga 1946 mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] mu Maserengeta ga Uganda .
== Okusomakwe ==
Mushega okusoma kwe yakutandikira mu Uganda . Yasomera ku [[Mbarara High School]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1966, n’gatanegata ku [[King's College, Budo|Kings College Budo]] mu 1967. Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu 1969 okusoma amateeka. Yafuna Diguli ye eya mateeka mu 1972 n’agenda mu maaso okusoma n’afuna Diguli eyokubiri mu mateeka okuva mu [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queen’s University]] e [[:en:Kingston,_Ontario|Kingston, Ontario]], Canada mu 1974. Ku nkomerero y’emyaka gye1970, Mushega yeewandiisa mu pulogulaamu ya Diguli eyokusatu ( Doctor of Philosophy ) mu London School of Economics kyokka n’alekawo pulogulaamu eyo bwe yeegatta ku [[National Resistance Movement]] mu 1981. <ref>{{dead link|date=July 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu Yunivasite y’e Dar es Salaam, yakomawo mu Uganda mu 1972 n’asomesa ng’omusomesa aliku ddala elisoka mu kitongole ky’amateeka mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma lw’okufuna Diguli ye eyookubiri mu 1974, yafuuka omusomesa mu kitongole ky’amateeka mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]] e [[:en:Lusaka|Lusaka]] . Yaddayo mu Yunivasite y’e Makerere mu 1979 ng’omusomesa era n’agenda mu maaso n’omulimu ogwo okutuusa mu 1981.
Mu 1981, Mushega yeegatta ku [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] erya [[Yoweri Museveni]], gye yaweereza nga akulira ebyobufuzi mu ggwanga era n’alinnya ku ddaala lya coloneli . Wakati wa 1986 ne 2001, yaweereza ku mirimu gya baminisita egy’enjawulo, mu minisitule z’ebyokwerinda, gavumenti z’ebitundu, ebyenjigiriza, n’abakozi ba gavumenti. Mu kiseera ekyo era yaliko omubaka wa [[Parliament of Uganda|palaamenti]] ng’akiikirira Buvanjuba bwa Igara mu Disitulikiti y’e Bushenyi.
Mu 2001, yalondebwa abakulembeze b’amawanga ga EAC okuweereza ekisanja kya myaka etaano ng’omuwandiisi omukulu owa EAC. <ref>{{Cite web |title=Work History of Amanya Mushega |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303201902/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |archive-date=2016-03-03 |access-date=2011-04-21}}</ref>
== Ebikwata ebyomunda ==
Oluvannyuma lw’emirimu gye mu mu mukago okugaata amawanga ga East Africa (EAC), Mushega yakomawo mu Uganda era ng’ali wamu n’abalala, ne batandikawo kkampuni ya Mushega & Associates Consultants, kkampuni ey’obwannannyini egaba amagezi ag’ekikugu ku nsonga ez’enjawulo. <ref>{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}</ref> Oluvannyuma lw'ennongoosereza mu ssemateeka eyaggyawo ekkomo ku bisanja bya pulezidenti mu Uganda mu 2005, Mushega eyawakanya ennongoosereza eno, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] ne yeegatta ku [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC). <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/690773/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Left NRM Fo{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}r FDC]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Mu kiseera kino akola nga omumyuka wa pulezidenti wa FDC mu kitundu ku maserengeta ga Uganda. <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/672055/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Is High {{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}Ranking FDC Officer]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
c3agi0c821160iw2r718j7y56pjcbb6
Rose Clarke Nanyonga
0
13276
49678
2026-05-06T16:30:46Z
Halimah Nampiima
11015
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342238010|Rose Clarke Nanyonga]]"
49678
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Clarke Nanyonga''' (née '''Nanyonga''' ; yazaalibwa mu c. 1972) munnaUganda atte nga [[nnansi]] wa Uganda, [[:en:Academic_staff|omuyivu]] era mu kiseera kino [[:en:Vice_chancellor|ye mumyuka wa chancellor]] wa [[:en:Clarke_International_University|Clarke International University]], muttendekero ly'obwannannyini erisomesa waggulu mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}
</ref>
== Obuvo bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Bamunanika]], mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], ekitundu kya Buganda mu Uganda, circa 1972. Mu 1989, oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ag’omukitundu, yasenguka n’agenda e [[:en:Kiwoko|Kiwoko]], mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero, kilomita 52 (32 mi) mu bukiika kkono-bugwanjuba bwa Bamunanika.<ref name="2R">{{Cite web |last=Rukundo |first=Eunice |date=7 September 2013 |title=I was born to serve the gods but I defied the odds |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-was-born-to-serve-the-gods-but-I-defied-the-odds/689842-1982556-7exs0/index.html |access-date=8 September 2018}}
</ref>
Mu [[:en:Kiwoko_Hospital|ddwaaliro lya Kiwoko]], yasisinkana era n’akola omukwano ne [[Ian Clarke|Dr. Ian Clarke]], omusawo era omuminsani Omukristaayo, enzaalwa y’e [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]], ne mukyala we Robbie Clarke. Aba Clarke, abaatuuka n’okuzaala Rose mu mateeka, baawagira okwagala kwe okutendekebwa nga nnansi. Yafuna diguli [[:en:Bachelor_of_Science_in_Nursing|ya Bachelor of Science mu by'obujjanjabi]] okuva mu [[:en:Arkansas_Tech_University|Arkansas Tech University]] . Ekyo yakigoberera n'afuna [[:en:Master_of_Science_in_Nursing|Diguli eyookubiri mu by'obujjanjabi]], okuva mu [[:en:Baylor_University|Baylor University]]. Mu 2015, yaweebwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu [[:en:Yale_School_of_Nursing|ssomero lya Yale School of Nursing]].<ref name="3R">{{Cite web |last=Narrow Road International |date=October 2012 |title=Rose's Journey: End Child Sacrifice: Rose's Story |url=http://www.narrowroadintl.org/Narrow_Road__Roses_Journey.html |access-date=8 September 2018 |publisher=Narrow Road International}}
</ref>
== Emirimu gye ==
Nanyonga yatandika ng’omuyambi wa mu ddwaaliro e Kiwoko mu 1989, yayongera okutendekebwa mu mulimu ogwo, ng’ayambibwako n’obulagirizi bwa bazadde be abaamuzaala, Dr. Ian Clarke ne Robbie Clarke. Oluvannyuma yakolera mu International Medical Center (IMC), emu ku bizinensi z’obusawo ezatandikibwawo aba Clarkes, okutandika mu 2005. Oluvannyuma, yakuzibwa n’atuuka ku kifo kya Dayirekita w’emirimu gy’obujjanjabi mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="2R" /> <ref name="3R" /> <ref name="4R">{{Cite web |last=Clarke International University |date=8 September 2018 |title=The Biography of Dr. Rose Clarke Nanyonga, Vice Chancellor of Clarke International University |url=http://vc.ciu.ac.ug/biography |access-date=8 September 2018 |publisher=[[Clarke International University]]}}
</ref>
Okuva mu mwezi gwomunaana 2015 okutuuka mu gwomukaka 2017, Nanyonga mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omumyuka wa cansala wa [[:en:International_Health_Sciences_University|International Health Sciences University]], eyaddamu okukyuusibwa erinnya mu 2017 n’efuuka Clarke International University. Okuva nga 3 omwezi gwomusaanvu 2017, akola nga substantive vice chancellor wa [[:en:Clarke_University|Clarke University]] .<ref name="1R" /> <ref name="4R" />
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu 2009, Nanyonga yatandikawo kaweefube w’abaana abato okumalawo okusaddaaka abaana mu Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFYale_School_of_Nursing2018">Yale School of Nursing (7 June 2018). [https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ "Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda"]. New Haven, Connecticut, USA: [[Yale School of Nursing]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 September</span> 2017</span>.</cite></ref> Akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Narrow Road, ekitongole ky'Amerika [[:en:Non-profit|ekitali kya magoba]] ekilwanirira eddembe ly'abaana era nga kikola nnyo mu Uganda ne [[:en:Honduras|Honduras]] .<ref name="3R" />
Era musomesa omukulu mu yunivasite eno, asomesa Health Policy and Planning wamu nokudukanya enteeka zomulembe ezekkikugu ennyo ku mutendera gwa diguli.<ref name="4R" />
== Emmeeza y’okusikira ng’omumyuka wa chancellor wa Clarke International University ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice chancellor of Clarke International University|before=[[Nick Wooding]]<ref name="5R">{{cite web| url=https://www.campustimesug.com/chancellors-and-vice-chancellors-of-the-different-universities-in-uganda/ |date=5 December 2013 |title=Chancellors and Vice Chancellors of the Different Universities in Uganda |access-date=8 September 2018 | publisher=Campus Times Uganda |first=Philimon |last=Badagawa | location=Kampala}}</ref><br/> 2010 – 2015|after=[[To be determined]]<br/> 2022 – 2027|years='''2017 – 2022'''}}
{{s-end}}
{| class="wikitable"
| rowspan="1" |Preceded by
Nick Wooding
2010 – 2015
| rowspan="1" |'''Vice chancellor of Clarke International University'''
'''2017 – 2022'''
| rowspan="1" |Succeeded by
To be determined
2022 – 2027
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://ciu.ac.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Clarke International University]
5raxi2n7dqzwv33tw0hpommkcvudd70
49721
49678
2026-05-06T17:09:44Z
Halimah Nampiima
11015
correctons
49721
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Clarke Nanyonga''' (née '''Nanyonga''' ; yazaalibwa mu c. 1972) munnaUganda atte nga [[:en:Honduras|nnansi]] wa Uganda, [[:en:Academic_staff|omuyivu]] era mu kiseera kino [[:en:Vice_chancellor|ye mumyuka wa chancellor]] wa [[:en:Clarke_International_University|Clarke International University]], muttendekero ly'obwannannyini erisomesa waggulu mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}
</ref>
== Obuvo bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Bamunanika]], mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], ekitundu kya Buganda mu Uganda, circa 1972. Mu 1989, oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ag’omukitundu, yasenguka n’agenda e [[:en:Kiwoko|Kiwoko]], mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero, kilomita 52 (32 mi) mu bukiika kkono-bugwanjuba bwa Bamunanika.<ref name="2R">{{Cite web |last=Rukundo |first=Eunice |date=7 September 2013 |title=I was born to serve the gods but I defied the odds |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-was-born-to-serve-the-gods-but-I-defied-the-odds/689842-1982556-7exs0/index.html |access-date=8 September 2018}}
</ref>
Mu [[:en:Kiwoko_Hospital|ddwaaliro lya Kiwoko]], yasisinkana era n’akola omukwano ne [[Ian Clarke|Dr. Ian Clarke]], omusawo era omuminsani Omukristaayo, enzaalwa y’e [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]], ne mukyala we Robbie Clarke. Aba Clarke, abaatuuka n’okuzaala Rose mu mateeka, baawagira okwagala kwe okutendekebwa nga nnansi. Yafuna diguli [[:en:Bachelor_of_Science_in_Nursing|ya Bachelor of Science mu by'obujjanjabi]] okuva mu [[:en:Arkansas_Tech_University|Arkansas Tech University]] . Ekyo yakigoberera n'afuna [[:en:Master_of_Science_in_Nursing|Diguli eyookubiri mu by'obujjanjabi]], okuva mu [[:en:Baylor_University|Baylor University]]. Mu 2015, yaweebwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu [[:en:Yale_School_of_Nursing|ssomero lya Yale School of Nursing]].<ref name="3R">{{Cite web |last=Narrow Road International |date=October 2012 |title=Rose's Journey: End Child Sacrifice: Rose's Story |url=http://www.narrowroadintl.org/Narrow_Road__Roses_Journey.html |access-date=8 September 2018 |publisher=Narrow Road International}}
</ref>
== Emirimu gye ==
Nanyonga yatandika ng’omuyambi wa mu ddwaaliro e Kiwoko mu 1989, yayongera okutendekebwa mu mulimu ogwo, ng’ayambibwako n’obulagirizi bwa bazadde be abaamuzaala, Dr. Ian Clarke ne Robbie Clarke. Oluvannyuma yakolera mu International Medical Center (IMC), emu ku bizinensi z’obusawo ezatandikibwawo aba Clarkes, okutandika mu 2005. Oluvannyuma, yakuzibwa n’atuuka ku kifo kya Dayirekita w’emirimu gy’obujjanjabi mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="2R" /> <ref name="3R" /> <ref name="4R">{{Cite web |last=Clarke International University |date=8 September 2018 |title=The Biography of Dr. Rose Clarke Nanyonga, Vice Chancellor of Clarke International University |url=http://vc.ciu.ac.ug/biography |access-date=8 September 2018 |publisher=[[Clarke International University]]}}
</ref>
Okuva mu mwezi gwomunaana 2015 okutuuka mu gwomukaka 2017, Nanyonga mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omumyuka wa cansala wa [[:en:International_Health_Sciences_University|International Health Sciences University]], eyaddamu okukyuusibwa erinnya mu 2017 n’efuuka Clarke International University. Okuva nga 3 omwezi gwomusaanvu 2017, akola nga substantive vice chancellor wa [[:en:Clarke_University|Clarke University]] .<ref name="1R" /> <ref name="4R" />
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu 2009, Nanyonga yatandikawo kaweefube w’abaana abato okumalawo okusaddaaka abaana mu Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFYale_School_of_Nursing2018">Yale School of Nursing (7 June 2018). [https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ "Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda"]. New Haven, Connecticut, USA: [[Yale School of Nursing]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 September</span> 2017</span>.</cite></ref> Akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Narrow Road, ekitongole ky'Amerika [[:en:Non-profit|ekitali kya magoba]] ekilwanirira eddembe ly'abaana era nga kikola nnyo mu Uganda ne [[:en:Honduras|Honduras]] .<ref name="3R" />
Era musomesa omukulu mu yunivasite eno, asomesa Health Policy and Planning wamu nokudukanya enteeka zomulembe ezekkikugu ennyo ku mutendera gwa diguli.<ref name="4R" />
== Emmeeza y’okusikira ng’omumyuka wa chancellor wa Clarke International University ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice chancellor of Clarke International University|before=[[Nick Wooding]]<ref name="5R">{{cite web| url=https://www.campustimesug.com/chancellors-and-vice-chancellors-of-the-different-universities-in-uganda/ |date=5 December 2013 |title=Chancellors and Vice Chancellors of the Different Universities in Uganda |access-date=8 September 2018 | publisher=Campus Times Uganda |first=Philimon |last=Badagawa | location=Kampala}}</ref><br/> 2010 – 2015|after=[[To be determined]]<br/> 2022 – 2027|years='''2017 – 2022'''}}
{{s-end}}
{| class="wikitable"
| rowspan="1" |Preceded by
Nick Wooding
2010 – 2015
| rowspan="1" |'''Vice chancellor of Clarke International University'''
'''2017 – 2022'''
| rowspan="1" |Succeeded by
To be determined
2022 – 2027
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://ciu.ac.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Clarke International University]
se47z0o0cnlqbkg2r1ba3xq9ymbmwma
Milege
0
13277
49723
2026-05-07T05:39:43Z
B722N
6898
B722N moved page [[Milege]] to [[Milege Afrojazz Band]]: Misspelled title
49723
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Milege Afrojazz Band]]
aski7nw5bt2xi9fta0gcjabf8ky73ph
Gerald Ssendawula
0
13278
49733
2026-05-07T07:45:09Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49733
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
34lre6pj9r95y8w8mw5vio750bbkjoq
49734
49733
2026-05-07T07:45:31Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49734
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
l5i7iujl9lzd2yubcn69wwl2erwuzu0
Gerald Ssendaula
0
13279
49735
2026-05-07T07:46:43Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49735
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be munaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyinaffe babiri. Mu mwaka gwa 2010, Kingo sub-county yasekulwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
my0bag2ubborzvfybz933ves3juzzm1
49736
49735
2026-05-07T07:48:03Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49736
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
l9062lsov8go3a6ys80s64a03kl89nj
49739
49736
2026-05-07T07:51:00Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49739
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
3zgbv9ia9yqmdr5pmsaaw89z2jvj937
49740
49739
2026-05-07T07:53:44Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49740
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku yunivasite y’e Nairobi mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Commerce . Mu kiseera kye mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Professor Mondo Kagonyera]] .
7kczdls7tyjd4bqf3rl5eu0qwyl1pou
49741
49740
2026-05-07T07:55:17Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49741
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Professor Mondo Kagonyera]].
6dm2ttmg3c0s6oxnf6gluiqj7zknpbr
49829
49741
2026-05-07T10:30:25Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49829
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
5hxfvs7ou6ofcpoq7t787gtn68udp94
49830
49829
2026-05-07T10:32:51Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49830
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kya Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), omukiise ku... Bukoto mu kibuga Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka Growers Cooperative Union.
9q4a0f57s90vf21dqweahpox2n8pgsz
49831
49830
2026-05-07T10:35:16Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49831
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
spx90z8bayc8qtf1goauach6dasjtqr
49832
49831
2026-05-07T10:35:32Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49832
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
nrql2tw717u3phv80gb7k17y86k7vxq
49833
49832
2026-05-07T10:36:32Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49833
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
kaknvdc1r0ayrog8os1miie4953l7vt
49834
49833
2026-05-07T10:38:34Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49834
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
migxqjp4mj9y7s1zx4hsz7043vsegip
49835
49834
2026-05-07T10:44:53Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49835
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'okuttibwa kwa mukyala we n'ebirowoozo, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya National Resistance Army abayeekera bwe baatandika okuwamba ettaka nga 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
pldxxdo08lagc2ibga4o2e7rwsayhhi
49836
49835
2026-05-07T10:46:49Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49836
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
4861w0t7zzaxfy43ik465iv2oq52h37
49837
49836
2026-05-07T10:54:35Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49837
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ng’oluguudo lwa Kampala – Masaka abayeekera lwasalibwako, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
a4rwdteegkfqt9lwyjc6jf9l273xxsp
49838
49837
2026-05-07T10:56:45Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49838
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
kq43dwyt0yn9gttnoon0n83jg8nbf2x
49839
49838
2026-05-07T11:02:31Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49839
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’afuna okulondebwa ku bwa ssentebe wa disitulikiti nga ssentebe wa Disitulikiti yaayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyiziddwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
2btb6ezixgad6s1jce7tae2hr20ckju
49841
49839
2026-05-07T11:06:32Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49841
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
321vfjqgdiwli27hm7sg03fgv4kzv4j
49842
49841
2026-05-07T11:07:48Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49842
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ciaxoa2xz2kvf1q8u36egzjggm9a2bn
49843
49842
2026-05-07T11:08:38Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49843
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
e4vpuk0hy9nfi2498hq94agrxq4sjam
49844
49843
2026-05-07T11:10:08Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49844
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
g2cyhkuuiq5p6s0eqzue18ouivmb1rd
49845
49844
2026-05-07T11:12:53Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49845
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso n’okufuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule eno n’ekyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yasituka n’afuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna <ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> ng’akulira waayo okutuuka mu 1998–2005, gye yawummula ebyobufuzi ebikola.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
tgv4u4tziqee2hmh39ev7h5hrrfj8e3
49846
49845
2026-05-07T11:21:46Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49846
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna <ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
fky75lmj94w4rs02t2hfey6f2sphnqj
49847
49846
2026-05-07T11:22:12Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49847
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
7jn2bhvanf7fa698j3g0pk5khr1lyds
49848
49847
2026-05-07T11:25:06Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49848
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yafumbirwa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Uganda Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
tit2pripx9kn0f6oj3dhq9ce6cfqdxc
49849
49848
2026-05-07T11:29:44Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49849
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
rk79n4jor2cnwxxv0hyqcehmal30b9r
49850
49849
2026-05-07T11:30:07Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49850
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
fzogfavdeyk7c98ikx8cj93l0yj8e32
49851
49850
2026-05-07T11:30:31Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49851
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
3831verjoabwgzhpaawws96ey3tn8ap
49852
49851
2026-05-07T11:31:26Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49852
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ebdnayoee6l1c4yceucqbedmvmpzl4z
49853
49852
2026-05-07T11:31:58Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49853
wikitext
text/x-wiki
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/NSSF-was-not-forced-to-purchase-Umeme-shares--says-ex-minister/-/688334/2470546/-/wa7wg7z/-/index.html NSSF Teyawalirizibwa Kugula Migabo gya Umeme, Eyali Minisita Agamba]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
lt1kcf06viyigyj9s43pn553nhljupn
49854
49853
2026-05-07T11:32:43Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1350840933|Gerald Ssendaula]]"
49854
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/NSSF-was-not-forced-to-purchase-Umeme-shares--says-ex-minister/-/688334/2470546/-/wa7wg7z/-/index.html NSSF Teyawalirizibwa Kugula Migabo gya Umeme, Eyali Minisita Agamba]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ab5ajk4tzp22q4czll2i1t305iumbsd
Jacklyn Jolly Tukamushaba
0
13280
49737
2026-05-07T07:49:41Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348087051|Jacklyn Jolly Tukamushaba]]"
49737
wikitext
text/x-wiki
'''Jacklyne Jolly Tukamushaba''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, nga ye mumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba bwa Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Uganda: Post Election Assault on Political Opposition |url=https://www.hrw.org/news/2026/01/28/uganda-post-election-assault-on-political-opposition |access-date=2026-02-08 |publisher=Human Rights Watch |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Deputy President Jolly Jacklyne Tukamushaba Remanded Until February 24 |url=https://nilepost.co.ug/news/318091/nup-deputy-president-jolly-jackline-tukamushaba-remanded-until-february-24 |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-01-16 |title=Muwanga Kivumbi appointed NUP Buganda Deputy President |url=https://www.independent.co.ug/muwanga-kivumbi-appointed-nup-buganda-deputy-president/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
lphzf23cabue1u7hlb2xxr2qvyiiadw
49738
49737
2026-05-07T07:50:57Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Mu mpandiika katono.#WikiGap2026inUganda #BridgingGenderGapUg #FeminismInUganda2026
49738
wikitext
text/x-wiki
'''Jacklyne Jolly Tukamushaba''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, y'amyuka Pulezidenti wa [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba bwa Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Uganda: Post Election Assault on Political Opposition |url=https://www.hrw.org/news/2026/01/28/uganda-post-election-assault-on-political-opposition |access-date=2026-02-08 |publisher=Human Rights Watch |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Deputy President Jolly Jacklyne Tukamushaba Remanded Until February 24 |url=https://nilepost.co.ug/news/318091/nup-deputy-president-jolly-jackline-tukamushaba-remanded-until-february-24 |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-01-16 |title=Muwanga Kivumbi appointed NUP Buganda Deputy President |url=https://www.independent.co.ug/muwanga-kivumbi-appointed-nup-buganda-deputy-president/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
nxbt2gih0c1xxyy9w8ehq01b5ajxstg
49743
49738
2026-05-07T08:02:14Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Early life and education" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348087051|Jacklyn Jolly Tukamushaba]]"
49743
wikitext
text/x-wiki
'''Jacklyne Jolly Tukamushaba''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, y'amyuka Pulezidenti wa [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba bwa Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Uganda: Post Election Assault on Political Opposition |url=https://www.hrw.org/news/2026/01/28/uganda-post-election-assault-on-political-opposition |access-date=2026-02-08 |publisher=Human Rights Watch |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Deputy President Jolly Jacklyne Tukamushaba Remanded Until February 24 |url=https://nilepost.co.ug/news/318091/nup-deputy-president-jolly-jackline-tukamushaba-remanded-until-february-24 |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-01-16 |title=Muwanga Kivumbi appointed NUP Buganda Deputy President |url=https://www.independent.co.ug/muwanga-kivumbi-appointed-nup-buganda-deputy-president/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Tukamushaba bamuzaala ku kyalo Kigara B, Kamwezi Sub‐county, [[:en:Rukiga_District|mu Disitulikiti y’e Rukiga]] . Yasomera mu Kamwezi Primary School ne St. Theresa Secondary School oluvanyuma neyeyongerayo nafuna Dipulooma mu Business Education okuva ku National Teachers College Kabale ne diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], oluvannyuma n'amaliriza diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] [[:en:|e Nkozi]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Kimeze |first=Ruth |date=2022-06-06 |title=Jacklyn Jolly Tukamushaba eyes Rukiga Woman MP seat |url=https://eastafricanwatch.net/jacklyn-jolly-tukamushaba-eyes-rukiga-woman-mp-seat/ |access-date=2026-02-08 |website=The East African Watch |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-06 |title=Tukamushaba was picked up from home |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tukamushaba-was-picked-up-from-home-3282024 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Tumwijukye |first=Gideon |date=2025-05-05 |title=How Abduction Propelled Jolly Jacklyn Tukamushaba into Political Prominence |url=https://thesource.co.ug/example-1/how-abduction-propelled-jolly-jacklyn-tukamushaba-into-political-prominence/ |access-date=2026-02-08 |website=The Source Reports |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Another Jolly for NUP in Western Uganda |url=https://nilepost.co.ug/features/237966/another-jolly-for-nup-in-western-uganda |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
bnlyljl3qr7o9qr17t4h440cknazgej
Frank Baffoe, omuwandiisi w’ebitabo
0
13281
49742
2026-05-07T08:01:57Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49742
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].[1][2] Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.[1][2] Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.[1][2][3] Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]][1][2][4]
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref>
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
co3h3p06ugmadq4hhk1oibidi6zih8x
Frank Baffoe
0
13282
49744
2026-05-07T08:07:55Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49744
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" />Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref>
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
jz03wmbodzhwu3jx19l2zhjk55o0aou
49745
49744
2026-05-07T08:12:37Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49745
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" />Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref>
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. [https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho "DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO"]. ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from [https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho the original] on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
ddwchq3eegpgf7hb8ujek0221sz2bhv
49746
49745
2026-05-07T08:18:10Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49746
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" />Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1" />
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0" /> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1" /> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":1" /> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
ido6cc0jah3isyvh2nmxkjpi6bon2nn
49747
49746
2026-05-07T08:25:13Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49747
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref>
== obuvo bwe n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" />Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1" />
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0" /> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1" /> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":1" /> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
g9ih3cceteiyb3bc97k10yhdc3i7grc
49781
49747
2026-05-07T09:07:03Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49781
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref>
== obuvo bwe n'emissomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" />Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1" />
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0" /> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu] [https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe bukiikaddyo] bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bukiikaddyo bwa Africa: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1" /> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":1" /> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
apozlcnkdjldb5i6excewuash9qnbsg
49793
49781
2026-05-07T09:18:57Z
Sarah sandie
10132
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1342660112|Frank Baffoe]]"
49793
wikitext
text/x-wiki
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref>
== obuvo bwe n'emissomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" />Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1" />
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0" /> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu] [https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe bukiikaddyo] bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bukiikaddyo bwa Africa: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
== Obulamu bwe ye g'omuntu ==
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1" /> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":1" /> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
rfllhghxbsdpmkt8rblul2jegq3t53o
Helen Epstein (munnamawulire)
0
13283
49803
2026-05-07T09:29:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49803
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okwenjawulo kwalina ku [[Yuganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu buvanjuba bwa Africa . Anoonyezza ku bulamu bw'okuzaala ne mukenenya mu Afrika eri ebibiina nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch . Mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali mukenkufu mu kunoonyereza okukyalira mu Princeton University ’s Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
mcduqyd0hrx5g6y8eqqr9kx07fipitj
49804
49803
2026-05-07T09:30:04Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49804
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[Yuganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu buvanjuba bwa Africa . Anoonyezza ku bulamu bw'okuzaala ne mukenenya mu Afrika eri ebibiina nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch . Mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali mukenkufu mu kunoonyereza okukyalira mu Princeton University ’s Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
mhlc5lffy3s0byyfrem80jwmflxi6ej
49805
49804
2026-05-07T09:31:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49805
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[Yuganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu buvanjuba bwa Africa . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne mukenenya mu Africa ng'akolera ebitongole nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch . Mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali mukenkufu mu kunoonyereza okukyalira mu Princeton University ’s Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
btnm6tp2jwxuazkn8twuzigbwccr17r
49806
49805
2026-05-07T09:35:20Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49806
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[Yuganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu buvanjuba bwa Africa . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne mukenenya mu Africa ng'akolera ebitongole nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
4wrmqbeyqfib43ijssx2ykorpq1y988
49807
49806
2026-05-07T09:35:54Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49807
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu buvanjuba bwa Africa . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne mukenenya mu Africa ng'akolera ebitongole nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
prp5z1ljuhhgozdzi32zph7d0h34pce
49808
49807
2026-05-07T09:36:27Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49808
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne mukenenya mu Africa ng'akolera ebitongole nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
pz72kjlzj7z5j2k0rn98a5d3jlf8km4
49809
49808
2026-05-07T09:36:51Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49809
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga Rockefeller Foundation, Population Council, ne Human Rights Watch. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
5fdk8wc3j1hvsf6w07ylhyhab0bumv3
49810
49809
2026-05-07T09:37:11Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49810
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], Population Council, ne Human Rights Watch. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
4umfwu3zvizlw6p7y2tynbavbjaa1lr
49811
49810
2026-05-07T09:37:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49811
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne Human Rights Watch. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
cr4387n8r9b7agy8u3knj3wss2ktd5t
49812
49811
2026-05-07T09:38:06Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49812
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu Princeton University mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
irn52xgy2gqjbnr43vziakb0ofaol5e
49813
49812
2026-05-07T09:38:40Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49813
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}</ref>
3cpz7o9q3hon7d7f0vpsa27fwcy1qoe
49814
49813
2026-05-07T09:39:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49814
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
3wo9wuk3mfso0n8taugt51zvcb7grkd
49815
49814
2026-05-07T09:39:38Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49815
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumye mu ''The New York Times Magazine'', ''The Washington Post'', ''The Times Literary Supplement'', ''The Lancet'', ''Granta Magazine'', n’ebitabo ebirala bingi.
chk3hjty0qgicg29syonzdf761zl71t
49816
49815
2026-05-07T09:40:34Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49816
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''The New York Times Magazine'', ''The Washington Post'', ''The Times Literary Supplement'', ''The Lancet'', ''Granta Magazine'', n’ebitabo ebirala bingi.
4jds58veroj33xznr5x2pwxzf3jgug9
49817
49816
2026-05-07T09:41:08Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49817
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''The Washington Post'', ''The Times Literary Supplement'', ''The Lancet'', ''Granta Magazine'', n’ebitabo ebirala bingi.
7uikepiaf2kh44u0crnk05ur52ditc6
49818
49817
2026-05-07T09:41:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49818
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''The Times Literary Supplement'', ''The Lancet'', ''Granta Magazine'', n’ebitabo ebirala bingi.
44gz4ha9xi6zrvyoa9ko87lp04b3eoz
49819
49818
2026-05-07T09:41:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49819
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''The Lancet'', ''Granta Magazine'', n’ebitabo ebirala bingi.
phhnycolws9dzrqm3343iycyaay3qaz
49820
49819
2026-05-07T09:42:20Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49820
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''Granta Magazine'', n’ebitabo ebirala bingi.
qqfkm5inu5ur29e5y79hzutadnt78t5
49821
49820
2026-05-07T09:42:49Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49821
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi.
97foo3vh2y8cre21ofgkvau1w59luvy
49822
49821
2026-05-07T09:43:10Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49822
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref>
c6iobnk5cv8r9d0i0c3bh5i0wa5ava4
49824
49822
2026-05-07T09:49:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49824
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Epstein yafuna diguli ye esooka mu 1984 (mu ssomo lya Physics, mu University of California-Berkeley ), Diguli Eyookusatu mu 1991 (mu ssomo lya Molecular Biology, mu Cambridge University ), ne Diguli Eyookubiri mu 1996 (Mu ssomo ly'ebyobulamu bw’abantu mu nsi ezikyakula, mu London School of Hygiene and Tropical Medicine ). Mu 1993, yagenda e Uganda okunoonya eddagala erigema mukenenya nga akiikirira ekitongole kya Chiron Corporation ne Case Western Reserve University . <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx "Helen Epstein"]. President's Forum. [[Hobart and William Smith]]. January 31, 2024.</cite></ref> Bwe yali mu Uganda, yasomesanga essomo lya molecular biology mu ssomero ly'obusawo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]] .
2adaune3b3g725zb2pdtq2pwrck8krz
49825
49824
2026-05-07T09:50:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49825
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Epstein yafuna diguli ye esooka mu 1984 (mu ssomo lya Physics, mu [[:en:University_of_California-Berkeley|University of California-Berkeley]] ), Diguli Eyookusatu mu 1991 (mu ssomo lya Molecular Biology, mu [[:en:Cambridge_University|Cambridge University]] ), ne Diguli Eyookubiri mu 1996 (Mu ssomo ly'ebyobulamu bw’abantu mu nsi ezikyakula, mu London School of Hygiene and Tropical Medicine ). Mu 1993, yagenda e Uganda okunoonya eddagala erigema mukenenya nga akiikirira ekitongole kya Chiron Corporation ne Case Western Reserve University . <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx "Helen Epstein"]. President's Forum. [[Hobart and William Smith]]. January 31, 2024.</cite></ref> Bwe yali mu Uganda, yasomesanga essomo lya molecular biology mu ssomero ly'obusawo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]] .
or0zy341aeogdfx0mfyq5xia0iyb2hs
49826
49825
2026-05-07T09:52:00Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49826
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Epstein yafuna diguli ye esooka mu 1984 (mu ssomo lya Physics, mu [[:en:University_of_California-Berkeley|University of California-Berkeley]] ), Diguli Eyookusatu mu 1991 (mu ssomo lya Molecular Biology, mu [[:en:Cambridge_University|Cambridge University]] ), ne Diguli Eyookubiri mu 1996 (Mu ssomo ly'ebyobulamu bw’abantu mu nsi ezikyakula, mu [[:en:London_School_of_Hygiene_and_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] ). Mu 1993, yagenda e Uganda okunoonya [[:en:AIDS_vaccine|eddagala erigema mukenenya]] nga akiikirira ekitongole kya [[:en:Chiron_Corporation|Chiron Corporation]] ne Case Western Reserve University . <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx "Helen Epstein"]. President's Forum. [[Hobart and William Smith]]. January 31, 2024.</cite></ref> Bwe yali mu Uganda, yasomesanga essomo lya molecular biology mu ssomero ly'obusawo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]] .
lcebkqfrpjswkamy9sd6yies44w339n
49827
49826
2026-05-07T09:52:52Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49827
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Epstein yafuna diguli ye esooka mu 1984 (mu ssomo lya Physics, mu [[:en:University_of_California-Berkeley|University of California-Berkeley]] ), Diguli Eyookusatu mu 1991 (mu ssomo lya Molecular Biology, mu [[:en:Cambridge_University|Cambridge University]] ), ne Diguli Eyookubiri mu 1996 (Mu ssomo ly'ebyobulamu bw’abantu mu nsi ezikyakula, mu [[:en:London_School_of_Hygiene_and_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] ). Mu 1993, yagenda e Uganda okunoonya [[:en:AIDS_vaccine|eddagala erigema mukenenya]] nga akiikirira ekitongole kya [[:en:Chiron_Corporation|Chiron Corporation]] ne [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]] . <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx "Helen Epstein"]. President's Forum. [[Hobart and William Smith]]. January 31, 2024.</cite></ref> Bwe yali mu Uganda, yasomesanga essomo lya molecular biology mu ssomero ly'obusawo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]] .
dsmjl9dxszuairlsl7rq02mq8ngckmq
49828
49827
2026-05-07T09:53:39Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1297187770|Helen Epstein (journalist)]]"
49828
wikitext
text/x-wiki
'''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref>
Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Epstein yafuna diguli ye esooka mu 1984 (mu ssomo lya Physics, mu [[:en:University_of_California-Berkeley|University of California-Berkeley]] ), Diguli Eyookusatu mu 1991 (mu ssomo lya Molecular Biology, mu [[:en:Cambridge_University|Cambridge University]] ), ne Diguli Eyookubiri mu 1996 (Mu ssomo ly'ebyobulamu bw’abantu mu nsi ezikyakula, mu [[:en:London_School_of_Hygiene_and_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] ). Mu 1993, yagenda e Uganda okunoonya [[:en:AIDS_vaccine|eddagala erigema mukenenya]] nga akiikirira ekitongole kya [[:en:Chiron_Corporation|Chiron Corporation]] ne [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]] . <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx "Helen Epstein"]. President's Forum. [[Hobart and William Smith]]. January 31, 2024.</cite></ref> Bwe yali mu Uganda, yasomesanga essomo lya molecular biology mu ssomero ly'obusawo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] .
337m47mqhj8zg5x0p9frxrxob9cp0q6
User:Sisterian/Basil Kiiza Bataringaya
2
13284
49823
2026-05-07T09:46:28Z
Sisterian
9613
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1351423587|Basil Kiiza Bataringaya]]"
49823
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Basil Kiiza Bataringaya''' (1927 – 18 Ogwomwenda 1972) yali munnabyabufuzi era munnabyabufuzi mu Uganda era nga ye [[:en:Interior_minister|minisita w’ensonga z’omunda]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1971. Yali [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|Mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] ku ntandikwa ya gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], kyokka [[:en:Party_switching|n’akyusa ebibiina]] era n’alondebwa ku kifo eky’amaanyi ekya [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisita w’ensonga z’omunda]] Obote. <ref>{{Cite journal |last=Glentwood |first=Garth |last2=Hancock |first2=Ian |date=July 1973 |title=Obote and Amin: Change and Continuity in Modern Uganda Politics |journal=African Affairs |publisher=[[Oxford University Press]] on behalf of The Royal African Society |volume=72 |issue=288 |pages=237–255 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a096383 |jstor=719846}}</ref> [[:en:Imprisonment|Yasibwa]], [[:en:Torture|n'atulugunyizibwa]] era y'omu ku [[:en:Political_prisoner|basibe b'ebyobufuzi]] abaasooka okuttibwa [[:en:Second_Republic_of_Uganda|gavumenti]] ya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] . <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062034/https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18&lpg=PT18&dq=interior+Minister+Basil+Bataringaya&source=bl&ots=V7JPoMUyWD&sig=oCKH0oOH8nURhJ9itEeRTGVJjeY&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjJhrnogL7fAhUOq1kKHZiQDzsQ6AEwF3oECAAQAQ#v=onepage&q=interior%20Minister%20Basil%20Bataringaya&f=false |archive-date=12 January 2019}}</ref>
== Obulamu obuto ==
=== Okuzaalibwa ===
Basil Kiiza Bataringaya yazaalibwa mu 1927, mu ssaza ly’e [[:en:Igara|Igara]], mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]] mu [[:en:Uganda_Protectorate|Protectorate ya Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref> Kitaawe yali Marko Kiiza, eyali Katikkiro wa Ssaza mu [[:en:Bunyaruguru|Bunyaruguru]] mu kiseera ekyo. <ref name=":0" /> A Ssaza lyali lyenkanankana n'essaza mu bitundu eby'obufuzi ebyaali byakatondebwawo oluvannyuma lw'okuyingizibwa kw'Obwakabaka bwa [[:en:Ankole|Ankole]] mu [[:en:Uganda_Protectorate|Protectorate ya Bungereza eya Uganda]], ng'ekimu ku ndagaano y'Aba Ankole eya 1901. <ref>{{Cite news|url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|title=Two-century expansion of Ankole comes to a close|last=Lubega|first=Henry|date=17 July 2017|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062205/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|archive-date=12 January 2019}}</ref> Endagaano ya Ankole yateekawo ensalo za [[:en:Bunyaruguru|Bunyaruguru]] Ssaza nga "On the north-west by the ''Dweru Channel'' ; ku ebuvanjuba ku mugga Chambura, ensalo za Bunyaruguru-lgara ne Kamsura-Igara ezaamanyibwa ku luuyi olw’ebugwanjuba ku [[:en:Lake_Albert_(Africa)|nnyanja Albert]], era yawa kitaawe wa Bataringaya ekifo eky’amaanyi mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga [[:en:Uganda|Uganda]] ku ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri <ref>{{cite web |date=1901 |title=The Ankole Agreement 1901 |url=http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062245/http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-date=12 January 2019}}</ref> .
=== Okusoma ===
Bataringaya yasomera mu ttendekero lya [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St. Leo's College, Kyegobe]], essomero lya siniya [[:en:Boarding_school|ery'abalenzi abasula]] mu nsoma [[:en:Catholic_Church|y'Abakatuliki]], erisangibwa mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]], [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 1945 okutuuka mu 1947. <ref>{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965–1966 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi, Kenya}}</ref> Oluvannyuma yasomera mu ttendekero lya Government Teacher Training College of [[:en:Uganda|Uganda]] (TTC) okuva mu 1948 okutuuka mu 1949. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yasomera mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], Yunivasite ya Uganda ey’oku ntikko, okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1" /> Mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] Bataringaya mwe yatandikira ebyobufuzi, n’afuuka pulezidenti wa University College Guild okumala ekisanja kya 1955 okutuuka mu 1956. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref>
=== Omulimu gw’obusomesa ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya yafuuka omusomesa wa siniya. Yasomesa e [[:en:Ntare_School|Ntare School]], essomero [[:en:Boarding_school|ery'ekisulo]] ery'abalenzi bonna ery'ekikula ekimu nga lya ssiniya erisangibwa e [[:en:Mbarara|Mbarara]], mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y'e Mbarara]], Uganda. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yafuuka omulabirizi w'amasomero g'amasomero g'Abakatuliki [[:en:Ankole|mu Ankole]] okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, bwe yasooka okulondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . <ref name=":1" />
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
=== Gavumenti ey’ekiseera ===
Bataringaya yeesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ku kifo ky'ababaka ba Palamenti mu Disitulikiti y'e Ankole mu [[:en:Legislative_Council_of_Uganda|lukiiko lw'ababaka ba Uganda]] mu gavumenti ey'enkyukakyuka wakati wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] ku mulembe gw'amatwale ne [[:en:Uganda|Republic of Uganda]] mu [[:en:Direct_election|kulonda]] okwasooka okwasooka mu ggwanga lyonna okwa Uganda, [[:en:1961_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwaliwo mu March 1961]] . <ref>{{cite web |last=Okello |first=Isaac |date=2016 |title=A look at the History of Uganda's Parliament |url=http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-date=9 January 2019 |website=Parliament Watch Your Eye on Parliament}}</ref> Bataringaya yafuuka mangu ettutumu mu kibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyali kifuga gavumenti oluvannyuma lw'okuwangula ebifo 44 ku 82 ebyavuganyizibwako, era Bataringaya yalondebwa okuba Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu eyasooka mu gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] eyasooka eyeetongodde [[:en:Postcolonialism_(international_relations)|oluvannyuma lw'amatwale]] wansi wa [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] . <ref>{{Cite news|url=http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|title=Ugandan Personalities through the years from 1962|last=Samuel|date=8 June 2015|work=Eagle Online|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180426153016/http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|archive-date=26 April 2018}}</ref>
=== Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti ===
Oluvanyuma lw’endagaano ezaakolebwa abakiise ba Uganda 48, okwali ne munnabyabufuzi wa Uganda omututumufu [[:en:A._G._Mehta|A. G. Mehta]], mu lukiiko olwatuula mu lukungaana lwa Ssemateeka mu September 1961 mu kibuga London ekya Bungereza, [[:en:Uganda_Legislative_Council|olukiiko lw’ababaka ba Uganda]] olwa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] ku mulembe gw’amatwale ne [[:en:Uganda|Republic of Uganda]] lwafuuka [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]], olwo n’esatululwa mu butongole [[:en:1962_Ugandan_general_election|okulonda kwa Uganda okwa 1962]] kusobole okubaawo 25 April 1962, okulonda okwasooka okwakolebwa wansi wa gavumenti ya Uganda eyetongodde ddala. <ref>{{cite web |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109183009/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=9 January 2019 |access-date=8 January 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Bataringaya yaddamu okwesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu [[:en:Ankole_sub-region|kitundu kye Ankole]] era n'addamu okulondebwa. Bataringaya yafiirwa ebifo by’obwaminisita olw’okulonda kuno, ng’ekibiina kya [[:en:Ugandan_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] kyawangula ebifo 37 ku 82 ne kikola omukago n’ekibiina kya [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]] ekyawangudde ebifo 21 ku 82, omukago guno omupya ne guwa ebifo 58 ku 82 mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]], ne kiggya obuyinza ku kibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyawangula ebifo 24 ku 82 era n’afuuka ekibiina ekitongole eky’oludda oluvuganya. <ref>Nohlen, D, Krennerich, M & Thibaut, B (1999) ''Elections in Africa: A data handbook'', p934 {{ISBN|0-19-829645-2}}</ref>
Bataringaya yalondebwa okuba Ssaabawandiisi w’ekibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu 1961, era n’afuuka mmemba owokubiri mu maanyi mu kibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] oluvannyuma lwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] wa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] ku mulembe gw’amatwale ne [[:en:Uganda|Republic of Uganda]], [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":2">{{Cite journal |date=1971 |title= |journal=Africa South of the Sahara |language=en |publisher=Europa Publications |issn=0065-3896 |oclc=1087495}}</ref> [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] teyeesimbawo ku [[:en:Parliament_of_Uganda|bwa Palamenti ya Uganda]] mu [[:en:1962_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 1962]] era bwatyo teyalina bisaanyizo bya kufuna bifo bya palamenti yonna mu gavumenti eyasooka eya [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]] . <ref>{{cite web |last=Kalyegira |first=Timothy |date=18 October 2016 |title=Tracing Democratic Party's 62-year journey |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20180212193719/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-date=12 February 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ng'omukiise ow'oku ntikko mu kibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] akyali mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]], Bataringaya yafuuka [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti owookubiri mu nsi yonna]], n'adda mu bigere bya ssaabaminisita eyaakalondebwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]], era nga [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|ye mukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] eyasooka mu [[:en:Uganda|Republic of Uganda]] empya . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref>
[[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|Ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya]], Bataringaya yakola ng’omubaka omukulu ow’ekibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyali kikola ng’abaziyiza gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] n’ekibiina ki [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] ne gavumenti ya [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]] ey’awamu. Bataringaya yalina obuyinza butono ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya, wabula yakola mu kiseera kye ng’omukulembeze [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|w’oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda]] okukuuma ababaka b’oludda oluvuganya obutakwatibwa kusengejja, okukwatibwa, n’okukola effujjo. <ref name=":5">{{Cite news|url=https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|title=Uganda's political defections over the past 50 years|last=Lubega|first=Henry|date=11 March 2018|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|archive-date=9 January 2019}}</ref> Ekikolwa kye ekyasinga obukulu kwe kukuuma omubaka wa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] [[Vincent Rwamwaro]] ow’omu kitundu kya Toro East obutakwatibwa Bataringaya kye yayogeddeko ng’okukwatibwa kw’ebyobufuzi. <ref name=":3">{{cite web |date=3 October 2018 |title=Trials of Uganda's opposition MPs since 'Uhuru' |url=https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181004125333/https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-date=4 October 2018 |website=The Citizen}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana 1962, omubaka [[Vincent Rwamwaro]] yakwatibwa mu maka ge ku ssaawa 6:20 am, asibiddwa omuguwa, n’asuulibwa emabega wa pikipiki, n’asindika obuwale bwe obw’omunda n’engatto zokka mu maaso g’omulamuzi mu kkooti e [[:en:Nakawa|Nakawa]] ku misango gy’okulemererwa okusasula omusolo gw’amatikkira, omusango Rwamwaro gwe yeegaanyi. <ref name=":3" /> Mu ntuula zombi eza [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] nga 19 September 1962 ne 26 September 1962, Bataringaya yawa okwogera okuwanvu ng’annyonnyola omugaso gw’oludda oluvuganya mu gavumenti, ng’avumirira okutiisatiisa kw’abooludda oluvuganya, n’okulumba byombi engeri n’obutonde bw’ebyobufuzi obw’okukwatibwa kw’omubaka Rwamwaro. <ref name=":3" />
=== Party-switch ne Gavumenti ya Obote ===
==== Okuva mu kibiina ====
Mu kiseera Bataringaya we yabeerera Ssaabawandiisi w’ekibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] era ng’omukulembeze [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|w’oludda oluvuganya gavumenti]] era nga ye mmemba w’ekibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] eky’oku ntikko mu gavumenti, yalwanagana nnyo n’omukulembeze w’ekibiina era eyali Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref> Kigambibwa nti Bataringaya yalaba [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] ng'omuntu ow'amalala era ng'omulemesa ekibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] n'okufuba kwabwe okuddamu okufuna obuyinza ng'ekibiina ekisinga obungi mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref> Bataringaya yagezaako okuwamba gavumenti mu kibiina era n’alina akakiiko akaali kafuga waggulu mu kibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okusaba [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Kiwanuka]] ave mu ntebe, kyokka mu kulonda okw’omunda okwaddirira [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Kiwanuka]] n’awangula era n’asigala ng’afuga ekibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], ekyayongera okusajjula obutakkaanya wakati w’abasajja bano bombi. <ref name=":0" />
Obutakkaanya buno wakati wa Basil Kiiza Bataringaya ne [[Benedicto Kiwanuka]] okukkakkana nga Bataringaya asala ekkubo ng’ali wamu n’ababaka ba [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] abalala bataano ne beegatta ku [[Uganda People's Congress|kibiina kya Uganda People’s Congress]], mu kukyusa ebibiina okw’amaanyi okwasooka mu [[Ebyafaayo bya Uganda|byafaayo bya Uganda.]] Ng'oggyeeko obutakkaanya wakati wa Bataringaya ne [[Benedicto Kiwanuka]] mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], enzikiriza za Bataringaya ez'ebyobufuzi ez'ekigero, okwagala eggwanga, n'okwagala okuweereza eggwanga lye obulungi nabyo byonna byogerwako ng'ensonga lwaki yasalawo okuva mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] .
==== Minisita w’ensonga z’omunda ====
Oluvanyuma lwa Bataringaya okuva mu kibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] n'ada mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], Bataringaya yasiimibwa omukulembeze w'ekibiina ki [[:en:Uganda_People's_Congress|Ugandan People's Congress]] Ssaabaminisita [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] n'alondebwa okubeera Minisita omuggya ow'ensonga z'omunda mu [[:en:Uganda|Uganda]]. <ref>{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref>
Bataringaya yafuna mangu obwesige bwa [[:en:Milton_Obote|Ssaabaminisita Apollo Milton Obote]], era n’afuna ekifo mu kibiina ekitono eky’omunda ekya Obote eky’abawabuzi abeesigika era n’akuŋŋaanya enkola ennene ng’omu ku baminisita ab’amaanyi mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Obote]]. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref> Bataringaya yatambula ensi yonna, ng'akiikirira Uganda mu kulambula Amerika n'okukyalira [[:en:Disneyland|Disneyland]] e [[:en:Anaheim,_California|Anaheim, California]] ne mukyala we [[:en:Edith_Mary_Bataringaya|Edith Mary Bataringaya]] eyakulembera olukiiko lwa [[Ugandan Council for Women]]. <ref name=":8">{{Cite news|url=https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|title=Uganda politician Basil K. Bataringaya and wife, Edith Mary with Mr. and Mrs. Frank Klock at Disneyland, 1964|date=1964|work=Los Angeles Times Photographs Collection|access-date=9 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062558/https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|archive-date=12 January 2019|publisher=University of the City of Los Angeles}}</ref> Era yakiikirira gavumenti ya Uganda mu mawulire g'ensi yonna oluvannyuma lw'okuwambibwa [[:en:Brian_Lea|Brian Lea]], munnamawulire Omuzungu eyawambibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1970. <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|title=Briton Is Found in Uganda|agency=Reuters|date=5 May 1970|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062652/https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|archive-date=12 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> [[:en:Catholic_Church|Ng'Omukatoliki]] ow'amaanyi eyenyigira mu kuddukanya emirimu, Bataringaya era yakola ng'omukwanaganya wakati [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|w'Eklezia Katolika eya Uganda]] n'enfuga [[:en:Milton_Obote|y'Obote]], n'ayamba okuggulawo [[:en:Catholic_Church_and_health_care|amalwaliro g'Abakatoliki]] n'amasomero g'Abakatoliki mu kiseera kyonna [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref>
Era ng’omu ku baminisita abataano [[:en:Milton_Obote|Obote]] be yali yeesiga, Bataringaya ye yali avunaanyizibwa ku kuzikiza ebizibu bingi mu kiseera kyonna kye yamala nga [[:en:Minister_of_Internal_Affairs|Minisita w’ensonga z’omunda]]. Ekimu ku bizibu ng'ebyo kyali [[:en:1966_Buganda_Crisis|kizibu kya Buganda ekya 1966]], amagye ga Uganda agaduumirwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mwe gaalumba [[:en:Lubiri|Lubiri]] ne gawang'angusa [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] wa [[:en:Buganda|Buganda]] [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] oluvannyuma lwa palamenti y'ekitundu kya [[:en:Buganda|Buganda]] okukuba akalulu okuyimiriza [[:en:Buganda|Buganda]] okuyingizibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]], bwe kityo ne kiviirako [[:en:Milton_Obote|Obote]] ne Bataringaya okugatta [[:en:Uganda|Uganda]] nga bakozesa amaanyi n'okusindika [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] mu buwanganguse mu Bungereza ng'eyita mu [[:en:Burundi|Burundi]] . <ref>{{cite web |last=Kavuma-Kaggwa |first=JM |date=15 November 2013 |title=Tracing The Life And Legacy of Sir Edward Muteesa II |url=http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009022533/http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |archive-date=9 October 2014 |access-date=6 October 2014 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref> Enkozesa eno ey’amagye yavumirira era n’ayolekagana n’okuziyizibwa, era Bataringaya n’atwala omusango omungi ng’omuteeka mu nkola ekizibu kino era omutemu w’abawagizi [[:en:Kabaka_of_Buganda|ba Kabaka]] [[:en:Buganda|ba Buganda]] abalala abawerako. <ref name=":0" />
=== Idi Amin n'okugwa ===
==== Okugezaako Okukwata Amin ====
[[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omukungu w’amagye ga Uganda eyatuuka n’okukulembera okuwamba gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] n’afuuka [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] owookusatu, ye yatuuka n’okusazaamu emirimu gya Basil Kiiza Bataringaya egy’ebyobufuzi n’okukkakkana ng’obulamu bwe. Enjawukana yabalukawo wakati wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ne [[:en:Milton_Obote|Pulezidenti Apollo Milton Obote]] eyayongera okusajjuka [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okwenyigira mu [[:en:First_Sudanese_Civil_War|lutalo lw'omunda mu Sudan eyasooka]] okuva ku nkambi ya Idi Amin mu kitundu kya [[:en:West_Nile_region|West Nile]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] n'ebigambibwa nti [[:en:Idi_Amin|Amin]] yali awagira okugezaako okutta [[:en:Milton_Obote|Obote]] mu 1969, enjawukana eyatuuka n'okuviirako [[Milton Obote|Obote]] okuggya [[:en:Idi_Amin|Amin]] ku kifo kye nga omuduumizi [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|w'amagye gonna aga Uganda]] eri omuduumizi [[:en:Army_of_Uganda|w'amagye ga Uganda]] . <ref name="britishcouncil">{{cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref>
[[:en:Milton_Obote|Idi Amin]] yalabibwa ng’omuntu ow’obulabe eri gavumenti ya [[Milton Obote|Obote]], era [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yalina Basil Kiiza Bataringaya okuteekebwa ku buvunaanyizibwa bw’okugezaako okukwata [[:en:Idi_Amin|Amin]] mu nkukutu mu ssaawa esembayo . <ref name=":6">{{cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=12 March 2016 |title=How Bataringaya risked to arrest Amin |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-date=10 January 2019 |website=The Daily Monitor}}</ref> Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Obote]] yagenda mu lukungaana olwatuula mu Gwoluberyeberye wa 1971 ne Katikkiro [[:en:Conservative_Party_(UK)|wa Bungereza ow'ekibiina kya Conservative]] [[:en:Edward_Heath|Edward Heath]] ng'ali wamu n'abakulembeze ba Afrika abalala nga Pulezidenti [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] owa [[:en:Tanzania|Tanzania]] ne Pulezidenti [[:en:Kenneth_Kaunda|Kenneth Kaunda]] owa [[:en:Zambia|Zambia]] okumalamu [[:en:Edward_Heath|Ssaabaminisita Heath]] amaanyi okuggyawo envumbo Bungereza gye yalina ku kuguza [[:en:Apartheid_South_Africa|gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Afrika]] [[:en:Arms_industry|emmundu]] . <ref name=":7">{{Cite book |last=Nyeko-Jones |first=Jennifer |date=7 September 2011 |title=The Silent Sunset: A Daughter's Memoir |url=https://books.google.com/books?id=VQ6TvY_lJtIC&q=basil+bataringaya&pg=PA89 |publisher=AuthorHouse |isbn=9781456788964 |language=en}}</ref> Bwe yali eyo, [[:en:Milton_Obote|Obote]] yategedde ku kaweefube omulala Amin gwe yagezaako okutta obulamu bwe, era n’awa Basil Bataringaya omulimu gw’okukulembera akakiiko ‘akatta abantu’ akaatuuka n’okutandika okukwata Amin. <ref name=":7" /> Nga 24 Ogwoluberyeberye wa 1971 Bataringaya yagezaako okukozesa [[:en:Uganda_National_Police|Poliisi y'eggwanga lya Uganda]] okulumba Command Post ya Amin e Kololo mu [[:en:Kampala|Kampala]] n'akwata Amin ku misango egyekuusa ku kugezaako okutta omuntu ne kkooti y'amagye mu 1969 olw'okukozesa [[:en:Embezzlement|obubi ssente z'amagye]] . <ref name=":6" /> Amin yategeera enteekateeka eno ng'ayita mu bakessi mu gavumenti [[:en:Milton_Obote|Obote]], n'oluvannyuma n'atandika okuwamba gavumenti mu kiro ekyo, n'aggyawo gavumenti [[:en:Milton_Obote|ya Obote]] nga 25 Ogwoluberyeberye wa 1971 n'asiba Bataringaya. <ref name=":6" />
==== Okukwatibwa n’okusibwa ====
Bataringaya y’omu ku Bannayuganda abaasooka okusibirwa gavumenti empya [[Idi Amin|eya Idi Amin]] . Mu wiiki eyaddirira Idi Amin [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba gavumenti]], Amin yagoba baminisita ba gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] bonna kyokka teyasiba muntu yenna mu mangu okuggyako Bataringaya. Nga 28 Ogwoluberyeberye wa 1971, nga wayise ennaku ssatu bukya kuwamba gavumenti, [[Idi Amin]] yaleeta [[:en:Political_prisoner|abasibe b'ebyobufuzi]] ataano mu bataano abaali basibiddwa gavumenti ya [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] n'abasumulula, ate n'aleeta Bataringaya ku mukolo guno mu [[:en:Jeep|Jeep]] y'amagye ng'akuumibwa n'emmundu, era ye yali [[:en:Political_prisoner|omusibe w'ebyobufuzi]] yekka ataasumululwa wadde nga Amin yagamba nti "te weetaaga." okutya obukuumi bwammwe okuva [[:en:History_of_Uganda_(1971–79)|gavumenti]] empya lw'eyagala okugatta Bannayuganda okusinga ekintu ekirala kyonna". <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Bataringaya yabuuzibwa [[:en:Idi_Amin|Amin]] mu buntu, nga kirabika gye yabikkula abaserikale abalala abaali bakola okukwata [[Idi Amin|Amin]] nga 24 Ogwoluberyeberye wa 1971.
== Okufa ==
Bwe yali mu kaduukulu, Bataringaya [[:en:Torture|yatulugunyizibwa]] era n’asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]]. <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en}}</ref> Olwo Bataringaya n’asindikibwa ku njegoyego z’ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]], gye [[:en:Dismemberment|baamutema ebitundu by’omubiri]] nga mulamu. <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}</ref> Olwo omutwe gwe ogwasalibwako ne guteekebwa ku kikondo, ne gugenda nga gugenda okwetooloola ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] okutuusa lwe gwatuuka n’okwolesebwa mu bbaalakisi [[:en:Mbarara|y’e Mbarara]] . <ref name=":11">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}</ref> Ekifaananyi ky'abajaasi [[Idi Amin|ba Amin]] nga bakulembedde Bataringaya ku [[:en:Jeep|Jeep]] y'amagye okutuuka ku kuttibwa kwe kyakwatibwa ne kisaasaanyizibwa, ekimu ku bifaananyi ebitono ebikyaliwo ebiraga obukakafu nti [[Idi Amin]] atta abavuganya mu byobufuzi.
Amangu ddala nga Bataringaya amaze okuttibwa, n’ekibinja kye eky’obwesigwa eky’abaali bakolagana nabo kyattibwa, nga muno mwe mwali Tibayunga, Katuramu, Rubashoka, Bekunda, Kanyonyore, Kibeherere, Rukare, Bitarisha, Kabaterine, Kanisi, ne Marengane. <ref name=":11">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}</ref> [[Edith Mary Bataringaya]], mukyala wa Bataringaya era eyali akulira ekibiina [[Uganda Council of Women|ekigatta abakyala ekya Uganda Council of Women]], yattibwa mu 1977 mu kiseera we yalongoosebwa oluvannyuma Idi Amin, nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya [[Juma Bashir]], Gavana [[Yuganda|w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda]] . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}</ref> Oluvannyuma omulambo gwe ogwayokebwa gwasangibwa ku ttaka e Mbarara erya famire ya Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref>
== Obulamu bw’amaka n’obw’obuntu ==
=== Obufumbo ne Edith Mary Bataringaya ===
Basil Kiiza Bataringaya yafumbirwa [[Edith Mary Bataringaya]], eyakola ennyo mu bulamu bwe n’ebyobufuzi mu Uganda. Edith Mary Bataringaya yazaalibwa Edith Mary Kaijuka mu kibuga [[Kabale]] mu Western Region mu Protectorate ya Uganda, era nga muwala wa Reverend Kaijuka ow’oku lusozi Bugongi. <ref>{{Cite web |last=Mulera |first=Muniini K |date=17 April 2016 |title=Kihanga Boys Primary School: Remembering my headmasters, my teachers and the buildings |url=https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-date=10 January 2019 |website=Mulera's Fireplace}}</ref> Edith Mary Bataringaya yatambulanga nnyo ne bba ku lugendo lwe olw’ensi yonna ng’akiikirira [[Yuganda|Uganda]] ebweru w’eggwanga, ng’agenda naye mu Amerika. Edith Mary Bataringaya era yatandikawo ekibiina ky'abakyala ekya Uganda Women's Union ne [[Uganda Council of Women]] ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire. <ref>{{Cite web |date=12 February 2014 |title=A group of Ugandans in Israel during the 1967 war! |url=http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-date=10 January 2019 |website=Ugandans at Heart}}</ref> Edith Mary Bataringaya yagenda mu maaso n'emirimu gya bba n'Eklezia Katolika mu Uganda oluvannyuma lw'okuttibwa kwa Basil Kiiza Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref> Edith Mary Bataringaya yatuuka n'okwokebwa nga mulamu era n'attibwa gavumenti ya [[Idi Amin|Amin]], nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya Juma Bashir Gavana [[:en:Western_Region,_Uganda|w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda]] . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}</ref>
Basil Kiiza ne Edith Mary Bataringaya baazaala abaana munaana okuli Dr. Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Winifred Bataringaya, Dr. Jacqueline Bataringaya, Janette Bataringaya, Dr. Juliet Bataringaya, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya ne Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala. Abaana bano baafuuka bamulekwa mu 1977 ng’abazadde bombi battibwa gavumenti [[Idi Amin|ya Amin]] . Muganda wa Edith Mary Bataringaya, Dr. [[Emmanuel Kaijuka]] oluvannyuma eyakola nga [[Ugandan Commissioner of Health|kaminsona w’ebyobulamu mu Uganda]], ye yakuza abaana abaali bakyali bato nga bamulekwa oluvannyuma lw’okuttibwa kwa bazadde baabwe. <ref name=":12" /> Mu 1985, abaana omunaana baddamu okukwatagana omulundi ogwasooka bukya nnyaabwe attibwa mu kabuga k’e [[:en:Muyenga|Muyenga]], mu Uganda. <ref name=":12" /> Abaana baabwe bonna baagenda mu maaso n’emirimu egy’obuwanguzi okuva mu 2003: Grace Bataringaya [[:en:Veterinary_physician|musawo w’ebisolo]] era manager w’emikolo, Kenneth Bataringaya musuubuzi addukanya ekibanja ky’amaka, Dr. Jacqueline Bataringaya musawo wa [[:en:ActionAid|Action Aid]] ng’akolera mu [[:en:Harare|Harare]], Zimbabwe, Janette Bataringaya akola mu Public Health e [[:en:Boston|Boston]], Massachusetts mu Amerika, Dr. Juliet Bataringaya musawo akolera mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]], era Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala (née Bataringaya) yali asoma mu [[:en:University_of_the_Western_Cape|yunivasite y’e Western Cape]] mu South Africa. <ref name=":12" />
=== Endowooza z’eddiini ===
Bataringaya yali [[:en:Catholic_Church|Mukatoliki]] era nga yeenyigira mu [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|Klezia Katolika mu Uganda]] ekiseera kyonna kye yamala mu by’ensoma n’ebyobufuzi. Bataringaya yasomera mu ssomero ly’Abakatoliki ku [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St. Leo’s College, Kyegobe]] mu [[:en:Tooro_Kingdom|Tooro]], era okukkakkana ng’addukanya amasomero g’Abakatuliki gonna e [[:en:Ankole|Ankole]] nga tannayingira byabufuzi. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Bataringaya era yakola ng’omukwanaganya wakati [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|w’Eklezia Katolika mu Uganda]] ne [[:en:Ugandan_government|gavumenti ya Uganda]] nayo, ng’akolagana n’Eklezia [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|Katolika mu Uganda]] okuzimba amasomero n’amalwaliro mu [[Yuganda|Uganda]] yonna . <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
agr43zzuwqct88psqrsbafslsk4iul6
Christopher Kibanzanga
0
13285
49855
2026-05-07T11:38:58Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49855
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]] . Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu June 2016 okutuuka mu May 2021. <ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
q5ffe0k2fud1ya4ure6wzpdx0zzy7tb
49856
49855
2026-05-07T11:39:36Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49856
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]] . Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
30tanltpwioeou5z29970s2b7k9dod5
49857
49856
2026-05-07T11:41:46Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49857
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu nkola eyamanyisibwa ennyo mu 2015, yava mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
kevgysi2r6l1gafl42jbgetndc8a2io
49858
49857
2026-05-07T11:45:52Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49858
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
b3wn3jpjzzqfy1tzgtuajau896s433g
49859
49858
2026-05-07T11:46:30Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49859
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
atspndnoswtvzsksqibhut1ghfhqg0x
49860
49859
2026-05-07T11:48:34Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49860
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
g82mm9ks6636pxbfknhmyiwsnl2501s
49861
49860
2026-05-07T11:51:29Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49861
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Pulayimale yagisomera Kasese nga tannaba kwegatta ku St. Mary's College, Kisubi. Oluvannyuma yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma A-Levels. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu Social Sciences. Alina ne postgraduate certificate mu Public Administration and Management.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}</ref>
cqyn87zyv4eyz78fp6sucbmcsxclb6c
49862
49861
2026-05-07T11:52:14Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49862
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Pulayimale yagisomera Kasese nga tannaba kwegatta ku St. Mary's College, Kisubi. Oluvannyuma yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma A-Levels. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu Social Sciences. Alina ne postgraduate certificate mu Public Administration and Management.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
=== Omulimu gwa palamenti n’oludda oluvuganya ===
rp08yq9vj535w7riey7agqtnn6ssnap
49863
49862
2026-05-07T11:55:52Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49863
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Pulayimale yagisomera Kasese nga tannaba kwegatta ku St. Mary's College, Kisubi. Oluvannyuma yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma A-Levels. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu Social Sciences. Alina ne postgraduate certificate mu Public Administration and Management.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
=== Omulimu gwa palamenti n’oludda oluvuganya ===
Kibanzanga yasooka okulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 okukiikirira Busongora County South mu Disitulikiti y’e Kasese. Yaddamu okulondebwa mu 2001 ne 2006, n’aweereza ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 "Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga"]. ''Parliament of Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 July</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu kusooka yakwatagana n'oludda oluvuganya, yafuuka omu ku batandikawo ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatandikibwawo nga mu 2005.
0dvzg1r95itcv519fmz6kgk4gu6p36g
49864
49863
2026-05-07T11:57:20Z
Charles Kalanzi
9748
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1348833441|Christopher Kibanzanga]]"
49864
wikitext
text/x-wiki
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[:en:Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Pulayimale yagisomera Kasese nga tannaba kwegatta ku St. Mary's College, Kisubi. Oluvannyuma yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma A-Levels. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu Social Sciences. Alina ne postgraduate certificate mu Public Administration and Management.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
=== Omulimu gwa palamenti n’oludda oluvuganya ===
Kibanzanga yasooka okulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 okukiikirira Busongora County South mu Disitulikiti y’e Kasese. Yaddamu okulondebwa mu 2001 ne 2006, n’aweereza ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 "Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga"]. ''Parliament of Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 July</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu kusooka yakwatagana n'oludda oluvuganya, yafuuka omu ku batandikawo ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatandikibwawo nga mu 2005.<ref name="KiggunduWhyICrossed">Kiggundu, Edris (27 January 2016). [https://web.archive.org/web/20171030022537/http://allafrica.com/stories/201601271039.html "Uganda: Ex-MP Kibanzanga – Why I Crossed From FDC to NRM"]. ''The Observer (Kampala)''. Archived from [https://allafrica.com/stories/201601271039.html the original] on 30 October 2017. Retrieved 9 July 2017.</ref>
mbxgrhd5wf2xh2e1r9tr7zum26872x4